Obsah (6)

§ 7§ 26§ 9§ 19§ 6§ 93

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-110 Otsuse kuupäev 2. august 2006.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Koit Soe kaebus Maksu ja Tolliameti Lõuna Maksu

) §-de 6 lõike 2 punktile 1, 7 lõikele 1, 9 lõikele 1, ja Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-de 51 lõikele 1, 54 ja 56 lõikele 1 ja on seisukohal, et kahtlemata on antud juhul Veoki läbivaatamisakti näol tegemist haldusaktiga, kuna see on antud avalikku võimu teostava Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksu- ja tollikeskuse tolliinspektuuri poolt oma haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes konkreetse üksikjuhtumi reguleerimiseks ning sellega piiratakse isiku vabadust - täpsemalt piiratakse kaebuse esitaja kasutuses oleva sõiduki kasutamise õigust. Kõnealuse haldusakti koostamisel ei ole seaduses sätestatud põhjendamisnõuet järgitud ning nimetatud haldusakt on täielikult motiveerimata. Haldusaktis puuduvad igasugused põhjendused - nii õiguslikud kui ka sisulised. Põhjendamata haldusakt ei ole õiguspärane, millisel seisukohal on Riigikohus, mida ta on väljendanud 30.05.1997.a. määruses nr 3-3-1-14-

