← Eesti

Tsiviilkohtumenetluse seadustik

Lühidalt

See seadus reguleerib tsiviilasjade kohtumenetlust Eestis, et tagada õiglane, kiire ja kulutõhus lahendus eraõiguslikest suhetest tulenevatele vaidlustele.

Mida see reguleerib

Keda see puudutab

Olulised punktid

Seaduse tekst
Obsah (6)§ 183§ 182§ 174§ 175§ 178§ 172

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 13.04.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 03.04.2025, 2 Tsiviilkohtumenetluse seadustik1 Vastu võetud 20.0

§ 183

lg 1 esimese lause osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks. 14.04.2011 - RT I, 21.04.2011, 17 - 14.04.2011 Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab

§ 182

lõike 2 punkti 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks menetlusabi andmise füüsilisele isikule, kui menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus- või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud õigusi. 01.11.2011 - RT I, 10.11.2011, 5 - 01.11.2011 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab

§ 182

lõike 2 punkti 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab kohtusse pöördumisel riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks menetlusabi andmise füüsilisele isikule, kui menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus- või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud õigusi. 07.12.2011 - RT I, 28.12.2011, 1 - 01.01.2012 06.06.2012 - RT I, 29.06.2012, 3 - 01.01.2013, osaliselt 01.07.2012 14.06.2012 - RT I, 04.07.2012, 1 - 01.08.2012 14.11.2012 - RT I, 06.12.2012, 1 - 01.01.2013 05.12.2012 - RT I, 21.12.2012, 1 - 01.03.2013, osaliselt 01.01.2013 13.03.2013 - RT I, 22.03.2013, 9 - 01.04.2013, osaliselt 01.01.2014 20.03.2013 - RT I, 05.04.2013, 1 - 15.04.2013 26.09.2013 - RT I, 09.10.2013, 1 - 28.10.2013 11.12.2013 - RT I, 23.12.2013, 1 - 01.01.2014, osaliselt 01.01.2020 21.01.2014 - RT I, 31.01.2014, 6 - 01.02.2014, osaliselt 01.04.2014 ja 01.07.2014 04.02.2014 - RT I, 06.02.2014, 13 - 04.02.2014 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab kohtute seaduse § 125¹ lõike 2 ja

§ 174

lõike 8 osas, mille kohaselt võib tsiviilkohtumenetluses menetluskulud kindlaks määrata kohtujurist, põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. 19.02.2014 - RT I, 13.03.2014, 3 - 01.01.2018, osaliselt 23.03.2014 ja 01.01.2016 26.03.2014 - RT I, 11.04.2014, 1 - 01.10.2014 07.05.2014 - RT I, 21.05.2014, 1 - 01.01.2015, osaliselt 31.05.2014 11.06.2014 - RT I, 21.06.2014, 8 - 01.01.2015, osaliselt 01.07.2014 12.06.2014 - RT I, 21.06.2014, 11 - 01.07.2014 26.06.2014 - RT I, 03.07.2014, 39 - 26.06.2014 - Riigikohtu üldkogu kohtumäärus tunnistab: /1./

§ 174

lg 8, mille kohaselt võib tsiviilkohtumenetluses menetluskulud kindlaks määrata kohtunikuabi, põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks; /2./ et

§ 175lg 3 alates 1.

jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud redaktsioon oli põhiseadusega vastuolus; /4./

§ 175lg 4 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.

19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused. 19.11.2014 - RT I, 06.12.2014, 1 - 01.01.2016 10.12.2014 - RT I, 30.12.2014, 1 - 01.01.2015 10.12.2014 - RT I, 31.12.2014, 1 - 10.01.2015 18.02.2015 - RT I, 12.03.2015, 5 - 01.07.2015 18.02.2015 - RT I, 19.03.2015, 1 - 29.03.2015 18.02.2015 - RT I, 19.03.2015, 3 - 29.03.2015 14.01.2016 - RT I, 22.01.2016, 7 - 01.02.2016 01.02.2016 - RT I, 02.02.2016, 7 - 01.02.2016 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab

§ 178lõike 3 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.

16.02.2016 - RT I, 10.03.2016, 1 - 01.07.2016 16.02.2016 - RT I, 10.03.2016, 2 - 20.03.2016 07.06.2016 - RT I, 22.06.2016, 21 - 01.08.2016 07.12.2016 - RT I, 21.12.2016, 2 - 01.01.2017 07.12.2016 - RT I, 21.12.2016, 1 - 01.03.2018 15.12.2016 - RT I, 28.12.2016, 14 - 07.01.2017 05.04.2017 - RT I, 20.04.2017, 1 - 15.01.2018 02.05.2017 - RT I, 03.05.2017, 22 - 02.05.2017 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab

§ 172

lg 8 kolmanda lause põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda jätta kohtuväliseid kulusid riigi kanda, kui ärikeeldu ei kohaldata isikule, kellele ei ole antud menetlusabi. 10.05.2017 - RT I, 26.05.2017, 1 - 05.06.2017 07.06.2017 - RT I, 26.06.2017, 17 - 06.07.2017, osaliselt 01.01.2018 14.06.2017 - RT I, 04.07.2017, 1 - 01.01.2018 14.06.2017 - RT I, 04.07.2017, 4 - 01.06.2023 - jõustub samal ajal ühtset patendikohut käsitleva lepingu ning ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe jõustumisega Eesti suhtes 09.05.2018 - RT I, 31.05.2018, 2 - 10.06.2018, osaliselt 01.01.2019 16.05.2018 - RT I, 31.05.2018, 3 - 01.01.2019 21.11.2018 - RT I, 07.12.2018, 2 - 17.12.2018 20.02.2019 - RT I, 13.03.2019, 2 - 15.03.2019 20.02.2019 - RT I, 19.03.2019, 2 - 29.03.2019 20.02.2019 - RT I, 19.03.2019, 4 - 29.03.2019, osaliselt 01.04.2019 21.02.2019 - RT I, 19.03.2019, 8 - 01.04.2019; seaduses asendatud läbivalt sõnad „vahekohtu kokkulepe” sõnadega „vahekohtumenetluse kokkulepe” vastavas käändes 10.06.2020 - RT I, 20.06.2020, 1 - 30.06.2020 16.12.2020 - RT I, 31.12.2020, 2 - 10.01.2021 16.12.2020 - RT I, 04.01.2021, 4 - 01.02.2021 17.02.2021 - RT I, 03.03.2021, 1 - 04.03.2021 10.03.2021 - RT I, 22.03.2021, 1 - 01.04.2021 24.03.2021 - RT I, 09.04.2021, 1 - 19.04.2021 22.11.2021 - RT I, 08.12.2021, 1 - 01.01.2022 22.11.2021 - RT I, 10.12.2021, 1 - 01.09.2022, osaliselt 01.07.2023 08.12.2021 - RT I, 22.12.2021, 2 - 01.01.2022 13.04.2022 - RT I, 05.05.2022, 1 - 01.02.2023 18.05.2022 - RT I, 08.06.2022, 1 - 01.11.2022 01.06.2022 - RT I, 20.06.2022, 1 - 01.07.2022 26.10.2022 - RT I, 10.11.2022, 1 - 20.11.2022 07.12.2022 - RT I, 23.12.2022, 1 - 01.02.2023, osaliselt 01.06.2024 18.01.2023 - RT I, 03.02.2023, 1 - 01.09.2023 25.01.2023 - RT I, 10.02.2023, 1 - 01.04.2023 25.01.2023 - RT I, 10.02.2023, 2 - 20.02.2023 08.02.2023 - RT I, 01.03.2023, 1 - 01.05.2023 22.02.2023 - RT I, 11.03.2023, 3 - 21.03.2023 20.06.2023 - RT I, 06.07.2023, 6 - 01.01.2024 06.03.2024 - RT I, 22.03.2024, 1 - 01.04.2024 11.12.2024 - RT I, 30.12.2024, 1 - 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 18.12.2024 - RT I, 31.12.2024, 5 - 01.01.2025 26.03.2025 - RT I, 03.04.2025, 1 - 13.04.2025 1. osa ÜLDSÄTTED 1. peatükk MENETLUSE ÜLDPÕHIMÕTTED § 1. Õigusemõistmine tsiviilasjades Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. § 2. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. § 3. Õigus pöörduda kohtusse

