KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2006 Haldusasja number 3-06-876 Haldusasi AS Aconit kaebus Maksu- ja T

§ 26lg 1 p 6).

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 21.11.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 1, 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus tegi
2. jaanuaril
3. a maksuotsuse nr 12-5/36, millega määras AS-le Aconit täiendavaks tasumiseks sotsiaalmaksu summas 11 857 krooni, tulumaksu 6 950 krooni, töötuskindlustusmakseid summas 524 krooni ning kohustusliku kogumispensionimakset 102 krooni, samuti arvestama ja tasuma määratud maksusummadelt intressi. Maksuotsuses leitakse, et AS Aconit tegevuskohas ära võetud A4 formaadis kaustiku, pealkirjaga „Kassa alates 01.10.2002“ järgi töötajatele makstud avansside, palga ja nn toidurahade puhul on tegemist AS Aconit töötajatele tehtud töötasude väljamaksetega, millelt AS Aconit on perioodil september 2004 kuni oktoober 2004 (kaasa arvatud) jätnud arvestamata ja deklareerimata seadusega ettenähtud maksud. Maksu- ja Tolliameti 05.04.2006 vaideotsusega nr. 6-1/56-1 jäeti kaebuse esitaja vaie rahuldamata. 1 KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
4. Kaebuse esitaja leiab, et asjaolud, millega maksuotsuses põhjendatakse, et kaustiku puhul on tegemist AS-i Aconit nö „musta kassaraamatuga“, ei vasta tõele või on ilmselt asjakohatud, mistõttu ei saa õiged olla ka maksuhalduri järeldused. Ebaõige on maksuotsuse väide, et „Kaustiku sissetulekuna kajastatakse vaid AS Aconit põhitegevusega seotud sularaha sissetulekuid.“ Maksuhaldur ei ole oma otsuses detailsemalt selgitanud sellisele järeldusele jõudmist, mistõttu jääb selgusetuks, kuidas maksuhaldur oma järeldusele jõudis. Juhul, kui kaustiku kanded ei ole seotud AS-i Aconit majandustegevusega, siis tuleb asuda seisukohale, et tegemist ei ole AS-i Aconit kassaraamatuga, vaid mingisuguse muu dokumendiga. Seega ainuüksi maksuhalduri eeltoodud väite ebaõigsus välistab täielikult maksuhalduri järelduste õigsuse.
5. Maksumenetlus on rajatud uurimispõhimõttele ning maksuhalduri kõik järeldused peavad olema põhistatud ja rajanema maksumenetluses kogutud tõendite igakülgsele ja objektiivsele hindamisele. Maksumaksja seadusliku esindaja seletus on ainult üks mitmetest tõenditest, milliseid maksuhaldur võib koguda. Vaidlusalusest otsusest jääb selgusetuks, millised järeldused tegi maksuhaldur kogutud tõendite alusel kaustiku esimeses tulbas olevate väljaminekute kohta. Maksuotsusest ei saa leida vastust küsimusele, millistel põhjustel võinuks maksuhalduri arvates AS Aconit jätta oma nö ametlikus raamatupidamises kajastamata osa oma põhitegevusega seotud kulusid. Põhitegevusega seotud kulud ei too kehtiva seadusandluse kohaselt isikule mistahes maksukohustusi ning seetõttu pole võimalik mõistlikult eeldada, miks AS Aconit oleks võinud jätta osa oma kuludest oma raamatupidamises kajastamata. Kuna maksuhaldur ei ole kontrollinud kõikide „esimeses väljamineku tulbas“ kajastatud summade seotust või mitteseotust AS-i Aconit põhitegevusega, piirdudes viitega juhatuse liikme Diana Sinisalu seletusele, siis ka selle maksuotsuse väite puhul on tegemist paljasõnalise oletusega. Ühe isiku seletuses väljendatud subjektiivne hinnang dokumendi sisu kohta saab olla ainult üks mitmetest tõendamisallikatest ega saa asendada dokumentaalsete tõendite vahetut uurimist maksumenetluses – ja seda isegi juhul, kui tegemist on maksumaksja seadusliku esindajaga, kelle seletused võivad nagu iga muu subjektiivne arvamus osutuda ka ekslikeks. Asjaolust, et kaustikus kuude kaupa peetud arvestuse kohta tehakse kaustikus igapäevaselt või kuuliselt arvestus, võib kaebuse esitaja arvates teha teatud järeldusi ainult kaustiku pidamise kontseptsiooni koht, mille kohta neid arvutusi ka ei peetaks ja mida nad ka ei kajastaks. Kuid mõistmatuks jääb, kuidas kaustikus sisalduva arvestuse pidamise kontseptsioon maksuhalduri loogika kohaselt „kinnitab, et kaustikus ei kajastata erinevate isikute sularaha sissetulekuid ja väljaminekuid, vaid kaustik on AS Aconit kassaraamatuks“. Ükski eeldustest, millistele rajanevad maksuhalduri järeldused ja arvestused, ei vasta tõele ning on ka sisemiselt vastuolulised. Seetõttu ei saa olla ning ei olegi õige ka vaidlusaluse maksuotsuse lõppjäreldused.
