Investeerimisfondide seadus

(1)Käesolev seadus reguleerib investeerimisfondide moodustamist, asutamist ja valitsemist ning nende osakute, osade, aktsiate ja teiste sarnaste osalust väljendavate õiguste pakkumist.

(2)Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi. § 2. Investeerimisfond

(1)Investeerimisfond (edaspidi fond) on juriidiline isik või varakogum, millesse kaasatakse mitme investori kapital eesmärgiga seda vastavalt kindlaksmääratud investeerimispoliitikale kõnealuste investorite kasuks ja ühistes huvides investeerida.

(2)Käesoleva seaduse alusel saab fondi moodustada lepingulisena (edaspidi lepinguline fond) või asutada aktsiaseltsina (edaspidi aktsiaseltsifond), usaldusühinguna (edaspidi usaldusfond) või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondina.

(3)Fondil peab olema fondivalitseja, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Fondil võib korraga olla ainult üks fondivalitseja. § 3. Fondivalitseja

(1)Fondivalitseja on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on ühe või mitme fondi valitsemine. Fondivalitseja võib valitseda käesoleva seaduse alusel moodustatud või asutatud fondi või muud fondi, sealhulgas välisriigi õiguse alusel moodustatud või asutatud fondi.

(2)Fondivalitsejana tegutsemiseks peab isik omama tegevusluba või oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerima vastavalt käesoleva seaduse 5. osas sätestatule.

(3)Eurofondi fondivalitseja (edaspidi eurofondi valitseja) on fondivalitseja, kellel on tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32–96) sätestatud nõuetele.

(4)Pensionifondi fondivalitseja (edaspidi pensionifondi valitseja) on fondivalitseja, kellel on vastavalt käesolevale seadusele tegevusluba kohustusliku või vabatahtliku pensionifondi valitsemiseks.

(5)Alternatiivfondi fondivalitseja (edaspidi alternatiivfondi valitseja) on fondivalitseja, kellel on tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 01.07.2011, lk 1–73), ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega (ELT L 83, 22.03.2013, lk 1–95), sätestatud nõuetele.

(6)Väikesemahuliste alternatiivfondide valitseja (edaspidi väikefondi valitseja) on fondivalitseja, kes otse või kaudselt äriühingu kaudu, mida temaga seob ühine juhtimine või kontroll või oluline otsene või kaudne osalus, valitseb alternatiivfonde, mille: 1) vara kogumaht, sealhulgas kõigi fondide finantsvõimenduse kasutamise teel omandatud vara, ei ületa 100 miljonit eurot või 2) vara kogumaht ei ületa 500 miljonit eurot, tingimusel et alternatiivfondide portfell koosneb finantsvõimenduseta alternatiivfondidest ja viie aasta jooksul pärast igasse alternatiivfondi investeeringute tegemise kuupäeva ei ole võimalik kasutada osakute või aktsiate tagasivõtmise õigust.

(7)Käesolevas seaduses fondivalitseja kohta sätestatut ei kohaldata järgmiste isikute ja varakogumite suhtes: 1) valdusettevõtja; 2) Eesti Pank ja välisriigi keskpank; 3) riik ja kohaliku omavalitsuse üksus; 4) töötajate osalus- või emissiooniskeem; 5) eriotstarbeline väärtpaberistamisüksus Euroopa Keskpanga

1. aasta
2. detsembri määruse (EÜ) nr 24/2009 väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete vara ja kohustuste statistika kohta (EKP/2008/30) (ELT L 15, 20.01.2009, lk 1–13) artikli 1 lõike 2 tähenduses; 6) isikud, kes valitsevad ühte või mitut fondi, mille ainsateks investoriteks on need isikud ise või nende isikute ema- või tütarettevõtjad või nende isikute emaettevõtja teised tütarettevõtjad, tingimusel et ükski nimetatud investor ise ei ole fond.

(8)Käesolevas seaduses ei käsitata fondivalitsejana isikut või varakogumit, mis on asutatud või moodustatud perekondliku vara või teiste sarnaste varakogumite valitsemiseks.

(9)Valdusettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellel on osalus ühes või mitmes teises isikus ja kelle äritegevuse eesmärk on äristrateegia elluviimine oma tütar- või sidusettevõtjate või osaluste kaudu nende väärtuse kasvatamiseks pikas perspektiivis ning: 1) kes tegutseb enda arvel ja kelle aktsiad või muud samaväärsed väärtpaberid on võetud kauplemisele Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) reguleeritud väärtpaberiturul või 2) kelle peamine eesmärk tema aastaaruande või muude dokumentide kohaselt ei ole investoritele tulu teenimine osaluste võõrandamise kaudu. § 4. Lepinguline fond

(1)Lepinguline fond on varakogum, mis moodustatakse käesoleva seaduse alusel osakute väljalaskmise teel kogutud rahast või muust varast ja raha investeerimisest saadud varast ning mis kuulub ühiselt osakuomanikele. Lepingulist fondi võib valitseda fondivalitseja, kes on saanud tegevusloa käesoleva seaduse alusel või kellele on antud teises lepinguriigis eurofondi või alternatiivfondi valitseja tegevusluba. Fondivalitseja teeb lepingulise fondi varaga tehinguid oma nimel ja kõigi osakuomanike ühisel arvel.

(2)Lepingulise fondi vara võib jaguneda eraldiseisvateks investeerimisüksusteks, millele kehtib erinev investeerimispoliitika ja mida käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses allfondidena (edaspidi allfond). Käesolevas seaduses sätestatud juhul kohaldub fondi kohta sätestatu ka allfondile. § 5. Kohustuslik ja vabatahtlik pensionifond

(1)Kohustuslik pensionifond või vabatahtlik pensionifond on lepinguline fond, mille põhieesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule kogumispensionide seaduses ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi pensionifond).

(2)Vabatahtlik pensionifond võib muu hulgas olla tööandja pensionifond või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) artiklites 5–7 sätestatud korras sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPP-ina registreeritud pensionifond (edaspidi PEPP-ina registreeritud pensionifond). [RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

(3)Pensionifondi suhtes kohaldatakse avaliku fondi kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(4)Kohustusliku pensionifondi ja tööandja pensionifondi tootlust ei või garanteerida ning see pensionifond ei või olla määratud väljamaksetega ega katta suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske.

(5)Vabatahtlik pensionifond, mis ei ole tööandja pensionifond, ei või olla määratud väljamaksetega ega katta suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske.

(6)Vabatahtlik pensionifond, mis ei ole tööandja pensionifond, võib olla garanteeritud tootlusega fond. Garanteeritud tootlusega vabatahtliku pensionifondi garantiiandjaks võib olla vaid kindlustusandja või krediidiasutus, mis ei ole selle fondi depositoorium.

(7)Pensionifondi vara ei või jaguneda allfondideks. § 6. Aktsiaseltsifond

(1)Aktsiaseltsifond on käesoleva seaduse alusel aktsiaseltsina asutatud fond, mille asutamisele, tegevusele ja lõpetamisele kohaldatakse äriseadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2)Tegutsemiseks sõlmib aktsiaseltsifond valitsemislepingu fondivalitsejaga, kes on saanud tegevusloa käesoleva seaduse alusel või kellele on antud teises lepinguriigis eurofondi või alternatiivfondi valitseja tegevusluba.

(3)Aktsiaseltsifondi vara ei või jaguneda allfondideks. § 7. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond

(1)Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond on oma vara ise valitsev fond, mis on asutatud aktsiaseltsi vormis ja mille põhieesmärk on tööandja, kelle elu- või asukoht on teises lepinguriigis (edaspidi lepinguriigi tööandja), ning tema töötajate, avalike teenistujate või juhtimis- ja kontrollorgani liikmete vahel kokku lepitud tööandjapensioni võimaldamine.

(2)Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond võib olla garanteeritud tootlusega, suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske kattev või muudel alustel kokkulepitud suuruses väljamakseid pakkuv tööandja pensionifond.

(3)Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vara ei või jaguneda allfondideks.

(4)Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond ei ole aktsiaseltsifond ega pensionifond käesoleva seaduse ega kogumispensionide seaduse tähenduses. § 8. Usaldusfond

(1)Usaldusfond on käesoleva seaduse alusel usaldusühinguna asutatud fond, mille asutamisele, tegevusele ja lõpetamisele kohaldatakse äriseadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2)Usaldusfond võib valitseda oma vara ise või sõlmida valitsemislepingu fondivalitsejaga. Usaldusfondi valitsejaks või oma vara ise valitseva usaldusfondi täisosanikuks võib olla vaid fondivalitseja, kes on saanud tegevusloa käesoleva seaduse alusel või kellele on antud teises lepinguriigis eurofondi või alternatiivfondi valitseja tegevusluba või kes on registreerinud oma tegevuse Finantsinspektsioonis. Oma vara ise valitsevat usaldusfondi ei peeta isevalitsevaks fondiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL tähenduses.

(3)Usaldusfondi vara ei või jaguneda allfondideks. § 9. Muud fonditüübid ja -liigid

(1)Eurofond on lepinguriigis moodustatud või asutatud fond, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ sätestatud nõuetele ning mille osakuid või aktsiaid võidakse avalikkusele pakkuda kõikides lepinguriikides ning need võetakse osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel tagasi.

(2)Alternatiivfond on iga fond, mis ei ole eurofond, pensionifond ega määratud väljamaksetega tööandja pensionifond.

(3)Euroopa riskikapitalifondi valitseja on lepinguriigis tunnustatud alternatiivfondi valitseja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.04.2013, lk 1–17) sätestatud nõuetele ja kelle valitsetava fondi osakuid või aktsiaid võidakse pakkuda kõikides lepinguriikides.

(4)Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitseja on lepinguriigis tunnustatud alternatiivfondi valitseja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.04.2013, lk 18–38) sätestatud nõuetele ja kelle valitsetava fondi osakuid või aktsiaid võidakse pakkuda kõikides lepinguriikides.

(5)Kinnine fond on alternatiivfond, mille osakuid, aktsiaid või osasid ei võeta osakuomaniku, aktsionäri või osaniku nõudmisel tagasi enne fondi lõpetamist.

(6)Investorfond on fond, mille vara investeeritakse vähemalt 85 protsendi ulatuses käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ühisfondi osakutesse või aktsiatesse või paigutatakse muul viisil ühisfondi.

(7)Ühisfond on fond, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) tema osakuomanike või aktsionäride hulgas on vähemalt üks investorfond; 2) ta ei ole ise investorfond; 3) ta ei oma investorfondi osakuid või aktsiaid.

(8)Euroopa pikaajaline investeerimisfond on lepinguriigis tunnustatud alternatiivfond, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 29.04.2015, lk 98–121) sätestatud nõuetele ja mille osakuid või aktsiaid võidakse pakkuda kõikides lepinguriikides. (8^1) Rahaturufond on lepinguriigis tunnustatud alternatiivfond või eurofond, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta (ELT L 169, 30.06.2017, lk 8–45) rahaturufondile sätestatud nõuetele. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

(9)Välisriigi fond on fond, mis on moodustatud või asutatud välisriigi õiguse alusel. Välisriigi fondi mis tahes osalust väljendavat õigust käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses välisriigi fondi osaku või aktsiana.

(10)Fond võib olla garanteeritud tootlusega fond. Garanteeritud tootlusega fondi garantiiandjaks võib olla vaid kindlustusandja või krediidiasutus, mis ei ole selle fondi depositoorium. § 10. Fondi osakute, aktsiate ja osade pakkumine

(1)Fondi osakute, aktsiate või osade pakkumiseks (edaspidi fondi pakkumine) loetakse isikutele igas vormis, igal viisil ja iga vahendiga fondi osakute, aktsiate või osade omandamise või märkimise võimaluse kohta antud teavet, mis on piisavalt täpne nii pakkumise tingimuste kui ka pakutavate fondi osakute, aktsiate või osade osas, et võimaldada isikul otsustada nende osakute, aktsiate või osade omandamise või märkimise üle. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

(2)Avalik fond on fond, mille osakuid või aktsiaid pakutakse avalikult. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

(3)Usaldusfondi osasid ei või avalikult pakkuda.

(4)Pakkumist ei loeta avalikuks, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest tunnustest: 1) pakkumine vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.06.2017, lk 12–82), artikli 1 lõike 4 punktides a–d sätestatule; 2) pakkumine esitatakse väärtpaberiportfelli valitsemisel või väärtpaberi pakkumise või emiteerimise garanteerimisel väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 4 või § 44 punkti 6 tähenduses fondivalitsejale, investeerimisühingule või krediidiasutusele; 3) pakkumine on väiksema kui 2 500 000-eurose koguväärtusega kõikide lepinguriikide kohta kokku väärtpaberite pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

(5)Kinnise avaliku fondi, mis ei ole pensionifond, väärtpaberite avalikule pakkumisele kohaldatakse väärtpaberituru seaduse

1. ja
2. osas väärtpaberite avaliku pakkumise ning lepinguriigi või kolmanda riigi reguleeritud väärtpaberiturul (edaspidi reguleeritud turg) kauplemisele võtmise kohta sätestatut. §
3. Fondi alusdokument, prospekt ja põhiteave

(1)Alusdokument käesoleva seaduse tähenduses on fondi asutamiseks või moodustamiseks vajalik aktsiaseltsifondi põhikiri, usaldusfondi ühinguleping või lepingulise fondi tingimused.

(2)Lepingulise fondi tingimused (edaspidi fondi tingimused) on seadusega sätestatud korras kinnitatud ja investoritele avaldatud dokument, millega nähakse ette lepingulise fondi tegevuse alused ja osakuomanike suhted fondivalitsejaga.

(3)Prospekt käesoleva seaduse tähenduses on fondi avalikuks pakkumiseks koostatav dokument, milles kajastatakse fondiga seotud teave vähemalt õigusaktidega sätestatud ulatuses ja muu teave, mis fondivalitseja hinnangul on vajalik või kasulik investeerimisotsuse tegemiseks.

