← Eesti

2-05-15761/7

Obsah (4)§ 6§ 76§ 77§ 72

2-05-15761 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Otsuse avalikult 12. juuli 2006 Võru kohtumaja teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-15761 Tsiviilas

§-de 72 lg 5; 76 lg 1; 77 lg 1, 2 alusel lõpetada T. N. kaasomand kostjaga kinnistule J. ja välja mõista T. N. hüvitis M. L. kasuks. Hageja täpsustas hagiavaldust (tl 77) ja palub kaasomandi lõpetamisel välja mõista T. N. 25 000 krooni M. L. kasuks. Seoses vastuhagiga esitas hageja sellele kirjaliku vastuse, milles viitab järgmistele asjaoludele (tl 157-158). T. N. ei nõustu vastuhagis esitatud kaasomandi lõpetamisega selliselt, et kogu omand jääb tervikuna M. L. . T. N. kuulub kaasomandist suurem osa. Samuti on ta näidanud üles suuremat huvi kaasomandi eest hoolitsemise suhtes, taganud kogu omandi kui terviku majandamise ja korrashoiu, mistõttu on mõistlik lõpetada kaasomand hagiavalduses nõutud viisil ja jätta omand T. N. . M. L. ei ole vaidlusaluse omandi suhtes kunagi erilist huvi üles näidanud. Vaidlusalune kinnistu on hageja kaasomandi osas koormatud tasuta kasutamise lepinguga I. V. kasuks. Oluline on ka, et I. V. on olnud vaidlusaluse omandi pikaaegne omanik, mistõttu kaasomandi lõpetamine vastuhagis määratud viisil oleks ka temale moraalselt kurnav. T. N. vaidleb vastu ka vastuhagis toodud kinnistu väärtusele, mis on jäänud M. L. poolt tõendamata. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalikus vastuses vaidleb kostja hagile vastu, viidates järgmistele asjaoludele (tl 50- 52). Kostja osales H. V. tütrena aastatest 1963 – 1965 vaidlusaluse maja ehitusel. Lahkhelide tõttu oma ema, I. V. , oli ta sunnitud kodunt lahkuma. Kuid kostjal on moraalne side selle kinnistu, oma isakoduga ja kostja ei soovi võõrandada 1/8 mõttelist osa oma isakodust, mille isa talle pärandas. Kostja sai valduse kinnistule alles detsembris 2004 ning on võtnud kinnistu majandamisest osa nii palju kui seda vajalikuks ja mõistlikuks peab. Kostja on huvitatud kinnistu parendamisest ja hooldamisest. Kostja on püüdnud ekspluateerida oma kinnistu osa, arvestades seejuures kaasomaniku huve. Kostja oli sunnitud mõistliku majandamise eesmärgil rentima oma osa välja. Kostja leiab, et kaasomandit on võimalik ühiselt kasutada ning kinnistut on võimalik jagada reaalosadeks. Kinnistu pindala on 6 602 m2, millest 1/8 osa moodustub 825,25 m2, mis on mõistliku suurusega kinnistu K. . Kostja leiab, et kaasomandi lõpetamiseks kinnistu reaalosadeks jagamise teel oleks kõige mõistlikum mõlemale kaasomanikule. Kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, siis kostja on nõus arutama ettepanekuid kaasomandi kasutuskorra kohta. Kostja on nõus kaasomandit lõpetama

§-s 77 lg 2, 3 sätestatud viisil, kuid kumbki kaasomanik ei ole nõustunud võõrandama oma osa. Kostja arvates ei ole T. N. kostjast tähelepanuväärsemat huvi kinnistu endale jätmise suhtes. Kostja palub kohtul lõpetada kaasomand

§-s 77 lg 2, 3 sätestatud viisil. Kinnistu tuleks jagada reaalosadeks või seada kinnistu kasutuskorraleping. 3

