Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 12.06.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: kehtib kuupäevani, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kasutusele võtmiseks Avaldamismärge: RT I, 03.06.2026, 10 Kriminaalmenetluse seadustik1 Vastu võetud 12.02.2003 RT I 2003, 27, 166 jõustumine 01.07.2004 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 17.12.2003 - RT I 2003, 83, 558 - 01.07.2004 17.12.2003 - RT I 2003, 88, 590 - 01.07.2004 19.05.2004 - RT I 2004, 46, 329 - 01.07.2004, osaliselt 01.01.2005 ja 01.09.2005 28.06.2004 - RT I 2004, 54, 387 - 01.07.2004 28.06.2004 - RT I 2004, 56, 403 - 01.03.2005 terviktekst RT paberkandjal - RT I 2004, 65, 456 - 15.06.2005 - RT I 2005, 39, 307 - 21.07.2005 15.06.2005 - RT I 2005, 39, 308 - 01.01.2006 07.12.2005 - RT I 2005, 68, 529 - 01.01.2006 15.12.2005 - RT I 2005, 71, 549 - 01.01.2006 15.03.2006 - RT I 2006, 15, 118 - 14.04.2006 19.04.2006 - RT I 2006, 21, 160 - 25.05.2006 14.06.2006 - RT I 2006, 31, 233 - 16.07.2006 14.06.2006 - RT I 2006, 31, 234 - 16.07.2006 terviktekst RT paberkandjal - RT I 2006, 45, 332 - 27.09.2006 - RT I 2006, 46, 333 - 01.01.2007 11.10.2006 - RT I 2006, 48, 360 - 18.11.2006 13.12.2006 - RT I 2006, 63, 466 - 01.02.2007, osaliselt 01.01.2015 06.12.2006 - RT I 2007, 1, 2 - 30.03.2007 13.12.2006 - RT I 2007, 2, 7 - 01.02.2007 17.01.2007 - RT I 2007, 11, 51 - 18.02.2007 24.01.2007 - RT I 2007, 12, 66 - 25.02.2007 25.01.2007 - RT I 2007, 16, 77 - 01.01.2008 15.02.2007 - RT I 2007, 23, 119 - 02.01.2008 14.06.2007 - RT I 2007, 44, 316 - 14.07.2007 22.11.2007 - RT I 2007, 66, 408 - 01.01.2008 16.04.2008 - RT I 2008, 19, 132 - 23.05.2008 11.06.2008 - RT I 2008, 28, 180 - 15.07.2008 19.06.2008 - RT I 2008, 29, 189 - 01.07.2008 19.06.2008 - RT I 2008, 32, 198 - 15.07.2008 19.06.2008 - RT I 2008, 32, 198 - 01.01.2009 19.06.2008 - RT I 2008, 32, 198 - 01.01.2010 19.06.2008 - RT I 2008, 33, 200 - 28.07.2008 19.06.2008 - RT I 2008, 33, 201 - 28.07.2008 19.06.2008 - RT I 2008, 35, 212 - 01.01.2009 19.11.2008 - RT I 2008, 52, 288 - 22.12.2008 03.12.2008 - RT I 2009, 1, 1 - 01.01.2010 06.05.2009 - RT I 2009, 27, 165 - 01.01.2010 15.06.2009 - RT I 2009, 39, 260 - 24.07.2009 15.06.2009 - RT I 2009, 39, 261 - 24.07.2009 09.12.2009 - RT I 2009, 68, 463 - 01.01.2010 20.01.2010 - RT I 2010, 8, 34 - 27.02.2010 20.01.2010 - RT I 2010, 8, 35 - 01.03.2010 22.04.2010 - RT I 2010, 19, 101 - 01.06.2010 22.04.2010 - RT I 2010, 22, 108 - 01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.
- a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 18.06.2010 - RT I 2010, 40, 239 - 18.06.2010 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab käskmenetluse regulatsiooni põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei taga tõhusalt kaitseõigust. 16.06.2010 - RT I 2010, 44, 258 - 01.01.2011 25.11.2010 - RT I, 21.12.2010, 1 - 31.12.2010 27.01.2011 - RT I, 23.02.2011, 1 - 01.09.2011 27.01.2011 - RT I, 23.02.2011, 2 - 05.04.2011 27.01.2011 - RT I, 23.02.2011, 3 - 01.01.2012 17.02.2011 - RT I, 14.03.2011, 3 - 01.09.2011 17.02.2011 - RT I, 21.03.2011, 2 - 01.01.2012 Kehtetu [RT I, 29.06.2012, 2] 08.12.2011 - RT I, 22.12.2011, 3 - 23.12.2011 Kehtetu [RT I, 29.06.2012, 2] 07.12.2011 - RT I, 28.12.2011, 1 - 01.01.2012, osaliselt kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 08.12.2011 - RT I, 29.12.2011, 1 - 01.01.2012 10.04.2012 - RT I, 17.04.2012, 4 - 10.04.2012 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab kriminaalmenetluse seadustiku § 366 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei näe teistmisalusena ette üldmenetluses tehtud kohtuotsuse jõustumist, millega tuvastatakse kuriteosündmuse puudumine, kui teistetavas kriminaalasjas on üldmenetluses tehtud kohtuotsusega mõistetud isikule selles kuriteosündmuses osalemise eest karistuseks vangistus. 30.05.2012 - RT I, 15.06.2012, 2 - 01.06.2013 06.06.2012 - RT I, 29.06.2012, 1 - 01.04.2013 06.06.2012 - RT I, 29.06.2012, 2 - 09.07.2012, osaliselt 01.01.2013 ja 01.01.2015 06.06.2012 - RT I, 29.06.2012, 3 - 01.01.2013, osaliselt 01.07.2012 ja 09.07.2012 14.06.2012 - RT I, 04.07.2012, 1 - 01.08.2012 03.07.2012 - RT I, 09.07.2012, 2 - 03.07.2012 - Riigikohtu üldkogu kohtuotsus tunnistab kriminaalmenetluse seadustiku § 385 p 26 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku poolt kriminaalmenetluse seadustiku § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata jäetud vangistus karistusseadustiku § 74 lg 4 alusel täitmisele. 13.11.2012 - RT I, 16.11.2012, 6 - 13.11.2012 - Riigikohtu üldkogu kohtuotsus tunnistab kriminaalmenetluse seadustiku § 385 p 26 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku poolt kriminaalmenetluse seadustiku § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatu karistuse kandmata osa karistusseadustiku § 76 lg 5 alusel täitmisele. 05.12.2012 - RT I, 21.12.2012, 1 - 01.03.2013, osaliselt 01.01.2013 11.12.2012 - RT I, 28.05.2013, 6 - 11.12.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab kriminaalmenetluse seadustiku § 407 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see välistab alaealise õiguse esitada kaebus määruse peale, millega kohus annab loa paigutada alaealine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. 13.03.2013 - RT I, 22.03.2013, 9 - 01.04.2013, osaliselt 01.01.2014 27.03.2013 - RT I, 16.04.2013, 1 - 26.04.2013 30.04.2013 - RT I, 03.05.2013, 12 - 30.04.2013 - Riigikohtu üldkogu kohtuotsus tunnistab põhiseadusvastaseks ja kehtetuks kriminaalmenetluse seadustiku § 385 p 26 osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku kriminaalmenetluse seadustiku § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse karistusseadustiku § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus. 10.05.2013 - RT I, 15.05.2013, 3 - 10.05.2013 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrus tunnistab, et kriminaalmenetluse seadustiku § 385 p 26 oli Tallinna Ringkonnakohtu
- jaanuari
- a määruse tegemise ajal põhiseadusega vastuolus osas, milles ei võimaldanud esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku kriminaalmenetluse seadustiku § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse karistusseadustiku § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus. 20.06.2013 - RT I, 05.07.2013, 2 - 15.07.2013 20.06.2013 - RT I, 11.07.2013, 1 - 01.09.2013 26.09.2013 - RT I, 04.10.2013, 3 - 27.10.2013 21.01.2014 - RT I, 31.01.2014, 6 - 01.02.2014, osaliselt 01.04.2014 ja 01.07.2014 12.02.2014 - RT I, 26.02.2014, 1 - 08.03.2014 19.02.2014 - RT I, 13.03.2014, 4 - 01.07.2014 07.05.2014 - RT I, 21.05.2014, 1 - 01.01.2015, osaliselt 31.05.2014 12.06.2014 - RT I, 21.06.2014, 11 - 01.07.2014, osaliselt 01.01.2015 11.06.2014 - RT I, 21.06.2014, 8 - 01.01.2015 19.06.2014 - RT I, 12.07.2014, 1 - 13.07.2014, osaliselt 1.01.2015 19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused. 05.11.2014 - RT I, 20.11.2014, 1 - 01.05.2015 09.12.2014 - RT I, 22.12.2014, 9 - 01.01.2015 16.12.2014 - RT I, 23.12.2014, 14 - 01.01.2015 10.12.2014 - RT I, 30.12.2014, 1 - 01.01.2015 18.02.2015 - RT I, 19.03.2015, 1 - 29.03.2015, osaliselt 01.09.2016 26.11.2015 - RT I, 17.12.2015, 3 - 27.12.2015 17.12.2015 - RT I, 06.01.2016, 5 - 16.01.2016, osaliselt 01.07.2016 ja 01.01.2017 11.05.2016 - RT I, 20.05.2016, 1 - 30.05.2016 15.12.2016 - RT I, 28.12.2016, 14 - 07.01.2017, osaliselt 01.04.2017 15.12.2016 - RT I, 31.12.2016, 2 - 01.01.2017, osaliselt 10.01.2017 ja 01.02.2017 10.05.2017 - RT I, 26.05.2017, 1 - 05.06.2017 31.05.2017 - RT I, 16.06.2017, 1 - 01.07.2017 07.06.2017 - RT I, 26.06.2017, 1 - 06.07.2017 07.06.2017 - RT I, 26.06.2017, 17 - 06.07.2017 14.06.2017 - RT I, 26.06.2017, 69 - 06.07.2017 14.06.2017 - RT I, 26.06.2017, 70 - 06.07.2017 14.06.2017 - RT I, 07.07.2017, 1 - 01.11.2017 22.11.2017 - RT I, 05.12.2017, 1 - 15.12.2017, osaliselt 01.01.2018 ja 01.07.2018 09.05.2018 - RT I, 31.05.2018, 2 - 10.06.2018, osaliselt 01.01.2019 21.11.2018 - RT I, 07.12.2018, 2 - 17.12.2018 16.01.2019 - RT I, 05.02.2019, 1 - 15.02.2019 23.01.2019 - RT I, 05.02.2019, 2 - 15.02.2019 20.02.2019 - RT I, 13.03.2019, 1 - 01.01.2020 20.02.2019 - RT I, 13.03.2019, 2 - 15.03.2019 20.02.2019 - RT I, 19.03.2019, 3 - 01.07.2019 04.12.2019 - RT I, 20.12.2019, 1 - 30.12.2019 20.04.2020 - RT I, 06.05.2020, 1 - 07.05.2020 17.06.2020 - RT I, 10.07.2020, 2 - 01.01.2021 12.11.2020 - RT I, 21.11.2020, 1 - 01.01.2021 17.12.2020 - RT I, 29.12.2020, 1 - 08.01.2021 15.06.2021 - RT I, 08.07.2021, 1 - 15.07.2021 15.12.2021 - RT I, 22.12.2021, 44 - 01.01.2022 13.04.2022 - RT I, 29.04.2022, 1 - 01.11.2024, jõustumine muudetud [RT I, 21.06.2024, 2] 12.09.2022 - RT I, 20.09.2022, 1 - 12.10.2025 - jõust. kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutusele võtmiseks - Komisjoni rakendusotsus (EL) 2025/1544,
- juuli 2025; § 2 kehtetu [RT I, 03.06.2026, 1] 14.12.2022 - RT I, 06.01.2023, 1 - 01.04.2023 18.01.2023 - RT I, 03.02.2023, 1 - 01.09.2023, osaliselt 01.05.2023 25.01.2023 - RT I, 10.02.2023, 3 - 01.09.2023 08.02.2023 - RT I, 01.03.2023, 1 - 01.05.2023 08.02.2023 - RT I, 01.03.2023, 2 - 01.07.2024 13.02.2023 - RT I, 01.03.2023, 4 - 11.03.2023 22.02.2023 - RT I, 11.03.2023, 2 - 01.05.2023 22.02.2023 - RT I, 11.03.2023, 3 - 21.03.2023 20.06.2023 - RT I, 06.07.2023, 6 - 01.01.2024 06.03.2024 - RT I, 22.03.2024, 1 - 01.04.2024 15.05.2024 - RT I, 07.06.2024, 1 - 17.06.2024 04.06.2024 - RT I, 21.06.2024, 2 - 01.07.2024 20.11.2024 - RT I, 12.12.2024, 1 - 01.01.2025 11.12.2024 - RT I, 30.12.2024, 1 - 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud läbivalt sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 26.03.2025 - RT I, 17.04.2025, 1 - 27.04.2025 04.06.2025 - RT I, 26.06.2025, 1 - 06.07.2025 17.06.2025 - RT I, 05.07.2025, 1 - 06.07.2025 10.12.2025 - RT I, 22.12.2025, 1 - 01.01.2026 13.05.2026 - RT I, 27.05.2026, 4 - 06.06.2026 18.05.2026 - RT I, 03.06.2026, 1 - 12.06.2026, osaliselt jõust. kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kasutuselevõtmiseks.
- peatükk ÜLDSÄTTED §
- Seadustiku reguleerimisala
(1)Käesolevas seadustikus sätestatakse kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord.
(2)Käesolevas seadustikus sätestatakse ka jälitustoimingute tegemise alused ja kord. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013] §
- Kriminaalmenetlusõiguse allikad Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. §
- Kriminaalmenetlusõiguse ruumiline ja ajaline kehtivus
(1)Kriminaalmenetlusõigus kehtib Eesti Vabariigi territooriumil. Kriminaalmenetlusõigus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, kui see tuleneb välislepingust või kui kriminaalmenetluse esemeks on Eesti kaitseväeteenistuses oleva isiku tegu. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(2)Kriminaalmenetluses kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust.
(3)Välisriigis kogutud tõendite Eesti kriminaalmenetluses kasutamise nõuded on sätestatud käesoleva seadustiku §-s 65.
