← Eesti

2-05-17814/7

Obsah (5)§ 415§ 200§ 217§ 218§ 667

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-17814

§ 415

lg 1 p 2 tähenduses allkirja vastu üle antud ja et ainuüksi sellest tulenevalt tuleb kaja tagaseljaotsusele rahuldada ja menetlus taastada. Kohus leidis, et kohtukutse on kostja lepingulisele esindajale üle antud kooskõlas osundatud

§ 415lg 1 p 2.

7. Kostja seaduslik esindaja ei ole täitnud

§ 200

lg 4 sätestatud menetlusosalise kohustust teatada kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata oma aadressi või sidevahendite andmete muutusest. Sellest kostja kohustusest on kohus kostja seaduslikku esindajat ka teavitanud 08.11.2005. Alusetu on kostja väide, et kohtumenetlus venib aastaid. Kui isik on pöördunud kohtusse või tema vastu on esitatud hagi, millest ta on teadlik, siis peab ta ka mõistlikkuse põhimõttest lähtudes huvi tundma selle edasise käigu vastu. 8.

§ 217

lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd esindaja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise teadmisega, tuleb lugeda kostja lepingulise esindaja teadmine võrdseks kostja seadusliku esindaja teadmisega. Määruskaebus

  1. Määruskaebuses palub kostja maakohtu määruse tühistada ja taastada asja menetlus eelistungi staadiumis.
  2. Määruskaebuses kordab kostja kajas toodud väiteid. Lisaks leiab, et kostja esindaja ei ole vastavalt

§ 415lg 1 p 2 kohaselt ei isiklikult ega ka seadusega ettenähtud korras saanud teavet eelistungi toimumise aja kohta. Vastustaja seisukoht 2

(3)
  1. * AS vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kohtumäärus tuleb tühistada. 13.

§ 415

lg 1 p 2 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil.

§ 415

lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses saab dokumendi juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatuks lugeda vaid siis, kui nimetatud sätete alusel dokumenti vastuvõttev isik on ühtlasi ka juriidilise isiku lepinguline esindaja

§ 218tähenduses või juriidilise isiku seaduslik esindaja.

14. Toimikust nähtub, et kohtukutse 26.10.2006 kohtuistungile võttis vastu advokaadibüroo sekretär A. L, mille kohta andis isiklikult allkirja (t lk 60). A. L ei ole kostja lepinguline esindaja

§ 218tähenduses.

Hageja esindajaks tsiviilasjas saab

§ 218

lg 1 p 1 kohaselt olla advokaat, mitte aga advokaadibüroo, kellel on küll advokatuuriseaduses ettenähtud juhtudel õigus sõlmida kliendileping. Kuna praegusel juhul ei ole kohtukutse kätte toimetatud hageja lepingulisele esindajale isiklikult allkirja vastu, siis ei ole vaja menetluse taastamiseks esitada ega põhistada kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvat põhjust. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-152-06. 15. Harju Maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada ja asi saata menetluse jätkamiseks samale kohtule. Kohtunikud G. Kivinurm M. Klaar T. Kollom 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.