3-07-189/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-189 Haldusasi M.K. kaebus Rahandusministeeriumi 22.12.2006 kirjas nr 44/13218 sisalduva otsustuse vaidlustamiseks ja kahju hüvitamiseks. RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus M.K.le läbivaatamatult (HKMS § 11 lg 3).
3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud esimese astme kohtu kaudu (HKMS § 11 lg 8; § 471 lg 2 ja 3). KOHUS LEIAB:
4. Kohus tagastas 05.02.2007 kohtumäärusega kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna toimingute vaidlustamise taotluse osas ja jättis kaebuse käiguta osas, milles kaebaja taotles 10 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist 63 ebaseaduslikult vanglas viibitud päeva eest ja kaebaja eest vabandamist. Kuna kaebusele oli lisatud 22.12.2006 Rahandusministeeriumi kiri nr 4-4/13218, millega kaebaja taotlus alusetult vabadusega tekitatud kahju hüvitamiseks on jäetud läbi vaatamata, järeldas kohus, et kaebaja soovib vaidlustada Rahandusministeeriumi kirjas sisalduvat keeldumist ja samuti esitada kohtule taotluse hüvitise suuruses 10 000 eurot väljamõistmiseks. Kaebajal tuli täpsustada, kas ta soovib jääda halduskaebuse esitamise juurde, kuigi kaebuse asjaolude pinnalt andis kohus eelhinnangu kaebuse perspektiivikusele ja selgitas kaebajale, et ilmselt ei saavuta kaebaja esitatud taotluse edasisel menetlemisel oma eesmärki (hüvitise väljamõistmist), kuna juba Põhja Politseiprefektuuri 18.09.2006 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest tulenes, et puudub alus taotletud hüvitise väljamõistmiseks. Kaebajal tuli täpsustada, kas kaebaja taotleb hüvitise väljamõistmist alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel või riigivastutuse seaduse alusel, pidades silmas otsese varalise kahju hüvitamist.
5. Kohus selgitas 05.02.2007 kohtumääruses kaebajale, et alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise aluseid ja korda reguleerib riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus. Põhja Politseiprefektuuri 18.09.2006 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse kohaselt puudub sellest seadusest tulenevalt alus kaebajale hüvitise maksmiseks, mida on kaebajale selgitatud ka 22.12.2006 Rahandusministeeriumi kirjas nr 4-4/
6. Nimetatud Rahandusministeeriumi kirjas on märgitud, et kaebajal on õigus 30 päeva jooksul kirja kättesaamisest õigus esitada halduskohtule kaebus haldusakti tühistamiseks. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu asjaolule, et nimetatud kirja vaidlustamisega kaebaja ilmselt ei saavuta oma eesmärki, milleks on lõppastmes hüvitise saamine, kuna kohus saab ainult kontrollida, kas kirjas toodud põhjendused hüvitise maksmata jätmise kohta on õiguspärased, mis ei too kaasa hüvitise väljamõistmist, kui selleks puudub alus (antud juhul Põhja Politseiprefektuuri 18.09.2006 määruse kohaselt puudub alus kaebajale hüvitise maksmiseks). Rahandusministeeriumi keeldumise alus tuleneb omakorda 18.09.2006 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest, mida kaebaja nähtavasti ei ole seaduses ettenähtud korras vaidlustanud ja mida ei saa halduskohtus vaidlustada. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduses on toodud alused ja määrad, mille järgi hüvitamine toimub. Kaebaja taotletav 10 000 eurot ei haaku nendega kuidagi (vt selle seaduse § 5 lg 1). Selle seaduse § 5 lg 4 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise maksmisega loetakse isikule hüvitatuks alusetult vabaduse võtmise tõttu saamata jäänud tulu ja sellega tekitatud mittevaraline kahju. Kohus märkis, et otsese varalise kahju eest hüvitise kindlaksmääramisel kohaldatakse riigivastutuse seaduse sätteid. Seega võiks antud juhul tulla kõne alla otsese varalise kahju hüvitamise nõue. Kohtumääruse kohaselt tuli kaebajal kohtule teatada, kas ta soovib vaidlustada Rahandusministeeriumi keeldumist ja/või taotleb otsese varalise kahju hüvitamist. Samuti tuli selgitada oma õiguste rikkumist, kes on vastustaja, kahju tekitamise asjaolusid jms.
7. 20.02.2007 sai kohus kaebaja vastuse kohtumäärusele, milles kaebaja kirjeldab uuesti politsei ja prokuratuuri väidetavalt ebaseaduslikke toiminguid, millises osas kaebus on juba tagastatud, ja nõuab uurijalt, abiprokurörilt ja millegipärast ka ühelt kohtunikult vabanduskirja. Samas kaebaja teatab, et kuna Rahandusministeeriumist keelduti nende tegude eest kahjutasu maksmast, siis palub kaebaja veelkord asi läbi vaadata, nõudes kahjutasu 10 000 eurot ja kirjalikku vabandamist kaebaja ees. Vastuses kaebaja märgib, et sai Rahandusministeeriumi 22.12.2006 kirja nr 4-4/13218 22.12.2006, kuid mingit taotlust Rahandusministeeriumi selle kirja või kirjas sisalduva otsustuse vaidlustamiseks esitatud ei ole.
8. Seega ei ole kaebuse esitaja kõrvaldanud kaebuse põhipuudusi. Kuna endiselt ei ole kohtule selge kaebaja taotlus (võimalik tühistamis- või/ja kohustamistaotlus), vastustaja ega see, millisel alusel kaebaja kahju hüvitamist taotleb, siis ei ole kaebuse menetlusse võtmine võimalik. Sealjuures jääb arusaamatuks, kas kahjutasu 10 000 eurot hüvitamise all peab kaebaja ikka silmas otsese varalise kahju hüvitamist. Kahjunõudesumma ja kaebuse sisu (viited ametiisikute väidetavalt ebaseaduslikele toimingutele) viitavad pigem mittevaralise kahju nõudele, mille esitamise võimalikkust selgitas kohus juba 05.02.2007 kohtumääruses. Otsese varalise kahju hüvitamise korral tulnuks kaebajal selgitada, kuidas vahi all viibimise tõttu tekkis tal otsene varaline kahju, milles see seisneb (saamata jäänud rahalised hüved, lepingulistest suhetest tulenevate kohustuste täitmise võimatus jms), kes (avaliku võimu kandja) ja missuguse toimingu või haldusaktiga selle kahju põhjustas. Seda kaebaja aga teinud ei ole. Ka on M.K. eiranud nõuet esitada täpsustatud kaebus vastavalt protsessiosaliste arvule (esitatud taas ühes eksemplaris). 2 Neil asjaoludel tuleb kaebus tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Niisuguse võimaliku tagajärje eest on kaebajat hoiatatud. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti kohtusse. Hurma Kiviloo Kohtunik 3