Obsah (6)

§ 633§ 632§ 403§ 438§ 61§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-4327/33 ( endine nr 2/33-8516/05) Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 21.12.2006

§ 633

lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud. AS (AS õigusjärglane) sõlmis kostjaga lepingu mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele . Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale "Pakkumine", mida aktsepteeris kostja allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega . Kostja kasutas AS poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Seisuga on kostja põhivõlgnevus AS ees summas 3566.88 krooni. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (üldtingimused). Kostja kohustused on loetletud üldtingimuste peatükis IV , vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt üldtingimuste peatükile VII on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuigi perioodil on vastavalt kehtinud üldtingimustele viivise määraks 0,5 % päevas, arvestab hageja ka nimetatud perioodil viivisvõlgnevust määraga 0,15 % päev. Üldtingimuste punkt IX reguleerib lepingu ülesütlemise võimalusi. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes üldtingimustest lõpetas AS ennetähtaegselt lepingu. Kostja ei reageerinud AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 3566.88 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud . Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,15 % , viivituse periood 1930 päeva, . on viivis 7431.12 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni hagiavalduse esitamiseni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 3566.88 krooni. Hageja palub kostjalt SA OÜ kasuks välja võlgnevus ja viivised kokku 7133.76 krooni, riigilõivu summas 560 krooni ning OÜ poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 536.69 krooni. Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses toodu juurde ja palus asja sisuliselt arutada ilma kostja kohalolekuta. Kostjalt on hoiatatud, et kui kostja kohtuistungile ei ilmu, võib kohus asja lahendada sisuliselt tema kohalolekuta. Lihtsustatud menetluse võib kohus määrata

§ 403kohaselt poolte nõusolekul, § 404 ja 405 kohaselt kohtu määramisel.

Arvestades eelmenetluses esile toodut on kohus asja määranud läbivaatamisele kohtuistungil. Kostja vastuväited. Kostja on kohtule esitanud kirjaliku vastuse. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja sõlmis . AS – ga lepingu. Pooled kompromisse ei saavutanud, hageja nõudis 6267 krooni tasumist, kostja nõustus tasuma otstarbekuse printsiibist põhivõlgnevuse 3566.88 krooni. Kostja väidab, et lõpparvet ning teadet lepingu lõpetamise kohta ei ole ta saanud, vastavalt tingimuste p 9.1., saadetakse tähitud postiga vastav teade. Lepingu lõpetamise teade on trükitud valgele paberile vaatamata sellele , et AS olid firma blanketid. Hageja ei ole esitanud ühtegi arve koopiat, igakuine summa on selgusetu, arusaamatu on, millise ajavahemiku eest on telefonimaksete ja kõneteenuste võlgnevus. Kostja ei nõustu leppetrahviga, mingit kindlat rahasummat ei ole kokku lepitud . Teatis nõude loovutamise kohta koostati , kostjaga ei ole keegi ühendust võtnud. Kuna piisavalt tõendamata on võla olemasolu, puudub alus ka viiviste väljamõistmiseks. Hageja ei ole esitanud kohtule lahutamatuks lisaks olevaid poolte poolt tegelikult allkirjastatud õigusi ja kohustusi. Arveid ei ole edastatud. TsK § 231 lg 1 kohaselt oleks hagejal õigus nõuda viivitamisaja eest kolm protsent aastas viivitatud summalt. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt.

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne

1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates
2. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
3. juulit 2002.a, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele, samuti ei ole Tsiviilkoodeksi § 174 kohaselt lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Hagiavalduse kohaselt oli kostja käitumine võlgnevuse mittetasumisel õigusvastane, kuna kostja on teadlik saadud teenuse eest tasumise kohustusest, kuid tahtlikult on jätnud kohustuse täitmata. Nimetatud kuumakse ja telefoniteenuste eest tasumise kohustus oli fikseeritud lepingus, mille üks eksemplar anti kostjale, ning ilmnes ka pakkumusest ja üldtingimustest. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et AS (AS õigusjärglane) sõlmis kostjaga lepingu mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus mobiiltelefoni teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Lepingust nähtub, et kostja on . kinnitanud oma allkirjaga, et on tutvunud vastavate tingimustega, samuti nähtub pakkumisest, et ettemaksu on tasutud 1150.00 krooni ning kuumaksu summa on 200 krooni. Seega loeb kohus kostja sellekohased vastuväited asjakohatuks. Oma allkirjaga lepingul on kostja kinnitanud, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi, punkt 5.1.7 kohaselt on kostja kohustatud maksma tasud ka lepingu sulgemise perioodi eest, punkt 8.5 kohaselt on kostja kohustatud tasuma kuutasud lepingu lõppemiseni. Üldtingimuste punkt 7.12 kohaselt juhul kui tähtajaline leping lõpetatakse arvete mittetasumise tõttu lepingu punkti 9.2 alusel, on õigus nõuda kuutasusid tähtaja järelejäänud osa eest. Hagetav võlgnevus koosneb telefonimaksetest 1929.03 krooni, kõneteenustest 637.85 krooni ja leppetrahvist 1000 krooni ( tlk 40), konkreetseid kõneeristusi ei ole kostja ümber lükanud ega väitnud, et ta teenust ei kasutanud või ei kasutanud sellises ulatuses( tlk 41-46). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele kuutasud ja kõneteenused. Asjaolu, et ta ei ole saanud arveid, et vabasta iseenesest lepingulise kohustuse täitmisest, mille ta võttis lepingu sõlmimisega, küll on arvestatav arve kättesaamine/ mittekättesaamine võimalikus viivise nõudes. Kohus loeb põhjendatuks kostja vastuväite, et leppetrahvi ja trahvi suuurust ei ole kokku lepitud, nimetatu ei tulene hageja poolt viidatud teatisest ( tlk 13) ega lepingu punktidest 4.1.11 ja 8.5, seega puudub alus leppetrahvi väljamõistmiseks. Kostja sellises suuruses viivisesummat ei tunnistanud . Kostja kirjaliku vastuse kohaselt ei ole ta kätte saanud hageja poolt saadetud arveid. Kohtule esitatud tingimuste punkt 6.1.10 kohaselt oli teenuse osutaja kohustatud postitama regulaarselt arveid ja informeerima võlgnevusest. Tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi § 191 lg 1, § 192 ja 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist, § 194 näeb ette viivise vähendamise võimaluse. Kohus võib viivist vähendada TsK § 194 lg 1 kohaselt kui viivis on ülemäära suur arvestades võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, varalist olukorda. Kohus asub seisukohale, et viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd pooled on kokku leppinud maksete tasumised arvete esitamisel, hageja ei ole tõendanud, mil kostja on maksenõuded kätte saanud, milline on maksetähtpäev ja kuidas on kujunenud viivise arvestus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja õigusabikulu tuleb lahendada kuni 01.01.2006.a. kehtinud

§ 61

lg 1 p 1 alusel ja kostjalt kuulub väljamõistmisele 128.34 krooni ja

§ 60lg 1 kohaselt lõivu 140 krooni.

Liili Lauri kohtunik