6. Maksuhalduri õigus tugineda revisjoni läbiviimisel ja maksuotsuse tegemisel kõnealustele dokumentidele kui ka nimetatud dokumentide äravõtmise seaduslikkus on vaieldavad ning pole vaidlusaluses otsuses piisavalt motiveeritud. Sellele osundas AS Aconit ka Maksu- ja 2 Tolliametile esitatud vaides. Vaideotsuses toodud põhjendus, milles viidatakse maksukorralduse seaduse (MKS) § 79 lg-le 4, on asjakohatu ja umbmäärane. Nii jääbki vaideotsusest selgusetuks maksuhalduri seisukoht, kas antud juhul kõnealused dokumendid võeti ära seoses õigusrikkumise tunnuste avastamisega või kokkuleppel maksukohustuslasega. Sellega rikuti ka MKS § 149 lg 3 nõuet, mille kohaselt peab vaide rahuldamata jätmise korral vaideotsus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele olema põhjendatud. VASTUSTAJA PÕHJENDUSED
7. Vastustaja ei saa nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et kaks dokumenti, millele maksuhaldur oma järeldused ja seisukohad põhiliselt rajab, ei ole AS Aconit majandustegevusega seotud. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad üheselt sellele, et 16.11.2004 vaatluse käigus AS Aconit tegevuskohas revidendi poolt ära võetud kaustiku näol on tegemist AS Aconit “mitteametliku” raamatupidamisarvestusega. Samuti ei ole AS Aconit esitanud ühtegi teist kassaraamatut, kuid kontrollimise käigus on kindlaks tehtud, et sularahas arveldamine siiski toimus.
8. Maksuhaldur analüüsis kaustikus toodud andmeid ja leidis, et kaustikus on peetud arvestust iga kuu kohta eraldi alates 01.10.
9. Kaustikus on välja toodud kuu alg- ja lõppjäägid. Kaustik koosneb kuupäeva tulbast, sissetuleku tulbast, kahest väljamineku tulbast ja seletuste tulbast. Kaustikus on iga kuu lõppedes koostatud kokkuvõttev tabel kulude kohta. Maksuhaldur tuvastas, et igapäevaliselt või kuuliselt peetakse ka arvestust kaustiku saldo kohta, mille arvutusmeetod on järgmine: algsaldo + sissetuleku tulbas olevad summad – kahes viimases väljamineku tulbas olevad summad = lõppsaldo. Kuna kaustiku kassa saldo arvutamisel võetakse arvesse kõik summad, mis on kaustikusse kantud ühes kuus, siis ei saa väita, et osad kanded kaustikus on seotud AS-iga Aconit ja osad ei ole seotud. Kui osad kanded ei oleks seotud, siis poleks neid ka vaja arvestada saldo arvutamisel. Vastustaja peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et see põhjendus ei ole sugugi mitte ainus, mille põhjalt vaidlusalune järeldus tehti. Maksuotsus ja ka kõik muud haldusaktid on ühtsed tervikud ning nende erinevaid osasid ei saa tõlgendada teineteisest eraldiseisvatena. Tihtipeale võetakse järelduste osas kokku eelnevad analüüsid, asjaolud ja kirjeldused, ilma et neid uuesti korratakse.
