Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius
Eesti
ČeštinaDeutschFrançaisEspañolPolskiItalianoNederlandsÖsterreichBelgiquePortuguêsSvenskaDanskSuomiSlovenčinaIrelandMagyarLietuviųLatviešuSlovenščinaHrvatskiΚύπροςMaltiRomânăΕλληνικάLuxembourgБългарски
Eesti

Väärteomenetluse seadustik

Millest see õigusakt räägib?

See seadus sätestab väärtegude kohtuvälise ja kohtumenetluse korra ning väärteo eest määratud karistuse täitmisele pööramise korra.

Kellele: Füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on toime pannud väärteo; Riigi, kohaliku omavalitsuse ja avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid kirjaliku hoiatamismenetluse korral.

Põhiandmed

Riik
Eesti
Õigusvaldkond
Muud õigusaktid
Paragrahvid
214
Kohtulahendid
51 002
Enim viidatud sätted
§ 211 (9 236) · § 29 (7 139) · § 132 (6 578) · § 203 (5 757) · § 212 (4 946)
Allikas
riigiteataja.ee
Tekst alla laaditud
Selgitus uuendatud

Mida see õigusakt reguleerib?

  • Väärtegude kohtuvälist menetlust.
  • Väärtegude kohtumenetlust.
  • Väärteo eest kohaldatud karistuse täitmisele pööramise korda.
  • Kriminaalmenetluse sätete kohaldamist väärteomenetluses, arvestades erisusi.

Keda see õigusakt puudutab?

  • Füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on toime pannud väärteo.
  • Riigi, kohaliku omavalitsuse ja avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid kirjaliku hoiatamismenetluse korral.

Millised on peamised punktid?

  • Kohtuväline menetleja on kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole vähetähtis või puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud.
  • Vähetähtsa väärteo korral võib menetluse alustamata jätta, kui piisab hoiatamisest, isiku väljaselgitamine on ebatõenäoline või menetlus oleks ebamõistlikult kulukas.
  • Kedagi ei tohi käsitada väärteo toimepanemises süüdlasena enne, kui karistamise otsus on tema kohta jõustunud.
  • Menetleja peab kohtlema menetlusosalist tema au haavamata ja inimväärikust alandamata.

Case law citing this act

51 002
3-07-1875/1
§/Art. 203
3-07-1408/13
§/Art. 72
3-06-2180/36
§/Art. 16, 19
3-07-368/11
§/Art. 72
3-06-2381/14
§/Art. 29
3-05-587/4
§/Art. 10, 108, 114, 49, 53, 54
3-07-2240/2
§/Art. 114
3-05-587/1
§/Art. 114, 19, 51, 53, 54, 82

Muud õigusaktid

8
Määruste muutmine
Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus
Kastre valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord
Elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded
Kiili valla jäätmehoolduseeskiri
Prokuratuuriseadus
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded kaugküttega varustamisel
Alutaguse valla hankekord

Muud õigusaktid

Seaduse tekst

Seaduse tekst
Sisukord (214)
  1. § 1 Seadustiku reguleerimisala
  2. § 2 Kriminaalmenetluse sätete kohaldamine
  3. § 3 Väärteomenetlusõiguse isikuline kehtivus
  4. § 4 Süütuse presumptsioon
  5. § 5 Menetlusosalise õiguste tagamine
  6. § 6 Isiku inimväärikuse austamine
  7. § 7 Väärteoga tekitatud kahju hüvitamine
  8. § 8 Menetleja
  9. § 9 Kohtuväline menetleja
  10. § 10 Kohtuvälise menetleja ametnik
  11. § 11 Kohtuväliste menetlejate alluvusvaidluste lahendamine
  12. § 12 Väärteoasja menetlemise koht
  13. § 13 Menetleja kohtumenetluses
  14. § 14 Kohtualluvus
  15. § 15 Väärteoasja arutava kohtu koosseis
  16. § 16 Menetlusosaline
  17. § 17 Kohtumenetluse pooled
  18. § 18 Menetlusalune isik ja süüdlane
  19. § 19 Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused
  20. § 20 Kaitsja
  21. § 21 Kaitsja õigused ja kohustused ning kaitsja taandamine
  22. § 22 Riigi õigusabi andmine
  23. § 23 Kaitsja tasu hüvitamine väärteomenetluse lõpetamise korral
  24. § 24 Ekspert ja tõlk
  25. § 25 Kohtuvälise menetleja ametniku ja kohtuniku taandumise alused
  26. § 26 Kohtuvälise menetleja ametniku ja kohtuniku taandamine
  27. § 27 Kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja ametniku ja kohtuniku taandami
  28. § 28 Kohtuvälise menetleja õigused ja kohustused kohtumenetluses
  29. § 29 Väärteomenetlust välistavad asjaolud
  30. § 30 Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel
  31. § 31 Tõendite kogumine ja kriminaalmenetluse sätete kohaldamine menetlustoi
  32. § 32 Jälitustoiminguga tõendite kogumise keeld
  33. § 33 Tunnistaja anonüümseks tunnistamise keeld
  34. § 34 Isiku läbivaatuse erisused
  35. § 35 Läbiotsimise erisused
  36. § 36 Varalise nõude tagamine
  37. § 37 Kriminaalmenetluses ettenähtud tõkendite kohaldamise keeld
  38. § 38 Menetlustähtajad ning kohtuvälise menetleja ja kohtu kulud
  39. § 39 Menetlusaluse isiku asukoha selgitamine
  40. § 40 Kutse
  41. § 41 Kutse kättetoimetamise kord
  42. § 42 Väljakutsutu ilmumata jäämise mõjuvad põhjused
  43. § 43 Ilmumata jäämise eest trahvimine ja sundtoomine
  44. § 44 Isiku kinnipidamise alus ja tähtaeg
  45. § 45 Kinnipidamist kohaldavad isikud
  46. § 46 Isiku kinnipidamise protokoll
  47. § 47 Menetlusdokumendid
  48. § 48 Määrus
  49. § 49 Menetlustoimingu protokoll
  50. § 50 Menetlustoimingu protokolli lisa
  51. § 51 Nõuded dokumentidele
  52. § 52 Karistusseadustikus sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad
  53. § 53 § 54. [Kehtetud - RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
  54. § 54 ^1. Kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine
  55. § 55 Kiirmenetluse kohaldamine
  56. § 56 Väärteo toimepanemise kohta ütluste andmine
  57. § 57 Kiirmenetluse otsuse sisu
  58. § 58 Väärteomenetluse alustamine
  59. § 59 Väärteoteate lahendamine
  60. § 60 Kutse kohtuvälise menetleja juurde ilmumiseks
  61. § 61 Väärteoasja materjali üleandmine prokurörile teos kuriteo tunnuste ilm
  62. § 62 Kohtuvälise menetluse andmete avaldamine
  63. § 63 Väärteoasjade ühendamine ja väärteoasjade eraldamine
  64. § 64 Tõendite kogumine
  65. § 65 Menetlusaluse isiku ütlused
  66. § 66 Kohtuvälise menetleja taotlus konfiskeerimise otsustamiseks
  67. § 67 Konfiskeerimise otsustamine väärteomenetluse käigus
  68. § 68 Väärteoprotokolli koostamine
  69. § 69 Väärteoprotokolli sisu
  70. § 70
  71. § 71 Väärteotoimiku saatmine asja arutamiseks maakohtule
  72. § 72 Kohtuvälise menetleja lahendi tegemine
  73. § 73 Kohtuvälise menetleja lahendid üldmenetluses
  74. § 74 Kohtuvälise menetleja otsuse sisu
  75. § 75 Väärteomenetluse lõpetamise määrus
  76. § 76 Kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja tegevuse peale
  77. § 77 Kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja juhi poolt
  78. § 78 Kaebuse esitamine maakohtule
  79. § 79 Kaebuse lahendamine maakohtus
  80. § 80 Kaebusest loobumine
  81. § 81 Väärteotoimiku koostamine ja asjaajamine väärteomenetluses
  82. § 82 Väärteoasja registreerimine
  83. § 83 Väärteoasja arutamise pädevus
  84. § 84 Väärteotoimiku saatmine asja arutamiseks maakohtule
  85. § 85 Väärteoasja arutamise ettevalmistamine
  86. § 86 Asja arutamisele kutsumine
  87. § 87 Väärteoasja arutamise piirid
  88. § 88 Korra tagamine väärteoasja arutamisel
  89. § 89 Menetlusaluse isiku osavõtt asja arutamisest
  90. § 90 Väärteoasja arutamine menetlusaluse isiku ja tema kaitsjata
  91. § 91 Kohtuvälise menetleja osavõtt väärteoasja arutamisest
  92. § 92 Väärteo asja arutamine tunnistaja ja eksperdita
  93. § 93 Väärteoasja arutamise edasilükkamine
  94. § 94 Kohtu määruste vormistamine
  95. § 95 Väärteoasja arutamise alustamine
  96. § 96 Kohtuliku uurimise algus
  97. § 97 Tõendite uurimise kord
  98. § 98 Menetlusaluse isiku ülekuulamise kord
  99. § 99 Tunnistaja ülekuulamise kord
  100. § 100 Kirjalike tõendite uurimine
  101. § 101 Asitõendi ja sündmuskoha vaatlus
  102. § 102 Ekspertiis väärteoasja arutamisel
  103. § 103 Kohtuliku uurimise lõpetamine
  104. § 104 Kohtuvaidluse kord
  105. § 105 Kohtuistungi protokolli koostamine
  106. § 106 Märkused kohtuistungi protokolli kohta
  107. § 107 Maakohtu lahendid
  108. § 108 Kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused
  109. § 109 Kohtuotsuse sissejuhatus
  110. § 110 Kohtuotsuse põhiosa
  111. § 111 Kohtuotsuse lõpposa
  112. § 112 Määrus väärteomenetluse lõpetamise kohta
  113. § 113 Kohtuotsuse ja selle lõpposa kuulutamine ning apellatsiooniõiguse selg
  114. § 114 Maakohtule kaebuse esitamise õigus ja tähtaeg
  115. § 115 Nõuded kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatavale kaebusele
  116. § 116 Väärteotoimiku väljanõudmine ning maakohtule saatmine
  117. § 117 Eelmenetluse toimingud
  118. § 118 Kaebuse käiguta jätmine ja kaebuse läbi vaatamata jätmine eelmenetluse
  119. § 119 Väärteomenetluse lõpetamine väärteomenetlust välistavatel asjaoludel
  120. § 120 Asja lahendamine kirjalikus menetluses
  121. § 121 Kaebuse kohtulikule arutamisele määramine maakohtus
  122. § 122 Kohtuistungile kutsumine
  123. § 123 Kaebuse kohtuliku arutamise kord
  124. § 124 Kohtuistungi rakendamine
  125. § 125 Kaebuse arutamise edasilükkamine
  126. § 126 Kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja osavõtt kaebuse kohtul
  127. § 127 Kaebusest loobumine
  128. § 128 Kohtuliku uurimise kord
  129. § 129 Kaebuse kohtuliku uurimise lõpetamine
  130. § 130 Kohtuvaidlus kaebuse kohtulikul arutamisel
  131. § 131 Kohtuistungi protokoll
  132. § 132 Maakohtu lahendid kaebuse lahendamisel
  133. § 133 Kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused
  134. § 134 Maakohtu kohtuotsus
  135. § 135 Kohtuotsuse ja selle lõpposa kuulutamine ning kassatsiooniõiguse selgi
  136. § 136 Apellatsiooniõigus
  137. § 137 Apellatsioonitähtaeg
  138. § 138 Väärteotoimiku väljanõudmine ja toimikuga tutvumine
  139. § 139 Apellatsioon
  140. § 140 Apellatsioonist teatamine
  141. § 141 Eelmenetluse toimingud ringkonnakohtus
  142. § 142 Apellatsioonikaebuse käiguta ja läbi vaatamata jätmine
  143. § 143
  144. § 144 Väärteomenetluse lõpetamine väärteomenetlust välistavatel asjaoludel
  145. § 145 Asja lahendamine kirjalikus menetluses
  146. § 146 Kohtuliku arutamise kord ja tähtaeg
  147. § 147 Ringkonnakohtu pädevus
  148. § 148 Kohtuotsuse tühistamise alused apellatsioonimenetluses
  149. § 149 Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine
  150. § 150 Väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine
  151. § 151 Uue kohtuotsuse tegemine ringkonnakohtus
  152. § 152 Väärteoasja saatmine maakohtule uueks arutamiseks
  153. § 153 Ringkonnakohtu kohtuotsus
  154. § 154 Ringkonnakohtu kohtuotsuse ja selle lõpposa kuulutamine ning kassatsio
  155. § 155 Kassatsiooniõigus
  156. § 156 Kassatsioonitähtaeg
  157. § 157 Kassatsiooni alused
  158. § 158 Kassatsioon
  159. § 159 Väärteotoimiku väljanõudmine ja toimikuga tutvumine
  160. § 160 Kassatsiooni menetlusse võtmine
  161. § 161 Kassatsiooni läbi vaatamata jätmine Riigikohtus
  162. § 162 Kassatsioonist teatamine
  163. § 163 Kassatsiooniga tutvumine
  164. § 164 Kassatsioonivastus
  165. § 165 Riigikohtu istungist teatamine ja kohtuistungile kutsumine
  166. § 166 Väärteoasja kassatsiooni korras läbivaatamise kord
  167. § 167 Väärteoasja läbivaatamiseks andmine kriminaalkolleegiumi kogu koosseis
  168. § 168 Väärteoasja läbivaatamiseks andmine Riigikohtu erikogule
  169. § 169 Väärteoasja läbivaatamiseks andmine Riigikohtu üldkogule
  170. § 170 Riigikohtu istungi rakendamine
  171. § 171 Kassatsioonist loobumine
  172. § 172 Väärteoasja materjali ettekandmine
  173. § 173 Kassaatori ja teiste kohtumenetluse poolte arvamuste ärakuulamine ning
  174. § 174 Riigikohtu pädevus
  175. § 175 Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused
  176. § 176 Riigikohtu otsus
  177. § 177 Riigikohtu lahendi jõustumine
  178. § 178 Riigikohtu otsuse kohustuslikkus
  179. § 179 Teistmismenetluse mõiste
  180. § 180 Teistmise alus
  181. § 181 Teistmisavalduse esitamise õigus
  182. § 182 Teistmisavalduse esitamise tähtajad
  183. § 183 Teistmisavaldus
  184. § 184 Teistmisavalduse menetlusse võtmine
  185. § 185 Teistmisavalduse käiguta jätmine
  186. § 186 Teistmismenetlus
  187. § 187 Riigikohtu pädevus teistmismenetluses
  188. § 188 Kohtumenetlus maakohtus ning ringkonnakohtus pärast väärteoasja teistm
  189. § 189 Määruskaebuse kohaldamisala
  190. § 190 Määruskaebuse esitamise õigus
  191. § 191 Kohtu määrused, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise mene
  192. § 192 Määruskaebus ja selle esitamise kord
  193. § 193 Määruskaebuse esitamise tähtaeg
  194. § 194 Määruskaebuse läbivaatamise kord
  195. § 195 Määruskaebuse läbivaatamine kohtu määruse koostanud kohtus
  196. § 196 Määruskaebuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus
  197. § 197 Vaidlustatud määruse täitmise peatamine
  198. § 198 Määruskaebuse läbivaatamisel tehtud kohtu määruse lõplikkus
  199. § 199 Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse ja määruse ning kohtuotsuse ja m
  200. § 200 Kohtuvälise menetleja otsuse ja määruse ning kohtuotsuse ja määruse ko
  201. § 201 Kohtuvälise menetleja otsuse ja määruse ning kohtuotsuse ja määruse tä
  202. § 202 Kohtuvälise menetleja otsust ja määrust ning kohtuotsust ja määrust tä
  203. § 203 Kohtuvälise menetleja otsuse ja määruse ning kohtuotsuse ja määruse tä
  204. § 204 Kohtuvälise menetleja otsusega määratud ja kohtuotsusega mõistetud rah
  205. § 205 Aresti täitmisele pööramine
  206. § 206 Konfiskeeritud vara üleandmise kord
  207. § 207
  208. § 208 Asjade tagastamine
  209. § 209 Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi ja aresti täitmisele pö
  210. § 210 Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi täitmise tähtaja pikend
  211. § 211
  212. § 212 Kohtuvälise menetleja lahendite ja kohtulahendite täitmisel tekkivate
  213. § 213 § 216. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
  214. § 217 Seadustiku jõustumine

