Obsah (5)
§ 9§ 12§ 26§ 6§ 47TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kaebuse esitamise tähtaja möödunuks lugemiseks, kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmiseks ja haldusasjas menetluse lõpetamiseks
§ 9lg 1 on M.
S. esitanud kaebused kaebuse esitamise tähtaega rikkudes, ega ole esitanud taotlust tähtaja ennistamiseks, samuti pole esitatud ühtegi põhjust, miks kaebusi tähtaegselt ei esitatud. Varstu Vallavalitsuse hinnangul ei saa olla ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud kaebajal oma õigusi seaduses ettenähtud korras realiseerida 8 aasta jooksul. Kaebuste esitaja väited, et Varstu Vallavalitsuse 26.06.1998.a korraldus nr 125 ja Varstu Vallavalitsuse 05.06.1998.a korraldus nr 116 sai talle teatavaks alles 15.08.2006.a järelpärimise peale ja varem ei olnud vastustaja antud dokumente kaebuse esitajale esitanud on täielikult väär. 21.08.2006.a kirjaga nr 5.1-3/535 väljastas Varstu Vallavalitsus eelpoolnimetatud korralduste koopiad M. S. esindajale – E. C. OÜ-st A, vastavalt viimase taotlusele. Varstu Vallavalitsuse 26.06.1998.a korraldusest nr 125 ja Varstu Vallavalitsuse 05.06.1998.a korraldusest nr 116 on M. S. olnud teadlik nende vastuvõtmisest alates, mis kajastub nii Riigi Maa-Ameti 23.03.1999.a kirjast nr 6-2/4895/1486, Varstu Vallavalitsuse 17.05.2000.a kirjast nr 32/13, kui ka M. S. enda 10.08.2000.a avaldusest Varstu Vallavalitsusele. Veel varasem kirjavahetus M. S. asus Varstu valla arhiivitoimikus nr 32 "Kodanike avaldused ja kirjavahetus nende kohta 1994-1999", mis aga on hävitatud Valga Maa-arhiivi 18.08.2006.a hindamisotsuse nr 445 ja 01.06.2006.a "Varstu Vallavalitsuse arhivaalide hävitamise akti" alusel nende säilitamistähtaja möödumise tõttu. Varstu Vallavalitsuse 26.06.1998.a korralduse nr 125 ja Varstu Vallavalitsuse 05.06.1998.a korralduse nr 116 vastuvõtmise aluseks oli sel ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määrus nr 208 "Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise alused", mille alusel ei olnud M. S. kaasamine teenindusmaa määramisel kohustuslik. Maareformi seadusest tulenevalt peab kohalik omavalitsus enne maa tagastamist otsustama tagastataval maal asuvate ehitiste juurde erastatava maa suuruse ja piiride küsimuse. Varstu Vallavalitsus ei ole nõus kaebuse esitaja seisukohaga, et antud hoonete juurde määratud teenindusmaa on põhjendamatult suur ja ei ole kooskõlas teenindusmaa määramise eesmärgiga. Varstu Vallavalitsuse 26.06.1998.a korralduse nr 125 andmisel on tuginetud 1978.a maa looduses eraldamise aktile nr 32, õue-aiamaa väljamõõtmise kohta. Varstu Vallavalitsuse 05.06.1998.a korralduse nr 116 andmisel on tuginetud maakorraldusnõuetele. Esialgsetel andmetel Varstu Vallavalitsus eeldas, et N. kuuluv elamu asub M. S. tagastataval maal, kuid endise M. M. E. K. talu I maatüki 1873.a plaani täpsemal võrdlemisel kaasaegse katastriplaaniga, ilmneb et M. S. kuuluva elamu asukohta aluseks võttes, ei jää A. N. kuuluva elamu juurde määratud teenindusmaa endise M. M. E. K. talu piiridesse. 12-korteriga elamu juurde määratud teenindusmaa jääb osaliselt endise M. M. E. K. talu piiridesse. Varstu valla 3 kohta ei ole säilinud eestiaegseid ruutskeeme (skemaatilisi kaarte), mille alusel saaks täpsemalt määrata endise talu asukoha. Kaebuses on esitatud väide, et vastustaja ei ole antud korralduste andmisel lähtunud haldusmenetluse üldpõhimõtetest. Vastustaja ei saanud korralduste andmise ajal
