2-04-1507 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merike Varusk Otsuse avalikult 19. oktoobril 2006 kell 15:00, Tallinn teatavakstegemise aeg ja koht Tsivii

) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

§ 35

lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

§ 35

lg 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud.

§ 35

lg 5 sätestab, et

§-des 35-39 ja 41-45 sätestatust selle lepingupoole kahjuks, kelle suhtes tüüptingimust kasutati, kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

§ 42

lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. 3 2-04-1507

§ 42

lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

1. Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 21.04.2003 hagejaga xxx kinnistu osas käenduslepingu (tl 9), lähtudes vajadusest saavutada Tallinna linnaga soodne kokkulepe kinnistu müügiks, kuna Tallinna linn oli teinud ettepaneku võõrandada kinnistu linnale maksustamishinnaga 234 900 krooni, mis oli tunduvalt väiksem selle kinnistu õiglasest hinnast. Tallinna linna ettepanek lähtus asjaolust, et kinnistu kasutus oli reguleeritud detailplaneeringuga, mille kohaselt jääks kinnistu laiendatava Tartu mnt alla ning kinnistu omanik pidi arvestama selle võõrandamise kohustusega. Seetõttu oli 21.04.2003 sõlmitud käenduslepingu eesmärgiks saavutada kinnistu müük turuhinnaga. Kinnistud ei kuulunud kostjale, vaid neljale kaasomanikule ning kostja tegutses kinnistuid müües kaasomanikelt saadud volituste alusel. Kostja tegutses iseseisvalt kaasomanikelt saadud volituste piires ülesandega võõrandada kinnistud võimaliku kõrgema müügihinnaga (turuhinnaga) ning vajas selleks spetsialisti abi. Hageja täitis käsundisaajana lepingus määratud kohustuse ja selgitas välja kinnistu võimaliku turuhinna, otsis hageja potentsiaalseid ostjaid ja pidas nendega läbirääkimisi, tegi lepingu täitmisega seotud kulutusi ning leidis kinnistule ostja OÜ xxx näol. Pärast potentsiaalse ostja leidmist hageja ja kostja suhted jahenesid ja kostja soovis lepingust vabaneda, esitades 03.08.2004 oma esindaja kaudu lepingu ülesütlemisavalduse, ilmse eesmärgiga vabaneda hagejale tasu maksmisest. Kostja sõlmis kaasomanike esindajana 31.08.2004 võõrandamislepingu, mille alusel võõrandati kinnistu xxx OÜ-lexxx.
3. Kostja hagi ei tunnista, kuna hageja poolt esitatud käsundusleping ei olnud tervikuna poolte vahel sõlmitud, kuna lepingu esimene leht ei vasta pooltevahelisele kokkuleppele ja seega ei vasta kostja poolt avaldatud tahteavaldusele. Kostja hinnangul ei saanud lepingut sõlmida 21.04.2003, kuna kostja sai volituse kinnistu müümiseks xxx, xxx ja xxx
4. ja
5. juunil 2004, mille tõttu lepingu pealdis ei vasta tegelikkusele. Samuti leiab kostja, et poolte kokkuleppele, kostja tahteavaldusele ja headele kommetele ei vasta ka teised lepingu punktid, s.h p 6 tulenev nõue tasuda vahendajale 25 % esialgse pakkumist ületavast hinnast. Poolte tegelik kokkulepe seisnes selles, et hageja saab peale käsiraha vahendustasuks summa, mis ületab mõlema maatüki eest OÜ xxx poolt pakutud ostusumma. Samuti leiab kostja, et käsundusleping on õigustühine, kuna kinnistu võõrandamiseks sõlmitava lepingu tagatised, kõrvalkohustused ja teised vastastikkused tahteavaldused peavad olema notariaalselt kinnitatud või tõestatud.
