← Eesti

Politsei ja piirivalve seadus

Lühidalt

See seadus sätestab politsei ülesanded, õigused, korralduse ja politseiteenistuse õiguslikud alused. Politsei põhiülesanneteks on avaliku korra kaitsmine, piirihalduse, mere otsingu- ja päästetööde ning kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine.

Mida see reguleerib

Keda see puudutab

Peamised punktid

Seaduse tekst
Obsah (7)§ 40§ 3§ 7§ 22§ 25§ 45§ 71

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 12.06.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: kehtib kuupäevani, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/124

erisusi.

(4)Politsei ülesanded ja tegevus süüteomenetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus.
(5)Politsei ülesannetele ja tegevusele avaliku korra kaitsel kohaldatakse korrakaitseseadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(6)Politseiteenistusele laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] §
  1. [Kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  2. peatükk POLITSEI ÜLESANDED JA KORRALDUS §
  3. Politsei ülesanded [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
(1)Politsei ülesanneteks on: 1) karistusseadustiku 9., 12., 13., 16., 17.,
  1. ja
  2. peatükis sätestatud süütegude ennetamine, kui see ülesanne ei ole seadusega antud muu korrakaitseorgani pädevusse, ning avaliku korra kaitse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras; [RT I, 05.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019] 2) dokumentide ja tegevuslubade väljastamine eriseadustes sätestatud alustel ja korras; 3) kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine; 4) otsingu- ja päästetöö tegemine välislepinguga sätestatud Eesti päästepiirkonnas; [RT I, 20.06.2022, 2 - jõust. 01.01.2023] 4^1) merereostuse avastamisel osalemine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis; [RT I, 20.06.2022, 2 - jõust. 01.01.2023] 4^2) reostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus; [RT I, 20.06.2022, 2 - jõust. 01.01.2023] 5) otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral; 6) piirivalve valdkonna asjade korraldamine; 7) süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras; 8) Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud isikute kaitsmine ning Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori poolt käesoleva paragrahvi lõike 4^2 alusel määratud objektide valvamine; [RT I, 19.03.2019, 6 - jõust. 01.05.2019] 9) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] (1^1) Nõuded politsei ülesannete täitmisel sündmuskoha lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister määrusega. [RT I, 25.05.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
(2)Isikute kaitse ja objektide valve korraldamise alused, teostamise viisid ning koostöö korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
(3)Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik määrab vajaduse korral kaitsealused isikud, nende kaitsmise viisid ja kestuse. [RT I, 19.03.2019, 6 - jõust. 01.05.2019]
(4)Politsei poolt valvatavate objektide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse määratud valvatavate objektide valve teostamise viisid määrab valdkonna eest vastutav minister haldusaktiga. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] (4^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetöö tegemisel osalevad Päästeamet ja Kaitsevägi. Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Kaitseväe koostöö korraldamisel lähtutakse kiirema abi põhimõttest, mille järgi reageerib sündmusele esimesena lähim vastavat varustust omav üksus. [RT I, 20.06.2022, 2 - jõust. 01.01.2023] (4^2) Politsei poolt ajutiselt valvatavate objektide loetelu, objektide valve teostamise viisid ning ajalise kestuse määrab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor haldusaktiga. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
(5)Otsingu- ja päästetöö tegemise korra Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise korra Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 20.06.2022, 2 - jõust. 01.01.2023]
(6)Politsei- ja Piirivalveamet menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannetega seoses talle saabunud või Häirekeskuse vastuvõetud hädaabiteadet. [RT I, 15.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
(7)Hädaabiteadete menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] § 4. Politsei- ja Piirivalveamet
(1)Politsei- ja Piirivalveamet on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus. Politsei- ja Piirivalveamet on politseiasutus.
(2)Politsei- ja Piirivalveameti tööpiirkond on Eesti Vabariigi territoorium, kui seaduses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti.
(3)Politsei- ja Piirivalveametit juhib peadirektor.
(4)Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses on politseile pandud ülesannete täitmine. Seadusega, määrusega, valdkonna eest vastutava ministri haldusaktiga ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori haldusaktiga võib Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete täitmise pädevuse määrata Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse, sealhulgas prefektuuri territoriaalse või funktsionaalse struktuuriüksuse või arestimaja täpsusega. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
(5)Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitsei, riigipiiri valvamise, objektide valvamise, isikute kaitsmise ja teabeturbe korralduse struktuur, teenistuskohtade koosseis ja isikkoosseis on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. [RT I, 19.03.2019, 6 - jõust. 01.05.2019] § 5. Prefektuur
(1)Prefektuur on Politsei- ja Piirivalveameti piirkondlik struktuuriüksus.
(2)Prefektuuri juhib prefekt.
(3)Prefektuuri koosseisu kuuluvad territoriaalsed ja funktsionaalsed struktuuriüksused ning arestimajad. Territoriaalsed struktuuriüksused on jaoskonnad, kordonid ja piiripunktid ning funktsionaalsed struktuuriüksused on bürood. §
  1. Ametikohtade kehtestamine [Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] § 6^
  2. Ametnike ametikohale nimetamise ja töötajate töökohale võtmise erisus [RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]
(1)Politsei- ja Piirivalveameti ametniku ametikohale nimetamisel ja töötajaga töölepingu sõlmimisel kohaldatakse olenevalt teenistuskohast

§ 40

punktides 1–7 ja 9 ning §-des 42 ja 43 sätestatut ka juhul, kui vastav teenistuskoht ei ole politseiametniku ametikoht, kuid teenistuskohal ülesannete täitmiseks on vajalik juurdepääs: 1) andmekogule, mille vastutav töötleja on Siseministeerium või Politsei- ja Piirivalveamet; 2) avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktides 5^1 ja 5^2 sätestatud teabele või [RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013] 3) Politsei- ja Piirivalveameti ametnike ja töötajate eriliiki isikuandmetele. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

(2)Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses olev ametnik peab vastama ametniku kutsesobivusnõuetele. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
(3)Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi kutsesobivusnõuded, sealhulgas haridusnõuded, ning nende kontrollimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teenistuskohtade loetelu kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor haldusaktiga. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] § 6^2. Teenistuse korraldamise pädevus
(1)Politsei- ja Piirivalveameti ametniku, sealhulgas politseiametniku teenistust ja töötaja töötamist korraldab, nimetab ta ametikohale ja vabastab ametikohalt, sõlmib temaga töölepingu ja lõpetab selle või ütleb selle üles, määrab tema palga või lepib kokku töötasu, viib ta ühelt teenistuskohalt üle teisele, peatab tema avaliku võimu teostamise õiguse või võimaldab töötajal kasutada õigust keelduda töö tegemisest ja annab loa, kui seadus sätestab ametisse nimetamise õigust omava isiku loa nõude, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ning Politsei- ja Piirivalveameti töö korraldamiseks võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik anda haldusaktiga. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] § 6^
  1. Distsiplinaarvõimu teostamise pädevus [Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] §
  2. Politseiametnike ettevalmistus Politseiametnikke valmistab ette Siseministeeriumi valitsemisalas asuv rakenduskõrgkool (edaspidi sisekaitseline rakenduskõrgkool). 2^
  3. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
  4. jagu Üldsätted [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] § 7^
  5. Riikliku järelevalve meetme kohaldamise õigus [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] () Korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve meetme kohaldamise õigus on politseiametnikul. Politsei- ja Piirivalveameti muul ametnikul on riikliku järelevalve meetme kohaldamise õigus, kui eriseadus ei sätesta teisiti ja meetme kohaldamine on seotud tema teenistusülesannete täitmisega. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015] § 7^
  6. – § 7^
  7. [Kehtetud - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] § 7^
  8. Koostöö muude isikute ja asutustega ning asja sundkasutusse võtmine [RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]
(1)Politsei teeb muude isikute ja asutustega oma pädevuses koostööd avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumiste kõrvaldamiseks. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
(2)Politsei teavitab muid asutusi nende pädevuses teadaolevast ohust või korrarikkumisest ning teeb ettepaneku pädevale haldusorganile rakendada riikliku järelevalve meetmeid, ohu tõrjet või selgitada välja korrarikkumine. Politseil on õigus saada pädevalt haldusorganilt teavet rakendatud meetmete kohta. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] (2^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesande täitmisel on politseil õigus pädevale asutusele edastada vajalikus ulatuses isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(3)Politseiametnik võib sundkasutusse võtta seadmeid ja abivahendeid, kui see on vältimatult vajalik otsingu- või päästetööks sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel või muus piiriveekogus ning muud võimalused asja sundkasutamiseks puuduvad või oleksid ebamõistlikult koormavad. [RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]
(4)Asja sundkasutus lõpeb otsingu- või päästetööd juhtiva isiku määratud ajal, kuid mitte hiljem kui otsingu- või päästetöö lõppemisel. [RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]
(5)Otsingu- või päästetööd juhtiv isik võib kohustada sundkasutusse võetava asja omanikku või valdajat toimetama vallasasja selle üleandmiseks määratud kohta. [RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]
(6)Käesolevas paragrahvis sätestatud asja sundkasutusse võtmise meetme protokollimine on kohustuslik. [RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]
(7)Riik hüvitab käesoleva paragrahvi alusel asja sundkasutusse võtmisega tekkinud kulud. [RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]
(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015] § 7^
  1. – § 7^
  2. [Kehtetud - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
  3. jagu Järelevalve üldmeetmed [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] § 7^
  4. – § 7^
  5. [Kehtetud - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
  6. jagu Järelevalve erimeetmed [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  7. jaotis Isikuandmete töötlemisega seonduvad järelevalve erimeetmed [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] § 7^
  8. – § 7^
  9. [Kehtetud - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
  10. jaotis Joobeseisundi kahtlusega isiku suhtes kohaldatavad järelevalve erimeetmed [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] § 7^
  11. – § 7^
  12. [Kehtetud - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
  13. jaotis Muud järelevalve erimeetmed [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] § 7^
  14. – § 7^
  15. [Kehtetud - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] § 7^
  16. Kinnipeetud isiku saatmine
(1)Kinnipeetud isiku saatmine on kahtlustatavana kinnipeetud isiku, vahistatu, sundtoodud isiku, väljasaadetava, arestialuse või süüdimõistetu saatmine arestimajas ja väljaspool arestimaja relvastatud saatemeeskonna valve all.
(2)Kinnipeetud isiku suhtes teostatakse enne saatmist ja saatmise lõppedes turvakontroll või isiku läbivaatus korrakaitseseaduses sätestatud korras. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(3)Saatemeeskonna ülesanded ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  1. jaotis Piiriülese jälitamisega seonduvad järelevalve erimeetmed [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] § 7^
  2. Piiriülene jälitamine
(1)Politseiametnikul, kes jälitab oma riigi territooriumil nõukogu
  1. aasta
  2. juuni raamotsuses Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikide vahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.07.2002, lk 1–20) määratletud kuriteo toimepanemiselt tabatud isikut või selle kuriteo toimepanemisele kaasaaitajat, on lubatud jätkata jälitamist teise Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil ilma eelnevalt taotletud loata, kui: 1) asja kiireloomulisuse tõttu ei ole olnud võimalik enne teise liikmesriigi territooriumile sisenemist sellest pädevaid ametivõime teavitada või 2) teise liikmesriigi pädevad ametivõimud ei jõudnud sündmuskohale õigel ajal, et jälitamine üle võtta.
(2)Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui jälitatav on vahistuses viibimise või vangistuse kandmise ajal kinnipidamiskohast põgenenud.
(3)Piiriülene jälitamine võib toimuda üksnes üle maismaapiiride.
(4)Välisriik, kus piiriülest jälitamist hakatakse toimetama, on asukohariik. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] § 7^43. Piiriülesest jälitamisest teavitamise kord
(1)Politseiametnik võtab viivitamata, kuid mitte hiljem kui riigipiiri ületamisel, ühendust selle asukohariigi pädeva asutusega, kelle territooriumil piiriülest jälitamist toimetama hakatakse.
(2)Riigipiiri ületamisest teavitamisel on jälitav politseiametnik kohustatud asukohariiki teavitama järgmistest asjaoludest: 1) riigipiiri oletatav ületamise aeg ja koht; 2) politseiametniku teenistusrelva liik ja mudel; 3) sidepidamisvahendid.
(3)Eestis on pädevaks asutuseks piiriülesest jälitamisest teavitamisel Politsei- ja Piirivalveamet.
(4)Välisriigi politseiametniku Eesti territooriumil piiriülese jälitamisega seotud toimingute dokumenteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] § 7^44. Piiriülese jälitamise toimetamine
(1)Jälitatava isiku peavad kinni asukohariigi politseiametnikud. Juhul kui asukohariigi pädevad asutused ei nõua jälitamise lõpetamist, kuid ei jõua piisavalt kiiresti jälitamist üle võtta, peab jälitav politseiametnik isiku kinni ning annab üle asukohariigi politseiametnikule isikusamasuse tuvastamiseks või vahistamiseks.
(2)Piiriülesel jälitamisel politseiametnik: 1) peab järgima asukohariigi seadusi ja pädeva asutuse juhiseid ning korraldusi; 2) peab olema äratuntav politseivormiriietuse järgi või kasutama politseisõidukit; 3) peab esitama ametiülesannete täitmise tõendamiseks ametitõendi; 4) võib kanda teenistusrelva ja kasutada seda üksnes enesekaitseks; 5) võib ohutuse tagamiseks teostada kinnipeetud isiku ja tema asjade läbivaatust ning temaga kaasas olnud asjad ära võtta; 6) võib kinnipeetud isiku suhtes tema toimetamisel asukohariigi politseiasutusse kasutada käeraudu; 7) ei või siseneda eravaldusse või muusse kohta, mis ei ole ette nähtud avalikuks kasutamiseks; 8) peab jälitamise lõpetamisel ilmuma asukohariigi politseiasutusse ja teavitama tehtud toimingutest; [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] 9) peab jääma asukohariigi pädeva asutuse käsutusse kuni jälitamisega seonduvad asjaolud on piisavalt selged; 10) peab asukohariigi pädeva asutuse taotlusel abistama jälitamise järgsel kriminaalmenetluse läbiviimisel, sealhulgas kohtumenetluses.
(3)Piiriülene jälitamine lõpetatakse 1) eesmärgi saavutamisel; 2) kui on möödunud üks tund asukohariigi riigipiiri ületamisest; 3) asukohariigi nõudmisel.
(4)Kui kinnipeetud isik ei ole asukohariigi kodanik, vabastatakse ta hiljemalt kuue tunni möödumisel tema kinnipidamisest, kui asukohariigi pädevad asutused ei ole saanud taotlust isiku vahistamiseks väljaandmise või loovutamise eesmärgil. Kinnipidamise aja hulka ei arvestata ajavahemikku kell 00.00 kuni 09.
  1. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] § 7^
  2. Piiriülest jälitamist toimetav välisriigi politseiametnik Piiriülest jälitamist toimetava välisriigi politseiametniku vastu või tema poolt toimepandud kuriteo korral võrdsustatakse ta Eesti politseiametnikuga. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  3. jaotis Isikuandmete töötlemine [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011] § 7^
  4. Isikuandmete töötlemine ning isikuandmete välisriigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile edastamine [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(1)Politseil on