- ja 26.06.1998.a lähtuda haldusmenetluse üldpõhimõtetest, kuna haldusmenetluse seadus jõustus alles 01.01.2002.a. Kaebuse esitaja taotles 12-korteriga elamu ehitusprojekti väljastamist. Vastustaja on seisukohal, et kui elamu on võetud ekspluatatsiooni ja kantud hooneregistrisse, siis puudub igasugune vajadus selle ehitise ehitusprojekti arvestamiseks teenindusmaa määramisel. Teenindusmaa määratakse tegelikult olemasolevale ehitisele. Vallavalitsusel ei ole võimalik nõutud projekti esitada, kuna seda ei ole vallavalitsusele üle antud. Eeltoodust tulenevalt palub Varstu Vallavalitsus jätta M. S. kaebused Varstu Vallavalitsuse 26.06.1998.a korralduse nr 125 ja 05.06.1998.a korralduse nr 116 kehtetuks tunnistamiseks täielikult rahuldamata ja kohtukulud jätta kaebuse esitaja kanda. TAOTLUS KAEBUSE ESITAMISE TÄHTAJA ENNISTAMISEKS 4.Kaebuste esitamisel 20.09.2006.a märkis kaebaja, et sai korraldused vastustajalt kätte Varstu Vallavalitsuse poolt 21.08.2006.a saadetud vastusega oma esindaja 15.08.2006.a järelpärimisele. Kaebused esitas M. S. kohtusse 20.09.2006.a, so 30 päeva jooksul alates korralduste kättesaamisest. Varstu Vallavalitsus selgitab oma vastuväidetes kaebusele, et M. S. on teavitatud varasemalt vaidlustatud korralduste olemasolust ning teeb viited Riigi Maa-Ameti 23.03.1999.a kirjale nr 6-2/4895/1486, Varstu Vallavalitsuse 17.05.2000.a kirjale nr 32/
- Samuti viitab vastustaja M. S. enda avaldusele 10.08.2000.a. M. S. ei ole saanud Varstu Vallavalitsuselt varasemalt kätte korraldusi, kirjalikest teavitustest ei ole ta aru saanud, missuguse sisuga need korraldused on, kuidas need korraldused on vaidlustatavad ja mil määral need rikuvad tema õigusi. M. S. on olnud pidevas kirjavahetuses ja isiklikus kontaktis Varstu Vallavalitsusega temale maade tagastamise teemal. Vallavalitsuse informatsioon ja selgitused temale on olnud nii puudulikud, et juristihariduseta isik ei oleks aru saanud, kuidas kaebaja oleks saanud ja pidanud oma õigusi kaitsma. Tõepoolest ajal, mil võeti vastu vaidlustatavad korraldused, kehtis veel 16.06.1992.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 208 kinnitatud hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise aluste kohta ning seal ei sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustust teavitada teenindusmaa määramisest maa tagastamise õigustatud subjekti. Tolleaegse praktika kohaselt oleks M. S. olnud võimalus oma rikutud õigusi kaitsta alles maa ostueesõigusega erastamise korraldust vaidlustades. Paraku nende maaüksuste suurusi määravate korralduste alusel ei ole Varstu Vallavalitsus siiani maa ostueesõigusega erastamise korraldusi vastu võtnud. Vallavalitsuse tegevus M. S. maade tagastamisel on olnud algusest peale teda eksitav ja informatsiooni varjav, tõenäoliselt eesmärgiga hajutada maa tagasisaaja tähelepanu tema suhtes võimalike rikkumiste toimepanemiselt. 