10. Maksuotsuses toodu kohaselt väitsid AS Aconit töötaja J. K. (laojuhataja ja kaustiku täitja) ning AS Aconit volitatud esindaja Jelena Moskaljova ja juhatuse liige D. S. maksuhaldurile antud seletustes, et maksuhalduri poolt maksumenetluses ära võetud kaustik on AS Aconit tegevusega osaliselt seotud. Kaustiku seotust AS Aconit majandustegevusega tõendavad järgmised asjaolud: kaustiku sissetuleku tulbas on kajastatud sularaha laekumisi Toome, Mähe ja Kännu apteegilt ja OÜ-lt Artinelli, kaebuse esitaja raamatupidamises on sularaha sissetulekuid kajastatud samuti Toome, Mähe ja Kännu apteegilt. Kaustiku esimeses väljamineku tulbas on kajastatud summad, mille kohta on olemas arved ka AS Aconit raamatupidamises. Kaustiku teises tulbas (väljaminek tšekita) kajastatud summade kohta aga kaebuse esitaja raamatupidamises arved puuduvad. Juhatuse liikme D. S. seletuste kohaselt on teises tulbas kajastatud summad osaliselt seotud AS Aconit põhitegevusega, mis kaustiku seletuse lahtris on kirjas kui avansid töötajatele, transport jm majanduskulud (kohv, margid, lilled jne). D. S. seletuste kohaselt antakse töötajatele avansisummad majanduskuludeks. Kuu lõpus koostatud avansiaruanne töötajate kulutatud avansside kohta aga näitab, et tegelikkuses on avansikulud oluliselt väiksemad, kui kaustikus märgitud väljamakstud avansisummad (septembris 8 500 krooni väiksem ja 3 oktoobris 11 606 krooni väiksem). Avansiaruandes märgitud arved kajastuvad samas aga ka kaustiku esimeses tulbas. Seega kuna maksuhalduri poolt tuvastati kaustikus peetud korrapärane arvestus kuude ja vahel ka päevade lõikes, siis ei saanud AS Aconit töötajad avansside nime all saadud summasid enam kaustiku esimeses väljamineku tulbas arvetena läbi kanda. Vastasel juhul oleks kulusid sissetulekutest maha võetud kaks korda.
11. Teisest väljamineku tulbast nähtus, et raamatupidaja V. M.’ile maksti
12. aasta jooksul igakuiselt 2 200 krooni, mille juurde oli kaustikus enamikul kordadel kirjutatud selgituseks “palk”. Kontrollitud perioodil oli summa juurde selgituseks lisatud “V. M.” septembrikuus ja “V. N. palk” oktoobrikuus. D. S. seletuste kohaselt olid antud kanded osaliselt AS Aconit põhitegevusega seotud. Osaliselt seetõttu, et väidetavalt oli 1 700 krooni V. M.’ile makstavast summast AS Aconit aktsionär M.G.’le antud isikliku laenu tagastus. Et tegemist oli eraisiku laenu tagastamisega, ei kajastu kaebuse esitaja sõnul kõnealune summa ka AS Aconit raamatupidamises. Kuna kõnealuse väidetava laenutehingu tõendamiseks ei olnud asjaosalistel esitada laenulepingut ja kaustikus oli tehingu juurde läbivalt märgitud selgituseks “palk”, on maksuhalduri seisukoht, et V. M.’ile väljamakstud summad olid töötasu väljamaksed AS Aconit poolt. Eeltoodu põhjal on tõendatud, et kaustiku sissetuleku ja esimene väljamineku tulp kajastasid kaebuse esitaja majandustegevust, millised tehingud olid enamuses ka kaebuse esitaja raamatupidamisse kantud ning et ka kaustiku teises väljamineku tulbas kajastati tegelikkuses kaebuse esitaja põhitegevusega seotut, mida kaebuse esitaja raamatupidamises aga ei kajastatud. Lisaks eelnevale on kaustiku arvamist AS Aconit kassaks põhjendatud ka Maksuotsuse lehekülgedel 2 kuni