(1)Kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
(2)Seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
(3)Seaduses ettenähtud juhul peab isik olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. § 4. Menetlusõiguste käsutamine
(1)Kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel.
(2)Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.
(3)Pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta).
(4)Kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus võib selleks muu hulgas esitada pooltele kompromissilepingu projekti või kutsuda pooled isiklikult kohtusse, samuti teha neile ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks või lepitaja poole pöördumiseks. Kui kohtu hinnangul on see kohtuasja asjaolusid ning senist menetluskäiku arvestades asja lahendamise huvides vajalik, võib ta kohustada pooli osalema lepitusseaduses sätestatud lepitusmenetluses. [RT I 2009, 59, 385 - jõust. 01.01.2010] § 5. Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
(1)Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
(2)Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
(3)Hagita asjas selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hagiasjas selgitab kohus ise asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul. §
  1. Menetluse aja seadus Tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. §
  2. Õigusemõistmine võrdõiguslikkuse alusel Õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. §
  3. Asja menetlemisele kohaldatav seadus
(1)Kohus lähtub asja menetlemisel Eesti tsiviilmenetlusseadusest.
(2)Menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet.
(3)Kui vaieldavale suhtele lähedast suhet reguleeriv seadusesäte samuti puudub, lähtub kohus õiguse üldisest mõttest. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi võib seejuures piirata üksnes juhul, kui see võimalus on ette nähtud seaduses. 2. peatükk TSIVIILASJU LAHENDAVAD KOHTUD § 9. Pädevad kohtud
(1)Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus.
(2)Tsiviilasja võib poolte kokkuleppel anda lahendada vahekohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.
(3)Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. §
  1. Kohtu pädevuse piirang eksterritoriaalsete isikute suhtes Eesti Vabariigi kohtute pädevus ei laiene: 1) Eesti Vabariigis asutatud diplomaatilise esinduse liikmele, tema perekonnaliikmele ja koduteenijale diplomaatiliste suhete Viini konventsioonis (RT II 2006, 16) ettenähtud ulatuses; [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] 2) Eesti Vabariigis asutatud konsulaarasutuse liikmele konsulaarsuhete Viini konventsioonis (RT II 2006, 16) ettenähtud ulatuses; [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] 3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetamata isikule, kui see tuleneb välislepingust, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttest või seadusest. §
  2. Maakohtu pädevus
(1)Maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. (1^1) Maakohus ei lahenda Euroopa patendi ja ühtse toimega Euroopa patendiga seotud tsiviilasju, välja arvatud need Euroopa patendi ja ühtse toimega Euroopa patendiga seotud tsiviilasjad, mis ei kuulu ühtset patendikohut käsitleva lepingu (ELT C 175, 20.06.2013, lk 1–40) kohaselt ühtse patendikohtu pädevusse. [RT I, 04.07.2017, 4 - jõust. 01.06.2023 - jõustub samal ajal ühtset patendikohut käsitleva lepingu ning ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe jõustumisega Eesti suhtes]
(2)Seadusega võib sätestada, et teatud liiki asju vaatab läbi üksnes mõni maakohus, kui see asja läbivaatamist kiirendab või muul viisil tõhustab. §
  1. Ringkonnakohtu pädevus Ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Ringkonnakohus lahendab ka muid seadusega tema pädevusse antud asju. §
  2. Riigikohtu pädevus Riigikohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud kassatsioon- ja määruskaebuste alusel. Riigikohus lahendab ka jõustunud kohtulahendite peale esitatud teistmisavaldusi, määrab seaduses sätestatud juhul asja lahendamiseks pädeva kohtu ja lahendab muid seadusega tema pädevusse antud asju. §
  3. Menetlustoimingu kehtivus
(1)Kohus võib teha menetlustoiminguid, muu hulgas pidada kohtuistungeid, ka väljaspool oma tööpiirkonda.
(2)Menetlustoimingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et toimingu oleks tööjaotusplaani kohaselt pidanud tegema teine kohtunik või kohtukoosseis.
(3)Kollegiaalse kohtukoosseisu menetlustoimingu võib seaduses ettenähtud juhul teha ka korralduse alusel tegutsev kohtunik. Korralduse alusel tegutsev kohtunik on mõni selle kohtukoosseisu liige, kellel on menetlustoimingu tegemise õigus. Kohtukoosseis võib korralduse alusel tegutseva kohtuniku tehtud määrust muuta. § 15. Kohtutevaheline abi menetlustoimingu tegemiseks
(1)Kohtud osutavad tsiviilasjade lahendamisel üksteisele abi menetlustoimingute tegemiseks. Kohus pöördub abi saamiseks teise kohtu poole eelkõige juhul, kui menetlustoimingu tegemine teises kohtus lihtsustab asja menetlemist, hoiab kokku menetlusosaliste ja kohtu aega või vähendab menetluskulusid.
(2)Menetlustoimingu tegemiseks abi taotlev kohus pöördub taotlusega kohtusse, kelle tööpiirkonnas tuleb toiming teha.
(3)Abitaotluse saanud kohus (erinõude alusel tegutsev kohus) ei või abist keelduda, välja arvatud juhul, kui toimingu tegemine oleks seadusvastane. Kui taotlus on esitatud kohtualluvuselt ebaõigele kohtule, saadab see taotluse õigele kohtule.
(4)Taotluse esitanud kohus ei kata menetlustoimingu kulusid. Menetlustoimingu teinud kohus esitab andmed kulude kohta taotluse esitanud kohtule ja need loetakse menetletava asja kuludeks.
(5)Välisriigi kohtu taotlusel osutab Eesti kohus abi menetlustoimingu tegemiseks, kui taotletav menetlustoiming kuulub Eesti seaduse kohaselt Eesti kohtu pädevusse ega ole seadusega keelatud ja kui teisiti ei tulene seadusest ega välislepingust. Menetlustoimingu võib teha ja dokumendi võib väljastada ka välisriigi õiguse kohaselt, kui see on vajalik menetluseks välisriigis ja sellega ei kahjustata menetlusosaliste huve.
(6)Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu taotlusel Eestis tõendite kogumiseks abi osutamisele ja Eesti kohtu taotlusel mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis tõendite kogumiseks abi osutamisele kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut niivõrd, kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1783, mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (tõendite kogumine) (uuesti sõnastatud) (ELT L 405, 02.12.2020, lk 1–39), sätestatust ei tulene teisiti. [RT I, 10.02.2023, 2 - jõust. 20.02.2023]
(7)Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 61 punkti c alusel vastuvõetud määrustega liikmesriigile pandud õigusi ja kohustusi piiriülese õigusalase koostöö reguleerimisel tsiviilasjades täidab Justiits- ja Digiministeerium. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes] 3. peatükk KOHTUKOOSSEIS § 16. Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
(1)Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt.
(2)[Kehtetu - RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] § 17. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
(1)Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(2)Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. § 18. Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
(1)Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(2)Kui Riigikohtus asja lahendavas kohtukoosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Kohtukoosseis võib anda tsiviilasja tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule ka juhul, kui see on kohtukoosseisu arvates vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks või kui koosseisu enamus tahab muuta tsiviilkolleegiumi senist seisukohta seaduse kohaldamisel. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
(3)Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu istungi kutsub kokku ja seda juhatab tsiviilkolleegiumi esimees, tema puudumisel aga ametialaselt vanim tsiviilkolleegiumi liige, võrdse ametialase vanuse puhul vanim liige.
(4)Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu istung on otsustusvõimeline, kui kohal on üle kahe kolmandiku Riigikohtu tsiviilkolleegiumi liikmetest. § 19. Riigikohtu erikogu ja üldkogu
(1)Kui Riigikohtus tsiviilasja lahendav kohtukoosseis peab vajalikuks seaduse tõlgendamisel kõrvale kalduda mõne teise kolleegiumi või Riigikohtu erikogu viimasest seisukohast või see on vajalik seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks, antakse asi määrusega lahendada erikogule. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
(2)Riigikohtu erikogu moodustab Riigikohtu esimees.
(3)Riigikohtu erikogu koosseisu kuuluvad: 1) Riigikohtu esimees eesistujana; 2) kaks riigikohtunikku tsiviilkolleegiumist; 3) kaks riigikohtunikku sellest kolleegiumist, kelle seisukoha seaduse kohaldamise kohta on tsiviilkolleegium vaidlustanud.
(4)Tsiviilasi antakse lahendada Riigikohtu üldkogule, kui: 1) tsiviilkolleegium kogu koosseisus asub oma enamuses seisukohale, mis erineb Riigikohtu üldkogus seni omaks võetud õiguslikust põhimõttest või seisukohast seaduse kohaldamisel; 2) asja lahendamine üldkogus on tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu enamuse arvates oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast; 3) asja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist.
(5)Riigikohtu erikogule või üldkogule lahendada antud asja kannab erikogule või üldkogule ette tsiviilkolleegiumi liige kolleegiumi esimehe korraldusel. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
(6)Erikogu otsus on seaduse kohaldamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele, kes erikogus osalesid, kuni erikogu või üldkogu ei ole teinud teistsugust otsust. Riigikohtu üldkogu seisukoht on seaduse kohaldamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele ja erikogudele, kui üldkogu ise ei ole seisukohta muutnud. § 20. Lahendi tegemisel osaleva kohtukoosseisu liikmed
(1)Kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle.
(2)Kui menetlus on eeldatavasti pikaajaline, võib asja arutava kohtu esimees menetlusse kaasata varukohtunikuna teise sama kohtu kohtuniku. Varukohtunik viibib asja arutamise juures ja asendab asja menetlevat kohtunikku tema takistatuse korral.
(3)Pärast asjas lahendi tegemist samale kohtule esitatavaid taotlusi, eelkõige lahendis vea parandamise, täiendava lahendi tegemise, lahendi avalikustamise piiramise, lahendi viivitamatu täitmise, avalduse läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotlust ei pea lahendama lahendi teinud kohtunik. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] § 21. Nõupidamissaladus
(1)Kohtu loal võib kohtu nõupidamisel ja hääletamisel peale asja otsustavate kohtunike viibida ka samas kohtus oma juriidilise hariduse omandamise raames viibiv või nõustajana töötav isik, samuti kohtunikukandidaat, kes on selle kohtu juures täiendusõppel ja kelle erapooletuses ei ole põhjust kahelda.
(2)Kohtunik ega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muu isik ei või avaldada nõupidamise ajal toimunud arutlusi. Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] § 22. Hääletamine kollegiaalses kohtukoosseisus ja kohtuniku eriarvamus
(1)Kollegiaalne kohtukoosseis lahendab tsiviilasja puutuvad lahkarvamused hääletamisega.
(2)Kohtukoosseisu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamisest ega jääda erapooletuks. Küsimuste järjestikulisel hääletamisel ei ole varem vähemusse jäänud kohtukoosseisu liikmel õigust hääletamast keelduda.
(3)Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav eesistuja hääl.
(4)Hääletamisel vähemusse jäänud kohtunik võib esitada eriarvamuse. Kohtulahendile lisatud eriarvamus avalikustatakse koos kohtulahendiga. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] § 22^1. Kohtunikuabi ja muu kohtuametniku pädevus tsiviilasja lahendamisel
(1)Seaduses sätestatud juhul võib tsiviilasja kohtuniku asemel lahendada ka kohtunikuabi.
(2)Kohtunikuabi pädevusele ja tema taandamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 595 lõigetes 2–4 sätestatut. (2^1) Kohtujuristi taandamisele kohaldatakse käesolevas seadustikus kohtuniku taandamise kohta sätestatut. [RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]
(3)Kohtunikuabi või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädev muu kohtuametnik võib teha ka asja lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse, mille peale ei saa edasi kaevata, muu hulgas avalduse, taotluse või kaebuse käigutajätmise määruse ning määruse tähtaja andmise ja pikendamise kohta. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
  1. peatükk MENETLUSES OSALEMIST VÄLISTAVAD ASJAOLUD §
  2. Kohtuniku taandumise kohustus Kohtunik ei või tsiviilasja menetleda ja peab ennast taandama: 1) asjas, milles ta on ise menetlusosaline või isik, kelle vastu võib esitada menetlusest tulenevalt nõude; 2) oma abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase asjas, samuti abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase õe, venna või otseliinis sugulase asjas, isegi kui abielu, registreeritud kooselu või püsiv kooselu on lõppenud; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 3) isiku, kes on tema otseliinis sugulane või muu lähedane käesoleva seadustiku § 257 lõike 1 järgi, asjas; 4) asjas, milles ta on või on olnud menetlusosalise esindaja või nõustaja või milles ta osales või milles tal oli õigus osaleda menetlusosalise seadusliku esindajana; 5) asjas, milles ta on üle kuulatud tunnistajana või arvamuse andnud eksperdina; 6) asjas, milles ta on osalenud kohtueelses menetluses, eelnevas kohtuastmes või vahekohtumenetluses lahendi tegemisel; 7) kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] §
  3. Kohtuniku taandamine menetlusosalise avalduse alusel
(1)Menetlusosaline võib käesoleva seadustiku §-s 23 ettenähtud juhul nõuda kohtuniku taandamist.