4 M. S. sai 2003.a märtsis Varstu Vallavalitsuselt kätte korralduse nr 145, mis oli tehtud väidetavalt juba 18.09.1998.a ja millega lahendati tema suhtes õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamine. Korralduses ei olnud ühtegi viidet asjaolule, et tagastatavat maad vähendatakse erastatava maa arvelt. Hiljem on selgunud, et seda korraldust on 05.02.1999.a korraldusega nr 23 täiendatud ning lisatud on punkt, mille kohaselt jääb endistest maade maaüksusest I tagastamata 0,98 ha suurune maa-ala MRS § 6 lg 2 p 3 ja 4 alusel, kuna vallavalitsuse 05.06.1998.a korraldusega nr 116 ja 26.06.1998.a korraldusega nr 125 on määratud teistele isikutele teenindamiseks vajalikud maad. Ka need korraldused ei sisalda mingit informatsiooni vaidlemise võimaluse ja tähtaja kohta, rääkimata nende tähtaegsest esitamisest. Nüüd kohtu kaudu kaebusele esitatud vastusele on Varstu Vallavalitsus lisanud plaani, mille kohaselt justkui üldse ei puuduta vaidlustatud korraldused M. S. õigusi, kuna endine maatükk ei asugi seal, kus on N. erastatav maatükk ning vaid osaliselt kattub tagastatav maa-ala 12-korteriga elamu teenindamiseks määratud maa-alaga. See informatsioon on nii uudne ja üllatav, ja see esitati esmakordselt alles kohtuvaidluse ajaks, et võtab kaebaja sõnatuks. Vara tagastamise asja on aetud omandireformi algusest peale, siiani on kõik vallavalitsuse poolsed kaardiandmed olnud sellised, et nii N. elamu juurde moodustatav kinnistu kui ka korterelamu juurde moodustatav kinnistu asuvad endisel E-K. kinnistul I elamuga maatükil, suurusega 1,78 ha. Selline informatsiooni edastus näitab väga ilmekalt, kui arusaamatult ja segaselt aetakse Varstu Vallavalitsuses asju kaebajale maade tagastamisel ning ei ole välistatud, et peale seda, kui erastamised on õigustatud subjekti välistaval moel edukalt lõpule viidud selgub ikkagi, et tegelikult need maad kattuvad ja kaebaja jaoks on järjekordselt tähtaeg möödunud. Kaebaja kinnitab kohtule, et ta ei ole saanud vaidlustatud korraldusi varem kätte, talle edastatud segase ja valikulise informatsiooni tõttu ei olnud talle arusaadav, millal ta peaks enda õiguste kaitseks neid korraldusi vaidlustama, kui tal neid korraldusi veel ei ole. Tuginedes Riigikohtu praktikale taolistes olukordades taotletakse, et kohus ennistaks M. S. kaebuse esitamise tähtajad ja seda põhjusel, et haldusorgan ei ole kaebajale esitanud tähtaegselt tema õigusi rikkuvaid korraldusi, haldusaktid ise ei sisalda mingit informatsiooni, millest kaebaja oleks võinud aru saada enda õiguste rikkumisest ja rikutud õiguste vaidlustamise võimalusest, tähtajast ja korrast. Kaebaja sai korraldused kätte alles 2006.a. augustis, kuigi esitas pidevalt kohalikule omavalitsusele taotlusi informatsiooni ja selgituste saamiseks. Varstu Vallavalitsus on ise kinnitanud, et ega korraldusi polegi varem väljastatud, kuna seda ei pidanud tegema ning et kaebajale on jagatud vaid infot korralduste olemasolu kohta. Varstu Vallavalitsuse tegevus on olnud kaebaja suhtes eksitav ja informatsiooni varjav, mistõttu palun lugeda kaebuse esitamise tähtaeg möödalastuks mõjuvatel põhjustel ning see ennistada. Riigikohtu 03.04.2002.a lahendis nr 3-3-1-56-02 punktis 10 märgib kohus: " Kaebetähtaja kulgemist ei mõjuta asjaolu, et isik ei saa aru selle haldusakti tähendusest tema õigustele. Kui aga haldusaktist mittearusaamine on tingitud haldusorgani menetlusveast, mitte kaebaja hooletusest, on võimalik lugeda see mittearusaamine tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks." Riigikohtu 19.06.2001.a lahendis 3-3-1-38-01 punktis 4 