← Eesti

3-06-1690/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-1690 Otsuse kuupäev 13.november 2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi XXXXX XXXXXXXX kaebus Tartu Vangla poolt tekitatud kahju 46 800.- krooni hüvitamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 26.10.2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXXXX XXXXXXXX, Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kinnipeetav Sulev Piirsalu paigutati alates 22.11.2005 Ämari Vanglast ümber Tartu Vanglasse tema sellekohase taotluse alusel. XXXXX XXXXXXXX paigutati Tartu Vangla meditsiiniosakonna kambrisse. XXXXX XXXXXXXX esitas 23.08.2006 a. Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla direktori 11.08.2006 käskkirja nr 1-4/1046 tühistamist ja Tartu Vangla toiminguga tekitatud kahju 46 800 .- krooni hüvitamist ning meditsiiniosakonna juhatajale XXXXX XXXXile ettekirjutuse – keelata ilma patsiendi nõusolekuta ja patsienti teavitamata patsiendi isikuandmete töötlemine ja patsiendi kohta taotluste esitamine, tegemist. Tartu Halduskohtus määras 25.08.2006 menetleda iseseisvas menetluses XXXXX XXXXXXXX kaebust Tartu Vangla direktori 11.08.2006 käskkirja nr 1-4/1046 tühistamiseks (haldusasi nr 3-06-1677) ja menetleda iseseisvas menetluses XXXXX XXXXXXXX kaebust Tartu Vangla poolt tekitatud kahju 46 800 .- krooni hüvitamiseks ja vangla ametnikule ettekirjutuse tegemiseks (menetletav haldusasi nr 3-06-1690). 26.10.2006 kohtuistungil loobus XXXXX XXXXXXXX vanglaametnikule ettekirjutuse tegemise kohustamise nõudest, kohus võttis loobumise vastu ja lõpetas menetluse vangla ametnikule ettekirjutuse tegemise kohustamise nõudes. 1 KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse järgi esitab XXXXX XXXXXXXX kaebuse Tartu Vangla vastu Riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 alusel avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Vaidlustatud toiminguteks on Tartu Vangla poolt Põhiseaduse ja Sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud nõuete eiramisega kaebajale füüsiliselt ja vaimsete kannatuste tekitamine, alandamine ja diskrimineerimine sotsiaalse seisundi (puue) alusel. Kaebaja märgib, et tema diskrimineerimine võrreldes teiste tervete kinnipeetavatega ning temale kannatuste tekitamine on põhjustatud sellest, et ta peab olema Tartu Vangla meditsiiniosakonnas ööpäevaringselt lukustatud kambris alates 22.11.2005.so alates Tartu vanglasse tulekust. Kaebaja on seisukohal, et kuna ta on raske puudega isik, vajab ta paremaid kinnipidamistingimusi tulenevalt tervislikust seisundist. Tulenevalt sellest, et ta peab viibima meditsiiniosakonnas lukustatud kambris, on piiratud tema järgmised õigused:

  1. Tal ei ole võimalik, vabalt äratusest kuni öörahuni liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorra eeskirjadega sätestatud kohtadel;
  2. Ei ole võimalust külastada spordisaali, ei ole võimalust kasutada pesumasinat. Kaebaja sooviks kasvõi spordisaali minna ja seal istuda, aga vangla ei võimalda.
  3. Ei ole võimalik jalutada värskes õhus, ja seda alates 22.11.
  4. Kuna ta kõrvalise abita liikuda ei saa, oleks jalutusboksis vajalik võimaldada pingi kasutamist, siis saaks jalutamas käia.