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 06.07.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 05.07.2025, 19 Väärteomenetluse seadustik Vastu võetud 22.05.2002 RT I 2002, 50, 313 jõustumine 01.09.2002 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 11.12.2002 - RT I 2002, 110, 654 - 09.01.2003 12.02.2003 - RT I 2003, 26, 156 - 21.03.2003 17.12.2003 - RT I 2003, 83, 557 - 01.01.2004 17.12.2003 - RT I 2003, 88, 590 - 01.01.2004 25.03.2004 - RT III 2004, 9, 96 - 25.03.2004 19.05.2004 - RT I 2004, 46, 329 - 01.07.2004 28.06.2004 - RT I 2004, 54, 387 - 01.07.2004 28.06.2004 - RT I 2004, 54, 390 - 01.07.2004 28.06.2004 - RT I 2004, 56, 403 - 01.03.2005 15.06.2005 - RT I 2005, 39, 308 - 01.01.2006 16.06.2005 - RT I 2005, 40, 311 - 01.10.2005 15.12.2005 - RT I 2005, 71, 549 - 01.01.2006 19.04.2006 - RT I 2006, 21, 160 - 25.05.2006 14.06.2006 - RT I 2006, 31, 233 - 16.07.2006 14.06.2006 - RT I 2006, 31, 234 - 16.07.2006 terviktekst RT paberkandjal - RT I 2006, 44, 331 - 11.10.2006 - RT I 2006, 48, 360 - 18.11.2006 24.01.2007 - RT I 2007, 12, 66 - 25.02.2007 24.01.2007 - RT I 2007, 13, 69 - 15.03.2007 25.01.2007 - RT I 2007, 16, 77 - 01.01.2008 15.02.2007 - RT I 2007, 23, 119 - 02.01.2008 14.06.2007 - RT I 2007, 45, 320 - 20.07.2007 22.11.2007 - RT I 2007, 66, 408 - 01.01.2008 06.12.2007 - RT I 2008, 1, 1 - 14.01.2008 16.05.2008 - RT III 2008, 24, 159 - 16.05.2008 16.05.2008 - RT III 2008, 24, 160 - 16.05.2008 11.06.2008 - RT I 2008, 28, 180 - 15.07.2008 19.06.2008 - RT I 2008, 29, 189 - 01.07.2008 19.06.2008 - RT I 2008, 33, 201 - 28.07.2008 19.06.2008 - RT I 2008, 35, 212 - 01.01.2009 19.11.2008 - RT I 2008, 54, 304 - 27.12.2008 03.12.2008 - RT I 2009, 1, 1 - 01.01.2010 04.12.2008 - RT I 2008, 58, 323 - 01.01.2009 18.12.2008 - RT I 2009, 3, 14 - 10.01.2009 06.05.2009 - RT I 2009, 27, 165 - 01.01.2010 10.06.2009 - RT I 2009, 34, 224 - 01.01.2010 09.12.2009 - RT I 2009, 68, 463 - 01.01.2010 07.04.2010 - RT I 2010, 17, 91 - 10.05.2010 22.04.2010 - RT I 2010, 19, 101 - 01.06.2010 22.04.2010 - RT I 2010, 22, 108 - 01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).

16.06.2010 - RT I 2010, 44, 258 - 19.07.2010, osaliselt 01.01.2012 27.01.2011 - RT I, 23.02.2011, 1 - 01.09.2011 17.02.2011 - RT I, 14.03.2011, 3 - 24.03.2011 17.02.2011 - RT I, 21.03.2011, 2 - 01.01.2012 Kehtetu [RT I, 29.06.2012, 2] 08.12.2011 - RT I, 22.12.2011, 3 - 23.12.2011 Kehtetu [RT I, 29.06.2012, 2] 07.12.2011 - RT I, 28.12.2011, 1 - 01.01.2012 08.12.2011 - RT I, 29.12.2011, 1 - 01.01.2012 04.04.2012 - RT I, 25.04.2012, 1 - 01.06.2012 06.06.2012 - RT I, 29.06.2012, 1 - 01.04.2013, osaliselt 01.01.2014 06.06.2012 - RT I, 29.06.2012, 2 - 09.07.2012, osaliselt 01.01.2013 14.06.2012 - RT I, 04.07.2012, 1 - 01.08.2012 13.03.2013 - RT I, 22.03.2013, 9 - 01.04.2013, osaliselt 01.01.2014 19.06.2013 - RT I, 06.07.2013, 3 - 16.07.2013 21.01.2014 - RT I, 31.01.2014, 6 - 01.02.2014 29.01.2014 - RT I, 14.02.2014, 1 - 24.02.2014 12.06.2014 - RT I, 21.06.2014, 11 - 01.07.2014 19.06.2014 - RT I, 12.07.2014, 1 - 13.07.2014, osaliselt 1.01.2015 19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.

05.11.2014 - RT I, 20.11.2014, 1 - 01.05.2015 18.02.2015 - RT I, 19.03.2015, 1 - 29.03.2015, osaliselt 06.04.2015 ja 01.09.2015 15.12.2016 - RT I, 31.12.2016, 2 - 01.01.2017, osaliselt 01.02.2017 15.02.2017 - RT I, 01.03.2017, 1 - 01.04.2017 31.05.2017 - RT I, 16.06.2017, 1 - 01.07.2017 07.06.2017 - RT I, 26.06.2017, 17 - 06.07.2017 14.06.2017 - RT I, 26.06.2017, 69 - 06.07.2017 14.06.2017 - RT I, 04.07.2017, 1 - 01.01.2018 22.11.2017 - RT I, 05.12.2017, 1 - 15.12.2017, osaliselt 01.01.2018 13.12.2017 - RT I, 30.12.2017, 2 - 09.01.2018 09.05.2018 - RT I, 31.05.2018, 1 - 01.01.2019 09.05.2018 - RT I, 31.05.2018, 2 - 10.06.2018, osaliselt 01.01.2019 21.11.2018 - RT I, 12.12.2018, 3 - 01.01.2019 20.02.2019 - RT I, 13.03.2019, 2 - 15.03.2019 04.12.2019 - RT I, 20.12.2019, 1 - 30.12.2019 18.12.2019 - RT I, 08.01.2020, 1 - 17.01.2020 20.04.2020 - RT I, 06.05.2020, 1 - 07.05.2020 17.06.2020 - RT I, 10.07.2020, 1 - 01.01.2021, osaliselt muudetud [RT I, 21.11.2020, 1] 17.06.2020 - RT I, 10.07.2020, 2 - 01.01.2021 12.11.2020 - RT I, 21.11.2020, 1 - 01.01.2021 25.11.2020 - RT I, 10.12.2020, 1 - 01.01.2021 17.02.2021 - RT I, 03.03.2021, 1 - 04.03.2021 14.04.2021 - RT I, 20.04.2021, 1 - 30.04.2021 19.05.2021 - RT I, 28.05.2021, 11 - 07.06.2021 15.06.2021 - RT I, 08.07.2021, 1 - 15.07.2021 08.12.2021 - RT I, 22.12.2021, 1 - 01.01.2022, osaliselt 01.03.2022 21.04.2022 - RT I, 28.04.2022, 24 - 29.04.2022 08.06.2022 - RT I, 29.06.2022, 1 - 09.07.2022 14.12.2022 - RT I, 06.01.2023, 1 - 01.04.2023 11.01.2023 - RT I, 27.01.2023, 1 - 01.04.2023 18.01.2023 - RT I, 03.02.2023, 1 - 01.09.2023, osaliselt 01.05.2023 22.02.2023 - RT I, 11.03.2023, 1 - 01.11.2023 22.02.2023 - RT I, 11.03.2023, 2 - 01.05.2023 20.06.2023 - RT I, 06.07.2023, 6 - 01.01.2024 07.02.2024 - RT I, 20.02.2024, 1 - 01.05.2024 06.03.2024 - RT I, 22.03.2024, 1 - 01.04.2024 12.06.2024 - RT I, 29.06.2024, 1 - 01.01.2025 11.12.2024 - RT I, 30.12.2024, 1 - 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 26.03.2025 - RT I, 17.04.2025, 1 - 27.04.2025 04.06.2025 - RT I, 26.06.2025, 1 - 06.07.2025 17.06.2025 - RT I, 05.07.2025, 1 - 06.07.2025

1. peatükk PÕHISÄTTED

§ 1Seadustiku reguleerimisala

Käesolevas seadustikus sätestatakse väärtegude kohtuvälise menetluse ja kohtumenetluse kord ning väärteo eest kohaldatud karistuse täitmisele pööramise kord.

§ 2Kriminaalmenetluse sätete kohaldamine

Kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

§ 3Väärteomenetlusõiguse isikuline kehtivus

(1)Väärteomenetlusõigus kehtib füüsilise ja juriidilise isiku kohta. Kirjalikku hoiatamismenetlust kohaldatakse ka riigi, kohaliku omavalitsuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku suhtes. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]
(2)Isiku suhtes, kellel on diplomaatiline puutumatus või välislepingus ettenähtud eesõigused, võib Eesti väärteomenetlusõigust kohaldada välisriigi taotlusel, arvestades välislepingus sätestatud erisusi. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 3^1. Väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõte

(1)Väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud.
(2)Kui vähetähtsa väärteo korral väärteomenetlust ei alustata, võib väärteo tunnustega teo toimepannud isikut suuliselt hoiatada. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]
(3)Vähetähtsa väärteo korral võib väärteomenetluse alustamata jätta, kui menetleja hinnangul:
1)piisab väärteo toimepannud isiku hoiatamisest;
2)väärteo toimepannud isiku väljaselgitamine on ebatõenäoline või
3)menetluse läbiviimine oleks väärteo asjaolusid arvestades ebamõistlikult kulukas. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]
(4)Väärtegu ei ole vähetähtis, kui väärteo toimepanemisega on tekitatud kahju või kui väärteoteates on osutatud tekitatud kahjule, välja arvatud juhul, kui väärteo toimepannud isik on kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud. [RT I, 05.12.2017, 1 - jõust. 15.12.2017]

§ 4Süütuse presumptsioon

Kedagi ei tohi käsitada väärteo toimepanemises süüdlasena enne, kui väärteo eest karistamise otsus on tema kohta jõustunud.

§ 5Menetlusosalise õiguste tagamine

Kohtuväline menetleja ja kohus on kohustatud:

1)selgitama menetlustoimingut, rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi;
2)tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta;
3)võimaldama käesoleva seadustiku § 19 lõigetes 2 ja 3 ning § 22 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud alustel ja korras menetluses osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal.

§ 6Isiku inimväärikuse austamine

Menetleja peab menetlusosalist kohtlema tema au haavamata ja tema inimväärikust alandamata.

§ 7Väärteoga tekitatud kahju hüvitamine

Väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras.

2. peatükk MENETLEJA, MENETLUSOSALINE, EKSPERT, TÕLK JA KOHTUMENETLUSE POOLED VÄÄRTEOMENETLUSES

1. jagu Menetleja väärteomenetluses

§ 8Menetleja

Menetleja on:

1)kohtuvälises menetluses kohtuväline menetleja;
2)kohtumenetluses kohus.

§ 9Kohtuväline menetleja

Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhul:

1)täidesaatva riigivõimu volitustega asutus;
2)valla- ja linnavalitsus.
3)[kehtetu - RT III 2008, 24, 159 - jõust. 16.05.2008]

§ 10Kohtuvälise menetleja ametnik

(1)Kohtuväline menetleja osaleb menetluses ametniku kaudu.
(2)Kohtuväline menetleja kinnitab nende ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev väärteomenetluses osalema kohtuvälise menetleja nimel. Vajaduse korral võib loetelus eristada ametikohad karistuse määramise pädevusest tulenevalt. [RT I 2005, 40, 311 - jõust. 01.10.2005] (2^1) Kohtuvälise menetleja juht võib anda kohtuvälise menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks kohtuvälise menetleja menetluspädevuse valdkonnas üldiseid juhiseid. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
(3)Kohtuväline menetleja annab ametnikule tema pädevust tõendava tunnistuse. Tunnistuses peab olema märgitud ametniku pädevuse aluseks oleva õigusakti nimetus, number ja kuupäev. (3^1) Kui kohtuvälise menetleja ametnikuks on politseiametnik, tõendab tema pädevust politseiametniku ametitõend. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(4)Kohtuvälise menetleja ametnik on kohustatud esitama menetlusalusele isikule ja teistele menetlusosalistele ning kohtule oma pädevust tõendava tunnistuse.
(5)[Kehtetu - RT III 2008, 24, 159 - jõust. 16.05.2008]

§ 11Kohtuväliste menetlejate alluvusvaidluste lahendamine

(1)Kui väärteo menetlemispädevus on seadusega antud mitmele kohtuvälisele menetlejale, menetleb väärteoasja selle kohtuvälise menetleja ametnik, kes on teinud esimese menetlustoimingu. Alluvusvaidlused lahendavad kohtuvälised menetlejad kokkuleppel.
(2)Kui kohtuvälised menetlejad ei jõua kokkuleppele, lahendab alluvusvaidluse oma resolutsiooniga viivitamata:
1)minister, kui kohtuvälised menetlejad on tema valitsemisalasse kuuluvad asutused;
2)valdkonna eest vastutav minister käesoleva lõike punktis 1 nimetamata juhul. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
(3)Kohtuväline menetleja, kes käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud resolutsiooni kohaselt ei ole pädev menetlust jätkama, saadab väärteomaterjali kaaskirjaga pädevale kohtuvälisele menetlejale. Enne väärteoasja pädevale kohtuvälisele menetlejale saatmist tehakse vaid edasilükkamatud menetlustoimingud.

§ 12Väärteoasja menetlemise koht

(1)Kohtuvälises menetluses menetletakse väärteoasja teo toimepanemise koha järgi. [RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]
(2)Menetlusaluse isiku taotlusel võib väärteoasja menetleda:
1)tema elu- või asukoha järgi;
2)mootorsõiduki, raudteeveeremi, õhu- või veesõiduki Eestis registreerimise koha järgi.
(3)Kui menetlusalune isik pärast menetluse alustamist muudab oma elu- või asukohta, võib tema taotlusel asja menetleda tema uue elu- või asukoha järgi.
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud taotluse lahendab kohtuväline menetleja määrusega. [RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]
(5)Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksus, millel on üleriigiline menetlemispädevus, võib väärteoasja menetlemise üle anda Politsei- ja Piirivalveameti regionaalse menetlemispädevusega struktuuriüksusele teo toimepanemise koha järgi, kui see on otstarbekas ning ei kahjusta menetlusaluse isiku huve. Menetlusaluse isiku taotlusel võib väärteoasja anda üle tema elu- või asukohajärgsele või mootorsõiduki, raudteeveeremi, õhu- või veesõiduki Eestis registreerimise koha järgsele regionaalse menetlemispädevusega kohtuvälisele menetlejale. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 13Menetleja kohtumenetluses

Kohtumenetluses on menetleja maakohus, ringkonnakohus ning Riigikohus. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 14Kohtualluvus

(1)Väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust arutab see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Käesoleva seadustiku § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonda jääb taotluses nimetatud elu- või asukoht või mootorsõiduki, raudteeveeremi, õhu- või veesõiduki Eestis registreerimise koht.
(2)Kohus kontrollib väärteoasja kohtualluvust kohtulikku arutamist ette valmistades. Kui kohus tuvastab ebaõige kohtualluvuse, koostab ta väärteoasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määruse. Enne väärteoasja alluvusjärgsele kohtule saatmist on lubatud teha vaid edasilükkamatuid menetlustoiminguid.
(3)Kui maakohus vaidlustab teisest kohtust saadud väärteoasja kohtualluvuse, määrab väärteoasja kohtualluvuse ringkonnakohtu tööpiirkonna piires ringkonnakohtu esimees ning muudel juhtudel Riigikohtu esimees. Kui ringkonnakohus vaidlustab teisest kohtust saadud väärteoasja kohtualluvuse, määrab väärteoasja kohtualluvuse Riigikohtu esimees.
(4)Kui kohtuvälises menetluses on menetlustoiminguks vajalik kohtuniku luba, annab loa menetlustoiminguks maakohtu kohtunik, kelle tööpiirkonnas menetlustoiming tehakse.
(5)Käesoleva seadustiku §-s 78 ettenähtud kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale lahendab maakohtunik, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming tehti. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 15Väärteoasja arutava kohtu koosseis

(1)Maakohtus arutab väärteoasja ja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust maakohtunik ainuisikuliselt.
(2)Ringkonnakohtus arutab väärteoasja kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis. Eelmenetlust väärteoasjas toimetab ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt.
(3)Riigikohtus vaatab väärteoasja läbi vähemalt kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

2. jagu Menetlusosaline ja kohtumenetluse pooled väärteomenetluses

§ 16Menetlusosaline

Menetlusosaline on menetlusalune isik ja tema kaitsja.