(2)Kohtuniku taandamise avaldus esitatakse kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub.
(3)Taandamise alust tuleb avalduses põhistada. § 25. Kohtuniku taandamise õiguse kaotamine
(1)Menetlusosaline ei või kohtuniku taandamise avaldust esitada käesoleva seadustiku § 23 punktis 7 ettenähtud juhul, kui ta on osalenud kohtuistungil või pärast kohtuniku nime teadasaamist esitanud kohtule sisulise taotluse, ilma et ta oleks taandamisavaldust esitanud.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib menetlusosaline esitada taandamisavalduse ka hiljem, kui taandamise alus tekkis pärast menetlustoimingu tegemist või kui menetlusosaline sai sellest teada pärast menetlustoimingu tegemist. Avalduses tuleb neid asjaolusid põhistada.
(3)Samadel asjaoludel esitatud ja kord juba lahendatud taandamisavaldus jäetakse läbi vaatamata. § 26. Taandamisavalduse lahendamine
(1)Kui kohtunik või kohtukoosseis, kelle suhtes on taandamisavaldus esitatud, peab avaldust põhjendatuks, teeb ta määruse enda taandamise kohta.
(2)Kui kohtunik ennast ei taanda või ei võta taandamisavalduse suhtes seisukohta, lahendab avalduse määrusega kohtukoosseis, kuhu taandatav kohtunik kuulub. Taandatav kohtunik otsustamises ei osale. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse, et taandatav kohtunik on taandatud.
(3)Kui avaldus on esitatud kogu asja lahendava kohtukoosseisu või asja üksi lahendava kohtuniku taandamiseks ja nad ennast ise ei taanda, lahendab taandamise kohtu esimees. Kui taandamisavaldus on esitatud kõigi selle kohtu kohtunike vastu, otsustab taandamise järgmise astme kohtu esimees.
(4)Kui taandamisavaldus esitatakse Riigikohtu asja lahendava kogu kohtukoosseisu vastu, lahendab taandamisavalduse see kohtukoosseis.
(5)Kui kohtunik ennast avalduse alusel ei taanda, peab ta viivitamata teatama taandamise otsustamiseks pädevale kohtule või kohtunikule oma seisukoha taandamise aluse kohta. § 27. Taandamine avalduseta
(1)Kui kohtunik leiab ise, et esineb käesoleva seadustiku § 23 punktides 1–6 nimetatud asjaolu, mis on tema taandamise alus, teeb ta määruse enda taandamise kohta.
(2)Kui kohtunik leiab ise, et esineb käesoleva seadustiku § 23 punktis 7 nimetatud taandamise asjaolu, taotleb kohtunik enda taandamist kohtukoosseisult või kohtu esimehelt käesoleva seadustiku § 26 lõigetes 2–5 ettenähtud korras.
(3)Õigusemõistmisest põhjendamatu keeldumine ei ole lubatud. § 28. Taandatava kohtuniku toimingud
(1)Pärast kohtuniku vastu taanduse esitamist ja enne selle lahendamist võib kohtunik teha üksnes edasilükkamatuid menetlustoiminguid, millel ei ole asja lahendi suhtes määravat tähtsust.
(2)Kui taandamisavaldus on ilmselt põhjendamatu, võib kohtunik menetlust jätkata, vaatamata taandamisavaldusele, kuid ei või teha kohtuastmes menetlust lõpetavat lahendit enne taandamisavalduse lahendamist. Taandamisavalduse rahuldamise korral on menetluse jätkamisel tehtud menetlustoimingud tühised. § 29. Kohtuniku asendamine
(1)Taandatud kohtunik asendatakse esimesel võimalusel.
(2)Kohtuniku või kogu kohtukoosseisu taandamise puhul vaatab asja läbi sama kohtu teine kohtunik või teine kohtukoosseis. Kui asja läbivaatavas kohtus ei ole võimalik kohtunikku asendada, saadetakse asi teisele sama astme kohtule vahetult kõrgema astme kohtu kaudu. §
  1. Taandamise alusele tuginemine kaebuses Kõrgema astme kohtule esitatud kaebuses võib taotleda lahendi tühistamist seetõttu, et kohtunik kuulus taandamisele, üksnes juhul, kui taandamisavaldus esitati õigeaegselt alama astme kohtus või kui taandamise alus tekkis või kui taandamise alusest saadi teada pärast asja lahendamist selles kohtus. §
  2. Eksperdi ja tõlgi taandamine
(1)Ekspert ja tõlk peavad taanduma ja menetlusosaline võib menetluses osaleva eksperdi või tõlgi taandada käesoleva seadustiku §-s 23 nimetatud alusel. Taandamise alus ei ole tema varasem osavõtt asjast eksperdina või tunnistajana.
(2)Taandamisavaldus esitatakse eksperdi määranud või tõlgi kaasanud kohtule enne eksperdi küsitlemist või tõlgi juuresolekut vajava menetlustoimingu algust.
(3)Pärast eksperdi küsitlemise alustamist või tõlgi juuresolekut vajava menetlustoimingu algust või pärast 15 päeva möödumist eksperdi või tõlgi nime teadasaamisest esitatud taandamisavaldus vaadatakse läbi üksnes juhul, kui avaldaja põhistab kohtule, et ta ei ole saanud taandamise alusest mõjuval põhjusel varem teatada.
(4)Taandamise alust tuleb avalduses põhistada.
(5)Asja läbivaatav kohus lahendab eksperdi või tõlgi taandamise määrusega. Kui taandamisavaldus esitatakse kohtuistungil, kuulab kohus ära taandatava enda ja menetlusosaliste arvamuse.
(6)Kõrgema astme kohtule esitatud kaebuses võib taotleda lahendi tühistamist seetõttu, et ekspert või tõlk kuulus taandamisele, üksnes siis, kui taandamisavaldus esitati õigeaegselt alama astme kohtus või kui taandamise alusest saadi teada pärast asja lahendamist selles kohtus. 5. peatükk KOHTU TÖÖKEEL § 32. Kohtu töökeel
(1)Kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles.
(2)Kohtuistung ja muud menetlustoimingud protokollitakse eesti keeles. Kohus võib istungil võõrkeeles antud ütlused või seletused märkida protokolli lisaks nende sisu eestikeelsele tõlkele ka nende esitamise keeles, kui see on vajalik ütluse või seletuse sisu täpseks edastamiseks.
(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1–32) artikli 57 lõike 2 alusel aktsepteerib Eesti Vabariik vormide tõlget inglise keelde. [RT I, 31.12.2014, 1 - jõust. 10.01.2015] § 33. Võõrkeelsed dokumendid kohtumenetluses
(1)Kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu.
(2)Kohus võib nõuda vandetõlgi tehtud tõlget või hoiatada ise tõlki, et teadvalt valesti tõlkimise eest kannab ta vastutust. [RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2020]
(3)Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta.
(4)Kohus korraldab menetlusosalise jaoks kohtulahendi võõrkeelde tõlkimise üksnes menetlusosalise soovil ja tingimusel, et menetlusosalist ei esinda menetluses esindaja ja talle on antud menetlusabi tõlkekulude kandmiseks. Käesoleva seadustiku § 34 lõikes 4 nimetatud isikule korraldab kohus kohtulahendi tõlkimise tema soovil Eesti Vabariigi arvel, sõltumata esindaja olemasolust ja menetlusabi andmisest. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(5)Käesoleva seadustiku § 681^1 alusel esitatava taotluse tõlkimise inglise või prantsuse keelde ja esitatud taotluse kohta saadud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi tõlkimise eesti keelde korraldab Riigikohus riigi arvel. [RT I, 26.06.2017, 17 - jõust. 06.07.2017, lõiget 5 rakendatakse alates inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 Eesti suhtes kehtima hakkamise päevast.] § 34. Tõlgi osalemine menetluses
(1)Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Tõlki ei pea kaasama, kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(2)Kui kohtul ei ole võimalik tõlki viivitamata kaasata, teeb ta määruse, millega kohustab tõlki vajavat menetlusosalist leidma endale tõlgi või eesti keelt oskava esindaja kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohtu nõudmise täitmata jätmine ei takista kohtul asja lahendamast. Kui kohtu nõudmist ei täida hageja, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata.
(3)Tõlki hoiatatakse enne menetluses tõlkimise alustamist, et valetõlke eest kannab ta vastutust, ja tõlk annab selle kohta allkirja. [RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(4)Tõlk tuleb isikule tagada isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja talle eestkostja seadmise menetluses. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(5)Tõlki ei kaasata menetlusse menetlusosalise lepingulise esindaja ega nõustaja jaoks. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] §
  1. Tõlgi kaasamine kurdi, tumma või kurttumma menetlusosalise korral Kui menetlusosaline on kurt, tumm või kurttumm, vahendatakse talle menetlust kirjalikult või kaasatakse menetlusse tõlk. §
  2. Eesti keelt mittevaldava isiku vanne ja allkiri
(1)Isik, kes ei valda eesti keelt, annab vande või allkirja tema vastutuse eest hoiatamise kohta keeles, mida ta valdab.
(2)Allkirjastatakse eestikeelne vande või hoiatuse tekst, mis on enne vahetult isikule tõlgitud.
  1. peatükk MENETLUSE AVALIKKUS §
  2. Asja kohtuliku arutamise avalikkus
(1)Asja arutamine kohtus on avalik, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(2)Kohus võib asja avalikul arutamisel viibimise keelata kohtu suhtes lugupidamatust väljendanud isikul, samuti alaealisel tema huvide kaitseks. § 38. Menetluse kinniseks kuulutamine
(1)Kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik: 1) riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks; [RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008] 2) menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks; 3) menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem; 4) lapsendamissaladuse hoidmiseks; 5) alaealise või vaimse puudega isiku huvides, eelkõige sellise isiku ülekuulamiseks; 6) ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem; [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] 7) seaduse alusel isiku eraelu- või ärisaladuse hoidmiseks kohustatud isiku ülekuulamiseks, kui isikul on seaduse järgi õigus saladus menetluses avaldada; 8) posti, telegraafi või telefoni teel või muul üldkasutataval viisil edastatud sõnumi saladuse kaitseks.
(2)Kohus võib kuulutada menetluse või menetluse osa omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata juhul, kui selleta oleks ilmselt ohustatud objektiivne õigusemõistmine, või kui kinnises menetluses on oluliselt suurem võimalus veenda pooli lõpetama menetlus kompromissiga või neid muul viisil lepitada.
(3)Kohus ei kuuluta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 6–8 loetletud juhtudel menetlust või selle osa kinniseks, kui sellele vaidleb vastu isik, kelle huvide kaitseks tuleks menetlus või selle osa kuulutada kinniseks. §
  1. Isiku lubamine kinnisele istungile Kohus võib kinnisele istungile lubada isiku, kellel on istungil viibimiseks õigustatud huvi või kelle istungil viibimine on ilmselt õigusemõistmise huvides. Menetlusosaliste nõusolekut ei ole selleks vaja. §
  2. Menetluse kinniseks kuulutamise kord
(1)Menetluse või selle osa kinniseks kuulutamist arutatakse kinnisel istungil, kui seda nõuab menetlusosaline või kui seda peab vajalikuks kohus.
(2)Menetluse või selle osa kinniseks kuulutamise määrus tehakse avalikult teatavaks. Määrus võidakse kuulutada kinnisel istungil, kui võib eeldada, et selle avalik kuulutamine võiks istungil oluliselt häirida korda. § 41. Menetlusosaliste ja kohtuistungil viibivate isikute saladuse hoidmise kohustus
(1)Kinnisel kohtuistungil hoiatab kohus menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid, et kinnisel kohtuistungil arutatut ja seal käsitletud dokumente ei ole lubatud avaldada ulatuses, milles see on vajalik käesoleva seadustiku §-s 38 nimetatud õiguse või huvi kaitseks.
(2)Kohus võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule määrusega kohustada kinnisel istungil viibivat isikut hoidma saladuses talle istungil või asjasse puutuvast dokumendist teatavaks saanud asjaolu, kui see on vajalik käesoleva seadustiku §-s 38 nimetatud õiguse või huvi kaitseks.
(3)Kohus võib menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid määrusega kohustada asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidma ka juhul, kui menetlus ei ole kinniseks kuulutatud, kuid saladuse hoidmine on ilmselt vajalik käesoleva seadustiku §-s 38 nimetatud õiguse või huvi kaitseks.
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustuse kohta tehtud määruse peale võib saladuse hoidmiseks kohustatud isik esitada määruskaebuse.
(5)[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 2 - jõust. 17.12.2018] § 42. Kohtuistungi edastamine ja salvestamine
(1)Avalikul kohtuistungil on lubatud teha märkmeid, kui sellega ei segata kohtuistungit. Kohtuistungit võib pildistada, filmida või helisalvestada ja kohtuistungilt võib teha raadio- või televisiooniülekannet või muud ülekannet üksnes kohtu eelneval loal.
(2)Kinnisel kohtuistungil võib kohus lubada üksnes märkmete tegemist.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatut rikkunud isiku võib kohus kohtusaalist eemaldada ja teda trahvida. 7. peatükk TSIVIILKOHTUMENETLUSE TAGAMINE § 43. Kohtuistungi kord
(1)Kohus tagab korra kohtuistungil ja korraldab kohtuistungil korra tagamiseks tehtud määruste, sealhulgas kohtuistungil tehtud trahvi- ja arestimääruste täitmise. Menetlusosalised ja teised istungisaalis viibijad peavad tingimusteta täitma kohtu korraldusi.
(2)Käesolevas peatükis sätestatud korra tagamise kohustus ja sellest tulenevad õigused on ka erinõude või korralduse alusel tegutseval kohtunikul ning väljaspool kohtuistungit menetlustoimingut tegeval kohtunikul. §
  1. Kohtuistungil viibijate hulga piiramine Kohtul on õigus piirata isikute hulka kohtuistungil, kui istungisaal on ületäitunud ja see takistab asja arutamist. §
  2. Isiku kohtuistungilt kõrvaldamine ja tema suhtes muude abinõude rakendamine
(1)Kohus võib istungilt kõrvaldada menetlusosalise või tema esindaja või nõustaja, tunnistaja, eksperdi, tõlgi või muu istungil viibiva isiku, kes ei täida kohtuistungil korra tagamiseks antud korraldust või käitub kohtuistungil sündsusetult ja kohtu või teise menetlusosalise vastu lugupidamatust väljendaval viisil.