märgib kohus: "Kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena võib kõne alla tulla haldusakti andja tegevus, mille tõttu haldusakti adressaadil oli raske või võimatu mõista haldusakti sisu ja 5 hinnata akti oma õigusi rikkuvaks. Seda näiteks juhtumil, kui akti pole adressaadile vajalikul määral või kohasel viisil teatavaks tehtud või kui akt pole piisavalt motiveeritud.". Lisaks palub kaebaja arvestada ka tänaseks tekkinud olukorda, kus ei olegi täpselt teada, millisel määral kaebaja õigused vaidlustatud korraldustest riivatud on, haldusorgan on kaebaja jaoks esile toonud sellise informatsiooni, mis võib oluliselt mõjutada kaebuse lahendamise kulgu. Ei saa jätta tähelepanuta ka 1998.a kohtupraktika puudust eelhaldusaktide vaidlustamise võimalustest, ka asjaolu, et vaidlustatud haldusaktid on vastu võetud vahetult enne Vabariigi Valitsuse 30.06.1998.a määrusega nr 144 kinnitatud Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korda, milles juba tehti kohaliku omavalitsusele kohustuslikuks maa tagastamise õigustatud subjekti teavitamine piiride määramisest enne haldusakti vastuvõtmist. Riigikohus on 03.04.2002.a lahendi 3-3-1-14-02 punktis 26 märkinud:" Kolmandale isikule maa ostueesõigusega erastamise vaidlustamiseks on kõige efektiivsem õiguskaitsevahend kaebus erastamiskorralduse tühistamiseks. Käesolevas asjas esitas E. Lääts halduskohtule kaebuse maa erastamise menetluses antud eelhaldusakti peale, soovides vältida hilisemat maa erastamist. Kaebuse esitamise hetkeks ei olnud lõplikku haldusakti maa erastamise kohta veel antud. Halduskohus pidi kontrollima, ega kohtumenetluse ajal ei ole maa erastamine lõpule viidud ja kui on, siis miks ei ole vaidlustatud erastamiskorraldust. Kui lõpliku haldusakti vaidlustamise võimalust ei ole senises protsessis selgitatud, tuleb seda teha asja uuel läbivaatamisel. Selgitamiskohustuse rikkumine kohtu poolt võib kujutada endast mõjuvat põhjust kohtumenetluse ajal antud haldusakti vaidlustamise tähtaja ennistamiseks." Hilisemast kohtupraktikast on teada, et vaidlustamist tuleks alustada eelhaldusakti, mis sisaldab lõppakti suhtes siduvaid otsustusi, vaidlustamisest. Käesolevas asjas eelhaldusakti andmise ajal ei olnud aga sellist avaldatud praktikat ning kohalikul omavalitsusel polnud ka kohustust eelhaldusaktist informeerida maa tagastamise õigustatud subjekti. Kaebuse esitaja palub arvestada kaebaja jaoks väga keerulist informatsiooni jagamise skeemi, tänaseks võib-olla muutunud situatsiooni maa tagastamise ja erastamise konfliktis ning ka asjaolu, et kaebaja ei tea, kuidas kohus käsitleb tema maa ostueesõigusega erastamise vaidlustust tänaseks väljakujunenud kohtupraktika tingimustes ilma, et oleks eraldi vaieldud eelhaldusakti. Kuigi A. N. ja R. N. maa ostueesõigusega erastamise korraldus on vastu võetud 0,6 ha suuruse maaüksuse ulatuses, ei ole 1998.a korraldust teenindamiseks vajaliku maa määramise osas tühistatud, mistõttu kaebaja ei saa olla kindel, et hilisemalt ei pöörduta vana korralduse kasutamise juurde tagasi ning on selle korralduse vaidlustanud. 12-korteriga elamu osas ei ole maa ostueesõigusega erastamise korraldust kaebaja teada veel vastu võetud, vähemalt ei ole teda sellest informeeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 12lg 3 palutakse lugeda M.
