Obsah (4)

§ 4§ 54§ 58§ 11

3-06-161 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 13.02.2007. a Tallinn Haldusasja number 3-06-161 Haldusasi S.T. kaebus Tallinn

) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Ehitusloa väljaandmise otsus on oma sisult kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustus

§ 4

lõike 1 mõttes, kuivõrd ehitusloa väljaandmisel ei ole haldusorgan seotud ehitusloa väljastamise taotlusega ning võib taotlejale kehtestada täiendavaid piiranguid kolmandate isikute (näiteks naabrite) kasuks.

§ 4

lõike 2 alusel tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja isikuks, kelle huve – nagu ülal näidatud – ehitusluba riivab, mistõttu Tallinna Linnaplaneerimise Amet oleks pidanud kaebuse esitaja huve arvestama.

§ 54

kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Käesoleval juhul ei nähtu ehitusloast ning ehitusluba ei viita mingile teisele dokumendile, millest nähtuks, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet oleks mingil moel arvestanud kaebuse esitaja põhjendatud huviga kujade määramisel. Seepärast on ehitusluba õigusvastane ning kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lõike 1 punkti 1 alusel tühistamisele.

1. Vastustaja Tallinna Linnaplaneerimise Amet palus kaebusele esitatud vastuses jätta kaebus rahuldamata ja esitas sellele järgmised vastuväited: 1) planeeringuga on ette nähtud tulemüür terve planeeritava hoone laiuse osas, millest tulenevalt ei oma tähtsust tuleohutuskuja laiuse küsimus, kuna tulemüüri puhul hoonetevaheline tuleohutuskuja nõutav ei ole. Planeering on kooskõlastatud Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametiga; 2 2) käesoleval juhul on tule leviku piiramine tagatud tulemüüriga, mistõttu ei ole nõutav 8 meetrine tuleohutuskuja. Ehitusloa väljastamise hetkel kõnealune määrus veel ei kehtinud (jõustus 01.01.2005.a), kuid põhimõtted sisalduvad, nagu ka kaebuse esitaja on märkinud, projekteerimisnormides, mille kohaselt ei ole nõutav 8 meetrine hoonetevaheline tuleohutuskuja, kui tule levik on piiratud ehituslike abinõudega (tulemüüriga); 3) nii planeeringu kui ka ehitusprojektiga nähti ette kahe kinnistu vahele tulemüür terve planeeritava hoone laiuse osas, millest tulenevalt ei oma tähtsust tuleohutuskuja laiuse küsimus, kuna tulemüüri puhul hoonetevaheline tuleohutuskuja nõutav ei ole. Seega on kohalik omavalitsus ehitusloa väljastamisel kaalunud kõigi osapoolte põhjendatud huve ning lähtunud kehtiva detailplaneeringuga kehtestatud nõuetest. Kuna ehitusluba ei riku kaebuse esitaja õigusi, ei pidanud haldusorgan teda ka ehitusloa andmise menetlusse kaasama ega haldusakti ennast talle posti teel saatma.
2. Kolmas isik OÜ Ripido leiab vastuses kaebusele, et see on täielikult põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kolmas isik esitab järgmised vastuväited: 1) OÜ Ripido nõustub Tallinna Ringkonnakohtu poolt käesolevas asjas erikaebuse lahendamisel tehtud 03.05.2005.a. määruse punktides 11, 14, 15 ja 16 esitatud argumentidega S.T. kaebuse perspektiivituse, planeeringu kaitse kehtivuse, kolmanda isiku õiguste riive, kolmanda isiku olulise kahju jm. osas; 2) OÜ Ripido peab alusetuks kaebaja väiteid ehitusloa õigusvastusest seoses väidetavate menetlus- ja vormivigadega. Samas on oluline, et isegi kui vaidlustatud ehitusloa andmisel oleks rikutud mingeid menetlus- või vorminõudeid, siis ei võinud need mõjutada asja otsustamist.