6. Kohus leiab, et kostja väide, et hageja poolt esitatud käsundusleping ei olnud tervikuna poolte vahel sõlmitud, kuna lepingu esimene leht ei vasta pooltevahelisele kokkuleppele ja seega ka kostja tahteavaldusele (tl 68), on paljasõnaline. Hageja esindaja on 01.11.2006 toimunud kohtuistungil esitanud käenduslepingu originaali tutvumiseks kohtule ja juhtinud tähelepanu asjaolule, et dokument on ühel lehel, trükituna kahele poolele (tl 121), kohus on tuvastanud käenduslepingu koopia õigsust originaalist. Kostja esindaja ei ole esitanud vastuväiteid asjaolule, et poolte vahel sõlmitud käsundusleping on ühel lehel, trükituna kahele poolele ega ole põhjendanud, kuidas on võimalik vahetada ühel lehel kahepoolselt trükitud dokumendil esimene lehekülg. Kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema 4 2-04-1507 väidet, et lepingu esimene leht ei vasta poolte kokkuleppele ega tema tahtele, ei ole kohtul alust kahelda hageja esitatud käenduslepingu vastavuses poolte vahel sõlmitud lepingule.
7. Kostja on esitanud vastuväitena ka asjaolu, et lepingu sõlmimise hetkeks 21.04.2003 ei olnud kõik kinnistu omanikud sõlminud kirjalikke volikirju, et volitada kostjat kinnistut võõrandama ja seega puudus alus 21.04.2003 lepingu sõlmimiseks, mis omakorda kinnitab asjaolu, et lepingu pealdis ei vasta tegelikkusele (tl 68). Kostja on esitanud tõendina koopiad xxx, xxx ja xxx poolt kostjale antud volitustest (volikirjad) (tl 70-84), mille kohaselt on volitused kostjale antud
8. ja
9. juunil
10. Hageja on esitanud kostja väidete ümberlükkamiseks kohtule koopia xxx poolt 01.03.2002 kostjale antud volikirja (tl 90). Kohus leiab, et kirjalike volikirjade olemasolu või nende puudumine ei oma käenduslepingu sõlmimisel tähtsust, kuna see ei välistanud lepingu kirjalikku vormistamist poolte vahel ja kostjal lepingust tulenevaid kohustusi võtmast.
11. Samuti leiab kostja, et poolte vahel 21.04.2003 sõlmitud käsundusleping on õigustühine, kuna kinnistu võõrandamiseks sõlmitava lepingu tagatised, kõrvalkohustused ja teised vastastikkused tahteavaldused peavad olema notariaalselt kinnitatud või tõestatud (tl 68). Kohus leiab, et poolte vahel 21.04.2003 sõlmitud leping, mis on pealkirjastatud käenduslepinguna (tl 9-10), on oma olemuselt võlaõiguslik leping. Vastavalt lepingu punktile 3 on lepingu eesmärgiks saavutada kinnistu võõrandamine turuhinnaga, millest tulenevalt hageja ülesandeks on turu-uuringute tegemine, kostja nõustamine ja Tallinna Linnavalitsusega läbirääkimiste korraldamine, seega on pooled kokku leppinud, et hageja ülesandeks on osutada lepingus kokkulepitud teenuseid, et saavutada eesmärgiks seatud kinnistu võõrandamine turuhinnaga. Seega on tegemist teenuse osutamise lepinguga, kus teenuse osutaja on kohustatud tegutsema teatud eesmärgi saavutamise nimel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel on sõlmitud käendusleping, mis oma olemuselt on teenuse osutamise leping, kus hageja on võtnud kohustuse tegutseda lepingu eesmärgi – kinnistu võõrandamise turuhinnaga – saavutamise nimel ning nimetatud lepingu eesmärgiks ei ole kinnistu võõrandamiseks sõlmitavad lepingu tagatised, kõrvalkohustused ega teised vastastikkused tahteavaldused, mis nõuaksid lepingu notariaalset vormi.
12. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 8 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale lepingu p 6 kokkulepitud suuruses tasu, s.o 25 % summast, mis on kinnistu võõrandamishinna ja Tallinna Linnavalitsuselt saadud pakkumise vahe. Hageja täitis käsundisaajana lepingu p 3 määratud kohustuse ja selgitas välja kinnistu võimaliku turuhinna, tuginedes teiste kinnisvarabüroode hinnangutele, koostas läbirääkimise alusdokumente ja pidas läbirääkimisi Tallinna Linnavalitsuse Maa-ametiga. Samuti otsis hageja potentsiaalseid ostjaid ja pidas nendega läbirääkimisi. Hageja tegi lepingu täitmisega seotud kulutusi ja leidis kinnistule ostja OÜ xxx näol, kes ostis ära kinnistu hinnaga 1 500 000 krooni, millega käsundusleping lõppes ja mille tulemusel suurenes hageja tegevuse tulemusel kinnistu müügihinnana saadud vara 1 265 100 krooni võrra. Pärast potentsiaalse ostja leidmist hageja ja kostja suhted jahenesid ja kostja soovis lepingust vabaneda, esitades 03.08.2004 oma esindaja kaudu lepingu ülesütlemisavalduse, ilmse eesmärgiga vabaneda hagejale tasu maksmisest. Kostja sõlmis kaasomanike esindajana 31.08.2004 võõrandamislepingu, mille alusel võõrandati kinnistu Tartu mnt 48a OÜ-le xxx hinnaga 1 500 000 krooni. Lepingus kokkulepitud tasu kostja hagejale ei maksnud. Kostja leiab, et poolte kokkuleppele, kostja tahteavaldusele ja headele kommetele ei vasta lepingu p 6 tulenev nõue tasuda vahendajale 25 % esialgset pakkumist ületavast summast. Kohus leiab, et põle tõendatud, et poolte vahel 21.04.2003 sõlmitud käenduslepingu punkt 6 kokku lepitud tasu suurus ei vasta poolte kokkuleppele. Kohus on käesoleva otsuse punktis 8 leidnud, et pole alust kahelda hageja esitatud käenduslepingu 5 2-04-1507 vastavuses poolte vahel sõlmitud lepingule. Kohus leiab, et kuna käenduslepingu punktis 3 on põhjalikult välja toodud hageja, kui käsundisaaja, ülesanded, siis näitab nimetatu, et pooled on läbi rääkinud hageja ülesanded ning kuna lepingu p 3.
13. ja 3.
14. on kokku lepitud hagejapoolses ülesandes pidada läbirääkimisi Tallinna Linnavalitsusega ning nõustada kostjat läbirääkimistes Tallinna linnaga, siis näitab nimetatu, et pooled pidid hageja ülesannete kindlaksmääramiseks läbirääkimisi pidama. Kohus leiab, et kostja tahet leppida kokku lepingu punktis 6 kindlaksmääratud hageja tasu, kinnitab asjaolu, et lepingu punktis 2 on pooled juhindunud Tallinna Linnavalitsuse 14.03.2003 pakkumusest nr ÜP-1-16/93/15, milles Tallinna linn on avaldanud tahet omandada kinnistu asukohaga xxx Tallinnas hinnaga 234 900 krooni ning lepingu punkti 3 kohaselt oli lepingu eesmärgiks võõrandada eelnimetatud kinnistu turuhinnaga. Kohus leiab, et kui pooled on tasu suuruses kokku leppinud, siis ei saa nõuda tasu muutmist põhjendusel, et see on liiga suur või väike. Seega järeldab kohus, et kostja oli selleks, et saavutada kinnistu müük Tallinna linna poolt pakutud hinnast tunduvalt kõrgema hinnaga, valmis maksma tavapärasest kõrgemat tasu. Arvestades poolte vahel sõlmitud lepingu eripära, ei näe kohus lepingu kokkulepitud tasu suuruses vastuolu heade kommetega.
15. Kostja on 03.08.2004 lepingu ülesültemise avalduses (tl 19) avaldanud soovi poolte vahel sõlmitud leping lõpetada, s.o üles öelda alates 04.08.2004, kuna ei pea mõistlikuks ega vajalikuks ära oodata lepingus määratud etteteatamistähtaega. Kostja on lugenud lepingu lõppenuks alates 04.08.