S. poolsed kaebuse esitamise tähtajad möödalastuks mõjuvatel põhjustel ja need ennistada. VASTUSTAJA VASTUVÄITED TÄHTAJA ENNISTAMISE TAOTLUSELE 5.Varstu Vallavalitsus leiab, et taotlus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja kinnitus kohtule, et ta sai vaidlusalused korraldused esmakordselt vastustajalt kätte Varstu Vallavalitsuse poolt 21.08.2006.a saadetud vastusega oma esindaja 15.08.2006.a järelpärimisele on täielikult väär. 15.09.2005.a viibis M. S. koos oma esindajaga Varstu Vallavalitsuses ja kinnitas, et temal on koopiad N. elamule ja 12-korteriga elamule teenindusmaa määramise korraldustest olemas. Millal M. S. need koopiad sai, ta ei 6 täpsustanud. Seega on M. S. ise tunnistajate juuresolekul kinnitanud, et sai vaidlusalused (Noole elamu ja 12-korteriga elamu teenindusmaa määramise) korraldused kätte kindlasti enne 15.09.2005.a ning äärmisel juhul tuleks edasikaebe tähtaega arvestada sellest kuupäevast. Tegelikult sai ta korralduste koopiad kätte tunduvalt varem ja Varstu Vallavalitsus kinnitab, et kaebaja käsutuses olid vaidlustatud korraldused. Kirjalikult on ta aga kinnitanud oma 25.09.2005.a kirjas, et sai korraldused 15.09.2005.a. 25.09.2005.a kirjas kirjutab M. S: „ Meie endisest viiest maatükist suurusega 1,78 ha (maatükk nr. 1) vähendamise korraldused nr.116 05.06.1998 ja nr.125 26.06.1998 sain alles 15.sept.
- " Viimases taotluses kohtule on kirjas, et: „ Kaebaja sai korraldused kätte alles 2006.a. augustis". Tekib küsimus, millal taotluse esitaja räägib õigust? Varstu Vallavalitsuse 09.02.1999.a kirjaga nr 31/49-4 on M. S. väljastatud Varstu Vallavalitsuse korraldus 05.02.1999 nr 23, millega täiendati temale maa tagastamise kohta vastuvõetud 18.09.1998.a korraldust nr 145 punktiga 1.11 järgmises sõnastuses: „1.1 M. S. ja H. Š. jääb omandisse antava maaüksuse maatükk I võõrandamisaegsest pindalast (1,78 ha) tagastamata 0,98 ha suurune maa-ala EV Maareformiseaduse § 6, lg 2 p. 3 ja 4 alusel. Varstu Vallavalitsuse korraldusega nr 116, 05.06.1998.a. on määratud 0,56 ha suurune teenindusmaa 12-korteriga elamule nr.34 ja Varstu Vallavalitsuse korraldusega nr. 125, 26.06.1998.a. on määratud 0,25 ha suurune teenindusmaa väikeelamule (omanik A. N, eluk. Varstu vald, Varstu alevik)". Seega oli M. S. selle korralduse kättesaamisest arvates teadlik vaidlustatud korralduste sisust ja tähendusest ning kui ta leidis, et need rikuvad tema õigusi, oli tal võimalik kuu aja jooksul pöörduda halduskohtusse juba märtsis 1999, mida ta aga ei teinud. Sama informatsioon on M. S. teatavaks tehtud ka Varstu Vallavalitsuse kirjadega 17.05.2000.a nr 32/13 ja 30.06.2000.a nr 32/
- Tähelepanuväärne on asjaolu, et M. S. on 10.08.2000.a kirjas Varstu Vallavalitsusele nõudnud Noole elamu ja 12-korterilise elamu ehitamisega seotud dokumente (maakasutusõiguse kohta ja ehitusprojekti koopiat) selleks, et: „ ... hinnata millisel õiguslikul alusel on tehtud Varstu Vallavalitsuse korraldused: 1) nr. 116, 05.06.1998.a. 2) nr. 125, 26.06.1998.a. 3) nr. 145, 18.09.1998.a. 4) nr.23, 05.02.1998.a., 05.02.1999/02.02.1999 nr. 31/49-