(4)Põhiteave käesoleva seaduse tähenduses on fondi avalikuks pakkumiseks koostatav lühidokument, milles kajastatakse üksnes õigusaktidega sätestatud ulatuses fondiga seotud peamine teave. § 12. Muud seaduses kasutatud terminid

(1)Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) algkapital on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), artikli 26 lõike 1 alapunktides a–e nimetatud kapital ja reservid, arvestades artikli 26 lõikes 2 sätestatut; [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024] 2) depositoorium on krediidiasutus või investeerimisühing või muu juriidiline isik, millele on käesoleva seadusega antud õigus depositooriumi ülesandeid täita ja mis hoiab fondi vara ning täidab muid talle õigusaktides ja depoolepingus sätestatud ülesandeid; 3) emaettevõtja ja tütarettevõtja on raamatupidamise seaduse § 27 lõigetes 1 ja 2 sätestatud isikud; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 4) finantsvõimendus on meetod, mille abil suurendatakse fondi riskipositsiooni kas raha või väärtpaberite laenamise, tuletisinstrumentide positsiooni või muude vahendite abil; 5) fondi vara puhasväärtus on fondi varasse kuuluvate väärtpaberite ning muude asjade ja õiguste väärtus, millest on maha arvatud nõuded fondi vastu; 6) investor on fondi osakuomanik, aktsionär, osanik või isik, kes on võtnud kohustuse omandada fondi osak, aktsia või osa, ning kutseline investor on väärtpaberituru seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud isik; 7) juht on fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi juhatuse või nõukogu liige, usaldusfondi juhtima õigustatud osanik ja juriidilisest isikust täisosaniku juhatuse või nõukogu liige; 8) kolmas riik on lepinguriikide hulka mittekuuluv riik; 9) märkimisväärne seos on olukord, kus vähemalt kaks isikut on seotud väärtpaberituru seaduse § 8^2 lõigete 2 ja 3 tähenduses; 10) peamaakler on krediidiasutus, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv finantseerimisasutus, mis osutab peamiselt kutselistele investoritele väärtpaberitehingu tegemiseks krediidi või laenu andmise teenust ning võib osutada ka vara hoidmise teenuseid, ülekande- ja arveldusteenuseid, investeerimisteenuseid või investeerimisteenuse kõrvalteenuseid väärtpaberituru seaduse tähenduses (edaspidi kõrvalteenus), nagu väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine ning korralduse täitmine kliendi nimel või arvel, ning väärtpaberite laenamine, või pakub fondi valitsemiseks vajalikke tehnilisi vahendeid; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 11) päritoluriik on riik, mille õiguse kohaselt fond või fondivalitseja on moodustatud või asutatud; 12) püsiv andmekandja on teabe taasesitamist võimaldav vahend võlaõigusseaduse § 11^1 tähenduses; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 13) sihtriik on riik, kus soovitakse pakkuda või valitseda fondi või osutada investeerimisteenuseid või kõrvalteenuseid; 14) valitsemisleping on fondi ja fondivalitseja vahel sõlmitav leping, mille kohaselt fondivalitseja kohustub osutama fondile fondi vara investeerimise teenust vastavalt fondi põhikirjale fondile tulu teenimise eesmärgil ning fond kohustub andma fondivalitseja käsutusse selleks vajalikku vara; 15) väärtpaber on väärtpaberituru seaduse §-s 2 nimetatud väärtpaber, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2)Käesoleva seaduse tähenduses on tegevisik: 1) fondivalitseja juht, töötaja või muu isik, kes täidab samaväärset juhtimisfunktsiooni; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata fondivalitseja töötaja või muu füüsiline isik, kes allub fondivalitseja kontrollile ja on seotud fondi valitsemise teenuse osutamisega; 3) muu füüsiline isik, kes fondi valitsemise ülesannete edasiandmise lepingu alusel osutab fondivalitsejale juhtimisteenust või fondi valitsemise teenust, sealhulgas juhtimisteenust või fondi valitsemise teenust fondivalitseja valitsetavale teises lepinguriigis äriühinguna asutatud fondile.

(3)Olulise osaluse ja kontrollitava äriühingu määramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-des 9, 10 ja 72^1 sätestatust.

1. peatükk Lepinguline fond, osak ja osakuomaniku osa fondi varas §
2. Lepingulise fondi üldsätted

(1)Lepingulise fondi osakute omandamiseks tahteavalduse tegemisega nõustub osakuomanik fondi tingimuste ja prospektiga.

(2)Osakust tulenevad õigused kuuluvad osakuomanikule pärast tema kandmist osakuomanike registrisse.

(3)Lepingulise fondi osakute väljalaskmise teel kogutud ja lepingulise fondi vara investeerimisel saadud vara kuulub ühiselt osakuomanikele (edaspidi osakuomanike ühisus).

(4)Osakuomanike omavahelistes suhetes ei kohaldata asjaõigusseaduse §-des 72–79 sätestatut. Ükski osakuomanik ei või nõuda osakuomanike ühisuse lõpetamist. Seda õigust ei ole ka osakuomaniku pandipidajal ega võlausaldajal täitemenetluses ega pankrotihalduril pankrotimenetluses.

(5)Lepingulist fondi ei või muuta aktsiaseltsifondiks ega usaldusfondiks.

(6)Kui vastavalt fondi tingimustes sätestatule võib lepingulise fondi vara jaguneda allfondideks, mis on eraldatud fondi ülejäänud varast, kohaldatakse käesolevas peatükis fondi kohta sätestatut ka fondi allfondidele. § 14. Osakuomaniku osa lepingulise fondi varas

(1)Osak väljendab osakuomaniku osalust lepingulise fondi varas.

(2)Sama liiki osakud annavad osakuomanikele võrdsetel alustel võrdsed õigused.

(3)Osakuomanikul on muu hulgas õigus: 1) nõuda fondivalitsejalt osakute tagasivõtmist lepingulise fondi tingimustes sätestatud juhtudel ja korras; 2) vahetada temale kuuluvad osakud sama lepingulise fondi teist liiki osakute vastu või sama fondivalitseja valitsetava teise fondi osakute või aktsiate vastu fondi tingimustes või prospektis sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui fondi tingimustes või prospektis on sätestatud osakute vahetamise keeld; 3) võõrandada või koormata temale kuuluvaid osakuid kolmandatele isikutele, arvestades mitteavaliku fondi tingimustes sätestatud piiranguid; 4) saada lepingulise fondi varast väljamaksete tegemisel vastavalt fondi tingimustele oma osakute arvust, osakute liigist ja muudest õigusaktides või fondi tingimustes sätestatud asjaoludest tulenev osa lepingulise fondi tulust või fondi varast; 5) saada vastavalt fondi tingimustele oma osakute arvust, osakute liigist ja muudest õigusaktides või fondi tingimustes sätestatud asjaoludest tulenev osa lepingulise fondi lõpetamisel järele jäänud varast; 6) kokku kutsuda osakuomanike üldkoosolek seaduses või fondi tingimustes ette nähtud juhtudel ja korras; 7) osaleda ja hääletada üldkoosolekul vastavalt lepingulise fondi tingimustes sätestatule; 8) saada teavet lepingulise fondi tegevuse kohta vastavalt fondi tingimustes ja käesolevas seaduses sätestatule.

(4)Osakuomaniku osa lepingulise fondi varas on määratud temale kuuluvate osakute arvu ja kõigile osakuomanikele kuuluvate osakute koguarvu suhtega. Nimetatud suhte muutumisel muutub vastavalt osakuomaniku osa suurus. Osaku võõrandamisel või muul viisil osaku omandi üleandmisel läheb omandajale üle osakuomanikule kuulunud osa lepingulise fondi varas ning sellega seotud õigused ja kohustused.

(5)Kui lepingulisel fondil on mitut liiki osakuid, määratakse osakuomaniku osa lepingulise fondi varas temale kuuluvate osakute arvu ja kõigi sama liiki osakute arvu ning vastavalt kõigi sama liiki osakute puhasväärtuste summa suhtega lepingulise fondi vara puhasväärtusesse. Kui osakuomanikule kuulub mitut liiki osakuid, määratakse tema osa fondi varas eri liiki osakutele vastavate osade summana.

(6)Lepingulise fondi osakute vahetamise korral osakuomanikule väljamakseid ei tehta. Osakute vahetamise korral võetakse osakud tagasi ja lastakse välja vastavalt osakute puhasväärtusele. § 15. Osakuomaniku vastutus

(1)Osakuomanik ei vastuta isiklikult fondi kohustuste eest, mida fondivalitseja on fondi arvel võtnud, samuti kohustuste eest, mille täitmist on fondivalitsejal õigus nõuda vastavalt fondi tingimustele fondi arvel. Osakuomaniku vastutus nende kohustuste täitmise eest on piiratud tema osaga fondi varas.

(2)Fondivalitseja ei või osakuomaniku nimel kohustusi võtta.

(3)Osakuomaniku vastu suunatud nõude täitmiseks võib pöörata sissenõude tema osakute, mitte aga lepingulise fondi vara vastu.

(4)Käesolevas paragrahvis sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine. § 16. Osak ja selle liikide eristamise põhimõtted

(1)Osak võib olla nimiväärtusega või nimiväärtuseta. Ühel ja samal fondil ei või olla nimiväärtusega ja nimiväärtuseta osakuid.

(2)Osak on jagatav. Osakute jagamise tulemusena tekkinud osakute osade (edaspidi murdosak) ümardamise reeglid sätestatakse fondi tingimustes.

(3)Murdosaku omanik osaleb väljamaksete tegemisel lepingulisest fondist ja vara jaotamisel lepingulise fondi lõpetamise korral. Murdosakust tulenevad õigused täpsustatakse fondi tingimustes.

(4)Vastavalt fondi tingimustes sätestatule võib lepingulisel fondil olla mitut liiki osakuid, millest tulenevad erinevad õigused. Lepingulise fondi osakud võivad erineda üksteisest muu hulgas järgmiste tingimuste poolest: 1) osakute miinimumarv või minimaalne investeeritav summa; 2) osakuliigi vääring; 3) väljalaskmise ja tagasivõtmise tingimused; 4) osakuga seotud tasude suurus; 5) osaku vahetamise lubatavus või vahetamise kord; 6) investorile esitatavad tingimused lähtuvalt investori teadmistest, juriidilisest vormist või muust tunnusest; 7) osakuga seotud hääleõigus; 8) osakuomaniku õigus saada lepingulisest fondist väljamakseid või osaleda lepingulise fondi lõpetamisel järelejääva vara jaotamisel; 9) nimiväärtuse olemasolul nimiväärtuse suurus; 10) registripidaja.

(5)Fondi tingimustes ja muudes fondi dokumentides peab fondi eri liiki osakuid nimetama erinevalt.

(6)Fondi tingimustes sätestatud juhul võivad sama liiki osakute väljalaskmis- või tagasivõtmistasud erineda lähtuvalt välja lastavate või tagasi võetavate osakute arvust, mahust või osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise korraldusega seonduvatest asjaoludest. 3. peatükk Aktsiaseltsifond, aktsiaseltsifondi aktsia ja aktsiakapital § 17. Aktsiaseltsifondi üldsätted

(1)Aktsiaseltsifond võib tegeleda üksnes aktsiaseltsifondi enda vara valitsemisega.

(2)Aktsiaseltsifondi ei või ümber kujundada teist liiki äriühinguks ega muuta aktsiaseltsiks, mis ei ole fond. § 18. Aktsiaseltsifondi aktsia erisused

(1)Aktsiaseltsifondile ei kohaldata äriseadustiku §-s 223 sätestatut. Aktsiaseltsifondi aktsiate registreerimisele ei kohaldata väärtpaberite registri pidamise seaduse § 2 lõike 1 punktis 3 sätestatut. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

(2)Aktsiaseltsifondi aktsiaraamatut peab aktsiaseltsifondi juhatus, kui aktsiaseltsifond ei ole sõlminud lepingut aktsiaraamatu pidamise ülesande edasi andmiseks kolmandale isikule, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse.

(3)Aktsiaseltsifondil ei ole lubatud välja lasta eelisaktsiaid.

(4)Aktsiaseltsifondil ei ole lubatud välja lasta vahetusvõlakirju, samuti muid väärtpabereid, mis annavad selle omanikule vahetusvõlakirjadest tulenevate õigustega sarnaseid õigusi.

(5)Aktsiaseltsifondi aktsionäril on õigus: 1) nõuda aktsiaseltsifondilt aktsiate tagasivõtmist aktsiaseltsifondi põhikirjas sätestatud juhtudel ja korras; 2) vahetada temale kuuluvad aktsiad sama aktsiaseltsifondi teist liiki aktsiate vastu või sama fondivalitseja valitsetava teise fondi aktsiate või osakute vastu, välja arvatud juhul, kui aktsiaseltsifondi põhikirjas või prospektis on sätestatud aktsiate vahetamise keeld; 3) saada teavet aktsiaseltsifondi tegevuse kohta vastavalt käesolevas seaduses ja aktsiaseltsifondi põhikirjas sätestatule.

(6)Avaliku aktsiaseltsifondi aktsiate võõrandamisel ei kohaldata äriseadustiku § 229 lõikes 2 sätestatut.

(7)Aktsiaseltsifondi aktsia on jagatav. Aktsia jagamise tulemusena tekkinud aktsia osade (edaspidi murdaktsia) ümardamise reeglid sätestatakse aktsiaseltsifondi põhikirjas.

(8)Murdaktsia omanik osaleb väljamaksete tegemisel aktsiaseltsifondist ja vara jaotamisel aktsiaseltsifondi lõpetamise korral. Murdaktsiast tulenevaid õigusi täpsustatakse aktsiaseltsifondi põhikirjas.

