KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-898 Haldusasi OÜ * kaebus Ma

§ 14lg 41).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. P ja R. A esitasid kohtule taotluse endi kaasamiseks haldusasja menetlusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 213 -215 alusel iseseisva nõudeta kolmandate isikutena seoses asjaoluga, et nende kui OÜ * kunagiste juhatuse liikmete suhtes on käimas kriminaalmenetlus kriminaalasjas, mille läbiviijaks on Maksu- ja Tolliamet ning isikud on tunnistatud kriminaalasjas kahtlustatavateks. Taotlejad on seisukohal, et käesolevas haldusasjas tuvastatud asjaolud võivad omada olulist tähendust kriminaalasjas kohtuotsuse tegemisel.
2. Tallinna Halduskohtu 31.01.2007 määrusega jäeti taotlused menetlusse kaasamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et halduskohtumenetluses on menetlusosaliste ring halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-s 14 ammendavalt reguleeritud, mistõttu siin ei saa taotlejad tugineda tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele. Halduskohtumenetluses saavad kaasatud isikud esineda menetluses ainult vastustaja, mitte kaebuse esitaja poolel. Juhul, kui isikud leiavad, et nende õigusi on haldusorgani poolt rikutud, on neil õigus pöörduda iseseisva kaebusega halduskohtusse.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Nii halduskohtumenetluses kui ka kriminaalmenetluses ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu ning kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Seega ei saa 3-06-898 käesoleva haldusasja tulemus avaldada automaatset mõju taotlejate õigustele ja kohustustele. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 3. R. A, A. P ja OÜ * määruskaebustes palutakse halduskohtu määrus tühistada järgmistel põhjustel:

1. a)Haldusasjas tuvastatavad asjaolud võivad omada olulist tähtsust kriminaalasjas, milles apellandid on tunnistatud kahtlustatavaks. Lahendatavast vaidlusest võib oleneda apellantide süüdi- või õigeksmõistmine kriminaalasjas, samuti tsiviilhagi väljamõistmise otsustamine.
2. b)Kui kohus jätab vaidlustatud haldusakti tühistamata, võib maksuhaldur esitada nõude äriühingu seadusliku esindaja vastu solidaarselt maksukohustuslasega (MKS §-d 8 ja 40). c)

§-s 14 ei ole sätestatud piirangut, et kaasatud isikud saavad esineda ainult vastustaja poolel. Seega on viidatud sätet tõlgendatud laiendavalt. Ka Riigikohtu 07.12.2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-63-06 leiti, et kui kohtu järeldus puudutaks isikute õigusi ja kohustusi, kes ei ole maksuotsuse adressaadiks ega kohtumenetluse osaliseks, on vaja kaasata kõik asjassepuutuvad isikud kohtumenetlusse kolmanda isikuna. Samuti tuleb kõigile asjassepuutuvatele isikutele tagada võimalus kohtumenetluse käigus avaldada oma seisukoht. TsMS § 213 ja

§ 14lg 3 p 1 alusel tuleb kolmandate isikute kaasamise taotlused rahuldada.

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuses palutakse jätta määruskaebused rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu määrusega. Lisaks märgitakse, et lahendatava vaidluse tulemus ei saa avaldada automaatset mõju taotlejate õigustele ja kohustustele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Määruskaebuste esitajad leiavad õigesti, et

§ 14

lg 3 ei piira menetlusosaliste ringi kolmandate isikute osas selliselt, et neid võib kaasata üksnes vastustaja poolel.

§ 14

lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Üldiselt juhul, kui haldusaktil on mitu adressaati, tuleb haldusakti vaidlustamisel halduskohtus kaasata kõik akti adressaadid.

1. Halduskohus leidis õigesti, et käesolevas asjas R. A ja A. P seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle ei otsustata. Kolmandate isikutena menetlusse astumist põhjendavad määruskaebuse esitajad kahe asjaoluga: halduskohtumenetluses samade tõendite uurimisel tuvastatud asjaolud võivad omada olulist tähendust kriminaalasjas, milles R. A ja A. P on tunnistatud kahtlustatavateks, ning vastustaja võib teha R. A ja A. P suhtes vastutusotsuse (MKS § 96).
2. KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole kriminaalmenetluses ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta piiranguid tõendite hindamisele juhul, kui halduskohtumenetluses, kus menetlusosalisteks on samad isikud või teised isikud kui kriminaalasjas, on kriminaalasjas kasutatavate tõendite kohta hinnang antud. Halduskohtus ja kriminaalmenetluses samadele tõenditele erineva hinnangu andmine ei ole välistatud. Seetõttu ei ole võimalik mõjutada paralleelselt läbiviidava kriminaalasja lahendamist käesolevas asjas halduskohtu poolt tõenditele antava hinnanguga, ükskõik, kas kahtlustatavaks tunnistatud isikud kolmandate isikutena haldusasja menetlusse kaasata või mitte. 2