  5. Kaebaja oma tervislikust seisundist tulenevalt ei suuda ise kambrit koristada, mida on ta aga kohustatud tegema. Kaebaja peab sellist kohustust tema suhtes ebainimlikuks kohtlemiseks ja talle piinade tekitamiseks;
  6. Ta on sunnitud igapäev oma riideid ja voolikuid ilma kõrvalise abita pesema, mis on aga piinav. Tervetel kinnipeetavatel on igas sektsioonis pesumasin, temal pesumasina kasutamise võimalus puudub;
  7. Piiratud on suhtlemise võimaldamine perekonnaga ja sugulastega. Nendega võin suhelda ainult 1 kord nädalas 10 minutit, samal ajal kui terved kinnipeetavad saavad suhelda telefoni teel iga päev piiramatult. 7.Tartu Vangla ei võimaldanud kokku saada kaitsjaga A. Ferraraga, kellega oli 13.06.2006 sõlmitud leping nõustamiseks ja esindamiseks. Ei võimaldata kaitsjaga suhelda ka telefoni teel. Kaebaja märgib, et meditsiinikarantiinis olek rikub tema õigusi ja tekitab talle kahju. Tervis on halvenenud võrreldes 2003 aastaga, kui töövõime kaotus oli 80%, nüüdseks on töövõime kaotus 90%. Kaebaja on pöördunud suulise palvega paigutada ta teise sektsiooni vähemalt 67 korda, kirjalikku pöördumist teinud ei ole. Kaebaja leiab, et tema tervislik seisund võimaldaks olla koos teiste kinnipeetavatega, ainuke erivajadus on kambri koristamine. Tartu Vangla on talle tekitanud mittevaralist kahju summas 46 800.- krooni, kahju on tekkinud seoses kaebaja kui erivajadustega isiku diskrimineerimisega, temale tegevusetusega füüsiliste ja vaimsete kannatuste tekitamisega tulenevalt sellest et ta on olnud sunnitud viibima lukustatud karantiini kambris 234 päeva. Kahju summas 46800 krooni arvutamisel lähtub ta 800 kroonist päevas. Hüvitisega loodab ta kompenseerida heaolu, vaimseid, füüsilisi kannatusi ja diskrimineerimist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja vaidleb XXXXX XXXXXXXX kaebusele vastu. 2 XXXXX XXXXXXXX on paigutati Ämari Vanglast ümber Tarru Vanglasse tema sellekohase taotluse alusel ning paigutati meditsiiniosakonna kambrisse lähtudes tema tervislikust seisundist. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Vanglas on kinnipeetavatel võimalik tegelda kehakultuuriga peale oma elukambri ja jalutusboksi ka vangla spordisaalis. XXXXX XXXXXXXX ei ole selleks soovi avaldanud. Arvestades kaebaja puuet ning omakäelist seletust, et ta ei saa kõndida, seista ega tegelda tavapäraste majapidamistöödega (nt koristamine, pesemine), ei ole ka tõenäoline, et ta suudaks spordisaalis kehakultuuriga tegeleda. Võimalust viibida vähemalt üks tund päevas värskes õhus pakutakse XXXXX XXXXXXXXle iga päev, seega on vangla täitnud VangS § 55 lg-st 2 tuleneva kohustuse nõuetekohaselt. Kaebaja põhjendus, et ta vajab liikumisel kõrvalabi ning ei suuda tund aega seista, ei ole tõsiseltvõetav. Kaebaja kasutada on kargud, millele toetudes suudab ta iseseisvalt liikuda, samuti on õue minekuks võimalik taotleda ratastooli kasutamist. Haldusasja nr 3-06516 arutamise käigus Tartu Halduskohtu 24.mai 2006.a toimunud kohtuistungil väitis XXXXX XXXXXXXX, et ta ei saa istuda ning tal on parem seista. Kohtuistungil viibis pealtkuulajana ka Eesti Patsientide Ühingu esinduse jurist M.Mätlik. Kohtuprotokollist nähtub, et kohtuistungid
  8. ja 30.mail kestsid üle tunni ning XXXXX XXXXXXXX seisis probleemideta kogu kohtuistungi vältel. Kohtuistungile saabus ja sealt lahkus XXXXX XXXXXXXX iseseisvalt. Iseenesest on mõistetav, et XXXXX XXXXXXXX soovib jalutusboksi istepinki, ent kaebajal tuleb mõista, et jalutusboksi kasutavad paljud kinnipeetavad ja pinke ei paigaldata sinna julgeolekukaalutlustel. Jalutusboksid on mõeldud ennekõike kinnipeetavatele füüsilise liikumise võimaldamiseks värskes õhus ning kaebajal oleks tervise huvides soovitav kasutada seda võimalust talle jõukohasel viisil. XXXXX XXXXXXXX on süüdi tunnistatud Valga Maakohtu 25.05.2004.a otsusega nr 1188-03, kuritegude (sh esimese astme kuriteo) toimepanemise eest mõisteti liitkaristuseks 4 aastat, 11 kuud ja 20 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2004.a otsusega nr 2-1-286/