- " On selge, et korraldusi saab hinnata isik, kelle valduses on korralduste koopiad ja kui asjaosalisel ei oleks olnud neid koopiaid, siis oleks ta kindlasti need vallavalitsuselt nõudnud. Asjaolu, et M. S. sellist nõudmist 10.08.2000.a kirjas ei esitanud, on kaudseks tõendiks selle kohta, et tal olid juba siis ikkagi olemas koopiad vaidlustatud Varstu Vallavalitsuse 05.06.1998.a korraldusest nr 116 ja 26.06.1998.a korraldusest nr
- Kogu vaidlus käib algusest peale selle üle, et M. S. ei ole nõus maa erastamisega N. elamu juurde ning 12-korterilise elamu juurde väites, et mõlemad ehitised asuvad temale tagastamisele kuuluval maal. Kuna Varstu valla kohta ei ole säilinud eestiaegseid skemaatilisi kaarte (ruutskeeme), siis uskudes M. S. väiteid, lähtus sellest maa tagastamise perioodil ka vallavalitsus. Seoses üleskerkinud terava õigusliku vaidlusega tagastatava ja erastatava maa piiride ja ulatuse üle kontrollis Varstu Vallavalitsuse maakorraldaja veelkord olemasolevaid kaardimaterjale ja tuvastas, et tegelikult N. elamu ei asugi M. S. tagastataval maal. Lisaks sellele juhitakse tähelepanu, et Varstu Vallavalitsus oli sunnitud M. S. õe H. Š, kes oli samuti tunnistatud õigustatud subjektiks M-M. E. K. talumaa tagastamises ½ mo, avalduse alusel tühistama Varstu Vallavalitsuse 18.09.1998 korralduse nr 145 maa tagastamise kohta M. S. ja H. Š. Seejuures H. Š. palus tagastatav maa kompenseerida põhjendusega, et 7 kaassubjekt venitab tahtlikult maa tagastamise protsessi (Varstu Vallavalitsuse 22.10.2003.a kiri nr 5.1-3/461 Võru Maavalitsusele). Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-11-01 märkinud, et menetlusõigus peab arvesse võtma ka protsessiosalise võimalikku pahatahtlikkust. Kaebuse esitaja väide, et vallavalitsuse tegevus M. S. maade tagastamisel on olnud algusest peale teda eksitav ja informatsiooni varjav, ei ole õige. M. S. on mõõdetud 1998.a maamõõtja H. P. poolt tagastatav maa ja koostatud selle kohta mõõdistamistoimik. Peale tagastatava maa mõõtmist leidis M. S, et ta ei ole nõus I maatüki piiridega ja keeldus piiriprotokollile allkirja andmisest. Põhjus, miks piirid ei sobinud, on selles, et M. S. arvates on A. N. ja R. N. maja ning 12-korteriga elamu ehitatud nõukogude perioodil tema tagastatavale maale, mida ta soovib tagasi saada täielikult, ka nimetatud majade alune maa kaasa arvatud. Seda on M. S. korduvalt avaldanud oma kirjades. 25.09.2005.a kirjas kirjutab M. S, et: „soovin maatükki pindalaga 1,78 ha tagastamist ja vajadusel nõus vähimat vajalikku maad 12-korteriga majaelanikele ja hr. N. andma kasutada, samuti olen nõus hoonestusõiguse seadmisega nende kasuks (neil puuduvad maaeraldus ja ehitusluba)". Varstu Vallavalitsuse arvates M. S. tahtlikult pidurdab M-M. E. K. talu maade tagastamist, sest temale sobib ainult selline I maatükk, millel asuvad ka temale mittekuuluvad A. N. ja R. N. ehitised ning 12-korteriga elamu. Asjaolule, et M. S. on N. elamu ja 12korterilise elamu teenindusmaa määramise korralduse vaidlustamise tähtaja mööda lasknud, on muuhulgas juhitud tema tähelepanu ka Varstu Vallavalitsuse 21.10.2005.a kirjas nr 5.13/427-