(4)Erakorralise seisukorra ajal kohaldatakse käesolevat seadust, arvestades erakorralise seisukorra seaduses sätestatud erisusi. [RT I 2009, 39, 260 - jõust. 24.07.2009] §
- Kriminaalmenetlusõiguse isikuline kehtivus Kriminaalmenetlusõigus kehtib võrdselt kõigi isikute kohta järgmiste eranditega: 1) Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja kohtuniku kohta süüdistusakti koostamise ning neid puudutavate mõnede menetlustoimingute erisused on sätestatud käesoleva seadustiku
- peatükis; 2) Riigikogu liikme suhtes enne süüdistusakti koostamist tehtavate menetlustoimingute ning süüdistusakti koostamise erisused on sätestatud käesoleva seadustiku 14^1 . peatükis; 3) isikule, kellel on diplomaatiline puutumatus või välislepingus ettenähtud muud eesõigused, võib Eesti kriminaalmenetlusõigust kohaldada välisriigi taotlusel, arvestades välislepingus sätestatud erisusi. [RT I, 22.12.2014, 9 - jõust. 01.01.2015] §
- Riiklikkuse põhimõte Kriminaalmenetlust alustatakse ja toimetatakse Eesti Vabariigi nimel. §
- Kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte Kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad käesoleva seadustiku §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui käesoleva seadustiku § 201 lõike 2, § 202, 203, 203^1 , 204, 205, 205^2 , 205^3 või § 435 lõike 3 kohaselt puudub alus kriminaalmenetlus lõpetada. [RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025] §
- Süütuse presumptsioon
(1)Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
(2)Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust.
(3)Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. § 8. Menetlusosalise õiguste tagamine
(1)Uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud: 1) seaduses sätestatud juhtudel menetlustoimingut rakendades selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi; 2) tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale reaalse võimaluse end kaitsta; 3) tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale kaitsja abi käesoleva seadustiku § 45 lõikes 2 sätestatud juhtudel või kui ta seda taotleb; 4) edasilükkamatutel juhtudel võimaldama vahistatud kahtlustatava või süüdistatava taotlusel talle muud õigusabi; 5) andma vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule; 6) tagama vahistatu alaealise lapse järelevalve või vahistatu abi vajava lähedase hooldamise; 7) selgitama füüsilisest isikust kannatanule tema õigust pöörduda ohvriabitöötaja poole ning saada vajaduse korral ohvriabiteenuseid ja vägivallakuriteo ohvritele ettenähtud riiklikku hüvitist ning selgitama seda, milliseid käesolevast seadustikust tulenevaid võimalusi kannatanu turvalisuse tagamiseks saab kasutada. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]
(2)Kui Politsei- ja Piirivalveamet, prokuratuur või kohus on käesoleva seaduse § 37^2 lõikes 1 sätestatud hindamise tulemusena tuvastanud, et kannatanu võib vajada ohvriabiteenuseid, edastatakse kannatanu andmed ohvriabi seaduses sätestatud korras Sotsiaalkindlustusametile. [RT I, 06.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] § 9. Isikuvabaduse tagamine ning inimväärikuse austamine
(1)Kahtlustatavat võib kohtu vahistamismääruseta kinni pidada kuni nelikümmend kaheksa tundi.
(2)Kohtu vahistamisotsustus tehakse vahistatule viivitamata teatavaks talle arusaadavas keeles ja viisil.
(3)Uurimisasutus, prokuratuur ja kohus peavad menetlusosalist kohtlema tema au teotamata ja tema inimväärikust alandamata. Kedagi ei tohi piinata ega muul viisil julmalt või ebainimlikult kohelda.
(4)Kriminaalmenetluses on isiku perekonna- või eraellu lubatud sekkuda vaid käesolevas seadustikus ettenähtud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks, kriminaalasjas tõe tuvastamiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks. § 10. Kriminaalmenetluse keel
(1)Kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad.
(2)Kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule, tsiviilkostjale ja kolmandale isikule, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. Kahtluse korral selgitab menetleja välja isiku eesti keele oskuse. Kui eesti keele oskust ei ole võimalik välja selgitada või see osutub ebapiisavaks, tagatakse tõlgi abi. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016] (2^1) Kui kahtlustatav või süüdistatav ei valda eesti keelt, tagatakse talle tema või kaitsja taotlusel tõlgi abi kaitsjaga kohtumisel, mis on otseselt seotud kahtlustatava või süüdistatava suhtes läbiviidava menetlustoimingu, esitatava taotluse või kaebusega. Kui menetleja leiab, et tõlgi abi ei ole vajalik, vormistab ta keeldumise määrusega. [RT I, 04.10.2013, 3 - jõust. 27.10.2013]
(3)Kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Uurimisasutuse ja prokuratuuri poolt lõpetatud kriminaalasjades olevad muus keeles koostatud dokumendid tõlgitakse eesti keelde prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(4)Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohtuistungi protokolli kanda ka teksti, mis ei ole eestikeelne. Sellisel juhul lisatakse protokollile teksti tõlge eesti keelde.
(5)Kui kahtlustatav või süüdistatav ei valda eesti keelt, tõlgitakse isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, vahistamismäärus, Euroopa vahistamismäärus, süüdistusakt ja kohtuotsuse tekst tema emakeelde või keelde, mida ta valdab, vähemalt osas, mis on oluline kahtlustuse või süüdistuse sisust arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]
(6)Kui kahtlustatav või süüdistatav ei valda eesti keelt, võib ta ise või tema kaitsja esitada põhjendatud taotluse kriminaalasjas kahtlustuse või süüdistuse sisu arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast olulise dokumendi tõlkimiseks emakeelde või keelde, mida ta valdab. Kui menetleja leiab, et dokumentide tõlkimise taotlus ei ole tervikuna või osaliselt põhjendatud, vormistab ta keeldumise määrusega. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016] (6^1) Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse või kohtuotsuse sisust arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast olulise teksti tõlkimist kannatanu emakeelde või keelde, mida ta valdab. Füüsilisest isikust kannatanu võib taotleda ka muu tema menetlusõiguste tagamiseks olulise dokumendi tõlkimist. Kui menetleja leiab, et muu dokumendi tõlkimise taotlus ei ole tervikuna või osaliselt põhjendatud, vormistab ta keeldumise määrusega. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]
(7)Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–6^1 loetletud dokumentide kirjaliku tõlke asemel võib need tõlkida suuliselt või teha nendest suulise kokkuvõtte, kui: 1) sellega ei mõjutata menetluse õiglust, või 2) kahtlustatav või süüdistatav, keda on teavitatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 loetletud dokumentide kirjalikust tõlkest loobumise tagajärgedest, on esitanud kirjalikust tõlkest loobumise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil või see on muul viisil protokollitud. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]
(8)Suuline tõlge tagatakse kahtlustatavale ja süüdistatavale viivitamata, dokumentide kirjalik tõlge tagatakse kahtlustatavale ja süüdistatavale mõistliku aja jooksul nii, et see ei halvenda nende kaitseõiguse teostamist. [RT I, 04.10.2013, 3 - jõust. 27.10.2013]
(9)Käesoleva paragrahvi alusel tõlke tagamata jätmise või osalise tagamise võib isik vaidlustada vastavalt käesoleva seadustiku § 228 või 229 sätetele või käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]
(10)Kui isikule on menetlusdokument käesoleva paragrahvi alusel tõlgitud, siis selle menetlusdokumendi peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016] § 11. Kohtuistungi avalikkus
(1)Igal isikul on võimalus jälgida ja talletada kohtuistungit käesoleva seadustiku §-s 13 sätestatud korras.
(2)Avalikkuse põhimõte toimib kohtulahendi kuulutamisel piiranguta, välja arvatud juhul, kui selle kuulutamist kinnisel kohtuistungil nõuavad alaealise, abikaasa, registreeritud elukaaslase või kannatanu huvid. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(3)Kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni toimib avalikkuse põhimõte käesoleva seadustiku §-des 12 ja 13 sätestatud piirangutega.
(4)Avalikult kohtuistungilt võib kohus kõrvaldada alaealise, kui see on vajalik alaealise huvide kaitseks. § 12. Kohtuistungi avalikkuse piiramine
(1)Kohus võib istungi kuulutada osaliselt või täielikult kinniseks: 1) riigi- või ärisaladuse või salastatud välisteabe kaitseks; [RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008] 2) kõlbluse või perekonna- või eraelu kaitseks; 3) alaealise või kannatanu huvides; [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016] 4) õigusemõistmise huvides, sealhulgas juhul, kui kohtuistungi avalikkus võib ohustada kohtu või kohtumenetluse poole või tunnistaja julgeolekut.
(2)Kohtuistungi avalikkuse piiramise käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel lahendab kohus põhistatud määrusega omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel. [RT I, 07.12.2018, 2 - jõust. 17.12.2018]
(3)Kohtu loal võivad kinnist kohtuistungit jälgida uurimisasutuse ametnik, kohtuametnik, tunnistaja, asjatundja, ekspert, tõlk, käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 punktis 3 nimetatud isik ning kannatanu ja süüdistatava lähedane käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 tähenduses. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]
(4)Kinnisel kohtuistungil hoiatab kohus menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid, et kinnisel kohtuistungil arutatut ning seal käsitletud dokumente ei ole lubatud avaldada ulatuses, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse või huvi kaitseks. [RT I, 07.12.2018, 2 - jõust. 17.12.2018] (4^1) Kohus võib menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid põhistatud määrusega kohustada asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidma ka juhul, kui kohtuistung ei ole kinniseks kuulutatud, kuid saladuse hoidmine on ilmselt vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse või huvi kaitseks. [RT I, 07.12.2018, 2 - jõust. 17.12.2018] (4^2) Istungi protokolli tehakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 4^1 sätestatud juhtudel märge menetlusosaliste ja teiste istungisaalis viibijate hoiatamise kohta saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest. [RT I, 07.12.2018, 2 - jõust. 17.12.2018]
(5)[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 2 - jõust. 17.12.2018] § 13. Kohtuistungi talletamise piiramine
(1)Kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni on istungisaalis viibijal lubatud teha kirjalikke märkmeid. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(2)Muid vahendeid võib kohtuistungi talletamisel kasutada vaid kohtu loal.
(3)Kinnisel kohtuistungil võib kohus lubada vaid kirjalike märkmete tegemist. § 14. Kohtumenetluse võistlevus
(1)Kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid.
(2)Süüdistusest loobumine käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Kui süüdistusest loobutakse põhjusel, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, on süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Muudel juhtudel on süüdistusest loobumine õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] § 15. Kohtuliku arutamise vahetus [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
(1)Maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(2)Ringkonnakohtu kohtulahend võib tugineda: 1) tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel ringkonnakohtus esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud; [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014] 2) tõenditele, mida on maakohtus vahetult uuritud ja mis on apellatsioonimenetluses avaldatud.
(3)Kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, kes on muudetud käesoleva seadustiku § 67 kohaselt anonüümseks, tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda, ega § 66 lõikes 2^1 nimetatud isiku ütlustele. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] § 15^
- Kohtuliku arutamise katkematus ja viivitamatus Kohus arutab kohtuasja ühtse tervikuna ning tagab võimalikult kiire lahendini jõudmise. [RT I 2008, 32, 198 - jõust. 15.07.2008] § 15^
- Isikuandmete töötlemine kriminaalmenetluses
(1)Kriminaalmenetluses on menetlejal õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse läbiviimiseks, tõendite kogumiseks, kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramiseks, jälitustoimingu tegemiseks või muu käesolevas seaduses sätestatud eesmärgi saavutamiseks.
(2)Isikuandmete töötlemisel kriminaalmenetluse raames tegutseb menetleja õiguskaitseasutusena isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõike 2 tähenduses ning isikuandmete töötlemisel lähtutakse õiguskaitseasutustele kehtestatud sätetest.
(3)Isikuandmete kaitse seadusest tulenevate andmesubjekti õiguste teostamisel lähtutakse käesolevas seaduses sätestatust, sõltumata sellest, kas andmesubjekt on kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja, kolmas isik, tunnistaja või muu isik.
(4)Isikuandmete töötlemisel käesoleva seaduse alusel võib vastutav töötleja piirata andmesubjekti isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi, kui see on vajalik süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks, tsiviil-, haldus- või mistahes muu seadusliku menetluse läbiviimiseks, teise isiku või andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks või avaliku korra kaitse tagamiseks.
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel võib piirata järgmisi andmesubjekti õigusi: 1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) õigust saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) õigust nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) õigust esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) õigust saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.
(6)Kriminaalmenetluses töödeldavate isikuandmete kaasvastutavad töötlejad on menetlejad vastavalt oma pädevusele.
(7)Isikuandmete edastamine kolmandas riigis asuvale isikule, kes ei ole õiguskaitseasutus isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõike 2 tähenduses, on lubatud üksnes isikuandmete kaitse seaduse §-s 49 sätestatud tingimustel ja korras. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] 2. peatükk KRIMINAALMENETLUSE SUBJEKTID § 16. Menetlejad ja menetlusosalised
(1)Menetlejad on kohus, prokuratuur ja uurimisasutus.
(2)Menetlusosalised on kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. [RT I 2007, 2, 7 - jõust. 01.02.2007] § 17. Kohtumenetluse pooled
(1)Kohtumenetluse pooled on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. [RT I 2007, 2, 7 - jõust. 01.02.2007]
(2)Kohtumenetluse poolel on käesolevas seadustikus sätestatud menetlusosalise õigused. 1. jagu Kohus § 18. Maakohtu koosseis
(1)Maakohtus arutab esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Rahvakohtunikul on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused. (1^1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal rahvakohtunik õigusemõistmises ei osale. Maakohtus mõistab sel ajal õigust maakohtunik ainuisikuliselt. Erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisel jätkab maakohtunik ainuisikuliselt õiguse mõistmist nendes kohtuasjades, milles rahvakohtunik ei osalenud. [RT I, 11.03.2023, 3 - jõust. 21.03.2023]
(2)Teise astme kuritegude kriminaalasju ja kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik ainuisikuliselt.
