2-05-1828/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 23.10.2006.a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Hageja seaduslik esindaja TK Hageja volitatud esindaja LL Kostja VK Kostja esindaja riigi kulul advokaat IN 2-05-1828/24 (endine number 2/24-3743/05) OÜ hagi VK vastu kahju hüvitamise nõudes. 28.09.2006.a. Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osales Hageja seaduslik esindaja TK Hageja volitatud esindaja LL Kostja VK Kostja esindaja riigi kulul advokaat IN RESULUTSIOON Jätta OÜ hagi VK vastu 40 000,00 krooni kahju hüvitamise nõudes, rahuldamata. Kohtukulu jätta kogu ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue, asjaolud ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista hagi tagamisega tekitatud kahju 40 000,00 krooni ja kohtukulud tasutud riigilõivu näol ja muud kohtukulud, jätta kostja kanda. . kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ ja OÜ müügilepingu. Lepingu punkti 1.2 kohaselt on lepingu esemeks muuhulgas asuv korter. . võttis hageja üle korteri valduse, selle kohta vormistati vara üleandmise – vastuvõtmise akt. Hagejale teadaolevalt puudusid korteri müügilepingu sõlmimisel kolmandate isikute õigused asuvale eluruumile. T notar LA poolt . tõestatud müügilepingus sellekohast märget ei olnud, millega OÜ omandas suuruse mõttelise osa elamust. Korteri omandamise hetkel puudusid ehitusregistris arestid, keelud või märked kolmandate isikute õiguste kohta, nimetatud korteril. Tallinna Linnakohtu määrusega seati keelumärge hagejale kuuluvale varale. Kostja ei ole üürnik. Hageja poolt . kostjale üleantud avaldusega tühistas hageja sõlmitud eluruumi üürilepingu. Hageja on asuva eluruumi omandamisel heauskne ostja. Heauskse ostja poolt omandatud vara ei ole võimalik tagastada, seega ei ole alust ega õigust vara käsutamise keelumärke panemiseks. Kostja ei ole eluruumi üürnik. Seega ei saa tal olla mingeid üürilepingust tulenevaid õigusi. Kahjunõude tekkimise aluseks on kostja poolt hageja varale hagi tagamiseks seatud vara käsutamise keelumärge, mille tõttu ei ole hageja saanud oma vara vallata ega kasutada. Peale vara omandamist sõlmis hageja OÜ-ga töövõtulepingu korteris remonditööde teostamiseks. Lepingus määratletud tööde teostamise tähtajaks . Seoses seatud varakäsutamise keelumärkega, peatati korteri remondiks sõlmitud leping ja hagejale on esitatud pretensioon lepingu peatamisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Kuna hageja ei saanud oma vara täielikult vallata ja kasutada, jäi hagejal saamata üüritulu summas 40 000,00 krooni (korter üüritulu 5000 krooni kuus perioodil ehk siis 8 kuud x 5000 krooni). ja OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu järgi oleks remonditöödele kulunud maksimaalselt 2 kuud. Eeltoodust tulevalt palub hageja kostjalt välja mõista hagi tagamisega tekitatud kahju 40 000,00 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja on seisukohal, et ta ei ole tekitanud hagejale kahju ja hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kostja palub hageja kohtukulud jätta tema enda kanda. Vastuväidete kohaselt kostja korteri üürnik, mida tõendab üürileping , mis on sõlmitud . T K V ja kostja vahel. Üürileping kehtib kuni .. üürilepingut pole kumbki pool lõpetanud. Antud hetkel on uue omanikuna üürileandjaks hageja, kellele läks üürileping üle korteri omandamisel. Hageja üürilepingut ei ole vaidlustanud. Kostja leiab, et hageja poolt kohtule tõendina esitatud avaldus lepingu tühistamise kohta ei ole õiguspärane ja tuleks kohtu poolt jätta tähelepanuta, kui lepingu lõppemise alus. Eluruumi elamiskõlbmatus ei ole seaduses sätestatud tühistamise alus. Hageja ei saa nõuda saamatajäänud üüritulu võimaliku üürilepingu järgi, kui korter on juba koormatud üürilepinguga, sest see oleks alusetu rikastumine. Kehtivast üürilepingust ei saanud hageja üüritulu, kuna ei taastanud eluruumi elamiskõlblikuks. Hageja seisukoht, et puudus üürilepingu ese on vastuoluline, kuna nimetatud objekti pakub ta ise välja