14. Mis puutub kaebuse esitaja väitesse selle kohta, et maksuhaldur ei ole teostanud analüüsi, tegemaks kindlaks kaustikus sissetulekuna kajastatud summade seotust AS Aconit tegevusega, siis revident kontrollis ja võrdles omavahel kaustikus olevaid kandeid ja äriühingu raamatupidamist. Raamatupidamisest nähtus, et kaustikusse tehtud kanded on kajastatud ka raamatupidamises (Mähe, Toome jne apteekidelt saadud raha) ning ka avansiaruannetel kajastuvad summad on kaustikus esimeses väljamineku tulbas märgitud. Samuti D. S. on ise väitnud, et kaustiku kanded on seotud ettevõtlusega (välja arvatud 2 kannet), mistõttu jääb paljasõnaliseks kaebuse esitaja väide, et analüüsi ei ole tehtud. Analüüsi tegemine on kirjeldatud maksuotsuse lk
16. Kaebuse esitaja väide, et maksuhaldur on arvestanud ainuüksi AS Aconit juhatuse liikme Diana Sinisalu seletust maksuotsuses toodud väite “kaustiku esimeses väljamineku tulbas olevad väljaminekud on AS Aconit juhatuse liikme sõnul kõik seotud AS Aconit põhitegevusega” esitamisel, kogumata muid tõendeid, on vastustaja hinnangul väär. Vastustaja juhib kaebaja tähelepanu maksuotsuses sedastatule, et “Kaustiku esimeses väljamineku tulbas on kajastatud summad, mille kohta on olemas arved AS Aconit raamatupidamises ning summad, mis kajastuvad ka avansiaruannetes perioodil september 2004 kuni oktoober 2004.” Maksuhaldur on lisaks tõendatud seosele, et kaustiku esimeses väljamineku tulbas kajastatud summad on kajastatud ka AS-i raamatupidamises, saanud antud väitele kinnitust ka kaebuse esitaja juhatuse liikme seletustest. Lõppkokkuvõttes ei ole ühegi töötaja ütluste tõepärasust kahtluse alla seatud. D. S. ütlusi ei saa kahtluse alla panna, sest tema juhatab ettevõtet ja tema saab teada, mismoodi asjad käivad. Nagu nähtub suuliste seletuste protokollidest, ei teadnud teised kaustikust ja muudest asjadest suurt midagi.
17. A4 arvuti väljatrükk “Oktoober 2004” prinditi välja reidi ajal ettevõtte kontori arvutist. Summad, mis on sellel väljatrükil töötajate nimede taga, kattuvad suures osas nende summadega, mis kaustiku järgi sellel kuul (oktoober) nendele töötajatele olid välja makstud. 4 M. G. ütles, et tema koostas selle paberi, mis olevat tal tuleviku tütarettevõte projekt ja see oli arvestatud palgakulu töötajatele, kes seal töötama hakkavad. Seniajani ei ole AS-l Aconit maksuhalduri teada ühtegi tütarettevõtet. Samuti tundus maksuhaldurile kahtlane, et M. G. tuleviku projektis töötajatele makstakse samad palgasummad, mis olid kaustiku järgi töötajatele makstud praegu. Ja kui see oli tulevikuprojekt, siis miks A4 lehe pealkirjas oli aastaarv 2004 ja oktoober (reid oli novembris). Seejuures ei ole see dokument otseselt maksu määramise aluseks, vaid lihtsalt kinnitab kaustikus olevate kannete olemist AS Aconit ettevõtlusega seotud väljamaksed töötajatele (palk). KOHTU PÕHJENDUSED