1. Nimetatud haldusaktiga piirati kaebuse esitaja õigust kasutada tema kasutuses olevat sõidukit ning ületada sellega Eesti piiri. Tuginedes Tolliseaduse (edaspidi TS) §-de 18 lõikele 1 ja 4 ning 40 on kaebuse esitaja seisukohal, et antud juhul on täiesti arusaamatult ning absoluutselt ilma igasuguste põhjendusteta kinni peetud kaebuse esitaja kasutuses olev transpordivahend, mistõttu ta ei saanud seda enam kasutada. Kaevatavas haldusaktis puuduvad igasugused juriidilised ning sisulised põhjendused. Vastavalt Tolliseadusele on tollil õigus teostada vajaduse korral transpordivahendi läbivaatust, mis aga ei ole sama, mis transpordivahendi tehniline ülevaatus - sellist pädevust tollil ei ole. Tehnilise ülevaatuse teostamise õigus kuulub Riikliku Autoregistrikeskuse põhiülesannete hulka vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.07.2005.a. määruse nr 74 "Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse põhimäärus" § 12 punktile
2. Vastavalt Majandus-ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004 määruse nr 170 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri" § 3 lõikele 1 korraldab ja kontrollib sõidukite ülevaatust ja selle nõuetekohast läbiviimist ning kvaliteeti ARK. Arusaamatu on, millistele tõenditele tuginedes on toll jõudnud arusaamisele, et "sõidukile on arvatavasti paigaldatud eesmine kütuse paak, mis ei ole valmistaja juhendi kohane ja mille paigaldus ei vasta valmistaja poolt ettenähtud nõuetele." Igasugused tolliametniku poolsed põhjendused sellise kahtluse olemasolu tõendamiseks puuduvad 2 haldusaktist. Samuti ei ole haldusaktis välja toodud, mille alusel on toll jõudnud järeldusele, et eesmine kütusepaak ei ole valmistaja juhendi kohane, sest viited erinevustele või tõenditele, mis sellist seisukohta toetaksid, puuduvad täielikult. Kõnealusele sõidukile on sisse ehitatud valmistaja poolt 2-kütusepaagi süsteem. Kaebuse esitaja ei ole kütusepaaki ei ümber ehitanud ega ka sinna täiendavat kütusepaaki lisanud. 2kütusepaagi süsteem ei tähenda, et auto kütusepaak on mittestandardne või et ta ei vasta valmistaja juhenditele. Ainuke õigusakt, millele on nimetatud haldusaktis viidatud, on Teede-ja sideministri 18.05.2001.a. määrus nr 50 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded". Lähtuvalt nimetatud määruse Koodile 702 punktidele 1 ning 13, ei tohi kütusepaak lekkida, see peab olema valmistaja juhendi kohane ja paigutatud valmistaja poolt ette nähtud kohta ja tema poolt ette nähtud viisil ning M1, MG1, N1 ja NG1 kategooria sõidukitele ei ole lubatud kütusepaaki ümber ehitada või paigaldada lisakütusepaake. On arusaamatu, millele on viidatud kõnealuses haldusaktis. Veoki läbivaatuse aktis on jõutud ainult rikkumise kahtluseni, mis ei saa aga olla aluseks transpordivahendi kinnipidamisele ning kaebuse esitaja õiguste rikkumisele. Kaebuse esitaja on 06.12.2005.a. läbinud sõiduki tehnilise ülevaatuse, mille kohta ta esitas ka tolliinspektorile Sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardi nr T0565550, kuhu on selgelt kirjutatud, et sõiduk on tehniliselt korras. Nimetatud tehnoülevaatuse kontrollkaart on kehtiv kuni 2006.a. detsembrini. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004.a määruse nr 170 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri" § 3 lõikele 6 tuvastatakse ülevaatuse tulemusena sõiduki kehtivatele tehnonõuetele vastavus või mittevastavus ja määratakse sõiduki järgmise ülevaatuse kuu ja aasta, mille möödumisel sõiduk kaotab kehtivatele tehnonõuetele vastavuse. Järelikult ei esine kõnealusel sõidukil mingeid puuduseid, vastasel juhul oleks need kontrollkaardil välja toodud. Sõiduki tehniline olukord oli täiesti normaalne, kuna vastasel juhul oleks kontrollkaart näinud välja teistsugune. Sellest tulenevalt puudus tolliametnikul igasugune õiguslik alus nimetatud haldusakti väljaandmiseks, kuna tema pädevuses ei ole mingisugust auto tehnilist ülevaatust teostada, veel vähem on ta selleks ise isiklikult pädev isik. Samuti puudus tolliametnikul põhjus 10päeva vanuses sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardis kahelda. Lisaks kõigele eelnevale puuduvad haldusaktis igasugused põhjendused, mis võiksid tolli seisukohta toetada. 19.12.2005.a. läbis auto erakorralise tehnoülevaatuse, milles leiti, et auto on tehniliselt korras. Järelikult ei olnud tolliinspektori kahtlustel ka mitte mingisugust tõepõhja all. Tuginedes HMS §-dele 6 ja 4 osundab kaebuse esitaja, et käesolevas olukorras ei ole uurimispõhimõtet rakendatud, haldusakt on välja antud ainult tolliametniku "kahtluse" alusel, mis aga ei saa olla põhjenduseks, miks isiku vabadusi piiratakse. Samuti ei ole haldusakti koostamisel kaalutlusõigust, mis sätestab et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaebuse esitaja tugineb Riigivastutuse seaduse (RVS) §-de 2 lõike 1 punktide 1 ja 5, 7 lõigetele 1 ja 3 ja on seisukohal, et antud juhul ei olnud kaebuse esitajal võimalik kahju vältida. Tema kasutuses olev sõiduk saadeti ilma põhjuseta erakorralisele tehnoülevaatusele, mille eest tuli kaebuse esitajal tasuda kohtuistungil täpsustatuna 375 krooni. Selline kahju oli vältimatu, sest kaebuse esitaja kasutab nimetatud sõidukit iga päev ning vastasel korral oleks sõiduki kasutamine olnud piiratud. 