(2)Kohus võib kõrvaldada menetlusosalise esindaja või nõustaja menetlusest või keelata tal teha avaldusi, kui esindaja või nõustaja ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema, muu hulgas puuduliku keeleoskuse tõttu, või on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna, samuti kui ta on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(3)Kui menetlusosaline või tema esindaja kõrvaldatakse kohtuistungilt, võib asja menetlemist jätkata nii, nagu menetlusosaline või tema esindaja oleks istungilt vabatahtlikult lahkunud. Menetlusosalise esindaja loetakse istungilt lahkunuks ka juhul, kui ta kõrvaldatakse menetlusest või tal keelatakse teha menetluses avaldusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(4)Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil käitunud isikut, samuti menetlusosalist või tema esindajat või nõustajat, kes on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse, trahvida või määrata talle aresti kuni seitse ööpäeva. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(5)Menetlusosalise esindajale käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatu kohaldamisest teatab kohus viivitamata menetlusosalisele, kui menetlusosaline ei viibi kohtuistungil või muu menetlustoimingu tegemisel, ja teeb talle ettepaneku valida endale uus esindaja kohtu määratud ajaks. Advokaadi suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatu kohaldamise teeb kohus teatavaks ka Eesti Advokatuurile või muule kutseühendusele, kuhu advokaat kuulub. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(6)Kui menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused, edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile. Vajaduse korral peab kohus sellise isiku määruse alusel kinni. § 46. Trahvi määramine
(1)Kui kohtul on käesolevas seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 3200 eurot ulatuses, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] (1^1) Alaealise isiku asemel või lisaks temale võib trahvida tema vanemaid või eestkostjaid. Piiratud teovõimega täisealise isiku asemel võib trahvida tema eestkostjaid. Alla 14-aastast alaealist ja piiratud teovõimega isikut ei trahvita. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(2)Isikule võib trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(3)Kohustuse rikkumise eest isikule määratud trahv ei vabasta teda kohustuse täitmisest. Kui kohustust pärast trahvi määramist ei täideta, võib määrata uue trahvi.
(4)Trahvitule või tema esindajale toimetatakse viivitamata kätte trahvimääruse ärakiri. § 47. Arest ja sundtoomine
(1)Aresti võib kohus tsiviilkohtumenetluses määrusega kohaldada seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse.
(2)Aresti võib kuni kolmeks kuuks määrata ka rahatrahvi asendamiseks trahvi sissenõudmise võimatuse puhul. Trahvi arestiga asendamise võib ette näha juba trahvimääruses. Trahvi arestiga asendamisel kohaldatakse karistusseadustiku §-s 72 ja täitemenetluse seadustiku §-s 201 sätestatut. Kui trahvitu trahvi tasub, vabastatakse ta arestist. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(3)Aresti kandmine toimub määruse teinud kohtu asukoha järgses või arestialuse elukoha järgses arestimajas või vanglas vangistusseaduses sätestatud tingimuste kohaselt. [RT I, 03.03.2021, 1 - jõust. 04.03.2021]
(4)Politseiga sundtoomist võib kohus isiku suhtes määruse alusel kohaldada seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule sundtoomise hoiatuse.
(5)Sundtoomise määruse täitmiseks võib isikut enne kohtuistungi algust kinni pidada kuni 48 tundi. Sundtoomisele kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 139 lõigetes 3–5 sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. §
  1. Määruskaebuse esitamine trahvi- ja arestimääruse peale Käesolevas peatükis nimetatud trahvi- või arestimääruse peale võib isik, keda trahviti või kelle suhtes aresti kohaldati, esitada määruskaebuse. Maakohtu trahvimääruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. [RT I, 19.03.2019, 2 - jõust. 29.03.2019]
  2. peatükk PROTOKOLLID §
  3. Menetlustoimingu protokollimine
(1)Kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul ka muu menetlustoiming protokollitakse. Sama kehtib kohtu poolt korralduse või erinõude alusel tehtava menetlustoimingu kohta. [RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]
(2)Protokolli koostab kohtuistungi sekretär või muu kohtu kodukorra järgi selleks pädev kohtuametnik või kohtunik kohtuistungi või muu menetlustoimingu tegemise ajal. Kui protokolli koostab kohtuistungi sekretär või muu kohtu kodukorra järgi selleks pädev kohtuametnik, kannab ta käesoleva seadustiku § 50 lõike 1 punktides 6–9 ja lõikes 2 nimetatud andmed protokolli üksnes vastavalt kohtuniku tehtud kokkuvõttele. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(3)Riigikohtu istung protokollitakse ulatuses, mida kohus peab vajalikuks. § 50. Protokolli sisu
(1)Menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokolli märgitakse: 1) menetlustoimingu tegemise aeg ja koht ning asja lühikirjeldus ja number; 2) asja läbivaatava kohtu nimetus ning kohtunike, istungi protokollija ja tõlgi nimed; 3) asja liik; 4) andmed menetlusosaliste ja nende esindajate ning tunnistajate ja ekspertide ilmumise kohta; 5) andmed menetlustoimingu avalikkuse kohta; 5^1) asja lahendamisele kohaldatava õiguse kokkulepe; [RT I, 10.03.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] 6) menetlusosaliste avaldused ja taotlused; 7) hagi tunnustamine, hagist loobumine ja kompromiss; 8) poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides; 9) menetlusosaliste vande all antud seletuste ja tunnistajate ütluste põhisisu, eksperdi suulised vastused, andmed vaatluse kohta; 10) istungil tehtud korraldused ja lahendid; 11) kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aeg; 12) kohtulahendi peale edasikaebamisest loobumine; 13) protokollile allakirjutamise kuupäev.
(2)Menetlusosalise taotlusel protokollitakse asjas esitatud asjaolu või seisukoht. Kohus võib jätta taotluse määrusega rahuldamata, kui asjaolul või seisukohal ilmselt ei ole asjas tähtsust.
(3)Protokollimisega võrdsustatakse menetlusdokument, mis lisatakse protokollile ning millele tehakse viide protokollis. § 51. Protokolli koostamine
(1)Protokoll koostatakse kohtuistungil masina- või arvutikirjas või jäädvustatakse digitaalsele andmekandjale selliselt, et tagatud on protokolli kirjalik taasesitamine. Protokolli võib istungil koostada esialgu ka muul viisil, sealhulgas märkmete tegemise või dikteerimisega, kuid allakirjutamise ajaks peab protokoll olema viidud käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud vormi.
(2)Digitaalsele protokollile ja selle kohta esitatud vastuväidete vormistamisele ning protokolli allkirjastamisele esitatavad tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006] § 52. Menetlustoimingu salvestamine
(1)Kohtuistung helisalvestatakse. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2019] (1^1) Kohtuistungi võib jätta salvestamata, kui: 1) enne istungit või istungi käigus ilmneb, et salvestamine on tehniliselt võimatu; 2) istung toimub väljaspool kohturuume; 3) istung toimub poole osavõtuta ja kohus jätab hagi läbi vaatamata, lükkab asja arutamise edasi või lahendab asja kirjalikus menetluses või tagaseljaotsusega; 4) tegemist on kohtulahendi kuulutamiseks korraldatud istungiga; 5) tegemist on Riigikohtu istungiga. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2019] (1^2) Esialgselt võib kohtuistungi või muu menetlustoimingu täielikult või osaliselt salvestada heli-, video- või muule andmekandjale. Sel juhul koostatakse protokoll viivitamata pärast kohtuistungit või muu menetlustoimingu tegemist. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
(2)Tunnistajate, ekspertide ja menetlusosaliste salvestatud ütluste ning vaatluse salvestatud tulemuste kohta tehakse protokolli üksnes märge, välja arvatud juhul, kui pool nõuab menetluse jooksul salvestiste põhisisu protokollimist või kui kohus peab seda vajalikuks.
(3)Salvestis lisatakse toimikule. § 53. Protokollile vastuväidete esitamine ja protokolli parandamine
(1)Menetlusosalise vande all antud seletuste, tunnistaja ütluste ning eksperdi arvamuse ja vastuste kohta protokollitu tehakse kohe istungil teatavaks, välja arvatud juhul, kui see isik ja istungil osalenud menetlusosalised on nõus, et protokollitut istungil teatavaks ei tehta, ning see ei ole ka kohtu arvates vajalik. Protokolli tehakse parandused asjaomase isiku vastuväite alusel, kui kohus sellega nõustub. Vastuväide, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(2)Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(3)Kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise parandamise taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukoha. Vajaduse korral korraldab kohus taotluse lahendamiseks kohtuistungi. Menetlusosalise istungilt puudumine ei takista taotluse lahendamist.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile.
(5)Kui protokolli sisu on salvestatud, võib isik, kelle ütlused salvestatakse, viivitamata salvestusega tutvuda ja esitada sellele vastuväiteid. Kui kohus vastuväitega nõustub, salvestatakse seletus, ütlus või vastus uues sõnastuses. Kui kohus vastuväitega ei nõustu, salvestatakse vastuväite sisu.
(6)Menetlustoimingu protokollimisel selgitab kohus protokollile vastuväidete esitamiseks õigustatud isikutele käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatud õigusi.
(7)Protokolli märgitakse andmed protokolli või salvestatu tutvustamise või sellest õigusest loobumise kohta ning protokolli sisu kinnitamise või vastuväidete esitamise kohta. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] § 54. Protokolli allkirjastamine
(1)Protokollile kirjutab alla kohtunik. Kui menetlustoiming on tehtud kollegiaalse kohtukoosseisu osalusel, kirjutab protokollile alla eesistuja. Kui protokolli on koostanud kohtuistungi sekretär või muu selleks pädev isik, kirjutab protokollile alla ka tema.
(2)Kui eesistuja ei saa protokollile alla kirjutada, kirjutab tema asemel alla kohtukoosseisu teine liige. Kui protokollile ei saa alla kirjutada menetlustoimingu tegemisel üksi osalenud kohtunik ja protokolli on koostanud kohtuistungi sekretär või muu selleks pädev isik, piisab protokollija allkirjast. Allkirja andmata jätmise põhjus märgitakse protokolli.
(3)Muus osas kohaldatakse protokolli allkirjastamisele käesoleva seadustiku §-s 441 sätestatut. [RT I, 21.05.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] §
  1. Protokolli tõenduslik jõud Kohtuistungi või muu protokollitud menetlustoimingu menetlusreeglite rikkumist saab tõendada üksnes protokollile tuginedes. Protokolli kohta saab esitada üksnes võltsimise vastuväite. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
  2. peatükk TOIMIK §
  3. Toimik tsiviilasjas
(1)Kohus peab iga tsiviilasja kohta toimikut kohtute infosüsteemis, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõikide menetlusastmete menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud andmed. Seaduses ettenähtud juhul loetakse toimiku osaks ka menetlusega seotud esemed.
(2)Tsiviilasja digitaalse toimiku moodustavad selle kohtuasja dokumendid ja andmed, mis on salvestatud e-toimiku süsteemi kohtute infosüsteemi või muu e-toimiku süsteemiga liidestatud andmekogu kaudu. Toimiku osaks loetud esemete kohta peetakse toimikus loetelu.
(3)Kohtule esitatud dokument ja selle lisa loetakse toimikusse võetuks või sellest eemaldatuks, kui kohus on teinud sellekohase märke kohtute infosüsteemis. Kui dokumenti ei ole võimalik toimikusse salvestada, siis võib selle võtta toimiku juurde digitaalsel andmekandjal või paberdokumendina ning selle kohta tehakse märge toimikusse. Tõendid võetakse toimikusse käesoleva seadustiku § 238 lõikes 4 sätestatud alusel.
(4)Kohtule edastatud või kohtu koostatud paberdokumendid skaneeritakse ja salvestatakse kohtute infosüsteemis asjakohase menetluse juures elektroonilise dokumendina. Kohtute infosüsteem salvestab automaatselt dokumendi süsteemi salvestamise aja ja dokumendi salvestanud isiku andmed. Kohtute infosüsteemi salvestatud dokumendid asendavad ärakirjadena esitatud paberdokumente.
(5)Kui kohus ei määra teisiti, säilitatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud paberdokumente kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni selle kohtu kantseleis, kellele dokument esitati. [RT I, 10.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] §
  1. Digitaalne toimik [Kehtetu - RT I, 10.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] § 57^
  2. Digitaalse toimiku pidamise võimatus () Kui digitaalse toimiku pidamine on selleks vajalike tehnosüsteemide mittetoimimise või muu erandliku asjaolu tõttu võimatu, samuti kui toimingu tegemise asukoha või menetlusdokumendi koostamise kiireloomulisuse tõttu ei ole seda ajutiselt võimalik teha digitaalselt, peetakse toimikut või selle osa paberil. Erandliku asjaolu möödumisel lisatakse pabertoimik või selle osaks olev dokument viivitamata kohtute infosüsteemi. [RT I, 10.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] §
  3. Toimiku arhiveerimine
(1)Kui menetlus on lõppenud jõustunud lahendiga, arhiveerib asja menetlenud maakohus toimiku.
(2)Toimikut ja selles sisalduvaid menetlusdokumente säilitatakse pärast menetluse lõppemist üksnes nii kaua, kui see on vajalik menetlusosaliste või muude isikute huvides või avalikes huvides. § 59. Toimikuga tutvumine
(1)Menetlusosalisel on õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. (1^1) Kohus võib piirata menetlusosalise õigust toimikuga tutvuda ja sellest ärakirju saada, kui see oleks ilmses vastuolus teise menetlusosalise või muu isiku kaaluka huviga. Piirata ei või hagimenetluse poolte õigust toimikuga tutvuda ja sellest ärakirju saada. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] (1^2) Kohus võib piirata menetlusosalise õigust tutvuda kohtuistungi helisalvestisega, kui tegemist oli täielikult või osaliselt kinniseks kuulutatud istungiga või kui istungil peeti kompromissläbirääkimisi. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
(2)Muul isikul on õigus tutvuda toimikuga hagimenetluse ajal ja saada toimikus olevast menetlusdokumendist ärakirja üksnes poolte nõusolekul. Pädeva riigiasutuse esindaja võib tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumendi ärakirja asja menetleva kohtu esimehe loal ka poolte nõusolekuta, kui riigiasutus põhistab oma õiguslikku huvi toimikuga tutvumise ja ärakirja saamise vastu.