  9. Kohtuotsustest nähtub, et XXXXX XXXXXXXX oli puudega juba kuritegude toimepanemise ajal ning tema terviseseisundit on kohtuotsuse tegemisel arvesse võetud. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebaja puue ei takistanud tal kuritegusid toime panemast, seega ei ole tõsiseltvõetav väide, et ta ei suuda oma pesu pesta ega elukambrit koristada. Kaebaja on teadlik vangla elukorraldusest, seega ka asjaolust, et meditsiiniosakonnas on vajadusel võimalik taotleda desinfektori abi kambri koristamiseks, samuti on võimalik anda oma riided pesemiseks vangla pesumajja. Kaebaja ei ole sellekohaste taotlustega vangla administratsiooni poole pöördunud. Tõele ei vasta väide, et XXXXX XXXXXXXX põiekateeter jookseb läbi – seda on juhtunud vaid ühel korral, mil põiekateetri paigaldas ebaõnnestunult XXXXX XXXXXXXX ise ning mis oli haldusasjas 306-516 kaebuse esemeks. Alexy Ferrara külastas 18.08.2006.a üht vahistatut ning soovis samas kohtuda ka XXXXX XXXXXXXXga. Kuna A.Ferrara ei ole XXXXX XXXXXXXX kaitsja kriminaalmenetluse seadustiku § 42 mõttes, samuti vaimulik ega notar, selgitati talle võimalust taotleda kokkusaamist üldistel alustel, s.o VangS §-s 24 ettenähtud korras. XXXXX XXXXXXXX ega A. Ferrara ei ole vangla administratsioonilt kokkusaamist taotlenud. 3 Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetavalõigus äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda oma osakonna territooriumil. Õigust vabalt liikuda ei ole kartseris, eraldatud lukustatud kambris, vangla ravipunkti statsionaaris, vanglahaiglas või vastuvõtuosakonnas viibival kinnipeetaval. XXXXX XXXXXXXX on paigutatud vangla meditsiiniosakonna kambrisse, kus on võimalik kasutada telefoni Tartu Vangla kodukorra punktis 16.2.2 ettenähtud ajal, s.o neljapäeviti ajavahemikus kl 9-12 ja 1419.45 ühel korral kokku 10 minuti vältel. Helistamise ajal erinevate telefoninumbrite valimiste arvu ei piirata. Sellega on vangla täitnud VangS § 28 lg 1 ja VSE § 51 sätteid vastavalt tehnilistele võimalustele nõuetekohaselt. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi sellist asjaolu, mida võiks pidada tema mittevaraliste õiguste rikkumiseks ja mille alusel oleks tal tekkinud õigus kahju hüvitamist nõuda. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale ei ole Tartu Vangla süülise tegevuse või tegevusetuse läbi tekkinud ei varalist ega mittevaralist kahju: Tartu Vangla poolt on kõik kohustuslikud toimingud täidetud nõuetekohaselt. Vastustaja palub kohut jätta XXXXX XXXXXXXX kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. XXXXX XXXXXXXX kaebuse järgi on Tartu Vangla talle tekitanud mittevaralise kahju sellega, et ta on Tartu Vangla poolt õigusvastaselt paigutatud vangla meditsiiniosakonna kinnisesse kambrisse ja ta on olnud sunnitud viibima kinnises kambris alates 22.11.2005 käesoleva ajani. Kaebaja leiab, et teda on sellega diskrimineeritud kuna tal pole olnud võimalik kasutada tervetele kinnipeetavatele võimaldatud soodustusi. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise taastamisega. Vastavalt Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 võib isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise või au ja hea nime teotamise korral. Kaebuse kohaselt on kaebaja õiguste peamiseks rikkumise aluseks asjaolu, et ta on paigutatud vastu tema tahtmist vangla meditsiiniosakonda, kus tema suhtes kehtib rangem režiim kui teiste, tervete kinnipeetavate osas. Seega tuleb kindlaks teha, kas XXXXX XXXXXXXX paigutamine meditsiiniosakonda ja tema seal viibimine on toimunud õigusvastaselt või mitte. XXXXX XXXXXXXX on ümberpaigutatud Justiitsministeeriumi 17.11.2005 otsusega nr 41-04/12575 Ämari Vanglast Tartu Vanglasse vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks (paremate resotsialiseerimistingimuste tagamine kinnipeetavale tulenevalt tema tervislikust seisundist) edasise karistuse kandmiseks (tlk.15) alates 22.11.2005.a. Ümberpaigutamine on toimunud XXXXX XXXXXXXX enda 25.10.2005 taotlusel (tlk.37, 38). XXXXX XXXXXXXX on taotluses märkinud, et Tartu Vanglasse soovib ta minna tulenevalt tervislikust seisundist, sest toimetulek laagertüüpi vanglas valmistab raskusi. Kuna ta kannab püsikateetrit, mis vajab pidevalt hügieeni ja sooja vee kasutamist iga päev, samuti on Tartu Vanglas kahesed kambrid, mis tagavad talle privaatsuse ning oma puudest tulenevate ebameeldivustega ei häiri ta kaasvange. 