§ 17Kohtumenetluse pooled

(1)Kohtumenetluses on kohtumenetluse pooled menetlusosaline ja kohtuväline menetleja.
(2)Riigikohtus on kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. [RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

§ 18Menetlusalune isik ja süüdlane

(1)Menetlusalune isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust. [RT I, 31.05.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] (1^1) Menetlusaluseks isikuks ei loeta:
1)sõiduki omanikku ega vastutavat kasutajat, kellele saadetakse trahviteade kirjalikus hoiatamismenetluses;
2)lühimenetlusele allutatud isikut. [RT I, 31.05.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
(2)Menetlusalune isik, kelle karistamise kohta on jõustunud kohtuvälise menetleja otsus või kohtuotsus, on süüdlane.
(3)Kui menetlusalune isik või süüdlane on juriidiline isik, on tema seaduslikul esindajal kõik esindatava õigused ning ta võib anda tema nimel ütlusi.

§ 19Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused

(1)Menetlusalusel isikul on õigus:
1)teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse;
2)õigus kaitsja abile käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras;
3)olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures;
4)anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi;

4^1) taotleda rahatrahvi tasumist või aresti kandmist ositi; [RT I, 11.03.2023, 1 - jõust. 01.11.2023]

5)teada menetlustoimingu eesmärki;
6)tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega ning teha menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste, menetlustoimingu protokolli ning salvestise kohta avaldusi, mis protokollitakse või heli- ja videosalvestatakse; [RT I, 06.07.2013, 3 - jõust. 16.07.2013]
7)vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend käesolevas seadustikus sätestatud korras. (1^1) Alaealisel menetlusalusel isikul on väärteomenetluses kriminaalmenetluses alaealisele kahtlustatavale või süüdistatavale ettenähtud õigused:
1)kui ta on vastavalt käesoleva seadustiku § 44 lõikele 1 kinni peetud;
2)kohtumenetluses. [RT I, 20.12.2019, 1 - jõust. 30.12.2019]
(2)Menetlusalusel isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. [RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21.03.2003]
(3)Kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest on kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama.
(4)Menetlusalune isik on kohustatud:
1)menetleja kutsel ilmuma, kui kohustuslik ilmumine on kutses märgitud;
2)täitma menetleja seaduslikke korraldusi.

3. jagu Kaitsja väärteomenetluses

§ 20Kaitsja

(1)Menetlusalusel isikul ja süüdlasel võib olla kaitsja, kelleks on advokaat või menetleja loal muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2^2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. [RT I 2008, 29, 189 - jõust. 01.07.2008]
(2)Kaitsja volitusi tõendab volikiri.
(3)Kaitsjal võib olla mitu esindatavat, kui esindatavate huvid ei ole vastuolus. Menetlusalusel isikul või süüdlasel võib olla kuni kaks kaitsjat.
(4)Kassatsiooni ja teistmisavalduse saab süüdlane esitada advokaadi vahendusel. [RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 21Kaitsja õigused ja kohustused ning kaitsja taandamine

(1)Kaitsjal on õigus:
1)võtta osa menetlusest, alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest või muu menetlusaluse isiku suhtes esimese menetlustoimingu tegemisest, kuid kaitsja mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist;
2)saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult kaitsealusele õigusabi andmiseks vajalikke dokumente;
3)esitada tõendeid ja taotlusi;
4)kasutada kaitsekohustust täites menetleja teadmisel tehnikavahendeid, kui see ei sega menetlustoimingut.
(2)Kaitsjal on õigus käesolevas seadustikus sätestatud korras:
1)osaleda menetluses koos menetlusaluse isikuga või iseseisvalt;
2)vaidlustada menetleja menetlustoiming või lahend.
(3)Kaitsja osavõtt on alates kohtumenetlusest kohustuslik käesoleva seadustiku § 19 lõikes 3 sätestatud alustel.
(4)Väärteomenetluses taandatakse kaitsja kriminaalmenetluses sätestatud alustel ja korras. [RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21.03.2003]

§ 22Riigi õigusabi andmine

[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

(1)Riigi õigusabi väärteomenetluses antakse riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. [RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]
(2)Kui kohus leiab, et menetlusalune isik ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kohtumenetluses kaitseta, võib kohus oma algatusel otsustada isikule riigi õigusabi andmise riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. [RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]
(3)Kui käesoleva seadustiku § 19 lõikes 3 nimetatud isik ei ole endale kaitsjat valinud, määrab kohtu taotlusel Eesti Advokatuur talle kaitsja riigi kulul. [RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]
(4)Riigi õigusabi andmise kohta tehtud määruse koopia pannakse väärteotoimikusse. [RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

§ 23Kaitsja tasu hüvitamine väärteomenetluse lõpetamise korral

Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. [RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21.03.2003, kohaldatakse tagasiulatuvalt 01.09.2002]

4. jagu Ekspert ja tõlk väärteomenetluses

§ 24Ekspert ja tõlk

(1)Ekspert osaleb väärteomenetluses ja ta taandub või taandatakse kriminaalmenetluses sätestatud alustel ja korras.
(2)Tõlk kaasatakse kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel ning kohtumenetluses. Tõlk taandub või taandatakse kriminaalmenetluses sätestatud alustel ja korras. [RT I, 14.02.2014, 1 - jõust. 24.02.2014]

5. jagu Kohtuvälise menetleja ametniku ja kohtuniku taandumise alused ja kohtuvälise menetleja ametniku ning kohtuniku taandamine

§ 25Kohtuvälise menetleja ametniku ja kohtuniku taandumise alused

(1)Kohtuvälise menetleja ametnik või kohtunik on kohustatud taanduma, kui ta:
1)on menetlusaluse isiku lähedane, kelleks on alanevas ja ülenevas joones sugulane, külgjoones esimese ja teise ringi sugulane või kui ta on või on olnud menetlusaluse isiku esimese ringi hõimlane, lapsendaja, lapsendatu, abikaasa või registreeritud elukaaslane; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
2)on varem menetlenud sama väärteoasja;
3)muul põhjusel ei saa olla erapooletu.
(2)Kohtuniku osalemine Riigikohtu kriminaalkolleegiumis ei ole taandumise alus sama väärteoasja edasisel menetlemisel Riigikohtus.
(3)Väärteoasja menetlemisest põhjendamatult taanduda ei ole lubatud.
(4)Kohtukoosseisus ei või olla isikuid, kes on omavahel lähedased või menetlusaluse isiku lähedased käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 järgi.
(5)Kohtuvälise menetleja ametnik või kohtunik vormistab enda taandumise põhjendatud taandumismäärusega, mis lisatakse väärteotoimikusse.

§ 26Kohtuvälise menetleja ametniku ja kohtuniku taandamine

(1)Kui kohtuvälise menetleja ametnik või kohtunik ei ole taandunud käesoleva seadustiku § 25 lõikes 1 sätestatud taandumisalusel, võib menetlusosaline esitada tema taandamise taotluse. Kohtumenetluses on kohtuniku taandamise taotluse esitamise õigus ka kohtuvälisel menetlejal. Taotlus kohtuvälise menetleja ametniku või kohtuniku taandamiseks esitatakse viivitamata pärast taandamise alusest teada saamist.
(2)Kohtuvälise menetleja taandamiseks võib taotlust esitada kuni väärteoasjas otsuse tegemiseni.
(3)Kohtuniku taandamiseks võib taotlust esitada kuni väärteoasja või kaebuse arutamise rakendamise lõpetamiseni. Kui taandumise alus selgub hiljem ja sellest teatatakse viivitamata kohtunikule, võib taandamise taotluse esitada kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni.
(4)Kohtuväline menetleja taandab ennast ise põhistatud määrusega või taandamise taotluse rahuldamata jätmise korral esitab taandamata jätmise põhistuse väärteoasja lahendis. Ainuisikuliselt väärteoasja arutav kohtunik lahendab taandamise taotluse ise eraldi määrusega, istungit pidamata, või istungi protokolli märgitava põhistatud määrusega või taandamise taotluse rahuldamata jätmise korral esitab taandamata jätmise põhistuse väärteoasja lahendis.
(5)Kui kohus vaatab kaebust läbi kollegiaalselt, kuulab ta ära taandatava kohtuniku seletuse ja menetlusaluse isiku ning tema esindaja arvamused. Taandamistaotlus lahendatakse nõupidamistoas koostatud määrusega. Ühe kohtuniku taandamise taotluse lahendab ülejäänud kohtukoosseis taandatava juuresolekuta. Vastu- ja poolthäälte võrdsuse korral on kohtunik taandatud. Mitme kohtuniku ja kogu kohtukoosseisu taandamise taotluse lahendab sama kohtukoosseis lihthäälteenamusega.
(6)Taandamise taotluse esitamise korral võib kohtuvälise menetleja ametnik või kohtunik enne selle lahendamist teha vaid edasilükkamatuid menetlustoiminguid. [RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

§ 27Kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja ametniku ja kohtuniku taandamise taotluse rahuldamata jätmise peale

Kohtuvälise menetleja ametniku või kohtuniku taandamise taotluse rahuldamata jätmise peale võib taotluse esitanud menetlusosaline esitada vastuväiteid asjas tehtud lahendi peale esitatavas kaebuses. Vastuväidetes on õigus viidata kohtuvälise menetleja ametniku või kohtuniku taandumise alusele, kui taandamise taotlus on esitatud õigeaegselt, kuid on jäetud rahuldamata või kui taandumise alus selgub pärast väärteoasja lahendamist.

3. peatükk KOHTUVÄLISE MENETLEJA OSAVÕTT KOHTUMENETLUSEST

§ 28Kohtuvälise menetleja õigused ja kohustused kohtumenetluses

(1)Kohtuvälisel menetlejal on õigus kohtumenetlusest osa võtta.
(2)Kohtuvälisel menetlejal on kohtumenetluses õigus:
1)võtta osa väärteoasja kohtulikust arutamisest;
2)esitada tõendeid ja taotlusi;
3)tutvuda väärteotoimikuga;
4)vaidlustada kohtu lahend käesolevas seadustikus ettenähtud korras.
(3)Kohtuvälise menetleja ametnik on kohtumenetluses kohustatud:
1)ilmuma kohtu kutsel, kui kohustuslik ilmumine on kutses märgitud;
2)alluma kohtu seaduslikele korraldustele.

4. peatükk VÄÄRTEOMENETLUST VÄLISTAVAD ASJAOLUD JA VÄÄRTEOMENETLUSE LÕPETAMISE ALUSED

§ 29Väärteomenetlust välistavad asjaolud

(1)Väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui:
1)teos puuduvad väärteo tunnused;
2)isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest, sõltumata sellest, kas karistus on määratud või mõistetud Eesti Vabariigis või teises riigis;
3)isiku suhtes on sama teo kohta tehtud väärteomenetluse lõpetamise lahend;
4)teos on kuriteo tunnused;
5)väärteo aegumistähtaeg on möödunud;
6)seadus, mis nägi ette karistuse väärteo eest, on kehtetuks tunnistatud;
7)isik, kelle suhtes alustatakse või on alustatud väärteomenetlust, on surnud või juriidiline isik on lõppenud.
(2)Alaealise kohta, kes ei olnud õigusvastast tegu toime pannes oma ea tõttu süüvõimeline, kuid on abivajav laps lastekaitseseaduse § 26 tähenduses, saadab kohtuväline menetleja või kohus teavituse ja vajalikus mahus koopia väärteoasja materjalidest alaealise elukoha järgsesse kohaliku omavalitsuse üksusse. [RT I, 05.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
(3)Vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule, alustatakse väärteomenetlust, kui seda enda rehabiliteerimiseks taotleb menetlusalune isik ja aegumistähtaeg ei ole möödunud.

§ 29^1. Väärteomenetluse lõpetamine väärteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu

(1)Kui kohtuvälises menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on väärteo toime pannud, ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid või nende kogumine ei ole otstarbekas, lõpetatakse menetlus. Menetluse võib mõne menetlusaluse isiku või väärteo suhtes lõpetada ka osaliselt.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud aluste äralangemise korral uuendatakse menetlust käesoleva seadustiku § 58 lõikes 1 sätestatud korras. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

§ 30Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel

[RT I, 05.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(1)Menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui:
1)menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi;

1^1) esinevad käesoleva seadustiku §-s 3^1 sätestatud vähetähtsa väärteo suhtes menetluse mittealustamise tingimused; [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

2)menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud;
3)menetlusalune isik on võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis või
4)menetlusalune isik on võtnud kohustuse kasutada vahendusteenust või võtnud muu asjakohase kohustuse. [RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025] (1^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 ettenähtud kohustuse täitmisel lähtutakse kindla sotsiaalprogrammi kohaldamise minimaalsest tähtajast, mis ei tohi ületada kümmet kuud. Kokkuvõtte sotsiaalprogrammi läbimise kohta lisab kohtuväline menetleja väärteotoimikusse. (1^2) Kui isik, kelle suhtes on väärteomenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 või 4 alusel, ei täida võetud kohustust või paneb sotsiaalprogrammis osalemise, vahendusteenuse kasutamise või kohustuse täitmise ajal toime uue süüteo, võib kohtuväline menetleja uuendada väärteomenetluse oma määrusega. Kui uuendatud menetluses isikut karistatakse, siis sotsiaalprogrammis osalemise ega vahendusteenuse kasutamise aega karistusest maha ei arvata. [RT I, 06.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] (1^3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel väärteomenetluse lõpetamisel hüvitab menetluskulud menetlusalune isik. Alaealise menetlusaluse isiku menetluskulud jäävad riigi kanda. (1^4) Menetluskulusid määrates arvestab menetleja kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lõikes 3 sätestatut.
(2)Kui kohtuväline menetleja leiab, et isikule, kes pani väärteo toime vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastasena, ei ole vaja kohaldada karistust või karistusseadustiku § 87 lõikes 2 sätestatud mõjutusvahendit, võib kohtuväline menetleja alaealist hoiatada, väärteomenetluse määrusega lõpetada, ning kui tegemist on abivajava lapsega lastekaitseseaduse § 26 tähenduses, saata alaealise kohta teavituse ja vajalikus mahus koopia väärteoasja materjalidest alaealise elukoha järgsesse kohaliku omavalitsuse üksusse. [RT I, 05.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

5. peatükk MENETLUSTOIMINGUD, MENETLUSTÄHTAJAD JA MENETLUSKULUD

§ 31Tõendite kogumine ja kriminaalmenetluse sätete kohaldamine menetlustoimingute tegemisel

(1)Tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas seadustikus sätestatud erisusi arvestades. [RT I, 06.07.2013, 3 - jõust. 16.07.2013] (1^1) Kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad:
1)salvestise seos väärteoasjaga;
2)millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud;
3)väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. [RT I, 06.07.2013, 3 - jõust. 16.07.2013]
(2)Kohtuvälisel menetlejal ja kohtul on õigus nõuda füüsiliselt ja juriidiliselt isikult väärteoasja lahendamiseks vajaliku dokumendi, eseme või muu objekti esitamist.
(3)Korruptsiooniväärteo kohtuväline menetleja võib taotleda kohtult sellise määruse andmist, millega võimaldatakse juurdepääs pangasaladusele ja fondiosakute registri andmetele, kui see on vältimatult vajalik korruptsiooniväärteo menetluse eesmärgi saavutamiseks. [RT I, 29.06.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 31^1. Menetlusaluse isiku daktüloskopeerimine ning temalt näokujutise, DNA-proovi ja häälenäidise võtmine

[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]

(1)Menetlusalust isikut, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 15^1 või karistusseadustiku §-s 218 sätestatud väärteo, võib süüteo menetlemise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil daktüloskopeerida ning võtta temalt näokujutise, DNA-proovi ja häälenäidise.
(2)Isiku näokujutis ja naha papillaarkurrustiku jäljed kantakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS). Isiku biograafilised andmed, andmed temalt näokujutise ja naha papillaarkurrustiku jälgede võtmise kohta ning häälenäidis ja isikult võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]

