KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma 6.märts 2007, Tallinn Haldusasja n

) § 36 lg 5 alusel. Viitega

§ 713

lõikele 3 paluti 3-04-352 esitada muutmise taotluse ja sellega kaasnevate dokumentide tõlge eesti keelde, volitatud patendivoliniku volikiri ning andmed riigilõivu tasumise kohta. Puuduste kõrvaldamise tähtpäevaks märgiti

§ 713lg 3 kohaselt 02.10.2004 ning teatati, et tähtaega ei saa pikendada.

2. Patendiameti 08.10.2004 kaubamärgi registreerimise taotluse menetluse lõpetamise teatega nr 7/M200401242 teatati patendivolinik A. H, et Patendiamet loeb kaubamärgi registreerimise taotluse

§ 713

lg 3 p 2, § 37 lg 3 ning kaubamärgimääruse § 118 alusel tagasivõetuks ning lõpetab

§ 47

lg 2 kohaselt menetluse, sest patendivolinik on jätnud tähtpäevaks esitamata volitatud patendivoliniku volikirja. 3. * esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Patendiameti 08.10.2004 kaubamärgi registreerimise taotluse menetluse lõpetamise teade nr 7/M200401242 ja kohustada Patendiametit jätkama kaebaja kaubamärgi registreerimise taotluse menetlemist. Kaebaja esitas Patendiametile vajalikud andmed ja dokumendid tähtaegselt, s.o 04.10.2004, sest 02.10.2004 oli laupäev. Kaebaja esitas volikirja faksitud koopia 04.10.2004, originaali 11.10.2004 kirjaga. Kaubamärgiseaduses ega 06.08.2004 taotluse menetlusse võtmise teates ei ole märgitud nõudeid volikirjale.

§ 37

lg 1 sätestab, et kui taotluse sisu- ja vorminõuete kontrollimise käigus selgub, et taotluses puudub mõni

§-s 28 nimetatud dokument või dokumendid ei vasta §-des 3033 kehtestatud nõuetele või § 34 lg 4 alusel kehtestatud nõuetele, teatab Patendiamet sellest kirjalikult ja annab puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks vähemalt kahekuulise tähtaja. Vastavat teatamiskohustust pole Patendiamet täitnud. 07.01.2003 ühines Eesti Vabariik kaubamärgiõiguse lepinguga (Trademark Law Treaty), mille art 3 lg 1 punkt a kehtestab nõudeid, mida lepinguosaline võib nõuda kaubamärgi registreerimise taotluses. Volikirja esitamise nõuet vastav säte ei kehtesta. Vaidlustatud Patendiameti 08.10.2004 menetluse lõpetamise teade nr 7/M200401242 ei vasta haldusmenetluse seaduses (HMS) toodud vorminõuetele, sest selles puuduvad põhjendus ja vaidlustamisviide. 4. Patendiamet vaidles kaebusele vastu. Vaidlusalune Patendiameti teade on kooskõlas

ja rahvusvaheliste lepingutega. Kaubamärgiõiguse lepingu art 4 lõike 3 punkt d annab lepinguosalisele võimaluse nõuda volikirja esitamist ametile juhul, kui ameti valduses ei ole asjakohast volikirja. Kaebaja on jätnud tähelepanuta kaubamärgiõiguse lepingu juhendi (Regulations under the Trademark Law Treaty) reegli 4, mis märgib, et art 4 lg 3 p-s d sätestatud volikirja esitamise miinimumtähtajaks on väljaspool lepinguosalise riiki asuva isiku puhul kaks kuud. Nimetatud tähtaeg on aluseks ka

§ 34

lõikele 2 ja

§ 713lõikele 4, mis sätestavad volikirja esitamiseks kaks kuud.

Patendiamet on antud juhul lähtunud nimetatud tähtajast. Vastavalt rahvusvahelisele lepingule on volikirja faksi teel esitamise võimaluse kehtestamine lepinguosalisele vabatahtlik ja Eestis seda kehtestatud ei ole. Patendiameti teade vastab haldusakti nõuetele. Teates on viidatud selle aluseks olevatele õigusnormidele -

§ 713lg 3 p 2, § 37 lg 3 ning kaubamärgimääruse § 118.