§ 3

lõikes 1 sätestatud, samuti välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks õigus töödelda eriseaduses sätestatut arvestades: 1) isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid; 2) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid.

(2)Politseil on seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti täitmiseks õigus edastada isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile.
(3)Kui välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti täitmiseks on isikuandmete töötlemiseks vajalik isiku nõusolek, tuleb isikule enne nõusoleku küsimist teatavaks teha: 1) isikuandmete töötleja või tema esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) andmete töötlemise eesmärk; 3) nõusoleku andmise vabatahtlikkus ja nõusoleku andmata jätmise õiguslikud tagajärjed.
(4)Nõusolek käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikuandmete töötlemiseks vormistatakse kirjalikult.
(5)Käesolevas paragrahvis sätestatud nõusoleku suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatut. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] § 7^47. Isikuandmete varjatud töötlemine
(1)Politseil on õigus välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti täitmiseks töödelda isikuandmeid varjatult, see tähendab varjates andmesubjekti eest isikuandmete töötlemise eesmärki. [RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]
(2)Varjatult võib töödelda järgmisi andmeid: 1) isiku ees- ja perekonnanimi; 2) isiku reisi marsruut ja sihtkoht; 3) isikuga kaasas olevad isikud või sõidukis, laevas või lennukis reisivad isikud, kelle puhul on mõistlik eeldada nende seotust asjaomase isikuga; [RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013] 4) isiku kasutatava sõiduki, laeva, lennuki või konteineri andmed; [RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013] 5) isikul kaasas olnud esemed.
(3)Isikul ei ole õigust saada teavet varjatud töötlemise fakti ega varjatud töötlemise käigus tema kohta kogutud isikuandmete kohta.
(4)Isikuandmete varjatud kogumise dokumenteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] § 7^48. Andmesubjekti õiguste piiramine [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(1)Politseil on

paragrahvi 3 lõikes 1 sätestatud, samuti välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmisega seoses õigus piirata andmesubjekti õigusi, kui see on vajalik: 1) süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks; 2) teise isiku või andmesubjekti õiguste või vabaduste kaitseks; 3) riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks; 4) avaliku korra kaitseks.

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib piirata andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust: 1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) saada teada tema isikuandmete säilitamise tähtaega või tähtaja määramise kriteeriumeid; 4) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 5) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 6) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja teabe avaldamise piirangut võib kohaldada ka andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] 2^
  1. peatükk PÄRING SIDEETTEVÕTJALE, JÄLITUSTOIMINGUD JA SALAJANE KOOSTÖÖ [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013] § 7^
  2. Päringu tegemine sideettevõtjale
(1)Politsei võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale kriminaalmenetluse seadustiku § 126^2 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel ning kriminaalmenetluse seadustiku § 126^2 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes järgmiste andmete saamiseks: 1) elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed; 2) elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111^1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 1.
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud päringu tegemiseks annab loa prokuratuur. Päringu tegemise loas märgitakse kuupäevalise täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013] § 7^50. Andmete kogumine isiku jälitusteabele juurdepääsu ja politseiteenistusse sobivuse otsustamiseks
(1)Politsei võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126^3 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111^1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isikuankeedis esitatud teabe kontrollimiseks, et otsustada tema sobivus politseiteenistusse. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
(2)Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoiminguga kogutud andmeid tema soovil. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päringuga kogutud andmeid tutvustatakse isikule tema soovil. [RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] § 7^51. Kaasamine salajasele koostööle
(1)Jälitustoimingute tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks võib politsei kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut.
(2)Salajasele koostööle kaasatud isik

tähenduses on isik, kelle koostöö politseiga ei ole kolmandatele isikutele teada.

(3)Loa isiku kaasamiseks annab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik.
(4)Salajasele koostööle võib kaasata ainult täisealisi isikuid nende nõusolekul, välja arvatud kriminaalmenetluse seadustiku § 126^1 lõikes 6 sätestatud juhul.
(5)Salajasele koostööle kaasatud isikud on kohustatud hoiduma teadvalt väära või laimava teabe edasiandmisest ning hoidma saladuses neile koostöö käigus teatavaks saanud andmed, samuti jälitustoimingute tegemisel kasutatavad vahendid, meetodid ja taktika.
(6)Salajasele koostööle kaasatud isikul on õigus keelduda jälitustoimingute tegemisest oma lähedaste isikute suhtes.
(7)Kontrolli salajasele koostööle kaasatud isiku tegevuse üle teostab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik.
(8)Isiku kaasamise dokumenteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013] § 7^52. Andmete kogumine isiku salajasele koostööle kaasamiseks sobivuse ja teabe usaldusväärsuse kontrollimiseks
(1)Politsei võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126^3 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111^1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku sobivus salajaseks koostööks, või teabe usaldusväärsuse kontrollimiseks.
(2)Kriminaalmenetluse seadustiku § 126^3 lõike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoiming on lubatud, kui muud kontrollivõimalused on ammendunud ja esineb põhjendatud kahtlus isiku usaldusväärsuses, mis võib seada ohtu salajase koostöö eesmärgipärasuse, või esineb põhjendatud kahtlus teabe usaldusväärsuses ja see võib oluliselt riivata isikute põhiõigusi või mõjutada kriminaalmenetluse käiku.
(3)Loa kriminaalmenetluse seadustiku § 126^3 lõikes 1 nimetatud jälitustoimingu ning elektroonilise side seaduse § 111^1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete saamiseks päringu tegemiseks annab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik.
(4)Loa kriminaalmenetluse seadustiku § 126^3 lõike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoimingute tegemiseks annab maakohus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori põhjendatud kirjaliku taotluse alusel. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013] § 7^53. Hüvitis salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
(1)Kui salajasele koostööle kaasatud isik hukkub või sureb salajase koostööga seotud ülesannete täitmise tõttu õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele, registreeritud elukaaslasele, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma tõttu, või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(2)Kui salajasele koostööle kaasatud isikul tuvastatakse salajase koostööga seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu osaline või puuduv töövõime või ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, makstakse talle hüvitist.
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel makstakse hüvitist samadel alustel ja korras, mis on ette nähtud hüvitise maksmisel avaliku teenistuse seaduse §-des 49 ja 49^1 sätestatud juhtudel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse politseiametniku madalaima põhipalgavahemiku madalaim määr. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] § 7^54. Konspiratsioonivõtted
(1)Jälitustoimingute tegemise tagamiseks võib kasutada konspiratsioonivõtteid eesmärgiga varjata andmesubjekti eest jälitustoimingu tegijaid, jälitustoimingu eesmärki ning kasutatava kinnis- ja vallasasja kuuluvust.
(2)Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013] § 7^55. Teesklemine
(1)Jälitustoimingute tegemise tagamiseks võib Politsei- ja Piirivalveamet teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või välisriigi äriühingu filiaali.
(2)Teeseldava isiku või välisriigi äriühingu filiaali asutab või soetab Politsei- ja Piirivalveamet üldises korras valdkonna eest vastutava ministri kirjalikul nõusolekul. Isiku või välisriigi äriühingu filiaali teesklemine lõpetatakse üldises korras ja lõpetamisest teavitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit.
(3)Valdkonna eest vastutav minister annab kirjaliku nõusoleku isiku või välisriigi äriühingu filiaali teesklemiseks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori põhistatud taotlusel, milles näidatakse: 1) isiku teesklemise vajadus; 2) teeseldava isiku liik; 3) isiku teesklemise kulud; 4) isiku teesklemise kestus, kui see on kindlaks määratav.
(4)Struktuuriüksuse või organi teesklemise otsustab valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude alusel.
(5)Teeseldava isiku, struktuuriüksuse, organi või välisriigi äriühingu filiaali nimel tehtud tehing loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuse tehtud tehinguks.
(6)Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor esitab iga teeseldava isiku majandusaasta alguses valdkonna eest vastutavale ministrile ülevaate teeseldud isiku, struktuuriüksuse, organi ja välisriigi äriühingu filiaali eelmise majandusaasta tegevuse kohta. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013] § 7^56. Variisiku kasutamine
(1)Jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks võib politsei kasutada variisikut.
(2)[Kehtetu - RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
(3)Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik.
(4)Politseiametnikust variisikul on kõik politseiametniku kohustused niivõrd, kuivõrd see ei too kaasa muudetud identiteedi paljastamist. [RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
(5)Variisiku isik jäetakse salastatuks ka pärast jälitustoimingu lõpetamist, kui avalikustamine võib seada ohtu variisiku või tema lähikondsete elu, tervise, au või hea nime või vara või tema edasise tegutsemise variisiku või politseiagendina. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013] § 7^57. Jälitustoimingust teavitamine ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine ning jälitustoiminguga kogutud teabe vormistamine ja säilitamine [RT I, 21.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
(1)Isiku võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku loal jätta

alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata kriminaalmenetluse seadustiku § 126^13 lõikes 2 sätestatud alusel ja jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvustamata kriminaalmenetluse seadustiku § 126^14 lõikes 1 sätestatud alusel kuni selle aluse äralangemiseni.