§ 31^2. Andmete nõudmine sideettevõtjalt

(1)Andmekaitse Inspektsioon, Finantsinspektsioon, Kaitsepolitseiamet, Keskkonnaamet, Konkurentsiamet, Maksu- ja Tolliamet, Rahapesu Andmebüroo ning Politsei- ja Piirivalveamet võivad teha päringu elektroonilise side ettevõtjale üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete kohta, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed. [RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus võib kohtu loal teha üksikpäringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111^1 lõigetes 2 ja 3 loetletud andmete kohta, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi esimeses lõikes. Üksikpäring käesoleva paragrahvi tähenduses on kirjalik päring elektroonilise side seaduse § 111^1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks konkreetse telefonikõne, elektronkirja, elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
(3)Käesolevas paragrahvis nimetatud päringu võib teha üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik väärteomenetluse eesmärgi saavutamiseks. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete kohta. [RT I, 08.01.2020, 1 - jõust. 17.01.2020]

§ 31^3. Kohtuvälise menetleja ametnik tõendiallikana

(1)Kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtuvälise menetleja ametnik ei või osaleda kohtu- või kaebemenetluses kohtuvälise menetleja esindajana. [RT I, 06.07.2013, 3 - jõust. 16.07.2013]

§ 31^4. Foto, film ja muu teabesalvestis tõendina

(1)Menetleja tehtud foto, film või muu teabesalvestis võib olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui see vastab käesoleva seadustiku § 31 lõike 1^1 punktides 1–3 sätestatule. [RT I, 06.07.2013, 3 - jõust. 16.07.2013]
(2)Fotografeerimise, filmimise või muu salvestamise juures viibinud isiku taotluse või selle puudumise kohta tehakse märge väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsusele. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]

§ 31^5. Riikliku registri andmed

() Kui väärteo toimepanemine on tõendatud riikliku registri andmetega, millel on õiguslik tähendus, ning registrisse tehtud päring on korratav, tehakse andmekogust päringu tegemise kohta märge väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsusele. Märkest peab nähtuma päringu tegemise aeg ja päringu tulemus. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]

§ 31^6. Andmekogu ABIS

(1)Andmekogu ABIS on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seadustiku tähenduses on töödelda menetlusaluse isiku, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 15^1 või karistusseadustiku §-s 218 sätestatud väärteo, daktüloskopeerimisel ja temalt näokujutise võtmisel saadud biomeetrilisi andmeid süütegude menetlemiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
(2)Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 15^5 sätestatut.
(3)Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(4)Andmekogu ABIS vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. [RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
(5)Andmekogu ABIS põhimääruses sätestatakse andmekogu ABIS pidamise kord, sealhulgas:
1)andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2)täpsem andmekoosseis;
3)andmekogudevaheline andmevahetus;
4)vastutava töötleja ülesanded;
5)volitatud töötleja ja tema ülesanded;
6)andmetele juurdepääsu andmise ja andmete väljastamise kord;
7)andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
8)muud korralduslikud küsimused. [RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025] (5^1) Andmekogu ABIS andmeid säilitatakse kõige kauem 75 aastat andmekogusse ABIS kandmisest arvates. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu ABIS põhimääruses. [RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]
(6)Andmekogus ABIS sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ning on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. [RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021]

§ 32Jälitustoiminguga tõendite kogumise keeld

(1)Väärteomenetluses on keelatud tõendite kogumine jälitustoiminguga.
(2)Kriminaalmenetluses jälitustoiminguga kogutud tõendit võib väärteomenetluses tõendina kasutada asjas, milles on kriminaalmenetlus lõpetatud.

§ 33Tunnistaja anonüümseks tunnistamise keeld

Tunnistaja anonüümsust väärteomenetluses ei tagata.

§ 33^1. Tunnistaja esindaja keeld

() Ülekuulamisel väärteomenetluses ei ole tunnistajal õigust omada esindajat. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 34Isiku läbivaatuse erisused

(1)Isiku läbivaatuse võib teha kohtuvälise menetleja ametnik, kellel on käesoleva seadustiku § 45 kohaselt isiku kinnipidamise õigus.
(2)Kohtuvälise menetleja ametnik, kellel ei ole isiku kinnipidamise õigust, võib esitada isiku läbivaatuse tegemiseks Politsei- ja Piirivalveametile taotluse politseiametniku kaasamiseks. Politseiametnik teeb isiku läbivaatuse kohtuvälise menetleja ametniku osavõtul. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(3)Isiku läbivaatuse kohta koostab läbivaatuse teinud kohtuvälise menetleja ametnik protokolli. Kui isiku läbivaatuse tegemisele on kaasatud politseiametnik, kirjutab protokollile alla ka politseiametnik.

§ 35Läbiotsimise erisused

(1)Kohtuväline menetleja võib väärteomenetluses läbi otsida oma määruse alusel, millel on resolutsioonina maakohtuniku luba.
(2)Diplomaatilise esinduse ruumides on läbiotsimine keelatud. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 36Varalise nõude tagamine

[RT I, 11.03.2023, 1 - jõust. 01.11.2023]

(1)Väärteomenetluses on keelatud vara arestida, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.
(2)Konfiskeerimise või rahatrahvi tagamiseks võib juriidilisest isikust menetlusaluse isiku suhtes kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku §-des 141^4 ja 142 sätestatud meetmeid kriminaalmenetluse nõuete kohaselt, arvestades väärteomenetluse erisusi.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud meetmeid kohaldatakse kohtuvälise menetleja taotlusel maakohtu määruse alusel. [RT I, 11.03.2023, 1 - jõust. 01.11.2023]

§ 37Kriminaalmenetluses ettenähtud tõkendite kohaldamise keeld

Väärteomenetluses on keelatud kohaldada kriminaalmenetluses ettenähtud tõkendeid, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

§ 38Menetlustähtajad ning kohtuvälise menetleja ja kohtu kulud

(1)Kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.
(2)Väärteoasjade arutamisest osavõtjatele kulude tasumise juhendi kehtestab Vabariigi Valitsus.

6. peatükk VÄLJAKUTSUMINE NING ILMUMATA JÄÄMISE EEST TRAHVIMINE JA SUNDTOOMINE

§ 39Menetlusaluse isiku asukoha selgitamine

Kui menetlusaluse isiku asukoht on teadmata, selgitab selle kohtuvälises menetluses kohtuväline menetleja ja kohtumenetluses kohus.

§ 40Kutse

(1)Isik kutsutakse menetleja juurde kutsega.
(2)Isikule saadetav kutse sisaldab järgmisi andmeid:
1)füüsilise isiku kutsumise korral tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha aadress, juriidilise isiku kutsumise korral tema nimetus ja asukoha aadress;
2)kohtuvälise menetleja kutsumisel kohtuvälise menetleja nimetus ja asukoha aadress;
3)kutsumise põhjus ja kellena isik välja kutsutakse;
4)väärteo kvalifikatsioon ning, kui väärteomenetlus on alustatud isiku suhtes, siis isiku ees- ja perekonnanimi;
5)ilmumise aeg ja koht;
6)menetlusaluse isiku kutsumise korral tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19;
7)kas menetlusaluse isiku kutsumise korral on tema ilmumine kohustuslik ning ilmumata jäämise tagajärjed vastavalt käesoleva seadustiku §-le 43;
8)kas kohtuvälise menetleja kutsumise korral on tema ilmumine kohustuslik;
9)tunnistaja kutsumise korral tema ilmumise kohustuslikkus ning ilmumata jäämise tagajärjed vastavalt käesoleva seadustiku §-le 43;
10)kohustus teatada ilmumata jäämisest ja selle põhjusest.
(3)Kutse lõpposa sisaldab teatise, mis täidetakse juhul, kui kutse antakse isikule allkirja vastu kätte. Teatises märgitakse isiku ees- ja perekonnanimi, kellele kutse adresseeritud, isiku allkiri kutse kättesaamise kohta ja kutse kättesaamise kuupäev. Kui isik keeldub kutse vastuvõtmisest, siis menetleja märge kutse vastuvõtmisest keeldumise kohta, keeldumise kuupäev, menetleja allkiri ja ametinimetus. [RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21.03.2003]

§ 41Kutse kättetoimetamise kord

(1)Kutse antakse isikule allkirja vastu kätte käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt või toimetatakse isikule kätte postiga väljastusteatega tähtkirjana lõike 3 kohaselt või saadetakse elektrooniliselt lõike 4 kohaselt.
(2)Kutse antakse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise aeg. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Kui isik keeldub kutse kättesaamise kohta allkirja andmisest, märgitakse teatisele kutse vastuvõtmisest keeldumine ja keeldumise kuupäev. Kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks kutse vastuvõtmisest keeldumise päevast.
(3)Postiga saadetud kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks postiteenuse osutaja väljastusteates märgitud päevast. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(4)Kutse elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse kutse isiku poolt menetlusdokumendis näidatud või Internetis avaldatud elektronposti aadressil. Kutsele peab olema lisatud digitaalallkiri ja see peab olema kaitstud kolmandate isikute eest. Kutse saatmisel märgitakse, et kutse kättesaamist tuleb elektronpostiga saatja aadressil viivitamata kinnitada. Elektronpostiga kättetoimetatud kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks kinnitamise päevast. Kui kutse kättesaamist ei kinnitata kolme päeva jooksul, alates selle saatmisest, saadetakse kutse väljastusteatega tähtkirjana või antakse menetleja poolt allkirja vastu isikule kätte. (4^1) Kui kutse tehakse kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu, teatatakse kutse olemasolust kutsutava elektronposti aadressil, mis on näidatud menetlusdokumendis või avaldatud Internetis. Teatis peab sisaldama viidet e-toimiku süsteemis asuvale digitaalsele kutsele ja sellega tutvumiseks antavat tähtaega, milleks on saatmise hetkest kolm päeva. Kutsele ei lisata digitaalallkirja, kui selle saatja ja saatmisaeg on e-toimiku süsteemi kaudu tuvastatavad. E-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks tehtud kutse loetakse kättetoimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Kui kutsega ei ole e-toimiku süsteemi kaudu tutvutud teatise saatmisest arvates kolme päeva jooksul, saadetakse kutse väljastusteatega tähtkirjana või antakse kutsutavale allkirja vastu. [RT I, 22.03.2013, 9 - jõust. 01.04.2013]
(5)Menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale peab kutse olema kätte toimetatud ilmumiseks piisava ajavaruga. Menetlusaluse isiku valitud kaitsjale kutse kättetoimetamisel loetakse kutse ka tema volitajale kättetoimetatuks.
(6)Alla 14-aastase alaealise või psüühikahäirega isiku kutse saadetakse tema vanemale või muule seaduslikule esindajale.
(7)Kui menetlusalune isik on teinud teatavaks oma elu- või asukoha tema poolt allakirjutatud menetlusdokumendis, saadetakse talle kutse sellel aadressil. Kui isik ei ole menetlejale oma aadressi muutmisest teatanud, saadetakse kutse tema viimasel menetlejale teada oleval aadressil.
(8)Kohalviibivatele menetlusosalistele kohtuvälise menetleja ametniku või kohtuniku etteloetud teated võrdsustatakse kutse andmisega allkirja vastu, kui selle kohta tehakse menetlusdokumenti märge.
(9)Postiteenuse osutaja väljastusteade, käesoleva seadustiku § 40 lõikes 3 nimetatud teatis kutse kättesaamise kohta, elektronkirja väljatrükk kutse väljastamise kohta ning kinnituse väljatrükk pannakse väärteotoimikusse. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
(10)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded kohtumenetluses menetlusdokumentide e-toimiku süsteemi kaudu elektroonilisele kättetoimetamisele. [RT I, 22.03.2013, 9 - jõust. 01.04.2013]

§ 42Väljakutsutu ilmumata jäämise mõjuvad põhjused

(1)Kui isikul ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama.
(2)Ilmumata jäämise mõjuvad põhjused on:
1)väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena;
2)kutse kättesaamise hilinemine;
3)muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks.

§ 43Ilmumata jäämise eest trahvimine ja sundtoomine

(1)Kui kutse kätte saanud menetlusalune isik, kelle ilmumise kohustuslikkus oli kutses märgitud või kutse kätte saanud tunnistaja on jäänud kohtusse ilmumata, teeb kohus määruse talle rahatrahvi määramise kohta kuni 30 trahviühiku suuruses.
(2)Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku talle määratud rahatrahvi tasumisest vabastada, kui isik tõendab, et ta jäi kohtusse ilmumata käesoleva seadustiku § 42 lõikes 2 sätestatud mõjuvatel põhjustel.
(3)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kutse kätte saanud ja jäänud kohtuvälise menetleja juurde või kohtusse ilmumata, võib kohtuväline menetleja või kohus määrusega kohaldada tema sundtoomist.
(4)Sundtoomist teostab politsei.

7. peatükk ISIKU KINNIPIDAMINE

§ 44Isiku kinnipidamise alus ja tähtaeg

(1)Isikut, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud väärteo, võib kuni 48 tundi kinni pidada, kui:
1)ta püüab põgeneda;
2)ei ole tuvastatud tema isikut;
3)ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid;
4)ta võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoida.
(2)Isiku kinnipidamise korral:
1)toimetatakse ta Politsei- ja Piirivalveametisse või käesoleva seadustiku § 45 kohaselt isiku kinnipidamiseks pädeva kohtuvälise menetleja ametiruumi või politsei arestimajja või vanglasse; [RT I, 03.03.2021, 1 - jõust. 04.03.2021]
2)võetakse temalt viivitamata ütlused väärteo toimepanemise kohta ning koostatakse isiku kinnipidamise protokoll või väärteoprotokoll;
3)toimetatakse kinnipeetud isik asja arutamiseks maakohtusse, kui ta on toime pannud väärteo ja kohtuväline menetleja peab vajalikuks aresti kohaldamist, selle kohta on koostatud väärteoprotokoll ja muud menetlusdokumendid. Sel juhul võib menetlusalune isik esitada vastulause kohtule. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
(3)Kinnipidamine algab ajast, mil isik kinni peetakse. Kinnipidamise aeg arvatakse karistusaja hulka karistusseadustiku § 68 lõikes 2 sätestatud korras.
(4)Kui selgub, et isikut ei ole põhjust kinni pidada, vabastatakse ta viivitamata.
(5)Kui isikut ei peetud kinni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel, ei loeta isiku ülekuulamise või tema suhtes muu menetlustoimingu tegemise aega isiku kinnipidamiseks.
(6)Isiku kinnipidamisel ei kohaldata kriminaalmenetluse seadustiku § 35^1 lõigetes 2–4 sätestatut. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]

§ 45Kinnipidamist kohaldavad isikud

(1)Käesoleva seadustiku §-s 44 sätestatud alustel ja korras kohaldavad isiku kinnipidamist järgmised kohtuvälise menetleja ametnikud:
1)politseiametnik või Maksu- ja Tolliameti tollialaste õigusaktide järelevalve alase pädevusega ametnik; [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
2)tsiviillennunduse ohutusjärelevalve, ohutu meresõidu järelevalve ning raudteeohutusjärelevalve ja raudteeliiklusjärelevalve pädevusega ametnik;
3)jahipidamis-, kalapüügi- või metsajärelevalvet, samuti lennupiirangutega alas järelevalvet teostav keskkonnaametnik; [RT I, 29.06.2022, 1 - jõust. 09.07.2022]
4)vanglaametnik karistusseadustiku § 325 lõikes 1 või lennundusseaduse §-s 60^14 ettenähtud väärteo puhul; [RT I, 29.06.2022, 1 - jõust. 09.07.2022]
5)Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik lennundusseaduse §-s 60^14 ettenähtud väärteo puhul; [RT I, 29.06.2022, 1 - jõust. 09.07.2022]
6)Kaitseväe ametnik kaitseväeteenistuse seaduse §-s 224^1 ning Kaitseväe korralduse seaduse §-des 56^2 ja 56^3 ettenähtud väärtegude puhul. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
(2)Kohtuvälise menetleja ametnik, kellel ei ole isiku kinnipidamise õigust, võib esitada Politsei- ja Piirivalveametile taotluse isiku kinnipidamisele politseiametniku kaasamiseks käesoleva seadustiku § 44 lõikes 1 sätestatud alustel. Politseiametnik peab isiku kinni seda taotlenud kohtuvälise menetleja ametniku osavõtul. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 46Isiku kinnipidamise protokoll

(1)Isiku kinnipidamise kohta käesoleva seadustiku § 44 lõikes 1 sätestatud alustel koostatakse isiku kinnipidamise protokoll. Isiku kinnipidamise protokolli ei koostata, kui väärteoprotokoll koostatakse isiku kinnipidamisel ja väärteoprotokolli märgitakse käesoleva seadustiku § 69 lõikes 4 ettenähtud andmed.
(2)Isiku kinnipidamise protokollis märgitakse:
1)menetlustoimingu koht ja kuupäev;
2)kohtuvälise menetleja nimetus ja protokolli koostanud kohtuvälise menetleja ametniku ametikoht ning ees- ja perekonnanimi;
3)kinnipidamisest osa võtnud politseiametniku ametikoht ning ees- ja perekonnanimi;
4)menetlusaluse isiku ees- ja perekonnanimi;
5)kinnipidamise aeg ja alus viitega käesoleva seadustiku § 44 lõikele 1;
6)kinnipidamise koht, kuupäev ja kellaaeg;
7)väärteo kvalifikatsioon;
8)menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustuste selgitamine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19;
9)kinnipeetava üleriiete ja jalatsite kirjeldus ning andmed väliste tervisekahjustuste kohta;
10)kinnipidamisel isikult äravõetud objektide loetelu ja nende tunnused;
11)kinnipeetava avaldused ja taotlused;
12)menetlustoimingu aluseks olev menetlusõiguslik säte.
(3)Protokollile kirjutavad alla selle koostaja ja kinnipidamisest osa võtnud politseiametnik. Menetlusalune isik annab protokollile allkirja selle kohta, et talle on protokolli tutvustatud ja käesoleva seadustiku §-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi selgitatud. Kui menetlusalune isik keeldub alla kirjutamast, tehakse selle kohta protokolli kanne.
(4)Menetlusaluse isiku taotlusel tehakse tema asukoht teatavaks tema valikul vähemalt ühele isikule. Alaealise kinnipidamisest tuleb viivitamata teatada tema vanemale või eestkostjale või hooldajale ja sotsiaaltalitusele.