(3)Kui asjas on menetlus jõustunud lahendiga lõppenud, võib muu isik toimikuga tutvuda ja saada menetlusdokumendi ärakirja asja menetlenud maakohtu loal ka poolte nõusolekuta, kui ta põhistab oma õigustatud huvi dokumentidega tutvumise ja ärakirja saamise vastu. Tutvuda ei või kinnises menetluses arutatud asja toimikuga.
(4)Hagita asjas võib muu isik tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumendi ärakirja üksnes asja menetleva või menetlenud kohtu loal, kui ta põhistab õigustatud huvi toimikuga tutvumise ja ärakirja saamise vastu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Lapsendamist käsitleva menetlusdokumendiga võib tutvuda üksnes lapsendaja ja täisealise lapse nõusolekul.
(5)Elektroonilise menetlusdokumendiga või digitaalsele või muule andmekandjale salvestatud dokumendiga võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud alusel tutvuda üksnes selliselt, et oleks tagatud andmekandja puutumatus. Menetlusdokumendist võib saada ka elektroonilise koopia, väljatrüki või väljavõtte. (5^1) Menetlusosalise või tema esindaja poolt toimikuga tutvumise kohta tehakse toimikusse märge. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] (5^2) Riigisaladust ja salastatud välisteavet hoitakse asja menetlevas kohtus toimikust eraldi ümbrikus või köites riigisaladuse ja salastatud välisteabe ning salastatud teabekandja töötlemisele esitatavate nõuete kohaselt. Menetlusosalise või tema esindaja taotlusel esitatakse talle riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra kohaselt tutvumiseks asjas tõendina kasutatav riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldav teabekandja. Sellise teabekandja tutvustamise kohta tehakse märge kohtuasja andmete juurde kohtute infosüsteemi. [RT I, 10.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
(6)Tutvumisloa andmisest keeldumise kohta teeb määruse kohtunik või kohtunikuabi. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] § 60. Toimiku taastamine
(1)Kui toimik tsiviilasjas on hävinud või muul põhjusel kaotsi läinud, võib kohus selle taastada menetlusosalise avalduse alusel või omal algatusel.
(2)Toimiku taastamise menetluses nõuab kohus menetlusosalistelt asja kohta üksikasjalike andmete ja dokumentide või nende ärakirjade esitamist.
(3)Toimiku taastamisel kasutab kohus toimiku säilinud osi, enne toimiku kadumist selles asjas väljaantud dokumente või nende ärakirju ja teisi asjasse puutuvaid tõendeid.
(4)Kohus võib tunnistajana üle kuulata isikuid, kes viibisid menetlustoimingute juures, samuti isikuid, kes kuulusid asja arutava kohtu koosseisu, ja isikuid, kes täitsid kohtuotsust.
(5)Kaotatud toimiku taastamise otsustab kohus määrusega hagita menetluses.
(6)Kaotatud toimik taastatakse täielikult või osas, mille taastamist kohus peab vajalikuks. Kui kaotatud toimik taastatakse, tuleb taastada igal juhul asja menetluse lõpetanud kohtulahend või asja menetluse lõpetamise või asja läbi vaatamata jätmise määrus, kui need asjas tehti.
(7)Kui kogutud andmed ja dokumendid ei ole küllaldased toimiku taastamiseks, lõpetab kohus oma määrusega toimiku taastamise menetluse. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(8)Kaotatud toimiku taastamise asjas on avaldaja vabastatud kohtukulude tasumisest. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] § 60^1. E-toimiku menetlemise infosüsteem
(1)E-toimiku menetlemise infosüsteem (edaspidi e-toimiku süsteem) on tsiviilkohtumenetluses menetlusandmete ja isikuandmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on: 1) tagada ülevaade kohtute menetluses olevatest tsiviilasjadest; 2) kajastada andmeid tsiviilkohtumenetluse käigus tehtud toimingute kohta; 3) võimaldada kohtute töö korraldamist; 4) tagada õiguspoliitiliste otsustuste tegemiseks vajaliku kohtustatistika kogumine; 5) võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist.
(2)Andmekogusse kantakse: 1) andmed menetluses olevate ja lõpetatud tsiviilasjade kohta; 2) andmed tsiviilkohtumenetluse käigus tehtud toimingute kohta; 3) digitaalsed dokumendid käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel; 4) andmed menetleja, menetlusosalise ja menetluses osaleja kohta; 5) kohtulahendid.
(3)E-toimiku süsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega e-toimiku süsteemile ülemineku aja, tingimused ja korra.
(4)E-toimiku süsteemi vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium. E-toimiku süsteemi volitatud töötleja on valdkonna eest vastutava ministri poolt määratud isik. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes]
(5)Valdkonna eest vastutav minister võib anda määrusi e-toimiku süsteemi tegevuse korraldamiseks. [RT I 2009, 67, 460 - jõust. 01.01.2010] §
  1. Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osas Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega kohustuslikule digitaalse toimiku pidamisele ülemineku aja ja korra, tehnilised nõuded digitaalse toimiku pidamisele ja sellega tutvumisele, samuti elektrooniliste dokumentide säilitamisele. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega täpsemad nõuded toimiku arhiveerimisele, muu hulgas toimiku ja menetlusdokumentide säilitamistähtajale, arhiveeritud toimiku ja menetlusdokumentidega tutvumisele ning toimiku hävitamisele. [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]
  2. peatükk MENETLUSTÄHTAJAD §
  3. Menetlustähtaja arvutamine
(1)Menetlustähtaegade arvutamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
(2)Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] §
  1. Kohtu määratud tähtaja algus Kohtu määratud tähtaja kulgemine algab menetlusdokumendi, milles on tähtaeg määratud, kättetoimetamisele järgnevast päevast, kui tähtaja määramisel ei ole ette nähtud teisiti. Kui dokumenti ei pea kätte toimetama, algab tähtaja kulgemine tähtaja määramise kohta teate saamisega. §
  2. Tähtaja muutmine
(1)Kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul.
(2)Poolte kokkuleppel võib nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. §
  1. Tähtaja arvutamine dokumendi saatmisel ebaõigesse kohtusse [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] Kui menetlusosalise saadetud dokument saabus kohtualluvuselt või kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse, saadetakse see edasi õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui menetlusdokument jõudis kohtualluvuselt või kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse õigeaegselt. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] §
  2. Menetlustoimingu õigeaegse tegemata jätmise tagajärjed Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] §
  3. Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine
(1)Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
(2)Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. § 68. Tähtaja ennistamise otsustamine
(1)Tähtaja ennistamise avaldus esitatakse samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Avaldus esitatakse kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming.
(2)Üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse.
(3)Tähtaja ennistamise lahendab kohus määrusega.
(4)Maakohtu või ringkonnakohtu menetlustähtaja ennistamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(5)Tähtaja ennistamisel ennistub menetlus tähtaja möödalaskmisele eelnenud staadiumisse.
(6)Enne tähtaja ennistamise otsustamist võib kohus määrusega peatada täitemenetluse või lubada selle jätkamist üksnes tagatise vastu või tühistada täitetoimingu. 2. osa KOHTUALLUVUS 11. peatükk ÜLDSÄTTED § 69. Kohtualluvuse mõiste
(1)Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik.
(2)Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada või toimingu võib teha muus kohtus.
(3)Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele.
(4)Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Kohtualluvus hagita asjades on erandlik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 70. Rahvusvaheline kohtualluvus
(1)Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.
(2)Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
(3)Rahvusvaheline kohtualluvus ei ole erandlik, kui seaduses või välislepingus ei ole ette nähtud teisiti.
(4)Käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012; 2) nõukogu määrus (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115); [RT I, 10.11.2022, 1 - jõust. 20.11.2022] 3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79); [RT I, 31.12.2014, 1 - jõust. 10.01.2015] 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107–134); [RT I, 10.03.2016, 2 - jõust. 20.03.2016] 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92). [RT I, 26.06.2017, 17 - jõust. 06.07.2017] § 71. Kohtualluvuse kokkulepe Seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe. Kohtualluvuse kokkulepe on kokkulepe lahendada vaidlus kindlas kohtus. § 72. Harju Maakohtu erialluvus
(1)Kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti, lahendab asja Harju Maakohus, kui: 1) välislepingu kohaselt peab kohtuasja lahendama Eesti Vabariigis; 2) avaldaja on Eesti Vabariigi kodanik või tal on Eestis elukoht ning tal ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui seda ei saa avaldajalt oodata; 3) asi on muul põhjusel Eestiga tihedalt seotud ja isikul ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui õiguste kaitsmist välisriigis ei saa avaldajalt oodata.
(2)Harju Maakohus lahendab asja ka juhul, kui asi allub küll Eesti kohtule, kuid ei ole võimalik kindlaks määrata, millisele Eesti kohtule. See kehtib ka juhul, kui kokku on lepitud Eesti kohtualluvuses, aga mitte selles, milline Eesti kohus asja lahendab. §
  1. Kohtu määratud kohtualluvus Menetlusosalise taotlusel või avalduse saanud kohtu taotlusel määrab kohtualluvuse kohtuastmelt kõrgema kohtu esimees, kui: 1) kohtualluvuse järgi õige kohus ei saa asjas kohtuvõimu teostada; 2) arvestades eri kohtute tööpiirkondade piire, ei ole selge, millisele kohtule asi allub; 3) ühes kohtuasjas on mitu kohut otsustanud, et asi neile ei allu, kuid neist kohtutest võiks üks asja läbi vaadata. §
  2. Asja allumine mitmele kohtule ja kohtuistungi toimumise koht [RT I, 01.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
(1)Kui asi võib alluda üheaegselt mitmele Eesti kohtule, on avaldajal õigus valida, millisesse kohtusse avaldus esitada. Asja menetleb sel juhul kohus, kuhu avaldus esimesena esitati. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
(2)Kui hagi esitatakse kostja elu- või asukoha järgi või erandliku kohtualluvuse järgi, toimub kohtuistung üldjuhul kostja elu- või asukohale või kohale, mille järgi määratakse erandlik kohtualluvus, kõige lähemal asuvas kohtumajas. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi muus kohtumajas. [RT I, 01.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
(3)Hagita asjas toimub kohtuistung üldjuhul kohtumajas, mis asub kõige lähemal kohale, mille järgi määratakse kohtualluvus. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi muus kohtumajas. [RT I, 01.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023] § 75. Kohtualluvuse kontrollimine
(1)Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
(2)Kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.
(3)Isik võib taotleda kohtult määruse tegemist selle kohta, kas asi allub sellele kohtule, juba enne avalduse esitamist. Sel juhul tuleb taotlusele lisada kavandatava avalduse projekt ja muud kohtualluvuse määramiseks olulised dokumendid. Kohus võib vajaduse korral küsida eeldatava kostja või teiste menetlusosaliste seisukohta taotluse lahendamise kohta ja nad ära kuulata. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] (3^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määruse peale, millega kohus leidis, et asi ei allu temale, võib taotluse esitaja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(4)Kõrgema astme kohus ei kontrolli ega muuda kohtualluvust muul alusel kui kohtualluvuse kohta tehtud kohtumääruse või avalduse menetlusse võtmisest keeldumise või selle läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel. Kõrgema astme kohus võib ka muu kaebuse alusel kontrollida, kas Eesti kohus võib asja lahendada rahvusvahelise kohtualluvuse järgi, kui see vaidlustati maakohtus. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] § 76. Asja üleandmine kohtualluvuse järgi
(1)Kui kohus avastab pärast avalduse menetlusse võtmist, et asi ei allu sellele kohtule, teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi. Kui asi allub mitmele kohtule, annab kohus asja üle ühele neist avaldaja valikul.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
(3)Kohus annab asja alluvuse järgi õigele kohtule üle, kui kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kui kohtumääruse peale esitati määruskaebus, annab kohus asja üle, kui määruskaebus on jäetud rahuldamata.
(4)Asja menetleda saanud kohus peab selle läbi vaatama. Alluvusvaidlused kohtute vahel ei ole lubatud. §
  1. Asja kohtualluvuse muutumine Kui kohus võttis asja õigesti menetlusse, lahendab kohus asja sisuliselt, isegi kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutusid. §
  2. Hagi esitamine eri maade kohtutesse
(1)Kui samade poolte vaheline sama sisuga hagi on enne Eesti kohtusse esitamist võetud välisriigi kohtu menetlusse, võtab Eesti kohus hagi menetlusse, kui muud menetlusse võtmise tingimused on täidetud ja kui Eesti kohtule ei tulene kohtualluvust välislepingust või käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud Euroopa Liidu määrusest, kuid peatab menetluse, kui võib eeldada, et välisriigi kohus teeb lahendi mõistliku aja jooksul ja seda lahendit Eesti Vabariigis tunnustatakse. [RT I, 31.12.2014, 1 - jõust. 10.01.2015] (1^1) Hagi esitamise ajaks Eesti kohtusse loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses hagi või käesoleva seadustiku § 75 lõikes 3 nimetatud taotluse kohtusse jõudmise aeg, samuti tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 160 lõikes 2 nimetatud avalduse kohtusse jõudmise aeg või muu toimingu tegemise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on vastaspoolele hiljem kätte toimetatud. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(2)Asi loetakse välisriigi kohtu menetlusse võetuks, kui välisriigi kohus on hagi suhtes teinud esimese menetlustoimingu.