(2)

alusel tehtud jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3)

alusel tehtud jälitustoiminguga kogutud teabe vormistamise ja säilitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 21.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021] § 7^

  1. Juurdepääs teabele ja teabe kasutamine [RT I, 21.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021] () Käesolevas peatükis sätestatud alustel ja korras kogutud teabele võimaldatakse juurdepääs ning seda võib kasutada üksnes Politsei- ja Piirivalveameti loal ja tema määratud ulatuses. [RT I, 21.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021] 2^
  2. peatükk ISIKU TAUSTAKONTROLL [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] § 7^
  3. Taustakontroll

(1)Politsei- ja Piirivalveamet võib tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda andmekogudes isiku kohta peetavaid isikuandmeid: 1) isiku

§ 3

lõigete 4 ja 4^2 alusel määratud objektile ja objektiga seotud territooriumile lubamise otsustamisel; 2) Politsei- ja Piirivalveametile või Siseministeeriumile või tema hallatavale riigiasutusele teenuse osutamisega seotud isiku sobivuse hindamisel; 3) kaitstava isiku ohutuse tagamisel; 4) Politsei- ja Piirivalveametisse või Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse või valitsusasutusse praktikale või Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse teenistusse või tööle kandideerija sobivuse hindamisel, arvestades ülesandeid ameti-, töö- või praktikakohal, millele isik kandideerib. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] (1^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud isiku, kes on asunud või soovib asuda teenistusse, tööle, praktikale või vabatahtlikuks Sisekaitseakadeemia vanglateenistujatele väljaõpet andvasse struktuuriüksusesse või õppima vanglateenistujatele väljaõpet andvasse struktuuriüksusesse, taustakontrolli tegemisel kohaldatakse vangistusseadust. [RT I, 31.12.2024, 4 - jõust. 10.01.2025]

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib Politsei- ja Piirivalveamet töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja koguda tõendeid järgmiste asjaolude kohta: 1) isikusamasuse tuvastamise andmed, kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed, töökoha andmed ning era- ja perekonnaelu andmed; 2) andmed isikule määratud karistuste ja karistatuse, karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta; 3) andmed isiku suhtes algatatud kriminaalmenetluste, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ning nendes asjades tehtud menetlust lõpetava lahendi kohta; 4) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 5) andmed isiku välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada isiku viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus; [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] 6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega. (2^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud isikult võib nõuda isikuankeedi esitamist. Otsuse isikuankeedi esitamise kohta teeb ametiasutus, kuhu isik teenistusse, tööle või praktikale kandideerib. Isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse või tööle. Lisaks võib küsida andmeid sugulaste ja hõimlaste, sealhulgas vanemate, õe, venna, lapse, abikaasa, registreeritud elukaaslase, samuti abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi puudumisel sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid, et tagada neile seaduses ettenähtud sotsiaalsed tagatised ja vajaliku teabe edastamine kriisiolukorras. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (2^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2^1 nimetatud isikuankeedi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] (2^3) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid kontrollida Siseministeeriumisse või tema hallatavasse riigiasutusse teenistusse või tööle võetud isiku kohta ka tema teenistuses või tööl olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esineb asjaolu, mis välistaks isiku teenistusse või tööle võtmise. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolud võivad olla aluseks, et: 1) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub taustakontrollile allutatud isiku lubamisest objektile või objektiga seotud territooriumile; 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud ametiasutus keelab teenuse osutamisega seotud isikul osutada ametiasutusele teenust; 3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud ametiasutus keeldub isiku võtmisest teenistusse, tööle või praktikale; 4) Politsei- ja Piirivalveamet keelab isikul viibida kaitstava isiku läheduses. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada: 1) riigi julgeolek; 2) riigikaitse; 3) avalik kord; 4) süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine; 5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] § 7^60. Politsei- ja Piirivalveameti õigused taustakontrolli teostamisel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril või tema volitatud ametnikul on

§ 7

^59 lõikes 1 nimetatud juhtudel õigus: 1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta; 2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus; 3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust; 4) saada andmeid karistusregistri arhiivist; 5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] § 7^

  1. Andmete säilitamine Taustakontrolliks isiku kohta kogutud andmeid säilitatakse viis aastat alates taustakontrolli teostamise lõppemisest või pärast teenistusest või töölt lahkumist tekkinud õigusliku vaidluse korral kuni õigusliku vaidluse lõppemiseni. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] 2^
  2. peatükk RIIKI SISENEMISE JA RIIGIST LAHKUMISE SÜSTEEMI RAKENDAMINE [RT I, 20.09.2022, 1 - jõust. 12.10.2025 - kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutusele võtmiseks - Komisjoni rakendusotsus (EL) 2025/1544,
  3. juuli 2025] § 7^
  4. Andmete sisestamine riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, nende muutmine ja kustutamine ning päringute tegemine