(8)Seoses hageja poolt hagiavalduse täiendamisega, leiab kostja (tl 98-99), et ta ei takista hagejal kaasomandi kasutamist ning kostja poolt on kaasomandit vallatud viisil, mis vastab hageja huvidele, kostja ei aktsepteeri hagiavalduse täienduses Pindi Kinnisvara eksperthinnangus toodud kinnistu turuväärtust. Kostja esitas vastuhagi, mille kohaselt on vastuhagis tema nõue ja selle põhjendused järgmised (tl 124-125). M. L. nõustub kaasomandi lõpetamisega, kuid ta ei nõustu kaasomandi lõpetamise viisiga, tema kaasomandi osa võõrandamisega T. N. . M. L. ei ole rikkunud kaasomaniku huve ega takistanud muul viisil kaasomanikul oma vara vallata. T. N. takistab kaasomandi kasutamist M. L. , üürides kaasomandi osa välja M. L. ebasobivatele isikutele, takistades sellega M. L. oma kaasomandi osa vallata. M. L. hinnangul on kinnistu väärtus vähemalt 250 000 krooni. Seda hinda tõendab M. L. poolne valmisolek kinnistut nimetatud hinna eest osta. T. N. ei ole nõustunud sõlmima ühtegi kasutuskorra kokkulepet ja M. L. ei soovi oma osa võõrandada. Neil asjaoludel oleks mõistlik jätta kinnistu M. L. ja panna talle kohustus maksta T. N. välja tema kaasomandi osa rahas. M. L. palub vastuhagis

§-de 72 1g 3, 5; 77 lg 2 alusel lõpetada M. L. ja T. N. kaasomand vaidlusalusele kinnistule viisil, et T. N. kaasomandi 7/8 mõttelist osa kanda üle M. L. ja mõista M. L. välja hüvitis T. N. kasuks rahas 218 750 krooni. M. L. esitas seoses T. N. kirjaliku vastusega vastuhagile oma arvamuse (tl 163-164), milles viitab järgmistele asjaoludele. M. L. leiab, et

§ 6lg 2 kohaselt on kõigil omanikel võrdsed õigused, sõltumata omandi suurusest.

T. N. on rikkunud

§-s 72 lg 3, 5 sätestatut, tehes M. L. keeruliseks oma omandi osa kasutamise, üürides oma osa välja M. L. ebasoovitavatele isikutele, millestki ei nähtu T. N. poolt kinnistu majandamine ja heaperemehelik kasutamine. M. L. leiab, et kui ta on nõus kinnistu ostma kõrgema hinnaga, siis on tõendatud ka kinnistu turuhind. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud, esitades põhjendused, teeb nendest järgmised järeldused. 1. Võru kinnistusjaoskonna väljatrükiga (tl 10) on tõendatud, et T. N. kuulub 7/8 ja M. L. kuulub 1/8 mõttelist osa kinnistust J. registriosa numbriga , uus number (tl 183), asukohaga K. A. V. . Kinnistu pindala on 6 602 m 2 . Pooled on seega selle kinnistu kaasomanikud.

§ 76

lg 1, 2 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kuid kaasomanikevahelise kokkuleppega võib kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistada. Kohtule ei ole esitatud poolte, kui kaasomanike, kokkulepet kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise kohta. Neil asjaoludel on pooltel, kui kaasomanikel, õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Hageja nõuab kaasomandi lõpetamist. Kostja on esialgu kirjalikes vastustes leidnud, et kaasomandit on võimalik kasutada ka ühiselt (tl 51, 98-99) ja kaasomandi lõpetamise nõue on põhjendamatu kuna kostja ei takista hagejale kaasomandi kasutamist. Kostja selline väide ei ole kooskõlas

§-s 76 lg 1, 2 sätestatuga ja ei saa olla seetõttu aluseks kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamata jätmisele. Lõppkokkuvõttes on ka kostja vastuhagis palunud kaasomandi lõpetamist (tl 124-125). 4

(8)2.

§ 77

lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja on hagiavalduses palunud kaasomand lõpetada, andes asja hagejale ja kohustades hagejat maksma kostjale välja kostja osa rahas, summas 25 000 krooni (tl 4-8, 77). Kostja on esialgu leidnud ka, et kui kaasomand üldse lõpetada, siis võiks selle jagada reaalosadeks (tl 50-52, 98-99). Lõppkokkuvõttes on kostja esitanud vastuhagi, milles palub kaasomandi lõpetada, jättes kinnistu kostjale ja kohustades kostjat maksma hagejale tema osa rahas, summas 218 750 krooni (tl 124-125). Seega ei ole lõppkokkuvõttes pooltel vaidlust selles, et kaasomand lõpetada, vaid pooltel on vaidlus kaasomandi jagamise viisi suhtes. Neil asjaoludel on pooltel kaasomand kinnistule ja neil puudub kokkulepe kaasomandi jagamise viisi suhtes, mistõttu otsustab asja jagamise viisi

§ 77

lg 2 järgi hageja nõudel kohus.