(3)[Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 09.07.2012]
(4)Kui kriminaalasja kohtulik arutamine on aeganõudev, võib kohtumäärusega kaasata kohtuistungile varukohtuniku või varurahvakohtuniku, kes viibib kohtuliku arutamise ajal istungisaalis. Kohtukoosseisust kohtuniku või rahvakohtuniku väljalangemise korral asendatakse ta varukohtuniku või varurahvakohtunikuga.
(5)Kohtueelses menetluses, kohtulikus eelmenetluses ja kohtulahendi täitmise menetluses täidab kohtu ülesandeid kõikides kriminaalasjades kohtunik ainuisikuliselt. Korraldava määruse, mille peale ei saa seadusest tulenevalt edasi kaevata, võib kõigis kriminaalasjades kogu menetluse vältel teha kohtunik ainuisikuliselt. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]
(6)Rahvusvahelises koostöös kriminaalasja lahendav kohtukoosseis on sätestatud 19. peatükis. § 19. Ringkonnakohtu koosseis
(1)Ringkonnakohtus arutab kriminaalasja vähemalt kolmest ringkonnakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Eelmenetlust kriminaalasjas toimetab ringkonnakohtunik ainuisikuliselt.
(2)Ringkonnakohtu esimees võib ringkonnakohtu koosseisu kaasata sama kohturingkonna maakohtu kohtuniku tema nõusolekul. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
(3)Korraldava määruse, mille peale ei saa seadusest tulenevalt edasi kaevata, võib kõigis kriminaalasjades kogu menetluse vältel teha ringkonnakohtunik ainuisikuliselt. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023] § 20. Riigikohtu koosseis
(1)Riigikohtus vaatab kriminaalasja läbi vähemalt kolmest riigikohtunikust koosnev kohtukoosseis.
(2)[Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
(3)Korraldava määruse, mis ei lõpeta asja menetlust Riigikohtus, võib kogu menetluse vältel teha riigikohtunik ainuisikuliselt. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023] § 21. Eeluurimiskohtunik
(1)Eeluurimiskohtunik on maakohtu kohtunik, kes täidab talle käesoleva seadustikuga pandud ülesandeid kohtueelses menetluses ainuisikuliselt.
(2)Käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel annab jälitustoiminguks loa eeluurimiskohtunik. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 09.07.2012] §
- Täitmiskohtunik Täitmiskohtunik on maakohtu kohtunik, kes täidab talle käesoleva seadustikuga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] § 22^
- Kohtukoosseis lahendijärgse taotluse menetlemisel () Pärast asjas lahendi tegemist samale kohtule esitatavat taotlust, eelkõige lahendis vea parandamise või lahendi avalikustamise piiramise taotlust, ei pea lahendama lahendi teinud kohtukoosseis. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023] §
- Hääletamine kollegiaalses kohtukoosseisus ja kohtuniku eriarvamus
(1)Kollegiaalne kohtukoosseis lahendab kriminaalasja puutuvad küsimused hääletamisega.
(2)Maakohtus esitab viimasena oma arvamuse eesistuja.
(3)Ringkonnakohtus ja Riigikohtus esitab esimesena oma arvamuse kohtumenetlust ettevalmistanud kohtunik, kui ta ei ole eesistuja. Hääletamist jätkatakse kohtunike ametialase vanemuse järjekorras, alates noorimast. Eesistuja hääletab viimasena.
(4)Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav eesistuja hääl.
(5)Kohtukoosseisu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamast ega jääda erapooletuks. Küsimuste järjestikulisel hääletamisel ei ole varem vähemusse jäänud kohtukoosseisu liikmel õigust hääletamast keelduda.
(6)Hääletamisel vähemusse jäänud kohtunik võib esitada eriarvamuse. Riigikohtu otsusele lisatud eriarvamus avaldatakse koos kohtuotsusega. [RT I 2010, 19, 101 - jõust. 01.06.2010] § 23^1. Kohtuametnik
(1)Asja lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse, mille peale ei saa seadusest tulenevalt edasi kaevata, sealhulgas avalduse, taotluse või kaebuse käiguta jätmise määruse ja tähtaja andmise ning pikendamise määruse, võib teha ka vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädev kohtuametnik.
(2)Kohtulahendi koostamisel või vormistamisel võib kohus kasutada kohtuametniku abi. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015] § 24. Üldine kohtualluvus kriminaalasja arutamisel maakohtus
(1)Kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud.
(2)Erandina võib kriminaalasja arutada kuriteo tagajärgede saabumise või süüdistatavate või kannatanute või tunnistajate enamuse asukoha järgi. Kriminaalasja erandliku üleandmise ühe ringkonnakohtu piires otsustab ringkonnakohtu esimees, muudel juhtudel Riigikohtu esimees.
(3)Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, arutatakse kriminaalasja kohtus, kelle tööpiirkonnas on kohtueelne menetlus lõpule viidud.
(4)Eeluurimiskohtuniku ülesandeid täidab selle maakohtu eeluurimiskohtunik, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata, täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid menetlustoimingu tegemise koha järgse maakohtu eeluurimiskohtunik. Jälitustoiminguks annab eeluurimiskohtunikuna loa tööjaotusplaaniga määratud kohtunik, kes ei ole kohtu esimees. [RT I, 13.03.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
(5)Rahvusvahelises koostöös menetletava kriminaalasja kohtualluvus on sätestatud
- peatükis. §
- Erandlik kohtualluvus kriminaalasja arutamisel maakohtus
(1)Trükise vahendusel toimepandud kuriteo kriminaalasi allub trükise väljaandmise koha kohtule, kui kannatanu ei taotle kriminaalasja arutamist tema elukoha järgses kohtus või kohtus, kelle tööpiirkonnas on trükist levitatud.
(2)Kui kuritegu on toime pandud välisriigis, allub kriminaalasja arutamine kahtlustatava või süüdistatava Eesti-elukoha järgsele kohtule. Kui kahtlustataval või süüdistataval Eestis elukohta ei ole, allub kriminaalasja arutamine Harju Maakohtule. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] §
- Ühendatud kriminaalasja kohtualluvus Kui kriminaalasi allub mitmele kohtule, võib ühendatud kriminaalasja arutada ühes neist. Kohtualluvuse otsustab süüdistusakti kohtusse saatev prokuratuur õigusemõistmise huvidest lähtudes. §
- Kohtunikku puudutava kriminaalasja kohtualluvus
(1)Kriminaalasi, milles kohtunik on menetlusosaline ja mida tuleks üldise kohtualluvuse kohaselt menetleda selle kohtuniku töökoha järgse ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtus, antakse menetlemiseks maakohtusse teise ringkonnakohtu tööpiirkonnas. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(2)Kui kohtuniku suhtes jälitustoimingu tegemiseks loa andmine on üldise kohtualluvuse kohaselt selle kohtuniku töökoha järgse ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtu pädevuses, annab Riigiprokuratuuri taotlusel jälitustoiminguks eeluurimiskohtunikuna loa teise ringkonnakohtu tööpiirkonnas asuva maakohtu esimees või tema määratud kohtunik. [RT I 2007, 1, 2 - jõust. 30.03.2007] § 27^1. Süüdistuskohustusmenetluse kohtualluvus
(1)Käesoleva seadustiku § 208 lõikes 1 nimetatud Riigiprokuratuuri määruse peale esitatud kaebuse lahendamine kuulub selle ringkonnakohtu pädevusse, kelle tööpiirkonnas asub kannatanule kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saatnud prokuratuur või uurimisasutus.
(2)Kui kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse on kannatanule saatnud Riigiprokuratuur, kuulub käesoleva seadustiku § 208 lõikes 1 nimetatud kaebuse lahendamine Tallinna Ringkonnakohtu pädevusse. [RT I 2006, 21, 160 - jõust. 25.05.2006] § 28. Kohtualluvuse kontrollimine ja alluvusvaidluse lahendamine
(1)Kohus kontrollib kriminaalasja kohtualluvust kohtulikku arutamist ette valmistades ja kohtualluvuse vaidlustamise korral koostab kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määruse.
(2)Enne kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmist on lubatud vaid edasilükkamatud menetlustoimingud.
(3)Kui kohus vaidlustab teisest kohtust saadud kriminaalasja kohtualluvuse, määrab kohtualluvuse Riigikohtu esimees. §
- Kohtutevaheline menetlusabi Kohus võib menetlusabi saamiseks pöörduda teise kohtu poole juhul, kui menetlustoimingu tegemine teises kohtus lihtsustab kriminaalasja menetlemist, hoiab kokku menetlusosaliste ja kohtu aega või vähendab menetluskulusid. Abitaotluse saanud kohus ei või abist keelduda, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
- jagu Prokuratuur §
- Prokuratuur kriminaalmenetluses
(1)Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. Käesolevas seadustikus sätestatud juhul on prokuratuuril õigus esitada tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus. Kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti, ei ole prokuratuuril tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse tõendamiseks vajalike tõendite kogumisel käesolevas seadustikus sätestatud menetleja õigusi. [RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]
(2)Prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele. Käesolevas seadustikus sätestatud prokuratuuri volitusi tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisel teostab prokurör või riigi peaprokuröri või juhtivprokuröri volitatud muu isik. [RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]
(3)Nõukogu määrusest (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1–71), tulenevate Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmisel on Euroopa prokuröril ja Euroopa delegaatprokuröril samad õigused, mis on prokuratuuril käesoleva seadustiku kohaselt. [RT I, 29.12.2020, 1 - jõust. 08.01.2021] 3. jagu Uurimisasutus § 31. Uurimisasutuste piiritlemine
(1)Uurimisasutused on oma pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla, kes täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu. [RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
(2)[Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(3)[Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(4)[Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(5)Nende ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on õigus kriminaalmenetluses osaleda uurimisasutuse pädevuse piires, kinnitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuse juht. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] § 32. Uurimisasutus kriminaalmenetluses
(1)Uurimisasutus teeb käesolevas seadustikus sätestatud menetlustoiminguid iseseisvalt, kui menetlustoiminguks ei ole vaja kohtu luba või prokuratuuri luba või korraldust.
(2)Uurimisasutusel on õigus nõuda kriminaalasja lahendamiseks vajaliku dokumendi või vajalike andmete esitamist. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023] 4. jagu Kahtlustatav ja süüdistatav § 33. Kahtlustatav
(1)Kahtlustatav on isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule.
(2)Kahtlustatavale selgitatakse viivitamata tema õigusi ja kohustusi ning ta kuulatakse üle kahtlustuse sisu kohta. Ülekuulamise võib edasi lükata, kui kahtlustatava tervise seisund ei võimalda tema kohest ülekuulamist ning kui see on vajalik kaitsja ja tõlgi osavõtu tagamiseks. § 34. Kahtlustatava õigused ja kohustused
(1)Kahtlustataval on õigus: 1) teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest, samuti saada teavet menetluse üldise käigu kohta; [RT I, 22.12.2025, 1 - jõust. 01.01.2026] 2) teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu; 2^1) tõlgi abile; [RT I, 04.10.2013, 3 - jõust. 27.10.2013] 3) kaitsja abile; 4) kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta; 5) kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud, osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel; 6) osaleda vahistamistaotluse arutamisel kohtus; 7) esitada tõendeid; 8) esitada taotlusi ja kaebusi; 9) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 10) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, osaleda kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, teha ettepanekuid kohaldamisele kuuluva karistusliigi ja -määra kohta ning sõlmida või sõlmimata jätta kokkuleppemenetluse kokkulepe. (1^1) Alaealisel kahtlustataval, samuti kriminaalasja asjaolusid ja isiku haavatavust arvestades kuni kahekümne ühe aastasel isikul, keda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises alla kaheksateistaastasena, on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule õigus: 1) teavitada seaduslikku esindajat või muud isikut käesoleva seadustiku § 35^2 lõigete 1 ja 2 kohaselt; 2) seadusliku esindaja või muu isiku juuresviibimisele menetlustoimingute tegemise ajal ja kohtuistungil käesoleva seadustiku § 35^2 lõike 3 kohaselt; 3) sellele, et tema individuaalseks hindamiseks koostatakse kohtueelne ettekanne hiljemalt enne süüdistuse esitamist, välja arvatud juhul, kui see ei ole konkreetses kriminaalmenetluses tema huvides, ja et individuaalse hindamise järeldusi võetakse arvesse menetluslike otsuste tegemisel; 4) sellele, et talle tehakse vabaduse võtmisel seaduses ettenähtud juhul või vajaduse korral, samuti tema enda, tema kaitsja või käesoleva seadustiku § 35^2 lõikes 1 või 2 nimetatud isiku taotlusel või menetleja algatusel põhjendamatu viivituseta tervisekontroll, mille järeldusi võetakse arvesse menetluslike otsuste tegemisel; 5) erikohtlemisele vabaduse võtmisel; 6) kohtlemisele eraelu puutumatust ja väärikust kaitsval viisil vastavalt tema vanusele, küpsusele, arusaamisvõimele ja erivajadustele, sealhulgas võimalikele suhtlemisraskustele, ning menetlusele põhjendamatute viivitusteta. [RT I, 20.12.2019, 1 - jõust. 30.12.2019]
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud kohtumise võib katkestada menetlustoiminguks, kui kohtumine on kestnud ühe tunni.
(3)Kahtlustatav on kohustatud: 1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. § 34^1. Kahtlustatava õigus tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega
(1)Kahtlustataval on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised tema vastu esitatud kahtlustuse sisu täpsustamiseks, kui see on vajalik õiglase menetluse ja kaitse ettevalmistamise tagamiseks. Juurdepääs kogutud tõenditele tagatakse hiljemalt pärast seda, kui prokuratuur on kohtueelse menetluse lõpuleviiduks tunnistanud ja esitanud kriminaaltoimiku tutvumiseks käesoleva seadustiku § 224 järgi.
(2)Kahtlustataval on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised vahistamistaotluse põhjendatuse arutamiseks ning kinnipidamise ja vahistamise vaidlustamiseks kohtus.
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tõenditele juurdepääsu võimaldamise otsustab prokuratuur. Prokuratuur võib määrusega keelduda tõenditele juurdepääsu võimaldamisest, kui see võib oluliselt kahjustada teise isiku õigusi või kui see võib kahjustada kriminaalmenetlust.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud prokuratuuri keeldumise määruse peale võib esitada kaebuse vastavalt käesoleva seadustiku § 228 sätetele. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014] § 35. Süüdistatav
(1)Süüdistatav on isik, kelle kohta prokuratuur on koostanud süüdistusakti käesoleva seadustiku § 226 kohaselt või kellele on esitatud süüdistusakt kiirmenetluses või isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe.