Taotleja, jättes esitamata volikirja, võtab seaduse mõttes ise sellega oma taotluse tagasi ning Patendiamet oma teatega vaid kinnitab, et on seda arvestanud. Seega ei pidanud Patendiamet teadet põhjendama. Volikirja esitamata jätmisega on tegemist patendivoliniku hooletusega ja kaebus on põhjendamata. 5. Tallinna Halduskohtu 20.02.2006 otsusega haldusasjas nr 3-04-532 kaebus rahuldati. 2

§ 37

lõikes 1 sätestatud kohustust, mistõttu kaevatav haldusakt on õigusvastane ja kuulub kaebuse esitaja õiguste rikkumise tõttu tühistamisele ning Patendiametil tuleb jätkata * kaubamärgi registreerimise taotluse menetlemist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Apellatsioonkaebuses palub Patendiamet tühistada Tallinna Halduskohtu 20.02.2006 otsus. Patendiamet leiab, et halduskohtu otsus on põhjendamata ning kohus on jätnud olulised tõendid tähelepanuta. Patendiamet lõpetas kaebaja kaubamärgi registreerimise menetluse, sest taotleja jättis patendivoliniku volikirja ettenähtud tähtajaks esitamata.

§ 37

lg 3 kohaselt loetakse taotlus tagasivõetuks, kui taotleja ei esita volikirja

§ 34

lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul, s.o kahe kuu jooksul taotluse esitamisest.

§ 42lg 1 sätestab, et volikirja esitamiseks sätestatud tähtaega ei saa pikendada.

Kohus on nimetatud volikirja esitamist puudutavad erisätted jätnud tähelepanuta. Vaidlustamisviidet ei ole Patendiamet oma teatesse saanud lisada, sest

§ 42lg 1 kohaselt ei saa volikirja esitamise tähtaega pikendada.

Volikirja mittetähtajaks esitamise tagajärgi on Patendiamet taotlejale selgitanud oma 06.08.2004 kirjas, kus viidati

§ 713lg 3 p-le 2, § 37 lg-le 3 ning kaubamärgimääruse §le 118.

Kõigis tööstusomandi valdkonda puudutavates Eesti eriseadustes, samuti teiste riikide seadustes ning rahvusvahelistes kokkulepetes loetakse, et kui mingit dokumenti ei esitata või mingit toimingut ei tehta tähtaegselt, siis on isik loobunud oma taotlusest ega soovi menetlust jätkata. Sellise sätte eesmärk on kiirendada ja lihtsustada menetlust nii taotleja kui ka Patendiameti seisukohalt. 7. * palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaubamärgi Y taotleja esitas patendivoliniku A. H vahendusel Patendiameti teates viidatud vajalikud andmed ja dokumendid oma faksitud kirjaga 04.10.2004, s.h volikirja faksitud koopia. Taotleja teavitas Patendiametit 04.10.2004 kirjas, et tema uuteks andmeteks on: *. 9555 J.A. S, Minneapolis, Minnesota 55431, USA. Patendivolinik A.H lisas kirjale * volikirja faksikoopia.

ega kaubamärgimäärus ei sätesta nõudeid täiendavate tõendite esitamiseks taotleja nime ja aadressi muudatuste osas. Patendiamet saatis menetluse lõpetamise teate A.H, käsitledes teda järelikult taotleja esindajana ning tunnustas teda esindajana tegutsemas.

§ 37

lg 1, § 37 lg 3 ning § 42 lg 1 koostoimest ei saa välja lugeda seadusandja mõtet, et puudustega volikirja esitamisel ei saa Patendiamet anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaja pikendamine kaubamärgiseaduse kontekstis tähendab vastava taotlejapoolse avalduse tegemist koos riigilõivu tasumisega. Sellist tähtaja pikendamise avaldust ei soovinud taotleja esitada, sest toimis vastavalt seadusele. Vastustaja leiab, et kohtuotsus on piisavalt põhjendatud. Viidatud

§ 37

lg 3 kohaldub juhtudele, mille puhul ei ole volikirja üldse esitatud Patendiameti poolt määratud tähtaja jooksul. Patendiamet on keskendunud taotluse tagasivõetuks lugemisele. Kuna antud asjas esitas taotleja volikirja faksikoopia, siis ei saa Patendiamet väita, et taotlejal kadus huvi menetluse jätkamise suhtes. Vältimaks neid tagajärgi, mis järgnevad seadusest tulenevalt volikirja esitamata jätmisele, esitas taotleja tähtaegselt volikirja faksikoopia. Volikirja originaaldokumendi edastamine Patendiametile on vaid formaalsus. 3

-s esindamist reguleerivad sätted. Kõik Patendiametile esitatud kirjad olid alla kirjutatud mitte taotleja, vaid patendivoliniku poolt ning seega eeldasid esindusõiguse tõendamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas

§ 37

lg 1 sätestatud Patendiameti kohustus kaubamärgi taotluse sisu- ja vorminõuete puuduse korral anda taotlejale vähemalt kahekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kehtib ka juhul, kui Patendiametile on esitatud volikirja faksikoopia. Patendiamet leiab, et volikirja puhul ei saa

§ 37

lg 1 kohaldada, sest volikirja vormile ja esitamise tähtajale kehtivad kaubamärgiseaduses erisätted –volikirja esitamata jätmisel kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates loetakse

§ 37

lg 3 alusel, et taotlus on tagasi võetud ning

§ 42

lg 1 näeb ette, et

§ 34lg 2 sätestatud volikirja esitamise tähtaega ei saa pikendada.