§ 77

lg 2 kohaselt võib kohus valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Neil asjaoludel puudub kohtul vajadus anda hinnang kostja esialgsetes kirjalikes vastustes väljendatud kaasomandi jagamise viiside suhtes, kuna sel juhul ületaks kohus TsMS § 439 mõttes nõude piire. Kostja on esitanud vastuhagis ainult ühe kaasomandi jagamise viisi, kostja ei ole esitanud ka alternatiivseid nõudeid. Ka hageja on esitanud hagis ainult ühe kaasomandi jagamise viisi. Kohtule on esitatud poolte kirjavahetus, mis viitab samuti poolte vaidlusele seoses kaasomandiga (tl 3344, 56-57).

  1. Seega on pooltel vaidlus lõppkokkuvõttes kaasomandi jagamise viisi suhtes selles, kummale pooltest jääb kaasomandis olev asi tervikuna ja keda kohustatakse teisele kaasomanikule välja maksma tema osa rahas. 3.
  2. Hageja leiab, et kinnistu tuleks anda talle, kuna kostjale kuulub kaasomandist ainult väike osa (tl 4-8). Selle hageja väitega seoses leiab kohus järgmist. Hagejale kuulub kinnistust 7/8 mõttelist osa ja kostjale 1/8 mõttelist osa. Hageja on esitanud kohtule vaidlusalusel kinnistul asuvate hoonete asendiplaani, elamu põhikorruse plaani ja elamu ruumide eksplikatsiooni, ehitiste eksplikatsiooni, hoonete pindade ja mahtude arvutuse ning koondakti (tl 11-17). Nende tõendite kohaselt asub kinnistul väikeelamu, mille suletud netopind kokku on 62,5 m2, so kostja mõtteliseks osaks kinnistul asuvast elamust oleks ainult 7,8 m
  3. M. L. on viidanud vastuväidetes hagile

§-le 6 lg 2, leides, et kõigil omanikel on võrdsed õigused, sõltumata omandi suurusest.

§ 6

lg 2 kohaselt on kõigil omanikel võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et iseenesest on õige M. L. väide, et kõigil omanikel on võrdsed õigused. Ka

§-s 77 ei ole sätestatud, et kaasomandi lõpetamisel selle jätmisega ühele kaasomanikest, tuleks kohtul arvestada kaasomanike osade suurusega, kuid seaduses, Asjaõigusseaduse

  1. osa
  2. peatüki
  3. jaos on kaasomandi kohta ka sätteid, kus on arvestatud seda, kellele kuulub suurem osa ühises asjas (näiteks

§ 72

). Kohus, jättes kaasomandi ühe kaasomaniku ainuomandisse, otsustab teise kaasomaniku omandist ilmajätmise sellele asjale. Seega riivab kaasomandi lõpetamine sel viisil intensiivselt PS §-s 32 lg 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet. Kohus kaaludes, kumma kaasomaniku ainuomandisse kaasomand jätta, leiab, et arvestades Asjaõigusseaduses kaasomandi kohta sätestatu mõttega, tuleb kaasomandi lõpetamise viisi valikul ühe asjaoluna arvestada ka kaasomanike osade suurusega kaasomandist. Kuna hagejale kuulub kaasomandist 7/8 ja kostjale 1/8 mõttelist osa, 5