18. Vaidlusküsimused 12.1 Käesolevas haldusasjas on vaidlus selle üle, kas AS-i Aconit kaustikut, pealkirjaga „Kassa alates 01.10.2002“ (edaspidi „AS Aconit kaustik“) saab pidada AS-i Aconit mitteametlikuks kassaraamatuks. Maksuhaldur on jõudnud eeltoodud järeldusele järgmistest asjaoludest tulenevalt: 1) kaustiku sissetulekutena kajastatakse vaid AS Aconit põhitegevusega seotud sularaha sissetulekuid; 2) kaustiku esimeses väljamineku tulbas olevad väljaminekud on AS Aconit juhatuse liikme sõnul kõik (v.a. 2 väljaminekut) seotud AS Aconit põhitegevusega; 3) igapäevaliselt või kuuliselt peetakse arvestust kaustiku saldo kohta, mille arvutusmeetod on järgmine: algsaldo + sissetuleku tulbas olevad summad – kahes viimases väljamineku tulbas olevad summad. Maksuhaldur on ühtlasi seisukohal, et kaustikus avanssidena käsitletavad summad on tegelikkuses töötasu väljamaksed AS Aconit töötajatele. Kaebuse esitaja on vastupidiselt maksuhaldurile seisukohal, et kaustikut, pealkirjaga „Kassa alates 01.10.2002“ tuleb pidada J. K.’i isiklikuks märkmikuks ning äriühingu juhatuse liikme D. S. seletuse näol dokumendi sisu kohta on tegemist paljasõnalise oletusega. 12.2 Teine vaidlusküsimus seondub sellega, kas AS-i Aconit kaustiku võetus toimus seadustega kooskõlas või mitte. 12.3 Poolte vahel on vaidlus ka selle üle, kas kaustikust nähtuvad sularaha väljamaksed V. M.’ile kujutavad endast V. M.’i ja äriühingu aktsionäri M. G. vahel sõlmitud laenulepingu tagasimakseid M. G.’ilt V. M.’ile või on tegemist V. M.’i poolt äriühingust saadud tuluga.
19. AS Aconit kaustik kui AS-i Aconit mitteametlik kassaraamat Kaebuse esitaja on leidnud, et maksuhalduri poolt kaustiku analüüsimisel tehtud järeldused on ebaõiged ja vastuolulised. Kohus kaebuse esitaja eeltoodud väitega ei nõustu. Kaebuse esitaja ei ole haldusasjas vaidlustanud maksuhalduri järeldust selle kohta, et kaustikus, pealkirjaga „Kassa alates 01.10.2002“ peetakse iga kuu kohta eraldi arvestust alates 01.10.02 ning lõpetades 29.10.04; kaustiku teine lahter kajastab AS-i Aconit sissetulekuid, kolmas ja neljas lahter kajastavad väljaminekuid ning viies lahter selgitusi. Vaidlus puudub selle üle, et kaustiku esimeses väljamineku tulbas on kajastatud summad, mille kohta on olemas arved AS Aconit raamatupidamises ning summad, mis kajastuvad ka avansiaruannetes perioodil september ja oktoober
20. Seega võib väita, et teises lahtris kajastuvad AS-i Aconit sissetulekud kattuvad AS-i Aconit muude raamatupidamisdokumentidega. Samuti ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud maksuhalduri poolt tuvastatut selle kohta, et igapäevaliselt või kuuliselt peetakse arvestust kaustiku saldo kohta, kus saldo saadakse algsaldo liitmisel sissetuleku tulbas olevate summadega, millest lahutatakse kahes viimases väljamineku tulbas 5 olevad summad. Kohtumenetluse käigus esitas kaebuse esitaja kohtule AS-i Aconit ametliku kassaraamatu alates 01.10.2002 kuni 30.07.
