) §-de 44 lg 2, 53 lg 3 p 5 ja 56 alusel. 21.12.2005.a. VTA otsuses nr 19-1/2533-5 leiti, et Brasiilia ettevõte SIF 3962 asub piirkonnas, kust veiseliha eksport Euroopa Liitu on lubatud ning anti luba kauba impordiks Eestisse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 21.12.2005.a. kohtule esitatud kaebuses palus kaebaja 30.11.2005.a. akt tühistada. Hiljem kaebaja muutis oma nõuet, sest kaup anti 23.12.2005.a. tema valdusse. Kaebaja palub tunnistada vaidlustatud akt õigusvastaseks, sest soovib hiljem taotleda sellega tekitatud kahju hüvitamist. Liha kvaliteet VTA õigusvastase tegevuse tagajärjel küll ei halvenenud, kuid kaebaja, kes tegeleb liha töötlemisega, oli sunnitud hankima toorainet mujalt, vallandama osa töötajaid ja osa saatma puhkusele. Akti koostamisega on rikutud nii Eesti seadusi kui ka Euroopa Liidu õigusakte. VTA on tõlgendanud valesti Euroopa Liidu Komisjoni 24.10.2005.a. otsust. Vastavalt EL Komisjoni poolt tunnustatud Brasiilia ettevõtete loetelule 14.11.2005.a. paikneb ettevõte, kust veiseliha eksporditi, osariigi Mato Grosso haldusüksuses Pontes Lacerda. Seega on väär VTA väide, et Brasiilia regioonist Pontes Lacerda Mato Grosso ei ole värske liha import lubatud. Helsingis asuv Brasiilia saatkond vastas, et EL Komisjoni 24.10.2005.a. otsuse kohaselt on värske liha import lubatud osariigi Mato Grosso haldusüksusest Barra do Bugres. Saatkonna vastusest nähtuvalt asub ettevõte nr 3962 tegelikult Pontes e Lacerda haldusüksuse territooriumil, mis paikneb Barra do Bugres maakonnas, kust on lubatud veiseliha import Euroopa Liitu. VTA kinnitab oma 5.12.2005.a. kirjas, et Barra do Bugresist on veiseliha import lubatud. VTA väide 15.12.2005.a. kirjas nr 19-1/2533-3, et ettevõtte asub Cacerese, mitte Barra do Bugres regioonis, on demagoogiline ning ei oma õiguslikku tähendust, kuna VTA ei ole viidanud õigusaktidele, kust nimetatud informatsioon pärineb. Veterinaarjärelevalve ametnik ei ole aktis konkretiseerinud, millist liiki kontrolliga oli tegemist. Samuti puudub aktis viide paragrahvile, mille alusel kontrolli teostati. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Euroopa Komisjoni otsuse nr 81/713/EEC artikli 1 lõikest 2 järeldub, et ainuüksi kauba päritolu otsuse lisas viidatud tunnustatud ettevõttest ei saa olla aluseks impordi lubamiseks, vaid kaubasaadetis peab vastama ka teistele Euroopa Liidu veterinaarnõuetele. Ettevõtte lülitamine tunnustatud ettevõtete nimekirja tähendab üksnes seda, et toidu käitlemine selles ettevõttes vastab Euroopa Liidu nõuetele. Inimeste ja loomade tervise kaitse seisukohalt on märksa olulisem see nimekiri, kus on kirjas piirkonnad, kust veiseliha import on lubatud.
lg 1 sätestab, et loomi või loomseid saadusi võib importida Euroopa Liidu õigusaktidega lubatud ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast ning juhtudel, kui seda näeb ette Euroopa Liidu õigusakt, Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud ettevõttest. Kõnealuse kauba päritoluettevõtte asukoht Pontes e Lacerda on fikseeritud ka vaidlustatud aktis. Pontes e Lacerda munitsipaliteet asub Mato Grosso osariigis. Euroopa Komisjoni 24.10.2005.a. otsuses sisalduvast piirkondade nimekirjast, kust veiseliha import on lubatud, ning EL nõukogu 21.12.1976.a. otsuse nr 79/542/EEC lisast II järeldas vastustaja, et sellest piirkonnast pärinevat liha importida ei tohi, sest selles nimekirjas pole Pontes Lacerdat. Seega ei ole vastustaja valesti tõlgendanud EL Komisjoni 24.10.2005.a. otsust. Barra do Bugres piirkonnast on liha import lubatud, kuid vaidlustatud akti andmise ajal ei asunud ettevõte Frigorifico Vale do Guapore S.A(nr 3962) vastustajale teadaolevalt selles piirkonnas. Veiseliha nõuetekohaseks tunnistamiseks ei piisanud üksnes Brasiilia saatkonna kinnitusest, et ettevõte asub Barra do Bugres piirkonnas, vaja oli ka kinnitust Euroopa Liidust. Pärast mitmeid konsultatsioone Euroopa Komisjoni vastutavate ametiisikutega jõudis vastustaja 20.12.2005.a. veendumusele, et Pontes e Lacerda kuulub Barra do Bugres regiooni koosseisu, mistõttu on sellest regioonist pärineva liha import Euroopa Liitu lubatud. 21.12.2005.a. otsusega nr 19-1/2533-5 lõpetati kõnealuse kauba impordi keeld ja lubati liha Eestisse importida. Kaup läbis veterinaar- ja tollikontrolli Muuga piiripunktis ning alates 23.12.2005.a. on kaebaja valduses. Kaebaja poolt viidatud haldusakti vorminõuete rikkumised ei too kaasa vaidlustatud akti tühisust ega kehtetust haldusmenetluse seaduse(HMS) § 58 tähenduses. KOHTU PÕHJENDUSED
