326. Kostjad MS ja AL tunnistavad kohtule esitatud avalduses hagi täies ulatuses, vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kotjad MS ja AL leiavad, et võla peaks tasuma laenu saaja RT. toimunud kohtuistungile hageja ja kostjad ei ilmunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et tsiviilasi tuleb lahendada sisuliselt
p 1 alusel, kuna kumbki pool asja arutamiseks määratud kohtusitungile ei ilmunud. Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega, kostjate MS ja AL poolt esitatud vastustega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja RT ei ole hagile kirjalikke vastuväiteid esitanud, seega on kostja RT omaks võtnud hagi faktilised asjaolud.
lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohtule esitatud vastuses võtsid kostjad MSja AL hageja nõude õigeks. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks, § 174, mille kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest, § 207 lg 1, mille kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti, § 222 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud ning § 272 lg 1, mis sätestab laenulepingu mõiste ning HaS § 362 lg 3, mille kohaselt tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Kohtule esitatud õppelaenulepingust , selle lisast sõlmitud käenduslepingutest nähtub, et poolte vahel on lepingud sõlmitud, mida kinnitavad kostjate allkirjad. Kuna pooled on lepingud sõlminud, on neil tekkinud ka kohustus lepinguid nõuetekohaselt täita. Lepingu sõlmimisel on kostjad võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Eeltoodust alusel asub kohus seisukohale, et hageja võlanõue kuulub rahuldamisele kokku summas 21 496 krooni, millest põhivõlg moodustab 18 726,43 krooni ja intress 2770,07 krooni. Kohtukulud. 3 Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt
Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele proportsionaalselt riigilõiv 1750 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ning õigusabikulud summas 1200 krooni.
lg 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub kostjalt RTlt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 259,90 krooni, kostjalt MS125,90 krooni, kostjalt AL72,60 krooni, mis seisneb pooltele menetlusdokumentide kättetoimetamise kulus. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.