(9)Vastavalt aktsiaseltsifondi põhikirjas sätestatule võib aktsiaseltsifondil olla mitut liiki aktsiaid, millest tulenevad erinevad õigused. Aktsiaseltsifondi aktsiad võivad erineda üksteisest näiteks järgmiste tingimuste poolest: 1) aktsiate miinimumarv või minimaalne investeeritav summa; 2) aktsialiigi vääring; 3) väljalaskmise ja tagasivõtmise põhimõtted; 4) aktsiaga seotud tasude suurus; 5) aktsiate vahetamise lubatavus või vahetamise kord; 6) investorile esitatavad tingimused lähtuvalt investori teadmistest, juriidilisest vormist või muust tunnusest; 7) aktsiaga seotud hääleõigus; 8) aktsionäri õigus saada aktsiaseltsifondist väljamakseid või osaleda aktsiaseltsifondi lõpetamisel järele jääva vara jaotamisel; 9) nimiväärtuse olemasolul nimiväärtuse suurus; 10) aktsiaraamatu pidaja.

(10)Aktsiaseltsifondi põhikirjas ja muudes aktsiaseltsifondi dokumentides peab aktsiaseltsifondi eri liiki aktsiaid nimetama erinevalt.

(11)Aktsiaseltsifondi põhikirjas sätestatud juhul võivad sama liiki aktsiate väljalaskmis- või tagasivõtmistasud erineda lähtuvalt välja lastavate või tagasi võetavate aktsiate arvust.

(12)Aktsiaseltsifondi aktsiate tagasiostmist käsitatakse aktsiate tagasivõtmisena käesoleva seaduse tähenduses.

(13)Aktsiaseltsifondi aktsiate vahetamise korral aktsionärile väljamakseid ei tehta. Aktsiate vahetamise korral võetakse aktsiad tagasi ja lastakse välja vastavalt aktsiate puhasväärtusele. § 19. Aktsiaseltsifondi aktsiakapitali erisused

(1)Aktsiaseltsifondi põhikirjas sätestatud miinimum- ja maksimumkapitali ulatuses võib aktsiaseltsifond igal ajal aktsiad välja lasta ja tagasi võtta. Aktsiaseltsifondi miinimum- ja maksimumkapitali suurusele ei kohaldata äriseadustiku § 244 lõike 1 punktis 2 sätestatut.

(2)Aktsiate väljalaskmisel tasutakse nende eest vastavalt aktsiaseltsifondi põhikirjas või prospektis määratud arveldustsüklile täies ulatuses.

(3)Aktsiaseltsifondi aktsiakapitali suurus vastab aktsiaseltsifondi vara puhasväärtuse suurusele.

(4)Aktsiakapitali suurust ja aktsiate arvu ei kanta äriregistrisse. Äriregistrisse kantakse aktsiaseltsifondi asutamisel sisse makstud aktsiakapitali suurus ja tehakse märge, et aktsiaseltsifond on käesoleva seaduse kohaselt asutatud fond, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele.

(5)Aktsiaseltsifondile ei kohaldata äriseadustiku §-s 336 sätestatud reservkapitali moodustamise kohustust.

(6)Aktsiaseltsifondile ei kohaldata äriseadustiku §-des 338–363^10 aktsiakapitali suurendamise, vähendamise ja aktsiate ülevõtmise kohta sätestatut.

(7)Aktsiaseltsifondi aktsiakapital loetakse suurendatuks või vähendatuks fondi vara puhasväärtuse muutumisega.

(8)Kui aktsiaseltsifondi vara puhasväärtus on väiksem kui käesolevas seaduses sätestatud aktsiakapitali miinimumsuurus või kui aktsiaseltsifondi arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, peab aktsiaseltsifondi juhatus viivitamata kirjalikult teavitama sellest Finantsinspektsiooni. 4. peatükk Usaldusfond, usaldusfondi osa ja osanik § 20. Usaldusfondi üldsätted

(1)Usaldusfond võib tegeleda üksnes oma vara valitsemisega. Nimetatud nõue ei piira usaldusfondi täisosaniku muud tegevust.

(2)Kui usaldusfond ei valitse oma vara ise, sõlmib ta valitsemislepingu fondivalitsejaga. Fondivalitseja võib esindada usaldusfondi kõikide tehingute tegemisel temale valitsemislepinguga antud pädevuse piires, kui ühingulepingus või valitsemislepingus ei ole sätestatud teisiti. Valitsemislepingu sõlmimise ja lõpetamise otsustavad usaldusfondi juhtima õigustatud täisosanikud vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

(3)Usaldusfondi ei või ümber kujundada teist liiki äriühinguks ega muuta usaldusühinguks, mis ei ole fond. § 21. Usaldusfondi osa ja osanik

(1)Usaldusfondi osa käesoleva seaduse tähenduses on usaldusfondi ja tema osanike vahelistest õigussuhetest tulenevate osanikule kuuluvate õiguste ja kohustuste kogum. Õigusaktides sätestatud investeerimispiirangute ja -tingimuste kohaldamisel võrdsustatakse usaldusfondi osa omandamine fondi osaku või aktsia omandamisega.

(2)Usaldusfondi osa on vabalt võõrandatav, kui ühingulepingus ei ole sätestatud teisiti. Ühingulepingus võib sätestada usaldusfondi osade võõrandamise ja koormamise piirangud ning muud tingimused ja korra. Usaldusfondi suhtes loetakse osa võõrandamine ja koormamine toimunuks pärast usaldusfondile võõrandamisest või koormamisest teatamist.

(3)Usaldusfondi osanikud peavad tasuma oma sissemaksed ühingulepingus sätestatud tingimustel ja korras.

(4)Usaldusfondi osa kohta võib välja anda väärtpaberi. Kui ühingulepingus on ette nähtud võimalus anda usaldusfondi osade kohta välja erinevate õiguste ja kohustustega eri liiki väärtpabereid, siis tuleb ühingulepingus eri liiki väärtpaberid erinevalt nimetada.

(5)Usaldusfondi võib uue osaniku võtta ühingulepingus sätestatud tingimustel ja korras. § 22. Usaldusfondi osast tulenevad õigused ja kohustused

(1)Kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti, otsustavad usaldusfondi osanikud jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse ja väljamaksmise pärast majandusaasta lõppu kinnitatud majandusaasta aruande alusel või konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruande alusel, kui usaldusfond kuulub konsolideerimisgruppi.

(2)Kasumi väljamaksmine on keelatud, kui selle tulemusel ei suudaks usaldusfond täita oma kohustusi, kui need muutuvad sissenõutavaks.

(3)Osanikul on õigus lahkuda usaldusfondist ja nõuda osa tagasivõtmist üksnes ühingulepingus sätestatud tingimustel ja korras. Nimetatu ei välista ega piira osaniku õigust võõrandada oma osa kooskõlas ühingulepinguga.

(4)Usaldusfondi suhtes ei kohaldata äriseadustiku §-des 108 ja 109 sätestatut. Ühingulepingus kehtestatud korras võib täisosaniku või usaldusosaniku usaldusfondist välja arvata või sundvõõrandada tema osa teisele usaldusosanikule, täisosanikule või kolmandale isikule, kui osa omandaja võtab üle kõik nimetatud osast tulenevad õigused ja kohustused. Täisosaniku osa võib sundvõõrandada üksnes käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavale isikule.

(5)Usaldusfondi osaniku sissemakset võib suurendada üksnes osaniku nõusolekul. Sissemakset võib vähendada osaniku nõusolekul või muul ühingulepingus sätestatud juhul.

(6)Osaniku lahkumisel või väljaarvamisel usaldusfondist makstakse osanikule hüvitist ühingulepingus ette nähtud juhtudel, tingimustel ja korras.

(7)Usaldusfondi osanikele kohaldatakse äriseadustiku §-des 95, 96 ja 129 sätestatut, kui ühingulepingus ei ole ette nähtud teisiti.

1. peatükk Fondi vara ja fondi ärinimi või nimetus §
2. Fondi vara ja fondivalitseja vastutus fondi vara valitsemisel

(1)Fondi vara hulka kuuluvad väärtpaberid ning muud asjad, õigused ja kohustused, kaasa arvatud fondi arvel, kuid fondivalitseja või fondi nimel omandatud kinnisvara.

(2)Fondi vara hulka kuulub ka vara, mis omandatakse fondi vara hulka kuuluva õiguse alusel või fondi varal põhineva tehinguga või saadakse hüvitisena fondi vara hulka kuuluva asja või õiguse eest.

(3)Fondivalitseja valitseb fondi vara lahus fondivalitseja varast, fondivalitseja valitsetavate teiste fondide varast ja muudest varakogumitest.

(4)Fondi vara käsutamist ei tohi piirata ja selle suhtes ei või teostada sundtäitmist muude kohustuste kui vastava fondi arvel võetud kohustuste täitmiseks või täitmise tagamiseks. Fondi arvel kinnisvara omandamisel tuleb kanda kinnistusraamatusse või võimaluse korral välisriigi sarnasesse registrisse märge vara käsutuspiirangu kohta, milles on märgitud selle fondi nimi, mille arvel vara on omandatud.

(5)Fondi vara lahus hoidmise kohustust kohaldatakse ka fondi lõpetamise ja fondivalitseja või fondi maksejõuetuse korral.

(6)Fondi vara ei kuulu fondivalitseja pankrotivara hulka ja selle arvel rahuldatakse üksnes fondi osakuomanike, aktsionäride või osanike ja fondi varaga seotud võlausaldajate nõuded fondi vastu. Fondi vara fondivalitseja pankrotivarast välistamiseks ei pea fondi investor pankrotiseaduse § 123 lõikes 3 nimetatud taotlust esitama.

(7)Fondivalitseja vastutab fondile tekkinud kahju eest, kui ta on rikkunud fondivalitsejale õigusaktist, fondivalitseja põhikirjast, fondi alusdokumendist, valitsemislepingust või nende alusel kehtestatud dokumentidest tulenevaid kohustusi.

(8)Käesolevas paragrahvis fondi vara kohta sätestatut kohaldatakse ka lepingulise fondi allfondile, sealhulgas selle moodustamisest, vara investeerimisest, allfondi ühinemisest ja allfondi lõpetamisest tulenevatele õigustele ja kohustustele ning maksejõuetusmenetluses allfondi varaga seotud nõuete rahuldamisele. § 24. Fondi ärinimi või nimetus

(1)Muu isiku, asutuse või ühenduse nimes, nimetuses või ärinimes, mis ei ole investeerimisfond, ei või kasutada sõnu või lühendeid „investeerimisfond”, „lepinguline fond”, „pensionifond”, „aktsiaseltsifond”, „usaldusfond”, „eurofond”, „Euroopa riskikapitalifond”, „EuVECA”, „Euroopa sotsiaalettevõtlusfond”, „EuSEF”, „Euroopa pikaajaline investeerimisfond”, „ELTIF”, „rahaturufond” ega teisi sama tähendusega sõnu või lühendeid eesti ega muus keeles. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

(2)Üksnes käesoleva seaduse või teise lepinguriigi õiguse alusel Eestis moodustatud või asutatud eurofondi, Euroopa riskikapitalifondi, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi, Euroopa pikaajalise investeerimisfondi ja rahaturufondi nimetuses või ärinimes võib kasutada vastavalt sõnu „eurofond”, „Euroopa riskikapitalifond”, „Euroopa sotsiaalettevõtlusfond”, „Euroopa pikaajaline investeerimisfond” ja „rahaturufond”. Ainult Euroopa riskikapitalifondi, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi ja Euroopa pikaajalise investeerimisfondi nimetuses või ärinimes võib kasutada vastavalt lühendeid „EuVECA”, „EuSEF” ja „ELTIF”. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]

(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatu ei kohaldu fondivalitseja ärinime suhtes.

(4)Pensionifondi nimetuses tuleb kasutada sõna „pensionifond”, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote puhul. [RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

(5)Aktsiaseltsifondi ärinimi peab sisaldama täiendit „muutuvkapitaliga aktsiaseltsifond” või selle asemel lühendit „MASF”.

(6)Usaldusfondi ärinimi peab sisaldama täiendit „usaldusfond”.

(7)Fondi nimetus või ärinimi peab olema selgesti eristatav teiste Eestis moodustatud või asutatud fondide või Eestis pakutavate fondide nimetustest ja ärinimedest.

(8)Lepingulisele fondile ja selle nimetusele kohaldatakse äriseadustiku §-s 12 ärinime suhtes sätestatud nõudeid.

(9)Fondi nimetus või ärinimi ei tohi olla eksitav fondi tingimustes või aktsiaseltsifondi või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirjas või usaldusfondi ühingulepingus ette nähtud fondi investeerimispoliitika või muude tingimuste suhtes. 2. osa AVALIK FOND 6. peatükk Üldsätted § 25. Osa kohaldamine

(1)Käesolevat seaduse osa kohaldatakse Eestis moodustatud või asutatud eurofondidele, pensionifondidele ja teistele avalikele fondidele, kui käesolevas osas ei ole sätestatud teisiti. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse §-des 216–239 sätestatut.