3 Tekitatud kahju ei ole võimalik kõrvaldada ka RVS §-des 3,4 ja 6 sätestatud toimingutega, kuna kaebuse esitaja poolsed kulutused on juba tehtud. Vastavalt RVS §8 lõikele 1 hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Seega tuleb hüvitada kaebuse esitajale mitteõiguspärase haldusakti alusel erakorralisel sõiduki tehnoülevaatusele kulutatud rahasumma. Kohtuistungil täiendab kaebuse esitaja kaebuse õiguslikku alust HMS §-dega 54, 55 ja 56 ning on seisukohal, et haldusakt on vastuolus kõigi nende sätetega. Neil asjaoludel taotleb kaebuse esitaja Maksu ja Tolliameti Lõuna Maksu-ja tollikeskuse tolliinspektuuri inspektori Aiko Pettai poolt 16.12.2005.a koostatud veoki läbivaatuse akti nr 05-12.1-5/13/2330 tühistamist või sama toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist ja 375 krooni kahju hüvitamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 3.Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus kaebust õigeks ei pea ning leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Tolliametniku õigus teostada piiri ületavale sõidukile läbivaatust ja koostada selle kohta läbivaatuse akt tuleneb otseselt tolliseadusest. Vastustaja tugineb TS §-de 18 punktile 1 ja 40 lõikele
3. Kaebuse esitaja ületas 16.12.2005 kella 11.30 ajal Koidula tollipunktis sõidukiga FORD ECONOLINE E150 registreerimismärgiga 60ZGA piiri. Sõiduki visuaalsel vaatlusel märkas tolliametnik, et sõiduki kütusepaagid on mittestandardsed ja ümberehitatud ning et nende kütusepaakide suurus ja maht on oluliselt suurem FORD ECONOLINE E150 tüüpi sõidukite standardsete kütusepaakide suurusest ja mahust. Tolliametnik märkas, et sõiduki üks kütusepaak oli kõrguselt ja paksuselt sedavõrd suuremahuline, et selle konstruktsioon ulatus allapoole sõiduki silla talasid ja raami. Tolliametnik märkas veel, et sõiduki kütusepaagid olid sõidukile kinnitatud ebakorrektselt. Sõiduki 60ZGA kütusesüsteemi konstruktsioonis avastatud ümberehitus viitas võimalikule tollieeskirjade rikkumisele, mis võis olla toime pandud selle sõidukiga või selle sõiduki abil. Sõidukile 60ZGA läbivaatuse teostamise vajadus oli tingitud sellest, et tolliametnikud kahtlustasid, et sõiduki näol võib olla tegemist tollieeskirjade rikkumise eesmärgil eriliselt ümberehitatud transpordivahendiga, millega või mille abil on pandud toime tollieeskirjade rikkumine. Sõidukile 60ZGA läbivaatuse teostamine oli vajalik, et avastada ning hoida ära võimalik kaubana käsitletava aktsiisi- ja imporditollimaksuvaba kütuse ebaseaduslik Eestisse toimetamine. Sõidukile 60ZGA läbivaatuse teostamine oli vajalik, et avastada ning hoida ära võimalik ebaseaduslike toimingute tegemine Eesti ja ühendusevälise riigi vahel kaubana käsitletava mootorikütusega, mille aktsiisi- ja imporditollimaksuvaba Eestisse sissevedamise suhtes kehtivad keelud ja piirangud. Vastustaja osundab Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (edaspidi ATKAS) §-de 68 lõikele 1, 2 ja 4 ning
4. EÜ Nõukogu määruse (EMÜ) nr 918/83, 28.03.1983, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem, artikli 112 lõike 1 punktis a sätestatakse, et imporditollimaksuvabalt võib importida ühenduse tolliterritooriumile saabuva era- või kommertsmootorsõiduki või mootorratta või erikonteineri standardses kütusepaagis olevat kütust. EÜ Nõukogu määruse (EMÜ) nr 918/83 artikli 112 lõike 1 punktis b sätestatakse, et imporditollimaksuvabalt võib importida eramootorsõiduki või mootorratta kaasaskantavas paagis olevat kütust kõige rohkem 10 liitrit ühe sõiduki kohta, ilma et see 4 piiraks kütuse omamist ja vedu käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist. Tulenevalt EÜ Nõukogu määruse (EMÜ) nr 918/83 artikli 112 lõike 2 punktis c sätestatust on standardne kütusepaak tootja poolt igale kõnealuse sõidukiga sama liiki mootorsõidukile püsivalt paigaldatud paak, mille püsiv paigaldus võimaldab kasutada kütust vahetult nii edasiliikumiseks kui ka vajaduse korral jahutussüsteemi või muu süsteemi kasutamiseks veo ajal. EÜ Nõukogu määruse (EMÜ) nr 918/83 artiklis 115 sätestatakse, et kütust, mis on imporditud tollimaksuvabalt, ei tohi kasutada muus sõidukis kui see, millega kütus imporditi, kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ega ladustada, välja arvatud kõnealusele sõidukile vajaliku remondi ajal, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda tasu eest ega tasuta üle anda. Tolliametnik tegutses 16.12.2005.a sõidukile 60ZGA läbivaatuse tegemisel ja läbivaatuse kohta akti koostamisel täpses vastavuses TS §-de 18 punktiga 1 ning 40 lõikega
5. Tollieeskirjade rikkumist ei tuvastatud. Ebaõige ja alusetu on kaebuse esitaja seisukoht, et veoki läbivaatuse akti näol on tegemist haldusaktiga, mis piirab isiku vabadust, täpsemalt Kaebuse esitaja kasutuses oleva sõiduki kasutamise õigust. Vastustaja osundab HMS § 51 lõikele 1 ja on seisukohal, et veoki läbivaatuse akti näol ei ole tegemist korralduse, otsuse, ettekirjutuse, käskkirja ega muu õigusaktiga. Veoki läbivaatuse akt ei ole suunatud Kaebuse esitaja ega kellegi teise isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tuginedes