(3)Kohus uuendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel peatatud menetluse käesoleva seadustiku §-s 361 sätestatud korras, kui välisriigi kohus ei ole lahendit mõistliku aja jooksul teinud või kui selgub, et tehtud või tehtavat lahendit Eesti Vabariigis ilmselt ei tunnustata.
(4)Kohus teeb menetluse lõpetamise määruse, kui talle esitatakse välisriigi kohtu lahend, mis kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse.
(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatut kohaldatakse vastavalt avalduse esitamisel eri maade kohtusse hagita menetluses. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] 12. peatükk ÜLDINE KOHTUALLUVUS § 79. Isiku kohtualluvus
(1)Füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi.
(2)Kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. § 80. Välisriigis elava Eesti Vabariigi kodaniku kohtualluvus
(1)Välisriigis elava Eesti Vabariigi kodaniku vastu, kellele laieneb eksterritoriaalsus, ja välisriigis töötava avalikust teenistujast Eesti Vabariigi kodaniku vastu võib esitada hagi tema viimase Eesti-elukoha järgi.
(2)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul ei ole olnud Eestis elukohta, võib tema vastu esitada hagi Harju Maakohtusse. § 81. Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse kohtualluvus
(1)Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vastu võib esitada hagi selle riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha järgi, kelle tegevuse tõttu on kavas hagi riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vastu esitada.
(2)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigiasutust ei ole võimalik kindlaks teha, esitatakse hagi Harju Maakohtusse. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse asutust ei ole võimalik kindlaks teha, esitatakse hagi valla- või linnavalitsuse asukoha järgi.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud hagi võib esitada hageja ka oma elu- või asukoha järgi. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] §
  1. Kohtualluvus pankrotimenetluses [Kehtetu - RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
  2. peatükk VALIKULINE KOHTUALLUVUS §
  3. Kohtualluvus viibimiskoha järgi Varalise nõudega hagi võib füüsilise isiku vastu esitada ka tema viibimiskoha järgi, kui isik on seal pikemat aega töö- või teenistussuhte või õpingute tõttu või muul sellesarnasel põhjusel. §
  4. Kohtualluvus tegevuskoha järgi Kostja majandus- või kutsetegevusest tuleneva hagi võib esitada ka tema tegevuskoha järgi. §
  5. Kohtualluvus juriidilise isiku asukoha järgi Liikmesusel põhinev juriidiline isik, muu hulgas äriühing, või selle liige, osanik või aktsionär võib esitada liikmesusest või osalusest tuleneva hagi juriidilise isiku liikme, osaniku või aktsionäri vastu ka juriidilise isiku asukoha järgi. §
  6. Kohtualluvus vara asukoha järgi [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(1)Kui isiku elukoht või asukoht on välisriigis, võib varalise nõudega hagi esitada tema vastu ka vara, mille suhtes nõue esitatakse, asukoha järgi või isiku muu vara asukoha järgi. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(2)Kui vara on kantud avalikku registrisse, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi esitada selle registri asukoha järgi, milles vara on registreeritud.
(3)Kui varaks on võlaõiguslik nõue, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi esitada võlgniku elu- või asukoha järgi. Kui nõude tagatiseks on asi, võib hagi esitada ka asja asukoha järgi. §
  1. Hüpoteegiga tagatud ja reaalkoormatisega seotud nõudega hagi kohtualluvus Hüpoteegiga tagatud või reaalkoormatisega seotud nõude sissenõudmise hagi või muu sellise nõudega seotud hagi võib esitada ka kinnisasja asukoha järgi, kui võlgnik on ühtlasi hüpoteegiga või reaalkoormatisega koormatud kinnistu omanik. §
  2. Korteriomandist tuleneva hagi kohtualluvus Hagi korteriomaniku vastu, mis tuleneb korteriomandiga seotud õigussuhtest, võib esitada ka korteriomandi esemeks oleva kinnisasja asukoha järgi. [RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 23.03.2014] §
  3. Kohtualluvus lepingu täitmise koha järgi
(1)Lepingust tuleneva või lepingu tühisuse tuvastamise hagi võib esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi.
(2)Vallasasja müügilepingu puhul loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses kohustuse täitmise kohaks kohta, kus vallasasi anti ostjale üle või pidi üle antama, teenuse osutamise lepingu puhul kohta, kus teenus osutati või kus seda pidi osutatama. Muul juhul loetakse kohustuse täitmise kohaks käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses võlgniku tegevuskohta, selle puudumisel elu- või asukohta.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut kohaldatakse niivõrd, kuivõrd pooled ei ole kokku leppinud teisiti. §
  1. Kohtualluvus tarbija elukoha järgi Tarbija võib võlaõigusseaduse §-des 35, 46 ja 52, § 208 lõikes 4, §-des 379 ja 402, § 635 lõikes 4 ning §-des 709, 734 ja 866 nimetatud lepingust või suhtest, samuti muust Eestis asuva või siin tegevuskohta omava ettevõtjaga sõlmitud lepingust tuleneva hagi esitada ka oma elukoha järgi. See ei kehti veolepingust tulenevate hagide suhtes. §
  2. Kindlustuslepingust tuleneva hagi kohtualluvus
(1)Kindlustusvõtja, soodustatud isik või muu kindlustuslepingu järgi kindlustusandjalt täitmist nõudma õigustatud isik võib esitada kindlustuslepingust tuleneva hagi kindlustusandja vastu ka oma elu- või asukoha järgi.
(2)Vastutuskindlustuse, samuti ehitise või kinnisasja või koos nendega vallasasjade kindlustamise puhul võib hagi kindlustusandja vastu esitada ka kahju tekitanud teo toimepaneku või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha või kahju tekkimise koha järgi. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] § 91^
  1. Intellektuaalomandiõiguse lepingust tuleneva hagi kohtualluvus Autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse objekti võõrandamise lepingust või litsentsilepingust tuleneva või nimetatud lepingu tühisuse tuvastamise hagi võib esitada ka Harju Maakohtule. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 01.04.2019] §
  2. Kohtualluvus töötaja elukoha või töötamise koha järgi Töötaja võib töölepingust tuleneva hagi esitada ka oma elukoha või töötamise koha järgi. §
  3. Vekslist ja tšekist tuleneva hagi kohtualluvus Vekslist ja tšekist tuleneva hagi võib esitada ka veksli või tšeki lunastamise koha järgi. §
  4. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvus Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise hagi võib esitada ka kahju tekitanud teo toimepaneku või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha või kahju tekkimise koha järgi. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] §
  5. Merinõudest, päästetöödest ja päästelepingust tuleneva hagi kohtualluvus
(1)Hagi, mis tuleneb ühest või mitmest laeva asjaõigusseaduses nimetatud merinõudest, võib esitada ka kostja laeva asukoha või laeva kodusadama järgi.
(2)Päästetöödest või päästelepingust tuleneva hagi võib esitada ka päästetööde tegemise koha järgi. § 96. Pärandihagi kohtualluvus
(1)Hagi, mille ese on pärimisõiguse tuvastamine, pärija nõue pärandi valdaja vastu, testamentaarsest annakust või pärimislepingust tulenev nõue või sundosa või pärandi jagamise nõue, võib esitada ka pärandaja surma aegse elukoha järgi. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(2)Kui pärandaja oli Eesti Vabariigi kodanik ja tal ei olnud surma ajal Eestis elukohta, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi esitada ka pärandaja viimase Eesti-elukoha järgi. Kui pärandajal ei ole olnud Eestis elukohta, võib hagi esitada Harju Maakohtusse. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] § 97. Hagi kaaskostjate vastu ja mitu hagi sama kostja vastu
(1)Hagi mitme kostja vastu võib hageja omal valikul esitada ühe kaaskostja elu- või asukoha järgi.
(2)Kui samast asjaolust tulenevalt võib sama kostja vastu esitada mitu hagi, võib hagid esitada ka kohtusse, kuhu võiks esitada üksnes ühe või mõne samast asjaolust tuleneva nõudega hagi. § 98. Vastuhagi ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi kohtualluvus
(1)Vastuhagi võib esitada kohtusse, kuhu esitati hagi, kui on täidetud vastuhagi esitamise tingimused ja vastuhagile ei ole ette nähtud erandlikku kohtualluvust või sätestatud, et seda liiki asju vaatab läbi üksnes mõni maakohus. See kehtib ka juhul, kui vastuhagi tuleks üldsätete kohaselt esitada välisriigi kohtusse. [RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 01.04.2019]
(2)Iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi võib esitada kohtusse, kus vaadatakse läbi põhihagi. § 98^
  1. Kohtualluvus pankrotimenetluses [Kehtetu - RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
  2. peatükk ERANDLIK KOHTUALLUVUS §
  3. Kohtualluvus kinnisasja asukoha järgi
(1)Kinnisasja asukoha järgi esitatakse hagi, mille esemeks on: 1) kinnisasjale omandi, piiratud asjaõiguse või muu asjaõigusliku koormatise või selle puudumise tunnustamine või muu kinnisasjaõigusega seotud nõue; 2) kinnisasja piiri kindlaksmääramine või kinnisasja jagamine; 3) kinnisasja valduse kaitse; 4) korteriomandist tulenev asjaõiguslik nõue; 5) kinnisasja sundtäitmisega seotud nõue; 6) kinnisasja üüri- või rendilepingust või muust kinnisasja kasutamise võlaõiguslikust lepingust või selle kehtivusest tulenev nõue.
(2)Reaalservituuti, reaalkoormatist või ostueesõigust puudutav hagi esitatakse teeniva või koormatud kinnisasja asukoha järgi. § 100. Tüüptingimuste kasutamise lõpetamise nõue
(1)Ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamise või tingimuse soovitajalt soovitamise lõpetamise ja soovituse tagasivõtmise hagi (võlaõigusseaduse § 45) esitatakse kostja tegevuskoha järgi, selle puudumise korral kostja elu- või asukoha järgi. Kui kostjal ei ole Eestis tegevus-, elu- ega asukohta, esitatakse hagi kohtusse, kelle tööpiirkonnas tüüptingimusi kasutati. [RT I, 05.04.2013, 1 - jõust. 15.04.2013]
(2)Käesolevas seadustikus tüüptingimuse kasutamise lõpetamise nõude kohta sätestatut kohaldatakse ka võlaõigusseaduse § 45 lõikes 2^1 sätestatud juhul. [RT I, 05.04.2013, 1 - jõust. 15.04.2013] §
  1. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise asja kohtualluvus Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise hagi esitatakse juriidilise isiku asukoha järgi. §
  2. Abieluasja kohtualluvus
(1)Abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on: 1) abielu lahutamine või kooselulepingu lõpetamine; 2) abielu või kooselulepingu kehtetuks tunnistamine; 3) abielu või kooselulepingu olemasolu või puudumise tuvastamine; 4) ühisvara jagamine või muu abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhtega seotud nõue; 5) abikaasa abielusuhtest tulenev muu nõue teise abikaasa vastu või registreeritud elukaaslase registreeritud kooselust tulenev muu nõue teise registreeritud elukaaslase vastu. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(2)Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa või registreeritud elukaaslane on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu või kooselulepingu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa või registreeritud elukaaslase elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa või registreeritud elukaaslase elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad või registreeritud elukaaslased on. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(3)Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(4)Kui äraolija varale on tema teadmata kadumise tõttu seatud hooldus või kui piiratud teovõimega isikule on määratud eestkostja või kui isikule on mõistetud karistuseks vangistus, võib esitada tema vastu hagi abielu lahutamiseks või kooselulepingu lõpetamiseks ka hageja elukoha järgi. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] § 103. Põlvnemisasja ja ülalpidamisasja kohtualluvus
(1)Põlvnemisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine. [RT I 2009, 30, 177 - jõust. 01.07.2010]
(2)Eesti kohus võib põlvnemisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis.
(3)Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka ülalpidamisasjade suhtes. Ülalpidamisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on nõue: 1) seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes; 2) vanematevahelise ülalpidamiskohustuse täitmiseks; 3) abikaasadevahelise ülalpidamiskohustuse täitmiseks; 3^1) registreeritud elukaaslaste vahelise ülalpidamiskohustuse täitmiseks; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 4) seadusest tuleneva muu ülalpidamiskohustuse täitmiseks. § 103^1. Kohtualluvus pankrotimenetluses () Pankrotimenetluse või pankrotivaraga seotud hagi esitatakse pankroti väljakuulutanud kohtusse. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] 15. peatükk KOHTUALLUVUSE KOKKULEPE § 104. Kohtualluvuse kokkulepe
(1)Kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik.
(2)Kohtualluvuse kokkuleppe võib sõlmida ka juhul, kui ühe või kummagi poole elu- või asukoht ei ole Eestis. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(3)Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui: 1) selles on kokku lepitud pärast vaidluse tekkimist; 2) kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.
(4)Kokkulepitud kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. §
  1. Kohtualluvus, kui kostja osaleb menetluses vastuväiteid esitamata Maakohus võib asja kohtualluvuse järgi lahendada nii rahvusvaheliselt kui Eesti kohtute seas, kui kostja vastab hagile ega vaidlusta vastuses kohtualluvust, samuti juhul, kui kostja ei vasta hagile, kuid osaleb kohtuistungil kohtualluvust vaidlustamata. §