8. peatükk MENETLUSDOKUMENDID VÄÄRTEOMENETLUSES

§ 47Menetlusdokumendid

(1)Menetlusdokumendid on:
1)kohtuvälises menetluses väärteoprotokoll, menetlustoimingu protokoll ning kohtuvälise menetleja määrus ja otsus;
2)kohtumenetluses kohtu määrus, kohtuistungi protokoll ja kohtuotsus. (1^1) Menetlusaluse isiku poolt taasesitamist võimaldaval viisil antud nõusolekul võib menetlustoimingu protokolli asendada menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega, kui salvestis sisaldab käesoleva seadustiku § 49 lõikes 2, lõike 4 punktis 1 ja lõikes 5 sätestatud andmeid ning menetlusaluse isiku suulist kinnitust temale õiguste ja kohustuste selgitamise kohta või tema keeldumist sellise kinnituse esitamisest. [RT I, 06.07.2013, 3 - jõust. 16.07.2013] (1^2) Kui menetlusalune isik ei nõustu menetlustoimingu protokolli asendamisega heli- ja videosalvestamisega, protokollitakse menetlustoiming käesolevas seadustikus ettenähtud korras. [RT I, 06.07.2013, 3 - jõust. 16.07.2013] (1^3) Käesoleva seadustiku § 19 lõike 1 punktis 6 nimetatud menetlustoimingu heli- ja videosalvestise muutmine on keelatud pärast seda, kui menetlusalune isik on salvestisega tutvunud. [RT I, 06.07.2013, 3 - jõust. 16.07.2013]
(2)Määrus ja menetlustoimingu protokollid, mis vormistatakse väärteomenetluses tõendeid kogudes, koostatakse väärteomenetluse seadustikuga reguleerimata juhtudel kriminaalmenetluse nõuete kohaselt, arvestades väärteomenetluse erisusi.

§ 47^1. Kohtumenetluses menetlusdokumentide kättesaadavaks tegemine

(1)Kohus teeb e-toimiku süsteemis kohtumenetluse pooltele viivitamata kättesaadavaks kõik kohtumenetluse menetlusdokumendid, sõltumata sellest, kuidas need kohtumenetluse pooltele kätte toimetatakse.
(2)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded menetlusdokumentide infosüsteemi kaudu kättesaadavaks tegemisele. [RT I, 22.03.2013, 9 - jõust. 01.04.2013]
(3)Kui isik ei ole menetlusdokumenti käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud tähtaja jooksul vastu võtnud, piiratakse kuni dokumendi kättetoimetamiseni ajutiselt tema juurdepääsu kättetoimetamiseks ettenähtud infosüsteemidega liidestatud järgmistele infosüsteemidele ja andmekogudele:
1)e-kinnistusraamat;
2)e-toimik;
3)e-äriregister. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]
(4)Valdkonna eest vastutav minister kehtestab tähtaja menetlusdokumendi elektrooniliseks vastuvõtmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud infosüsteemis. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

§ 48Määrus

(1)Määrus on:
1)kohtuvälise menetleja või kohtu põhistatud menetlusotsustus, mis vormistatakse eraldi menetlusdokumendina ja pannakse väärteotoimikusse;
2)kohtuvälises menetluses või kohtumenetluses üksikküsimuse lahendamise kohta tehtud menetlusotsustus, mida ei pea põhistama.
(2)Põhistatava määruse sissejuhatuses märgitakse:
1)koostamise koht ja kuupäev;
2)kohtu või kohtuvälise menetleja nimetus ning määruse koostaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
3)väärteoasja nimetus – isik, kelle suhtes on väärteomenetlus alustatud, ning väärteo kvalifikatsioon;
4)menetlusaluse isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood, välismaalase ja isiku puhul, kellel ei ole isikukoodi, sünniaeg ja -koht, kodakondsus, elukoha aadress ja töökoht või menetlusaluse juriidilise isiku nimetus ja registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon ja asukoha aadress.
(3)Põhistatava määruse põhiosa peab sisaldama:
1)menetlusotsustuse põhjenduse;
2)määruse menetlusõigusliku aluse.
(4)Põhistatava määruse lõpposas esitatakse lahendamisel tehtud otsustus ja määruse peale edasikaebamise kord. Määrusele kirjutab alla selle koostaja.
(5)Määrusi koostades järgitakse nende sisu kohta esitatud lisanõudeid.
(6)Menetleja määrus on täitmiseks kohustuslik.

§ 49Menetlustoimingu protokoll

(1)Menetlustoimingu protokoll koostatakse loetavas käekirjas, masina- või arvutikirjas. Vajaduse korral võib kasutada protokollija abi.
(2)Protokolli sissejuhatuses märgitakse:
1)menetlustoimingu koht ja kuupäev;
2)kohtu või kohtuvälise menetleja nimetus, protokolli koostaja ametinimetus ning tema ees- ja perekonnanimi;
3)väärteoasja ja menetlustoimingu nimetus;
4)seadusega sätestatud juhtudel viide menetlustoimingu aluseks olnud määrusele;
5)menetlustoimingule allutatud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood, juriidilise isiku nimetus ja registrikood ning tema esindaja ees- ja perekonnanimi ning elu- või asukoht ja menetlusseisund;
6)menetlustoimingus osalenud muu isiku ees- ja perekonnanimi ning elu- või töökoht ning menetlusseisund;
7)menetlustoimingu algus- ja lõpuaeg ning tingimused;
8)isikule menetlustoiminguga seotud õiguste ja kohustuste selgitamine;
9)menetlustoimingu aluseks olev menetlusõiguslik säte.
(3)Menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli sissejuhatusse menetlusosalise allkiri. Kui ta keeldub allkirja andmast, tehakse selle kohta protokolli kanne.
(4)Protokolli põhiosas kirjeldatakse:
1)menetlustoimingu käiku ja tulemusi tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega, järgides käesolevas seadustikus menetlustoimingu sisu kohta esitatud lisanõudeid;
2)tehnikavahendite kasutamist.
(5)Protokolli lõpposas loetletakse menetlustoimingus äravõetud objektid ja nende pakkimise moodus ning hoidmise koht.
(6)Protokollile kirjutab alla selle koostaja.

§ 50Menetlustoimingu protokolli lisa

Vajaduse korral võib kriminaalmenetluses sätestatud korras talletada menetlustoimingu protokolli lisana tõendusteavet fotol, joonisel, filmil, heli- või videosalvestuses või muul viisil.

§ 50^1. Digitaalsete dokumentide edastamine

(1)Kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, esitatakse väärteomenetluses digitaalsed taotlused, kaebused, vastulaused ja muud dokumendid vahetult või e-toimiku süsteemi kaudu. Vahetult edastatud digitaalse dokumendi kannab menetleja e-toimiku süsteemi.
(2)Kui toimikut peetakse paberil, siis digitaalne dokument trükitakse ja paigutatakse toimikusse. Trükitud dokumendi õigsust ja vastavust digitaalsele dokumendile kinnitab menetleja oma allkirjaga. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

§ 50^2. Väärteotoimik

(1)Väärteotoimik on väärteoasjas kogutud dokumentide kogum. [RT I, 22.03.2013, 9 - jõust. 01.04.2013]
(2)Kohus peab iga väärteoasja kohta kohtutoimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõik menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid. Seaduses ettenähtud juhul võetakse kohtutoimiku juurde muud menetlusega seotud esemed. [RT I, 22.03.2013, 9 - jõust. 01.04.2013] (2^1) Väärteotoimikut ja väärteoasja kohtutoimikut võib pidada ka täielikult või osaliselt digitaalsena. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
(3)Toimiku kohta kohaldatakse lisaks käesolevas seadustikus sätestatule ka kriminaalmenetluse seadustiku § 160^1 lõigetes 5, 6 ja 7 sätestatut. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

§ 51Nõuded dokumentidele

(1)Väärteoasja kohtuvälise menetluse dokumentide näidisvormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(2)Väärteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. [RT I 2008, 28, 180 - jõust. 15.07.2008]
(3)Kui toimikut peetakse digitaalsena, kohaldatakse käesolevas seadustikus dokumentide koostamise, vormistamise, edastamise ja säilitamise kohta käivaid nõudeid kooskõlas digitaalse toimiku pidamise vajadustega. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
(4)Kui käesolev seadustik näeb ette dokumendi allkirjastamise, loetakse allkirjastamisega võrdväärseks ka muu taasesitamist võimaldav kinnitus allkirjastaja poolt, kui kinnituse andja isik ja kinnituse andmise aeg on tuvastatavad. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

9. peatükk KARISTUSSEADUSTIKUS SÄTESTATUD VÄÄRTEGUDE MENETLUSALLUVUS

§ 52Karistusseadustikus sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad

(1)Karistusseadustiku § 108 lõigetes 3 ja 5, § 151 lõigetes 1 ja 3, §-s 151^1 , § 152 lõigetes 1 ja 3, § 153 lõigetes 1 ja 3, §-s 153^1 , §-des 157, 165–170, 179^1 , 180, 224^1 , 225, 226 ja 264^1 , § 266 lõigetes 1 ja 3, §-des 269, 271, 305, 334^1 ja 334^2 , § 336 lõigetes 1 ja 3 ning §-des 337, 338, 342, 372^1 ja 426 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet. [RT I, 28.04.2022, 24 - jõust. 29.04.2022]
(2)Karistusseadustiku § 157^1 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Andmekaitse Inspektsioon.
(3)Karistusseadustiku § 218 lõigetes 1 ja 2, §-s 275 ning § 325 lõikes 1 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet, Justiits- ja Digiministeerium ja vangla. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes]
(4)Karistusseadustiku §-s 225^1 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. [RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
(5)Karistusseadustiku § 261 lõigetes 1 ja 3 ning §-s 262 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning valla- või linnavalitsus.
(6)Karistusseadustiku §-s 270 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Transpordiamet. [RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
(7)Karistusseadustiku § 277 lõigetes 1 ja 1^1 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet ning Päästeamet.
(8)Karistusseadustiku §-s 278 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet.
(9)Karistusseadustiku §-s 279 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning korrakaitseorgan.
(10)Karistusseadustiku § 280 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning andmete saamiseks õigustatud haldusorgan.
(11)Karistusseadustiku §-s 282 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
(12)Karistusseadustiku § 339 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. [RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
(13)Karistusseadustiku §-s 352 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet ning Päästeamet. [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
(14)Karistusseadustiku § 353 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet ning liiklusnõuete osas Politsei- ja Piirivalveamet. [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
(15)Karistusseadustiku §-des 362 ja 366 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet. [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
(16)Karistusseadustiku § 372 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning korrakaitseorgan.
(17)Karistusseadustiku §-de 398 ja 398^1 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 52^1. Karistusseadustikus sätestatud väärtegude arutamise pädevus

Karistusseadustiku § 151 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegusid arutab maakohus. [RT I 2006, 31, 234 - jõust. 16.07.2006]

10. peatükk KOHTUVÄLINE MENETLUS

1. jagu Hoiatamismenetlus

[Kehtetu - RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]

§ 53§ 54. [Kehtetud - RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]

1^1. jagu Kirjalik hoiatamismenetlus [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]

§ 54^1. Kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine

(1)Seaduses sätestatud juhtudel võib kohtuväline menetleja mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale (edaspidi mootorsõiduki eest vastutav isik), kui
1)väärteomenetluse ajendiks on automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga edastatud teave liiklusnõuete rikkumise kohta, mille alusel on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht või [RT I, 22.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]
2)teo avastanud järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht.
(2)Hoiatustrahv määratakse isikule, kes oli mootorsõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal.
(3)Mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratav hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel.
(4)Hoiatustrahvi maksimaalmäär on 420 eurot. Hoiatustrahvi määrad konkreetsete väärtegude eest kehtestatakse liiklusseaduses. [RT I, 29.06.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
(5)Vähetähtsa liiklusväärteo puhul võib kohtuväline menetleja jätta hoiatustrahvi määramata ja piirduda mootorsõiduki eest vastutava isiku kirjaliku hoiatamisega, kui ta leiab, et mootorsõiduki eest vastutava isiku hoiatamine teda trahvimata on piisav.
(6)Kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 5 sätestatud korras lõpetab väärteomenetluse. Kohtuväline menetleja uuendab väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse korras käesoleva seadustiku § 54^6 lõikes 3 või 6 sätestatud alustel. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]

§ 54^2. Trahviteade

(1)Käesoleva seaduse § 54^1 lõikes 1 sätestatud juhul saadetakse mootorsõiduki eest vastutavale isikule trahviteade, milles märgitakse:
1)hoiatustrahvi määramise aeg ja koht;
2)kohtuvälise menetleja nimetus, registrikood ja aadress;
3)trahviteate koostanud kohtuvälise menetleja ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
4)kui trahviteate adressaat on füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
5)kui trahviteate adressaat on juriidiline isik, siis tema nimetus ja registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
6)väärteo lühikirjeldus, sealhulgas teo toimepanemise aeg ja koht;
7)väärteo kvalifikatsioon;
8)hoiatustrahvi määramise alus;
9)hoiatustrahvi määr.
(2)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmetele märgitakse trahviteates:
1)selgitus selle kohta, et mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratav hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude õigusjärelmite kohaldamisel;
2)teave selle kohta, et hoiatustrahv tuleb tasuda kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates; pärast selle tähtaja möödumist muutub hoiatustrahv sundtäidetavaks;
3)teave selle kohta, et mootorsõiduki eest vastutaval isikul on õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada, ning selgitus vaidlustamise korra kohta;
4)teave selle kohta, et mootorsõiduki eest vastutava isiku taotlusel saadetakse talle koopia fotost, filmist või muust salvestisest, mille abil tegu tuvastati.
(3)Trahviteatele lisatakse maksekorraldus koos pangakonto numbri ja viitenumbriga.
(4)Trahviteate allkirjastab selle koostanud ametnik. Trahviteate võib allkirjastada digitaalselt.
(5)Trahviteade koostatakse kahes identses eksemplaris, millest üks saadetakse mootorsõiduki eest vastutavale isikule ning teine jääb kohtuvälisele menetlejale. Kui trahviteade allkirjastati digitaalselt, säilitab kohtuväline menetleja saadetud trahviteate elektroonilise koopia. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]