(1)Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Välisministeerium ning Kaitsepolitseiamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 09.12.2017, lk 20–82), artikli 9 lõikes 2 nimetatud asutused, kelle ülesanne on sisestada andmed riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, neid muuta ja kustutada ning teha päringuid. (1^1) Välisluureamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artikli 9 lõikes 2 nimetatud asutus, kelle ülesanne on teha päringuid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi. [RT I, 03.06.2026, 1 - jõust. 12.06.2026]
(2)Politsei- ja Piirivalveamet sisestab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artiklites 14 ja 16–20 nimetatud andmed.
(3)Maksu- ja Tolliamet sisestab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artiklites 14, 16 ja 17 nimetatud andmed.
(4)Välisministeerium ja Kaitsepolitseiamet sisestavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artiklis 19 nimetatud andmed. [RT I, 20.09.2022, 1 - jõust. 12.10.2025 - kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutusele võtmiseks - Komisjoni rakendusotsus (EL) 2025/1544, 30. juuli 2025.] § 7^63. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi keskse juurdepääsupunkti ülesanded ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetele õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu taotlemine
(1)Politsei- ja Piirivalveameti koosseisus oleva riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi riikliku keskse juurdepääsupunkti ülesanded on: 1) teha terroriakti või muu raske kuriteo ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artikli 32 alusel päringuid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis; 2) edastada käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eesmärgil tehtud päringu vastus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asutusele; 3) edastada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artiklite 41 ja 42 alusel Euroopa Liidu liikmesriigile ja kolmandale riigile, kui see on vajalik terroriakti või muu raske kuriteo ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks.
(2)Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmeid tohib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku § 126^19 lõikes 2 nimetatud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks.
(3)Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureamet, Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnaamet võivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud eesmärgil taotleda ja saada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi keskselt juurdepääsupunktilt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmeid. [RT I, 20.09.2022, 1 - jõust. 12.10.2025 - kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutusele võtmiseks - Komisjoni rakendusotsus (EL) 2025/1544, 30. juuli 2025.] § 7^64. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetega tutvumine, nende parandamine, täiendamine ja kustutamine ning nende töötlemise piiramine
(1)Kolmanda riigi kodanik võib esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artikli 52 alusel Politsei- ja Piirivalveametile taotluse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetega tutvumiseks, oma andmete parandamiseks, täiendamiseks ja kustutamiseks või nende töötlemise piiramiseks.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse vaatab Politsei- ja Piirivalveamet läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artiklis 52 sätestatud korras.
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud taotluse kohta tehtud otsuse peale võib kolmanda riigi kodanik esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. [RT I, 20.09.2022, 1 - jõust. 12.10.2025 - kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutusele võtmiseks - Komisjoni rakendusotsus (EL) 2025/1544,
  1. juuli 2025.] 2^
  2. peatükk EUROOPA REISIINFO JA -LUBADE SÜSTEEMI RAKENDAMINE [RT I, 11.03.2023, 4 - jõustub kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kasutusele võtmiseks] § 7^
  3. Juurdepääs Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemile [RT I, 11.03.2023, 4 - jõustub kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kasutusele võtmiseks] § 7^
  4. Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi keskse juurdepääsupunkti ülesanded ning õigus saada õiguskaitse eesmärgil Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi andmeid [RT I, 11.03.2023, 4 - jõustub kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kasutusele võtmiseks] § 7^
  5. Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi andmetega tutvumine, nende parandamine, täiendamine ja kustutamine ning nende töötlemise piiramine [RT I, 11.03.2023, 4 - jõustub kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kasutusele võtmiseks] 2^
  6. peatükk JUURDEPÄÄS ÜHISELE ISIKUANDMETE HOIDLALE [RT I, 11.03.2023, 4 - jõustub kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/817 artikli 72 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/818 artikli 68 lõike 3 kohaselt rakendusaktiga] § 7^
  7. Juurdepääs ühisele isikuandmete hoidlale isikusamasuse tuvastamise eesmärgil [RT I, 11.03.2023, 4 - jõustub kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/817 artikli 72 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/818 artikli 68 lõike 3 kohaselt rakendusaktiga] 2^
  8. peatükk JUURDEPÄÄS EURODAC-SÜSTEEMILE [RT I, 03.06.2026, 1 - jõust. 12.06.2026] § 7^
  9. Eurodac-süsteemi kontrolliasutuse ülesanded ja õigus saada õiguskaitse eesmärgil Eurodac-süsteemist andmeid
(1)Politsei- ja Piirivalveamet täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1358, millega luuakse biomeetriliste andmete võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada tulemuslikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivad kolmanda riigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/818 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013 (ELT L, 2024/1358, 22.05.2024), artikli 6 lõike 1 alusel sama artikli lõikes 2 nimetatud kontrolliasutuse ülesandeid.
(2)Eurodac-süsteemi andmeid tohib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku § 126^19 lõikes 2 nimetatud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks.
(3)Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet, Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnaamet võivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud eesmärgil taotleda ja saada Eurodac-süsteemi andmeid. [RT I, 03.06.2026, 1 - jõust. 12.06.2026] 2^
  1. peatükk JUURDEPÄÄS VIISAINFOSÜSTEEMILE [RT I, 03.06.2026, 1 - jõust. 12.06.2026] § 7^
  2. Viisainfosüsteemi keskse juurdepääsupunkti ülesanded ja õigus saada õiguskaitse eesmärgil viisainfosüsteemist andmeid
(1)Politsei- ja Piirivalveamet täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.08.2008, lk 60–81), artikli 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud keskse juurdepääsupunkti ülesandeid.
(2)Viisainfosüsteemi andmeid tohib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku § 126^19 lõikes 2 nimetatud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks.
(3)Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureamet, Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnaamet võivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud eesmärgil taotleda ja saada viisainfosüsteemi andmeid. [RT I, 03.06.2026, 1 - jõust. 12.06.2026] 3. peatükk ANDMEKOGUD [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] 1. jagu Politsei andmekogu § 8. Politsei andmekogu
(1)Politsei andmekogu on andmekogu, kus töödeldakse korrakaitse ja süüteomenetlusega seotud andmeid avaliku korra ja siseturvalisuse tagamise eesmärgil.
(2)Andmekogu ametlik nimetus on „Infosüsteem POLIS”.
(3)Politsei andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4)Politsei andmekogu põhimääruses sätestatakse politsei andmekogu pidamise kord, politsei andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis, andmeandjad, andmete säilitamise tähtajad ja vajaduse korral muud politsei andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.
(5)Politsei andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(6)Politsei andmekogu andmete töötlemise viisi, tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastav teave on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. [RT I, 19.01.2022, 1 - jõust. 29.01.2022]
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe puhul võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada viie aasta kaupa, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, kuid mitte kauemaks kui 30 aastaks alates dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamisest. [RT I, 19.01.2022, 1 - jõust. 29.01.2022] § 9. Politsei andmekogu vastutav ja volitatud töötleja [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] § 10. Politsei andmekogu ülesehitus ja andmekogusse kantavad andmed
(1)Politsei andmekogu koosneb järgmistest andmestikest: 1) ühiste infoobjektide andmestik; 2) süüteomenetluse andmestik; 3) korrakaitseliste ülesannetega seotud haldustegevuse andmestik; 4) ennetava tegevuse andmestik; 5) reageeriva tegevuse andmestik; 6) arestimajade tegevuse andmestik; 7) otsimise andmestik; 8) jälitusmenetluse andmestik.
(2)Politsei andmekogus töödeldakse isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide tähenduses ning ulatuses, mis on vajalik andmekogu eesmärgi täitmiseks.
(3)Välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed saata Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks, rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] § 11. Politsei andmekogusse andmete esitamine
(1)Politsei andmekogusse esitab andmeid Politsei- ja Piirivalveamet. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(2)Politsei andmekogusse esitavad andmeid § 8 lõikes 1 sätestatud eesmärgil andmekogu põhimääruses määratud muud asutused kehtestatud ulatuses. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] § 12. Politsei andmekogusse kande tegemine
(1)Andmed kantakse politsei andmekogusse selle kasutamiseks loodud tarkvara abil.
(2)Politsei andmekogusse andmete kandmiseks õigustatud isikud määrab andmeid esitav asutus. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
(3)Andmed kantakse politsei andmekogusse viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul, arvates andmete politsei infosüsteemi kandmise aluseks oleva teabe laekumisest, sündmuse toimumisest või toimingu või otsustuse tegemisest.
(4)Politsei andmekogusse kantakse andmed alusdokumentide, automaatse liiklusjärelevalve süsteemi salvestiste, isikutelt saabunud teadete või politseitegevusega saadud info alusel. [RT I, 29.06.2024, 4 - jõust. 09.07.2024] §
  1. Politsei andmekogu pidamise põhimäärus [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] § 13^
  2. Numbrituvastuskaamera ja selle andmete töötlemine
(1)Numbrituvastuskaamera on korrakaitseseaduse § 34 lõikes 1 nimetatud jälgimisseadmestik, mis tuvastab automaatselt mootorsõiduki või haagise ning selle registreerimismärgi.
(2)Politsei- ja Piirivalveamet võib korrakaitseseaduse § 34 lõikes 1 sätestatud juhtudel salvestada numbrituvastuskaameraga foto mootorsõidukist või haagisest ning selle registreerimismärgist (edaspidi numbrituvastuskaamera salvestis) ning seda käesolevas paragrahvis sätestatud alustel kasutada ja säilitada.
(3)Politsei- ja Piirivalveamet võib seadusest, välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks numbrituvastuskaamera salvestist edasi töödelda, kasutades käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud andmeid järgmistel eesmärkidel: 1) kuritegude menetlemine; 2) kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamine, tõrjumine või sellise korrarikkumise kõrvaldamine; 3) tagaotsitavate isikute või rahvusvaheliselt tagaotsitavate esemete asukoha kindlaks tegemine.
(4)Numbrituvastuskaamera salvestis sisaldab järgmisi andmeid: 1) mootorsõiduki või haagise ning selle registreerimismärgi foto; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud fotole jäänud mootorsõidukis või selle vahetus läheduses viibinud isiku kujutis; 3) mootorsõiduki või haagise registreerimismärgilt tuvastatud registreerimisnumber; 4) mootorsõiduki või haagise fotografeerimise aeg ja koht.
(5)Juurdepääs numbrituvastuskaamera salvestisele ja õigus salvestist edasi töödelda, kasutades käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud andmeid, on: 1) Maksu- ja Tolliametil käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidel; 2) julgeolekuasutusel seadusest, välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks julgeolekuasutuste seaduses sätestatud alustel.
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidel numbrituvastuskaamera salvestise andmete töötlemisel tuleb märkida töötluse aluseks oleva juhtumi, teate või menetluse number ning andmete töötlemise põhjendus. Politsei- ja Piirivalveamet koostab ja avalikustab kord aastas andmekaitseauditi tulemuste kokkuvõtte.
(7)Numbrituvastuskaamera salvestis kantakse politsei andmekogu ennetava tegevuse andmestikku ja seda säilitatakse seal 45 kalendripäeva alates salvestise tegemisest. Numbrituvastuskaamera salvestist, mis kantakse teise andmestikku, säilitatakse vastava andmestiku säilitamistähtaja lõppemiseni.
(8)Numbrituvastuskaamera andmetöötluse logi kohta säilitatakse järgmisi andmeid kaks aastat päringu tegemisest arvates: 1) salvestise tegemise aeg ja koht; 2) mootorsõiduki või haagise registreerimisnumber; 3) päringu tegija ees- ja perekonnanimi ning isikukood või asutus, arvestades riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatut; 4) päringu kuupäev ja kellaaeg; 5) päringu liik ja põhjendus, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut. [RT I, 23.10.2025, 1 - jõust. 02.11.2025] 2. jagu Piirikontrolli andmekogu § 14. Piirikontrolli andmekogu
(1)Valdkonna eest vastutav minister asutab andmekogu, mille eesmärk on tagada siseturvalisus ja avalik kord isikute ning transpordivahendite piiriületusel kogutud andmete töötlemise kaudu. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(2)Andmekogu ametlik nimetus on „Piirikontrolli infosüsteem” (edaspidi piirikontrolli andmekogu). [RT I, 02.12.2014, 1 - jõust. 12.12.2014] §
  1. Piirikontrolli andmekogu vastutav töötleja [RT I, 20.09.2022, 1 - jõust. 12.10.2025 - kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutusele võtmiseks - Komisjoni rakendusotsus (EL) 2025/1544,
  2. juuli 2025.]
(1)Piirikontrolli andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
(2)[Kehtetu - RT I, 02.12.2014, 1 - jõust. 12.12.2014] § 16. Piirikontrolli andmekogu andmekategooriad
(1)Piirikontrolli andmekogu andmekategooriad on: 1) isiku piiriületus, sealhulgas reisijate kohta reisidokumenti kantud isikuandmed ja nende reisidokumendi andmed; [RT I, 02.12.2014, 1 - jõust. 12.12.2014] 2) mootorsõiduki piiriületus; [RT I, 02.12.2014, 1 - jõust. 12.12.2014] 3) veesõiduki piiriületus; 4) õhusõiduki piiriületus. 5) [välja jäetud - RT I, 31.12.2015, 9 - jõust. 01.01.2016] 6) raudteesõiduki piiriületus. [RT I, 02.12.2014, 1 - jõust. 12.12.2014]
(2)Piirikontrolli andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis sätestatakse andmekogu pidamise põhimääruses.
(3)[Kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
(4)Välisriigile võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid saata Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras.
(5)Piirikontrolli andmekogus töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud ülesannete täitmise käigus piiriületusel kogutud andmeid. [RT I, 20.09.2022, 1 - jõust. 12.10.2025 - kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutusele võtmiseks - Komisjoni rakendusotsus (EL) 2025/1544,
  1. juuli 2025.] §
  2. Piirikontrolli andmekogusse andmete esitamine Piirikontrolli andmekogusse esitavad andmeid Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet ning vedaja, kes toimetab raudteed või veeteed pidi üle välispiiri Eestisse saabuvaid ja Eestist lahkuvaid reisijaid. [RT I, 31.12.2015, 9 - jõust. 01.01.2016] §
  3. Piirikontrolli andmekogusse kande tegemine Piirikontrolli andmekogusse kantakse andmed: 1) vastavalt toimunud piiriületustele isiku või sõiduki piirikontrolli käigus või [RT I, 02.12.2014, 1 - jõust. 12.12.2014] 2) kui vedaja on andmed raudtee või veetee kaudu veetavate reisijate kohta edastanud. [RT I, 31.12.2015, 9 - jõust. 01.01.2016] §
  4. Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimäärus
(1)Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(2)Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimääruses sätestatakse: 1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur; 2) andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu; 3) [kehtetu - RT I, 11.03.2023, 4 - jõust. 21.03.2023] 4) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu; 5) andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord; 5^1) andmekogust andmete saajad; [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] 6) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord; 7) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord; 8) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja kord; 9) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused. § 19^1. Piirikontrolli andmekogu andmete säilitamise tähtaeg () Piirikontrolli andmekogu andmeid säilitatakse kõige kauem kümme aastat. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu põhimääruses. [RT I, 11.03.2023, 4 - jõust. 21.03.2023] § 19^2. Piirikontrolli andmekogu biomeetriliste andmete töötlemine
(1)Piirikontrolli andmekogus töödeldakse isiku daktüloskopeerimisel või näokujutise võtmisel saadud biomeetrilisi andmeid.
(2)Isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks võrreldakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) kaudu piirikontrolli andmekogu biomeetrilisi andmeid.
(3)Piirikontrolli andmekogu biomeetrilisi andmeid võib isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15^5 lõike 2 või 3 tähenduses isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks võrrelda andmekogu ABIS biomeetriliste andmetega.
(4)Piirikontrolli andmekogu biomeetrilised andmed kustutatakse piirikontrolli andmekogust ja andmekogust ABIS pärast isiku piiriületuse kohta otsuse tegemist. [RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025] 3. jagu Schengeni infosüsteemi riiklik register § 20. Schengeni infosüsteemi riiklik register
(1)Schengeni infosüsteemi riiklik register (edaspidi register) asutatakse selleks, et tagada turvalisus Euroopa Liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, tagada kiire ja tõrgeteta teabevahetus liikmesriikide vahel, et tuvastada isikud, kes kujutavad ohtu avalikule korrale ja julgeolekule, tuvastada kolmanda riigi kodanikud, kellele on kohtulahendiga või haldusaktiga pandud kohustus lahkuda Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt või kelle suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld, ning lihtsustada politseikoostööd ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd. [RT I, 08.06.2022, 3 - jõust. 07.03.2023 - kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määras Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 artikli 66 lõike 2 alusel vastu võetud otsuses Schengeni infosüsteemi toimima hakkamiseks vastavalt selles määruses sätestatule]
(2)Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3)Registri põhimääruses sätestatakse: 1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur; 2) andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu; 3) andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtaeg; 4) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu; 5) andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord; 6) andmekogust andmete saajad; 7) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord; 8) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord; 9) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja kord; 10) tehnilised ja organisatoorsed kaitsemeetmed, et tagada andmesubjektide põhiõiguste ja -vabaduste kaitse; 11) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused.
(4)Registris töödeldakse isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning ulatuses, mis on vajalik andmekogu eesmärgi täitmiseks. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] § 21. Registri vastutav ja volitatud töötleja
(1)Registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
(2)Registri volitatud töötleja on Politsei- ja Piirivalveameti määratud isik. § 22. Registrisse kantakse andmed
(1)Registrisse kantakse andmed: 1) loovutamise või väljaandmise eesmärgil tagaotsitava isiku kohta; 2) välismaalase kohta, kellele on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu, arvestades väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 33^1 sätestatut; [RT I, 08.06.2022, 3 - jõust. 07.03.2023 - kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määras Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 artikli 66 lõike 2 alusel vastu võetud otsuses Schengeni infosüsteemi toimima hakkamiseks vastavalt selles määruses sätestatule] 3) isiku kohta, kes on kadunud või keda tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest on vaja ajutiselt paigutada turvalisse paika; 4) isiku kohta, kes on tagaotsitav tunnistaja, süüdistatav või süüdimõistetu; 5) isiku, sõiduki, laeva, lennuki või konteineri kohta varjatud või erikontrolli teostamiseks; 6) arestimise, konfiskeerimise või kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks; [RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013] 7) välismaalase kohta, kellele on kohtulahendi või haldusaktiga pandud kohustus lahkuda Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumilt, arvestades väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 33^16 sätestatut. [RT I, 08.06.2022, 3 - jõust. 07.03.2023 - kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määras Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 artikli 66 lõike 2 alusel vastu võetud otsuses Schengeni infosüsteemi toimima hakkamiseks vastavalt selles määruses sätestatule]
(2)[Kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] § 23. Registrisse andmete esitamine
(1)