§ 7

lõikele 1 osundab vastustaja, et 16.12.2005 veoki läbivaatuse akti nr 05-12.1-5/13/2330 koostamisega ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi või piiratud tema vabadusi. Veoki läbivaatuse akti tekstis ei ole ühtegi viidet sellele, et aktis kajastatud tolliametnike poolt teenistuskohustuste täitmisel läbiviidud kontrollitegevus oleks toonud kaebuse esitajale kaasa mingeid tagajärgi või pannud talle mingeid kohustusi või piiranud tema vabadusi. Kuna veoki läbivaatuse aktiga seonduvad toimingud ei toonud kaebuse esitajale kaasa õiguste ja vabaduste piiramist ega pannud talle kohustusi, siis puudub kaebuse esitajal ka põhjendatud huvi aktiga seonduvate toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kohustus suunduda sõidukiga 60ZGA erakorralisele tehnoülevaatusele on fikseeritud samal päeval, 16.12.2005 Koidula tollipunktis koostatud aktil teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimise kohta ning sõiduki 60ZGA registreerimistunnistuse EB 159264 osasse “Märge ülevaatuse kohta” 16.12.2005 Koidula tollipunktis tehtud sissekandega “Erakorraline ülevaatus”. Veoki läbivaatuse akti näol ei ole tegemist haldusaktiga, vaid tollieeskirjade rakendamisel tollile pandud ülesannete täitmisel teostatud toiminguga. Kuna veoki läbivaatuse akt ei ole haldusakt, siis on alusetu ka kaebuse esitaja väide, et akt on motiveerimata. TS § 18 p 1 ning § 40 lg 1 alusel teostatud läbivaatusele lisaks kontrollis toll 16.12.2005 Koidula tollipunktis sõiduki 60ZGA tehnoseisundit. Sõiduki 60ZGA tehnoseisundi kontrollimise kohta koostati 16.12.2005 akt teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimise kohta. Akt on koostatud Eesti Riikliku Autoregistri poolt Tolliametis kasutamiseks etteantud blanketil, mille vorm ei anna kontrollimisel tuvastatud asjaolude põhjalikumaks kirjeldamiseks võimalust. Vastustaja tugineb Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 46 lõikele 1, Vabariigi Valitsuse 20.02.2001.a määruse nr 67 “Liiklusjärelevalve teostamise kord” (edaspidi Määrus 67) §-le 12, Teede- ja sideministri 27.03.2001.a määruse nr 28 “Teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimise eeskiri” (edaspidi Määrus 28) §-de 1 lõikele 3, 2 lõike 3 punktidele 1 ja 2, määruse lisa 1 punktile 5.2, määruse lisa 2 punktile 5.5, Teede- ja sideministri 18.05.2001.a 5 määruse nr 50 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded” (edaspidi Määrus 50) koodi 702 punktidele 1 ja