(2)Välisriigis moodustatud või asutatud fondi avalikule pakkumisele Eestis ja avalikustatavale teabele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 80–82, 408, 413, 419, 420, 422, 423, 430, 432 ja 436 sätestatut. Välisriigis moodustatud või asutatud fondi, mis ei ole eurofond, avaliku pakkumise prospekt ja põhiteave peavad vastama käesoleva seaduse §-des 73–75 ning fondi kohta avalikustatav teave käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud nõuetele. (2^1) Eurofondile ja alternatiivfondile, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklites 5–7 sätestatud korras registreeritud sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPP-ina (edaspidi vastavalt PEPP-ina registreeritud eurofond või PEPP-ina registreeritud alternatiivfond), kohaldatakse käesolevat seadust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt, kui nimetatud määrusest ei tulene teisiti. [RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023] (2^2) PEPP-ina registreeritud pensionifondile kohaldatakse käesolevat seadust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/1238 ei tulene teisiti. Lisaks kohaldatakse PEPP-ina registreeritud pensionifondi suhtes käesoleva seaduse § 46 lõigetes 2 ja 3, § 124 lõikes 2, § 137^2 lõigetes 1–4, lõike 5 punktides 1 ja 3, lõigetes 6–8 ning § 137^3 lõigetes 1–4 ja 13 tööandja pensionifondi kohta sätestatut. [RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

(3)Käesolevas osas fondi kohta sätestatut, sealhulgas fondi moodustamise ja asutamise kohta sätestatut, kohaldatakse käesoleva seaduse alusel moodustatud või asutatud mitteavaliku fondi muutmisel avalikuks fondiks. 7. peatükk Fondi moodustamine ja asutamine 1. jagu Fondi moodustamise ja asutamise üldtingimused § 26. Lepingulise fondi moodustamine

(1)Lepingulise fondi moodustamise otsustab ja fondi tingimused kinnitab fondivalitseja juhatus.

(2)Lepingulise fondi moodustamise otsuses tuleb märkida: 1) fondi nimetus; 2) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukoht; 3) depositooriumi ärinimi, registrikood ja asukoht.

(3)Fondi tingimused jõustuvad ja lepinguline fond loetakse moodustatuks pärast fondi tingimuste Finantsinspektsiooniga kooskõlastamist, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtaega. § 27. Aktsiaseltsifondi asutamine

(1)Aktsiaseltsifondi asutamislepingu sõlmimisega kiidavad asutajad heaks ka valitsemislepingu ja depoolepingu.

(2)Enne aktsiaseltsifondi registreerimist äriregistris kooskõlastatakse aktsiaseltsifondi põhikiri Finantsinspektsiooniga. [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 01.01.2017] §

1. Aktsiaseltsi muutmine aktsiaseltsifondiks Aktsiaseltsi võib aktsiaseltsifondiks muuta, kui põhikirja sellekohase muudatuse poolt on kõik aktsiaseltsi aktsionärid. Aktsiaseltsifondi tulevane fondivalitseja tuleb määrata üldkoosolekul aktsiaseltsifondiks muutmise otsustamisel. Aktsiaseltsi aktsiaseltsifondiks muutmisel kinnitab valitsemislepingu ja depoolepingu aktsiaseltsi üldkoosolek. §
2. Nõuded fondi tingimustele ja põhikirjale

(1)Fondi tingimustes märgitakse vähemalt järgmine teave: 1) fondi nimetus ja viide, et fond on moodustatud lepingulise fondina; 2) fondi moodustamise kuupäev ja fondi asukohariik; 3) tähtajalise fondi puhul fondi tähtaeg; 4) märge, kui fond on eurofond, investorfond või ühisfond; 5) märge, et fond on avalik fond; 6) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukoht; 7) märge, kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks; 8) fondi vara investeerimisstrateegia ja -poliitika (edaspidi investeerimispoliitika) üldiseloomustus, sealhulgas see, millisesse varasse ja millistesse regioonidesse fondi vara investeeritakse; 9) fondi arvel makstavate kõigi tasude ja kulude loetelu ning nende arvutamise kord; 10) pensionifondi ja eurofondi arvel makstavate kõigi tasude ja kulude summaarne piirmäär; 11) osakute liigid, kui fondil on eri liiki osakuid; 12) osakutega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas osakust tulenev hääleõigus, murdosakute ümardamise reeglid ning fondi tulu jaotamise kord; 13) osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise sagedus; 14) garantii tingimused ning garantiiandja ärinimi, asukoht ja selle olemasolul registrikood, kui fondi tootlust garanteeritakse; 15) märge lepingulise fondi osakuomanike õiguse kohta, kui see on olemas, võtta osa üldkoosolekust ja selle õiguse omandamisega seotud tingimused, osakuomanike üldkoosoleku pädevus, kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmise kord, sealhulgas üldkoosoleku pidamise koht ja üldkoosoleku pidamise kulude katmise tingimused; 16) fondi tingimuste muutmise kord; 17) fondi lõpetamise alused ja likvideerimise kord.

(2)Aktsiaseltsifondi põhikiri peab sisaldama järgmist teavet: 1) märge, et fond on asutatud käesoleva seaduse kohaselt aktsiaseltsifondina, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele; 2) fondi asutamisel sisse makstud või ühe aasta jooksul kokku sisse makstava aktsiakapitali suurus ning miinimum- ja maksimumkapitali suurus ja märge, et miinimum- ja maksimumkapitali ulatuses võib aktsiaseltsifond igal ajal aktsiad välja lasta ja tagasi võtta; 3) fondi asutamise kuupäev; 4) tähtajalise fondi puhul fondi tähtaeg; 5) märge, kui fond on eurofond, investorfond või ühisfond; 6) märge, et fond on avalik fond; 7) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukohariik; 8) fondi investeerimispoliitika üldiseloomustus, sealhulgas see, millisesse varasse ja millistesse regioonidesse fondi vara investeeritakse; 9) fondi või aktsionäride arvel makstavate kõigi tasude ja kulude loetelu ja nende arvutamise kord; 10) eurofondi arvel makstavate kõigi tasude ja kulude summaarne piirmäär; 11) fondi tulu jaotamise kord; 12) aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise sagedus; 13) garantii tingimused ning garantiiandja (kelleks võib olla kindlustusandja või krediidiasutus, mis ei ole fondi depositoorium) ärinimi, asukoht ja selle olemasolul registrikood, kui fondi tootlust garanteeritakse; 14) fondi juhtorganite pädevuse erisused võrreldes äriseadustikus ja käesolevas seaduses sätestatuga; 15) valitsemiselepingust tulenevad fondivalitseja kohustused; 16) põhikirja muutmise kord; 17) fondi lõpetamise alused ja likvideerimise kord.

(3)Aktsiaseltsifondi põhikirjas ei märgita äriseadustiku § 244 lõike 1 punktis 3^1 nimetatud teavet.

(4)Fondi tingimustes või põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole vastuolus õigusaktidega. § 30. Lepingulise fondi asukoht

(1)Lepingulise fondi asukoht on fondivalitseja asukoht või tema Eesti filiaali asukoht. Kui käesoleva seaduse alusel moodustatud lepingulist fondi valitseb piiriüleselt teenuseid osutades välisriigi fondivalitseja, on lepingulise fondi asukohaks selle krediidiasutuse, investeerimisühingu, fondivalitseja või filiaali asukoht, kellega fondivalitseja on sõlminud lepingu fondide osakute ostu ja müügi korraldamiseks Eestis ja mis on fondi tingimustes märgitud fondi asukohana.

(2)Kui käesoleva peatüki alusel moodustatud lepingulist fondi, mis on eurofond või alternatiivfond, valitseb piiriüleselt teenuseid osutades lepinguriigi fondivalitseja, on fondi asukohaks fondi depositooriumi või fondivalitseja Eesti filiaali asukoht. 2. jagu Fondi tingimuste ja põhikirja kooskõlastamine § 31. Fondi tingimuste ja põhikirja kooskõlastamiseks esitatavad andmed

(1)Fondi tingimuste või aktsiaseltsifondi põhikirja kooskõlastamiseks esitab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond (edaspidi käesolevas jaos taotleja) Finantsinspektsioonile kirjalikus vormis avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus): 1) lepingulise fondi moodustamise otsus või aktsiaseltsifondi asutamise korral asutamisleping või -otsus; 2) fondi tingimused või põhikiri; 3) fondi prospekt ja alternatiivfondi korral prospektile lisatud käesoleva seaduse § 90 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave; 4) põhiteave fondi või allfondide olemasolul iga allfondi kohta; 5) fondi vara puhasväärtuse määramise kord; 6) fondi audiitorettevõtja andmed, mis sisaldavad tema ärinime, asukohta ja registrikoodi, kui need andmed ei sisaldu prospektis; 7) depooleping.

(2)Aktsiaseltsifondi põhikirja kooskõlastamiseks tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule esitada: 1) aktsiakapitali sissemaksmist tõendav dokument; 2) taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete andmed, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduskäiku, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende ülesannete kirjeldust; 3) valitsemisleping; 4) tegutseva aktsiaseltsi korral käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud üldkoosoleku otsus. § 32. Fondi tingimuste ja põhikirja kooskõlastamise taotluse menetlemine ning otsus

(1)Kui taotlus ei vasta käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt selles puuduste kõrvaldamist.

(2)Kui käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas fondi tingimused või põhikiri vastavad õigusaktides fondi kohta kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid fondiga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

(3)Taotleja esitatud andmete ja dokumentide kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, samuti teostada päringuid andmekogudest, küsida suulisi selgitusi fondivalitseja või aktsiaseltsifondi juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ja kolmandatelt isikutelt esitatud andmete või dokumentide sisu kohta ja fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

(5)Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinspektsioon esitatud dokumendid ilma fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamisest keeldumise otsust tegemata.

(6)Otsuse fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kuus kuud pärast taotluse saamist.

(7)Fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamise kohta tehtud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks taotlejale ja fondi depositooriumile.

(8)Kui fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamise taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda taotluse menetlemise tähtaja alguseks selle olulise muudatuse kättesaamise hetke. Sellisel juhul peab Finantsinspektsioon teatama taotlejale uue tähtaja. §

1. Fondi tingimuste ja põhikirja kooskõlastamisest keeldumise alused Finantsinspektsioon võib keelduda fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamisest, kui: 1) fondi tingimused, põhikiri, prospekt või põhiteave ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele; 2) fondi tingimused, põhikiri või taotlus ei kajasta täielikult, arusaadavalt ja üheselt kõiki fondi toimimise olulisi tingimusi või sisaldavad sätteid, mis on eksitavad, omavahel vastuolus või takistavad fondi avalikku pakkumist; 3) fondivalitseja ei ole võimeline täitma endale fondi valitsemiseks võetud kohustusi või tal puuduvad piisavad teadmised, kogemused või õigused fondi valitsemiseks või aktsiaseltsifondi juhtimine ei vasta seaduses sätestatud nõuetele; 4) fondi avalik pakkumine ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele; 5) fondi kohta teabe avalikustamise kord on ebapiisav; 6) depositoorium ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või depositoorium ei ole muul põhjusel suuteline vajalikul määral tagama fondi osakuomanike või aktsionäride huvide kaitset; 7) valitsemis- või depooleping sisaldab sätteid, mis on omavahel vastuolus, ei ole üheselt mõistetavad või takistavad depositooriumil või olemasolu korral fondivalitsejal oma ülesannete täies ulatuses täitmist või ei võimalda muul põhjusel fondi osakuomanike või aktsionäride parimate huvide järgimist; 8) fondi osakute või aktsiate registri pidaja või aktsiaraamatu pidaja ei vasta õigusaktides ja fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud nõuetele; 9) fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis sätestatud vara koosseis, osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimused või riskijuhtimise reeglid ei ole kooskõlas investeerimispoliitikaga või ei taga piisavat fondi likviidsust, mistõttu võib osakute või aktsiate tagasivõtmise korraldamine olla olulisel määral raskendatud; 10) fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud tootluse garanteerimise tingimused ei taga fondi osakuomanike või aktsionäride huvide kaitset või garantii on andnud fondi depositoorium või muu seaduses sätestatud nõuetele mittevastav isik; 11) ei ole tõendatud asutamisel oleva aktsiaseltsi nõutava aktsiakapitali sissemaksmine. §
2. Aktsiaseltsifondi äriregistrisse kandmine

(1)Aktsiaseltsifondi äriregistrisse kandmise avalduses tuleb lisaks märkida ja aktsiaseltsifondi kohta tuleb äriregistrisse kanda: 1) märkus, et aktsiaseltsifond on käesoleva seaduse kohaselt asutatud fond, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele; 2) fondi asutamisel sisse makstud aktsiakapitali suurus; 3) märkus fondivalitseja ärinime, registrikoodi ja aadressi kohta; 4) aktsiaseltsifondi aktsiaraamatu pidaja ärinimi, registrikood ja aadress.

(2)Aktsiaseltsifondi äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada: 1) panga teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta; 2) Finantsinspektsiooni otsus aktsiaseltsifondi põhikirja kooskõlastamise kohta. [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 01.01.2017] § 35. Fondi tingimuste jõustumisest ja äriregistrisse kande tegemisest teavitamine

(1)Fondivalitseja avaldab viivitamata pärast fondi tingimuste jõustumist või aktsiaseltsifondi asutamise äriregistrisse kandmist teate fondi tingimuste jõustumise või aktsiaseltsifondi asutamise kohta (edaspidi käesolevas paragrahvis teade) ja fondi tingimused või põhikirja fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.

(2)Teates peab olema märgitud vähemalt: 1) teave fondi tingimuste või põhikirja ja muu fondi kohta avalikustatava teabe kättesaadavuse kohta; 2) teave fondi tingimuste või põhikirja jõustumise kohta; 3) teate avaldamise kuupäev. 3. jagu Fondi tingimuste ja põhikirja muutmine ning muudatuse kooskõlastamine § 36. Fondi tingimuste ja põhikirja muutmise üldsätted

(1)Fondi tingimuste muutmise otsustab fondivalitseja juhatus, kui fondi tingimustega ei ole muutmise otsustamine antud osakuomanike üldkoosoleku pädevusse.

(2)Aktsiaseltsifondi põhikirja muutmise otsustab üldkoosolek, kui aktsiaseltsifondi põhikirjast ei tulene teisiti.

(3)Avaliku fondi tingimusi või põhikirja ei või muuta selliselt, et fondist saab mitteavalik fond.