võimaliku üürilepingu esemena saamatajäänud tulu nõudes. Kostja on seisukohal, et remonditööde peatamine polnud millegagi põhjendatud, kostja leiab, et hageja oleks pidanud korteri remontima just kostja kui seadusliku üürniku jaoks. Kostjale jääb arusaamatuks hageja seisukoht, et vara käsutamise keelumärge takistas vara kasutamist ja valdamist. Kui hageja oleks soovinud müüa korterit, siis oleks tema tegevus tõesti olnud takistatud, kuid see ei takista kuidagi üüritulu saamist. Kostja leiab, et ta ei ole hagejale kahju tekitanud süüliselt ega õigusvastaselt, kuna on lähtunud sellest, et temal on kehtiva üürilepingu kohaselt õigus korterit kasutada. Kostja leiab, et puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja saamatajäänud üüritulu vahel, siis sellest tulenevalt ei ole hagejal õigust üüritulule võimalikust üürilepingust kolmanda isikuga. Hagi on esitatud olematu õiguse kaitseks. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega, hagiasjas pool ise määrab , millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Seega, kuivõrd kohus lahendas asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et korteri müügilepingu kohaselt OÜ müüs OÜ-le vara sh korteri asukohaga , lepingu punktist 1.7.8. tulenevalt oli ostja teadlik, et osundatud korter on põlenud ja elamiskõlbmatu. ehitusregistri andmestiku kohaselt on Tallinna Linnakohtu kohtumääruse alusel registrisse kantud vara (omanik OÜ ) käsutamise keelumärge (tsiviilasi nr 2/28-1376/05). Osundatud tsiviilasjas VK poolt esitatud hagi kohaselt on hagi esitatud EVLK ja OÜ vastu ostu-müügi lepingu tühisuse tunnustamise nõudes. Seega ei ole nimetatud tsiviilasjas nõuet OÜ vastu esitatutud, seega OÜ ei ole kostja. Tol ajal kehtinud TsMS § 156 lg 1 kohaselt sai hagi tagamise abinõusid kohaldada üksnes kostja suhtes, järelikult, kuna osundatud tsiviilasjas ei olnud kostjaks OÜ , puudus alus tema vara suhtes hagi tagamise abinõu rakendamise taotlemiseks. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju hüvitamise eest vastavalt seadusele. Alates 01.01.2006.a. kehtiva TsMS § 391 lg 1 p 2 sätestab, et hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus. Hageja väidetav kahju seisneb üüritulus summas 40 000 kr, mida ta oleks saanud perioodil , kui kõnealuse eluruumi suhtes poleks olnud kohaldatud käsutamiskeeldu. Kuivõrd vara käsutamine seisneb asja juriidilise staatuse määramises sh võlaõigusliku lepingu (üürilepingu ) alusel teise isiku kasutusse andmises, leiab kohus, et vara käsutamise keeld ei olnud takistuseks eluruumi remontimisel. Kõnesolev eluruum on teadaolevalt remontimata, olenemata sellest, et on sõlmitud OÜ-ga töövõtuleping vastavate remonttööde teostamiseks . Arvestades asjaolu, et kõnealune eluruum on remontimata ja elamiskõlbmatu asetleidnud tulekahju tagajärjel, ei ole võimalik elamiseks kõlbmatut eluruumi üürile anda ega seeläbi üüritulu saada. . vara üleandmise akti kohaselt andis TKV asuva vara sh eluruumi üürilepingu pidi olemas olema kehtiv üürileping, vastupidine asja materjalidest ei nähtu. üle E L K . Seega OÜ . kirja kohaselt hageja OÜ teatas kostjale nimetatud üürilepingu tühistamisest juhindudes TsÜS § 90 lg 1, § 98 lg 1 ja 2. Kostja nimetatud üürilepingu tühistamist ei tunnista. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas eluruumi üürileping kehtib või mitte. Kohus on seisukohal, et antud vaidluses asjaolu, kas üürileping kostjaga kehtib või mitte, olulist tähtsust ei oma ja kohus jätab selles osas esiletoodu tähelepanuta, sest eluruum on kasutamiskõlbmatu ja seda ei saa faktiliselt elamiseks kasutada ei kostja ega ka keegi kolmas isik. Järelikult ei saanud hageja saada ka väidetavat üüritulu summas 40 000 kr. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et kostja tegevuse tagajärjel hagejale kahju tekkinud ei ole ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks tehti otsus. Seega, kuivõrd kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, kannab kohtukulud kogu ulatuses hageja. Ene Tsefels kohtunik