  2. Kohtualluvuse kokkuleppe tühisus
(1)Kohtualluvuse kokkulepe on tühine, kui: 1) see on vastuolus käesoleva seadustiku § 104 lõikes 1 sätestatuga; 2) see ei käsitle kindlat õigussuhet või sellest tulenevat vaidlust; 3) see ei ole sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 4) hagi esitamiseks on seaduses ette nähtud erandlik kohtualluvus; 5) üks pooltest on hea usu põhimõtte vastaselt jäetud ilma Eesti kohtualluvusest.
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul ei või kohus asja kohtualluvuse järgi lahendada ka käesoleva seadustiku §-s 105 nimetatud menetlemise korral. §
  1. Kohtualluvuse muutmine menetluse ajal Esimese astme kohus võib asja määrusega üle anda teisele esimese astme kohtule, kui pooled taotlevad seda ühiselt enne esimese kohtuistungi toimumist või enne kirjalikus menetluses seisukohtade esitamiseks antud tähtaja möödumist.
  2. peatükk HAGITA ASJADE KOHTUALLUVUS §
  3. Maksekäsu kiirmenetlus () Maksekäsu kiirmenetluse asju, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus (ELT L 399, 30.12.2006, lk 1–32), alusel esitatud Euroopa maksekäsu kiirmenetluse asju, lahendab Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja. [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] §
  4. Isiku surnuks tunnistamine ja surma aja tuvastamine
(1)Eesti kohus võib tunnistada isiku surnuks ja tuvastada tema surma aja, kui: 1) teadmata kadunud isik oli temast viimase teate saamise ajal Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht oli sel ajal Eestis; 2) on olemas muu õiguslik huvi, et Eesti kohus tunnistaks isiku surnuks või tuvastaks tema surma aja.
(2)Isiku surnuks tunnistamise ja surma aja tuvastamise avaldus esitatakse teadmata kadunud isiku viimase elukoha järgi. Kui isik on jäänud teadmata kadunuks Eestis registreeritud laeva hukkumise tõttu, esitatakse avaldus laeva kodusadama järgi.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata juhul esitatakse isiku surnuks tunnistamise või tema surma aja tuvastamise avaldus avaldaja elu- või asukoha järgi. Kui avaldaja elu- või asukoht ei ole Eestis, esitatakse avaldus Harju Maakohtusse.
(4)Surmaaja muutmise ja surnuks tunnistamise tühistamise avaldus esitatakse surmaaja tuvastanud või isiku surnuks tunnistanud kohtusse. § 110. Eestkosteasjad
(1)Eestkosteasi on isikule eestkostja määramise asi ja eestkostega seotud muu asi. Eesti kohus võib lahendada eestkosteasja, kui: 1) eestkostet vajav isik või eestkostetav on Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht on Eestis; 2) eestkostet vajav isik või eestkostetav vajab muul põhjusel Eesti kohtu kaitset, muu hulgas kui Eestis asub tema vara.
(2)Kui eestkoste võib seada nii Eesti kui ka välisriigi kohus ja kui välisriigis on eestkostja juba määratud või eestkostja määramine on menetluses, ei pea Eestis eestkostjat määrama, kui välisriigi kohtu lahend kuulub eeldatavasti Eestis tunnustamisele ja eestkostja Eestis määramata jätmine on eestkostet vajava isiku huvides.
(3)Eestkosteasja lahendab eestkostet vajava isiku elukoha järgne kohus.
(4)Lapsele enne tema sündimist eestkostja määramise lahendab ema elukoha järgne kohus.
(5)Kui eestkostet soovitakse seada neile õdedele või vendadele, kes elavad või viibivad mitme kohtu tööpiirkonnas, määrab eestkostja noorima lapse elukoha järgne kohus. Kui eestkostemenetlus sellisel juhul juba toimub ühes kohtus, lahendab eestkosteasja see kohus.
(6)Kui eestkostet vajaval isikul ei ole Eestis elukohta või kui seda ei ole võimalik kindlaks teha, võib asja lahendada kohus, kelle tööpiirkonnas isik või tema vara kaitset vajab, või Harju Maakohus.
(7)Eestkostetavasse või tema varasse puutuva asja lahendab eestkostja määranud kohus. Mõjuval põhjusel võib asja lahendada ka eestkostetava elukoha või vara asukoha järgne kohus. § 111. Isiku kinnisesse asutusse paigutamine
(1)Isiku kinnisesse asutusse paigutamise asja lahendab kohus, kes on määranud isikule eestkostja või kus eestkoste asja menetletakse. Muul juhul lahendab asja kohus, kelle tööpiirkonnas asub kinnine asutus. Asja võib lahendada ka esialgset õiguskaitset kohaldanud kohus. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kohaldatakse käesoleva seadustiku § 110 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.
(3)Menetluses võib esialgset õiguskaitset kohaldada iga kohus, kelle tööpiirkonnas on vaja abinõu rakendada.
(4)Isiku kinnisesse asutusse paigutamisega seotud muid asju, muu hulgas kinnisesse asutusse paigutamise peatamise ja lõpetamise ning paigutamise tähtaja muutmise asju, lahendab kohus, kes lahendas isiku kinnisesse asutusse paigutamise. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] § 112. Äraolija varale hoolduse seadmine
(1)Äraolija varale hoolduse seadmise asja lahendab äraolija elukoha järgne kohus.
(2)Kui äraolijal ei ole Eestis elukohta, lahendab varale hoolduse seadmise asja vara, millele hooldust seada soovitakse, asukoha järgne kohus.
(3)Äraolija varale hoolduse seadmisega seotud muid asju, muu hulgas hoolduse lõpetamise ning hooldaja ja tema ülesannete muutmise asju, lahendab hooldaja määranud kohus. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] § 113. Lapsendamine
(1)Lapsendamisasja võib lahendada Eesti kohus, kui lapsendaja, üks lapsendavatest abikaasadest või laps on Eesti Vabariigi kodanik või kui lapsendaja, ühe lapsendava abikaasa või lapse elukoht on Eestis.
(2)Lapsendamist käsitlev avaldus esitatakse lapsendatava elukoha järgi. Kui lapsendataval ei ole Eestis elukohta, esitatakse avaldus Harju Maakohtusse.
(3)Lapsendamise kehtetuks tunnistamise asja lahendab lapsendamise otsustanud kohus. § 114. Alaealise teovõime laiendamine
(1)Alaealise teovõime laiendamise asja võib lahendada Eesti kohus, kui alaealine on Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht on Eestis.
(2)Alaealise teovõime laiendamise ja teovõime laiendamise tühistamise avaldus esitatakse alaealise elukoha järgi. Kui alaealisel ei ole Eestis elukohta, esitatakse avaldus Harju Maakohtusse. §
  1. Põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma Kui isik taotleb, et tuvastataks põlvnemine isikust, kes on surnud, või kui isik vaidlustab vanema kande lapse sünniaktis või rahvastikuregistris pärast vanemana sünniakti või rahvastikuregistrisse kantu surma, esitatakse avaldus kohtule selle isiku, kellest põlvnemise tuvastamist taotletakse või kelle kohta sünniakti või rahvastikuregistrisse tehtud kannet vaidlustatakse, viimase elukoha järgi. Kui isiku viimane elukoht ei olnud Eestis või on teadmata, esitatakse avaldus Harju Maakohtusse. [RT I 2009, 30, 177 - jõust. 01.07.2010] §
  2. Muud hagita perekonnaasjad
(1)Käesolevas jaos nimetamata hagita perekonnaasjades kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku §-s 110 sätestatut, kui seadusest või asja olemusest ei tulene teisiti.
(2)Abikaasade, lahutatud abikaasade, registreeritud elukaaslaste või endiste registreeritud elukaaslaste vahelist õigussuhet käsitlevat hagita asja lahendab kohus, kelle tööpiirkonnas on abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühine elukoht või kus viimati oli nende ühine elukoht. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(3)Kui abikaasadel või registreeritud elukaaslastel ei ole Eestis olnud ühist elukohta või kui kummagi abikaasa või registreeritud elukaaslase elukoht ei ole enam viimase ühise elukoha järgse kohtu tööpiirkonnas, lahendab asja selle abikaasa või registreeritud elukaaslase elukoha järgne kohus, kelle õigust taotletava määrusega kitsendataks. Kui selle abikaasa või registreeritud elukaaslase elukoht ei ole Eestis või kui elukohta ei saa kindlaks teha, lahendab asja avaldaja elukoha järgne kohus. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(4)Kui kohtualluvust ei saa käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 alusel kindlaks teha, lahendab asja Harju Maakohus.
(5)Hagita perekonnaasjas võib esialgset õiguskaitset kohaldada iga kohus, kelle tööpiirkonnas on vaja abinõu rakendada. § 117. Pärandvara hoiumeetmete rakendamine
(1)Eestis asuva pärandvara hoiumeetmeid võib Eesti kohus rakendada sõltumata sellest, millise maa seaduse järgi pärimine toimub ja millise maa ametiasutus või -isik võib pärandimenetluse kohtualluvuse järgi üldiselt läbi viia.
(2)Pärandvara hoiumeetmeid rakendab pärandi avanemise koha järgne kohus. Kui pärand avaneb välisriigis ja pärandvara asub Eestis, võib pärandi hoiumeetmeid rakendada vara asukoha järgne kohus. § 118. Üleskutseasjade kohtualluvus
(1)Väärtpaberi kehtetuks tunnistamise avaldus esitatakse kohtule väärtpaberi lunastamise koha järgi, lunastamiskoha puudumisel aga väärtpaberi väljaandja üldise kohtualluvuse järgi.
(2)Kinnisasja omaniku õiguste välistamiseks üleskutsemenetluse algatamise avalduse esitab kinnisasja valdaja asjaõigusseaduse §-s 124 sätestatu kohaselt kohtule, kelle tööpiirkonnas kinnisasi asub.
(3)Laeva asjaõigusseaduse §-s 13 ettenähtud juhul esitab õigustatud isik üleskutsemenetluse algatamise avalduse laevaomaniku õiguste välistamiseks Harju Maakohtusse.
(4)Üleskutsemenetluse algatamise avalduse teadmata hüpoteegipidaja õiguste välistamiseks (asjaõigusseaduse § 331) esitab koormatud kinnisasja omanik kohtusse, kelle tööpiirkonnas asub koormatud kinnisasi. Koormatud laeva omanik või registerpandiga koormatud pandieseme omaja esitab teadmata laevahüpoteegi või registerpandi pidaja õiguste välistamise avalduse laeva asjaõigusseaduse § 59 kohaselt Harju Maakohtusse. [RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009] §
  1. Eraõiguslikku juriidilist isikut puudutavate hagita asjade kohtualluvus [RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015] () Äriühingu, mittetulundusühingu ja sihtasutuse tegevusse puutuvaid muid hagita asju kui registriasju, muu hulgas juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ning äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramise asju, lahendab Tartu Maakohus. [RT I, 01.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023] §
  2. Korteriomandi- ja kaasomandiasjad Hagita korteriomandi- või kaasomandiasja lahendab kinnisasja asukoha järgne kohus. § 120^
  3. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatise talumise asjad [RT I, 31.05.2018, 3 - jõust. 01.01.2019] Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatise talumise asja lahendab selle kinnisasja asukoha järgne kohus, millelt avalikule teele juurdepääsu taotletakse või mille jaoks maaparandussüsteemi eesvoolu ehitamist taotletakse või millel paikneb tehnorajatis. [RT I, 31.05.2018, 3 - jõust. 01.01.2019] §
  4. Välisriigi kohtulahendite tunnustamise, täidetavaks tunnistamise ja täitmise asjad [RT I, 19.03.2019, 8 - jõust. 01.04.2019] Välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avaldus, tunnustamisest või täitmisest keeldumise või täitmise peatamise avaldus või muu avaldus täitemenetluses esitatakse võlgniku elu- või asukoha järgi või kohtule, kelle tööpiirkonnas soovitakse korraldada täitemenetlust, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. [RT I, 19.03.2019, 8 - jõust. 01.04.2019] § 121^
  5. Lepitusmenetluse tulemusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamise asjad Lepitusseaduse § 14 lõikes 1 nimetatud lepitusmenetluse tulemusel sõlmitud kokkuleppe tunnistab täidetavaks kohus, kelle tööpiirkonnas lepitusmenetlus toimus. [RT I 2009, 59, 385 - jõust. 01.01.2010] § 121^
  6. Vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise asjad
(1)Eestis tehtud või välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avaldus ning tunnustamisest või täitmisest keeldumise avaldus esitatakse Pärnu Maakohtule.
(2)Välisriigi vahekohtu otsuse täitmise peatamise avaldus või muu avaldus täitemenetluses esitatakse võlgniku elu- või asukoha järgi või kohtule, kelle tööpiirkonnas soovitakse korraldada täitemenetlust, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
(3)Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe üheks pooleks on tarbija, esitatakse vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avaldus ning tunnustamisest või täitmisest keeldumise avaldus kohtule, kelle tööpiirkonnas asub vahekohtumenetluse koht. [RT I, 19.03.2019, 8 - jõust. 01.04.2019] 3. osa TSIVIILASJA HIND, MENETLUSKULUD JA TAGATISED 17. peatükk TSIVIILASJA HIND § 122. Tsiviilasja hind
(1)Tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind.
(2)Hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
(3)Hagita asja hind on hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.
(4)Tsiviilasja hinda määrates ei arvestata menetluskulusid. §
  1. Tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks võetav aeg Tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] §
  2. Hagihind rahalise nõude puhul
(1)Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber eurodesse hagi esitamise aja seisuga Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
(2)Kui hageja nõuab kostjalt muu kui rahalise kohustuse täitmist ning ühtlasi kahjuhüvitise kindlaksmääramist kohustuse täitmata jätmise juhuks, määratakse hagihind nõutava kahjuhüvitise suurusega.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka hagita menetluses maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. §
  1. Tuvastushagi hind Tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. §
  2. Hagihind asja või õigusega seotud nõude puhul
(1)Isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. See kehtib sõltumata sellest, kas asi lahendatakse lepingu või lepinguvälise õigussuhte alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(2)Õiguse üle peetavas vaidluses määratakse hagihind õiguse väärtusega. (2^1) [Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012]
(3)Nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral määratakse hagihind nõude suurusega. Kui pandieseme väärtus on nõude väärtusest väiksem, lähtutakse eseme väärtusest. [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012] §
