lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu ja seaduse sätetele ja
MS § 231 lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja ei ole selgesõnaliselt väljendanud hagis hageja poolt esile toodud väidete ja asjaolude omaksvõttu, kuid soov maksta võlg ära tähendab sisuliselt TsMS § 231 lg 4 järgi eelduslikult et hagis esile toodud väited, faktid on omaksvõetud. Seega on hageja esitatud liitumislepinguga ja kostja omaksvõtuga leidnud tõendamist, et AS (õiguseellane AS ) ja kostja sõlmisid lepingu mobiilsideteenuste osutamiseks ning et kostja ei täitnud lepingust ja selle üldtingimustest tulenevat maksekohustust, jäädes võlgu 1517,65 krooni ning et viivitatud periood on 1120 päeva . Ka on omaksvõtuga tõendatud, et kokku oli lepitud viivises 0,5% võlasummalt, kuid kuna hageja nõuab viivist väiksemas määras, siis ei ole see võlgnikku e. kostjat kahjustav.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu ja seaduse sätetele ja
alusel ei ole lubatud ühepoolne kohustuse täitmisest keeldumine.
lg 1 järgi, mille kohaselt võidakse kohustise täitmist tagada leppetrahviga, viivisega vastavalt seadusele või lepingule ning § 191 leppetrahv on lepingu või seadusega kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kuna nõue loovutati hagejale AS poolt , siis sellel ajal kehtinud VÕS 164 lg 1 võib võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Kuna kostja on hagi asjaolud ja väited omaks võtnud, siis on tõendatud, et ta on alusetult keeldunud kohustuse täitmisest, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele ning põhivõlg 1517,65 koos viivisega põhivõla ulatuses 1517,65 tuleb nõude omandanud hagejale kostjalt välja mõista. Kuivõrd tsiviilasi on algatatud enne tuleb kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kohaldada varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja tasu õigusabi eest summas 151,77 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osalt. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kuna kostja ei ole hagi õigeks võtnud TsMS § 440 lg 1 tähenduses, so aktiivne käitumine, mille kohaselt pool tunnistab hagi e. võtab hageja nõude õigeks vastavas avalduses või suuliselt kohtuistungil, siis ei saa kohus omal algatusel tunnistada otsust viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p1 järgi. Kostja poolt kohtule esitatud arstliku ekspertiisiotsuse järgi on kostjal rakse puue, mis põhjustab lisakulutusi ning pensioniameti tõendi järgi oli kostja pension alates 1256 krooni. Kostja ei ole esitanud käesoleval ajal tema pensioni suurust tõendavaid dokumente ning kohtul on küllaldane alus eeldada, et pension peab olema tõusnud arvates ., siis peab kohus põhjendatuks määrata otsuse täitmise kord ositi selliselt, et kostja tasub igakuiselt hagejale 300 krooni kuni võla ja kohtukulude äratasumiseni. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.