1. Eesti Riikliku Autoregistri andmetel on FORD ECONOLINE E150 tüüpi sõidukitel kaks standardset, tootja poolt sõidukile püsivalt paigaldatud kütusepaaki, üks 83-liitriline ja teine 61-liitriline. Sõiduki 60ZGA puhul on tegemist M1 kategooria sõidukiga. Sõiduki 60ZGA tehnoseisundi kontrollimisel tegi tolliametnik kindlaks, et sõidukil on kaks mittestandardset ja mitte tootja poolt sõidukile paigaldatud kütusepaaki, mille mahud on FORD ECONOLINE E150 tüüpi sõidukite standardsete kütusepaakide mahtudest oluliselt suuremad, 200 ja 145 liitrit. Seega tegi tolliametnik sõiduki 60ZGA tehnoseisundi kontrollimisel kindlaks, et sõiduki kütusesüsteem on ümberehitatud. Sõiduki 60ZGA tehnoseisundi kontrollimisel tegi tolliametnik ka kindlaks, et eesmine kütusepaak on mõõtmetelt 30-50 cm võrra standardsest kütusepaagist pikem ning et eesmine kütusepaak on standardsest kütusepaagist ka laiem ja kõrgem, sõiduki eesmine kütusepaak ulatus kõrguselt ja paksuselt allapoole sõiduki silla talasid ja raami. Sõiduki 60ZGA tehnoseisundi kontrollimisel tegi tolliametnik ka kindlaks, et eesmine kütusepaak on sõiduki raami külge kinnitatud ebakorrektselt, vaid kahe kinnitusega, kuigi kütusepaagil on ettenähtud kinnituskohti neli. Sõiduki 60ZGA tehnoseisundi kontrollimisel tegi tolliametnik ka kindlaks, et eesmine kütusepaak lekib. Sõiduki 60ZGA tehnoseisundi kontrollimisel tegi tolliametnik veel kindlaks, et sõidukile on paigaldatud kaks gaasiseadet. Tolliametnik tegi sõiduki 60ZGA registreerimistunnistuse EB 159264 osasse “Märge ülevaatuse kohta” 16.12.2005.a Koidula tollipunktis sissekande “Erakorraline ülevaatus”, suunates sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusele. Ebaõige ja alusetu on kaebuse esitaja seisukoht, et tollil ei ole pädevust riigipiiril sõidukite tehnoseisundi kontrollimiseks ja sõidukite tehnoseisundi kontrollimise kohta vastavate aktide väljaandmiseks. Vastustaja rõhutab, et sõiduki 60ZGA suhtes 16.12.2005 Koidula tollipunktis teostatud toimingu puhul on tegemist sõiduki tehnoseisundi kontrollimisega, mitte sõiduki tehnoülevaatusega. Tolliametnik tegutses 16.12.2005.a sõiduki 60ZGA tehnoseisundi kontrollimisel ja tehnoseisundi kontrollimise kohta teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimise akti koostamisel Määruse 28 lisas 2 punktis 5.5 sätestatu alusel, aga ka täpses vastavuses LS § 46 lõikega 1, Määruse 67 §-ga 12, Määruse 28 § 1 lõikega 3 ja § 2 lõike 3 punktidega 1 ja 2 ning Määruse 50 koodi 702 punktidega 1 ja
2. Ebaõige on kaebuse esitaja väide, et sõiduk 60ZGA oli 16.12.2005 Koidula tollipunktis piiri ületades tehniliselt korras, kuna sõiduk oli 06.12.2005.a läbinud korralise tehnoülevaatuse. Vastustaja on selgitanud välja, et sõiduk 60ZGA esitati 06.12.2005.a korralisele tehnoülevaatusele seisundis, mis erines oluliselt seisundist, millises sõiduk oli 16.12.2005 Koidula tollipunktis piiri ületades. OÜ KAGU-SELL (ARK Võru büroo) ülevaatuspunkti ametnik Villiam Puiemets on vastustajale kinnitanud, et sõiduk 60ZGA läbis 06.12.2005.a korralise tehnoülevaatuse seisundis, kus sõiduk oli varustatud ühe ja mitte kahe kütusepaagi ning ühe ja mitte kahe gaasiseadega. Ebaõige on kaebuse esitaja väide, et tolliametniku poolt 16.12.2005.a Koidula tollipunktis sõiduki 60ZGA nõuetele mittevastava tehnoseisundi kohta tehtud järeldusel ei olnud alust, kuna sõiduki erakorralisel tehnoülevaatusel 19.12.2005.a leiti, et sõiduk on tehniliselt korras. Vastustaja on selgitanud välja, et sõiduk 60ZGA esitati 19.12.2005 erakorralisele tehnoülevaatusele seisundis, mis erines oluliselt seisundist, millises sõiduk oli 16.12.2005.a Koidula tollipunktis piiri ületades. OÜ ORT TEHNOÜLEVAATUS (ARK Valga büroo) ülevaatuspunkti ametnik Enno Lopman on Vastustajale kinnitanud, et sõiduk 60ZGA läbis 19.12.2005.a erakorralise tehnoülevaatuse seisundis, kus sõidukile oli paigaldatud kaks 6 originaalset (standardset) kütusepaaki ning üks ja mitte kaks gaasiseadet. Enno Lopman on vastustajale ka kinnitanud, et sõiduki 60ZGA kütusepaakide kinnitused olid korrektsed ja sõiduki tehnoseisundi nõuetele vastavad, seega pidid kütusepaagid olema sõiduki konstruktsioonide külge kinnitatud kõigist olemasolevatest kinnituskohtadest ja mitte ainult osadest kinnituskohtadest. Enno Lopman on vastustajale veel kinnitanud, et sõidukile 60ZGA paigaldatud kütusepaagid ei ulatunud mitte mingil juhul allapoole sõiduki silla talasid ja raami, millises seisundis sõiduk 16.12.2005.a Koidula tollipunktis piiri ületas. Seega on selge, et sõiduki 60ZGA kütusesüsteem oli erakorralise tehnoülevaatuse edukaks ja probleemideta läbimiseks viidud nõuetele vastavasse tehnoseisundisse, mis erines seisundist, millises sõiduki kütusesüsteem oli 16.12.2005.a sõiduki tehnoseisundi kontrollimisel Koidula tollipunktis. Sõiduki 60ZGA tehnoseisundi kontrollimine ning sõiduki tehnoseisundi kontrollimise kohta akti koostamine ja sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusele suunamine toimus Koidula tollipunktis 16.12.2005.a. Sõiduk 60ZGA esitati erakorralisele tehnoülevaatusele aga alles 19.12.2005.a, mitte samal päeval, 16.12.2005.a ega ka mitte järgmisel päeval, 17.12.2005.a. Seega oli kaebuse esitajal piisavalt aega sõiduki tehnoseisundi muutmiseks, et sõiduk kohustusliku erakorralise tehnoülevaatuse edukalt ja probleemideta läbiks. Ajavahemikku 16.19.12.2005.a jäänud kolme päeva pikkune aeg võimaldas kaebuse esitajal võtta ette sõiduki 60ZGA kütusesüsteemi põhjalik ümberehitus. Kuna 16.12.2005.a veoki läbivaatuse aktiga nr 05-12.1-5/13/2330 seonduvad toimingud, aga ka 16.12.2005.a Koidula tollipunktis teostatud sõiduki 60ZGA erakorralisele tehnoülevaatusele suunamise toimingud õigusvastased ei ole, siis on alusetu ka kaebuse esitaja nõue temale 375 krooni kahju hüvitamiseks. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 26lõike 1 punktist 6, vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.