§ 22

lõike 1 punktis 1 nimetatud andmeid esitavad Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, prokuratuur, Maksu- ja Tolliamet, kohus kohtumenetluses olevate asjade ning Justiits- ja Digiministeerium jõustunud kohtuotsuste puhul. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes]

(2)

§ 22lõike 1 punktis 2 nimetatud andmeid esitab Politsei- ja Piirivalveamet. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

(3)

§ 22lõike 1 punktis 3 nimetatud andmeid esitavad Politsei- ja Piirivalveamet ja kohus kohtumenetluses olevates asjades. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

(4)

§ 22

lõike 1 punktis 4 nimetatud andmeid esitavad Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, prokuratuur, Maksu- ja Tolliamet ning kohus kohtumenetluses olevate asjade puhul. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

(5)

§ 22

lõike 1 punktis 5 nimetatud andmeid esitavad Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, prokuratuur ning Maksu- ja Tolliamet. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

(6)

§ 22lõike 1 punktis 6 nimetatud andmeid esitavad Politsei- ja Piirivalveamet, Välisministeerium ning Transpordiamet. [RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

(7)

§ 22lõike 1 punktis 7 nimetatud andmeid esitab Politsei- ja Piirivalveamet.

[RT I, 08.06.2022, 3 - jõust. 07.03.2023 - kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määras Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 artikli 66 lõike 2 alusel vastu võetud otsuses Schengeni infosüsteemi toimima hakkamiseks vastavalt selles määruses sätestatule] § 24. Registrisse kande tegemine

(1)

§ 22lõike 1 punktides 1 ja 5 nimetatud andmed kannab vastutav töötleja registrisse 24 tunni jooksul alusdokumentide saabumisest arvates.

(2)

§ 22

lõike 1 punktides 2–4, 6 ja 7 nimetatud andmed esitatakse registri vastutavale töötlejale viivitamata andmete registrisse kandmise aluse tekkimisest arvates. [RT I, 08.06.2022, 3 - jõust. 07.03.2023 - kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määras Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 artikli 66 lõike 2 alusel vastu võetud otsuses Schengeni infosüsteemi toimima hakkamiseks vastavalt selles määruses sätestatule] § 25. Registri pidamise põhimäärus [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] 4. jagu Politsei taktikalise juhtimise andmekogu [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] § 25^1. Politsei taktikalise juhtimise andmekogu [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

(1)Valdkonna eest vastutav minister asutab andmekogu: 1) reageeriva ressursi planeerimiseks ja haldamiseks; 2) politsei pädevusse kuuluvate ning politseile saabuvate operatiivteadete ja -sündmuste registreerimiseks, taktikaliseks juhtimiseks ja lahendamise korraldamiseks; 3) rahvusvahelise koostööga seotud operatiivinformatsiooni haldamiseks. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogusse kantakse: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingute ja nendega seotud isikute andmed; 2) reageeriva ressursi ja selle haldamisega seotud andmed; 3) operatiivteadete ja -sündmuste lahendamisega seotud andmed; 4) tehniliste seire- ja valveseadmete seireinfo; 5) riigipiiri valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse andmed. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] (2^1) Politsei taktikalise juhtimise andmekogu andmeid säilitatakse kõige kauem kümme aastat. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu põhimääruses. [RT I, 11.03.2023, 4 - jõust. 21.03.2023]
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu ametlik nimetus, andmekogu pidamise kord, andmekogusse kogutavate andmete täpne koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. [RT I, 11.03.2023, 4 - jõust. 21.03.2023]
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. [RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]
  1. jagu Broneeringuinfo andmekogu [RT I, 05.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019] § 25^
  2. Broneeringuinfo andmekogu
(1)Broneeringuinfo andmekogu on riiklik register, mis sisaldab lennureisijate broneeringuinfo andmeid ja nende andmete analüüsimisel saadud andmeid (edaspidi broneeringuinfo). Andmekogu kasutatakse kriminaalmenetluses ning avaliku korra kaitse ja julgeoleku tagamise eesmärgil.
(2)Broneeringuinfo andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3)Lennureisija broneeringuinfo andmed on: 1) ees- ja perekonnanimi või -nimed; 2) sünniaeg ja -koht; 3) kodakondsus või kodakondsused; 4) sugu; 5) aadress, telefoninumber ja e-posti aadress; [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] 6) reisidokumendi liik ja number, dokumendi väljastanud riigi nimi, dokumendi kehtivuse lõppkuupäev ning kehtiva viisa andmed; [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] 7) broneeringu number, kuupäev või pileti väljastamise kuupäev; 8) kavandatava reisi kuupäev või kuupäevad; 9) broneeritud reisi täielik marsruut; 10) püsikliendi staatuse teave; 11) reisiettevõtja ja reisiagendi andmed; 12) reisija staatus, sealhulgas kinnitused ja lennule registreerimine, teave kinnitamata kohaga reisimise või lennule ilmumata jäämise kohta ning teave selle kohta, kas reisijaga on kaasas istekohata alaealine; 13) järgmise reisi broneeringuinfo; 14) pileti, kaasa arvatud ühesuunapilet, andmed, sealhulgas pileti number ja väljastamise kuupäev, ning pileti hinnastamise andmed; 15) istekoha number ja muu teave selle kohta; 16) pagasiandmed; 17) broneeringus märgitud kaasreisijate arv ja nimed; 18) teave makseviiside kohta, sealhulgas arve saatmise aadress ja krediitkaardiandmed; 19) selle lennu andmed, millega seoses broneeringuinfo edastati, sealhulgas lennuettevõtja, lennu number, lennu väljumis- ja saabumiskuupäev ning väljumis- ja saabumisaeg, väljumis- ja saabumislennujaam ning teave lennukoodi jagamise kohta; 20) täiendav teenindusinfo, sealhulgas kogu olemasolev teave ilma saatjata reisiva alaealise kohta, kasutatavad keeled, lähtepunktis oleva hooldaja nimi ja kontaktandmed ning seos alaealisega, sihtpunktis oleva hooldaja nimi ja kontaktandmed ning seos alaealisega, saatev ja vastu võttev lennujaama töötaja.
(4)Koos broneeringuinfo andmetega saadud andmed, mida pole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 3, kustutatakse viivitamata.
(5)Broneeringuinfo andmeid säilitatakse andmekogus viis aastat andmete broneeringuinfo andmekogusse kandmisest arvates, pärast seda kustutatakse andmed automaatselt. Broneeringuinfo andmed pseudonüümitakse pärast kuue kuu möödumist andmekogusse kandmisest arvates.
(6)Pseudonüümitud broneeringuinfo andmete taasisikustamine on lubatud ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) on alust arvata, et see on vajalik

§ 25

^4 lõikes 4 sätestatud eesmärgil; 2) pädev asutus, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (edaspidi Europol), teine Euroopa Liidu liikmesriik või kolmas riik on esitanud põhjendatud taotluse broneeringuinfo saamiseks; [RT I, 27.05.2026, 4 - jõust. 06.06.2026] 3) vastava loa on andnud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori volitatud ametnik.

(7)Kui broneeringuinfo andmed taasisikustatakse, teavitab käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 nimetatud ametnik broneeringuinfo üksuse andmekaitseametnikku, kes kontrollib toimingu vastavust käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimustele.
(8)Broneeringuinfo andmekogu andmed ei ole avalikud.
(9)Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. [RT I, 05.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019] § 25^3. Broneeringuinfo üksus ja pädev asutus
(1)Politsei- ja Piirivalveameti koosseisus oleva broneeringuinfo üksuse ülesanded on: 1) broneeringuinfo töötlemine; 2) broneeringuinfo edastamine pädevale asutusele; 3) broneeringuinfo vahetamine teise Euroopa Liidu liikmesriigiga; 4) broneeringuinfo edastamine Europolile ja kolmandale riigile.
(2)Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet ning Välisluureamet (edaspidi pädev asutus) võivad

§ 25^4 lõikes 4 sätestatud eesmärgil taotleda ja saada broneeringuinfo üksuselt broneeringuinfot.