21. Kohus on seisukohal, et eeltoodud dokument ei tõenda asjaolu, et AS Aconit kaustikut ei peetud AS Aconit mitteametliku raamatupidamise huvides. Samas tõendab kassaraamat asjaolu, et kassaraamatus kajastatud sissetulekud vaieldamatult kattuvad teatud osas ka vaidlusaluses AS Aconit kaustikus kajastatud sissetulekutega (näiteks perioodil 1.-
22. oktoober 2004 kajastatakse kassaraamatus sissetulekut L., summas 434.85, kaustikus aga summas 434 krooni. Septembris 2004 kattuvad AS Aconit sissetulekud Mähe apteegilt (mõlemal juhul 1463.30), Kännu apteegilt (1176.-) ning Toome apteegilt (kassaraamatus 1222.90, kaustikus 1223.-). Kaebuse esitaja seaduslik esindaja D. S. on oma kirjalikes seletustes maksuhaldurile tunnistanud AS Aconit kaustiku osalist seotust AS-i Aconit põhitegevusega, samuti asjaolu, et päevikut peab J. K. (toimiku nr. 1 lk. 234). J. K. on kirjalikus seletuses maksuhaldurile nõustunud, et tema täidab vaidlusalust kaustikut. Samas, kuigi J. K. väitel on tegemist tema isikliku kaustikuga, on kaustik tema kinnitusel ka osaliselt seotud AS-i Aconit ettevõtlusega (toimiku nr. 1 lk. 242-243). Kohus ei saa nõustuda kaebuse esitaja volitatud esindaja seisukohaga, mille kohaselt tuleks eeltoodud seletusi pidada vaid oletusteks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui vaidlusaluse kaustiku näol oleks tegemist vaid ühe töötaja isiklike märkmetega töötajate isiklikes suhetes tekkinud võlgnevuste kohta, puuduks vajadus kajastada kaustikus andmeid AS-i Aconit ametlike sissetulekute ning väljaminekute kohta. Seda enam, et kaebuse esitaja esitas kohtule ka nn ametliku kassaraamatu. Kaebuse esitaja ei ole käesolevas haldusasjas usutavalt ning piisavalt põhjendanud asjaolu, miks oli AS-il Aconit vajalik pidada nii kohtule esitatud kassaraamatut kui ka täiendavalt kaustikut. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kuivõrd kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud kassaraamatust ei nähtu kassa sisse- ja väljaminekud päevade kaupa, vaid teatud sissetulekute ja väljaminekute koondväljavõtted ning ühtegi teist üksikasjalikku kassaraamatut kohtule esitatud ei ole, tuleb kaustikut, pealkirjaga „Kassa alates 01.10.2002“ pidada AS-i Aconit mitteametlikuks kassaraamatuks. Vaidlus puudub selle üle, et kaustikus „Kassa alates 01.10.2002“ on väljaminekutena muu hulgas kajastatud AS-i Aconit poolt töötajatele makstud avansid, palgad ja nn toiduraha. Vaidlus puudub ka selle üle, et avansiaruandes kajastatud avansikulud on väiksemad, kui kaustiku järgi väljamakstud avansisummad (septembris vastavalt 8500 krooni väiksem ja oktoobris vastavalt 11 606 krooni väiksem). Kaebuse esitaja juures 16.11.2004 läbi viidud tegevuskoha vaatluse käigus võttis maksuhaldur kaasa AS Aconit tegevuskoha arvutist välja prinditud A4 formaadis dokumendi, pealkirjaga „Oktoober 2004“ (toimiku nr. 1 lk. 57). Paberil on töötajate nimed, mille taga on summad alljärgnevalt: I. L. 6000.-; K. K. 4000.-, V. M. 2200.-, I. D. 650.-, M. 1000.- M.G. on 17.06.2005 andnud maksuhaldurile seletuse (toimiku nr. 1 lk. 224-225), mille kohaselt koostas ta vastava paberi ning tegemist on ühe osaga tütarfirma avamise projektist. M. G. seletuse kohaselt sisaldab paber prognoositud kulusid isikute peale. Kohus nõustub vastustajaga selles, et M. G. seletus eeltoodud paberi kohta ei saa vastata tõele, kuna paberil kajastatud summad kattuvad enam-vähem kaustikus „Kassa alates 01.10.2002“ kajastuvate eeltoodud isikutele avansside või töötasudena väljamakstud summadega. Nii on I. L.’ile kaustikust nähtuvalt tehtud oktoobris 2004 väljamakseid 7000 krooni, eeltoodud paberil 6000 krooni ulatuses; J. K.’ile on tehtud väljamakseid kaustikust nähtuvalt 4 606 krooni, eeltoodud paberi järgi 4000 krooni; V. M.’ile kaustiku ja paberi järgi väljamakstud summad kattuvad; I. D.’ile on kaustiku järgi makstud 275 krooni, eeltoodud paberi järgi aga 650 krooni. V. M.’ile ning I. D.le on kaustiku järgi ka varasematel kuudel 6 makstud palgana välja vastavalt 2200 krooni ja 650 krooni. Eeltoodust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et A4 formaadis väljatrüki, pealkirjaga „Oktoober 2004“ näol ei ole tegemist tulevikku suunatud projektiga, millelt nähtuksid töötajate tulevased kulud, vaid ilmselt töötajatele oktoobris 2004 makstavate töötasude arvestusega. Eeltoodud väljatrükk kinnitab ühtlasi asjaolu, et kaustiku näol oli tegemist kaebuse esitaja mitteametliku kassaraamatuga. Arvestades asjaolu, et avansiaruandes kajastatud avansikulud on väiksemad kui kaustiku järgi välja makstud avansisummad ning vastavad avansikulud kajastuvad arvetena kaustiku kolmandas tulbas, samuti arvestades asjaolu, et avansiaruande järgi maksti kuu jooksul tehtud kulutused töötajatele välja alles kuu lõpul ning kuu algul ega jooksul avanssi ei makstud, on vastustaja maksuotsuses õigesti järeldanud, et kaustikus avanssidena kajastatud summasid saab pidada AS Aconit töötasu väljamakseteks töötajatele. Eeltoodud järeldust kinnitab ka A4 formaadis väljatrükk „Oktoober 2004“. Kohus on ühtlasi seisukohal, et maksuhaldur on oma järeldusi piisavalt põhjalikult põhjendanud ning tõendeid analüüsinud.