JÄRELEVALVET TEOSTAVA ASUTUSE ARVAMUS 4.Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004.a määruse nr 170 "Mootorsõiduki Ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri" §-le 3 lõikele 1 sõidukite ülevaatust korraldab ja selle nõuetekohast läbiviimist ning kvaliteeti kontrollib ARK. Sõidukite ülevaatuse nõuetekohase läbiviimise ja kvaliteedi kontrolli teostab ARK tehnoosakond koos ARK büroodega. ARK tehnoosakonnal on kohustus kontrollida igat ülevaatuspunkti üks kord aastas ja ARK piirkondlikel büroodel on kohustus kontrollida ülevaatuspunkte vastavalt ARK siseauditi ja järelevalve osakonnas koostatud kvartaalsele graafikule. Sõidukile Ford Econoline, registreerimismärgiga 60 ZGA teostati 06.12.2005.a korraline ülevaatus Kagu Sell OÜs ja 19.12.2006.a erakorraline ülevaatus ORT Tehnoülevaatus OÜs. Mõlemal juhul täideti sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardid ning väljastati väljatrükid korrektselt. ARK-il ei ole alust eeldada ega kahtluse alla seada, et mainitud sõiduki ülevaatustel jäeti tähelepanuta sõiduki nõuetele vastavus kütusepaakide osas. Kuna ARK esindajad ei viibinud ühegi ülevaatuse ajal eelpool nimetatud ülevaatuspunktides, siis saavad selgitusi, teostatud ülevaatuse kvaliteedi osas, anda ainult ülevaatust teostanud isikud. 7 Ülevaatust teostanud isikute seletuste kohaselt oli aga ülevaatuse läbimise hetkel sõiduk tehniliselt korras, mistõttu ei ole välistatud, et ülevaatuse läbimise ajaks muudeti sõiduki komplektsust kütusepaakide osas. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse esindaja Ahti Shultzi poolt kohtuistungil avaldatud seisukoha kohaselt ei ole pea kaasatud isik kaebust põhjendatuks ja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 5.Kolmas isik Helle Kõiv on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 6.Esimese astme halduskohus on seisukohal, et tegemist on tähtaegse (

§ 9lõiked 4 ja 5) ja lubatava kaebusega.

