Obsah (8)

§ 468§ 416§ 313§ 407§ 138§ 174§ 142§ 149

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2007.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiv

§ 468lg 1 p 2).

kuni Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue . esitas OÜ hagi AP vastu kokku 14 864,27 krooni nõudes ja viivise põhinõude summalt 10,50% aastas kuni põhinõude täitmiseni. on hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping ning sellele lisaks olev täieliku materiaalse vastutuse leping. tegi hageja kostjale ülesandeks sõita töölähetusse hagejale kuuluva sõidukiga treileriga , kauba viimiseks. Nimetatud reisi jaoks andis hageja kostjale raha summas 950 eurot. asus kostja reisile ning jõudis E-V tollipunktini. Piiril avastasid tolliametnikud, et kostja on ning sellega seoses oli viimane kõrvaldatud sõiduki juhtimisest ning sõiduk oli paigutatud eriparklasse. Kostja aga lahkus teadmata suunas, seega seadis kostja hageja kauba ning sõiduki säilitamise ohtu. Pärast juhtunut ei ole kostja enam tööle ilmunud ega reisi jaoks saadud raha hagejale tagastanud. Alates arvestab hageja viivist 10,50% aastas tagastamata summalt- 14 864,27 krooni. Seisuga moodustab kostja põhivõlg hageja ees 950 eurot, so 14 864,27 krooni ning viivisevõlg 384,84 krooni. Seega seisuga võlgneb kostja hagejale kokku 15 249,11 krooni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 14 864,27 krooni ja viivis põhinõude summalt 10,50% aastas alates kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus on menetlusdokumendi kätte toimetanud kostjale

§ 313alusel .

Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 20 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile käesoleva ajani esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Vastavalt

§ 468

lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 1028 lg

1. VÕS 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
2. jaanuari ja
3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 14 864,27 krooni ja viivis põhinõude summalt 10,50% aastas alates 03.10.2006.a. kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud Kooskõlas

§ 138lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda.

OÜ-l on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (

§ 174lg 2).

Kohus selgitab, et kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (

§ 142

lg 1).

§ 142

lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, viitenumbriks märkida 3100057358.

§ 149

lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Ene Tsefels Kohtunik