23. Kaustiku ning A4 formaadis väljatrüki võetuse seaduslikkus Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaustiku „Kassa alates 01.10.2002“ võetus ei toimunud seadusega kooskõlas, mistõttu kaustikut ei saa tõendina kasutada. Kohus vastava seisukohaga ei nõustu. 16.11.2004 on koostatud MTA Põhja MTK poolt protokoll dokumentide ja asjade äravõtmise kohta MKS § 65 alusel (toimiku nr. 2 lk. 69). MKS § 65 lg 2 kohaselt võib maksuhaldur talle esitatud dokumendid ja asjad ära võtta, kui: 1) neid on vaja maksuasja lahendamiseks ning maksuhalduril on põhjendatult alus kahtlustada, et hiljem ei ole need tõendid talle kättesaadavad või 2) see on vajalik dokumentidest väljavõtete või ärakirjade tegemiseks või 3) dokumendid ja asjad viitavad arvatavalt toimepandud õigusrikkumisele. MKS § 65 lg 4 kohaselt dokumente ei võeta ära käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel, kui menetlusosaline vaidleb sellele vastu ning kannab dokumentidest ärakirjade või väljavõtete tegemise kulud. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule J. K. väidetava seletuskirja
24. novembrist 2004 Maksuja Tolliameti poolt
25. novembril 2004 äravõetud sissetulekute ja väljamaksete kandeid sisaldava vihiku „Kassa“ kohta (toimiku nr. 2 lk. 96-97), millest nähtuvalt võttis Maksu- ja Tolliamet vihiku, nimetusega „Kassa“ ära sunniviisiliselt. Kohus on seisukohal, et kuna eeltoodud seletuskirja pole varasema maksumenetluse käigus maksuhaldurile esitatud ning see on esitatud alles kohtumenetluse faasis seonduvalt kaebuse esitaja väidetega, tuleb järeldada, et tegemist on tagantjärgi fabritseeritud dokumendiga. Seletuskirja kohaselt olevat maksuhaldur J. K.le selgitanud, et tal pole niikuinii õigust protokolli allakirjutamisest keelduda isegi juhul, kui ta ei mõista dokumendi teksti. Protokollil on J. K. allkiri. Kohus on seisukohal, et ainuüksi eeltoodud väide ei saa olla tõene, kuna protokollis tsiteeritud MKS § 65 lg 3 näeb ette, mida teha olukorras, kus menetlusosaline keeldub protokollile alla kirjutamast. Sellisel juhul tehakse protokolli selle kohta märge. Kohus ei pea võimalikuks, et maksuhaldur on vastuolus MKS § 65 lõikega 3 sundinud J. K.'it protokollile alla kirjutama. Seega saab J. K.'i allkiri protokollil olla vaid vabatahtlikult antud. Lisaks märgib kohus seda, et dokumente ei võeta ära vaid juhul, kui menetlusosaline vaidleb sellele vastu ning kannab dokumentidest ärakirjade või väljavõtete tegemise kulud. Käesoleval juhul puuduvad kohtul tõendid selle kohta ning see ei nähtu ka J. K.'i seletuskirjast, et kaebuse esitaja oleks avaldanud soovi kanda dokumentide ärakirjade või väljavõtete tegemise kulusid. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et nii kaustik kui ka A4 formaadis väljatrükk on kaebuse esitaja asukohast ära võetud seaduslikul alusel. 7
26. V. M.'ile tehtud väljamaksed Kaustikust nähtuvalt on V.M.'ile tehtud