- Kui M. S. oleks soovinud esitada kohtule taotluse ennistada nimetatud korralduste tähtajad, oleks ta pidanud seda tegema pärast viimati nimetatud kirja kättesaamist mõistliku tähtaja jooksul. Vallavalitsuse hinnangul ei saa kuidagi mõistlikuks pidada aastapikkust viivitust. Seega oli kaebaja teadlik vaidlustatud korraldustest ja tal oli piisavalt aega nende vaidlustamiseks. Kaebaja väidab, et tal ei olnud vaidlemise võimaluse ja tähtaja kohta informatsiooni. Vaidlustamisviite haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta sätestab Haldusmenetluse seaduse § 57 lg
- Vaidlustatud korraldused on aga vastuvõetud enne HMS jõustumist, so enne 01.02.2002.a, seega on kaebajapoolsed etteheited vallavalitsusele vaidlustamisviite kohta alusetud. Vallavalitsus on arvamusel, et kaebaja väited kaebuse esitamiseks tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ja pole alust tähtaja ennistamiseks lähtudes
§ 9lg 9 redaktsioonist (jõustunud 01.09.2006.a.).
Lähtudes eeltoodust ja tuginedes
§ 26lg 1 p 6 palub Varstu Vallavalitsus jätta M.
S. kaebus tähtaja ennistamiseks rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 6. Kaebuse esitaja poolt esitatud haldusaktide kehtetuks tunnistamise nõue on küll
§ 6
lõike 2 punktist 1 tulenevalt lubatav, kuid kaebuse esitaja ei ole halduskohtusse pöördumisel järginud haldusakti tühistamiskaebuse esitamiseks kehtestatud tähtaega.
§ 9
lõige 1 sätestab, et kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna käesoleval juhul on tegemist õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisega seonduva vaidlusega, kuulub asjas kohaldamisele Omandireformi aluste seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud tähtaeg. Nimelt sätestavad ORAS § 19 lõike 1 esimene ja teine lause, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest või kompenseerimisest tulenevad vaidlused lahendatakse 8 kohtuväliselt või kohtu korras. Halduskohtusse pöördumise tähtaeg õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale on kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest. Kuna kaebuse esitaja poolt algatatud kohtuvaidlus seondub õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamisega, on halduskohus seisukohal, et kohtusse pöördumise suhtes võib kohaldada kaebuse esitaja jaoks soodsamat kaebuse esitamise tähtaegsuse regulatsiooni. Vaatamata ORAS § 19 lõikes 1 sätestatud kahe kuulisele haldusaktide vaidlustamise tähtajale, on kaebuse esitaja tähtaega siiski eiranud. Halduskohus nõustub kaebuse esitajaga, et asjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et vastustaja oleks kaebuse esitajale teatavaks teinud tema poolt vaidlustatud haldusaktid. Samas ei saa kohus nõustuda kaebuse esitajaga, et ta ei ole olnud teadlik tema õigusi väidetavalt rikkuvatest otsustest varem, kui Varstu Vallavalitsus väljastas 21.08.2006.a kaebuse esitajale vaidlusaluste otsuste koopiad. M. S. 25.09.2005.a avaldusega Varstu Vallavalitsusele on tõendatud, et kaebuse esitaja on omakäelises avalduses avaldanud, et ta sai 15.09.2005.a Varstu Vallavalitsuse 05.06.1998.a korralduse nr 116 ja 26.06.1998.a korralduse nr 125. Seega tuleb haldusaktide tühistamiskaebuse esitamise tähtaega hakata arvestama alates 15.09.2005.a ja ORAS § 19 lõike 1 kohaselt möödus kaebuse esitamise tähtaeg 14.11.2005.a. Kaebuse esitaja esitas kaebused Tallinna Halduskohtule 20.09.2006.a. Seega peaaegu 10 kuud hiljem seaduses sätestatud tähtajast.
