lg.1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi,kui hagihind ei ületa 20 000 krooni.Määrusega . määras kohus antud asja lahendamise lihtmenetluses ja andis pooltele tähtaja avalduste,dokumentide ja poolte ärakuulamise taotluste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Pooled jäid oma seisukohtade juurde,ärakuulamist ei soovinud.
lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidlust ei ole selles,et AS- ja kostja vahel oli . sõlmitud leping ,mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Kostjale esitatud pakkumisest tulenevalt on ta tasunud AS-le 1147 krooni,sellest kuumaksu 147.50 krooni ja telefoni eest 999 krooni. Hagile on lisatud AS-i allkirjastamata väljatrükk teatest lepingu lõpetamise kohta. AS saldokinnituse kohaselt on leping kostjaga väidetavalt ühepoolselt lõpetatud ja kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksete eest 295 krooni, kõneteenuste eest 520.83 krooni ning kostjale esitatud lõpparve summas 813.92 krooni.
kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,lähtudes nõudest .Nimetatud sätte lg.2 kohaselt on pooltel võrdne õidus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.Pool määrab ise ,mis asjaolusid ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba , kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud kohtule alles seega ebamõistlikult pika aja jooksul. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel järginud hea usu põhimõtteid. Oma nõude põhistamiseks esitas hageja alles pärast kostja vastuväiteid kohtule arvete väljatrükid,milliste originaalid on hageja täiendava selgituse kohaselt väidetavalt saadetud kostjale. Kohus leiab,et nimetatud väljatrükkidega ei ole tõendatud kostjale väidetavalt osutatud teenused ja võlg ,kuna väljatrükid ei sisalda tavaliselt kliendile esitatavat vajalikku informatsiooni kõnede,nende kestuse jm kohta.Väljatrükkidelt ei nähtu arve esitaja ega kuhu arve maksta.Väljatrükkidel viidatakse arveldusarvetele. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud väljatrükid tõendina usaldusväärsed ja tuleb jätta tähelepanuta. Äriregistri andmetel on AS kantud äriregistrisse .Seega ei saa nimetatud väljatrükke lugeda AS poolt väidetavalt kostjale saadetud arvete koopiateks.AS poolt väidetavalt kostjale saadetud arvete koopiaid hageja kohtule esitanud ei ole. Liitumislepingust tulenevalt lõppes tähtajaline mobiisideteenuste osutamise leping ja kostja kinnitusel ta pärast seda hageja teenust ei kasutanud ega ole ka mingisuguseid arveid saanud.Hageja ei ole vastupidist tõendanud.
järgi on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt ,et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Kohus leiab,et hagi ei ole põhistatud
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
p.2,§ 52 p.5 ,§ 60 lg.1 tulenevalt tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista postikulu summas 130.20 krooni. asja läbivaatamiskuluna Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.