§ 54^3. Trahviteate kättetoimetamine

(1)Füüsilisele isikule saadetakse trahviteade posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil või muul menetlejale teada oleval aadressil käesoleva seaduse § 41 lõike 3 kohaselt või elektrooniliselt käesoleva seaduse § 41 lõike 4 kohaselt. Kui elektrooniliselt saadetud trahviteate kättesaamist ei kinnitata 15 päeva jooksul alates selle saatmisest, saadetakse trahviteade väljastusteatega tähtkirjana. [RT I, 22.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
(2)Kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning trahviteadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib kohtuväline menetleja trahviteate avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]
(3)Trahviteate avaldamisel Ametlikes Teadaannetes avaldatakse mootorsõiduki eest vastutava isiku andmetest tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood, või kui see ei ole võimalik, siis isikukoodi asemel sünniaeg. Trahviteade loetakse avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamise. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 06.04.2015]
(4)Juriidilisele isikule, riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule saadetakse trahviteade registrisse kantud aadressil lihtkirjaga või elektrooniliselt käesoleva seaduse § 41 lõike 4 kohaselt. Trahviteate elektroonilisel saatmisel ei ole nõutav teate kaitsmine kolmandate isikute eest ning trahviteate kättesaamise kinnitamine. Juriidilise isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku registrisse kantud aadressil või registris avaldatud elektronposti aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud kolmkümmend päeva selle saatmisest. [RT I 2010, 17, 91 - jõust. 10.05.2010]
(5)Trahviteade saadetakse kümne tööpäeva jooksul väärteo tuvastamisest arvates. [RT I, 31.05.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 54^4. Hoiatustrahvi tasumine

(1)Hoiatustrahv tuleb tasuda panka kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates. Hoiatustrahv loetakse õigeaegselt tasutuks, kui see on maksmise tähtpäevaks laekunud trahviteates märgitud pangakontole.
(2)Kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ole trahviteadet vaidlustanud, kuid on samas jätnud hoiatustrahvi tähtaegselt tasumata, esitab kohtuväline menetleja trahviteate koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.
(3)Kui mootorsõiduki eest vastutav isik on hoiatustrahvi tasunud või see on pööratud täitmisele, ei või kedagi sama teo eest väärteokorras karistada. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]

§ 54^5. Trahviteate vaidlustamine

(1)Kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada. Vaidlustamise korral hoiatustrahv ei jõustu. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]
(2)Kaebus trahviteate peale esitatakse kirjalikult trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale ja selles märgitakse:
1)trahviteate koostanud kohtuvälise menetleja nimetus, kellele kaebus esitatakse;
2)kui kaebuse esitab füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
3)kui kaebuse esitab juriidiline isik, siis tema nimetus ja juriidilise isiku registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
4)esindaja olemasolul kaebuse esitaja esindaja ees- ja perekonnanimi, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
5)hoiatustrahvi määranud kohtuvälise menetleja nimetus ja aadress;
6)trahviteate number ja kuupäev;
7)kaebuse esitanud isiku taotluse sisu ja põhjendus. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008] (2^1) Kaebuse allkirjastab selle esitaja. [RT I, 14.02.2014, 1 - jõust. 24.02.2014]
(3)Füüsilisest isikust mootorsõiduki eest vastutav isik peab juhul, kui ta vaidlustab trahviteate põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik, märkima kaebuses trahviteates märgitud ajal mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime ning elukoha aadressi, juhiloa numbri ning sünniaja või isikukoodi. [RT I 2010, 17, 91 - jõust. 10.05.2010]
(4)Mootorsõiduki eest vastutav isik vabaneb käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustusest, kui ta esitab ametliku kinnituse selle kohta, et enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud pädevale ametiasutusele mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest, või ta esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]
(5)Juriidiline isik ning riik, kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik peab kaebuses märkima mootorsõidukit trahviteates nimetatud ajal kasutanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, elukoha aadressi, juhiloa numbri ning sünniaja või isikukoodi. [RT I 2010, 17, 91 - jõust. 10.05.2010]
(6)Juriidiline isik ning riik, kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik vabaneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kohustusest, kui ta esitab ametliku kinnituse selle kohta, et enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud pädevale ametiasutusele mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest, või esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]

§ 54^6. Kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja poolt

(1)Kui mootorsõiduki eest vastutava isiku kaebus ei vasta käesoleva seadustiku § 54^5 lõike 2 nõuetele, teeb kohtuväline menetleja kaebuse käiguta jätmise kohta määruse ja annab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Kui kaebuses puudub mootorsõiduki eest vastutava isiku elukoha aadress, jätab kohtuväline menetleja kaebuse läbi vaatamata. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]

(2)Kohtuväline menetleja jätab kaebuse läbi vaatamata ning tagastab selle määrusega, kui:
1)kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 54^5 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kohtuväline menetleja on jätnud tähtaja ennistamata;
2)kaebuse on esitanud isik, kellel käesoleva seadustiku § 54^5 lõike 1 järgi ei ole õigust kaebust esitada;
3)kaebuse esitanud isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi;
4)kaebuse aluseks on käesoleva seadustiku § 54^5 lõikes 4 või 6 toodud asjaolud, kuid puuduvad nõutav kinnitus või tõendid. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]
(3)Kui mootorsõiduki eest vastutav isik esitab koos kaebusega § 54^5 lõikes 4 või 6 nimetatud tõendid, võib kohtuväline menetleja jätta väärteomenetluse uuendamata ning koostada määruse trahviteate tühistamise ja väärteomenetluse uuendamata jätmise kohta. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]
(4)Kui mootorsõiduki eest vastutav isik märgib kaebuses trahviteates nimetatud ajal mootorsõidukit kasutanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, elukoha aadressi, juhiloa numbri ning sünniaja või isikukoodi, saadab kohtuväline menetleja trahviteate mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isikule. [RT I 2010, 17, 91 - jõust. 10.05.2010]
(5)Trahviteate kättetoimetamine toimub käesoleva seadustiku § 54^3 kohaselt ning selle vaidlustamine käesoleva seadustiku § 54^5 lõigete 1 ja 2 kohaselt. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]
(6)Kui mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik vaidlustab trahviteate, uuendab kohtuväline menetleja määrusega või menetlustoiminguga väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse korras. Uuendatud menetluses karistuse määramisel või mõistmisel ei ole trahviteates märgitud hoiatustrahvi määr menetlejale siduv. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 nimetatud määruste koopiad saadab kohtuväline menetleja mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt kaebuses märgitud isiku elukoha aadressil lihtkirjaga või kaebuses märgitud elektronposti aadressil. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]

§ 54^7. Erisused teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud mootorsõidukiga toimepandud liiklusväärteo menetlemisel

(1)Teise Euroopa Liidu liikmesriigi, välja arvatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Taani (edaspidi liikmesriik) mootorsõidukiga toimepandud liiklusväärteo puhul kohaldatakse kirjalikku hoiatamismenetlust käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.
(2)Trahviteate koostamiseks ja kättetoimetamiseks pöördub kohtuväline menetleja Euroopa Liidu liikmesriigi sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamiseks liiklusseaduse § 200^3 lõikes 1 nimetatud pädeva asutuse poole mootorsõiduki eest vastutava isiku ja mootorsõiduki andmete saamiseks.
(3)Pädev asutus edastab kohtuvälisele menetlejale järgmised andmed:
1)mootorsõiduki registrijärgseks omanikuks või registrisse kantud vastutavaks kasutajaks oleva füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning elukoha aadress;
2)mootorsõiduki registrijärgseks omanikuks või registrisse kantud vastutavaks kasutajaks oleva juriidilise isiku nimetus ja asukoha aadress;
3)mootorsõiduki registreerimismärgile kantud tähtede ja numbrite kombinatsioon;
4)mootorsõiduki identifitseerimisnumber (VIN-kood, kere või raami number).
(4)Kui kohtuväline menetleja on saanud pädevalt asutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed mootorsõiduki eest vastutava isiku kohta, koostab ta trahviteate, millele lisab tõlke liikmesriigi ühes ametlikus keeles või koostab trahviteate liikmesriigi ühes ametlikus keeles. Kui trahviteatele lisatakse koopia fotost, mille abil tegu tuvastati, ei märgita selles käesoleva seaduse § 54^2 lõike 2 punktis 4 nimetatud teavet. Trahviteates märgitakse käesoleva seaduse § 54^2 lõike 1 punktis 5 nimetatud andmetest juriidilise isiku nimetus ja asukoha aadress.
(5)Trahviteade saadetakse viie tööpäeva jooksul pädevalt asutuselt andmete saamisest arvates lihtkirjaga mootorsõiduki eest vastutava isiku elu- või asukoha aadressil. Trahviteade loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle saatmisest.
(6)Mootorsõiduki eest vastutaval isikul on õigus trahviteade vaidlustada põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik, märkides kaebuses mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime, elukoha aadressi ning isikukoodi või selle mitteteadmisel sünniaja.
(7)Kui käesoleva seadustiku § 54^6 lõikes 6 nimetatud isiku elukoht ei ole Eestis, jätab kohtuväline menetleja selle isiku poolt trahviteate vaidlustamisel väärteomenetluse uuendamata, koostab määruse trahviteate tühistamise kohta ning edastab teabe selle kohta trahviteate vaidlustanud isikule, kes vastutab mootorsõiduki eest.
(8)Kui trahviteate adressaadi elukoht ei ole Eestis, ei kohaldata käesoleva seadustiku § 54^4 lõiget 2. [RT I, 14.02.2014, 1 - jõust. 24.02.2014] 1^2. jagu Lühimenetlus [RT I, 31.05.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 54^8. Lühimenetluse kohaldamine

(1)Väärteomenetluse alustamisel kohaldab kohtuväline menetleja seaduses sätestatud juhtudel lühimenetlust ja määrab väärteo tunnustega teo toimepannud isikule mõjutustrahvi. Lühimenetluse kohaldamine ei ole kohustuslik, kui:
1)esinevad asjaolud, mis ei võimalda lühimenetlust lõpule viia kohapeal;
2)lühimenetlusele allutatud isik soovib vaidlustada väärteo tunnustega teo toimepanemise.
(2)Lühimenetlust ei kohaldata, kui:
1)sama teo kohta alustatakse kirjalikku hoiatamismenetlust;
2)lühimenetluse aluseks olevas väärteo tunnustega teos esinevad eri väärteokoosseisude tunnused ja nendest vähemalt ühe kohta alustatakse üld- või kiirmenetlust;
3)seadus näeb väärteo eest põhikaristusena ette eriõiguse äravõtmise, aresti või lisakaristuse kohaldamise.
(3)Lühimenetluse kohaldamise korral vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastase isiku suhtes teavitatakse sellest viivitamata tema seaduslikku esindajat.
(4)Mõjutustrahvi maksimaalmäär on 160 eurot. Mõjutustrahvi määr väärteo eest kehtestatakse seadusega. Mõjutustrahvi määramise korral vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastasele isikule jagatakse seaduses sätestatud mõjutustrahvi määr kahega. [RT I, 29.06.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
(5)Lühimenetlusele allutatud isikule mõjutustrahvi kohaldamisel lähtutakse karistusseadustiku § 63 lõigetes 1 ja 3 sätestatust.
(6)Lühimenetluses määratav mõjutustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ja sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. (6^1) Kohtuväline menetleja võib vabastada väärteo tunnustega teo toimepannud isiku temale määratud mõjutustrahvi tasumisest, kui isik nõustub kinni pidama seaduses sätestatud mõjutusmeetme tingimustest. Mõjutusmeetmest loobumise või selle tingimuste eiramise korral tasub isik mõjutustrahvi, nagu on sätestatud käesolevas peatükis. [RT I, 28.05.2021, 11 - jõust. 07.06.2021]
(7)Lühimenetluse kohaldamisel teeb kohtuväline menetleja järgmised toimingud:
1)selgitab lühimenetlusele allutatud isikule käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud õigusi;
2)selgitab lühimenetlusele allutatud isikule, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, ja lühimenetluse kohaldamise erisusi käesoleva seadustiku § 54^9 lõike 2 kohaselt;
3)koostab käesoleva seadustiku §-s 54^9 nimetatud lühimenetluse otsuse.
(8)Lühimenetlusele allutatud isikul on õigus:
1)teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse;
2)tutvuda riikliku järelevalve käigus tehtud salvestisega;
3)anda väärteo asjaolude kohta selgitusi;
4)vaidlustada lühimenetluse otsus käesolevas seadustikus sätestatud korras;
5)taotleda mõjutustrahvi tasumist ositi. [RT I, 29.06.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
(9)Lühimenetluse kohaldamisel võib kohtuväline menetleja jätta tõendi vormistamata ja märkida lühimenetluse otsusesse üksnes tõendiallika. [RT I, 31.05.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 54^9. Lühimenetluse otsus

(1)Lühimenetlusele allutatud isikule mõjutustrahvi määramise kohta koostab kohtuväline menetleja lühimenetluse otsuse, milles märgitakse:
1)otsuse tegemise aeg;
2)kohtuvälise menetleja nimetus ja aadress;
3)otsuse teinud kohtuvälise menetleja ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
4)lühimenetlusele allutatud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ning elukoha aadress, välismaalase ja isikukoodita isiku puhul sünniaeg ja -koht, kodakondsus ning elukoha aadress;
5)teave selle kohta, et lühimenetlusele allutatud isikule on selgitatud tema käesoleva seadustiku § 54^8 lõikes 8 nimetatud õigusi;
6)väärteo toimepanemise aeg ja koht;
7)väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt ning vajaduse korral väärteo koosseisualternatiiv, lühikirjeldus või rikutud õigusnorm;
8)väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid või tõendiallikad;
9)mõjutustrahvi ja vajaduse korral seaduses sätestatud mõjutusmeetme määramise alus; [RT I, 28.05.2021, 11 - jõust. 07.06.2021]
10)mõjutustrahvi määr ja vajaduse korral seaduses sätestatud mõjutusmeetme tingimused; [RT I, 28.05.2021, 11 - jõust. 07.06.2021]
11)mõjutustrahvi ositi tasumine mõjuvatel põhjustel, arvestades, et ositi tasutava mõjutustrahvi täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. [RT I, 29.06.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
(2)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmetele märgitakse lühimenetluse otsuses:
1)selgitus selle kohta, et lühimenetluses määratav mõjutustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ja sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel;
2)kui mõjutustrahv ei ole määratud tasuda ositi, siis teave selle kohta, et mõjutustrahvi peab tasuma 45 päeva jooksul lühimenetluse otsuse kättesaamisest arvates ja pärast selle tähtaja möödumist muutub mõjutustrahv sundtäidetavaks; [RT I, 29.06.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
3)selle arvelduskonto andmed, millele mõjutustrahv tuleb kanda: panga nimi, konto valdaja, viitenumber ja kontonumber;
4)teave selle kohta, et lühimenetlusele allutatud isikul või tema esindajal on 15 päeva jooksul lühimenetluse otsuse kättesaamisest arvates õigus see vaidlustada, esitades kaebuse kohtuvälisele menetlejale, samuti teave, et kaebuse esitamisel lühimenetluse otsus ei jõustu, vaid väärteomenetlus uuendatakse kiir- või üldmenetluse korras, ning teave, et uuendatud menetluses ei ole kohtuvälisele menetlejale lühimenetluse otsuses märgitud väärteo kvalifikatsioon ega mõjutustrahvi määr siduvad;
5)teave selle kohta, et lühimenetlusele allutatud isiku nõusolekul talle lühimenetluse otsuse elektrooniline edastamine ei muuda käesoleva lõike punktides 2 ja 4 sätestatud tähtaegu. (2^1) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule märgitakse seaduses sätestatud mõjutusmeetme kohaldamisel lühimenetluse otsuses:
1)teave selle kohta, et lühimenetlusele allutatud isik vabastatakse mõjutustrahvi tasumisest, kui ta on kinni pidanud lühimenetluse otsuses märgitud mõjutusmeetme tingimustest;
2)teave selle kohta, et mõjutusmeetmest loobumise või selle tingimuste eiramise korral peab lühimenetlusele allutatud isik tasuma mõjutustrahvi 45 päeva jooksul otsuses märgitud mõjutusmeetmest loobumisest või selle tingimuste eiramisest arvates ning pärast selle tähtaja möödumist muutub mõjutustrahv sundtäidetavaks; [RT I, 29.06.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
3)teave selle kohta, et kui isik, kes vabastati mõjutustrahvi tasumisest, on kinni pidanud otsuses märgitud mõjutusmeetme tingimustest, on temal või tema esindajal õigus 15 päeva jooksul lühimenetluse otsuse kättesaamisest arvates nõuda kohtuväliselt menetlejalt tõendite vormistamist ja edastamist taotluse esitajale ning vaidlustada lühimenetluse otsus, esitades kaebuse maakohtule. [RT I, 28.05.2021, 11 - jõust. 07.06.2021]
(3)Lühimenetlusele allutatud isikule selgitatakse lühimenetluse otsuse kätteandmisel, et otsuse kaebetähtaeg algab selle kätteandmise kuupäevast.
(4)Lühimenetluse otsuse allkirjastab selle koostanud kohtuvälise menetleja ametnik.
(5)Lühimenetluse otsus koostatakse kahes identses eksemplaris, millest esimene antakse lühimenetlusele allutatud isikule kätte kohe pärast otsuse allakirjutamist otsuse teisele eksemplarile antava allkirja vastu. Lühimenetlusele allutatud isiku nõusolekul saadetakse talle lühimenetluse otsuse koopia e-posti aadressil. Lühimenetluse otsuse koopia saatmine ei muuda käesoleva seadustiku §-des 54^10 ja 54^11 sätestatud tähtaegu.
(6)Kui lühimenetlusele allutatud isik keeldub lühimenetluse otsuse kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb kohtuvälise menetleja ametnik nimetatud otsusele selle kohta märkuse, andes ka oma allkirja ja märkides ametinimetuse. Sel juhul loetakse, et lühimenetlusele allutatud isik on lühimenetluse otsuse kätte saanud selle vastuvõtmisest keeldumise päeval.
(7)Lühimenetlusele allutatud isiku nõusolekul võib kohtuväline menetleja jätta lühimenetluse otsuse käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud korras koostamata ja allkirjastamata ning koostada ja edastada selle nimetatud isikule vaid elektrooniliselt. Lühimenetlusele allutatud isiku nõusolekut otsuse elektroonilise koostamise ja edastamisega kinnitab tema tehtud elektrooniline märge. Lühimenetluse otsuse koostanud kohtuvälise menetleja ametnik lisab sellele enda elektroonilise märke. Otsus edastatakse lühimenetlusele allutatud isikule viivitamata.
(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud korras lühimenetluse otsuse koostamise korral loetakse, et lühimenetlusele allutatud isik on otsuse kätte saanud, kui ta on teinud sellele elektroonilise märke.
(9)Lühimenetluse otsuse koostamine lõpetab väärteomenetluse. Kohtuväline menetleja uuendab väärteomenetluse käesoleva seadustiku § 54^12 lõikes 1 sätestatu kohaselt. [RT I, 31.05.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 54^10. Mõjutustrahvi tasumine ja täitmisele pööramine