27. aasta septembris väljamakse 2200 krooni ning oktoobris samuti väljamakse 2200 krooni, selgitusega sulgudes „palk“. AS Aconit juhatuse liikme D. S. selgituse kohaselt makstakse 2200 krooni AS-i Aconit rahadest Veerale, millest 500 krooni on V. palk ja 1700 krooni maksab V.le võlga M.G.. Hiljem toob M.G. oma rahast kassasse 1700 krooni tagasi (toimiku nr. 1 lk. 216). Kaebuse esitaja on esitanud kohtule ka
28. augustil 2002 V.M.'i ja M.G.i vahel sõlmitud laenulepingu (toimiku nr. 2 lk. 92-93), millest nähtuvalt annab V.M. M.G.'ile laenuks 60 000 krooni tähtajaga kaks kuud ning M.G. kohustub tagastama tema poolt laenatud summa mitte hiljem kui
29. oktoobriks
31. oktoobril 2002 on allkirjastatud lepingu muudatus, mille kohaselt kohustub M.G. tagastama V.M.'ile võla jäägi osade kaupa, mitte vähem kui 1700 krooni igakuiselt. V.M. on andnud maksuhaldurile 11.04.2005 seletuse, mille kohaselt tema igakuine töötasu
32. aasta septembris ja oktoobris oli 500 krooni ning A4 formaadis Wordi dokument (Oktoober 2004) kajastab tema nime taga summat, mille ta sai M.G.ilt kui eraisikult (toimiku nr. 1 lk. 246247). M.G.'i seletuse kohaselt maksis ta V.M.'ile septembris 2004 ja oktoobris 2004 laenu tagasi, summas 1700 krooni. M.G.i seletuse kohaselt teeb J.K. kaustikusse „Kassa alates 01.10.2002“ märkmeid iseendale selle kohta, et summa on üle antud ning teeb seda omal algatusel (toimiku nr. 1 lk. 224-225). Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud laenuleping ning V.M.'i, M.G.'i ja D. S. seletused ei tõenda V.M.'i ja M.G.'i vahelist laenusuhet. Puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid, et M.G. on igakuiselt 1700 krooni sularahas AS-i Aconit kassasse sisse maksnud. Samas kinnitab D. S., et väidetavat võlga maksti V.M.'ile AS-i Aconit rahadest. Eeltoodud selgitust toetavad kaustikus olevad kanded. Kohtule jääb arusaamatuks, miks peaksid kaks eraisikut arveldama oma võlgnevusi äriühingu vahendusel ja mitte otse, miks tuleks kolmandal isikul (J.K.il) võlgnevuse tasumise kohta märkmeid teha ning kajastada võla tasumise kohta eksitavalt selgitusena „palk“. Eeltoodud asjaolud kokku tõendavad üheselt vaid seda, et tegemist ei olnud V.M.i ja M.G.i vahelise laenusuhtega, vaid hoopis töötasu väljamaksetega V.M.'ile. Arvestades asjaolu, et AS Aconit deklareeris perioodil september kuni oktoober 2004 füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid kogusummas 16 696 krooni, kuid maksuhaldur tuvastas kontrollimise tulemusena, et füüsilistele isikutele tehti tegelikult väljamakseid kogusummas 52 621 krooni, on AS Aconit poolt deklareeritu ja tegeliku väljamaksete vahe 35 925 krooni ning maksuhaldur on õigesti leidnud, et eeltoodud väljamaksed kuuluvad tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega maksustamisele. Kohus ei pea vajalikuks korrata maksuotsuses toodud viiteid asjakohastele seadusesätetele.
33. Kaebuse rahuldamata jätmine Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse esitaja kohtukulud jäävad seega tema enda kanda. Tiina Pappel 8 kohtunik 9