Lapse vajadusi hageja selgitanud ega hinnanud ei ole, sissetulekute ja kohustuste kohta teavet esitanud pole. Seega pole ka midagi hinnata. Kostja seejuures leiab, et kulutuste jätmine temale 6 050 krooni kuus on ülemäära suur. Hageja pole ümber lükanud kostja väiteid, et kostja on hagejal lasuvaid rahalisi kohustusi kandnud. Elatusraha on ette nähtud lapse ülalpidamiseks ega või kujuneda teise abikaasa sissetulekuallikaks. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on miinimumpalk 3 600 krooni, millest pool on 1 800 krooni. Kohus leidis, et hageja pole põhjendanud ega tõendanud, miks peaks lapse kulutused ületama kuus 3 600 krooni, millele teatavasti lisandub ka lapsetoetus. Õige on hageja viide perekonnaseadusele, et vanematel on võrdne kohustus last ülal pidada. Järelikult on põhjendatud, et ka hageja ise annab lapse ülalpidamisse oma panuse poole ulatuses ülalpidamiseks seadusega sätestatud määrast. Kuna lapsele makstakse ka riigi poolt toetust, siis on põhjendatud kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis igakuise elatusrahana 1 800 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga alammäära. Kostja palgatõendist nähtub, et tema sissetulek kuus on keskmiselt 8 214 krooni, millest sellise summa maksmine on võimalik. Vastavalt PKS §-le 70 lg. 1 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 19.01.2007.a.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja oli riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel elatise nõudes riigilõivu tasumisest vabastatud. Kostja riigi õigusabi ei ole taotlenud. Järelikult tuleb riigilõiv välja mõista kostjalt riigituludesse.
2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Seega on 2 hagihind 9x 1 800 = 16 200 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele kuuluv riigilõiv 1 250 krooni ja tuleb välja mõista kostjalt riigilõivu katteks riigituludesse.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70
§-de 129, 147, 162, 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.