(2)Süüdistataval on kahtlustatava õigused ja kohustused. Süüdistataval on õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja võtta osa kohtulikust arutamisest.
(3)Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu.
(4)Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus, on õigeksmõistetu. [RT I 2006, 15, 118 - jõust. 14.04.2006] § 35^1. Kahtlustatava ja süüdistatava õiguste tutvustamine
(1)Kahtlustatavale ja süüdistatavale tutvustatakse viivitamata tema õigusi suuliselt või kirjalikult lihtsas ja arusaadavas keeles. Õiguste selgitamise kohta võetakse allkiri. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014] (1^1) Alaealise kahtlustatava ja süüdistatava õigusi tutvustatakse ka tema seaduslikule esindajale ja käesoleva seadustiku § 35^2 lõikes 2 nimetatud isikule. [RT I, 20.12.2019, 1 - jõust. 30.12.2019]
(2)Kahtlustatavale või süüdistatavale, kes on kinni peetud või vahistatud, antakse viivitamata kirjalik õiguste deklaratsioon tema õiguste kohta kriminaalmenetluses. Kahtlustataval ja süüdistataval on õigus hoida deklaratsiooni enda valduses kinnipidamise või vahistamise aja jooksul. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
(3)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kahtlustatav või süüdistatav ei valda eesti keelt, antakse talle õiguste deklaratsioon tema emakeeles või keeles, mida ta valdab. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
(4)Õiguste deklaratsioonide näidisvormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 20.12.2019, 1 - jõust. 30.12.2019] § 35^2. Seadusliku esindaja või muu isiku teavitamine ja menetluses osalemine
(1)Menetleja on kohustatud teavitama alaealise kahtlustatava või süüdistatava seaduslikku esindajat alaealise kahtlustatava õigustest ja kohustustest, välja arvatud olukorras, kus see ei ole alaealise huvides või võib oluliselt kahjustada kriminaalmenetlust. Viimastel juhtudel tuleb teavitada kohaliku omavalitsuse asutust.
(2)Kui alaealise kahtlustatava või süüdistatava seadusliku esindaja teavitamine ei ole võimalik või see ei ole alaealise huvides või võib oluliselt kahjustada kriminaalmenetlust, teavitab menetleja muud isikut, kelle alaealine kahtlustatav või süüdistatav on nimetanud ja menetleja sobilikuks hinnanud.
(3)Alaealise kahtlustatava või süüdistatava soovil võib seaduslik esindaja ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik viibida alaealise juures: 1) kohtuistungil; 2) menetlustoimingute tegemise ajal, kui see on menetleja hinnangul alaealise huvides ega takista viivitusi põhjustades või muul viisil kriminaalmenetlust. [RT I, 20.12.2019, 1 - jõust. 30.12.2019] §
- Juriidilisest isikust kahtlustatava ja süüdistatava osalemine kriminaalmenetluses () Juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav osaleb kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja, seadusliku esindaja poolt volitatud töötaja, pankrotihalduri või lepingulise esindaja kaudu, kellel on kõik kahtlustatava või süüdistatava õigused ja kohustused. Juriidilise isiku nimel ütluste andmise õigus on juriidilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava seaduslikul esindajal või pankrotihalduril. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]
- jagu Kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik [RT I 2007, 2, 7 - jõust. 01.02.2007] §
- Kannatanu
(1)Kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Kuriteokatse puhul on isik kannatanu ka juhul, kui rünnatud õigushüve asemel kahjustatakse tema sellist õigushüve, mille kahjustamine on rünnatud õigushüve kahjustamisest hõlmatud. Riik või muu avaliku võimu kandja on kannatanu üksnes siis, kui tal on õigushüve kahjustamise tõttu tekkinud varaline nõue, mida on võimalik maksma panna kriminaalmenetluses. Füüsiline isik on kannatanu ka juhul, kui kuriteo või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga on põhjustatud tema lähedase surm ja talle on surma tagajärjel kahju tekkinud. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]
(2)Juriidilisest isikust kannatanu osaleb kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja, seadusliku esindaja poolt volitatud töötaja, pankrotihalduri või lepingulise esindaja kaudu, kellel on kõik kannatanu õigused ja kohustused. Juriidilise isiku nimel ütluste andmise õigus on juriidilisest isikust kannatanu seaduslikul esindajal või pankrotihalduril. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]
(3)Menetlustoimingus kohaldatakse kannatanule tunnistaja kohta sätestatut, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti.
(4)Isik kaasatakse kannatanuna menetlusse menetlustoimingule allutamisega või menetleja määrusega. Isiku võib kannatanuna menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni apellatsioonimenetluse lõpuni. Kui ilmneb, et isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult või ta ei vasta asjaolude muutumise tõttu enam kannatanu mõistele, kõrvaldab menetleja isiku menetlusest määrusega. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016]
(5)Kui kohtueelne menetleja ei rahulda taotlust isiku kannatanuna kaasamiseks või kõrvaldab alusetult kannatanuna menetlusse kaasatud isiku menetlusest, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada menetleja määruse peale kaebus käesoleva seadustiku §-s 228 sätestatud korras. Isik võib enda kannatanuna kaasamist taotleda ka kohtuotsuse peale apellatsiooni esitades. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016] § 37^1. Kannatanu menetlusõigusjärglus
(1)Kui füüsilisest isikust kannatanu sureb või juriidilisest isikust kannatanu lõpeb pärast tsiviilhagi esitamist, kuid enne selle kohta tehtava lahendi jõustumist, lubab menetleja kolmanda isikuna menetlusse astuda kannatanu üldõigusjärglasel. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis.
(2)Kannatanu üldõigusjärglasel on üksnes tsiviilhagi menetlemisega seotud kannatanu õigused.
(3)Üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale.
(4)Kui füüsilisest isikust kannatanu sureb või juriidilisest isikust kannatanu lõpeb ja kannatanu üldõigusjärglast ei ole teada või tema väljaselgitamine ei ole mõistliku tähtaja jooksul võimalik, jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016] § 37^2. Füüsilisest isikust kannatanu individuaalsete kaitsevajaduste hindamine
(1)Menetleja on kohustatud hindama, kas esineb asjaolusid, mis annavad aluse arvata, et füüsilisest isikust kannatanu vajab kriminaalmenetluses erikohtlemist ja kaitset, sealhulgas ohvriabiteenuseid. [RT I, 06.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
(2)Hindamisel võetakse arvesse kannatanu isiksuseomadusi, kuriteo raskust ja laadi, kahtlustatava isikut, kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kannatanule tekitatud kahju. Alaealise kannatanu puhul eeldatakse, et ta vajab kriminaalmenetluses erikohtlemist ja kaitset.
(3)Hindamise tulemusel otsustatakse, milliseid käesolevas seadustikus sätestatud kannatanu turvalisust tagavaid võimalusi on võimalik kasutada, samuti seda, kas ülekuulamine tuleb läbi viia kannatanu erivajadustele kohandatud ruumis, eriliste kaitsevajadustega kannatanu ülekuulamiseks koolitatud spetsialisti poolt või tema osalusel või võimaluse korral kogu menetluse jooksul sama isiku poolt või kas eriliste kaitsevajadustega kannatanu võib vajada ohvriabiteenuseid. [RT I, 06.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] § 38. Kannatanu õigused ja kohustused
(1)Kannatanul on õigus: 1) vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine käesoleva seadustiku §-des 207 ja 208 sätestatud korras; 2) esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus käesoleva seadustiku § 225 lõikes 1 või § 240 punktis 4 sätestatud tähtaja jooksul; [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.01.2017] 3) anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest käesoleva seadustiku §-des 71–73 sätestatud alustel; 4) esitada tõendeid; 5) esitada taotlusi ja kaebusi; 6) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 7) tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega käesoleva seadustiku §-s 224 sätestatud korras; 8) võtta osa kohtulikust arutamisest; 9) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuse ja karistuse ning süüdistuses nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse kohta; [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.01.2017] 10) anda nõusolek ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks ning taotleda lähenemiskeelu kohaldamist käesoleva seadustiku §-s 310^1 sätestatud korras; [RT I 2006, 31, 233 - jõust. 16.07.2006] 11) taotleda, et tema ülekuulamist viiks läbi temaga samast soost isik, kui tegemist on seksuaalvägivalla, soolise vägivalla või lähisuhetes toime pandud kuriteoga, välja arvatud kui ülekuulamist viib läbi prokurör või kohtunik või kui see takistaks menetluse käiku. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]
(2)Kannatanu on kohustatud: 1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele.
(3)[Kehtetu - RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.01.2017]
(4)Uurimisasutus või prokuratuur selgitab kannatanule tema õigusi, tsiviilhagi esitamise korda, tsiviilhagile esitatavaid põhilisi nõudeid, tsiviilhagi esitamise tähtaega ja selle möödalaskmise tagajärgi, samuti riigi õigusabi saamise tingimusi ja korda. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(5)Füüsilisest isikust kannatanul on õigus: 1) saada teavet kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju kahtlustatavale; 2) taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule; 3) võtta menetlustoimingule saatjana kaasa üks tema poolt valitud isik, kui menetleja ei ole sellest põhjendatult keeldunud; [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016] 4) taotleda võimalust arvamuse andmiseks süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, kui tegemist on karistusseadustiku 9. või 11. peatükis sätestatud esimese astme kuriteoga; [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019] 5) avaldada arvamust temale kuriteoga kaasnenud mõju ning kuriteo eest vastutuse võtmise kohta. [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019]
(6)Käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 3 alusel kannatanut menetlustoimingul saatvat isikut hoiatatakse, et menetlusandmeid ei ole lubatud avaldada ning menetlustoimingu käiku ei ole lubatud sekkuda. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016] § 38^1. Kannatanu nõuete maksmapanek kriminaalmenetluses
(1)Kannatanul on õigus esitada kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi kriminaalmenetluses. Kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, kui: 1) nõude eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses; 2) tegemist on kahjuhüvitisnõudega avaliku võimu kandja vastu, mida oleks võimalik esitada halduskohtumenetluses.
(2)Avaliku võimu kandja võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule esitada kannatanuna ka avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Avalik-õigusliku nõudeavalduse võib esitada haldusorgan, kes oleks õigustatud sama rahalise kohustuse kindlaks määrama haldusmenetluses. Avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamine kriminaalmenetluses välistab sama nõude maksmapaneku muus menetluses, välja arvatud juhul, kui taotlus jäetakse kriminaalmenetluses läbi vaatamata.
(3)Tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus esitatakse uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu käesoleva seadustiku § 225 lõikes 1 või § 240 punktis 4 sätestatud tähtaja jooksul. (3^1) Kui kriminaalmenetlusse on kannatanuna kaasatud riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja ei esita käesoleva seadustiku §-s 225 või § 240 punktis 4 sätestatud tähtaja jooksul tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust, võib riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avaliku võimu kandja esindaja asemel esitada tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse prokuratuur. [RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019] (3^2) Kui kriminaalmenetlusse on kannatanuna kaasatud riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja esitab käesoleva seadustiku §-s 225 või § 240 punktis 4 sätestatud tähtaja jooksul tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse, milles väljendatud kannatanu nõue on kuriteoga tekitatud kahju arvesse võttes ilmselgelt ebamõistlikult väike, tõendamata või selles esineb muu oluline puudus, mis võib põhjustada tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse kohtu poolt menetlusse võtmata või läbi vaatamata jätmise ning tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitaja ei ole puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, võib prokuratuur esitada tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avaliku võimu kandja esindaja asemel. [RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019] (3^3) Kui kriminaalmenetlusse on kannatanuna kaasatud riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja võtab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse enne kohtuliku arutamise algust tagasi, võib prokuratuur esitada tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avaliku võimu kandja esindaja asemel. [RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019] (3^4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3^1 –3^3 nimetatud juhtudel esitab prokuratuur tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse riigi kasuks. [RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]
(4)Tsiviilhagi läbivaatamine kriminaalmenetluses on riigilõivuvaba, välja arvatud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, kui mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei tulene kehavigastuse või muu terviserikke tekitamisest või toitja surma põhjustamisest.
(5)Riigilõivu tasumisest tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamisel on vabastatud Eesti Vabariik kui kannatanu.
(6)Käesolevas seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust.
(7)Käesolevas seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel kohaldatakse avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamisel halduskohtumenetluse seadustiku
- peatükis sätestatut. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.01.2017] § 38^
- Kannatanu nõuete maksmapaneku erisus konkurentsialase kuriteo korral [Kehtetu - RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025] §
- Tsiviilkostja
(1)Tsiviilkostja on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav, kuid: 1) kes kannab seaduse järgi varalist vastutust kahju eest, mis on kannatanule tekitatud kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga, või 2) kelle vastu kannatanul on seaduse järgi asjaõiguslik õiguste taastamise või alusetust rikastumisest tulenev nõue, mille eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine.
(2)Isik kaasatakse tsiviilkostjana menetlusse ja kõrvaldatakse menetlusest menetleja määrusega. Menetleja kaasab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku menetlusse kannatanu või süüdistatava taotlusel või omal algatusel, kui on alust arvata, et kannatanu nõue tsiviilkostja vastu võidakse läbi vaadata kriminaalmenetluses, või kui see on vajalik süüdistatava huvide kaitseks. Kannatanu taotlusele peab olema lisatud tsiviilhagi isiku vastu, kelle tsiviilkostjana menetlusse kaasamist kannatanu taotleb. Kui ilmneb, et isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult või ta ei vasta asjaolude muutumise tõttu enam tsiviilkostja mõistele, või kui ilmneb, et kannatanu nõuet kriminaalmenetluses läbi ei vaadata, kõrvaldab menetleja isiku menetlusest.
(3)Isiku võib tsiviilkostjana kaasata kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni maakohtus.
(4)Juriidilisest isikust tsiviilkostja osaleb kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja või pankrotihalduri kaudu, kellel on kõik tsiviilkostja õigused ja kohustused. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016] § 40. Tsiviilkostja õigused ja kohustused
(1)Tsiviilkostjal on õigus: 1) vaidlustada tsiviilhagi või esitada vastuhagi; 2) esitada tõendeid; 3) esitada taotlusi ja kaebusi; 4) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 5) tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega käesoleva seadustiku §-s 224 sätestatud korras; 6) võtta osa kohtulikust arutamisest; 7) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuses toodud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta.