(8)siis riivab kaasomandisse kuuluva kinnistu jätmine hagejale kostja huvisid vähem, kui kinnistu jätmine kostjale riivaks hageja huvisid. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb kaasomandi lõpetada ja jätta kinnisasi hagejale, kuna puuduvad ka muud asjaolud, mis tingiksid kaasomandi jätmise kostja ainuomandisse. 3.
  1. Hageja leiab hagiavalduses ja kirjalikes seletustes, et tal on tähelepanuväärne huvi kinnistu endale jätmise suhtes, viidates järgmistele asjaoludele (tl 4-8, 157-158). Kaasomand kostjaga on tekkinud T. N. kinkelepingu teel, kui pärast H. V. järelt pärimist kinkisid oma pärandiosa talle I. V. (5/8 kaasomandist), E. V. (1/8 kaasomandist) ja M. N. (1/8 kaasomandist). Sama nähtub ka kinkelepingust ja asjaõiguslepingust (tl 24-32). Need kinkijad on vastavalt T. N. vanaema, tädi ja ema. Kaasomanik M. L. , kui H. V. tütar, sai pärimisega 1/8 J. mõttelise osa omanikuks. M. L. ei ole elamus J. elanud ega kaasomanikuks olemise aja jooksul selle majandamisest osa võtnud. Käesoleval ajal kasutavad kinnistut hageja vanaema I. V. ja hageja ema M. N. kaasomanik T. N.
  2. septembril 2004 sõlmitud üürilepingu alusel. Hageja on korraldanud kinnistu majandamise ja taganud kõikide maksete korrapärase laekumise. Kaasomanikul on õigus nõuda teiselt kaasomanikult, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kostjale kuulub väga väike osa kaasomandist, kuid ta on lepinguga selle osa rentinud välja äriühingule, kelle töötajad ja lepingupartnerid J. kostja osa kasutada võivad. Sellise rendilepingu sõlmimine individuaalelamu 7,8 m2 -se pinna kasutamiseks on vastuolus teise kaasomaniku huvidega. Kostja leiab kaasomandi jagamise viisi valiku suhtes järgmist (tl 50-52, 124-125). Kostja on seotud elamuga aastatest 1963 - 1965, mil võttis H. V. tütrena osa isa maja ehitusest. Lahkhelide tõttu oma ema I. V. oli ta sunnitud lahkuma kodunt. Kostjal on moraalne side vaidlusaluse kinnistuga, isakoduga, mille isa talle pärandas. Kostja on võtnud kinnistu majandamisest osa nii palju kui seda vajalikuks ja mõistlikuks peab oma osa ulatuses ning kostja hinnangul mitte vähemal määral kui hageja. Hageja rentis oma osa välja kolmandatele isikutele ilma teise kaasomanikuga, kostjaga, selles kokku leppimata. Kostja oli sunnitud mõistliku majandamise eesmärgil rentima oma osa välja OÜ-le L. K. . Kostja ja OÜ L. K. vaheline rendileping puudutab ainult osapooli, kes on lepingu sõlminud. Kohus leiab poolte nende väidetega seoses järgmist. Mõlemad pooltest on seotud sugulussuhete kaudu kinnistuga, kuid kummalegi pooltest ei ole kinnistul asuv elamu alaliseks elukohaks. Kohus leiab, et seega puuduvad sellest aspektist asjaolud, mis kinnitaksid ühe või teise poole eriti tähelepanuväärivat huvi kinnistu suhtes. Poolte poolt kaasomandi jagamisega seoses esile toodud väited on seotud põhiliselt asjaoludega, mis tulenevad pooltevahelistest küllaltki halbadest suhetest ja ei oma sisulist tähtsust vaidluse lahendamisel kummale pooltest jätta kinnisasi tervikuna. Kohus leiab ka, et pooled ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid neist ühe või teise tähelepanuväärivat huvi seoses kaasomandi majandamisega. Küll on sõlminud hageja üürilepingu, mille alusel kasutavad praegu kinnistut hageja vanaema I. V. ja hageja ema M. N. (tl 18-20). Kohtule on esitatud kostja rendileping OÜ-ga L. K. (tl 21-23). Selle rendilepingu realiseerimine tähendaks poolte jaoks võõraste isikute paigutamist elamusse. Kostja küll väidab, et tegelikult seda rendilepingut ei ole asutud täitma (tl 181-182). Hagiavalduses on väidetud, et hageja vanaema, I. V. , on vaidlusaluses elamus elanud pikka aega (tl 7). Kostja ei ole seda väidet vaidlustanud. Kohus leiab, et need asjaolud viitavad hageja suuremale huvile ja vajadusele kaasomandi ainuomanikuks saamise suhtes kuna tema kaudu kasutab tasuta üürilepingu alusel kinnistut hageja lähisugulane, kes 6
(8)on pikka aega vaidlusaluses elamus elanud. Kostja poolt kirjalikus vastuses ja vastuhagis viidatud asjaolud ei ole sellised, mis põhjendaksid kaasomandi tervikuna talle andmist.