16. Hageja leiab, et kostja on esitanud ülesütlemisavalduse, ilmse eesmärgiga vabaneda hagejale tasu maksmisest. Kohus leiab, et kuna OÜ xxx poolt 08.07.2004 tehtud ametlikust ostupakkumisest xxx AS-le (tl 13) nähtub, et OÜ xxx on avaldanud soovi omandada kinnistu xxx Tallinnas ning nimetatud ostupakkumist on tutvustatud kostjale ning vastavalt Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu väljavõttele (tl 12) on 31.08.2004 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud OÜ xxx. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja on lepingu ülese ütelnud pärast hageja poolsete lepingust tulenevate ülesannete täitmist ning kinnistule ostja leidmist, siis on kostja poolt 03.08.2004 lepingu ülesütlemine tehtud eesmärgiga kõrvale hoida omapoolsete kohustuste täitmisest.
17. Käesoleva otsuse punktist 11 toodud põhjendustest tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on rahuldada hagi osas, milles hageja palub välja mõista tasu poolte vahel 21.04.2003 sõlmitud käenduslepingus täitmise eest. Kohus leiab, et põhjendatud on hagi rahuldamisel lähtuda poolte vahel kokkulepitust ja mõista välja vastavalt käenduslepingulepingu punktile 2, 3 ja 6 tasu hagejale kinnistu xxx Tallinnas võõrandamishinna ja Tallinna Linnavalitsuse pakutud hinna vahest 25 %. Käenduslepingu p 2 kohaselt oli Tallinna linn avaldanud tahet omandada kinnistu asukohaga xxx Tallinnas hinnaga 234
18. Hageja väidetel oli kinnistu Tartu mnt 48a müügihinnaks 1 500 000 krooni, samas nähtub OÜ xxx ametlikust ostupakkumisest (tl 13), et nad on huvitatud omandama kinnistuid xxx ja xxx vastavalt hinnaga 2 800 000 krooni ja 700 000 krooni, kokku 3 500 000 krooni. Eeltoodust järeldab kohus, et OÜ xxx on pakkunud kinnistu Tartu mnt 48a hinnaks 700 000 krooni. Nimetatud kinnistu väärtust kinnitab ka asjaolu, et hageja poolt esitatud xxx OÜ eksperthinnangu kohaselt on kinnistu xxx Tallinnas turuväärtuseks 526 000 krooni (tl 46). Seega leiab kohus, et tõendatud on, et kinnistu Tartu mnt 48a võõrandamishinnaks oli 700 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel käenduslepingu p 6 kokkulepitud tasu suuruse kindlakstegemiseks tuleb kinnistu võõrandamise hinnast maha arvata Tallinna linna pakutud hind ning sedasi saadud (700 000 – 234 900) 465 100 kroonist 25 % on 116 275 krooni. Nimetatust tuleb maha arvestada kostja poolt lepingu täitmiseks tasutud 10 000 krooni. Seega tuleb hageja kasuks tuleb välja mõista käenduslepingu järgne hind summas 106 275 krooni. 6 2-04-1507
19. Hageja on palunud kostjalt välja mõista käenduslepingu punktist 12 tulenev leppetrahv. Kostja hagi ei tunnista. Kohus leiab, et hageja nõue leppetrahvi väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja on selgitanud (tl 173), et ta ei ole haritud inimene, ta ei tunne seadusi ja ta leiab, et hageja on teda ära kasutanud omakasu saamise eesmärgil. Samuti selgitab kostja, et ta andis hr xxx õiguse enda nimel uurida ja omandada teavet omandite kohta erinevates riigiasutustes. Tunnistaja R. xxx ütluste kohaselt (tl 145) toimusid läbirääkimised kostja jurist Boinovi juuresolekul ja kõik lepingu punktid arutati läbi. Kohtul tuleb tüüptingimuste võimalikku kasutamist kontrollida iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-140-
20. Hageja AS xxx on isik, kes tegutseb majandus- ja kutsetegevuses, millest tulenevalt on alust arvata, et ta kasutab eelnevalt välja töötatud tüüplepinguid. Tulenevalt