(3)Pädev asutus võib osaleda

§ 25^4 lõike 2 punktis 2 toodud kriteeriumide koostamisel. [RT I, 05.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019] § 25^4. Broneeringuinfo töötlemine

(1)Broneeringuinfo üksus töötleb broneeringuinfot: 1) kõigi reisijate hindamiseks enne nende saabumist Eestisse või väljumist Eestist, et tuvastada isikud, keda pädev asutus täiendavalt kontrollib; 2) igal üksikjuhul eraldi, reageerides pädeva asutuse poolt esitatud piisavale teabele tuginevale põhjendatud taotlusele esitada broneeringuinfo ja seda töödelda; 3) broneeringuinfo analüüsimiseks, et ajakohastada käesoleva lõike punktis 1 sätestatud hindamise käigus kasutatavad kriteeriumid või luua uued kriteeriumid.
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 osutatud reisijate hindamise käigus võib broneeringuinfo üksus: 1) võrrelda broneeringuinfot andmetega asjakohastes andmekogudes; 2) töödelda broneeringuinfot kindlaksmääratud kriteeriumide alusel.
(3)Broneeringuinfo automaatsel töötlemisel saadud tabamused vaatab broneeringuinfo üksus ükshaaval läbi enne nende edastamist pädevale asutusele.
(4)Broneeringuinfot tohib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku § 126^18 lõikes 2 loetletud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks ning sellise kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks. [RT I, 05.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019] § 25^5. Broneeringuinfo edastamine Europolile ja vahetamine teise Euroopa Liidu liikmesriigiga
(1)Broneeringuinfo üksus edastab broneeringuinfo Europolile tema tööülesannete täitmiseks, juhul kui see on vajalik liikmesriikide tegevuse toetamisel

§ 25^4 lõikes 4 toodud eesmärgi täitmiseks. Broneeringuinfo edastatakse Europolile põhjendatud taotluse alusel.

(2)Broneeringuinfo üksus edastab broneeringuinfo teise Euroopa Liidu liikmesriigi broneeringuinfo üksusele

§ 25

^4 lõikes 4 toodud eesmärgil: 1) kui broneeringuinfo edastamise vajadus tuvastatakse

§ 25^4 lõike 1 punktis 1 kirjeldatud reisijate hindamise käigus või 2) teise Euroopa Liidu liikmesriigi broneeringuinfo üksuse põhjendatud taotluse alusel.

(3)Erakorralisel juhul, kui juurdepääs broneeringuinfole on vajalik kriminaalmenetluse seadustiku § 126^18 lõikes 2 sätestatud kuriteo tõkestamiseks ja avastamiseks, sellise kuriteoga seotud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib broneeringuinfo üksus: 1) hankida broneeringuinfo andmed lennuettevõtjalt väljaspool broneeringuinfo edastamise tavapärast aega; 2) taotleda teise Euroopa Liidu liikmesriigi broneeringuinfo üksuselt broneeringuinfo hankimist lennuettevõtjalt väljaspool broneeringuinfo edastamise tavapärast aega; 3) edastada broneeringuinfo sellekohase taotluse alusel teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele.
(4)Erakorralisel juhul, kui juurdepääs broneeringuinfole on vajalik kriminaalmenetluse seadustiku § 126^18 lõikes 2 sätestatud kuriteo tõkestamiseks ja avastamiseks, sellise kuriteoga seotud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib pädev asutus taotleda broneeringuinfot otse teise Euroopa Liidu liikmesriigi broneeringuinfo üksuselt. Sellise taotluse koopia tuleb saata riigisisesele broneeringuinfo üksusele. [RT I, 05.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019] § 25^6. Broneeringuinfo edastamine kolmandale riigile
(1)Broneeringuinfo üksus edastab broneeringuinfo kolmandale riigile igal üksikjuhul eraldi, kui: 1) kolmas riik seda infot põhjendatult taotleb; 2) edastamine on vajalik

§ 25

^4 lõikes 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks; 3) täidetud on isikuandmete kaitse seaduse §-des 46–48 sätestatud tingimused ja 4) kolmas riik kinnitab, et ei edasta saadud broneeringuinfot teisele kolmandale riigile broneeringuinfo andja loata, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik kriminaalmenetluse seadustiku § 126^18 lõikes 2 sätestatud kuriteo ärahoidmiseks. [RT I, 05.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

(2)Broneeringuinfo kolmandale riigile edastamise korral teavitatakse iga kord broneeringuinfo üksuse andmekaitseametnikku. [RT I, 05.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]
(3)Broneeringuinfo edastamise korral isikuandmete kaitse seaduse § 46 lõike 2 alusel teavitatakse viivitamata Andmekaitse Inspektsiooni. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
  1. jagu Andmekogu ABIS [RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025] § 25^
  2. Andmekogu ABIS [RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
(1)Andmekogu ABIS on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk

tähenduses on töödelda sündmuskohti teenindava või ekspertiisi- ja uuringuobjektidega kokku puutuva politseiametniku daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid ekspertiisi- ja uuringuobjektile politseiametniku jäetud jälgede välistamiseks. [RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

(2)Sündmuskohti teenindava või ekspertiisi- ja uuringuobjektidega kokku puutuva politseiametniku daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid võib töödelda üksnes

§ 45^1 lõikes 1 nimetatud eesmärgil.

(3)Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3^1) Andmekogu ABIS põhimääruses sätestatakse andmekogu ABIS pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 2) täpsem andmekoosseis; 3) andmekogudevaheline andmevahetus; 4) vastutava töötleja ülesanded; 5) volitatud töötleja ja tema ülesanded; 6) andmetele juurdepääsu andmise ja andmete väljastamise kord; 7) andmete säilitamise täpsemad tähtajad; 8) muud korralduslikud küsimused. [RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
(4)Andmekogu ABIS vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
(5)[Kehtetu - RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
(6)Andmekogus ABIS sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ning on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. [RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021] 3^
  1. peatükk TEABEVAHETUS EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VAHEL JA EUROPOLIGA [RT I, 27.05.2026, 4 - jõust. 06.06.2026] § 25^
  2. Ühtse kontaktpunkti ülesanded () Politsei- ja Piirivalveamet täidab kriminaalmenetluse seadustiku § 508^86 lõikes 1 nimetatud ühtse kontaktpunktina (edaspidi ühtne kontaktpunkt) järgmisi ülesandeid: 1) korraldab kriminaalmenetluse seadustiku
  3. peatüki
  4. jao
  5. jaotise kohaselt teabevahetust Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga (edaspidi käesolevas peatükis teabevahetus); 2) registreerib ja talletab teabevahetuse; 3) tagab teabevahetuse kohta statistika kogumise ja selle nõuetekohase edastamise Euroopa Komisjonile. [RT I, 27.05.2026, 4 - jõust. 06.06.2026] § 25^
  6. Töövoosüsteem
(1)Ühtne kontaktpunkt korraldab teabevahetust, registreerib ja talletab selle ning tagab teabevahetuse kohta statistika kogumise ühtses elektroonilises töövoo haldamise süsteemis (edaspidi töövoosüsteem).
(2)Töövoosüsteemi vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
(3)Töövoosüsteemi pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles muu hulgas sätestatakse: 1) töövoosüsteemi pidamise eesmärk; 2) volitatud töötleja; 3) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 4) andmetele juurdepääs; 5) logimine; 6) statistika väljastamise kord. [RT I, 27.05.2026, 4 - jõust. 06.06.2026] § 25^10. Töövoosüsteemi andmed
(1)Kriminaalmenetluse seadustiku
  1. peatüki
  2. jao
  3. jaotise
  4. alljaotise alusel teise Euroopa Liidu liikmesriigi ühtse kontaktpunkti või õiguskaitseasutuse teabetaotlusele vastamise kohta on töövoosüsteemis järgmised andmed: 1) taotluse andmed; 2) isikuandmed, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.05.2016, lk 53–114), lisas II; 3) teave, kas taotlus on kiireloomuline, ja kui on, selle põhjendus; 4) teave taotluse puuduste kohta, kui neid on; 5) teave taotluse selgituste ja täpsustuste kohta, kui neid palutakse; 6) andmed taotluse vastuse kohta; 7) teave, kas taotlusele on vastatud tähtajal, ja kui ei ole, viivituse asjaolud; 8) teabeedastusest keeldumise korral andmed keeldumise kohta; 9) taotluse vastuse koopia edastamise andmed; 10) ühtse kontaktpunkti ja uurimisasutuse vahel taotluse kohta vahetatud teave.
(2)Kriminaalmenetluse seadustiku
  1. peatüki
  2. jao
  3. jaotise
  4. alljaotise alusel ühtse kontaktpunkti või uurimisasutuse teabetaotluse esitamise kohta on töövoosüsteemis järgmised andmed: 1) taotluse andmed; 2) isikuandmed, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794 lisas II; 3) taotluse koopia edastamise andmed; 4) teave, kas taotlus on kiireloomuline, ja kui on, selle põhjendus; 5) teave taotluse puuduste kohta, kui neid on; 6) teave taotluse selgituste ja täpsustuste kohta, kui neid palutakse; 7) ühtse kontaktpunkti ja uurimisasutuse vahel taotluse kohta vahetatud teave.
(3)Kriminaalmenetluse seadustiku
  1. peatüki
  2. jao
  3. jaotise
  4. alljaotise alusel ühtse kontaktpunkti või uurimisasutuse omaalgatusliku teabeedastuse kohta on töövoosüsteemis järgmised andmed: 1) edastatud teabe andmed; 2) isikuandmed, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794 lisas II; 3) teabe koopia edastamise andmed.
(4)Kriminaalmenetluse seadustiku
  1. peatüki
  2. jao
  3. jaotise
  4. alljaotise alusel Europolile teabe edastamise kohta on töövoosüsteemis järgmised andmed: 1) edastatud teabe andmed; 2) isikuandmed, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794 lisas II; 3) teabe koopia edastamise andmed; 4) ühtse kontaktpunkti ja uurimisasutuse vahel teabeedastuse kohta vahetatud teave. [RT I, 27.05.2026, 4 - jõust. 06.06.2026] § 25^
  5. Töövoosüsteemi andmete säilitamine
(1)Töövoosüsteemis säilitatakse teabevahetuse isikuandmeid kuni kaks aastat teabevahetuse lõppemisest arvates, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2)Töövoosüsteemis võib säilitada teabevahetuse isikuandmeid üle kahe aasta teabevahetuse lõppemisest arvates, kuni politsei andmekogus, Schengeni infosüsteemi riiklikus registris või Interpoli andmebaasides on andmesubjekti kohta kehtiv tagaotsimisteade või muu hoiatusteade.
(3)Ühtne kontaktpunkt hindab töövoosüsteemis teabevahetuse isikuandmete töötlemise jätkamise vajalikkust ja proportsionaalsust esimest korda kuue kuu jooksul teabevahetuse lõppemisest arvates ning seejärel korrapäraselt vähemalt iga kuue kuu tagant. Iga hindamisetapi järel kustutatakse need andmed, millega seotud teavet polnud vaja töödelda. [RT I, 27.05.2026, 4 - jõust. 06.06.2026] 4. peatükk VAHETU SUND [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] § 26. – § 32^4. [Kehtetud - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] 5. peatükk POLITSEITEENISTUS 1. jagu Üldsätted § 33. Politseiteenistus
(1)Politseiteenistuseks loetakse teenistust Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(2)Politseiteenistus on avaliku teenistuse eriliik. § 34. Politseiametnik
(1)Politseiametnik on Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(2)Kuni

jõustumiseni piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses olnud piirivalveametnik ning politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses olnud politseiametnik loetakse

mõttes politseiametnikuks, kui ta nimetatakse politseiametniku ametikohale

alusel. § 35. Politseiametniku ametikoht

(1)Politseiametniku ametikoht on asutuse teenistujate koosseisus ettenähtud või koosseisuväline ametikoht, millel töötamine on politseiteenistus (edaspidi ametikoht). [RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]
(2)Koosseisuvälise politseiametniku ametikohale võib nimetada üksnes sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandava õpilase või rakenduskõrgharidust omandava üliõpilase õppepraktika läbimise ajaks. [RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]
(3)[Kehtetu - RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015] § 36. Teenistusaste
(1)Politseiametniku teenistusaste on politseiametnikule Eesti Vabariigi nimel antav nimetus.
(2)Teenistusastmele kehtestatakse nõutav teenistusaeg (edaspidi teenistusastme vanus). § 36^1. Politseiteenistuse staaži arvestamise alused [RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 01.01.2020]
(1)Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse: 1) teenistusaeg politseiametniku ametikohal; 2) teenistusaeg erialadiplomaadina, kui sellele vahetult eelnes või järgnes teenistus politseiametniku ametikohal; 3) teenistusaeg, mis oli korraldatud politseiteenistuse seaduse §-de 18^1 ja 52 alusel; 4) teenistusaeg, mis oli korraldatud piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel; 5) teenistusaeg

kuni

  1. aasta
  2. detsembrini kehtinud § 66 alusel ja alates
  3. aasta
  4. jaanuarist kehtiva
  5. peatüki 4^1 . jao alusel, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal või politseiametniku pensionile jäämine; 6) sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei, kohtueelse uurimise või piirivalve erialal õppimise aeg, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal; 7) Kaitseväes aja- või tegevteenistuses või Eestis asendusteenistuses viibitud aeg, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal.