Kaebaja leiab endiselt, et faksikoopia puhul on tegemist puudustega volikirjaga ning rakendub

§ 37lg 1.

Samuti leiab kaebaja, et

§ 713

lg 3 p 2 sätestatud volikirja esitamise nõue on vastuolus Ühenduse kaubamärgi määruse art-s 110 sätestatuga, sest viidatud säte näeb muutmistaotluse puhul ette üksnes kontaktaadressi näitamise asjaomases riigis. Kaebaja 4

§s 713 reguleeritud muutmistaotluse esitamisel ning eeltoodu ei ole vastuolus Ühenduse kaubamärgi määruse art 110 2.lõikes sätestatud keeluga kehtestada siseriiklikult muutmistaotlusele määruses või selle rakendusmääruses kehtestatud vorminõuetest erinevaid või neid täiendavaid nõudeid. Ühenduse kaubamärgi määruse viidatud sättes ei peeta sätte sõnastusest tulenevalt silmas üksnes sama artikli 3.lõikes toodud nõudeid ja kaubamärgimääruse art 89 näeb ette ametile volikirja esitamise, mille üksikasjad sätestatakse rakendusmääruses. Rakendusmääruse eeskiri 76 näeb ette nõuded volikirjale ja tagajärjed juhuks, kui volikirja ei esitata. Seega sätestavad Ühenduse kaubamärgi määrus ja rakendusmäärus põhimõtteliselt volikirja esitamise nõude ja asjaolu, et volikirja ei pea kutseline esindaja, kes on kantud ameti poolt kutseliste esindajate nimekirja, esitama koos taotlusega, ei tähenda, et siseriiklikult esindusõiguse tõendamise nõuet saaks pidada lubamatuks. Rahvusvahelise ameti poolt peetavasse kutseliste esindajate nimekirja kantud isiku esinduse aktsepteerimine ilma lisatud volikirjata põhineb ameti ja kutselise esindaja vastastikusel usaldusel, liikmesriigi otsustada on, kas Patendiamet ja kutselised esindajad selliseks usalduseks valmis on või mitte. Sellist käsitlust toetavad Patendiameti poolt apellatsioonimenetluses viidatud Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) poolt antud Ühenduse kaubamärgi määruse art 110 tõlgendused. Esindusõigus siseriikliku ameti juures peab vastama selle ameti õigusaktidele ja eeskirjadele ka siis, kui märge vastava esindaja esindusõiguse kohta on edastatud muutmistaotluses. Märkida võib veel seda, et käesoleval juhul ei esitanud muutmistaotlust rahvusvahelisele ametile taotleja isiklikult vaid kutselise esindaja kaudu ning teade Eesti esindaja vahetamise kohta oli lisatud taotlusele hiljem allkirjastamatult. Arvestades eeltoodut pidi kaebaja esitama volikirja seaduses sätestatud tähtajaks. 11. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas tähtaegselt koos ülejäänud nõutud dokumentidega üksnes volikirja faksikoopia. Volikirja originaali esitas kaebaja alles pärast taotluse tagasivõetuks lugemist. Esimese astme kohtu menetluses oli Patendiamet seisukohal, et käesolevas vaidluses omab tähtsust ka see, et vahepeal oli muutunud kaebaja ärinimi ja kontaktandmed ning volikiri esitati üksnes uue ärinimega isiku esindamiseks. Ringkonnakohtu istungil kinnitasid Patendiameti esindajad, et ärinime ja kontaktandmete vahetust on Patendiamet aktsepteerinud ning küsimus on üksnes volikirja faksikoopia esitamise tagajärgedes. 12. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas antud tähtajaks üksnes Eestis Patendiametiga suhtlemiseks määratud esindaja volikirja faksikoopia esitamine sai tuua kaasa taotluse tagasivõetuks lugemise.