(2)Tsiviilkostja on kohustatud: 1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. § 40^1. Kolmas isik
(1)Kolmas isik on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole kuriteos kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu ega tsiviilkostja, kuid kelle õiguste või kohustuste üle võidakse kriminaalasja lahendamisel või erimenetluses otsustada.
(2)Isik kaasatakse kolmanda isikuna menetlusse ja kõrvaldatakse menetlusest menetleja määrusega. Menetleja kaasab kolmanda isikuna menetlusse iga isiku, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele. Kui ilmneb, et isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult või kui ta ei vasta asjaolude muutumise tõttu enam kolmanda isiku mõistele, kõrvaldab menetleja isiku menetlusest.
(3)Määruse isiku kolmanda isikuna kaasamise või menetlusest kõrvaldamise kohta võib menetleja teha menetluse igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse või erimenetluses tehtava määruse jõustumiseni. Isik võib enda kolmanda isikuna menetlusse kaasamist taotleda ka kohtulahendi peale esitatud kaebuses. Sel juhul lahendatakse tema kaasamine kohtulahendi peale esitatud kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel.
(4)Juriidilisest isikust kolmas isik osaleb kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja või pankrotihalduri kaudu, kellel on kõik kolmanda isiku õigused ja kohustused. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016] § 40^2. Kolmanda isiku õigused ja kohustused
(1)Kolmandal isikul on õigus: 1) esitada tõendeid; 2) esitada taotlusi ja kaebusi; 3) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste kohta avaldusi, mis protokollitakse; 4) tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega käesoleva seadustiku §-s 224 sätestatud korras; 5) võtta osa kohtulikust arutamisest.
(2)Kui kriminaalmenetluses otsustatakse kolmanda isiku vara konfiskeerimine, on kolmandal isikul käesoleva seadustiku § 34 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud kahtlustatava õigused, arvestades konfiskeerimise erisustega.
(3)Kolmas isik on kohustatud: 1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. [RT I 2007, 2, 7 - jõust. 01.02.2007] § 41. Kannatanu esindaja, tsiviilkostja esindaja ja kolmanda isiku esindaja [RT I 2007, 2, 7 - jõust. 01.02.2007]
(1)Füüsilisest isikust kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik võivad kriminaalmenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Isiklik osalemine kriminaalmenetluses ei võta õigust omada esindajat. [RT I 2007, 2, 7 - jõust. 01.02.2007]
(2)Juriidilisest isikust kannatanul, tsiviilkostjal ja kolmandal isikul võib kriminaalmenetluses olla lisaks käesoleva seadustiku § 37 lõikes 2, § 39 lõikes 4 ja § 40^1 lõikes 4 nimetatud seaduslikele esindajatele ka lepingujärgne esindaja. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016]
(3)Kannatanule, tsiviilkostjale ja kolmandale isikule antakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Kui kohus leiab, et kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isiku olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, võib kohus oma algatusel otsustada isikule riigi õigusabi andmise riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. [RT I 2007, 2, 7 - jõust. 01.02.2007] (3^1) Menetleja määrab piiratud teovõimega kannatanule esindaja riigi õigusabi korras, kui: 1) asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et kannatanu seadusliku esindaja huvid on vastuolus kannatanu huvidega; 2) alaealine kannatanu on perekonnast eraldatud; 3) kannatanu on saatjata alaealine välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]
(4)Kannatanul, tsiviilkostjal ja kolmandal isikul võib olla kuni kolm esindajat. Esindajal võib olla mitu esindatavat, kui nende huvid ei ole vastuolus. Lepinguliseks esindajaks kohtumenetluses võib olla advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2^2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. [RT I 2008, 29, 189 - jõust. 01.07.2008]
(5)Esindajal on kõik esindatava õigused. Füüsilise isiku esindajal ja juriidilise isiku lepingujärgsel esindajal ei ole õigust anda esindatava nimel ütlusi. [RT I 2007, 2, 7 - jõust. 01.02.2007]
(6)Esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. Esindajal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada esindatavale. Esindatava kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul ning käesoleva seadustiku §-s 214 ettenähtud tingimustel. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] 6. jagu Kaitsja § 42. Kaitsja
(1)Kriminaalmenetluses on kaitsja: 1) advokaat ja teised käesoleva seadusega lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastavad isikud menetleja loal, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja), või; [RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006] 2) advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisest ning Eesti Advokatuuri poolsest nimetamisest (määratud kaitsja). [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
(2)Kaitsealusel võib kokkuleppe kohaselt olla kohtumenetluses kuni kolm kaitsjat.
(3)Kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus. § 43. Kaitsja valimine ja määramine
(1)Kriminaalmenetluses võivad kaitsja valida kahtlustatav, süüdistatav ja süüdimõistetu kas isiklikult või teise isiku vahendusel.
(2)Kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui: 1) kahtlustatav või süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist; 2) kahtlustatav või süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik käesoleva seadustiku § 45 järgi.
(3)Menetleja teavitab kahtlustatavat või süüdistatavat viivitamata talle kaitsja määramisest ning edastab talle Eesti Advokatuuri nimetatud riigi õigusabi osutava advokaadi kontaktandmed. (3^1) Kui kahtlustatav või süüdistatav taotleb käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 alusel kaitsja määramist, selgitab uurimisasutus, prokuratuur või kohus talle määratud kaitsjale tasu maksmise ja kulude hüvitamise tingimusi ja korda. [RT I, 28.12.2016, 14 - jõust. 01.04.2017]
(4)Kui kriminaalasjas puudub kahtlustatav või süüdistatav, kuid prokuratuur on taotlenud tunnistaja ütluste deponeerimist, nimetab Eesti Advokatuur eeluurimiskohtuniku määramisel kaitsja võimaliku kahtlustatava huvide esindamiseks tunnistaja ülekuulamisel.
(5)Uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrus kaitsja määramiseks saadetakse kaitsja nimetamiseks Eesti Advokatuurile. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014] § 44. Asenduskaitsja
(1)Ajavahemikuks, mil kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on takistatud, võib kaitsja nimetada enda asemele kriminaalmenetlusse asenduskaitsja. Uurimisasutus, prokuratuur või kohus võib määrata kriminaalmenetluses asenduskaitsja seaduses sätestatud juhtudel. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
(2)Asenduskaitsjal on kaitsja õigused ja kohustused. § 44^1. Asenduskaitsja riigi õigusabi korras
(1)Kohtueelses menetluses nimetab asenduskaitsja uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel Eesti Advokatuur, kui valitud kaitsja ei saa 12 tunni jooksul arvates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, või muudel juhtudel 24 tunni jooksul arvates kahtlustatava või süüdistatavaga kaitsekokkuleppe sõlmimisest või menetleja juurde kutsumisest, asuda kaitseülesandeid täitma ja ta ei ole nimetanud endale asenduskaitsjat.
(2)Kohtumenetluses võib kohus otsustada asenduskaitsja määramise, kui valitud või määratud kaitsja ei saa ilmuda kohtuistungile üldmenetluse asjas, milles ta on võtnud endale kaitsekohustuse, ja ta ei ole nimetanud endale asenduskaitsjat.
(3)Kui valitud või määratud kaitsjal ei ole võimalik osaleda asja kohtulikul arutamisel kolme kuu jooksul arvates eelistungi toimumisest, määrab kohus asenduskaitsja, kohustades Eesti Advokatuuri nimetama kaitsja ühe kuu jooksul arvates kohtumääruse koostamisest ning tagama nimetatud kaitsja osalemise kohtulikul arutamisel kahe kuu jooksul tema nimetamisest arvates. Kui alates kohtumääruse koostamisest ühe kuu jooksul selgub, et valitud või määratud kaitsja saab ise asuda kaitsekohustust täitma, siis Eesti Advokatuur kohtumäärust ei täida, andes sellest koos põhjendusega kohtule teada.
(4)Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel osaleb määratud asenduskaitsja kriminaalmenetluses seni, kuni kahtlustatava või süüdistatava valitud või määratud kaitsja saab asuda kaitseülesandeid täitma.
(5)Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel ei lõpeta asenduskaitsja määramine kahtlustatava või süüdistatava valitud või määratud kaitsja volitust ega vabasta kaitsjat kaitsekohustusest.
(6)Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel peab määratud asenduskaitsja enne kaitseülesande täitmisele asumist võimaluse korral konsulteerima kahtlustatava või süüdistatava valitud või määratud kaitsjaga ning järgima kaitseülesande täitmisel valitud või määratud kaitsja juhiseid. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014] § 45. Kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest
(1)Kaitsja võib kriminaalmenetlusest osa võtta alates hetkest, mil isik saab kahtlustatava menetlusseisundi või käesoleva seadustiku § 43 lõikes 4 sätestatud juhul. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(2)Kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest on kohustuslik, kui: 1) isik on pannud kuriteo või õigusvastase teo toime alaealisena; [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014] 2) isik ei ole oma psüühilise või füüsilise puude tõttu suuteline ise end kaitsma või kui kaitsmine on selle tõttu raskendatud; 3) isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib mõista eluaegse vangistuse; 4) isiku huvid on vastuolus teise isiku huvidega, kellel on kaitsja; 5) isik on viibinud vahi all vähemalt neli kuud; [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016] 6) [kehtetu - RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]
(3)Kaitsja osavõtt kohtueelsest menetlusest on kohustuslik alates kriminaaltoimiku tutvustamisest käesoleva seadustiku § 223 lõikes 3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui menetletakse teise astme kuritegu, prokurör peab võimalikuks kriminaalasja lahendada lühimenetluses, sealhulgas kiirmenetluse vormis toimetatavas lühimenetluses, kahtlustatavat on kirjalikult allkirja vastu teavitatud õigusest saada kaitsja abi, kaitsja saamise tingimustest ja kaitsja taotlemata jätmise tagajärgedest, ent kahtlustatav ei ole kaitsja osalemist taotlenud ning prokuröri või kohtuniku hinnangul ei ole kaitsja osalemine õigusemõistmise huvides vajalik. [RT I, 28.12.2016, 14 - jõust. 01.04.2017]
(4)Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, välja arvatud: 1) kokkuleppemenetluses, sealhulgas käesoleva seadustiku §-des 239–250 sätestatud korras kiirmenetluse vormis toimetatavas kokkuleppemenetluses, kui kahtlustatav või süüdistatav ei ole esitanud taotlust kaitsja osalemiseks kohtumenetluses ning kaitsja osalemine ei ole menetleja hinnangul õigusemõistmise huvides vajalik; 2) teise astme kuriteo menetlemisel lühimenetluses, sealhulgas käesoleva seadustiku §-des 233–238 sätestatud korras kiirmenetluse vormis toimetatavas lühimenetluses, kui süüdistatav on kaitsjast loobunud ja kaitsja osalemine ei ole menetleja hinnangul õigusemõistmise huvides vajalik. [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016] (4^1) Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loobumise vormile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] (4^2) Kui kaitsja ei osale süüdistatava soovil kohtulikul arutamisel, siis on süüdistataval samad menetluslikud õigused ja kohustused, mis oleksid kaitsjal kohtuliku arutamise käigus. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] (4^3) [Kehtetu - RT I, 05.07.2013, 2 - jõust. 15.07.2013]
(5)Määratud kaitsja on kohustatud kriminaalmenetluses osalema kuni kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni ja ta võib omal algatusel keelduda kaitsekohustuse võtmisest või loobuda võetud kaitsekohustustest üksnes käesoleva seadustiku § 46 lõikes 1 sätestatud alustel.
(6)Kaitseülesannete täitmine lepingulise kaitsja poolt kohtueelses menetluses hõlmab ka osalemist kohtueelse menetluse lõpuleviimisel.
(7)Kaitseülesannete täitmine lepingulise kaitsja poolt maakohtus hõlmab ka apellatsioon- või määruskaebuse koostamist maakohtu lahendi peale, kui seda soovib kaitsealune.
(8)Kaitseülesannete täitmine lepingulise kaitsja poolt ringkonnakohtus hõlmab ka kassatsiooni või määruskaebuse koostamist ringkonnakohtu lahendi peale ning eelmenetlust Riigikohtus, kui seda soovib kaitsealune. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(9)Lepinguline kaitsja võib omal algatusel keelduda kaitsekohustuse võtmisest või loobuda võetud kaitsekohustustest üksnes käesoleva seadustiku § 46 lõikes 1 sätestatud alustel. § 46. Kaitsekohustuse võtmisest keeldumine või võetud kaitsekohustusest loobumine
(1)Kaitsja võib omal algatusel ja advokaadibüroo pidaja nõusolekul keelduda kaitsekohustuse võtmisest või loobuda võetud kaitsekohustusest, kui: 1) ta on advokatuuriseaduse § 45 lõikes 5 sätestatud korras vabastatud kutsesaladuse hoidmisest või kui kahtlustatav või süüdistatav on esitanud nõude, mille täitmiseks peab kaitsja rikkuma seadust või kutse-eetika nõudeid; 2) kaitsekohustuste täitmine selle kaitsja poolt rikuks kaitseõigust; 3) kaitsealune on rikkunud kliendilepingu olulist tingimust. (1^1) [Kehtetu - RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
(2)Kaitsekohustuse võtmisest keeldumine või võetud kaitsekohustusest loobumine tehakse menetlejale viivitamata teatavaks.
(3)Kaitsekohustuse võtmisest keeldumisel või võetud kaitsekohustusest loobumisel on õiguslik tähendus alates hetkest, mil uus kaitsja on asunud kaitseülesandeid täitma.