  1. Hagihind reaalservituudiga seotud vaidluse puhul Reaalservituudiga seotud või sellest tulenevas vaidluses määratakse hagihind väärtusega, mida servituut omab valitseva kinnisasja jaoks. Kui summa, mille võrra reaalservituut vähendab teeniva kinnisasja väärtust, on sellest väärtusest suurem, loetakse hagihinnaks summa, mille võrra reaalservituut vähendab teeniva kinnisasja väärtust. §
  2. Hagihind kasutuslepingu puhul Üüri- või rendilepingu või muu sellesarnase kasutuslepingu kehtivuse või kestuse üle peetava vaidluse korral on hagihind vaidlusalusele ajale, kuid mitte pikemale ajale kui ühele aastale, langevate kasutustasude kogusumma. Lepingu lõppemise tõttu kinnisasja, ehitise või selle osa valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral on hagihind ühe aasta kasutustasude kogusumma. §
  3. Hagihind korduva kohustuse puhul
(1)Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude üle toimuvas vaidluses on hagihind kohustuste koguväärtus, kuid mitte suurem kui kohustuste aastase koguväärtuse kolmekordne summa.
(2)Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. §
  1. Hagihind tüüptingimuste kasutamise lõpetamise vaidluse puhul [Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012] §
  2. Hagihind juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise puhul [Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012] §
  3. Hagihind mittevaralise nõude puhul
(1)Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 ei ole ette nähtud teisiti. [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012] (1^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot. [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012]
(2)Kohus võib määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut.
(3)Hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks nõudeks ka surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kui nõutava hüvitise summa on hagis märkimata jäetud ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.
(4)Hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks ka järgmised nõuded: 1) valduse kaitse nõue (asjaõigusseaduse §-d 44 ja 45); 2) omandi kaitse nõue valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral (asjaõigusseaduse § 89); 3) kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku nõue, mis on suunatud kinnisasja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse, välja arvatud käesoleva seadustiku § 128 teises lauses sätestatud juhul; 4) kaasomandi lõpetamise nõue; 5) ühisvara jagamise nõue; 6) soetisvara tasaarvestamise nõue; 7) ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamise või tingimuse soovitajalt soovitamise lõpetamise ja soovituse tagasivõtmise nõue; 8) juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue. [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012] 9) [kehtetu - RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(5)Mittevaraliseks loetakse hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012] § 133. Hagihinna määramine põhi- ja kõrvalnõude järgi
(1)Hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.
(2)Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012] § 134. Nõuete liitmine hagihinna arvestamisel
(1)Hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi.
(2)Kui hagi esitatakse mitme solidaarselt vastutava kostja vastu või kui ühises hagiavalduses on mitu hagejat esitanud ühise nõude sama kostja vastu, määratakse hagihind nõude väärtuse järgi.
(3)Kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. §
  1. Tsiviilasja hinna nimetamine avaldaja poolt Tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. §
  2. Tsiviilasja hinna määramine kohtu poolt
(1)Tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele.
(2)Tsiviilasja hinna määramiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt tõendeid või korraldada vaatluse või määrata hindamise eksperdi poolt.
(3)Eksperdi hindamiskulude kandmine nähakse ette tsiviilasja hinna kindlakstegemise määruses. Kulud võib täielikult või osaliselt jätta selle poole kanda, kes põhjustas hindamise vajaduse asja hinna nimetamata jätmise, ebaõige hinna avaldamise või avaldatud hinna põhjendamatu vaidlustamisega.
(4)Tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(5)[Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012] § 137. Tsiviilasja hind kaebuse esitamisel
(1)Apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul on tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. (1^1) Kõrgema astme kohus võib asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(2)Kui pool on edasi kaevanud otsuse nii hagi kui vastuhagi osas, liidetakse kaevatava otsusega lahendatud hagi ja vastuhagi hind kaebuse esitamisel, kui haginõuded teineteist ei välista. Kui haginõuded teineteist välistavad, lähtutakse suurema hinnaga hagist.
(3)Mitme menetlusosalise ühise kaebuse hinna määramisel võetakse aluseks kaebuses taotletu väärtus.
(4)[Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012]
(5)Dokumendimenetluses tehtud otsuse, samuti vaheotsuse ja tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse peale apellatsioon- või kassatsioonkaebuse esitamisel eeldatakse, et asja hind on 1/4 asja hinnast esimeses kohtuastmes. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] 18. peatükk MENETLUSKULUD 1. jagu Üldsätted § 138. Menetluskulude koosseis ja arvestus
(1)Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
(2)Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
(3)Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. § 139. Riigilõiv
(1)Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.
(2)Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012] (2^1) [Kehtetu - RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]
(3)[Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012]
(4)[Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012]
(5)Riigilõivu ei tasuta menetluse algatamise avalduselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist kohtulahendi alusel.
(6)Riigilõivu ei tasuta menetlusabi taotluselt. §
  1. Kassatsioonikautsjon [Kehtetu - RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] §
  2. Hagi tagamise kautsjon [Kehtetu - RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] §
  3. Kaja, menetluse taastamise ja tähtaja ennistamise kautsjon [Kehtetu - RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] §
  4. Asja läbivaatamise kulud Asja läbivaatamise kulud on: 1) tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud; [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] 2) dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; 3) vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud; 4) menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud; [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] 4^1) menetlusdokumentide väljastamise kulud; [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] 5) [kehtetu - RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012] 6) tsiviilasja hinna määramise kulud. §
  5. Kohtuvälised kulud Kohtuvälised kulud on: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; 2) menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] 3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; 4) seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu; 5) kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud; 5^1) kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest; [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012] 5^2) kohtutäituri tasu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismääruse täitmise eest ja Euroopa arestimismääruse täitmise kulud, samuti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja tasu sama määruse alusel esitatud teabe hankimise taotluse läbivaatamise eest; [RT I, 26.06.2017, 17 - jõust. 06.07.2017] 6) menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud; 7) maksekäsu kiirmenetluse kulud; [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012] 8) lepitusmenetluses osalemise kulud juhul, kui kohus on kohustanud pooli osalema selles vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõikele 4 või kui on tegu kohustusliku kohtueelse lepitusmenetlusega vastavalt lepitusseaduse § 1 lõikele 4; [RT I 2009, 59, 385 - jõust. 01.01.2010] 9) kollektiivse esindushagi menetlusega seonduvad tarbijakaitseseaduse §-st 60^4 tulenevad tarbijate või andmesubjektide teavitamise kulud; [RT I, 31.12.2024, 5 - jõust. 01.01.2025] 10) tarbijate ja andmesubjektide teavitamise kulud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 497^20 . [RT I, 31.12.2024, 5 - jõust. 01.01.2025] §
  6. Riigilõivu tasumisest vabastamine [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
(1)Riigilõivu tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
(2)Riigilõivu tasumisest on vabastatud alaealine või tema riigi õigusabi korras määratud advokaat määruskaebuse esitamisel asjas, milles alaealisele on antud riigi õigusabi. [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] 2. jagu Menetluskulude kandmine § 146. Menetluskulude kandjad
(1)Menetluskulud kannab: 1) menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik; 2) isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega; 3) isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.
(2)Kui menetluskulusid ette maksma kohustatud isikud ei ole kulusid maksnud, vastutavad nad maksmata kulude ulatuses solidaarselt nii omavahel kui isikuga, kellelt need kulud riigi kasuks kohtulahendiga on välja mõistetud, samuti muu menetluskulude kandmiseks kohustatud isikuga.
(3)Menetluskulude kandmiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes vastutab menetluskulude kandmise eest isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. § 147. Riigilõivu tasumine
(1)Avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(2)Kui ühes avalduses on esitatud mitu nõuet või taotlust ja vähemalt ühe eest on riigilõiv tasutud, ei või seda nõuet või taotlust jätta riigilõivu tasumata jätmise tõttu menetlusse võtmata. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(3)Kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata.
(4)Nõude suurendamise korral tasutakse täiendavat riigilõivu hagihinna suurenemise järgi. Kui hageja täiendavat riigilõivu ei tasu, loetakse hagi esitatuks esialgses suuruses. [RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014] (4^1) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut kohaldatakse vastavalt hagita menetluses avalduselt või kaebuselt riigilõivu tasumisele. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(5)Maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks ülemineku korral tasutakse täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja menetlusse enne riigilõivu tasumist. [RT I, 23.12.2022, 1 - jõust. 01.02.2023] § 148. Asja läbivaatamise kulude tasumine
(1)Asja läbivaatamise kulud tasub kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või vaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt.
(2)[Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012]
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulude katteks makstakse raha selleks ettenähtud kontole või tasutakse kohtus sularahas või elektroonilise maksevahendiga. Sularaha võetakse kohtus vastu samas ulatuses nagu riigilõivu. [RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.04.2014]
(4)Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata.
(5)Kohtu määruse peale kohtu tegevuse sõltuvaks tegemise kohta asja läbivaatamise kulude ettetasumisest võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 640 eurot. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
(6)[Kehtetu - RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] §
  1. Kautsjoni tasumine ja tagastamine [Kehtetu - RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] §
  2. Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine
(1)Tasutud riigilõiv tagastatakse: 1) enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem; 2) kui avaldust ei võeta menetlusse; 3) kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks; 4) kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud juhul; [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] 5) määruskaebuse esitajale või tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale maakohtule kaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda; 6) määruskaebuse esitajale menetlustähtaja ennistamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamise korral; 7) kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral. [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
(2)Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui: 1) pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi; 2) hageja loobub hagist; 3) pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
(3)Avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. [RT I, 23.12.2022, 1 - jõust. 01.02.2023] (3^1) Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada. [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] (3^2) Riigikohtule esitatud kaebuse või teistmisavalduse menetlusse võtmata jätmise või rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] (3^3) Maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses. [RT I, 23.12.2022, 1 - jõust. 01.02.2023]
(4)Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
(5)Hageja hagist loobumine ei piira kostja õigust nõuda hagejalt tema menetluskulude, muu hulgas tasutud riigilõivu tervikuna väljamõistmist käesoleva seadustiku § 168 lõikes 4 sätestatud korras.
(6)Riigilõivu tagasta

Case law citing this act (319920)

2-06-33411/6 §/Art 177
2-05-12770/2 §/Art 229,230,64,60
2-06-39542/2 §/Art 407,162,444,174
2-06-37386/2 §/Art 407,322,444,173,162,468
2-06-37085/2 §/Art 407,444,173,162,468
2-06-37082/2 §/Art 407,322,444,173,162,468
2-05-809/4 §/Art 430,428,432,661
2-05-1706/1 §/Art 430,428,429,150

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.