Vaidluse lahendamisel ja vaidluse eseme määratlemisel juhindub kohus

§ 19

lõikest 7, mis sätestab, et halduskohus vaatab asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses. Halduskohus ei ole seotud kaebuse või protesti sõnastusega. Kuna kaebuse esitaja on kaebuses haldusakti tühistamiskaebusele alternatiivse nõudena esitanud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõude, käsitleb kohus kaebuse eesmärgist lähtudes kaebust toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud kaebusena (

§ 6lõike 3 punktid 1 ja 2).

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole vastustaja andnud haldusakti, mistõttu on haldusakti tühistamisnõude menetlemine välistatud.

§ 7

lõige 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

§ 26

lõike 1 punktid 3 ja 4 sätestavad, et kaebuse sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse või protesti esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses või protestis väljendatud põhjendatud huvi ja mõista välja hüvitus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. HMS § 109 kohaselt kui toiminguga rikutakse isiku õigusi, võib isik nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmist või lõpetamist ning toimingu tagajärgede kõrvaldamist ja kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele ning pöörduda selleks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Nende sätete koosmõjust tuleneb seega, et kohus saab kaebuse rahuldada ainult juhul, kui vaidlustatud toiminguga rikutakse kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi või piiratakse tema seadusega kaitstud vabadusi ja seda isiku suhtes, kellel on selleks põhjendatud huvi. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et vaidlustatud toiminguga ei rikutud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piiratud tema seadusega kaitstud vabadusi, mistõttu puudub halduskohtul alus toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja ka kahjunõude rahuldamiseks. Kuna vaidlusaluse toimingu puhul ei ole tegemist haldusaktiga jätab esimese astme halduskohus tähelepanuta kaebuse esitaja väited seonduvalt haldusakti õigusvastasuse 8 temaatikaga. Kohus on seisukohal, et vastustajal oli nii õiguslikel kui faktilistel asjaoludel pädevus ja õigus vaidlustatud toimingu teostamiseks. Vastustaja on õigustatult osundanud ATKAS § 68 lõikele 1, mis sätestab, et Eestisse sissesõidul on mootorsõiduki standardses kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis ja -paagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba. ATKAS § 68 lõige 2 sätestab, et standardne kütusepaak alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse mõistes on tootja poolt mootorsõidukile püsivalt paigaldatud paak, mille püsiv paigaldus võimaldab kasutada kütust sõiduki liikumiseks, samuti vajaduse korral jahutus- või muu süsteemi (hapnikuga varustamise, soojusisolatsiooni- või muu süsteemi eriaparatuuri) kasutamiseks veo ajal. ATKAS § 68 lõige 4 sätestab, et aktsiisivabalt sisse veetud kütust ei tohi kasutada muus sõidukis kui selles, millega kütus sisse veeti, kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ja ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. ATKAS § 69 sätestab, et lisaks standardses kütusepaagis olevale kütusele on reisija valduses oleva mootorsõiduki esmakordsel Eestisse sissesõidul ühe päeva jooksul lubatud mittekaubanduslikul eesmärgil samas mootorsõidukis kasutamiseks aktsiisivabalt sisse vedada kuni 10 liitrit mootorikütust mootorsõiduki kohta. Samuti on asjakohane vastustaja viide EÜ Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 918/83, 28.03.1983, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem, artikli 112 lõike 1 punktis a sätestatakse, et imporditollimaksuvabalt võib importida ühenduse tolliterritooriumile saabuva era- või kommertsmootorsõiduki või mootorratta või erikonteineri standardses kütusepaagis olevat kütust. EÜ Nõukogu määruse (EMÜ) nr 918/83 artikli 112 lõike 1 punktis b sätestatakse, et imporditollimaksuvabalt võib importida eramootorsõiduki või mootorratta kaasaskantavas paagis olevat kütust kõige rohkem 10 liitrit ühe sõiduki kohta, ilma et see piiraks kütuse omamist ja vedu käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist. Tulenevalt EÜ Nõukogu määruse (EMÜ) nr 918/83 artikli 112 lõike 2 punktis c sätestatust on standardne kütusepaak tootja poolt igale kõnealuse sõidukiga sama liiki mootorsõidukile püsivalt paigaldatud paak, mille püsiv paigaldus võimaldab kasutada kütust vahetult nii edasiliikumiseks kui ka vajaduse korral jahutussüsteemi või muu süsteemi kasutamiseks veo ajal. EÜ Nõukogu määruse (EMÜ) nr 918/83 artiklis 115 sätestatakse, et kütust, mis on imporditud tollimaksuvabalt, ei tohi kasutada muus sõidukis kui see, millega kütus imporditi, kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ega ladustada, välja arvatud kõnealusele sõidukile vajaliku remondi ajal, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda tasu eest ega tasuta üle anda. Seega on vastustaja teostanud kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduki kontrolli õigusaktides sätestatult eesmärgipäraselt ja kaebuse esitaja väited vastustaja tegevuse eesmärkide õigusvastasusest ei ole asjakohased ja ei ole kooskõlas kehtiva objektiivse õigusega. Kohus on seisukohal, et osundatud õigusaktidele tuginedes puudub kaebuse esitajal alus väiteks, et vastustaja on alusetult piiranud kaebuse esitaja liikumisvabadust või, et vastustaja toiming oleks teostatud eirates õigusaktide eesmärke. Kaebuse esitaja väited liikumisvabaduse piiramisest on alusetud, kuna vastustaja poolt esitatud andmed riigipiiri ületamise kohta kaebuse esitaja poolt (tl 93-114) tõendavad, et kaebuse esitaja liikumisvabaduse piiramist tegelikkuses toimunud ei ole, asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole piiri ületanud 17.