§ 37

lg 1 sätestab: „Kui taotluse sisu- ja vorminõuete kontrollimise käigus selgub, et taotluses puudub mõni käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud dokument või dokumendid ei vasta §-des 30–33 kehtestatud nõuetele või § 34 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele, teatab Patendiamet sellest taotlejale kirjalikult ja annab puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks vähemalt kahekuulise tähtaja.“ 5

§ 28

lg 2 loetleb taotluses sisalduvad dokumendid ning p 2 kohaselt peab taotlus sisaldama volikirja või viidet varem esitatud volikirjale, kui taotlejal on esindaja.

§-d 30-33 sätestavad nõuded kaubamärgi registreerimise avaldusele, kaubamärgi reproduktsioonile, volikirjale ja prioriteeti tõendavatele dokumentidele.

§ 34

lg 4 näeb ette, et taotluse ja teiste Patendiametile esitatavate dokumentide sisu- ja vorminõuded ning esitamise kord nähakse ette kaubamärgimäärusega.

§ 37

lg 3 sätestab: „Kui taotleja ei vasta tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatele või ei esita käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul andmeid ettenähtud summas riigilõivu tasumise kohta või ei esita sätestatud tähtaja jooksul volikirja, loetakse taotlus tagasivõetuks.“

§ 42

lg 1 sätestab, et

§ 34

lõikes 2 ettenähtud kahekuulist tähtaega volikirja esitamiseks ei saa pikendada ning sama paragrahvi 2.lõike kohaselt on

§ 37lg 1 nimetatud tähtaega võimalik taotleja avalduse alusel pikendada.

13. Nagu eeltoodust nähtub, saab

§ 37lg 1 alusel kõrvaldada ka volikirja puudusi.

Kohus viitas otsuses õigesti, et volikirja esitamise nõue ja nõuded volikirjale sätestatakse paragrahvides, millele selles lõikes otsesõnu viidatakse. Samas annab

§ 37

lg 3 aluse taotluse tagasivõetuks lugemiseks juhul, kui volikirja ei esitata sätestatud tähtaja jooksul. Kaebaja ja vastustaja ongi oma tegevuses lähtunud üks esimesest ja teine kolmandast

§ 37lõikest.

Sätete tõlgendamiseks tuleb vaadata paragrahvi struktuuri ja lõigete sõnastust. 14. Juhul, kui seadusandja oleks soovinud välistada

§ 37

lg 1 näidatud kõrvaldatavate puuduste loetelust volikirja, tulnuks viidatud paragrahv sõnastada selliselt, et kõigepealt loetletakse nõuded, mille rikkumise korral taotluse menetlus igal juhul lõpetatakse ning seejärel nähakse ette Patendiameti kohustus tähtaja andmiseks taotlejale ülejäänud taotluse puuduste kõrvaldamiseks (vt näiteks sarnast regulatsiooni Ühenduse kaubamärgi määruse rakendusmääruse eeskirjas 45). Sellist sõnastust ja struktuuri seadusandja ei kasutanud ja 1.lõike sõnastus ja asukoht viitab pigem sellele, et sisu- ja vormipuuduste avastamisel tuleb Patendiametil astuda samme nende kõrvaldamiseks, ükskõik millised need puudused on. Patendiameti poolt viidatud

§ 42

ei anna alust tõlgendada

§ 37

lg 1 kitsendavalt ja välistada volikirja puuduste kõrvaldamine nimetatud regulatsiooni alt, sest iseenesest on võimalik, et volikiri küll esitatakse (seega esindusõigus on tekkinud), kuid puudustega – näiteks faksikoopia näol - nagu käesoleval juhul. Kaubamärgimääruse § 10 lg 6, mille kohaselt faksikoopia esitamine ei asenda originaalvolikirja ega pikenda volikirja esitamise tähtaega, ei välista volikirja puuduste kõrvaldamist ega saakski seda teha, sest ei tohiks minna vastuollu kaubamärgiseaduse regulatsiooniga ning sätestada taotluste tagasilükkamise täiendavaid aluseid. Seda sätet tuleb tõlgendada seadusega kooskõlas selliselt, et faksikoopia kujul volikiri ei vasta vorminõuetele.

§ 37lg 3 sõnastus ei välista tähtaja andmist volikirja puuduste kõrvaldamiseks.

15. Kuna

§ 37

lg-te 1 ja 3 sõnastus toetab pigem kaebaja seisukohta ning õiglane ei oleks kohaldada ebaselge sätte alusel kaebaja suhtes sedavõrd ranget tagajärge nagu on taotluse tagasivõetuks lugemine, nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse järeldustega, et Patendiamet oleks pidanud andma kaebajale originaalvolikirja esitamiseks tähtaja ning peale selle esitamist jätkama taotluse menetlemist. Seega jääb esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. 6