(4)Kui kaitsja on kaitsekohustuse võtmisest keeldunud või võetud kaitsekohustusest loobunud, võib seejärel kaitseülesandeid täitma asunud uus kaitsja kriminaalasja materjalidega tutvumise eesmärgil taotleda, et kaitsealuse ja kaitsja osalemisel tehtavad uurimistoimingud lükatakse kuni kolme päeva võrra edasi. § 47. Kaitsja õigused ja kohustused
(1)Kaitsjal on õigus: 1) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult kaitsealusele õigusabi andmiseks vajalikke dokumente; 2) esitada tõendeid; 3) esitada taotlusi ja kaebusi; 4) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 5) menetleja teadmisel kasutada kaitsekohustust täites tehnikavahendeid, kui see ei sega menetlustoimingut; 6) osaleda kohtueelses menetluses kaitsealuse osavõtul tehtavates uurimistoimingutes õigusega esitada menetleja kaudu küsimusi; 7) kriminaalmenetlusse astumisest alates tutvuda kaitsealuse ülekuulamise protokolliga ja kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ning kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kogu kriminaaltoimikuga; [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004] 8) kohtuda kaitsealusega kõrvaliste isikute juuresolekuta, ilma et kohtumiste arv ja kestus oleks piiratud, kui kohtumise kestus ei ole käesolevas seadustikus sätestatud teisiti.
(2)Kaitsja on kohustatud kasutama kõiki kaitsmisvahendeid ja -viise, mis ei ole seadusega keelatud, et selgitada kaitsealust õigustavad, mittesüüstavad ja karistust kergendavad asjaolud, ning andma talle muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi.
(3)Kaitsja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. Kaitsjal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada kaitsealusele. Kaitsealuse kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib kaitsja avaldada vaid kaitsealuse nõusolekul ning kui seda nõuavad õigusemõistmise huvid. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] § 48. Kaitsjast loobumine Kahtlustatav ja süüdistatav võivad kaitsjast kirjalikult loobuda kohtueelses menetluses, kui kaitsja osavõtt ei ole kohustuslik. 7. jagu Menetluses osalemist välistavad asjaolud § 49. Kohtuniku taandumise alused
(1)Kohtunik on kohustatud kriminaalmenetlusest taanduma, kui ta: 1) on varem samas kriminaalasjas teinud madalama astme kohtu lahendi või kohtulahendi, mille kõrgema astme kohus on osaliselt või täielikult tühistanud, välja arvatud juhul, kui kõrgema astme kohus on lahendi tühistamisel saatnud kriminaalasja uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus; [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] 2) on samas kriminaalasjas eeluurimiskohtunikuna teinud käesoleva seadustiku §-s 132, 134, 135 või 137 nimetatud kohtumääruse, välja arvatud kriminaalasja arutamisel kokkuleppe- ja käskmenetluses; [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004] 3) on varem osalenud samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjektina; 4) on või on olnud käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 järgi süüdistatava, kannatanu või tsiviilkostja lähedane. 5) [kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(2)Kohtuniku osalemine Riigikohtu kriminaalkolleegiumis ei ole taandumise alus sama kriminaalasja edasisel menetlemisel Riigikohtus.
(3)Eeluurimiskohtuniku või prokuratuuri määruse peale esitatud kaebuse lahendamine ei ole kohtuniku taandumise alus.
(4)Kohtukoosseisus ei või olla isikuid, kes on või on olnud käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 järgi omavahel lähedased.
(5)Kohtuniku taandumine vormistatakse motiveeritud taandumisavaldusega, mis lisatakse kohtutoimikusse. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(6)Kui kohtunik leiab, et ta ei saa olla erapooletu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata põhjusel, esitab ta taandamistaotluse käesoleva seadustiku §-s 49^1 ettenähtud korras. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] § 49^1. Kohtuniku esitatud taandamistaotluse lahendamine
(1)Käesoleva seadustiku § 49 lõikes 6 nimetatud taandamistaotluse esitab kohtunik või kohtukoosseis kohtu esimehele või tema määratud kohtunikule.
(2)Kuni taandamistaotluse lahendamiseni võib kohtunik või taandamistaotluse saanud kohtukoosseis teha vaid edasilükkamatuid menetlustoiminguid.
(3)Kohtu esimees või tema poolt määratud kohtunik lahendab taandamistaotluse määrusega kirjalikus menetluses kolme tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.
(4)Maakohtu esimehe taandamistaotluse lahendab ringkonnakohtu esimees või tema määratud kohtunik. Ringkonnakohtu esimehe taandamistaotluse lahendab Riigikohtu esimees või tema määratud kohtunik. Riigikohtu kohtuniku taandamistaotluse lahendab asja arutav kohtukoosseis. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] § 50. Kohtuniku taandamine
(1)Kui kohtunik ei ole taandunud käesoleva seadustiku §-s 49 sätestatud alusel, võib kohtumenetluse pool esitada tema taandamise taotluse.
(2)Taandamistaotlus esitatakse kohtuistungi rakendamisel. Kui kohtuniku taandumise alus selgub hiljem ja see tehakse kohtule viivitamata teatavaks, võib taandamistaotluse esitada enne süüdistatavale viimase sõna andmist.
(3)Taandamistaotluse esitamise korral võib kohtunik enne selle lahendamist teha vaid edasilükkamatuid menetlustoiminguid. Kui esitatud on ilmselt põhjendamatu või varem lahendatud taandamistaotlusega samasisuline taandamistaotlus, võib kohtunik menetlust jätkata, kuid ei või teha menetlust lõpetavat lahendit enne taandamistaotluse lahendamist. Taandamistaotluse rahuldamise korral on menetluse jätkamisel tehtud menetlustoimingud tühised. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]
(4)Enne taandamistaotluse lahendamist kuulab kohus ära taandatava kohtuniku seletuse ja poolte arvamused.
(5)Taandamistaotlus lahendatakse määrusega. Ühe kohtuniku taandamise taotluse lahendab ülejäänud kohtukoosseis taandatava juuresolekuta. Häälte poolitumise korral on kohtunik taandatud. Mitme kohtuniku või kogu kohtukoosseisu taandamise taotluse lahendab sama kohtukoosseis lihthäälteenamusega. Kui kohtukoosseis leiab, et taandamistaotlus tuleb rahuldada käesoleva seadustiku § 49 lõikes 1 nimetamata põhjusel või üldmenetluses esitatud taandamistaotlus tuleb jätta rahuldamata, siis määrust ei koostata, vaid taandamistaotlus esitatakse lahendamiseks käesoleva seadustiku §-s 49^1 ettenähtud korras. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]
(6)Kui kohtunik arutab kriminaalasja ainuisikuliselt, lahendab ta taandamistaotluse ise. Kui kohtunik leiab, et taandamistaotlus tuleb rahuldada käesoleva seadustiku § 49 lõikes 1 nimetamata põhjusel või üldmenetluses esitatud taandamistaotlus tuleb jätta rahuldamata, esitab ta taandamistaotluse lahendamiseks käesoleva seadustiku §-s 49^1 ettenähtud korras. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]
(7)Kohtulahendi peale esitatud kaebuses on õigus viidata kohtuniku taandumise alusele, kui taandamistaotlus on madalama astme kohtus esitatud õigel ajal, kuid on jäetud rahuldamata, või kui taandumise alus selgub pärast kriminaalasja lahendamist. §
- Taandunud kohtuniku ja taandatud kohtuniku asendamine Kui taandunud või taandatud kohtunikku ei ole võimalik selles kohtus asendada, saadab ringkonnakohtu esimees kriminaalasja oma tööpiirkonna teisele maakohtule. Kriminaalasja saatmise teise ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtule otsustab Riigikohtu esimees. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] §
- Prokuröri taandumise alused
(1)Prokurör on kohustatud kriminaalmenetlusest taanduma käesoleva seadustiku § 49 lõigetes 1 ja 6 sätestatud alustel. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(2)Prokuröri varasem osalemine samas kriminaalmenetluses prokurörina ei ole tema taandumise alus. § 53. Prokuröri taandamine
(1)Kui prokurör ei ole taandunud käesoleva seadustiku § 49 lõigetes 1 ja 6 sätestatud alustel, võib kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja, kolmas isik või kaitsja esitada tema taandamise taotluse. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(2)Kohtueelses menetluses lahendab prokuröri vastu esitatud taandamistaotluse riigiprokuratuur määrusega taotluse esitamisest alates viie päeva jooksul.
(3)Kohtumenetluses lahendab taandamistaotluse kohus. §
- Kaitsja taandumise alused Isik ei või olla kaitsja, kui ta on: 1) olnud või on samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjekt; 2) varem samas või sellega seonduvas kriminaalasjas kaitsnud või esindanud teist isikut, kelle huvid on kaitsealuse huvidega vastuolus. §
- Kaitsja taandamise alused
(1)Kohus taandab kaitsja määrusega omal algatusel või kohtumenetluse poolte taotlusel, kui esinevad riigi õigusabi seaduse § 20 lõikes 3^1 sätestatud alused või kui kaitsja ei ole taandunud käesoleva seadustiku §-s 54 sätestatud alustel. [RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]
(2)Kohus taandab kaitsja, kui käesoleva seadustiku §-des 56 ja 57 sätestatud taandamismenetluses ilmneb, et ta on kuritarvitanud oma menetlusseisundit, suheldes kahtlustatavana kinnipeetud või vahistatud kaitsealusega viisil, mis võib soodustada uue kuriteo toimepanemist või kinnipidamiskoha sisekorra rikkumist.
(3)[Kehtetu - RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014] § 56. Kaitsja taandamise menetluse taotlus
(1)Kaitsja taandamise menetlust toimetab: 1) kohtueelses menetluses eeluurimiskohtunik; 2) maakohtus kohtunik ainuisikuliselt või kohtukoosseisu üks kohtunik; 3) ringkonnakohtus või Riigikohtus kohtukoosseisu üks kohtunik.
(2)Kaitsja taandamise menetluse taotlus ei takista kohtueelset menetlust.
(3)Kui kaitsja taandamise menetluse taotlus esitatakse kohtumenetluses, lükatakse kohtuistung edasi kuni ühe kuu võrra.
(4)Kaitsja taandamise menetluse taotluse vastuvõtmise päevale järgneval tööpäeval määrab kohtunik taandamismenetluse toimetamiseks kohtuistungi aja ning teatab sellest taotluse esitanud prokuratuurile, taandatavale kaitsjale ja tema kaitsealusele ning advokatuuri juhatusele, kui taandatav kaitsja on advokatuuri liige. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] § 57. Kaitsja taandamise menetlus
(1)Kaitsja taandamise menetlus toimub taandamismenetluse taotluse vastuvõtmisest alates viie päeva jooksul.
(2)Kui taotluse esitaja ei ilmu taandamismenetluseks kohtuistungile, jäetakse kaitsja taandamata.
(3)Kui kaitsja ei ilmu taandamismenetluseks kohtuistungile käesoleva seadustiku §-s 170 nimetatud mõjuvatel põhjustel, lükatakse taandamismenetlus edasi kuni kolme päeva võrra.
(4)Kui kutse saanud kaitsja jätab taandamismenetluseks kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata või kui tema ilmumata jäämise põhjus ei ole teada või kui ta ei ilmu edasilükatud kohtuistungile, toimub taandamismenetlus tema osavõtuta.
(5)Taandamismenetluses kuulab kohus ära taotluse esitaja ja kaitsja, kes võivad esitada tõendeid ja kohtu loal esitada teineteisele küsimusi.
(6)Taandamismenetluse lahend vormistatakse kohtumäärusega.
(7)Käesolevas paragrahvis ja §-s 55 sätestatud korras taandatud kaitsjal on õigus kriminaalmenetlusest uuesti osa võtta, kui käesoleva seadustiku § 55 lõikes 2 sätestatud taandamisalus on ära langenud. §
- Taandunud kaitsja ja taandatud kaitsja asendamine Pärast kaitsja taandumist või tema taandamist käesoleva seadustiku §-s 55 sätestatud alustel võib kaitsealune kohtu määratud tähtaja jooksul valida uue kaitsja või käesoleva seadustiku §-s 43 või 45 sätestatud juhtudel kaitsja määratakse. §
- Muude menetlusest osavõtvate isikute taandamine
(1)Uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi, on kohustatud taanduma käesoleva seadustiku § 49 lõigetes 1 ja 6 sätestatud alustel. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(2)[Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(3)Ekspert, kohtuistungi sekretär ja tõlk kohustuvad taanduma või nad taandatakse käesoleva seadustiku §-des 96, 97, 157 ja 162 sätestatud alustel ja korras.
(4)Kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku ja tunnistaja esindaja on kohustatud taanduma käesoleva seadustiku §-s 54 sätestatud alustel. Kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku ja tunnistaja esindaja taandamisel järgitakse käesolevas seadustikus kaitsja taandamiseks ettenähtud sätteid. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(5)Kohtueelses menetluses esitatud taandamistaotluse lahendab prokuratuur määrusega taotluse esitamisest alates kolme päeva jooksul.
(6)Kohtumenetluses lahendab taandamistaotluse kohus.
- peatükk TÕENDAMINE
- jagu Tõendamise ja tõendite kogumise üldtingimused §
- Tõendatus ja üldtuntus
(1)Kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks.
(2)Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad.
(3)Üldtuntuks võib kohus tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest. § 61. Tõendite hindamine
(1)Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.
(2)Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. §
- Tõendamisese Tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. §
- Tõend
(1)Tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016] (1^1) Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise kriminaalmenetluses otsustab riigi peaprokurör, arvestades käesoleva seadustiku § 126^1 lõikes 2 ja § 126^7 lõikes 2 nimetatud piiranguid. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
(2)Kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks võib kasutada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tõendeid, välja arvatud juhul, kui on tegemist kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendiga. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] § 64. Tõendite kogumise üldtingimused
(1)Tõendeid kogutakse viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au ja väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita põhjendamatult varalist kahju. Keelatud on tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades.
(2)Kui isiku läbiotsimisel, läbivaatusel või võrdlusmaterjali võtmisel on vaja paljastada tema keha, peavad uurimisasutuse ametnik, prokurör ja menetlustoimingus osaleja, välja arvatud tervishoiutöötaja või kohtuarst, olema temaga samast soost.
(3)Kui tõendeid kogudes kasutatakse tehnikavahendeid, teatatakse sellest eelnevalt menetlustoimingus osalejatele ja neile selgitatakse tehnikavahendite kasutamise eesmärki.
(4)[Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(5)Vajaduse korral hoiatatakse menetlustoimingus osalejaid, et käesoleva seadustiku § 214 kohaselt ei ole lubatud kohtueelse menetluse andmeid avaldada.