(4)Eurofondi tingimusi või põhikirja ei või muuta selliselt, et fond ei ole enam eurofond. (4^1) PEPP-ina registreeritud eurofondi ega PEPP-ina registreeritud alternatiivfondi tingimusi või põhikirja ei või muuta selliselt, et fond ei ole enam vastavalt PEPP-ina registreeritud eurofond või PEPP-ina registreeritud alternatiivfond. [RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

(5)Fondi tingimusi või põhikirja võib muuta selliselt, et fond muutub kinniseks fondiks tingimusel, et fondi tingimuste või põhikirja muudatused ei jõustu enne ühe aasta möödumist fondi tingimuste või põhikirja muudatuste avalikustamisest fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.

(6)Fondi tingimuste või põhikirja muutmise otsusest teavitab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond viivitamata fondi depositooriumi.

(7)Fondi tingimuste või põhikirja muutmisega seotud kulud katab fondivalitseja, kui fondi tingimustes või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. § 37. Fondi tingimuste ja põhikirja muutmise kooskõlastamine

(1)Fondi tingimuste või põhikirja muudatus kooskõlastatakse Finantsinspektsiooniga, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

(2)Fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamiseks esitab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus): 1) fondi tingimuste või põhikirja muutmise otsus; 2) fondi tingimuste või põhikirja muudetud tekst; 3) fondi prospekt või põhiteave, kui fondi tingimuste või põhikirja muutmisega kaasneb prospekti või põhiteabe muutmine; 4) depoolepingu või valitsemislepingu muudetud tekst, kui fondi tingimuste või põhikirja muutmisega kaasneb depoolepingu või valitsemislepingu muutmine; 5) fondi tingimuste või põhikirja muutmise põhjendus ja käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 nimetatud hinnang muudatuste olulisuse kohta.

(3)Fondi tingimuste või põhikirja muudatusi ei tule Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, kui: 1) muudetakse üksnes neid sätteid, mida fond on kohustatud muutma tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest või millega tehakse tingimustes või põhikirjas parandusi või redaktsioonilisi muudatusi või muudatusi, mis on osakuomanike või aktsionäride suhtes soodustava iseloomuga, nagu osakuomanike või aktsionäride arvel makstavate tasude või kulude piirmäära alandamine, ning [RT I, 03.12.2024, 3 - jõust. 13.12.2024] 2) muudetud fondi tingimused või põhikiri esitatakse viivitamata Finantsinspektsioonile. § 38. Fondi tingimuste ja põhikirja oluline muutmine

(1)Lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond koostab fondi tingimuste või põhikirja muudatuste olulisuse hinnangu, lähtudes muudatuste mõjust osakuomanike või aktsionäride mõistlikele huvidele.

(2)Fondi tingimuste või põhikirja muudatuse olulisust eeldatakse, kui fondi tingimustes või põhikirjas muudetakse investeerimispoliitikat või osakute või aktsiatega seotud õigusi, sealhulgas kui muudetakse järgmisi tingimusi: 1) tähtajalise fondi tähtaeg; 2) fondi investeerimispoliitika üldiseloomustus; 3) fondi arvel makstavate tasude ja kulude loetelu ning nende arvutamise kord ja summaarne piirmäär; 4) osakute või aktsiate tagasivõtmise sagedus; 5) fondi arvel väljamaksete tegemise kord; 6) fondi pakkumise tingimused; 7) fondi osakutest või aktsiatest tulenevad õigused ja kohustused.

(3)Fondi tingimuste või põhikirja muudatust käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustes ei peeta oluliseks, kui sellega vähendatakse fondi, osakuomanike või aktsionäride arvel makstavate tasude või kulude liike, tehakse muid muudatusi, mis on osakuomanike või aktsionäride suhtes soodustava iseloomuga, või muudetakse investeerimispiiranguid ulatuses, mis oluliselt ei muuda fondi üldist investeerimispoliitikat ega peamisi investeerimiseesmärke.

(4)Fondi tingimuste või põhikirja olulise muutmise korral peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) osakuomaniku või aktsionäri nõudel võetakse osak või aktsia tagasivõtmistasuta tagasi vähemalt ühe kuu jooksul enne fondi tingimuste või põhikirja muudatuste jõustumist; 2) fondivalitseja tagab osakuomanikule või aktsionärile võimaluse võõrandada fondi osak või aktsia vähemalt ühe kuu jooksul enne fondi tingimuste või põhikirja muudatuste jõustumist hinnaga, mis ei ole osaku või aktsia puhasväärtusest väiksem; 3) fondi osakuomanike üldkoosolekul on fondi tingimuste või põhikirja olulise muutmise poolt vähemalt 90% üldkoosolekul esindatud häältest. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018; § 38 lõike 4 punkti 3 rakendatakse fondi üldkoosolekul pärast

1. aasta
2. jaanuari tehtud otsuse suhtes.] (4^1) Fondi tingimuste või põhikirjaga võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 sätestatud juhul kõrgema häälteenamuse nõude. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] (4^2) Kui kinnise lepingulise fondi tingimustes ei ole osakuomanike üldkoosolekut ette nähtud, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimusi täitma. Sel juhul on fondi tingimuste oluline muutmine lubatud, kui fondi osakud on võetud väärtpaberituru seaduse § 3 tähenduses kauplemiskohas kauplemisele. [RT I, 03.06.2022, 5 - jõust. 13.06.2022]

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustest teavitab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud teates.

(6)Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui fondi tingimusi või põhikirja muudetakse käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 1 nimetatud asjaoludel. § 39. Fondi tingimuste ja põhikirja muudatuse kooskõlastamise taotluse menetlemine ja otsus

(1)Fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamise taotluse läbivaatamisele, muudatuse kooskõlastamise otsuse tegemisele ja selle otsuse tegemisest keeldumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 32 ja 33 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamisel hinnatakse taotluse vastavust käesoleva seaduse §-des 37 ja 38 sätestatule.

(2)Lisaks käesoleva seaduse §-s 33 sätestatule võib Finantsinspektsioon keelduda fondi tingimuste või aktsiaseltsifondi põhikirja muudatuste kooskõlastamisest, kui fondi tingimuste või põhikirja olulisel muutmisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid. § 40. Fondi tingimuste ja põhikirja muudatuste avalikustamine

(1)Fondivalitseja avaldab viivitamata pärast fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamist Finantsinspektsiooniga teate fondi tingimuste või aktsiaseltsifondi põhikirja muutmise kohta (edaspidi käesolevas jaos teade) ja fondi muudetud tingimused või põhikirja fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.

(2)Teates peavad olema märgitud vähemalt: 1) andmed muudatuste Finantsinspektsiooniga kooskõlastamise kohta; 2) teave fondi tingimuste või põhikirja muudatuste kohta; 3) andmed fondi tingimuste või põhikirja muudetud teksti ja fondi prospekti kättesaadavuse kohta, kui fondi tingimuste või põhikirja muutmisega kaasneb prospekti muutmine; 4) hinnang fondi tingimuste või põhikirja muudatuste olulisuse kohta ja tingimuste või põhikirja olulise muutmise korral rakendatavad võimalikud meetmed; 5) fondi tingimuste muudatuse jõustumise aeg; 6) teate avaldamise kuupäev.

(3)Lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond teavitab teate avaldamisest ja selle sisust viivitamata Finantsinspektsiooni.

(4)Kui käesoleva seaduse kohaselt ei tule fondi tingimuste või aktsiaseltsifondi põhikirja muudatusi Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, avaldab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond pärast tingimuste või põhikirja muudatuste Finantsinspektsioonile esitamist fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel: 1) fondi muudetud tingimused või põhikirja; 2) viite fondi tingimustes või põhikirjas tehtud muudatustele ja nende jõustumise aja. §

1. Fondi tingimuste muudatuse jõustumine Fondi tingimuste muudatused jõustuvad ühe kuu möödumisel käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest, kui teates ei ole ette nähtud pikemat tähtaega või käesolevast seadusest ei tulene teisiti. §
2. Aktsiaseltsifondi põhikirja muutmise avalduse esitamine äriregistrile ja aktsiaseltsifondi pakkumine muudetud põhikirja alusel

(1)Aktsiaseltsifondi põhikirja muudatuse äriregistrisse kandmise avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni otsus fondi põhikirja muudatuse kooskõlastamise kohta, välja arvatud juhul, kui vastavalt käesolevale seadusele ei tule põhikirja muudatust Finantsinspektsiooniga kooskõlastada.

(2)Kui käesoleva seaduse kohaselt on aktsiaseltsifondi põhikirja muutmise otsustamine antud aktsiaseltsifondi nõukogu pädevusse, lisatakse põhikirja muudatuse äriregistrisse kandmise avaldusele aktsiaseltsifondi nõukogu otsus või nõukogu koosoleku protokoll.

(3)Avalduse aktsiaseltsifondi põhikirja muudatuse äriregistrisse kandmiseks võib esitada ühe kuu möödumisel käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest või fondi muutmisel kinniseks fondiks käesoleva seaduse § 36 lõikes 5 nimetatud tähtaja möödumisel. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui aktsiaseltsifondi põhikirja muudatusi ei esitata Finantsinspektsioonile vastavalt käesoleva seaduse § 37 lõikele 3.

(4)Aktsiaseltsifondi aktsiaid võib pakkuda muudetud põhikirja alusel, kui aktsiaseltsifondi põhikirja muudatus on kantud äriregistrisse, kui teatest ei tulene hilisemat tähtaega.

(5)Aktsiaseltsifond teavitab äriregistri kande tegemisest viivitamata Finantsinspektsiooni.

1. jagu Pensionifondi moodustamise ja tingimuste kooskõlastamise erisused §
2. Pensionifondi tingimused

(1)Pensionifondi tingimused peavad lisaks käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 1, 2, 5, 6 ja 8–12 sätestatule sisaldama järgmist: [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017] 1) märge, kas fond on kohustuslik või vabatahtlik pensionifond, sealhulgas tööandja pensionifond; 2) nimiväärtusega osaku puhul osaku nimiväärtus; 3) pensionifondist väljamaksete tegemise kord; 4) pensionifondi osakute pärimise ja väljamaksete tegemise kord; 5) tööandja pensionifondi oma töötajate, teenistujate ning tulumaksuseaduse § 9 tähenduses oma juhtimis- ja kontrollorgani liikmete (edaspidi juhtimis- ja kontrollorgani liikmed) eest sissemakseid tegeva tööandja ärinimi, asukoht ja selle olemasolul registrikood.

(2)Teenistujad käesoleva seaduse tähenduses on ametnikud ja avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isikud.

(3)Tööandja pensionifondi moodustamiseks ning fondi tingimustes ja finantseerimises kokkuleppimiseks võivad fondivalitseja ja sellesse fondi sissemakseid tegema hakkav tööandja sõlmida lepingu. § 44. Pensionifondi tingimuste kooskõlastamine

(1)Kohustusliku pensionifondi ja tööandja pensionifondi valitseja esitab pensionifondi tingimuste kooskõlastamiseks lisaks käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud taotlusele järgmised andmed ja dokumendid: 1) kohustusliku pensionifondi depositooriumi senise tegevuse kirjeldus, milles antakse ülevaade sellest, kui kaua ning milliste ja millise suurusega fondide depositooriumina see on tegutsenud; 2) kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 52^5 lõikes 2 nimetatud lepingud; [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020] 3) tööandja pensionifondi sissemakseid tegema hakkava tööandja nõusolek fondi tingimustega.

(2)Kohustusliku pensionifondi tingimuste kooskõlastamise kohta tehtud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks ka pensioniregistri pidajale. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

(3)Finantsinspektsioon võib lisaks käesoleva seaduse §-s 33 nimetatule kohustusliku pensionifondi tingimuste kooskõlastamisest keelduda järgmistel põhjustel: 1) kohustusliku pensionifondi tingimustes ette nähtud investeerimispoliitika ei erine oluliselt nende kohustuslike pensionifondide investeerimispoliitikast, mida avalduse esitanud fondivalitseja juba valitseb või mille tingimuste kooskõlastamist ta on samal ajal taotlenud; 2) kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 või § 52^5 lõikes 2 nimetatud leping sisaldab sätteid, mis ei ole omavahel või õigusaktidega kooskõlas või milles ei ole üheselt mõistetavalt ja piisava täpsusega kindlaks määratud pensioniregistri pidaja, pensionifondi depositooriumi ja fondivalitseja õigused ning kohustused kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise korraldamisel. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020] § 45. Pensionifondi tingimuste muutmine

(1)Kohustusliku pensionifondi, tööandja pensionifondi, PEPP-ina registreeritud pensionifondi ega muu vabatahtliku pensionifondi tingimusi ei või muuta selliselt, et fond ei ole enam vastavalt kohustuslik pensionifond, tööandja pensionifond, PEPP-ina registreeritud pensionifond või muu vabatahtlik pensionifond. [RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

(2)Kui vabatahtliku pensionifondi tootlust garanteeritakse, ei või fondi tingimusi muuta selliselt, et fond ei ole enam garanteeritud tootlusega vabatahtlik pensionifond.

(3)Käesoleva seaduse §-s 38 sätestatud fondi tingimuste olulise muutmise regulatsiooni kohaldatakse pensionifondidele, arvestades kogumispensionide seaduses osakute vahetamisele ja tagasivõtmisele kehtestatud erisusi, kohustusliku pensionifondi tingimuste olulise muutmise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 38 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.

(4)Kohustusliku pensionifondi tingimuste muutmisel tuleb Finantsinspektsioonile lisaks käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 sätestatule esitada kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 52^5 lõikes 2 nimetatud lepingute muudatused ja muudetud tekst, kui pensionifondi tingimuste muutmisega kaasneb nende lepingute muutmine. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]

(5)Tööandja pensionifondi tingimuste muudatuse kooskõlastab fondivalitseja sellesse fondi sissemakseid tegeva tööandjaga.