(1)Mõjutustrahv tasutakse lühimenetluse otsuses märgitud arvelduskontole 45 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. Mõjutustrahv loetakse õigeks ajaks tasutuks, kui see on maksmise tähtpäevaks laekunud lühimenetluse otsuses märgitud arvelduskontole. [RT I, 29.06.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] (1^1) Lühimenetlusele allutatud isik vabastatakse mõjutustrahvi tasumisest, kui ta on kinni pidanud lühimenetluse otsuses märgitud mõjutusmeetme tingimustest. [RT I, 28.05.2021, 11 - jõust. 07.06.2021] (1^2) Lühimenetluse otsuses märgitud mõjutusmeetmest loobumise või selle tingimuste eiramise korral tasub lühimenetlusele allutatud isik mõjutustrahvi lühimenetluse otsuses märgitud arvelduskontole 45 päeva jooksul otsuses märgitud mõjutusmeetmest loobumisest või selle tingimuste eiramisest arvates. [RT I, 29.06.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] (1^3) Kui kohtuväline menetleja tuvastab, et lühimenetlusele allutatud isik ei ole kinni pidanud lühimenetluse otsuses märgitud mõjutusmeetme tingimustest, edastab kohtuväline menetleja isikule selle kohta viivitamata vastavasisulise teate. [RT I, 28.05.2021, 11 - jõust. 07.06.2021]
(2)Kui lühimenetlusele allutatud isik ei ole lühimenetluse otsust vaidlustanud, kuid on jätnud mõjutustrahvi tähtpäevaks tasumata, esitab kohtuväline menetleja jõustunud lühimenetluse otsuse kümne päeva jooksul sundtäitmiseks kohtutäiturile. (2^1) Maksu- ja Tolliameti koostatud lühimenetluse otsus:
1)loetakse täidetuks ja seda ei pöörata täitmisele, kui Maksu- ja Tolliamet on mõjutustrahvi enne täitmisele pööramise tähtaja möödumist täies ulatuses tasaarvestanud maksukorralduse seaduses sätestatud korras;
2)täidetakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras. [RT I, 22.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]
(3)Kui lühimenetluse otsus on jõustunud, ei tohi lühimenetlusele allutatud isikut sama teo eest väärteo korras karistada. [RT I, 31.05.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 54^11. Lühimenetluse otsuse vaidlustamine

(1)Kui lühimenetlusele allutatud isik ei nõustu lühimenetluse otsusega, on tal õigus otsus vaidlustada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest arvates. Selleks peab ta esitama kaebuse lühimenetluse otsuse koostanud kohtuvälisele menetlejale. Kaebuse esitamise korral lühimenetluse otsus ei jõustu. (1^1) Kui lühimenetlusele allutatud isik on kinni pidanud lühimenetluse otsuses märgitud mõjutusmeetme tingimustest, kuid ei nõustu lühimenetluse otsusega, on temal või tema esindajal õigus 15 päeva jooksul lühimenetluse otsuse kättesaamisest arvates nõuda kohtuväliselt menetlejalt tõendite vormistamist ja edastamist taotluse esitajale ning vaidlustada lühimenetluse otsus, esitades kaebuse maakohtule 15 päeva jooksul kohtuväliselt menetlejalt tõendite kättesaamisest arvates. [RT I, 28.05.2021, 11 - jõust. 07.06.2021]
(2)Kaebus esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse:
1)lühimenetluse otsuse koostanud kohtuvälise menetleja nimetus ja aadress;
2)lühimenetlusele allutatud isiku ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, telefoninumber ning e-posti aadress;
3)esindaja olemasolu korral lühimenetlusele allutatud isiku esindaja ees- ja perekonnanimi, asukoha aadress, telefoninumber, e-posti aadress ning volikiri;
4)lühimenetluse otsuse number ja kuupäev ning asjaolu, et lühimenetlusele allutatud isik ei nõustu lühimenetluse otsusega.
(3)Kaebuse allkirjastab selle esitaja. [RT I, 31.05.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 54^12. Kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja poolt

(1)Kui lühimenetlusele allutatud isik on vaidlustanud lühimenetluse otsuse, uuendab kohtuväline menetleja määrusega või menetlustoiminguga väärteomenetluse üldmenetluse või kiirmenetluse korras. Kohtuväline menetleja võib jätta väärteomenetluse uuendamata ning koostada määruse lühimenetluse otsuse tühistamise ja väärteomenetluse uuendamata jätmise kohta, kui esineb käesoleva seadustiku § 29 lõikes 1 sätestatud asjaolu.
(2)Kui lühimenetlusele allutatud isiku kaebus ei vasta käesoleva seadustiku § 54^11 lõikes 2 sätestatud nõuetele, teeb kohtuväline menetleja kaebuse käiguta jätmise kohta määruse ja annab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(3)Kohtuväline menetleja jätab kaebuse läbi vaatamata ning tagastab selle määrusega, kui:
1)kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 54^11 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kohtuväline menetleja on jätnud tähtaja ennistamata;
2)kaebuse esitanud lühimenetlusele allutatud isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 ette nähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi;
3)kaebuse on esitanud isik, kellel käesoleva seadustiku § 54^11 lõike 1 järgi ei ole õigust kaebust esitada.
(4)Kohtuväline menetleja saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 nimetatud määruse koopia kaebuses märgitud isiku elukoha aadressil lihtkirjaga või lühimenetluse otsuses või kaebuses märgitud e-posti aadressil.
(5)Uuendatud menetluses ei ole kohtuvälisele menetlejale lühimenetluse otsuses märgitud väärteo kvalifikatsioon ega mõjutustrahvi määr siduvad.
(6)Lühimenetluse otsuse koostanud kohtuvälise menetleja ametnik ei tohi osaleda uuendatud menetluses kohtuvälise menetlejana. Uuendatud menetluses võib kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja koostanud lühimenetluse otsuse, osaleda tunnistajana tema tajutud faktiliste asjaolude kohta. [RT I, 31.05.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

2. jagu Kiirmenetlus

§ 55Kiirmenetluse kohaldamine

(1)Kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on:
1)teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19;
2)selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata;
3)võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.
(2)Kiirmenetluse otsuses võib määrata:
1)füüsilisele isikule kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi; [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
2)juriidilisele isikule kuni 13 000 euro suuruse rahatrahvi. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
(3)Kiirmenetlust ei kohaldata ja alustatakse üldmenetlust, kui:
1)menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14- kuni 18-aastane või psüühikahäirega;
2)on vaja otsustada põhikaristusena aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või lisakaristuse kohaldamine. [RT I, 17.04.2025, 1 - jõust. 27.04.2025]
(4)Kiirmenetluses tõendeid kogudes lähtub kohtuväline menetleja käesoleva seadustiku 5. peatüki sätetest.
(5)Kiirmenetluse otsuse tegemisel peab kohtuväline menetleja lahendama käesoleva seadustiku §-s 108 loetletud küsimused.

§ 56Väärteo toimepanemise kohta ütluste andmine

(1)Füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ütlused ja juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlused väärteo toimepanemise kohta heli- ja videosalvestatakse või protokollitakse kiirmenetluse otsuse plangil või eraldi dokumendina. Protokollimisel võib menetlusalune isik kirjutada ütlused väärteo toimepanemise kohta oma käega. [RT I, 06.07.2013, 3 - jõust. 16.07.2013]
(2)Menetlusaluse isiku ülekuulamisel märgitakse: [RT I, 06.07.2013, 3 - jõust. 16.07.2013]
1)ütluste andmise koht ja kuupäev;
2)kohtuvälise menetleja nimetus, kellele ütlused anti;
3)kui menetlusalune on füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood, välismaalase ja isiku puhul, kellel ei ole isikukoodi, sünniaeg ja -koht, isikut tõendava dokumendi nimetus ja number, kodakondsus, elukoha aadress, töökoht, telefoninumber ja elektronposti aadress;
4)kui menetlusalune on juriidiline isik, siis tema nimetus ja registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon, asukoha aadress ja telefoninumber ning elektronposti aadress;
5)juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi, elukoha või asukoha aadress, töökoht, telefoninumber ning elektronposti aadress;
6)menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustuste teatavaks tegemine käesoleva seadustiku § 19 kohaselt ja kiirmenetluse erisuste teatavaks tegemine käesoleva seadustiku § 55 lõike 1 punktide 2 ja 3 kohaselt, millega tutvumise kohta annab menetlusalune isik ülekuulamisprotokollile eraldi allkirja või ütluste heli- ja videosalvestamisel esitab suulise kinnituse; [RT I, 06.07.2013, 3 - jõust. 16.07.2013]
7)menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta;
8)isiku nõustumine või mittenõustumine kiirmenetlusega, nõustumise kohta annab isik protokollis eraldi allkirja või ütluste heli- ja videosalvestamisel esitab suulise kinnituse. [RT I, 06.07.2013, 3 - jõust. 16.07.2013] (2^1) Kui isiku ütlused protokollitakse kiirmenetluse otsuses, märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 6 ja 8 nimetatud andmed ning isik annab nende kohta allkirja kiirmenetluse otsuses. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]
(3)Ülekuulamisprotokollile kirjutab alla või ütluste heli- ja videosalvestamisel esitab suulise kinnituse protokolli või heli- ja videosalvestisega tutvumise kohta füüsilisest isikust menetlusalune isik või juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seaduslik esindaja. [RT I, 06.07.2013, 3 - jõust. 16.07.2013]
(4)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik keeldub ütluste, allkirja või kinnituse andmisest, loetakse see kiirmenetlusega mittenõustumiseks. Keeldumine märgitakse ülekuulamisprotokolli või kiirmenetluse otsuse plangile või heli- ja videosalvestatakse ning alustatakse üldmenetlust. [RT I, 06.07.2013, 3 - jõust. 16.07.2013]

§ 57Kiirmenetluse otsuse sisu

(1)Kiirmenetluse otsuses märgitakse:
1)otsuse tegemise aeg ja koht;
2)kohtuvälise menetleja nimetus, registrikood ja aadress;
3)otsuse teinud kohtuvälise menetleja ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
4)menetlusaluse isiku isikuandmed vastavalt käesoleva seadustiku § 109 punktile 4 või 5;
5)teave selle kohta, kas menetlusalust isikut on teavitatud tema õigustest ja kas ta on kiirmenetlusega nõus;
6)väärteo toimepanemise aeg ja koht;
7)väärteo lühikirjeldus; [RT I, 06.07.2013, 3 - jõust. 16.07.2013]
8)väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid;

8^1) menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta; [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]

9)väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt;
10)karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud;
11)menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi määr või karistusseadustiku § 63 lõike 1 kohaldamisel rahatrahvi määr seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, või karistusseadustiku § 63 lõike 3 kohaldamisel rahatrahvi määrad iga väärteo eest eraldi;

11^1) konfiskeerimise otsustus, kui konfiskeerimise otsustamine on kohtuvälise menetleja pädevuses; [RT I, 17.04.2025, 1 - jõust. 27.04.2025]

12)rahatrahvi tasumine ositi, järgides karistusseadustiku § 66 lõigetes 2 ja 3 sätestatut;
13)asitõendina kasutatava, arestitud või muu äravõetud objektiga toimimise viis; [RT I, 11.03.2023, 1 - jõust. 01.11.2023]
14)menetluskulude otsustus;
15)teave sellest, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse kättesaamisest;
16)kui rahatrahv ei ole määratud tasuda ositi, siis teave sellest, et rahatrahv tuleb tasuda panka otsuse kättesaamisest alates 45 päeva jooksul, näidates ära panga nimetuse, koodi, arvelduskonto valdaja nimetuse ja arvelduskonto numbri, millele rahatrahv tuleb kanda; [RT I, 11.03.2023, 1 - jõust. 01.11.2023] 16^1) teave selle kohta, et piirirežiimi rikkumise või Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest määratud rahatrahvi võib tasuda kohtuvälisele menetlejale sularahas;
17)teave sellest, et otsus pööratakse täitmisele, kui isik ei ole tähtaegselt rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust esitanud. [RT I, 11.03.2023, 1 - jõust. 01.11.2023]
(2)Otsusele kirjutab alla kohtuvälise menetleja ametnik.
(3)Kiirmenetluse otsus koostatakse kahes identses eksemplaris, millest esimene antakse kohe pärast otsuse allakirjutamist menetlusalusele isikule allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril. Menetlusalune isik märgib otsuse teisele eksemplarile otsuse saamise kuupäeva. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

3. jagu Üldmenetlus

1.jaotis Üldnõuded

§ 58Väärteomenetluse alustamine

(1)Väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga.
(2)Esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19.
(3)Seaduse nõuete rikkumisel, mille eest on ette nähtud eriõiguse peatamine, võetakse väärteomenetluse alustamisel menetlusaluselt isikult viivitamatult ära eriõigust tõendav dokument, mis lisatakse väärteoasja materjalidele.

§ 59Väärteoteate lahendamine

(1)Väärteoteade on teade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust, milles võivad esineda väärteotunnused.
(2)Kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud väärteoteate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetluse või otsustama väärteomenetluse alustamata jätmise ning teatama väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale.
(3)Teates väärteomenetluse alustamata jätmise kohta võib jätta põhistuse esitamata, kui väärteomenetlus on jäetud alustamata käesoleva seadustiku §-s 29 nimetatud alusel ning väärteoteates ei ole osutatud selle esitajale väärteo toimepanemisega tekitatud kahjule.
(4)Pärast väärteomenetluse alustamata jätmise teate saamist võib väärteoteate esitaja esitada kaebuse kohtuvälise menetleja juhile väärteomenetluse alustamata jätmise peale käesoleva seadustiku §-s 76 ettenähtud korras. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]

§ 60Kutse kohtuvälise menetleja juurde ilmumiseks

(1)Menetlusalune isik ja tunnistaja kutsutakse kohtuvälise menetleja juurde kutsega käesoleva seadustiku §-des 40 ja 41 sätestatud korras.
(2)Kutses märgitakse, et ilmumine on kohustuslik ja mõjuva põhjuseta ilmumata jäänud väljakutsutu suhtes võidakse kohaldada sundtoomist käesoleva seadustiku § 43 lõike 3 kohaselt.