§ 35lg 2 eeldatakse, et tüüptingimust ei ole eraldi läbi räägitud.

Kuna kostja ja tunnistaja R.xxx seletused on vastukäivad ning tunnistaja R. xxx on hageja AS xxx Tallinna esinduse peamaakler (tl 145), siis leiab kohus, et pole tõendatud, et poolte vahel käenduslepingu sõlmimisel oleks läbi räägitud tingimused, mis ei hõlma poolte volitusi, lepingu eesmärki, hageja ülesandeid ja lepingu hinda. Arvestades asjaolu, et kostja oli kinnistu omanike volituste alusel tegutsev isik, mitte kinnistute omanik, kes saab kasu kinnistute müügist, on lepingu kohane leppetrahv kostjale ebamõistlikult suur, seega leiab kohus, et tulenevalt

§ 35lg 5 ja § 42 lg 3 p 5 käenduslepingu p 12 tühine.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise käenduslepingus kokkulepitud kohustuse täitmisega viivitamise tõttu käenduslepingu p 8 kokkulepitud suuruses 0,1 % päevas. Kostja hagi ei tunnista. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud käenduslepingu p 8 on tühine käesoleva otsuse punktis 14 toodud põhjendustel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub alus välja mõista viivis tulenevalt poolte vahel kokkulepitud lepingu tingimusest tulenevalt. Kohus leiab, et kuna kohus on juhtinud poolte tähelepanu asjaolule, et tegemist võib olla tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, kuid vaatamata nimetatule ei ole hageja esitanud alternatiivset nõuet, et kostjalt seadusest tulenev viivis välja nõuda, siis puudub kohtul alus välja mõista kostjalt seadusest tulenev viivis.
2. Hageja palub välja mõista kostjalt tasu poolte vahel kinnistu asukohaga Tartu mnt 48 Tallinnas müügi vahendamiseks 25.03.2004 sõlmitud suulise maaklerlepingu alusel. Hageja leiab, et lepingu kohaselt soovis kostja kinnistut võõrandada hageja vahendusel ja kinnitas hagejale, et tasub kinnistu võõrandamisel vahendamise eest maaklertasu, mille suuruseks leppisid pooled kokku kohaliku tavalise maakleritasu ehk 5 % võõrandatava kinnistu müügihinnast. Hageja hinnangul sujus ka suulisest lepingust tulenev poolte vaheline koostöö kuni potentsiaalse ostja – OÜ xxx – leidmiseni. xxx kinnistu võõrandati 31.08.2004 sõlmitud lepingu alusel OÜ-le xxx hinnaga 2 000 000 krooni. Kostja hagi ei tunnista. Tunnistaja R. xxx ütluste kohaselt (tl 145) poolte vahel kirjalikku lepingut ei sõlmitud, kuna kostja jurist ütles kostjale, et ära alla kirjuta. Kohus leiab, et kuna poolte vahel kirjalikku maaklerlepingut kinnistut asukohaga xxx Tallinnas võõrandamiseks ei sõlmitud ja kostja hagi ei tunnista, siis pole tõendatud, et poolte vahel oleks suuline maaklerleping sõlmitud. Hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, kes peab hindama, kas ta on sõlminud teise poolega tehingu või on tegutsenud ilma käsundita, omavoliliselt, millest tulenevalt tal ei ole õigus tasu saada. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et hagejal oli kinnistu asukohaga xxx Tallinnas kinnistu müügi vahendamiseks käsundiandjalt saadud esindusõigus. Esindusõiguseta teise isiku nimel tehtud tehing on tühine ja tehingu tegija vastutab sellest tekkinud kahju eest (TsÜS § 129 lõige 1 ja § 130 lõige 1). 7 2-04-1507
3. Hageja palus kostjalt välja mõista kohtukulud, mis koosnevad riigilõivust 24 000 krooni ja õigusabikuludest 23 820 krooni. Kostja kohtukulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 toimub enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuete kohaselt. Tulenevalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulude võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv ja õigusabikulu on vajalik ja põhjendatud kohtukulu. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja 106 275 krooni, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv võrdelises osas rahuldatud nõude suurusega, s.o 5 750 krooni. Tulenevalt TsMS § 61 lg 1 p 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) tuleb kostjalt välja mõista kohtukuluna hageja kasuks õigusabi eest 5 % hagi hinnast, s.o 5 313.75 krooni. Kokku tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista 11 063.75 krooni.
4. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. /allkiri/ Merike Varusk Kohtunik Harju Maakohtu 19.01.2006 kohtuotsus jõustus 04.04.2007 Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2007 kohtuotsuse jõustumisega järgmiste muudatustega: 1.Muuta Harju Maakohtu 19.10.2006 otsust väljamõistetud summa suuruse ja kohtukulude osas. 2.Mõista välja xxx AS xxx kasuks 116 275 (ükssada kuusteist tuhat kakssada seitsekümmend viis) krooni nõude rahuldamiseks ja 6636 (kuus tuhat kuussada kolmkümmend kuus ) krooni ja 50 senti riigilõivu.
5. Poolte õigusabikulud jätta nende endi kanda.
6. AS xxx apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 5.xxx apellatsioonkaebus jätta rahuldamata 8