-s sätestatakse veterinaarnõuded loomsete saaduste importimisel väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist(edaspidi „ühenduseväline riik“), määratakse veterinaarjärelevalve käigus tehtava loomsete saaduste nõuetekohasuse kontrolli põhimõtted, kontrolli alla kuuluvad loomsed saadused, nende nõuetekohasuse tõendamise alused, seaduse täitmise üle teostatava riikliku järelevalve korraldus, alused ja ulatus ning vastutus seaduse rikkumise eest(§ 1 lg 1). Veterinaarjärelevalvet teostab VTA(§ 2 lg 1). Loomseid saadusi võib importida Euroopa Liidu õigusaktidega lubatud ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast ning juhtudel, kui seda näeb ette Euroopa Liidu õigusakt, Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud ettevõttest(§ 18 lg 1). Osundatud sätetest nähtuvalt peab ühendusevälisest riigist veiseliha Eestisse importimise lubamiseks olema täidetud kaks tingimust: 1)piirkonnast, kus asub ettevõte, kust liha pärineb, peab Euroopa Liidu õigusaktidega olema lubatud veiseliha import; 2)kui Euroopa Liidu õigusakt näeb ette, et veiseliha võib importida ainult Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud ettevõttest, siis peab veiseliha pärinema sellisest ettevõttest. Seetõttu ei piisanud impordiloa andmiseks üksnes sellest, et ettevõte, kust vaidlusalune liha pärines, oli Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud ettevõtete nimekirjas(tl 28). Väär on kaebaja seisukoht, et selles nimekirjas olemine tähendab ühtlasi ka seda, et ettevõte asub piirkonnas, kust veiseliha import on lubatud. Nagu vastustaja õigesti on märkinud, tähendab ettevõtte lülitamine tunnustatud ettevõtete nimekirja üksnes seda, et toidu käitlemine selles ettevõttes vastab Euroopa Liidu nõuetele. Selles nimekirjas on ettevõtte nr 3962 Frigorifico Vale do Guapore S.A. asukohaks märgitud Pontes Lacerda Mato Grosso. VTA keelab loomade või loomsete saaduste impordi, kui piiripunktis tehtud veterinaarkontrolli tulemusena on kindlaks tehtud, et Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt ei ole kaubasaadetise päri- toluriigist lubatud loomi või loomseid saadusi importida(
Imporditavad loomsed saadused tunnistatakse mittenõuetekohaseks ning nende edasine käitlemine peatatakse, kui imporditav kaubasaadetis on piiripunktis tehtud veterinaarkontrolli tulemusena tunnistatud mittenõuetekohaseks(
Järelevalveametnikul on õigus teha ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks(
Kuna Euroopa Komisjoni 24.10.2005.a. otsuses, millega muudetakse EL nõukogu 21.12. 1976.a. otsuse nr 79/542/EMÜ II lisa, ei ole Brasiilia Mato Grosso osariigi piirkondade hulgas, kust värske liha import on lubatud, nimetatud Pontes Lacerdat, siis oli vastustaja kooskõlas
§-dega 34 p 3 ja 44 lg 2, 53 lg 3 p 5 ja 56 kohustatud tunnistama vaidlusaluse liha mittenõuetekohaseks ja tegema ettekirjutuse selle edasise käitlemise peatamise kohta. Kohus nõustub vastustajaga, et impordiloa andmiseks ei piisanud ainult Brasiilia saatkonna kinnitusest, et Pontes Lacerda munitsipaliteet on osa Barra do Burges haldusüksusest, kust värske liha import on lubatud, vaid vastustajal oli vaja ka Euroopa Liidu kompetentse asutuse kinnitust. Kui vastustaja sellise kinnituse sai, siis andis ta ka loa liha Eestisse importida, kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et vastustaja oleks probleemi lahendamisega põhjendamatult venitanud. Vaidlustatud akt ja vastustaja edasine tegevus probleemi lahendamisel on õiguspärased. Aktis märkimata jäänud kontrolli liik ja viide paragrahvile, mille alusel kontrolli teostati, ei muuda akti õigusvastaseks HMS § 58 mõttes, sest need rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist ega takistanud ka kaebajal kaebuse esitamist. Kohtunik: D.Maastik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 05.03.2007 OTSUSE RESOLUTSIOON Rahuldada AS V.G.A. Kaubandus apellatsioonkaebus osaliselt. Muuta osaliselt Tallinna Halduskohtu 05.05.2006 otsuse nr 3-05-1291 põhjendusi ringkonnakohtu otsuses toodud viisil. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.