S) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt PkS § 70 lg-le 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esitanud PkS § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Vastavalt sama sätte 4.lõikele ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja ja kostja abielust on sündinud 03.10.1991.a. tütar B.P. ja 30.12.1992.a. poeg A.P.. Poolte abielulised suhted lõppesid 1996.a. septembris, mil kostja lahkus poolte ja laste senisest elukohast ja asus elama eraldi. Poolte ühised lapsed elavad hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja lastele elatist ei maksa. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alaealiste laste B ja A.P.´i ülalpidamiseks, kuna kostja ei ole hagejat laste ülalpidamisel toetanud. Hageja töötab Statoil Eesti AS-is, kuid tema sissetulekutest ei piisa laste ülalpidamiseks. Hagejale teadaolevalt on kostja töövõimeline isik, kes töötab autojuhina ja peaks omama igakuist kindlat sissetulekut, mis võimaldaks tasuda kummalegi lapsele elatis kuus 2337 krooni. Hageja on korduvalt üritanud kostjaga jõuda kokkuleppele lastele elatise tasumise osas, kuid kostja on keeldunud. Hageja märgib, et kostja paar kingitust lastele on küll hinnalised, kuid ei taga igakuist toetust lastele ega arvesta eelkõige laste vajadusi. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 20.04.2005.a. kuni laste täisealiseks saamiseni 2337 krooni lapse kohta, kokku 4674 krooni igakuiselt. 2
lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 1 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Katrin Saar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.