§ 9
lõige 9 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole kaebuses ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses välja toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks tuvastada mõistlikku põhjust kaebuse esitamisega viivitamiseks peaaegu 10 kuu jooksul, mistõttu esineb seaduses nimetatud alus kaebuse esitamise tähtaja möödunuks lugemiseks.
§ 12
lõige 3 sätestab, et halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Kaebuse esitaja taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist motiivil, et ta ei ole saanud varasemalt kätte Varstu Vallavalitsuse korraldusi, ta ei ole aru saanud kirjalikest teavitustest, vastustaja tegevus on olnud eksitav ja informatsiooni varjav ja tegemist on eelhaldusaktidega. Halduskohus, tutvunud kaebuse esitaja taotluse ja vastustaja vastuväidetega taotlusele, hinnates asjas kogutud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et puudub alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks, mille tõttu tuleb menetlus asjas lõpetada. 9 Vastustaja poolt esitatud M. S. 25.09.2005.a omakäelise avaldusega Varstu Vallavalitsusele on kummutatud kaebuse esitaja poole väide vaidlustatud korralduste saamisest 21.08.2006.a ja tõendatud, et kaebuse esitaja valduses olid alates 15.09.2005.a käesolevas haldusasjas vaidluse esemeks olevad haldusaktid. Tuginedes eelkõige Maa-ameti 23.03.1999.a kirjale ja kaebuse esitaja ja vastustaja vahelisele kirjavahetusele, on halduskohus seisukohal, et vastustaja tegevust kaebuse esitajaga suhtlemisel ei saa lugeda eksitavaks ja informatsiooni varjavaks. Vastustaja tegevus on olnud üldjoontes kooskõlas haldusmenetluse heade tavadega ja vastustaja poolt on mõistlikus määras järgitud ka haldusorganile kohustuslikku selgitamiskohustust, mistõttu pidid kaebuse esitajale olema arusaadavad ka vastustaja poolt esitatud kirjalikud teavitused. Neil asjaoludel on halduskohus seisukohal, et käesolevas haldusasjas ei ole kaebuse esitamise tähtaeg möödalastud mõjuval põhjusel, mille tõttu puudub alus tähtaja ennistamiseks. Eelpool viidatud
§ 12lõige 3 sätestab määruskaebuse esitamiseks 10 päevase tähtaja.
Samas sätestab
§ 47
1 lõige 3, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on kümme päeva, menetluse lõpetamise ja kaebuse või protesti läbi vaatamata jätmise määruse puhul 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Kuna kaebus on halduskohtule esitatud
§ 9
lõike 9 kehtivuse ajal ja
§ 47
1 lõige 3 sätestab kaebuse esitajale soodsama määruskaebuse esitamise tähtaja võrreldes
§ 12
lõikes 3 sätestatuga, siis on halduskohus seisukohal, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele määruskaebuse esitamiseks 30 päevane tähtaeg, kuna muuhulgas loeb halduskohus kaebuse esitamise tähtaja möödunuks
§ 9lõike 9 alusel.
Nii
§ 9
lõige 9 kui
§ 47
1 lõige 3 jõustusid 01.09.2006.a, see on varem, kui kaebused esitati halduskohtule. Seoses asjas menetluse lõpetamisega, tuleb käesoleva määruse jõustumisel tühistada ka halduskohtu poolt kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Roby Koik Kohtunik 10