(6)Jälitustoiminguga tõendite kogumine on reguleeritud käesoleva seadustiku peatükis 3^1 . [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013] § 65. Reisil viibival laeval ja välisriigis saadud tõendid
(1)Eesti kriminaalmenetluses on lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud erisust.
(2)Kui kriminaalmenetluse esemeks on kaitseväeteenistuses oleva isiku tegu, mis pandi toime väljaspool Eesti Vabariiki, siis on kriminaalmenetluses lubatud kasutada välisriigis kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega, sõltumata asjaolust, kas menetlustoiming tehti abistamistaotluse alusel või mitte.
(3)Kui reisil viibival laeval leiab aset tegu, millele kohaldatakse Eesti karistusseadustikku, on kapteni poolt kaubandusliku meresõidu koodeksi § 73 alusel koostatud dokumendid kriminaalmenetluses tõendiks. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] 2. jagu Tunnistaja ülekuulamine § 66. Tunnistaja
(1)Tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid.
(2)Kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Uurimisasutuse ametnik, prokurör või kohtunik, kelle menetluses kriminaalasi on olnud, võib olla kohtumenetluses tunnistajaks tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014] (2^1) Tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui: 1) vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata käesoleva seadustiku § 291 lõikes 1 nimetatud põhjusel; 2) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde; 3) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega; 4) tunnistaja ütluste sisuks on ühiselt toimepandud kuriteo asjaolud. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(3)Tunnistaja on kohustatud andma ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus käesoleva seadustiku §-de 71–73 järgi. Ütlusi andes on tunnistaja kohustatud rääkima tõtt. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] § 67. Tunnistaja turvalisuse tagamine
(1)Kuriteo raskusest või erandlikest asjaoludest tulenevalt võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel määrusega muuta tunnistaja tema turvalisuse tagamiseks anonüümseks.
(2)Anonüümsusmääruse tegemiseks küsitleb eeluurimiskohtunik tunnistajat tema usaldusväärsuse kindlakstegemiseks ja turvavajaduse selgitamiseks ning kuulab ära prokuröri arvamuse. Vajaduse korral tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga.
(3)Anonüümsele tunnistajale antakse anonüümsusmääruse alusel leppenimi, mida kasutatakse menetlustoimingutes käesoleva seadustiku § 146 lõike 8 kohaselt.
(4)Andmed anonüümseks muudetud tunnistaja nime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaja, kodakondsuse, hariduse, elu- ja töökoha või õppeasutuse kohta suletakse ümbrikusse, millele kantakse kriminaalasja number ja menetleja allkiri. Ümbrik pitseeritakse ja seda hoitakse kriminaaltoimikust eraldi. Ümbrikus olevate andmetega võib tutvuda üksnes menetleja, kes tutvumise järel pitseerib ja allkirjastab ümbriku uuesti.
(5)Kohtumenetluses kuulatakse leppenimega tunnistaja üle telefonitsi käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 2 sätestatud korras, kasutades vajaduse korral häälemuutmisseadmeid. Tunnistajale võib esitada küsimusi ka kirjalikult.
(6)Tunnistaja turvalisuse tagamiseks võib tunnistajale tema anonüümseks muutmisest sõltumata kohaldada tunnistajakaitse seaduses sätestatut. [RT I 2005, 39, 307 - jõust. 21.07.2005] § 67^1. Tunnistaja esindaja
(1)Tunnistaja võib taotleda, et tema õiguste kaitseks viibiks kohtueelses menetluses tema ülekuulamise juures tema lepingulise esindajana advokaat või muu käesoleva seadusega lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastav isik.
(2)Ülekuulamise juurde ei või menetleja lubada tunnistaja esindajana isikut, kes on juba samas kriminaalasjas menetlusosaline, tunnistaja, asjatundja, võib osutuda tunnistajaks või asjatundjaks või on põhjendatud kahtlus, et isiku huvid on vastuolus tunnistaja huvidega. Isiku mittelubamine esindajaks vormistatakse menetleja määrusega, mille tunnistaja võib vaidlustada eeluurimiskohtuniku juures kahe tööpäeva jooksul määruse saamisest.
(3)Kui tunnistajal ei õnnestu kahe tööpäeva jooksul alates menetleja kutses nimetatud toimingu ajast ilmuda ülekuulamisele koos käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 nõuetele vastava esindajaga, viiakse ülekuulamine läbi ilma esindajata. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
(4)Tunnistaja esindajal on õigus sekkuda ülekuulamisse, kui menetlusnõuete rikkumine toob kaasa tunnistaja õiguste rikkumise, ning esitada kaebusi käesoleva seadustiku
- peatüki
- jaos sätestatud alustel ja korras. Tunnistaja esindajal ei ole õigust anda tunnistaja nimel ütlusi.
(5)Esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. Esindajal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada esindatavale. Esindatava kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul ning käesoleva seadustiku §-s 214 ettenähtud tingimustel. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] § 68. Tunnistaja ülekuulamine
(1)Tunnistajale selgitatakse tema õigusi ja kohustusi ning õigust kirjutada ütlust omakäeliselt.
(2)Vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatatakse ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võetakse ülekuulamisprotokolli allkiri. Vajaduse korral selgitatakse tunnistajale, et sihilikku vaikimist talle teadaolevatest asjaoludest käsitatakse ütluse andmisest keeldumisena.
(3)Tunnistaja võib ütlust andes kasutada arvandmete ning nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete kohta märkmeid ja muid dokumente.
(4)Tunnistajat võib üle kuulata üksnes tõendamiseseme asjaolude kohta. Suunavaid küsimusi võib esitada ainult käesoleva seadustiku § 288^1 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud juhtudel. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(5)[Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(6)Tunnistajale võib esitada küsimusi kahtlustatava, süüdistatava ja kannatanu kõlbeliste omaduste ning harjumuste kohta üksnes juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks olevat tegu tuleb hinnata lahutamatus seoses nende varasema käitumisega. [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004] § 69. Kaugülekuulamine
(1)Menetleja võib korraldada kaugülekuulamise, kui isiku vahetu ülekuulamine on raskendatud või ebamõistlikult koormav või kui kaugülekuulamine on vajalik isiku huvide kaitseks. [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]
(2)Kaugülekuulamine tähendab käesolevas seadustikus ülekuulamist: 1) tehnilise lahenduse abil, mille tulemusena on ülekuulatava ütlused otseülekandena vahetult näha ja kuulda ning talle saab küsimusi esitada; 2) telefonitsi, mille tulemusena on ülekuulatava ütlused vahetult kuulda ning talle saab küsimusi esitada. [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]
(3)[Kehtetu - RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]
(4)Kaugülekuulamise protokolli tehakse märge tunnistaja hoiatamise kohta ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest. [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]
(5)Kui välisriigis viibiva isiku ülekuulamisel on vajalik välisriigi õigusasutuse abi, järgitakse kaugülekuulamisel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelises koostöös käesoleva seadustiku §-s 489^41 sätestatut ja muul juhul §-s 468 sätestatut. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]
(6)Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada kaugülekuulamise korraldamise täpsemad nõuded. § 69^1. Ütluste deponeerimine
(1)Prokuratuur, kahtlustatav või kaitsja võib taotleda, et eeluurimiskohtuniku juures kuulataks üle isik, kes on kriminaalmenetluses tunnistajaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on tahtlik kuritegu, mille eest on karistusena ette nähtud vähemalt kuni kolm aastat vangistust.
(2)Kohus rahuldab taotluse, kui esinevad asjaolud, mis võimaldavad järeldada, et tunnistaja hilisem ülekuulamine kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib osutuda võimatuks või teda võidakse mõjutada valeütlusi andma. Taotluse rahuldamata jätmise vormistab kohus põhistatud määrusega, mis on vaidlustatav määruskaebuse korras.
(3)Kohus lahendab taotluse ütluste deponeerimiseks viie päeva jooksul taotluse saamisest ning taotluse rahuldamisel määrab esimesel võimalusel ülekuulamise aja, mille teeb viivitamata teatavaks prokuratuurile ja kaitsjale.
(4)Ülekuulamisele eeluurimiskohtuniku juures kutsutakse prokurör, kaitsja, kahtlustatav ja tunnistaja. Kahtlustatav jäetakse tunnistaja või prokuratuuri taotlusel ülekuulamisele kutsumata, kui kahtlustatava ülekuulamisel viibimine ohustab tunnistaja turvalisust. Isikute väljakutsumise ütluste deponeerimisele korraldab menetlusosaline, kes ülekuulamist taotleb. Kaitsja võib isiku väljakutsumiseks taotleda eeluurimiskohtunikult abi käesoleva seadustiku § 163^1 lõigetes 4 ja 5 sätestatud ulatuses.
(5)Kutse kätte saanud kahtlustatava ilmumata jäämine ei takista ülekuulamist. Ülekuulamist ei toimu, kui kutse kätte saanud prokurör või kaitsja ei ilmu mõjuval põhjusel ja on sellest eelnevalt kohut teavitanud. Kui ülekuulamist taotlenud menetlusosaline ei ilmu ülekuulamisele või ei toimeta kohtuniku juurde isikut, kelle ülekuulamist ta taotleb, jäetakse ülekuulamine eeluurimiskohtuniku juures läbi viimata.
(6)Ülekuulamisel ja selle protokollimisel järgitakse käesoleva seadustiku §-des 155–158 ning 287–291 sätestatut. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] § 69^2. Kirjalik ütlus
(1)Menetleja võib kohtueelses menetluses kohustada tunnistajat vastama küsimustele kirjalikult menetleja määratud tähtaja jooksul, kui menetleja leiab, et vahetu või kaugülekuulamine ei ole otstarbekas.
(2)Isikut, keda kohustatakse küsimustele kirjalikult vastama, teavitatakse tema õigustest, kohustustest ja vastutusest ning selgitatakse, et hoolimata kirjalike ütluste andmisest võib teda kutsuda ülekuulamisele.
(3)Kirjalike ütluste andja kinnitab e-toimiku süsteemis, oma allkirjaga või muul taasesitamist võimaldaval viisil, et talle on tema õigusi, kohustusi ja vastutust tutvustatud ning et tema antud vastused on tõesed. [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020] § 70. Alaealise tunnistaja ülekuulamise erisused
(1)Menetleja võib alaealise tunnistaja ülekuulamise juurde kutsuda lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoogi. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
(2)Kui menetlejal endal asjakohane väljaõpe puudub, siis on lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoogi kaasamine alaealise ülekuulamisse kohustuslik, kui: [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013] 1) tunnistaja on noorem kui kümneaastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult alaealise psüühikale 2) tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega; 3) tunnistaja on kõne-, meele-, vaimupuudega või psüühikahäiretega.
(3)Vajaduse korral alaealise ülekuulamine videosalvestatakse. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul alaealise ülekuulamine videosalvestatakse, kui on kavas kasutada seda ülekuulamist tõendina kohtumenetluses, sest alaealise vahetu ülekuulamine kohtus ei ole võimalik tema vanuse või vaimse seisundi tõttu.
(4)Kahtlustataval on õigus kohtueelse menetluse ajal tutvuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud videosalvestistega. Viie päeva jooksul pärast tutvumist on kahtlustataval või kaitsjal õigus esitada tunnistajale küsimusi. Prokuratuur vaatab taotluse läbi viie päeva jooksul alates selle esitamisest. Taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse määrusega, mille koopia edastatakse taotlejale. Taotluse rahuldamisest keeldumine ei takista taotluse kordamist käesoleva seadustiku §-s 225 sätestatud korras või kohtumenetluses. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] § 71. Ütluste andmisest keeldumine isiklikel põhjustel
(1)Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on kahtlustatava või süüdistatava: 1) alanejal ja ülenejal sugulasel; 2) õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus või registreeritud kooselus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või poolvennaga; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 3) võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel; 4) lapsendajal ja lapsendatul; 5) abikaasal, registreeritud elukaaslasel, püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu, kooselulepingu või püsiva kooselu lõppemist. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(2)Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui: 1) ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud isikuid; 2) ta on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või õigeks mõistetud. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] § 72. Ütluste andmisest keeldumine kutse- või muu tegevuse tõttu [RT I, 21.12.2010, 1 - jõust. 31.12.2010]
(1)Õigus tunnistajana keelduda kutse- või muus tegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta ütluste andmisest on: [RT I, 21.12.2010, 1 - jõust. 31.12.2010] 1) Eestis registreeritud usuorganisatsiooni vaimulikul; 2) kaitsjal ja notaril, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 3) tervishoiutöötajal ja farmatseudil isiku päritolusse, kunstlikku viljastamisse, perekonnasse või tervisesse puutuvate asjaolude puhul; 3^1) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul teabe kohta, mis võimaldab tuvastada teavet andnud isiku, välja arvatud juhul, kui muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ja isikut kohustatakse ütluste andmiseks prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtu määruse alusel; [RT I, 21.12.2010, 1 - jõust. 31.12.2010] 4) isikul, kellele on seadusega pandud ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus.
(2)Õigus ütluste andmisest keelduda on ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikute erialasel abipersonalil. (2^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3^1 sätestatud juhul on õigus ütluste andmisest keelduda isikul, kes puutub ametialaselt kokku ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule informatsiooni andnud isikut tuvastada võivate asjaoludega. [RT I, 21.12.2010, 1 - jõust. 31.12.2010]
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 2^1 nimetatud isikutel ei ole õigust keelduda ütluste andmisest, kui ütluste andmisega nõustub isik, kelle huvides on saladuse hoidmise kohustus kehtestatud. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]
(4)Kui kohus menetlustoimingu põhjal veendub, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isiku keeldumine ütluste andmisest ei seondu tema kutsetegevusega, võib ta kohustada nimetatud isikut ütlusi andma. § 73. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kohta ütluste andmisest keeldumine [RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]
(1)Tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest nende asjaolude kohta, mille suhtes kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust. [RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]
(2)Kui tunnistaja keeldub ütluste andmisest riigisaladusele või salastatud välisteabele viidates, pöördub uurimisasutus, prokuratuur või kohus riigisaladust või salastatud välisteavet valdava asutuse poole taotlusega kinnitada asjaolude tunnistamist riigisaladuseks või salastatud välisteabeks. [RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]
(3)Kui riigisaladust või salastatud välisteavet valdav asutus ei kinnita asjaolude tunnistamist riigisaladuseks või salastatud välisteabeks või kui ta ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlusele kahekümne päeva jooksul, on tunnistaja kohustatud andma ütlusi. § 74. Tunnistaja ülekuulamise protokoll [RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]
(1)Ülekuulamisprotokolli kantakse: 1) tunnistaja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, elu- ja töökoht või õppeasutuse nimetus; 2) mis laadi suhted on ülekuulataval kahtlustatava või kannatanuga; 3) ütlused.