  1. Kohus jätab kohtuotsuses eespool tuvastatuks loetud asjaoludel kaasomandi lõpetamisel kinnisasja hagejale ja paneb hagejale kohustuse välja maksta kostjale tema osa rahas. Kohus leiab, et omandi kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud omandi eest. Hüvitise suuruse määramiseks tuleb hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest ja TsÜS § 65 kohaselt on asja harilikuks väärtuseks selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja on esitanud kohtule AS Pindi Kinnisvara hinnangu (tl 78-96), mille kohaselt on vaidlusaluse kinnistu turuhind 200 000 krooni. Kostja väidab vastuhagis (tl 124-125), et kinnistu väärtus on vähemalt 250 000 krooni. Kohus on teinud kostjale ettepaneku selle oma väite tõendamiseks (tl 101-104). Kostja ei ole selle väite kohta tõendeid esitanud, kuid väidab, et kinnistu seda hinda tõendab kostja valmisolek selle hinna eest kinnistu ostmiseks (tl 124). Kohus leiab, et arvestades TsMS §-s 229 lg 2 sätestatut, ei ole kostja ja tema esindaja hinnang kinnistu turuhinna kohta tõendiks, mistõttu puudub alus sellega arvestamiseks. Küll on tõendiks hageja poolt esitatud dokumentaalne tõend kinnistu turuhinna kohta. Kohtul ei ole alust kahelda selle tõendi usaldusväärsuses. Seega on vaidlusaluse kinnisasja kui terviku harilik väärtus, turuhind 200 000 krooni ja kostja osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel on 200 000:8=25 000 krooni. Neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada, kaasomand lõpetada, kinnisasi jagada ja anda vaidlusalune kinnistu hagejale ning panna hagejale kohustus maksta kostjale välja kostja osa rahas, summas 25 000 krooni. Samadel asjaoludel tuleb jätta vastuhagi rahuldamata.
  2. Kostja poolt on esitatud veel kirjalikke tõendeid (tl 126-145), kuid kuna need on esitatud seoses menetlusabi taotlusega kostja poolt, siis ei ole neil tõenduslikku tähendust asja sisulise lahendamise aspektist, mistõttu puudub vajadus kohtu poolt asja sisulisel lahendamisel neile hinnangu andmiseks.
  3. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid ning taotleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 7 506 krooni, millest on õigusabi kulud 5 696 krooni, riigilõiv 60 krooni ja tasu kinnistu hindamise eest 1 750 krooni (tl 9, 112, 178-179). Vastavalt TsMSRS §-ile 3, kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist
  4. jaanuaril 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Käesolevas asjas on menetlus alustatud augustis
  5. Seega tuleb lähtuda menetluskulude jaotamisel kuni
  6. jaanuarini 2006 kehtinud TsMS §-des 52 p 2; 60 lg 1; 61 lg 1 p 1 sätestatust. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega on hagejal õigus taotleda seoses hagi rahuldamisega ja vastuhagi rahuldamata jätmisega kostjalt menetluskulude väljamõistmist. TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hageja on 7
(8)esitanud arve, mille kohaselt on tema kulutused õigusabile 5 696 krooni (tl 179). Kohus leiab, et arvestades hageja esindaja töömahtu, toimunud on mitu istungit, esitatud on vastuhagi, on hageja vajalikuks ja põhjendatud kuluks õigusabi eest 5 696 krooni. TsMS § 52 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks ka kulud dokumentaalse tõendi saamiseks. Hagejale on esitatud arve kinnistu hindamisteenuse eest tasumiseks summas 1 750 krooni (tl 112). Kui muude menetluskulude suhtes ei esitanud kostja esindaja vastuväiteid, siis selle kulutuse suhtes leiab ta, et kuna kinnistu turuhinna suhtes ei ole vaidlust, siis ei olnud kinnistu hindamine vajalik kulutus (tl 180-182). Kohus on kohtuotsuses eespool tuvastanud, et pooltel on vaidlus ka kinnistu turuhinna suhtes, seega oli sellise tõendi esitamine hageja poolt vajalik ning kohus leiab, et tasu selle dokumentaalse tõendi saamiseks on hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks. Hageja menetluskuluks on 1. jaanuarini 2006 kehtinud TsMS § 46 p 1 alusel ka hageja poolt tasutud riigilõiv 60 krooni (tl 9). Seega on hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks kokku 7 506 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Kohtunik: 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.