(2)Teenistusaeg prokurörina pärast
  1. aasta
  2. juulit arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat. (2^1) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 98^1 lõike 9 alusel Rahapesu Andmebüroosse üleviidud politseiametnikul arvatakse politseiteenistuse staaži hulka teenistusaeg Rahapesu Andmebüroos alates
  3. aasta
  4. jaanuarist. Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse samuti teenistusaeg ajal, kui Rahapesu Andmebüroo ametnik on avaliku teenistuse seaduse § 33 alusel üle viidud teise ametiasutusse ametikohale, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
(3)Piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses olnud isikul, kes nimetati
  1. aasta
  2. jaanuaril politsei ja piirivalve seaduse jõustumisel politseiametniku ametikohale, arvestatakse politseiteenistuse staaži hulka piirivalveteenistuse seaduse § 42 alusel arvestatud piirivalveteenistuse staaž
  3. aasta
  4. detsembri seisuga. (3^1) Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39^10 lõike 1 alusel tegevteenistusse võetud tegevväelasel arvatakse politseiteenistuse staaži hulka tegevteenistuses oldud aeg alates
  5. aasta
  6. jaanuarist. [RT I, 20.06.2022, 2 - jõust. 01.01.2023] (3^2) Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39^11 lõike 1 või 2 alusel politseiteenistusest vabastatud ja Kaitseväes olevale avaliku teenistuse ametikohale üle viidud ametnikul või töökohal töölepingu sõlminud töötajal arvatakse vastavalt politseiteenistuse staaži hulka katkematult Kaitseväes oleval avaliku teenistuse ametikohal või Kaitseväes oleval töökohal töötamise aeg alates
  7. aasta
  8. jaanuarist. [RT I, 20.06.2022, 2 - jõust. 01.01.2023]
(4)Politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses olnud isikul, kes nimetati
  1. aasta
  2. jaanuaril politsei ja piirivalve seaduse jõustumisel politseiametniku ametikohale, arvestatakse politseiteenistuse staaži hulka politseiteenistuse seaduse § 21^2 lõigete 1–4 alusel arvestatud politseiteenistuse staaž
  3. aasta
  4. detsembri seisuga.
(5)Politsei ja piirivalve seaduse alusel politseiametniku ametikohale nimetatud isikul, kes vabastati piirivalveteenistusest või politseiteenistusest enne
  1. aasta
  2. jaanuari, arvatakse piirivalveteenistuse seaduse § 42 või politseiteenistuse seaduse § 21^2 lõigete 1–4 alusel arvestatud staaž politseiteenistuse staaži hulka. Staaž arvutatakse viimasest teenistusest vabastamise kuupäeva seisuga.
(6)Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse teenistusaeg politseiametnikuna või Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 1991. aasta 1. märtsist kuni 1994. aasta 1. septembrini sooduskorras kolmekordselt.
(7)Politseiteenistuse staaži arvestatakse aastates, kuudes ja päevades. Pensioni suuruse arvutamisel ümardatakse vähemalt kuue kuu pikkune politseiteenistuse staaž täisaastaks, alla kuue kuu pikkune politseiteenistuse staaž jäetakse arvestamata. [RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 01.01.2020] §
  1. Kadett Kadett on sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ja rakenduskõrgharidust omandav üliõpilane, kes ei ole politseiteenistuses. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015] § 37^
  2. Vormiriietus ja ametitõend
(1)Politseiametnikule ja kadetile antakse vormiriietus ja ametitõend.
(2)Politseiametniku vormiriietuse võib anda järgmistele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata Politsei- ja Piirivalveameti ametnikule ja töötajale: [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015] 1) arestimaja ametnikud ja töötajad; [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015] 2) klienditeenindajad; 3) hoone läbipääsurežiimi tagavad ametnikud ja töötajad; [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015] 4) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusest tulenevaid ülesandeid täitvad ametnikud; [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015] 5) orkestri liikmed.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud ametnike ja töötajate vormiriietusel kantavad eraldusmärgid sätestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud määrusega. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
(4)Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teenistuskohad, millele nimetatud ametnikule ja töötajale antakse politseiametniku vormiriietus. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
(5)Politseiametnik peab esitama isikule, kelle suhtes ta täidab ametiülesannet, ametitõendi. Politsei vormiriietust kandev politseiametnik peab esitama ametitõendi isikule ainult tema nõudmisel.
(6)Politseiametnik võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustuse täitmise edasi lükata, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks.
(7)Politseiametnikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustust, kui selle täitmine ei ole ametiülesande olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik.
(8)Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ning Kaitsepolitseiameti peadirektor otsustab ametikohad, millele nimetatud politseiametnikule vormiriietust ei anta. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] (8^1) Politseiametnikule, kes täidab

§ 3

lõike 1 punktis 8 nimetatud ülesandeid ning kellele ei anta politseiametniku vormiriietust, võib maksta hüvitist. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015] (8^2) Politseiametniku vormiriietuse hüvitise maksmise korra ja hüvitise piirmäärad kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

(9)Ametitõendi kirjelduse ja vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  1. jagu Teenistusse võtmine §
  2. Teenistusse võtmise üldnõuded Politseiametnikuna võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täielikult teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku tervise- ja kutsesobivusnõuetele. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] §
  3. Politseiametniku kutsesobivusnõuded
(1)Politseiametnik peab vastama politseiametniku kutsesobivusnõuetele, sealhulgas kehalise ettevalmistuse ja haridusnõuetele.
(2)Politseiametniku kutsesobivusnõuded ning nende kontrollimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3)[Kehtetu - RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013] § 40. Isikud, keda ei võeta politseiteenistusse Teenistusse ei võeta isikut: 1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest; [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] 2) keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest; [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015] 3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; [RT I, 13.04.2021, 10 - jõust. 12.04.2021 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab avaliku teenistuse seaduse § 95 lõike 1 ja § 15 punkti 5 ning politsei ja piirivalve seaduse § 40 punkti 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need koostoimes kohustavad politseiametniku teenistusest vabastama, kui ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav.] 4) kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta; 5) kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni; [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] 6) keda on karistatud süüteo eest, millel on korruptsioonivastases seaduses toodud korruptiivse teo tunnused; 7) kes on piiratud teovõimega; 8) kelle terviseseisund ei vasta

§ 71alusel kehtestatud nõuetele; [RT I 2009, 62, 405 - jõust.

01.01.2010] 9) kes esitas isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni. §

  1. Politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriva isiku tervisekontroll Politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriv isik peab läbima politseiametnikule ette nähtud tervisekontrolli. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] §
  2. Politseiteenistusse kandideerija ja politseiametniku taustakontroll [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

