KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-18415 Otsuse tegemise aeg ja koht 21.aprill 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi M V hagi V V vastu elatise suurendamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg
- märts 2006 Menetlusosalised Hageja: M V (IKxxx) Kostja: V V (xxx) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Mõista V V välja elatis poeg A V (IK xxx) ülalpidamiseks alates
- oktoobrist 2005 igakuiselt 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni ja alates
- jaanuarist 2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuiselt 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära M V kasuks.
- Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.
- Sisse nõuda V V riigilõiv 700 (seitsesada) krooni riigituludesse.
- Riigituludesse mõistetud summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumile arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136 või arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072136 hiljemalt 20 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on M V hagi V V vastu alaealisele lapsele väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Kohtla-Järve Linnakohtu
- mai 1999 kohtuotsusega mõisteti välja kostjalt elatis hageja kasuks poja ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 700 krooni. Hagiavalduses palub hageja muuta elatise suurust ning kostjalt välja mõista elatis 1 600 krooni. 1
(3)Hageja kirjaliku seletuse kohaselt hageja ei ole nõus kostja poolt pakutud 1000 krooni suuruse elatisega. Minimaalne elatise määr on seaduse kohaselt 1500 krooni, millelt arvestatakse maha tulumaks. Hageja saab käesoleval hetkel peale maksude mahaarvamist elatist lapsele 539 krooni. Hageja vähendab oma nõuet ning palub kostjalt välja mõista elatis 1500 krooni. Kohtuistungil jääb hageja esitatud haginõude juurde. Kostja seisukohad Kostja oma 11.novembri 2005 kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt. Vastuse kohaselt on kostjal uus perekond. Kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kes on sündinud
- detsembril 2003 ning käesoleval hetkel on elukaaslane lapseootel. Kostja igakuine sissetulek on 8930,71 krooni, millest peale maksude ja elatise mahaarvamist saab kostja kätte 6459,90 krooni. Kostja on nõus maksma igakuiselt lapse ülalpidamiseks 1000 krooni. Hageja poolt nõutud summa on põhjendamatult suur. Hageja nõude rahuldamine paneks kostja perekonna raskesse materiaalsesse olukorda, mis on kostja lastele kahjulik. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus tutvunud hagiavaldusega ning tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielu sõlmiti 1994 aastal ja lahutati 1998 aastal. Poolte abielust sündis poeg A V. Kohtla-Järve Linnakohtu
- mai 1999 kohtuotsusega mõisteti välja kostjalt elatis hageja kasuks poja ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 700 krooni. Hagiavalduses palub hageja muuta elatise suurust ning kostjalt välja mõista elatis 1 500 krooni. Vastavalt PKS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse (PKS) § 136 lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista nimetatud seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt 2005.a kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem 1345 krooni. Alates 2006 aastast on kuupalga alammääraks 3 000 krooni, seega moodustab elatise suurus 1 500 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PerS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega ka isik, kes nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, ei pea eraldi tõendama lapse vajadusi ega vajaduste muutumist. Kuivõrd hageja nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust. Kuna perioodi eest
- oktoober 2005 kuni
- detsember 2005 nõuab hageja miinimummäärast suuremat elatist, kuid ei ole esitanud tõendeid lapse vajaduste kohta, siis mõistab kohus selle aja eest välja elatise ainult sel ajal kehtinud miinimummääras ehk 1345 krooni kuus. Kostja esitas vastuväite, et elatise väljamõistmisel summas 1500 krooni jääks kostja teine laps vähemkindlustatuks. Kostja palgatõendist nähtub, et kostja keskmine sissetulek on 8930,66 krooni. Kohtuistungil avaldas kostja küll väiksema sissetuleku, kuid et tõendina arvestatakse ainult neid protsessiosalise seletusi, mida ta on andnud vande all (TsMS § 229 lg 2), tuleb lugeda tõendatuks kostja sissetulek vähemalt 8930,66 krooni. Samas tuleb märkida, et igal juhul kui kostja sissetulek on vähemalt 4500 krooni, siis nõutud elatise 1500 krooni maksmisel ei osutu vähemkindlustatuks ei kostja teine laps ega kostja ise: 4500 krooni / 3 inimest (kostja ja tema 2 last) = 1500 krooni. 2
(3)Arvestamata tuleb jätte kostja väide, et kohe on sündimas tema kolmas laps. Esitatud arstitõendist ei nähtu sündiva lapse isa ja isegi kui oleks tõendatud kostja isadus, ei ole laps sündinud viimase kohtuistungi aja seisuga, mistõttu ei saa kolmanda lapsega elatise määramisel arvestada. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja mõistab kostjalt välja elatise alates
- oktoobrist 2005 igakuiselt 1345 krooni ja alates
- jaanuarist 2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuiselt 1500 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne
- jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
- detsembril
- Hageja oli riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Enne
- jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt enne
- jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 6 määratakse hagihind maksete vähendamise või suurendamise hagis - summaga, mille võrra maksete vähendamist või suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Hagi hinnaks on seega 1500 – 700 = 800 * 12 = 9600 krooni, millelt kuulub tasumisele riigilõiv 700 krooni. Peeter Pällin Kohtunik 3
(3)