(6)Tööandja pensionifondi tingimuste muutmisel tuleb Finantsinspektsioonile lisaks käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 sätestatule esitada tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja nõusolek fondi tingimuste muutmisega. § 46. Pensionifondi tingimuste muudatuste jõustumine

(1)Kohustusliku pensionifondi tingimuste muudatused, mis tuleb Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, jõustuvad kogumispensionide seaduse § 24 lõike 5 esimeses lauses sätestatud osakute vahetamise tööpäeval, kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist asjakohase teate avaldamisest arvates. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]

(2)Tööandja pensionifondi tingimuste muutmise korral avalikustab fondivalitseja viivitamata pärast muudatuste kooskõlastamist fondi tingimuste muudetud teksti osakuomanikele ning teatab Finantsinspektsioonile osakuomanikele muudatuste avalikustamise kuupäeva.

(3)Tööandja pensionifondi tingimuste muudatused, mis tuleb Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, jõustuvad ühe kuu möödumisel päevast, millal Finantsinspektsioon sai fondivalitsejalt asjakohase teate, kui teates ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtpäeva. 8. peatükk Fondi juhtimine 1. jagu Lepingulise fondi juhtimine § 47. Osakuomanike üldkoosolek

(1)Kui fondi tingimustes on ette nähtud osakuomanike üldkoosolek, sätestatakse fondi tingimustes üldkoosoleku pädevus, selle kokkukutsumise ja läbiviimise kord ning üldkoosolekul otsuse tegemise kord.

(2)Kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti, on üldkoosoleku pädevuses: 1) fondi tingimuste muutmine; 2) fondi lõpetamise otsustamine. 2. jagu Aktsiaseltsifondi juhtimine § 48. Üldkoosoleku pädevus ja kokkukutsumise kord

(1)Üldkoosoleku otsusega võib üldkoosoleku pädevusse kuuluvate otsuste tegemise õiguse anda nõukogule, kui see on fondi põhikirjaga ette nähtud. Sellisel juhul jääb üldkoosolekule õigus otsustada põhikirja muutmine selliselt, et üldkoosoleku pädevusse kuuluvate otsuste tegemise õigus võetakse üldkoosoleku pädevusse tagasi.

(2)Aktsiaseltsifondi juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku, kui seda nõuab ka Finantsinspektsioon, aktsiaseltsifondi valitseja või depositoorium.

(3)Kui aktsiaseltsifondi juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul Finantsinspektsiooni, fondivalitseja või depositooriumi nõude saamisest arvates või juhatus ei kutsu seda kokku nõutava päevakorraga, on Finantsinspektsioonil, fondivalitsejal või depositooriumil õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda ja määrata üldkoosoleku päevakord.

(4)Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikud, kohaldatakse üldkoosoleku päevakorrale ja otsuse eelnõule äriseadustiku §-des 293 ja 293^1 audiitori poolt erakorralise koosoleku kokkukutsumise nõude esitamise või üldkoosoleku kokkukutsumise kohta sätestatut. § 49. Nõukogu pädevuse erisused

(1)Kui aktsiaseltsifondi põhikirjast ei tulene teisiti, kuulub aktsiaseltsifondi nõukogu pädevusse: 1) aktsiaseltsifondi valitsemislepingu tingimuste muudatuse kinnitamine; 2) aktsiaseltsifondi depoolepingu tingimuste kinnitamine; 3) aktsiaraamatu pidaja kinnitamine, kui aktsiaraamatu pidamise ülesanne antakse edasi kolmandale isikule.

(2)Aktsiaseltsifondi põhikirjaga võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste tegemise õiguse anda aktsiaseltsifondi juhatusele. § 50. Juhatuse pädevus

(1)Aktsiaseltsifondi juhatus teostab valitsemislepingus ette nähtud ulatuses ja korras järelevalvet fondivalitseja fondiga seotud tegevuse üle ning depoolepingus ette nähtud ulatuses ja korras järelevalvet depositooriumi tegevuse üle, samuti muude fondi valitsemisega seotud ja edasi antud ülesannete täitmise üle kolmandate isikute poolt.

(2)Aktsiaseltsifondi juhatuse pädevusse kuulub aktsiaseltsifondi aktsiate väljalaskmine ja tagasivõtmine.

(3)Aktsiaseltsifondi juhatus võib fondi administreerimisega või aktsiate pakkumisega seotud ülesandeid edasi anda kirjaliku lepingu alusel kolmandale isikule, kui see on kooskõlas käesoleva seaduse § 364 lõigetes 1 ja 5 nimetatud tingimustega. Ülesannete edasiandmisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 364 fondivalitseja kohta sätestatut aktsiaseltsifondi juhatusele. Aktsiaraamatu pidamise võib edasi anda käesoleva seaduse §-des 60 ja 61 sätestatud nõudeid arvestades. § 51. Nõuded juhtidele

(1)Aktsiaseltsifondi juhtidele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 310 fondivalitseja juhtimisele ja juhtidele sätestatud nõudeid.

(2)Aktsiaseltsifondi valitseja või depositooriumi juhatuse või nõukogu liikmed ei või moodustada rohkem kui poole fondi nõukogu liikmetest. § 52. Fondivalitseja pädevus ja vastutus aktsiaseltsifondi valitsemisel

(1)Aktsiaseltsifondi valitseja pädevuses on vara investeerimine vastavalt käesoleva seaduse §-s 305 sätestatule. Fondi vara käsutab seaduses ja valitsemislepingus ette nähtud ulatuses fondivalitseja.

(2)Fondivalitseja vastutab aktsiaseltsifondile või selle aktsionäridele oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest.

1. peatükk Osak ja aktsia
2. jagu Osakute ja aktsiate väljalaskmine ja tagasivõtmine §
3. Peatüki kohaldamine Käesolevas peatükis fondi kohta sätestatu kohaldub ka lepingulise fondi allfondile. §
4. Fondi vara ning osaku või aktsia nimiväärtus ning puhasväärtus. Eurofondi osakute või aktsiate väljalaske- ja tagasivõtmisavalduse registreerimine ja salvestamine ning avalduse täitmisest aruandmine

(1)Osaku nimiväärtus väljendatakse vähemalt ühe sendi täpsusega, välisvaluutas nimiväärtuse väljendamise korral vähemalt täpsusega kaks kohta pärast koma.

(2)Kõikidele nimiväärtuseta osakutele vastab võrdne osa fondi varast. Ühele nimiväärtuseta osakule osaks langev osa fondi varast (osaku arvestuslik väärtus) määratakse fondi vara väärtuse jagamisel osakute arvuga.

(3)Osaku ja aktsia puhasväärtus määratakse fondi vara puhasväärtuse jagamisel kõigi puhasväärtuse määramise hetkeks välja lastud ja tagasi võtmata osakute või aktsiate arvuga.

(4)Kui fondil on mitut liiki osakuid või aktsiaid, võivad eri liiki osakute või aktsiate puhasväärtused erineda vastavalt fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud alustele.

(5)Osaku ja aktsia puhasväärtus määratakse kindlaks ning avalikustatakse igal osaku või aktsia väljalaskmise või tagasivõtmise päeval, kuid vähemalt üks kord kahe nädala järel. Koos aktsia puhasväärtusega avalikustab aktsiaseltsifond ka fondi vara puhasväärtuse.

(6)Kinnise fondi osaku ja aktsia puhasväärtus määratakse kindlaks ja avalikustatakse igal osaku või aktsia väljalaskmise või tagasivõtmise päeval, kuid vähemalt üks kord aastas.

(7)Osakuid ja aktsiaid lastakse välja ning võetakse tagasi osaku või aktsia puhasväärtuse alusel, mis vastavalt fondi alusdokumendile määratakse kindlaks kas: 1) vastava avalduse laekumise ajaks määratud viimase puhasväärtuse alusel või 2) puhasväärtuse alusel, mis määratakse esimesena pärast vastava avalduse saamist.

(8)Kinnise fondi osakuid või aktsiaid võidakse välja lasta puhasväärtusest erineva väljalaskehinnaga käesoleva seaduse § 55 lõikes 9 sätestatud alusel.

(9)Osaku ja aktsia puhasväärtus avalikustatakse vastavalt fondi prospektis sätestatule fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.

(10)Osaku ja aktsia puhasväärtuse määramisel ning osaku või aktsia väljalaskmisel ja tagasivõtmisel võetakse aluseks fondi vara õiglane väärtus. Fondivalitseja on kohustatud rakendama asjakohaseid ja vajalikke meetmeid, et ära hoida fondi osakute või aktsiate väljalaskmist või tagasivõtmist, mis ei toimu õiglaselt hinnatud puhasväärtuse alusel või käesoleva seaduse § 55 lõikes 9 sätestatud alusel või mis muul viisil võimaldab fondi osakute või aktsiatega ebaõiglase väärtuse alusel tehingu tegemist, mis mõjutaks otseselt teiste osakuomanike või aktsionäride varalisi huvisid.

(11)Fondi vara puhasväärtuse määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(12)Eurofondi valitseja registreerib iga temale esitatud eurofondi osaku või aktsia väljalaske- ja tagasivõtmisavalduse asjakohastes elektroonilistes andmetöötlussüsteemides (edaspidi andmetöötlussüsteem) viivitamata pärast avalduse saamist.

(13)Andmed kõigi eurofondi osakute või aktsiate väljalaske- või tagasivõtmisavalduste kohta tuleb andmetöötlussüsteemi salvestada ja seal säilitada (edaspidi koos salvestada).

(14)Eurofondi valitseja esitab osakuomanikule või aktsionärile eurofondi osaku või aktsia väljalaske- või tagasivõtmisavalduse täitmist kinnitava aruande püsival andmekandjal või teeb selle kättesaadavaks muul samaväärsel viisil.

(15)Täpsemad nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud andmetöötlussüsteemile, eurofondi osakute või aktsiate väljalaske- või tagasivõtmisavalduste andmete registreerimisele ja salvestamisele ning avalduste täitmisest aruandmisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 55. Osakute ja aktsiate väljalaskmine ning väljalaskmishind

(1)Osakud ja aktsiad lastakse välja nende väljalaskmishinnaga.

(2)Osaku ja aktsia väljalaskmishind on vastavat liiki osaku või aktsia puhasväärtus, millele võib olla lisatud väljalaskmistasu fondi alusdokumendis ette nähtud korras.

(3)Osaku ja aktsia väljalaskmishind avalikustatakse samal ajal fondi osaku või aktsia puhasväärtuse avalikustamisega vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõikes 9 sätestatud nõuetele.

(4)Fondi osaku või aktsia eest tasutakse üksnes rahalise sissemaksega. Osakuid ja aktsiaid lastakse välja ning kantakse osakute või aktsiate registrisse üksnes välja lastavate osakute või aktsiate arvule vastavas osaku või aktsia puhasväärtuse ulatuses raha laekumisel fondi varasse. Murdosaku või -aktsia väljalaskmisel peab fondi varasse laekuma raha, mis vastab sellele osale osaku või aktsia puhasväärtusest.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata fondi tulu väljamaksmisel uute osakute või aktsiatega ja fondide ühinemisel ühendava fondi osakute või aktsiate väljalaskmisel.

(6)Osakute ja aktsiate väljalaskmine ei ole ajaliselt piiratud ja nende emissioonimahtu ega välja lastavate osakute ja aktsiate arvu kindlaks ei määrata, kui fondi tingimustes või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

(7)Osaku ja aktsia väljalaskmisest võib keelduda, kui see tuleneb fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis sätestatust.

(8)Kui fondi vara investeerimisel järgitakse vastavalt käesoleva seaduse § 116 lõikele 1 kindlat indeksit, võib fondi tingimustes või põhikirjas ette nähtud tingimustel osakuid või aktsiaid välja lasta järgitava indeksi arvutamise aluseks olevate väärtpaberite vastu.

(9)Kinnise fondi osakuid või aktsiaid võib välja lasta puhasväärtusest erineva väljalaskehinnaga järgmistel tingimustel: 1) väljalaskehinna määramise tingimused otsustatakse osakuomanike või aktsionäride üldkoosolekul ja nende poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul esindatud häältest, kui fondi tingimustega või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet, või 2) fondi osakud või aktsiad on kaubeldavad reguleeritud turul või fondi tingimuste või põhikirja kohaselt peavad fondi osakud või aktsiad olema võetud kauplemisele reguleeritud turul 12 kuu jooksul käesoleva lõike punktis 1 nimetatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.

(10)Fondivalitseja võib määrata kinnise fondi lõpliku väljalaskehinna käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 1 nimetatud üldkoosoleku otsuses määratud tingimustel väljalaskehinna vahemikus. § 56. Osakute ja aktsiate tagasivõtmine ning tagasivõtmishind

(1)Osakuid ja aktsiaid võetakse tagasi nende tagasivõtmishinnaga.

(2)Osaku või aktsia tagasivõtmishind on vastavat liiki osaku või aktsia puhasväärtus, millest võib olla maha arvatud tagasivõtmistasu fondi alusdokumendis ette nähtud korras. Osaku või aktsia tagasivõtmishind avalikustatakse samal ajal fondi osaku või aktsia puhasväärtuse avalikustamisega vastavalt sätestatud nõuetele.

(3)Osakute või aktsiate tagasivõtmisel tehakse tagasi võetavate osakute või aktsiate eest fondi varast rahas väljamakse vastavalt tagasi võetavate osakute või aktsiate arvule ja nende puhasväärtusele. Tagasi võetud osakust või aktsiast tulenevad õigused ja kohustused lõpevad ning tagasi võetud osak või aktsia kustutatakse osakute või aktsiate registrist.

(4)Väljamaksed tehakse nõuete esitamise järjekorras, kui fondi tingimustes või põhikirjas ei ole sätestatud väljamaksete järjekorras erisuste tegemise aluseid.

(5)Kui fondi vara investeerimisel järgitakse vastavalt käesoleva seaduse § 116 lõikele 1 kindlat indeksit, võib fondi tingimustes või põhikirjas ette nähtud tingimustel osakuid või aktsiaid tagasi võtta järgitava indeksi arvutamise aluseks olevate väärtpaberite vastu.