§ 58

lõike 1 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. 7. 04.10.2006.a kaebuse esitaja loobus viitega Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2005.a määrusele oma esialgses kaebuses esitatud väidetest ja põhjendustest. Kaebuse täienduses ja kohtuistungil esitatud uute põhjenduste kohaselt: 1) tuli nii ehitusprojekti koostamisel kui ka ehitusloa väljaandmisel arvestada muuhulgas nii tulemüüri kõrguse kui ka kaebuse esitajale kuuluvate hoonete olemasoluga. Kaebuse esitaja leidis, et Kollane tn 7 korterelamu on temale kuuluvate hoonete suhtes tuleohtlik. ES § 3 lõike 3 teise lause kohaselt peab ehitises olema takistatud tule ja suitsu levimine, samuti tule levik naaberhoonetele. Eesti projekteerimisnormides EPN 10.1 „Ehitiste tuleohutus. Üldeeskiri“ punkti 4.9.4 neljanda lause järgi, kui hoonete katusetarandite kõrguste erinevus on üle 600 mm (või vastavalt 750 mm), ei pea tulemüür ulatuma üle kõrgema hoone katuse. Seega, et Kollane tn 7 korterelamu ehitamiseks praeguses kõrguses pidanuks Tulemüür olema vähemalt sama kõrgusega, mis Kollane tn 7 korterelamu (s.o 15,68 meetrit). Päästeamet tunnistab ka ise, et detailplaneeringus ettenähtud tulemüüri kõrgus ei taga tule leviku takistamist Kollane tn 7 korterelamust kaebuse esitajale kuuluvatele hoonetele, millest tulenevalt ehitusprojekt ja ehitusluba on vastuolus ES § 3 lõikes 3 sätestatud tuleohutusnõuetega; 2) Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet rikkus ehitusprojekti kooskõlastamisel menetlus- ja vorminõudeid. Käesoleval juhul ei ole Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet määranud ekspertiisi tuvastamaks Kollane tn 7 korterelamu tuleohutusalaseid mõjusid kaebuse esitajale kuuluvate hoonete suhtes ega andnud ka kaebuse esitajale kui menetlusosalisele

§ 11lõike 1 punkti 3 mõttes võimalust oma seisukoha või vastuväidete esitamiseks.

Seepärast on alust väita, et 3 Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet on rikkunud ehitusprojekti kooskõlastamisel

-s sätestatud menetlusnorme. 3) Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti poolne ehitusprojekti kooskõlastus on kaalutlusotsus

§ 4tähenduses.

Järelikult peavad nimetatud kooskõlastuse põhjendused nähtuma mitte Päästeameti poolteist aastat hiljem antud selgitustest, vaid Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti kooskõlastusest endast.

