§-s 13 lg 2 ettenähtud seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta (tl 2) ja võlanimekirja. Võlanimekirjas on märgitud võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta (tl 3-4). Võlanimekirja kohaselt on võlgnikul võlgasid 438 214 krooni ja varasid 185 563 krooni väärtuses. Maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et osaühing väikeettevõttena ei tulnud konkurentsitingimustes toime suurtootjate poolt pakutud hindadega. Kohtuistungil jääb võlgniku esindaja esitatud pankrotiavalduse juurde ja kinnitab, et osaühingu majandustegevus on lõppenud augustis 2006 ning töötajad on vabastatud septembris 2006 (tl 199-200). 2.
lg 2, 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kusjuures juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb
§-s 15 lg 2 p 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on aruandes (tl 15-196) ning seletustes kohtuistungil leidnud, et võlgnikul on võlgasid kokku 477 799 krooni ja varasid ligikaudu 143 000 krooni väärtuses. Võlgniku esindaja on selle ajutise halduri hinnanguga nõustunud (tl 199-200). Aruande kohaselt on ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele järgmine. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. 2006. aasta augustikuus on äriühingu tegevuseks vajaliku tootmishoone üürileping üürileandja poolt üles öeldud, septembrikuus on lõpetatud töölepingud kõigi äriühingu töötajatega, majandustegevus on lõppenud ja ei ole andmeid, et see võiks uuesti alata. Võlgniku netovara on märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei nähtu, 2
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul on vara ligikaudu 143 000 krooni. Seega on tuvastatud, et võlgnikul jätkub praegu vara pankrotimenetluse kulude katteks. 4.
lg 5 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus leiab, et tuleb jätta kehtima enne pankroti välja kuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud. Ajutine pankrotihaldur Küllike Mitt on andnud nõusoleku jätkata OÜ Pikk Pai pankrotihaldurina (tl 33) ja kohus nimetab Küllike Mitti OÜ Pikk Pai pankrotihalduriks. 5.
lg 1, 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra teisiti. Kohus arvestades ajutise halduri taotlust võlgniku vande kohta, peab vajalikuks kohustada võlgniku juhatuse liiget Kenno Kontsi andma TsMS §-s 86 lg 1 sätestatud vanne 19. veebruaril 2007 kell 14.30 Tartu Maakohtu Võru kohtumajas, saal nr 2. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.