(6)Fondivalitseja või aktsiaseltsifond ei pea sellise fondi, mille osakuid või aktsiaid võetakse tagasi osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel, osakuid või aktsiaid tagasi võtma, kui selle fondi osakutega kaubeldakse reguleeritud turul ja on tagatud, et osaku väärtus sellel turul ei erine oluliselt osaku tagasivõtmishinnast.

(7)Niisuguse fondi, mille varast fondi tingimuste või põhikirja kohaselt investeeritakse vähemalt 60 protsenti kinnisasjadesse või vähemalt 80 protsenti kinnisasjadesse ja kinnisasjadega seotud väärtpaberitesse, reguleeritud turul mittekaubeldavatesse väärtpaberitesse või muusse mittelikviidsesse varasse, osakuid või aktsiaid ei ole lubatud võtta tagasi osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel varem kui kuue kuu möödumisel osakuomaniku või aktsionäri vastava nõude esitamisest arvates. § 57. Osakute ja aktsiate väljalaskmise ning tagasivõtmise peatamine

(1)Fondivalitseja või aktsiaseltsifond peab peatama fondi osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise, kui väljalaskmine või raha väljamaksmine kahjustaks oluliselt osakuomanike või aktsionäride huve või fondi korrapärast valitsemist.

(2)Fondivalitseja või aktsiaseltsifond võib peatada fondi osakute või aktsiate tagasivõtmise, kui on tõendatud vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) fondi arvelduskontodel olevast rahast ei piisa osakute või aktsiate tagasivõtmishinna väljamaksmiseks; 2) fondi väärtpabereid või muud vara ei ole võimalik viivitamata müüa; 3) fondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramine on takistatud.

(3)Osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamisest ja selle põhjustest peab fondivalitseja või aktsiaseltsifond viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni ja finantsjärelevalve asutust igas välisriigis, kus fondi osakuid või aktsiaid pakutakse. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui osakute või aktsiate väljalaskmine või tagasivõtmine peatatakse seoses kauplemise peatamisega väärtpaberiturgudel.

(4)Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega kohustada fondivalitsejat või aktsiaseltsifondi osakute või aktsiate väljalaskmist või tagasivõtmist peatama, kui on kahtlus, et: 1) osakute või aktsiate väljalaskmise, tagasivõtmise või avaliku pakkumise kohta õigusaktides sätestatud nõudeid on rikutud või on sellise rikkumise oht; 2) garantiilepinguga antud garantii ei ole piisav fondi tootluse garanteerimiseks, kui fondi tootlust garanteeritakse, või 3) osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamine on muudel põhjustel vajalik osakuomanike või aktsionäride õigustatud huvide kaitseks.

(5)Osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamisel kohustab Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega fondivalitsejat või aktsiaseltsifondi kõrvaldama osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamise aluseks olnud asjaolud.

(6)Teate osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamisest peab fondivalitseja või aktsiaseltsifond viivitamata avaldama vastavalt fondi prospektis sätestatule fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.

(7)Osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise võib peatada kuni kolmeks kuuks. Osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamise tähtaega võib pikendada Finantsinspektsiooni nõusolekul. 2. jagu Fondi, osakuomaniku ja aktsionäri arvel makstavad tasud ning kaetavad kulud § 58. Fondi arvel makstavad tasud ja kaetavad kulud

(1)Fondi arvel võib maksta üksnes järgmisi tasusid ja katta järgmisi kulusid: 1) fondivalitsejale makstav tasu fondi valitsemise eest või aktsiaseltsifondi valitsemisega otseselt seotud tasud ja kulud (edaspidi valitsemistasu); 2) depositooriumile makstav tasu osutatud teenuste eest (edaspidi depootasu); 3) fondi arvel tehingu tegemisega vahetult seotud ülekandekulud ja teenustasud ning muud fondi alusdokumendis nimetatud fondi valitsemisega seotud tasud ja kulud; 4) fondi likvideerimiskulud käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.

(2)Valitsemistasu ja depootasu ei või maksta ettemaksena.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasud ja kulud kokku ei tohi ületada fondi alusdokumendis ja prospektis ette nähtud määrasid. § 59. Osakuomaniku ja aktsionäri arvel makstavad tasud

(1)Osaku või aktsia väljalaskmis- ja tagasivõtmistasu makstakse osaku või aktsia omandanud või tagastanud isiku arvel. Osakuomaniku või aktsionäri arvelt ei või nõuda muid osaku või aktsia väljalaskmise või tagasivõtmisega seotud tasusid, välja arvatud juhul, kui fondi tingimuste või põhikirja kohaselt võib osakuomanikult või aktsionärilt nõuda lisatasu tulenevalt osaku või aktsia väljalaskmise või tagasivõtmise tehingu olulisest mõjust fondi korrapärasele valitsemisele. Eeltoodu ei välista kolmanda isiku vahendustasu või muu samaväärse tasu maksmist osakuomaniku või aktsionäri arvelt, kui see on ette nähtud fondi tingimustes või põhikirjas ja prospektis.

(2)Osakuomaniku või aktsionäri arvel makstavad tasud määratakse fikseeritud summana või protsendina fondi osaku või aktsia puhasväärtusest, kui fondi tingimustes või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

(3)Osakute või aktsiate väljalaskmis- ja tagasivõtmistasu ei tohi ületada fondi tingimustes, põhikirjas, prospektis või muus avaldatavas teabes ette nähtud määrasid. Osakute või aktsiate väljalaskmis- ja tagasivõtmistasu ning olemasolul muu tasu määrad võivad erineda osaku- või aktsialiigi alusel või muu osakuomaniku või aktsionäriga seotud tunnuse alusel.

(4)Osakuid või aktsiaid omandanud või tagastanud isiku nõudmisel teatatakse talle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tema arvel makstud väljalaskmis- või tagasivõtmistasu suurus.

(5)Fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud juhul võivad sama liiki osakute või aktsiate väljalaskmis- või tagasivõtmistasud erineda lähtuvalt osakuomaniku või aktsionäri osaluse suurusest fondis. 3. jagu Osakute ja aktsiate registreerimine ning osakute ja aktsiate registri pidamine § 60. Osakute ja aktsiate registreerimine

(1)Osakud registreeritakse elektroonilises vormis osakute registris (edaspidi käesolevas jaos register). Aktsiaseltsifondi aktsiaraamatule ja selle pidamisele kohaldatakse käesolevas seaduses registri ja selle pidamise kohta sätestatut.

(2)Registrit peab fondivalitseja või muu isik, kellele on registripidamise ülesanded edasi antud (edaspidi registripidaja).

(3)Kõik fondi sama liiki osakud või aktsiad peavad olema registreeritud ühe ja sama registripidaja juures. Kui fondil on mitut liiki osakuid või aktsiaid, võib eri liiki osakutel või aktsiatel olla erinev registripidaja.

(4)Kui fondi osakud või aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite registris, ei kohaldata osakute või aktsiate registreerimisele käesoleva seaduse §-des 61–63 sätestatut. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017] § 61. Nõuded registripidajale

(1)Registripidajaks võib käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud registripidamise ülesannete edasiandmise korral olla Eestis või välisriigis asutatud isik, kelle tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase, juhtimis- ja tegevusriskide maandamiseks rakendatavad sisekontrolli meetmed, finantsseisund, asjaomaste töötajate pädevus ja kogemused ning muud võimalused on küllaldased, et tagada seaduses ja registripidamise lepingus nimetatud ülesannete täitmine.

(2)Kui registripidamise ülesanne on edasi antud, tuleb registripidaja vastutus kindlustada või garanteerida, välja arvatud juhul, kui registripidajaks on krediidiasutus või kindlustusandja.

(3)Registripidaja, kellele registripidamise ülesanne on edasi antud, peab hüvitama registri pidamisel oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju.

(4)Registripidaja vastutuse kindlustamise või garanteerimise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 62. Registrisse kantavad andmed ja nende töötlemine

(1)Registrisse kantakse järgmised andmed: 1) fondivalitseja või aktsiaseltsifondi ärinimi, asukoht ja registrikood; 2) fondi nimetus; 3) osakuomaniku või aktsionäri nimi, aadress ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg, või selle olemasolul registrikood; 4) kui osakuomanikuks või aktsionäriks on fond, siis fondi nimetus või ärinimi ja olemasolul asukoht ja registrikood, olemasolul fondivalitseja ärinimi, asukoht ja registrikood; 5) osakuomanikule või aktsionärile kuuluvate osakute või aktsiate arv ja valuuta, olemasolul liik ning olemasolul nimiväärtus; 6) osakute või aktsiate omandamise aeg ja väljalaskmishind ning tagasivõtmise aeg ja tagasivõtmishind, kui osakud või aktsiad on tagasi võetud; 7) muud osakuga või aktsiaga seotud õigused ja õiguste tekkimise, muutumise või lõppemise aeg, sealhulgas osaku või aktsia omandamise ja pantimise aeg; 8) muud andmed, mida registripidaja peab vajalikuks.

(2)Kui osakuomanikule või aktsionärile kuuluvaid osakuid või aktsiaid hoiab tema eest kolmas isik, kellel on seadusest tulenev õigus hoida osakuid või aktsiaid oma nimel ja teise isiku arvel, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud andmetena kanda registrisse kolmanda isiku andmed. Kui teise isiku nimel ja arvel hoiab osakuid või aktsiaid kolmas isik, ei kanta registrisse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud andmeid. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kolmandal isikul on õigus anda fondivalitsejale infot investorite kohta, kellele kuuluvaid osakuid või aktsiaid nimetatud kolmas isik hoiab. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 13.01.2019]

(3)Registri andmete töötlemisel lähtub registripidaja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetest ja fondivalitseja või aktsiaseltsifondi kehtestatud või fondivalitseja või aktsiaseltsifondi ja registripidaja vahel kokku lepitud andmete käitlemise korrast. Andmete käitlemise korraga tagatakse isikuandmete kestvalt muutumatu säilitamine ning nende piisav kaitse loata töötlemise ja hävimise eest.

(4)Registripidaja võib registri andmeid töödelda enda algatusel, kui ta avastab andmetes vea ja kui andmete töötlemine ei kahjustata kellegi õigusi. Registripidaja säilitab kõigi avastatud andmete töötlemise vigade ja enda tehtud paranduste andmeid.

(5)Registripidaja on kohustatud säilitama temale kande tegemiseks esitatud andmeid ja dokumente kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümme aastat vastava kande tegemisest arvates. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

(6)Registripidaja teeb registrikande ühe tööpäeva jooksul fondi osaku või aktsiaga tehtud tehingu arveldamisest arvates. Kui registripidamise ülesanne on antud edasi kolmandale isikule, kes ei korralda fondi osakute või aktsiate tehingute arveldamist, tuleb registrikanne teha ühe tööpäeva jooksul fondivalitsejalt sellekohase korralduse saamisest arvates.

(7)Fondi suhtes loetakse osak või aktsia üleläinuks omandaja registrisse kandmisest arvates.

(8)Registripidaja võib keelduda registrikande korralduse täitmisest, kui: 1) korraldus või selles sisalduvad andmed ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele; 2) korraldust ei ole teinud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud või muu korralduse tegemiseks õigustatud isik.

(9)Registri pidamise, registrikannete tegemise ja registriandmete töötlemise ning säilitamise korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 63. Registri andmetega tutvuma õigustatud isikud

(1)Registrisse kantud andmetega on õigus tutvuda ja neist väljavõtteid saada fondi osakuomanikul või aktsionäril või tema volitatud isikul, fondivalitsejal, depositooriumil, Finantsinspektsioonil ning õigustatud huvi korral järgmistel isikutel ja asutustel: 1) kohtul asja menetlemisel; 2) kohtueelse uurimise asutusel ja prokuratuuril alustatud kriminaalmenetluses, asjaomastel organitel rahvusvahelise õigusabitaotluse menetlemisel või Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks rahvusvahelise konventsiooni või muu välislepingu või politsei või muu sellesarnase pädeva asutuse koostöölepingu täitmiseks; 3) julgeolekuasutusel julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks; 4) Maksu- ja Tolliametil vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule, sealhulgas alustatud väärteomenetluses põhistatud määruse alusel, või riikliku järelevalve teostamiseks hasartmänguseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 5) kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks; 6) ajutisel halduril ja pankrotihalduril pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 7) Riigikontrollil Riigikontrolli seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 8) Tagatisfondi määratud isikul Tagatisfondi seaduse alusel; 9) pärima õigustatud isikul või tema volitatud isikul ning notaril seoses ametitoimingu tegemisega, notari või kohtu määratud pärandvara inventuuri tegijal, kohtu määratud pärandvara hooldajal, samuti välisriikide konsulaaresindustel pärimismenetluse käigus pärandvara ja sellega seotud andmete kohta kirjalike dokumentide esitamiseks; 10) korruptsioonivastase seaduse alusel huvide deklaratsiooni üle kontrolli teostajal deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks; 11) Rahapesu Andmebürool ja Kaitsepolitseiametil rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; [RT I, 21.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021] 12) krediidiasutusel; 13) Finantsinspektsiooni tegevusluba omaval finantseerimisasutusel; 14) muul isikul, kes tõendab, et andmete saamise eesmärk on rahapesu või terrorismi tõkestamine.

(2)Osakuomanikul või aktsionäril või tema volitatud isikul on õigus tutvuda üksnes vastava osakuomaniku või aktsionäri kohta registrisse kantud andmetega.

(3)Registripidaja on kohustatud tagama registrisse kantud andmete säilimise ning õigustatud isikutele ja asutustele taasesitamise kümne aasta jooksul andmete registrisse kandmisest arvates. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

1. jagu Pensionifondi osakule kohalduvad erisused
2. jaotis Pensionifondi osakule ja pensionifondi arvelt makstavatele tasudele kohalduvad erisused §
3. Pensionifondi osaku erisused

(1)Pensionifondi osakute väljalaskmine ei ole ajaliselt piiratud ja nende emissioonimahtu ega välja lastavate osakute arvu kindlaks ei määrata.

