Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
. Kohus leidis Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja võlgnevus summas 2823,80 krooni ja kohtukulud. 1 2-05-6703 Kohus toimetas kostjale kohtukutse kätte avalikult vastavalt
§-le 317. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõtted väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmusid 08.09.2006 ja 15.09.2006.a. 11.10.2006.a toimunud eelistungile kostja ei ilmunud ning hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus rahuldas hageja taotluse. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
)
kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse.
sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad
lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 sätestab kohustise täitmise kohustuse nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Vastavalt VÕS (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud
§-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja 200 krooni, mille hageja tasus dokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 1 p 1 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hageja õigusabikulu 141,19 krooni, s o 5 % hagi rahuldatud osast. Maimu Laumets Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.