(2)Täiend- või kordusülekuulamisel koostatavas ülekuulamisprotokollis ei korrata ülekuulatava isiku andmeid ega andmeid tema ja kahtlustatava või kannatanu suhete kohta, vaid viidatakse esmaülekuulamise protokollile.
(3)Tunnistaja taotlusel ei märgita ülekuulamisprotokollis tema elu- või töökohta või õppeasutuse nimetust. Need andmed lisatakse ülekuulamisprotokollile suletud ümbrikus.
(4)Tunnistaja võib ülekuulamisel pärast vaba jutustamist kirjutada ütlused ülekuulamisprotokolli omakäeliselt, mille kohta tehakse protokollis märge. [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004] 3. jagu Kahtlustatava ülekuulamine § 75. Kahtlustatava ülekuulamine
(1)Kahtlustatava ülekuulamise rakendamisel selgitatakse kahtlustatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, emakeel ning töökoht või õppeasutus. [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]
(2)Ülekuulamist alustades selgitatakse kahtlustatavale, et tal on õigus keelduda ütluste andmisest ning et antud ütlusi võidakse kasutada tema vastu.
(3)Kahtlustatavalt küsitakse, kas ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse, ning talle tehakse ettepanek anda vabalt jutustades ütlusi kahtluse aluseks oleva kuriteo asjaolude kohta. (3^1) Kahtlustataval ja tema kaitsjal on õigus saada ülekuulamise käigus koopia kahtlustatava ülekuulamise protokollist käesoleva seadustiku § 76 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud ulatuses. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(4)Kahtlustatava ülekuulamisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 lõiget 2^1 , § 68 lõikeid 3–6 ning § 69 lõikeid 1 ja
- Vajaduse korral alaealise kahtlustatava ülekuulamine salvestatakse. [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020] §
- Kahtlustatava ülekuulamise protokoll
(1)Ülekuulamisprotokolli kantakse: 1) kahtlustatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, emakeel ning töökoht või õppeasutuse nimetus; 2) kahtlustatava perekonnaseis; 3) selle kuriteo asjaolud, mille toimepanemises isikut kahtlustatakse, ning kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi; 4) kahtlustatava ütlused.
(2)Kahtlustatava ülekuulamise protokolli koostades järgitakse käesoleva seadustiku § 74 lõikeid 2 ja
- [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]
- jagu Vastastamine, ütluste seostamine olustikuga ja äratundmiseks esitamine §
- Vastastamine
(1)Isikud võib vastastada, kui ütlustes ilmnenud vastuolu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.
(2)Vastastamisel selgitatakse vastastatavate omavahelised suhted ja neile esitatakse järjestikku küsimusi asjaolu kohta, milles vastuolu ilmneb.
(3)Vastastamisel võib avaldada vastastatava varem antud ütlusi ja esitada muid tõendeid.
(4)Vastastatavad võivad uurimisasutuse ametniku loal ja tema kaudu esitada teineteisele ütlustes ilmnevate vastuolude kohta küsimusi. Vajaduse korral muudab uurimisasutuse ametnik esitatud küsimuse sõnastust.
(5)Vastastamise kestel ütluste võtmisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 lõiget 2^1 ja § 68 lõikeid 2–6. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(6)Menetleja võib korraldada vastastatava osavõtu vastastamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele. Tehnilise lahenduse abil korraldatud vastastamine videosalvestatakse. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] § 78. Vastastamisprotokoll
(1)Vastastamisprotokollis talletatakse uurimistoimingu käik ja tulemused küsimuste ja vastuste vormis küsimuste esitamise ja vastamise järjekorras.
(2)Menetleja nõudmisel kinnitab vastastatav iga protokollitud vastuse õigsust allkirjaga. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(3)Kui vastastatavate vastused langevad kokku, võib need protokollida ühise vastusena.
(4)Kui avaldatakse vastastatava varem antud ütlusi või esitatakse muid tõendeid, peab see ilmnema protokollitud küsimuse sõnastusest. § 79. Ütluste seostamine olustikuga
(1)Ütluste seostamisel olustikuga tehakse ülekuulatud kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule või tunnistajale ettepanek selgitada ja täpsustada kuriteosündmusse puutuvaid asjaolusid kohapeal ja seostada ütlused sündmuskoha olustikuga.
(2)Kui kohtueelses menetluses on vaja olustikuga seostada mitme isiku ütlused, tehakse seda iga isikuga eraldi.
(3)Ütluste olustikuga seostamise käigus antavate ütluste võtmisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 lõiget 2^1 ja § 68 lõikeid 2–
- [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] §
- Ütluste ja olustiku seostamise protokoll Ütluste ja olustiku seostamise protokolli kantakse: 1) kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule või tunnistajale tehtud ettepanek selgitada ja täpsustada tõendamisesemesse puutuvaid asjaolusid kohapeal; 2) ütluste olustikuga seostamisel antud ütlused; 3) kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu või tunnistaja toimingute laad ja sisu ning selle koha või objekti nimetus, millega ütlusi ja toiminguid on seostatud; 4) kas ja millises ulatuses on uurimistoimingus taastatud sündmuskoha olustik; 5) ütlustega seostatud objekti paiknemine sündmuskohal ja objekti vaatlusandmed; 6) äravõetud asitõenditena kasutatavate objektide nimetused. §
- Äratundmiseks esitamine
(1)Vajaduse korral võib menetleja isiku, asja või muu objekti esitada ülekuulatud kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule või tunnistajale äratundmiseks.
(2)Isik, asi või muu objekt esitatakse äratundmiseks koos vähemalt kahe sellega sarnase objektiga.
(3)Objektikogumit ei moodustata, kui äratundmiseks esitatakse: 1) laip; 2) paikkond, hoone, ruum või muu objekt, mille puhul ei ole võimalik objekte ühel ajal esitada; 3) oma tunnustelt teistest oluliselt erinev objekt, mille puhul ei ole võimalik moodustada omavahel sarnanevate objektide kogumit.
(4)Vajaduse korral esitatakse isik, asi või muu objekt äratundmiseks foto, filmi või heli- või videosalvestise järgi.
(5)Äratundmiseks esitamist võib korrata, kui esimene äratundmiseks esitamine toimus foto, filmi või videosalvestise järgi või kui on alust arvata, et objekti ei tuntud ära selle muutumise tõttu ja endist välimust on võimalik taastada.
(6)Kui kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu või tunnistaja tunneb talle äratundmiseks esitatud objekti ära või kinnitab selle sarnasust uuritava sündmusega seotud objektiga, tehakse talle ettepanek nimetada tunnused, mille alusel ta on oma järelduse teinud, ja selgitada objekti seost uuritava sündmusega. Kui ta eitab samasust või sarnasust, tehakse talle ettepanek selgitada, mille poolest talle esitatud objekt või objektid erinevad uuritava sündmusega seotud objektist.
(7)Objekti või objektikogumi äratundmiseks esitamisel seda pildistatakse või see videosalvestatakse.
(8)Äratundmiseks esitamise käigus ütluste võtmisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 lõiget 2^1 ja § 68 lõikeid 2–
- [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] §
- Äratundmiseks esitamise protokoll
(1)Äratundmiseks esitamise protokolli kantakse: 1) äratundmiseks esitatud objekti või objektide nimetused; 2) milliste oluliste tunnuste poolest olid äratundmiseks esitatud objektid omavahel sarnased ja kus äratundmiseks esitatud objekt teiste hulgas paiknes; 3) millise koha valis äratundmiseks esitatud isik teiste hulgas; 4) äratundjale tehtud ettepanek vaadata talle esitatud objekti või objekte ja selgitada, kas ta tunneb uuritava sündmusega seotud objekti ära ning kas ta nendib selle sarnasust teiste objektidega või erinevust nendest; 5) tunnused, mille järgi tundis äratundja objekti ära.
(2)Kui äratuntud isik vaidlustab uurimistoimingu tulemuse, tehakse selle kohta protokollis märge.
- jagu Vaatlus ja päring sideettevõtjale [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013] §
- Vaatluse eesmärk ja vaatlusobjektid
(1)Vaatluse eesmärk on koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada kuriteojäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära.
(2)Vaatlusobjektid on: 1) sündmuskoht; 2) laip; 3) dokument, muu objekt või asitõend; 4) läbivaatuse toimetamise korral isik ning posti- või telegraafisaadetis.
(3)Kui kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja, asjatundja või kannatanu selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse, siis kutsutakse ta vaatluse juurde. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] § 84. Sündmuskoha vaatlus
(1)Sündmuskoha vaatlust toimetatakse kuriteo toimepanemise kohas, või kohas, mis on seotud kuriteo toimepanemisega.
(2)[Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] § 85. Laiba vaatlus
(1)Laiba vaatlust toimetatakse sündmuskohal või laiba muus asukohas.
(2)Laiba vaatlusel selgitatakse: 1) laiba isik või tundmatu laiba puhul antakse selle kirjeldus; 2) laiba asukoht, asend ja poos; 3) laiba juures olevad kuriteojäljed ja asjad; 4) kuriteojäljed laiba katmata kehaosadel, rõivastel ja jalatsitel ning kaetud kehaosadel; 5) koolnutunnused; 6) muud kriminaalasja lahendamiseks vajalikud tunnused.
(3)Võimaluse korral toimetatakse laiba vaatlust kohtuarsti või asjatundja osavõtul, kelle ülesanne on: [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] 1) sedastada surma saabumine, kui see ei ole ilmne; 2) abistada uurimisasutuse ametnikku vaatluse toimetamisel, et koguda ja talletada ekspertiisiks vajalikke lähteandmeid. § 86. Dokumendi, muu objekti või asitõendi vaatlus
(1)Dokumendi või muu objekti vaatlusel selgitatakse kuriteojäljed ja muud tunnused, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks ning on aluseks objekti kasutamisel asitõendina.
(2)Kui asitõendiks olevat dokumenti, asja või muud objekti on vaja täiendavalt uurida, tehakse asitõendi vaatlus. [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004] § 87. Vaatlusprotokoll
(1)Vaatlusprotokolli kantakse: 1) sündmuskoha olustiku kirjeldus; 2) laiba isik või tundmatu laiba puhul isikukirjeldus; 3) vaatlusel avastatud dokumendi või muu objekti nimetus ja tunnused; 4) kuriteojälgede kirjeldus; 5) muud vaatlusandmed; 6) uurimistoimingus äravõetud ja asitõendina kasutatava objekti nimetus ja number.
(2)Sündmuskoha vaatlusprotokolli ei kanta uurimistoimingus osalenud isiku seletusi ega vaatluse ajal tehtud jälitustoimingute andmeid. § 88. Isiku läbivaatus
(1)Isiku läbivaatusel selgitatakse: 1) kas isiku kehal, rõivastel või jalatsitel on kuriteojälgi, mis on tema kahtlustatavaks tunnistamise alus; 2) tervisekahjustuse laad, vigastuse paiknemine ja vigastuse muud tunnused; 3) kahtlustatava, kannatanu või tunnistaja keha iseärasused või kehal leiduvad eritunnused, mis on vaja talletada kriminaalasja lahendamiseks; 4) kas isiku juures või tema kehasse peidetuna on asitõendina kasutatavaid asju; 5) muid kriminaalasja tõendamiseseme asjaolusid. [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]
(2)Kui isiku läbivaatuse eesmärk on avastada tema kehal kuriteojälgi, osaleb läbivaatusel kohtuarst või tervishoiutöötaja või muu asjatundja. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(3)Isiku läbivaatusel on lubatud võtta temalt proove ja ekspertiisimaterjali. Proove ja ekspertiisimaterjali võttes järgitakse käesoleva seadustiku §-s 100 sätestatut. [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]
(4)Isiku läbivaatuse protokolli kantakse: 1) isiku kehal, rõivastel või jalatsitel avastatud kuriteojälgede kirjeldus; 2) isiku kehal leiduvate iseärasuste või eritunnuste kirjeldus; 3) uurimistoimingus avastatud ja asitõendina kasutatavate objektide nimetused.
(5)Isiku läbivaatuse protokollis ei ole lubatud teha järeldusi tervisekahjustuse laadi ja vanuse ning tervisekahjustuse tekitamise viisi või vahendi kohta. § 89. Posti- või telegraafisaadetise arest ja läbivaatus
(1)Läbivaatuse toimetamiseks arestitakse posti- või telegraafisaadetis prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.
(2)Posti- või telegraafisaadetise aresti määruses märgitakse: 1) arestitava saadetise saatja või saaja nimi ning elu- või asukoht ja aadress; 2) aresti põhjendus; 3) arestitud posti- või telegraafisaadetisest uurimisasutusele teatamise kord.
(3)Posti- või telegraafisaadetise aresti määruse koopia saadetakse täitmiseks posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutaja juhile.
(4)Posti- või telegraafisaadetise läbivaatusel kogutakse tõendamiseseme asjaolude kohta vaatlusandmeid ja võetakse posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutajalt ära kriminaalmenetluses asitõendina kasutatav saadetis. Läbivaatusobjekti, mis ei ole kriminaalasjaga seotud, edastab posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutaja adressaadile.
(5)Posti- või telegraafisaadetis vabastatakse arestist prokuratuuri määrusega. Arestist vabastamise määruse koopia edastatakse isikule, kes ei ole menetlusosaline, kuid kelle puhul on posti- või telegraafisaadetise aresti ja läbivaatusega rikutud sõnumisaladust. [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004] §
- Posti- või telegraafisaadetise läbivaatuse protokoll Posti- või telegraafisaadetise läbivaatuse protokolli kantakse: 1) viide posti- või telegraafisaadetise aresti määrusele; 2) läbivaatusobjekti nimetus; 3) vaatlusandmed; 4) äravõetud asitõendina kasutatava posti- või telegraafisaadetise nimetus. [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004] § 90^
- Andmete nõudmine sideettevõtjalt
(1)Menetleja võib teha elektroonilise side ettevõtjale p