3-07-122/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-122 Haldusasi E.T. kaebus Tallinna Perekonnaseisuameti abielulahutusakti nr 111 tühistamiseks. RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult (HKMS § 11 lg 3).
3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri E.T. esindajale vandeadvokaat Triinu Vernikule Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 30 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu (HKMS § 11 lg 8, § 471 lg 2 ja 3). 10.07.1992 KOHUS LEIAB:
4. 16.01.2007 esitas E.T. Tallinna Halduskohtusse kaebuse E. B. ja O. B. abielulahutusakti (10.07.
5. a abielulahutusakt nr 111) tühistamiseks.
7. jaanuari 2007 määrusega jättis kohus HKMS § 11 lg 2 alusel kaebuse käiguta, andes kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva, arvates määruse ärakirja kättesaamisest.
8. Kohtule ei olnud selge asja kuuluvus halduskohtu pädevusse, kuna käesolevas asjas on vaidlustatud O. B. ja E. B. abielusuhteid kui eraõiguslikke suhteid reguleeriv lahutusakt. Et kohtule teadaolevalt on tsiviilasjana nr 2-06-16464 Harju Maakohtu menetluses O. B. hagi E.T. vastu abielulahutuse nõudes ning E.T. vastuhagi O. B. vastu abielu kehtetuks tunnistamise nõudes, siis kohus märkis: „Kaebuses esile toodud asjaoludest nähtub, et E. B. ja O. B. abielulahutuse akt on vaidlustatud põhjusel, et pärast akti välja andmist on langenud ära akti väljaandmise alus ehk tühistatud on akti välja andmise aluseks olnud kohtulahend, seega ei ole E. B. ja O. B. abielu lõppenud ja nende abielu kehtivuse ajal sõlmitud O. B. ja E.T. abielu on kehtetu. Kuni abielulahutuse akt on olemas ja seda ei ole tühistatud, ei ole aga võimalik lahendada E.T. hagiavaldust O. B. sõlmitud abielu kehtetuks tunnistamiseks. E.T. poolt 1 üldkohtusse esitatud tsiviilõigusliku nõude lahendamises tuleb seega sisuliselt tuvastada tegelik perekonnaõiguslik olukord ehk kas O. B. ja E. B. on või ei ole kehtivalt abielus. Abielu kehtivus on oma olemuselt tsiviilõiguslik küsimus, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse. Ka E.T. tegelik huvi on kaebusest nähtuvalt kaitsta oma perekonnaõigusi ehk tsiviilõigusi ning lahendada tsiviilvaidlus O. B.. Kuna tsiviilkohus saab tuvastada lahutusakti sisulise tühisuse sõltumata vastava haldusakti formaalsest kehtivusest, tuleb kaebajal tõsiselt kaaluda, kas ta jääb halduskohtusse esitatud tühistamiskaebuse juurde või on tal võimalik efektiivsemalt kaitsta oma tsiviilõigusi ilma halduskohtumenetluseta. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et ka väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on vaidluseid perekonnaseisuaktide õiguspärasuse üle vaieldud tsiviilasju lahendavates kohtutes.“
9. Tühistamiskaebuse esitamisel peab kaebusest nähtuma nii vaidlustatava akti puutumus kaebaja õigustesse kui ka kaebaja õiguste rikkumine ning need peavad ka võimalikud olema. Kaebusest ei nähtunud, kuidas saab rikkuda ning rikub kolmandate isikute, O. B. ja E. B.’i abielu lahutamise kohta välja antud abielulahutusakt kaebaja subjektiivseid õigusi.
10. Kohtul ei olnud võimalik kaebuses toodud andmetel võtta ka seisukohta kaebuse tähtaegsuse osas ega kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohta. Seega tuli kaebajal kohtu määratud tähtajal oma kaebust eelmärgitud osas täiendada ja täpsustada, kui kaebaja pidas asja halduskohtus läbivaatamisele kuuluvaks.
11. Kaebaja esindaja on kohtumääruse 01.02.2007 kätte saanud, kuid hiljemalt 16.02.2007 ega kuni käesoleva ajani ei ole kohtule kirjalikult vastatud ega kaebuse puudusi kõrvaldatud. Et nimetatud puudused ei võimalda kaebust menetleda, siis tuleb kaebus tagastada selle esitajale läbivaatamatult, millise tagajärje eest on kaebajat määruses hoiatatud. Kaebaja esindaja on teatanud kohtule suuliselt, et küsimus püütakse lahendada üldkohtus pooleliolevas menetluses. Hurma Kiviloo kohtunik 2