1. Vastustaja Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja kolmas isik OÜ Ripido jäid kohtuistungil ja kolmas isik ka kaebuse täiendusele esitatud vastuväidetes jätkuvalt seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse rahuldamiseks ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 23.11.2004.a OÜ-le Ripido väljastatud ehitusloa nr 7071 tühistamiseks puudub alus alljärgnevatel põhjustel. 9.1 Asjas puudub vaidlus, et kaevatav ehitusluba vastab Tallinna Linnavolikogu 18.03.2004.a otsusega nr 47 Tallinnas Kollane tn 7 asuva kinnistu detailplaneeringule. Muuhulgas oli detailplaneeringuga määratud Kollane tn 7 planeeritava korterelamu asukoht ja olemasoleva tulemüüri säilitamine. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisest kaebaja loobus. Riigikohus on 13.06.2003.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-42-03 asunud seisukohale, et: „Detailplaneering kui haldusakt kehtib isegi vaatamata võimalikule õigusvastasusele. Kehtiv haldusakt on kõigile täitmiseks kohustuslik. Seetõttu ei saa asjaosalised, kes pole planeeringut vaidlustanud, esitada ehitusloa üle käivas vaidluses vastuväiteid detailplaneeringu lahendustele, isegi kui detailplaneering on vastuolus seadusega. Kui detailplaneeringuga ettenähtud ehitusõigust saaks hilisema ehitusloa andmise korral piiramatult vaidlustada, puuduks detailplaneeringus kruntide ehitusõiguste kindlaksmääramisel mõte. Planeeringu kehtivuse kaitse on vajalik õiguskindluse huvides”. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 03.05.2005.a määruses käesolevas asjas leidnud, et „[t]ulenevalt kehtiva detailplaneeringu siduvusest ei saa kohalik omavalitsus arvestada naaberkrundil asuvate ehitiste omaniku nende huvidega, mis on detailplaneeringuga juba piiratud“. Seega puudub kaebajal käesolevas asjas võimalus vaidlustada kehtestatud detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigust ja nõuda oma huvide arvestamist, mida on detailplaneeringuga juba piiratud. Nimelt pole kaebuse ühe põhiväite kohaselt ehitusprojekti koostamisel ja ehitusloa väljaandmisel arvestatud tulemüüri kõrguse ega kaebuse esitajale kuuluvate hoonete olemasoluga. Asja materjalidest nähtuvalt arvestas kohalik omavalitsus kaevatava ehitusloa väljaandmisel detailplaneeringu ja ehitusprojektiga. Asjas pole tuvastanud, et ehitusloaga aktsepteeritud projekt hälbiks kaebuses tõstatatud küsimuses kehtivast detailplaneeringust. 9.2 Kaebuse esitaja teine põhiväide, et Kollane tn 7 asuv korterelamu on temale kuuluvate hoonete suhtes tuleohtlik on paljasõnaline ja tõendamata. Kaebuse esitaja pole esitanud ja asja materjalide hulgas ei sisaldu ühtegi tõendit, mis nimetatud väidet tõsikindlalt kinnitaks. Kaebuse esitaja viidatud Päästeameti 10.05.2006.a vastuskirjas nr 1.1-2-32/440 on uuritud asjaolude kokkuvõttena selgesõnaliselt öeldud, et „eksisteeriv lahendusvariant tagab nõutava tuleohutuse Kollase 7 ja R. Tobiase 6 hoonete vahel“. 4 9.3 Kaebuse esitaja leiab ekslikult, et Tuletõrje- ja Päästeameti kooskõlastuse näol on tegemist haldusaktiga. Kooskõlastuse andmine või andmata jätmine on menetlustoiming ning kooskõlastusnõue on menetlusõiguslik nõue. Seetõttu on ebaõige ka kaebuse esitaja seisukoht, et kooskõlastuse põhjendused pidanuks nähtuma kooskõlastusest endast. Vastavalt väljakujunenud praktikale nähtub ehitusprojekti heakskiit kinnitusest ehitusprojekti asendiplaanil ja sissekandest päästekeskuse digitaalses registris (vt Põhja-Eesti Päästekeskuse 22.09.2006.a vastuskiri nr 53/06/97-2). 9.4 Kaebuse esitaja väidetud menetlus- ja vorminõuete rikkumised Päästeameti poolt ehitusprojekti kooskõlastamisel ei too käesoleval juhul kaasa kaevatava ehitusloa tühistamist, kuna pole tuvastatud, et need oleksid mõjutanud kaevatava ehitusloa väljaandmist.

§ 58

kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõude üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. 10. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kolmas isik taotleb kaebuse esitajalt menetlusosalise esindaja kulude väljamõistmist summas 76 729 krooni ja 50 senti (Advokaadibüroo Tark & Co 11.05.2005.a arve nr 54104, 08.06.2005.a arve nr 54130, 09.06.2006.a arve nr 64190, 07.11.2006.a arve nr 64391 ning 28.12.2006.a arve nr 64464). Kohtukulude kandmine on tõendatud pangakontoväljavõtetega 25.05.2005.a, 28.06.2005.a ja 24.01.2007.a ning Advokaadibüroo Tark & Co 24.01.2007 õiendiga. Kuni 31.08.2006.a kehtinud HKMS redaktsioon ei näinud ette poolelt kohtukulude väljamõistmist kolmanda isiku kasuks. Seetõttu hindab kohus menetluskulude väljamõistmise taotluse lahendamisel üksnes nende menetluskulude põhjendatust, mis on kolmanda isiku poolt kantud peale 01.09.2006.a jõustunud HKMS muudatusi. Advokaadibüroo Tark & Co 07.11.2006.a arve nr 64391 kohaselt seisnes kolmandale isikule osututud õigusabi kohtuistungi ettevalmistamises, selles osalemises, analüüsis, e-maili koostamises, juriidilise dokumendi koostamises, juriidilise dokumendi redigeerimises ja telefonikonverentsis (kokku 11,5 tundi), Advokaadibüroo Tark & Co 28.12.2006.a arve nr 64464 kohaselt seisnes õigusabi materjalidega tutvumises ja analüüsis (kokku 1,5 tundi). Kokku on nimetatud arvete alusel osutatud õigusabi summas 26 078 krooni. HKMS § 93 lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja mahtu, on põhjendatud menetluskulude väljamõistmine summas 15 000 krooni. Indrek Paukštys Kohtunik 5