-18.12.2005.a (tl 112) ei tõenda isiku liikumisvabaduse piiramist ELi ühe põhiõiguse - isikute liikumisvabadus mõttes. Vastustaja pädevus vaidlustatud toimingu teostamiseks tuleneb TS § 18 punktist 1, mis sätestab, et tolliametnikul on teenistuskohustuste täitmisel õigus kontrollida isikut tõendavaid 9 dokumente, teha kauba, transpordivahendi, isiku ja tema isiklike asjade läbivaatust ning pidada kaupa, transpordivahendit ja isikut kinni seadusega sätestatud juhtudel ja korras. TS § 40 lõige 1 sätestab, et Eestisse saabuva, Eestis viibiva ja Eestist lahkuva transpordivahendi võib toll peatada ja läbi vaadata. Osundatud õiguslikul alusel ei saa kohus nõustuda kaebuse esitajaga, et vastustaja on toimingu teostanud vastavat pädevust omamata. Vastupidi, vastustaja on järginud täpselt õigusaktides vastustajale toimingu teostamiseks antud pädevust. Asjaolu, et vastustaja on praeguseks muutnud oma tegevusskeeme, ei tähenda, et kaebuse esitajat koheldaks ebavõrdselt võrreldes teiste isikutega. Vastustaja tegevuse õigusliku aluse üksikasjalik regulatsioon tuleneb Liiklusseadusest ja Liiklusseaduse alusel antud määrustest. LS § 46 lõige 1 sätestab, et liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud volituste piires, riigipiiril kontrollivad mootorsõidukeid ja nende haagiseid ning juhte piirivalve- ja tollitöötajad. Määrus 67 § 12 sätestab, et liiklusjärelevalvet teostavad liiklusseaduse § 46 lõike 1 alusel politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud volituste piires, riigipiiril kontrollivad mootorsõidukeid ja nende haagiseid ning juhte piirivalve- ja tollitöötajad. Määrus 28 § 1 lõige 3 sätestab, et sõiduki tehnoseisundi kontrollimist teostavad liiklusseaduse § 46 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalvet teostavad isikud. Määruse 28 § 2 lõike 3 kohaselt peab kontrollija andma sõidukijuhile võimaluse kontrollimisel avastatud rikke või puuduse kõrvaldamiseks kohapeal või juhatama ta lähimasse remondikohta. Määruse 28 § 2 lõike 3 punkti 1 kohaselt peab kontrollija juhul, kui rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata, keelustama sõiduki omal jõul liikumise, rikete ja puuduste korral, mis on toodud Määruse 28 lisas 1. Määruse 28 lisa 1 punkt 5.2 sätestab rikke või puudusena, mille esinemise korral on sõiduki omal jõul liikumine keelatud, juhtum, kus sõiduki kütusepaak või kütusetorustik lekib. Määruse 28 § 2 lõige 3 punkt 2 kohustab kontrollijat juhul, kui rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata, suunama sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusele rikete ja puuduste korral, mis on toodud Määruse 28 lisas 2. Määruse 28 lisa 2 punkti 5.5 sätestab rikke või puudusena, mille esinemise korral on kohustuslik sõiduki erakorraline tehnoülevaatus, juhtumi, kus sõidukile on paigaldatud täiendav kütusepaak, mille kohta registreerimistunnistusel märge puudub. Määruse 50 kood 702 punkt 1 sätestab, et kütusepaak ei tohi lekkida, kütusepaak peab olema valmistaja juhendi kohane ja paigutatud valmistaja poolt ette nähtud kohta ja tema poolt ette nähtud viisil. Määruse 50 kood 702 punkt 13 sätestab, et M1, MG1,N1 ja NG1 kategooria sõidukitel ei ole lubatud kütusepaaki ümber ehitada või paigaldada lisakütusepaake. Asjas kogutud eesti keelsete või eesti keelde tõlgitud kirjalike tõenditega, mis on saadud järelevalvet teostavast asutusest, Eesti Riiklikust Autoregistrikeskusest, on üheselt tõendatud, et kaebuse esitaja poolt kasutataval sõidukil on valmistaja poolt paigaldatud kaks kütusepaaki, mahtudega vastavalt 83 ja 61 liitrit. Nimetatud asjaolu on tõendatud Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 28.04.2006.a kirjaga nr 10-1/106/13193 (tl 129), nimetatud kirja lisadega (tl 130-131, tõlked tl ( 146-147)), Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 25.05.2006.a kirjaga nr 1-6/06/12502-2 (tl 138). Vaidlusaluse akti kohaselt on kontrolli momendil tuvastatud, et sõiduki paakides oli 250 liitrit kütust, seega oluliselt rohkem kui saab mahtuda sõiduki valmistaja poolt paigaldatavatesse kütusepaakidesse. Ka kaebuse esitaja Koit Soe ise on kohtuistungil tunnistanud, et sõidukil olevad kütusepaagid mahutavad- esimene 100 l ja teine 150 l kütust (tl 119). Seega ei vaidlusta kaebuse esitaja sisuliselt vastustaja poolt tuvastatud kütusekogust. Kohtul ei ole mingit alust seetõttu seada kahtluse alla vastustaja poolt kaebuse esitaja sõiduki kontrolli kohta kogutud kirjalikke tõendeid, millistega tuvastatud asjaolusid on kohtuistungil kinnitanud ka akti koostanud vastustaja ametnik Aiko Pettai (tl 120-121). Kaebuse esitaja vastavate vastupidiste väidete alusetus tuleneb eelkõige asjaolust, et eelpool 10 nimetatud kirjalikele tõenditele tuginedes toimub Eestis Ford Econoline E 150 tüüpi sõidukite tehnoseisundi kontroll ARKi süsteemis, mille pädevuses on kohus veendunud. Sõiduki tehnoseisundit hinnatakse Eesti õigusele tuginedes, tuvastamist on leidnud vastuolu vastavates riigisisestes määrustes sätestatuga, mistõttu ei saa kohus toetada kaebuse esitaja ekslikuks osutunud käsitlust seonduvalt ARKi poolt kasutatavate tõendite väidetava ebapädevusega. Asjaolu, et vaidlusaluse sõiduki kütusepaake oli ümber ehitatud ja et vastustaja poolt teostatud kontrolli momendiks oli paigaldatud suuremaid ehk lisakütusepaake, on tõendatud eelkõige 06.12.2005.a korralise tehnoülevaatuse teostanud tunnistaja Villiam Puiemetsa ütlustega (tl 123), kes kinnitab, et töötades Kagu-Sell OÜ tehnoülevaatajana teostas ta vaidlusaluse auto ülevaatuse. Autol oli üks kütusepaak ja gaasiseadmed. Kütusepaakide ümberehituse kohta tehnilises passis kirjed puudusid. Paagi liigsuurust ta ei tuvastanud. Paak ei paistnud sildade alt välja, paak oli põhja alt nähtav. Teise paagi kinnituskohti tunnistaja ei näinud. Aiko Pettai seletuse (tl 120-121) ja tunnistaja Enno Lopmani ütlustega (tl 125) on tõendatud, et akti koostaja ja erakorralise ülevaatuse teostaja tuvastasid, et sõidukil oli kaks paaki. Kusjuures Aiko Pettai seletusest tuleneb, et kontrolli momendil paistis tagumine paak auto põhja alt välja, standardne paak välja ei paista. Originaalpaakidest olid kontrolli käigus tuvastatud paagid oluliselt sügavamad, esimene paak oli ka oluliselt pikem. Erinevused võrreldes originaaliga olid ka kinnitustes. Valmistajatehas paigaldab paagid lintkinnitustega, Koit Soe sõidukil oli paakide kinnitusi vähem. Lekkekahtlus tekkis esimese paagi puhul tankimisava ümbrust vaadeldes. Seega on üheselt tõendatud, et perioodil 06.12.2005.a kuni 16.12.2005.a oli vaidlusalust sõidukit ümberehitatud ja sinna oli paigaldatud suuremad kütusepaagid, kui paigaldab valmistajatehas, mistõttu ei saa vaidlusalune toiming rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Kohus on seisukohal, et nendel faktilistel asjaoludel saab nõustuda järelevalvet teostava asutuse järeldusega, et sõidukit ei esitatud erakorralisele tehnoülevaatusele samas tehnilises seisus, millises teda kasutati 16.12.2005.a. Nendel faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on esimese astme halduskohus seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 7.

§ 93

lõike 1 alusel jäävad kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda.

§-de 92 lõike 1, 83 punkti 2 ja 85 punkti 1 alusel tuleb kaebuse esitajalt välja mõista kirjalike tõendite tõlkekulu 215,29 krooni (tl 152), milline arve on tasutud kohtu poolt. Roby Koik Kohtunik 11