(1)Politseiteenistusse kandideeriv isik esitab Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile isikuankeedi. Isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. Lisaks võib küsida andmeid sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, endine abikaasa, registreeritud elukaaslane, endine registreeritud elukaaslane) kohta, samuti abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht) ning kontaktandmeid. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(2)Politseiteenistusse kandideeriva isiku ankeedi vormi ja isikuankeedis küsitud andmete säilitamise tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(3)Kaitsepolitseiameti peadirektoril, Sisekaitseakadeemia rektoril või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril, või tema volitatud ametnikul on õigus isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks: [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] 1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega teenistusse kandideeriva isiku isikuandmete kohta; [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015] 2) vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus; 3) kontrollida, kas isikuankeedis märgitud isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, kas isikut on karistatud vangistusega või kas ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015] 4) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust; 5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamata, kuid hiljemalt kümne tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] (4^1) Asjaolu, mis on tuvastatud isiku teenistusse võtmiseks otsustamiseks andmete kogumisel, võib olla aluseks keelduda isiku teenistusse võtmisest. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] (4^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 4^1 nimetatud keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada: 1) riigi julgeolek; 2) riigikaitse; 3) avalik kord; 4) süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine; 5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] (4^3) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib kontrollida politseiametniku sobivust politseiteenistusse ka tema teenistuses olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esineb asjaolu, mis välistaks tema politseiteenistusse võtmise. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
(5)Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb ka isikule, kes kandideerib politsei või piirivalve erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse või politseiametniku ametikohale sisekaitselises rakenduskõrgkoolis. Nimetatud isiku politseiteenistusse sobivuse otsustamiseks kogub isikuandmeid Politsei- ja Piirivalveamet. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] § 43. Politseiametniku ametikohale nimetamine [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
(1)Politseiametnik võetakse teenistusse ametikohale nimetamisega.
(2)Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori nimetab ametikohale viieks aastaks Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.
(3)Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kellel on pikaajaline suure organisatsiooni juhtimise kogemus või pikaajaline juhtimiskogemus Siseministeeriumis, Justiits- ja Digiministeeriumis, Kaitseministeeriumis, Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis, Välisluureametis, Päästeametis, Maksu- ja Tolliametis, prokuratuuris, vanglateenistuses või kohtus. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes]
(4)Kaitsepolitseiameti peadirektori nimetab ametikohale viieks aastaks Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni arvamuse.
(5)Kaitsepolitseiameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kes on enne ametikohale nimetamist töötanud vähemalt kolm aastat Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti peadirektori, peadirektori asetäitja, struktuuriüksuse juhi või jälitusasutuse juhina või Siseministeeriumi kantsleri, asekantsleri või struktuuriüksuse juhina või Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhi, juhi asetäitja või osakonna juhina või kohtu esimehe, juhtivprokuröri, juhtiva riigiprokuröri või riigi peaprokurörina või vähemalt viis aastat muu riigiasutuse juhi või juhi asetäitjana. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
(6)Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjad nimetab ametikohale valdkonna eest vastutav minister Kaitsepolitseiameti peadirektori ettepanekul. Teised Kaitsepolitseiameti politseiametnikud nimetab ametikohale Kaitsepolitseiameti peadirektor.
(7)Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja prefekti nimetab ametikohale valdkonna eest vastutav minister Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ettepanekul. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi nimetab ametikohale valdkonna eest vastutav minister Sisekaitseakadeemia rektori ettepanekul, kuulates ära Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori arvamuse.
(8)Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjale ja prefektile esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 19.03.2019, 6 - jõust. 01.05.2019]
(9)Politsei- ja Piirivalveameti büroo juhi nimetab ametikohale Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
(10)Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetaja nimetab ametikohale ametisse nimetamise õigust omav isik. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
(11)Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikud, välja arvatud sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi, nimetab ametikohale Sisekaitseakadeemia rektor sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ettepanekul.
(12)Politseiametniku võib ametikohale nimetada konkursita. [RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] § 44. Teenistustähtaeg
(1)Politseiametnik nimetatakse asutuse koosseisus ettenähtud vabale ametikohale määramata ajaks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel. [RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]
(2)Määratud ajaks nimetatakse ametikohale: 1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ning Kaitsepolitseiameti peadirektor – viieks aastaks; 1^1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ning Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja – viieks aastaks; [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] 2) prefekt, Kaitsepolitseiameti regionaalse osakonna juht ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juht – viieks aastaks; [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011] 3) sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikust õppejõud – kuni viieks aastaks. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
(3)Määratud ajaks võib ametikohale nimetada: 1) politseiametniku, kellel on muu kõrgharidus või kutseharidus, kuid kellel ei ole erialast koolitust – erialase koolituse läbimiseks ettenähtud ajaks; 2) politseiametniku, kellel ei ole erialast haridust ega muud kõrg- või kutseharidust, spetsialisti ametikohale – erialase kõrg- või kutsehariduse omandamise ajaks; 3) politseiametniku – ajutise iseloomuga ülesande täitmise ajaks ja kadeti – õppepraktika ajaks. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
(4)Teenistustähtaega arvestatakse kuudes ja aastates. § 45. Politseiametniku vanne
(1)Esimest korda politseiteenistusse astuv isik annab järgmise ametivande: «Astudes politseiteenistusse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, juhinduda kõrvalekaldumatult seadustest ning rakendada minule antud võimu õiglaselt ja erapooletult ning täita ausalt ja kohusetundlikult teenistuskohustusi.»
(2)Ametivande võtab vastu valdkonna eest vastutav minister või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik või Kaitsepolitseiameti peadirektor või tema volitatud ametnik. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
(3)[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
(4)Ametivannet andev politseiametnik loeb ette ametivande ja kirjutab alla ametivande tekstile.
(5)Allkirjastatud ametivannet säilitatakse koos teenistuslehega.
(6)Kadett annab ametivande enne esimest õppepraktikat. § 45^1. Politseiametniku daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
(1)Sündmuskohti teenindav või ekspertiisi- ja uuringuobjektidega kokku puutuv politseiametnik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov ekspertiisi- ja uuringuobjektile politseiametniku jäetud jälgede välistamise eesmärgil. (1^1) Daktüloskopeerimisel võetakse politseiametnikult tema mõlema käe sõrmejäljed ning peopesajäljed ja kirjutaja-peopesajäljed. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
(2)Loetelu ametikohtadest, millel teeniv politseiametnik daktüloskopeeritakse ja kellelt võetakse DNA-proov, kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ning Kaitsepolitseiameti peadirektor haldusaktiga. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
(3)Politseiametniku daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed kantakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse, politseiametniku biograafilised andmed pseudonüümitud kujul ning andmed daktüloskoopiaandmete võtmise kohta ning temalt võetud DNA-proovi võtmise ja selle analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
(4)Politseiametniku daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse riiklikest registritest kolme aasta möödumisel politseiametniku politseiteenistusest vabastamisest arvates. Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet teavitab Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti vajadusest politseiametniku andmed riiklikest registritest kustutada. [RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]
(5)Käesoleva paragrahvi alusel politseiametniku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ning DNA-proovide edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021] § 46. Politseiametniku teenistusleht
(1)Lisaks avaliku teenistuse seaduse § 124 lõikes 4 sätestatule märgitakse politseiametniku teenistuslehele järgmised andmed: 1) sünniaeg ja -koht; 2) haridus ja eriala; 3) politseiametniku vande andmise kuupäev ja koht; 4) politseiteenistuse staaž; 5) teenistusastme andmine ja muutmine; 6) ergutused, sealhulgas riiklike teenetemärkide kohta. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
(2)Politseiametniku teenistuslehe pidamise korra ja teenistuslehe säilitamise tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] §
  1. Ametikohale nimetamise vormistamine () Lisaks avaliku teenistuse seaduse § 26 lõikes 1 sätestatule märgitakse politseiametniku ametikohale nimetamise haldusakti järgmised andmed: 1) ametikohale nimetatava isiku teenistusaste; 2) politseiteenistuse staaži pikkus või selle puudumine ametikohale nimetamise kuupäeva seisuga. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
  2. jagu Ametikohad ja nende teenistusastmed [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] §
  3. Ametikohad ja teenistusastmed
(1)Ametikohad on spetsialisti ametikohad ja juhi ametikohad.
(2)Spetsialisti ametikohad ülenevas järjestuses on: 1) nooremspetsialisti ametikoht; 2) vanemspetsialisti ametikoht; 3) juhtivspetsialisti ametikoht ja 4) peaspetsialisti ametikoht.
(3)Teenistusastmed ülenevas järjestuses on: 1) nooremkonstaabel, nooremassistent, nooreminspektor; 2) konstaabel, assistent, inspektor, nooremveebel; 3) vanemkonstaabel, vanemassistent, vaneminspektor, veebel; 4) ülemkonstaabel, ülemassistent, üleminspektor, vanemveebel; 5) komissar, ülemveebel; 6) vanemkomissar; 7) politseileitnant; 8) politseikapten; 9) politseimajor; 10) politseikolonelleitnant; 11) politseikolonel; 12) politseikindralinspektor ja 13) politseikindral.
(4)Nooremveebli, veebli, vanemveebli ja ülemveebli teenistusaste on üksnes laeval spetsialisti ametikoha teenistusaste.
(5)Nooremassistendi, assistendi, vanemassistendi ja ülemassistendi teenistusaste on üksnes Kaitsepolitseiameti spetsialisti ametikoha teenistusaste. [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] § 49. Spetsialisti ametikoha teenistusastmed
(1)Nooremspetsialisti ametikoha teenistusastmed on: 1) nooremkonstaabel, nooremassistent, nooreminspektor; 2) konstaabel, assistent, inspektor, nooremveebel ja 3) vanemkonstaabel, vanemassistent, vaneminspektor, veebel.
(2)Vanemspetsialisti ametikoha teenistusastmed on: 1) konstaabel, assistent, inspektor, nooremveebel; 2) vanemkonstaabel, vanemassistent, vaneminspektor, veebel; 3) ülemkonstaabel, ülemassistent, üleminspektor, vanemveebel; 4) komissar, ülemveebel ja 5) vanemkomissar.
(3)Juhtivspetsialisti ametikoha teenistusastmed on: 1) komissar, ülemveebel; 2) vanemkomissar; 3) politseileitnant ja 4) politseikapten.
(4)Peaspetsialisti ametikoha teenistusastmed on: 1) vanemkomissar; 2) politseileitnant; 3) politseikapten; 4) politseimajor ja 5) politseikolonelleitnant. [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] § 50. Juhi ametikoha teenistusastmed
(1)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetamata Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti struktuuriüksuse juhi ametikoha teenistusastmed on: [RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017] 1) vanemkomissar; 2) politseileitnant; 3) politseikapten; 4) politseimajor ja 5) politseikolonelleitnant.
(2)Politsei- ja Piirivalveameti büroo struktuuriüksuse juhi (välja arvatud prefektuuri büroo struktuuriüksuse juhi), lennusalga struktuuriüksuse juhi, prefektuuri büroo juhi, politseijaoskonna juhi ja Kaitsepolitseiameti regionaalse osakonna struktuuriüksuse juhi ametikoha teenistusastmed on: [RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017] 1) politseikapten; 2) politseimajor ja 3) politseikolonelleitnant.
(3)Prefekti, Kaitsepolitseiameti struktuuriüksuse juhi, Politsei- ja Piirivalveameti büroo ja lennusalga juhi ning sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikoha teenistusastmed on: 1) politseimajor; 2) politseikolonelleitnant ja 3) politseikolonel.
(4)Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja ametikoha teenistusastmed on: 1) politseikolonelleitnant; 2) politseikolonel ja 3) politseikindralinspektor.
(5)Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja Kaitsepolitseiameti peadirektori ametikoha teenistusastmed on: 1) politseikolonel; 2) politseikindralinspektor ja 3) politseikindral.
(6)Juhi asetäitja ametikoha teenistusastmed on samad kui juhi ametikoha teenistusastmed. [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  1. jagu Politseiametniku teenistusastmed ning ametikohale nimetamine ja üleviimine [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] §
  2. Politseiteenistusse võtmisel ametikohale nimetamisel teenistusastme andmine
(1)Politseiteenistusse võtmisel ametikohale nimetamisel antakse politseiametnikule üldjuhul teenistusaste, mis on kõige madalam vastava ametikoha teenistusastmetest.
(2)Kui politseiteenistusse võtmisel nimetatakse ametikohale isik, kes on olnud politseiteenistuses ja kellele

alusel on antud teenistusaste või tema teenistusastet on ülendatud ning tema politseiametniku teenistusaste on kõrgem kui kõige madalam selle ametikoha teenistusaste, siis jätkab ta üldjuhul politseiteenistust senise teenistusastmega.

(3)Politseiteenistusse võtmisel ametikohale nimetamisel võib anda politseiametnikule kõrgema teenistusastme kui kõige madalam selle ametikoha teenistusaste, kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks. [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] § 52. Teenistusastme muutmine Teenistusastme muutmine on teenistusastme ülendamine või alandamine. [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] § 53. Politseiametniku teenistusastme ülendamine
(1)Politseiametniku teenistusastme ülendamine on politseiametnikule senisest teenistusastmest kõrgema teenistusastme andmine.
(2)Politseiametniku teenistusastme ülendamise tingimused on järgmised: 1) politseiametnik on omandanud vajalikule tasemele vastava hariduse; [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015] 2) politseiametnik on täitnud politseiametniku kutsesobivusnõuded ja 3) politseiametniku teenistus on laitmatu.
(3)Politseiametniku teenistusastet võib ülendada, kui: 1) ta on täitnud teenistusastme ülendamise tingimused; 2) ametikoha teenistusastmed võimaldavad ülendamist ja 3) tema teenistusastme vanus on täitunud.
(4)Üldjuhul ülendatakse politseiametniku teenistusastet ühe astme võrra.
(5)Politseiametniku teenistusastet võib ülendada rohkem kui ühe teenistusastme võrra, kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks.
(6)Politseiametniku teenistusastet võib ülendada sõltumata teenistusastme vanuse täitumisest, kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks.
(7)Politseiametniku teenistusastet võib ülendada tema ametikoha kõrgeima teenistusastmeni. (7^1) Rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale nimetatud või tööle võetud või rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osaleva politseiametniku teenistusastet võib käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 ja 8 sätestatut arvestamata ülendada rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohal teenistuses olemise või töötamise ajaks või rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise ajaks, kui see on vajalik teenistus- või tööülesannete täitmiseks. [RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]
(8)Teenistusastet ei ülendata politseiametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal. [RT I

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.