§ 61Väärteoasja materjali üleandmine prokurörile teos kuriteo tunnuste ilmnemise korral

(1)Kui kohtuvälise menetleja ametnik tuleb väärtegu menetledes järeldusele, et teos on kuriteo tunnused, saadetakse väärteoasja materjal viivitamata prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui kohtuväliseks menetlejaks on kohtueelse uurimise asutus, siis alustatakse kriminaalmenetlust prokurörile materjale saatmata. Kriminaalmenetluse alustamise otsustuse võib teha kuni väärteo eest karistamise otsuse tegemiseni.
(2)Kui väärteoasja materjaliga tutvunud prokurör otsustab jätta kriminaalmenetlus alustamata või lõpetab asjas kriminaalmenetluse, kuid on alust arvata, et teos on väärteo tunnused, tagastab ta viivitamata materjali kohtuvälisele menetlejale väärteomenetluse uuendamiseks. [RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21.03.2003]

§ 62Kohtuvälise menetluse andmete avaldamine

(1)Kohtuvälise menetluse kohta võib väärteomenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides andmeid avaldada enne otsuse tegemist üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ülemäära väärteomenetlust, riigi huve või ärisaladust, samuti andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti eriliiki isikuandmete avaldamise puhul. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(2)Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse avaldamine on pärast otsuse tegemist lubatud kriminaalmenetluse seadustiku § 408^1 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud tingimustel, arvestades kohtuvälise menetluse erisusi. [RT I 2007, 12, 66 - jõust. 25.02.2007]
(3)Otseselt väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikul ja tema esindajal on pärast väärteoasjas lahendi tegemist, samuti pärast selle jõustumist õigus tutvuda kogu väärteotoimikuga. Selline õigus ei laiene väärteotoimikus olevatele teiste isikute eriliiki isikuandmetele. [RT I, 20.04.2021, 1 - jõust. 30.04.2021]
(4)Menetleja väljastab taotluse esitamise korral täieliku koopia menetlusdokumendist või väärteotoimikust isikule, kellel on sellega tutvumise õigus. Koopia eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduse § 61 lõikes 1 sätestatud määras. [RT I, 20.04.2021, 1 - jõust. 30.04.2021]

§ 63Väärteoasjade ühendamine ja väärteoasjade eraldamine

(1)Kui isik on toime pannud mitu väärtegu või kui mitu isikut on toime pannud ühe väärteo või mitu väärtegu, võib väärteoasjad ühendada.
(2)Väärteoasja võib eraldada, kui see ei kahjusta väärteomenetluse täielikkust või objektiivsust.
(3)Väärteoasjad ühendatakse või eraldatakse kohtuvälise menetleja või maakohtu määrusega. Väärteoasja eraldamise määruse koopia lisatakse eraldatud väärteoasja toimikusse. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] 2. jaotis Tõendite kogumine

§ 64Tõendite kogumine

Kohtuväline menetleja lähtub tõendeid kogudes käesoleva seadustiku 5. peatüki sätetest.

§ 65Menetlusaluse isiku ütlused

(1)Füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ja juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse ülekuulamisprotokolli plangil või käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punkti 3 kohaselt väärteoprotokollis. Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused ka omakäeliselt.
(2)Ülekuulamisprotokollis märgitakse:
1)käesoleva seadustiku § 56 lõike 2 punktides 1–5 loetletud andmed;
2)menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustuste teatavaks tegemine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19, millega tutvumise kohta annab menetlusalune isik ülekuulamisprotokollile eraldi allkirja;
3)menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta.
(3)Ülekuulamisprotokollile kirjutab alla füüsilisest isikust menetlusalune isik või juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seaduslik esindaja.
(4)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik keeldub ütluste andmisest või annab ütlused, kuid keeldub selle kohta allkirja andmast, märgib kohtuvälise menetleja ametnik keeldumise ülekuulamisprotokollile.
3.jaotis Konfiskeerimise otsustamine väärteomenetluse käigus

§ 66Kohtuvälise menetleja taotlus konfiskeerimise otsustamiseks

Kui väärteoasjas on ära võetud väärteo toimepanemise vahetu objekt, mille seaduslikku valdajat ei ole suudetud tuvastada, teeb kohtuväline menetleja, kelle pädevuses ei ole konfiskeerimise otsustamine, maakohtule põhistatud taotluse konfiskeerimise otsustamiseks. Taotlus saadetakse maakohtule koos väärteotoimikuga. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 67Konfiskeerimise otsustamine väärteomenetluse käigus

(1)Maakohus lahendab käesoleva seadustiku §-s 66 nimetatud konfiskeerimise taotluse määrusega kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata.
(2)Taotluse lahendamiseks võib maakohus nõuda kohtuväliselt menetlejalt lisamaterjali.
(3)Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke huve käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega piiratakse, on õigus saada määruse koopia ja ta võib esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 16. peatükis sätestatud korras.
(4)Kui konfiskeerimise otsustamine on kohtuvälise menetleja pädevuses ja väärteoasjas on ära võetud väärteo toimepanemise vahetu objekt, mille seaduslikku valdajat ei ole suudetud tuvastada, võib kohtuväline menetleja konfiskeerimise otsustada väärteomenetluse käigus oma määrusega.
(5)Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke huve käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määrusega piiratakse, on õigus saada määruse koopia ja ta võib esitada kaebuse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatud korras. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] 4. jaotis Väärteoprotokoll

§ 68Väärteoprotokolli koostamine

(1)Üldmenetluses koostatakse väärteo kohta väärteoprotokoll.
(2)Kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli.
(3)Kui isik on toime pannud mitu väärtegu, võib koostada ühe protokolli või vajaduse korral mitu protokolli.
(4)Kui mitu isikut on toime pannud ühise väärteo, koostatakse üks protokoll. [RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21.03.2003]

§ 69Väärteoprotokolli sisu

(1)Väärteoprotokolli sissejuhatuses märgitakse:
1)koostamise kuupäev ja koht;
2)kohtuvälise menetleja nimetus, registrikood ja asukoha aadress;
3)kohtuvälise menetleja ametniku ees- ja perekonnanimi, ametikoht, telefoninumber ja elektronposti aadress;
4)menetlusaluse isiku andmed vastavalt käesoleva seadustiku § 56 lõike 2 punktile 3 või 4;
5)füüsilise isiku seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
6)juriidilise isiku seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
7)kaitsja ees- ja perekonnanimi ning tegevuskoha aadress või teave selle kohta, kas menetlusalune isik soovib, et menetluses osaleb kaitsja;
8)teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud käesoleva seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks.
(2)Väärteoprotokolli põhiosas märgitakse:
1)väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht;
2)väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt;
3)menetlusaluse isiku ütlused või viide, et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi;
4)tunnistajate ütlused või viide, et tunnistajate ütlused on protokollitud eraldi;
5)teave väärteoga põhjustatud kahju kohta;
6)kui väärteoasja arutamine kuulub kohtu pädevusse, siis teave selle kohta, kas menetlusalune isik soovib väärteoasja arutamisest osa võtta;
7)muud tõendid ja andmed, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks.
(3)Kui väärteoprotokolli kantud väärteo kvalifikatsiooni on vajalik muuta, täiendatakse protokolli kandega uue väärteokvalifikatsiooni kohta, märkides iga kvalifikatsiooni muutmise kuupäeva ja lisades kohtuvälise menetleja allkirja.
(4)Kui isiku kinnipidamise protokolli ei ole koostatud, märgitakse väärteoprotokolli lõpposas:
1)kinnipidamise aeg ja alus viitega käesoleva seadustiku § 44 lõikele 1;
2)kinnipidamise kuupäev ja kellaaeg;
3)kinnipidamisel isikult äravõetud objektide loetelu ja nende tunnused;
4)kinnipeetud isiku avaldused ja taotlused.
(5)Väärteoprotokolli võib lisada andmeid, mis on vajalikud mõne valdkonna väärtegude menetlemisel.
(6)Väärteoprotokolli lõpposas märgitakse, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Menetlusaluse isiku taotlusel ja kohtuvälise menetleja nõusolekul võib toimikuga tutvumise ning vastulause esitamise aega lühendada. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
(7)Kui väärteoprotokolli on kantud menetlusaluse isiku või tunnistajate ütlused, annab väärteoprotokolli kantud ütlustele allkirja ütlusi andnud menetlusalune isik või tunnistaja. Kui menetlusalune isik keeldub ütluste andmisest või annab ütlused, kuid keeldub selle kohta allkirja andmast, märgib kohtuvälise menetleja ametnik keeldumise väärteoprotokollile.
(8)Väärteoprotokollile kirjutab alla selle koostanud kohtuvälise menetleja ametnik. [RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21.03.2003]

§ 70Väärteoprotokolli koopia menetlusosalisele kättetoimetamine ning kohtuvälise menetleja lahendiga tutvumise aja ja koha teatavaks tegemine

(1)Väärteoprotokolli koopia antakse menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Väärteoprotokolli kätteandmisel selgitatakse menetlusalusele isikule tema õigust esitada väärteoprotokollile vastulause, samuti seda, et kohtuvälise menetleja lahend tehakse kirjalikus menetluses ja menetlusalusel isikul on õigus tutvuda lahendiga kohtuvälise menetleja juures. Samuti selgitatakse, et soovi korral saadetakse lahendi koopia menetlusaluse isiku e-posti aadressile. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(2)Menetlusosaline annab väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva. Kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast.
(3)Kui väärteoprotokolli koopia on menetlusaluse isiku kaitsjale kätte antud, loetakse väärteoprotokolli koopia ka menetlusalusele isikule kättetoimetatuks. (3^1) Kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane, teavitab kohtuväline menetleja väärteoprotokolli koostamisest menetlusaluse isiku valikul viivitamata kas vanemat või muud seadusjärgset esindajat või eestkostjat. [RT I 2010, 44, 258 - jõust. 19.07.2010]
(4)Kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest. Menetlusaluse isiku taotlusel ja kohtuvälise menetleja nõusolekul võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada. Kui menetlusalune isik on väärteoprotokolli kättesaamisel või vastulauses esitanud soovi saada lahend oma e-posti aadressil, saadetakse lahendi koopia soovitud aadressil. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul märgitakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusalune isik või tema kaitsja võivad saada lahendi koopia. Menetlusaluse isiku nõusolekul võib kohtuväline menetleja saata valminud lahendi koopia menetlusaluse isiku antud e-posti aadressil või teavitada menetlusalust isikut valminud lahendist e-toimiku süsteemi kaudu. Menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda käesoleva seadustiku §-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(6)Menetlusalusele isikule selgitatakse väärteoprotokolli koopia kätteandmisel, et sellest kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]

§ 71Väärteotoimiku saatmine asja arutamiseks maakohtule

(1)Kui väärteoasja arutamine allub vastavalt käesoleva seadustiku §-le 83 maakohtule, saadab kohtuväline menetleja 20 päeva möödudes pärast menetlusaluse isiku või tema kaitsja poolt väärteoprotokolli koopia kättesaamist väärteotoimiku, esitatud vastulause ja sellele lisatud materjalid asja arutamiseks maakohtule.
(2)Kui väärteoasja arutamine allub vastavalt käesoleva seadustiku §-le 83 maakohtule ja menetlusalune isik on vastavalt käesoleva seadustiku § 44 lõikele 1 kinni peetud, toimitakse käesoleva seadustiku § 44 lõike 2 punkti 3 kohaselt. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] 5. jaotis Lahendid üldmenetluses

§ 72Kohtuvälise menetleja lahendi tegemine

(1)Kui väärteoasja menetlemine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses ja seadus ei näe ette, et väärteoasja arutab kohus, teeb kohtuväline menetleja käesoleva seadustiku §-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata.
(2)Otsuse tegemisel peab kohtuväline menetleja lahendama käesoleva seadustiku §-s 108 loetletud küsimused.

§ 73Kohtuvälise menetleja lahendid üldmenetluses

(1)Kohtuväline menetleja teeb:
1)otsuse rahatrahvi või põhikaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või rahatrahvi ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmise määramise kohta; [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]
2)väärteomenetluse lõpetamise määruse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel.
(2)Kui kohtuväline menetleja teeb väärteomenetluse lõpetamise määruse alaealise kohta, kes ei olnud õigusvastast tegu toime pannes oma ea tõttu süüvõimeline või oli neljateist- kuni kaheksateistaastane, järgitakse vastavalt käesoleva seadustiku § 29 lõikes 2 või § 30 lõikes 2 sätestatut.

§ 74Kohtuvälise menetleja otsuse sisu

(1)Kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse:
1)otsuse tegemise kuupäev ja koht;
2)kohtuvälise menetleja nimetus, registrikood ja aadress;
3)otsuse teinud kohtuvälise menetleja ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
4)menetlusaluse isiku andmed vastavalt käesoleva seadustiku § 109 punktile 4 või 5;
5)väärteo toimepanemise aeg ja koht;
6)väärteo lühikirjeldus;
7)otsuse tegemise aluseks oleva väärteoprotokolli kuupäev ja koostaja nimi;
8)vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus;
9)väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt;
10)karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud;
11)menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi määr või karistusseadustiku § 63 lõiget 1 kohaldades rahatrahvi määr seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse või karistusseadustiku § 63 lõiget 3 kohaldades rahatrahvi määrad iga väärteo eest eraldi;

11^1) menetlusalusele isikule põhi- või lisakaristusena mõistetud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmise tähtaeg; [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]

12)konfiskeerimise otsustus, juhul kui konfiskeerimise otsustamine on kohtuvälise menetleja pädevuses;
13)rahatrahvi tasumine ositi, järgides karistusseadustiku § 66 lõigetes 2 ja 3 sätestatut;
14)asitõendina kasutatava, arestitud või muu äravõetud objektiga toimimise viis; [RT I, 11.03.2023, 1 - jõust. 01.11.2023]
15)menetluskulude otsustus;
16)edasikaebamise kord ja tähtaeg;
17)kui rahatrahv ei ole määratud tasuda ositi, siis teave sellest, et rahatrahv tuleb täies ulatuses tasuda panka 45 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, näidates ära panga nimetuse, koodi, arvelduskonto valdaja nimetuse ja arvelduskonto numbri, millele rahatrahv tuleb kanda; [RT I, 11.03.2023, 1 - jõust. 01.11.2023]
18)teave sellest, et otsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusalune isik või tema kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud; [RT I, 11.03.2023, 1 - jõust. 01.11.2023]
19)teave sellest, et otsus põhi- või lisakaristusena mõistetud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmise osas pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopia, on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]
(2)Otsusele kirjutab alla selle teinud kohtuvälise menetleja ametnik.

§ 75Väärteomenetluse lõpetamise määrus

(1)Väärteomenetluse lõpetamise määruse sissejuhatuses märgib kohtuvälise menetleja ametnik andmed käesoleva seadustiku § 48 lõike 2 kohaselt.
(2)Väärteomenetluse lõpetamise määruse põhiosas märgitakse:
1)menetlusotsustuse põhjendus;
2)väärteomenetluse lõpetamise alus vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29 või 30.
(3)Väärteomenetluse lõpetamise määruse lõpposas märgitakse:
1)menetlusotsustus;
2)konfiskeerimise otsustus, juhul kui konfiskeerimise otsustamine on kohtuvälise menetleja pädevuses;
3)asitõendina kasutatava, arestitud või muu äravõetud objektiga toimimise viis; [RT I, 11.03.2023, 1 - jõust. 01.11.2023] 3^1) väärteomenetluse lõpetamisel väärteomenetluse seadustiku § 29 lõike 1 punktide 1–3 ja 5–7 alusel väärteoasjas kogutud andmete kustutamine andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist; [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
4)määruse peale edasikaebamise kord vastavalt käesoleva seadustiku §-le 76.
(4)Määrusele kirjutab alla selle teinud kohtuvälise menetleja ametnik.
(5)Kui kohtuväline menetleja teeb väärteomenetluse lõpetamise määruse alaealise kohta, kes ei olnud õigusvastast tegu toime pannes oma ea tõttu süüvõimeline või oli neljateist- kuni kaheksateistaastane, järgitakse vastavalt käesoleva seadustiku § 29 lõikes 2 või § 30 lõikes 2 sätestatut. [RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21.03.2003] (5^1) Kui väärteoasjas on kogutud andmeid, mis tuleb kustutada andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist, teavitab menetleja kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil väärteomenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
(6)Määruse koopia võib saada menetlusosaline ja menetlusväline isik, kelle huve see puudutab.
(7)Määruse koopia kättesaamise kohta annab menetlusosaline ja menetlusväline isik määrusele allkirja ja märgib määruse kättesaamise kuupäeva.
Loe edasi ↓

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.