4 VangS § 11 kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistuse pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Vanglas paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa. Seega on kinnipeetava paigutamisel üheks arvestatavaks asjaoluks ka tervislik seisund. Arstliku ekspertiisi otsuse nr 030894 (tlk.13-14) kohaselt oli 06.05.2003 XXXXX XXXXXXXXle määratud keskmine puue ja töövõime kaotus 80%. 25.05.2006 Arstliku ekspertiisi komisjoni otsusega nr 271132 25.05.2006 on kaebajal raske puue ning ta vajab traumajärgse liikumispuude tõttu kõrvalabi. Nähtuvalt kaebaja enda ümberpaigutamiseks esitatud taotlusest on kaebaja soovinud puude tõttu privaatsust ja kaasvangide mittehäirimist ning igapäevaselt sooja vee kasutamise võimalust. Nähtuvalt vastustaja poolt kohtus antud seletusele, oli sellistele nõuetele vastavad tingimused võimalik tagada ainult vangla meditsiiniosakonnas. Vastustaja selgituste kohaselt on ainult meditsiiniosakonnas ööpäevaringselt olemas soe vesi, mida kaebajal on tervislikust seisundist tulenevalt kõige enam vaja. Jalutamisevõimalus on olemas ka meditsiiniosakonnas, samuti telefoni kasutamise võimalus, kuigi mitte pidevalt, vaid vangla kodukorras määratud aegadel. Meditsiiniosakonnas on arsti otsusel võimalik kambri koristamiseks kasutada desinfektori ehk koristaja abi. Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt XXXXX XXXXXXXX paigutamine meditsiiniosakonda on toimunud õiguspäraselt, vastustaja on seejuures arvestanud kinnipeetava erivajadusi, tulenevalt tema tervislikust seisundist ning erivajaduste tagamise võimalusi. Kohus märgib, et kaebaja ei ole alates Tartu Vanglasse tulekust kordagi pöördunud kirjalikult taotlusega vanglasiseselt tema ümberpaigutamiseks ega pole ka suuliste keeldumiste puhul ei vaidega ega kaebusega halduskohtusse pöördunud. Kaebajal oli koheselt ja ka kaebuses märgitud 234 päeva jooksul võimalus vastav taotlus esitada ehk oma õigusi eelnevalt kaitsta ja väidetavat kahju ära hoida, mida sätestab ka RVS § 7 lg
  10. Kuna XXXXX XXXXXXXX paigutamine meditsiiniosakonda tuleb lugeda õiguspäraseks, tuli kaebajal ka taluda meditsiiniosakonnas ettenähtud teatud piiranguid võrreldes teistes sektsioonides tervete kinnipeetavatega. Seejuures on vastustaja poolt kinnipeetud vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjades sätestatud nõuetest. Ka meditsiiniosakonnas viibides on kinnipeetaval võimalus jalutada vabas õhus, kasutada telefoni, vajadusel pesu pesta. Samas nähtub, et kaebaja ei ole varem vastustaja poole pöördunud taotlustega kehakultuuriga tegelemiseks, desinfektori abi kasutamiseks kambri koristamisel ning vangla riiete saamiseks. Kaebaja väitel sai ta alles kuu aega tagasi teada sellistest võimalustest, seega ei ole ta selliste probleemidega vangla administratsiooni poole pöördunud. Kohtule on esitatud ainult kaebaja 27.01.2006 vangla administratsioonile esitatud kirjalik avaldus, kus kaebaja taotleb ordineeritud dieettoitu, ning et vangla töötajad arvestaksid tema tervisliku seisundiga ning sellest tulenevalt teeksid teatud mööndusi (tlk.17). Mingeid etteheiteid seoses meditsiiniosakonna kambrisse paigutamisega ja seal viibimisega esitatud ei ole. Ei ole leidnud tõendamist, et vastustaja on õigusvastaselt takistanud kaebaja õigust kohtuda oma kaitsjaga 18.08.2006 ning piiranud kaitsjaga telefoni teel suhtlemist. Nagu nähtub vastustaja vastusest ja ka A.Ferrara poolt 05.10.2006 esitatud selgitusest, ei taotlenud A.Ferrara kinnipeetavaga kokkusaamist administratsioonilt ettenähtud korras ning vastavat volikirja ei esitanud. Eeltoodu alusel ei ole tõendatud, et Tartu Vangla oleks kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud kaebuses märgitud ajavahemikul, mille eest on kaebaja taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist 46 800 krooni. Kuna vastustaja tegevuses puudub õigusvastasus, puudub vajadus hinnata ka kaebajal kahju olemasolu. XXXXX XXXXXXXX kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju nõudes jääb rahuldamata. 5 Eda Muts kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.