(2)Pensionifondi osakuid võivad omandada ja omada üksnes füüsilised isikud ning pensionifondi valitseja ja pensionifondi valitsejana tegutsenud isik käesoleva seaduse §-des 68–72 sätestatud tingimustel ja korras. (2^1) Kogumispensionide seaduse

1. peatüki
2. jaos sätestatud investeerimisriskiga kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu alusvarana võib kohustusliku pensionifondi osakuid omandada ja omada ka kindlustusandja. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

(3)Pensionifondi osakuid ei või võõrandada ega koormata.

(4)Kohustuslikul pensionifondil võivad olla üksnes ühte liiki osakud.

(5)Pensionifondi murdosak tuleb näidata täpsusega vähemalt kolm kohta pärast koma.

(6)Pensionifondi osaku puhasväärtus määratakse kindlaks igal osaku väljalaskmise ja tagasivõtmise päeval, kuid vähemalt iga seitsme päeva järel. Vabatahtliku pensionifondi osaku puhasväärtus määratakse täpsusega vähemalt neli kohta pärast koma ja kohustusliku pensionifondi osakul vähemalt viis kohta pärast koma.

(7)[Kehtetu - RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]

(8)Pensionifondi, välja arvatud PEPP-ina registreeritud pensionifondi osakud registreeritakse vastavalt väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatule. [RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]

(9)Pensioniregistrisse kantud andmetega on õigus tutvuda ja neist väljavõtteid saada ka Tagatisfondi määratud isikul Tagatisfondi seaduse § 92 lõike 1 alusel. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

(10)Pensionifondi osakute vahetamisel ja väljamaksete tegemisel lähtutakse kogumispensionide seaduse §-des 23–27, 31, 40–52^5 ja 55–60 sätestatust. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]

(11)Kohustusliku pensionifondi osakuomaniku surma korral on tema pärandvara pankroti puhul pankrotihalduril või täitemenetluses tema pärandvarale sissenõude pööramisel kohtutäituril õigus nõuda tema pensionikontol olevate kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist või sellise fondi likvideerimise korral väljamaksete tegemist. [RT I, 03.06.2022, 5 - jõust. 01.01.2023]

(12)Vabatahtliku pensionifondi osakuomaniku pankroti korral või tema varale sissenõude pööramisel täitemenetluse korras on vastavalt pankrotihalduril või kohtutäituril õigus nõuda vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist või vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral väljamaksete tegemist.

(13)Käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 12 nimetamata juhtudel on pensionifondi osakutele sissenõude pööramine keelatud. § 65. Kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmis- ja tagasivõtmistasu ning pensionifondi arvel makstavate tasude ja kaetavate kulude erisused

(1)Kohustusliku pensionifondi osaku omandajalt ei ole lubatud võtta väljalaskmistasu. Kohustusliku pensionifondi osaku tagasivõtmistasu makstakse sellesse pensionifondi, mille osakud tagasi võetakse.

(2)Konservatiivse pensionifondi osaku tagasivõtmistasu määr ei või olla suurem kui 0,05 protsenti ja teiste kohustuslike pensionifondide puhul 0,1 protsenti osaku puhasväärtusest.

(3)Tagasivõtmistasu ei ole lubatud võtta kohustusliku pensionifondi osakuomanikult, kellele on määratud puuduv töövõime või kes on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või kellel sellesse ikka jõudmiseni on jäänud viis aastat või vähem. [RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 02.01.2021] (3^1) Kohustusliku pensionifondi baasvalitsemistasu määr ei või moodustada 365-päevase aasta arvestuses pensionifondi vara väärtusest kokku rohkem kui 1,2 protsenti. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] (3^2) Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu arvestamisel rakendatakse vähendatud baasvalitsemistasu määrasid, arvestades käesoleva seaduse §-s 65^1 sätestatut. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] (3^3) Kohustusliku pensionifondi valitseja võib valitsemistasu osana võtta lisaks baasvalitsemistasule üksnes käesoleva seaduse §-s 65^2 sätestatud edukustasu. Edukustasu ei ole lubatud võtta konservatiivse pensionifondi valitsemiselt. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

(4)Depootasu, Tagatisfondi seaduse alusel tehtavad pensionikaitse osafondi osamaksed, Finantsinspektsiooni seaduse alusel makstav järelevalvetasu ja pensioniregistri pidajale makstav registritasu ning muud kohustusliku pensionifondi valitsemisega seotud käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetamata tasud makstakse ning kulud kaetakse fondivalitseja arvel. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

(5)Kohustusliku pensionifondi arvel võib tasuda või katta üksnes selliseid käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktis 3 nimetatud tasusid ja kulusid, mis ei ületa vastava teenuse eest tavapäraselt makstavat vahendus- või teenustasu või mis on kohustusliku pensionifondi valitsemiseks vältimatult vajalikud.

(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata tasude ega kulude suhtes, mis tulenevalt nende olemusest ei tekita osakuomaniku ja fondivalitseja vahelist huvide konflikti fondi valitsemise teenuse ausal, asjatundlikul ja osakuomaniku parimatest huvidest lähtuval osutamisel.

(7)[Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

(8)[Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] § 65^1. Kohustusliku pensionifondi baasvalitsemistasu määra vähendamine

(1)Kohustusliku pensionifondi baasvalitsemistasu määra vähendatakse sõltuvalt fondivalitseja valitsetavate kõigi kohustuslike pensionifondide vara väärtuse summast, mille baasvalitsemistasu määr ületab pensionifondi prospekti kohaselt 0,4 protsenti selle fondi vara väärtusest.

(2)Kui pensionifondi valitseja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuslike pensionifondide vara väärtuse summa ületab 100 miljonit eurot, on pensionifondi valitseja kohustatud rakendama baasvalitsemistasu määra vähendavat kordajat, vähendades nende pensionifondide baasvalitsemistasu määra iga järgmise 100 miljoni eurose vara väärtuse kohta vähemalt 15 protsenti võrreldes eelmise 100 miljoni eurose vara väärtuse kohta kehtiva baasvalitsemistasu määraga.

(3)Pensionifondi valitseja ei ole kohustatud kohustusliku pensionifondi iga järgmise 100 miljoni eurose vara väärtuse suhtes käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt leitavat baasvalitsemistasu määra langetama rohkem kui 0,4 protsendini.

(4)Baasvalitsemistasu määra vähendav kordaja leitakse kord kalendriaastas kohustuslike pensionifondide 1. jaanuarile järgneva teise tööpäeva vara väärtuse seisuga ja määratakse täpsusega vähemalt kaks kohta pärast koma.

(5)Kõigi kohustuslike pensionifondide prospektides märgitud baasvalitsemistasude määrasid vähendatakse iga kalendriaasta 1. veebruaril, arvestades käesoleva paragrahvi kohaselt leitud baasvalitsemistasu määra vähendavat kordajat.

(6)Pensionifondi valitseja ei ole kohustatud rakendama käesolevas paragrahvis sätestatut oma kohustusliku pensionifondi suhtes, mille prospektis märgitud baasvalitsemistasu määr on 0,4 protsenti pensionifondi vara väärtusest või sellest väiksem.

(7)Kohustusliku pensionifondi baasvalitsemistasu määra vähenduse arvutamise korda võib täpsustada valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] § 65^2. Kohustusliku pensionifondi edukustasu

(1)Kohustusliku pensionifondi valitsejal on õigus edukustasu võtta, kui tema valitsetava kohustusliku pensionifondi osaku puhasväärtuse kumulatiivne kasv ületab sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivset kasvu pensionifondi registreerimise aasta 31. detsembrist arvates.

(2)Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise avaldab pensioniregistri pidaja kord kuus oma veebilehel.

(3)Edukustasu arvutamiseks koostab pensionifondi valitseja kohustusliku pensionifondi osaku puhasväärtuse muutuse indeksi (edaspidi käesolevas paragrahvis puhasväärtuse indeks) ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutuse indeksi (edaspidi käesolevas paragrahvis võrdlusindeks), võrdsustades nende indeksite väärtuste alguspunktid pensionifondi registreerimise aasta 31. detsembri seisuga.

(4)Edukustasu arvestatakse kord aastas. Arvestusperiood on aasta, alguskuupäeva ja lõpukuupäevaga

1. detsember. Edukustasu võetakse arvesse kohustusliku pensionifondi osaku
2. jaanuarile järgneva esimese tööpäeva puhasväärtuse kindlaksmääramisel.

(5)Kui edukustasu arvestusperioodi alguskuupäeva puhasväärtuse indeksi väärtus on väiksem kui selle pensionifondi viimase kümne aasta 31. detsembri suurim puhasväärtuse indeksi väärtus, millelt on edukustasu makstud, võetakse edukustasu arvestamisel alguskuupäeva puhasväärtuse indeksi väärtuseks viimane.

(6)Edukustasu määr ei või ületada 20 protsenti puhasväärtuse indeksi väärtuse suhtelise muutuse ja võrdlusindeksi väärtuse suhtelise muutuse positiivsest vahest, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut, ega kahte protsenti selle pensionifondi vara väärtusest.

(7)Kui puhasväärtuse indeksi väärtuse suhtelise muutuse ja võrdlusindeksi väärtuse suhtelise muutuse positiivsest vahest arvutatud edukustasu on suurem käesoleva paragrahvi lõikega 6 kehtestatud kahe protsendi piirmäärast või pensionifondi prospektis sätestatud edukustasu piirmäärast, on järgmiste perioodide edukustasu arvutamisel lubatud puhasväärtuse indeksi vastavast väärtusest maha arvata see osa, millelt edukustasu piirmäära rakendumise tõttu ei makstud.

(8)Kui edukustasu arvestusperioodi alguskuupäeval on puhasväärtuse indeksi väärtus väiksem võrdlusindeksi väärtusest, arvutatakse edukustasu suurus puhasväärtuse indeksi lõpukuupäeva väärtuse ja võrdlusindeksi alguskuupäeva väärtuse suhtelise muutuse ja võrdlusindeksi väärtuse suhtelise muutuse positiivsest vahest.

(9)Kohustusliku pensionifondi edukustasu arvutamise korda võib täpsustada valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] § 66. Kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise peatamise erisused

(1)Kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmise peatamise korral säilitab pensioniregistri pidaja nende osakute omandamiseks laekunud vahendid kogumispensionide seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud pangakontol. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

(2)Kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise peatamiseks peab fondivalitseja taotlema Finantsinspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas jaos luba).

(3)Loa taotlemiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaotises taotlus): 1) väärtpaberite registri pidamise seaduse § 5^1 lõikes 4 nimetatud andmed avalduse esitamisele eelnenud kuu jooksul välja lastud ja tagasi võetud pensionifondi osakute arvu ja neid omandanud või võõrandanud osakuomanike kohta; [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017] 2) andmed pensionifondi vara, osaku puhasväärtuse ja osaku tagasivõtmistasu muutumise kohta avalduse esitamisele eelnenud kuu jooksul; 3) osakute tagasivõtmise peatamise põhjuste selgitus; 4) hinnang selle kohta, milline on osakute tagasivõtmise peatamise mõju pensionifondi osakuomaniku huvidele.

(4)Luba ei ole vaja taotleda, kui kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmine peatatakse seoses kauplemise peatamisega väärtpaberiturgudel või lühiajaliselt muu kiireloomulise vajaduse korral, kui fondivalitseja hinnangul kahjustaks osakute tagasivõtmine osakuomanike üldisi huve.

(5)Ajal, kui kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmine on peatatud, võib selle pensionifondi osakuid välja lasta üksnes fondivalitsejale ning kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 2^1 sätestatud alusel kohustusliku pensionifondi osakuomanikele. § 67. Loa taotluse menetlemine, otsus ja loa andmisest keeldumise alused

(1)Kui taotlus ei vasta käesoleva seaduse § 66 lõikes 3 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

(2)Kui taotluse põhjal ei ole võimalik veenduda, kas kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise peatamine vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid fondiga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

(3)Fondivalitseja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, küsida suulisi selgitusi fondivalitseja juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ja kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja fondi osakute tagasivõtmise peatamise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

(5)Kui fondivalitseja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.

(6)Otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ja see tehakse viivitamata fondivalitsejale teatavaks.

(7)Finantsinspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui: 1) ei ole tõendatud käesoleva seaduse § 57 lõikes 2 nimetatud asjaolu ilmnemine; 2) osakuomanike huvid ei oleks osakute tagasivõtmise peatamise korral küllaldaselt kaitstud. 2. jaotis Pensionifondi valitseja oma osakute omandamise ja tagasivõtmise erisused § 68. Pensionifondi valitseja oma osakud

(1)Pensionifondi valitseja võib omada tema valitsetava pensionifondi osakuid.

(2)Pensionifondi valitseja peab omama vähemalt 0,5 protsenti tema valitsetavate kohustuslike pensionifondide osakutest. Osas, milles pensionifondi valitseja valitsetavate kohustuslike pensionifondide vara turuväärtus ületab ühte miljardit eurot, peab pensionifondi valitseja omama vähemalt 0,02 protsenti osakutest.

(3)Pensionifondi valitseja peab omama osakuid igas tema valitsetavas kohustuslikus pensionifondis proportsionaalselt, arvestades iga pensionifondi vara turuväärtuse osakaalu kõigi tema valitsetavate kohustuslike pensionifondide vara turuväärtusest.

(4)Kohustusliku pensionifondi moodustamisele järgneval kolmel aastal peab pensionifondi valitseja omama vähemalt kahte protsenti selle pensionifondi osakutest.

(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatut ei kohaldata: 1) kohustusliku pensionifondi suhtes kolme kuu jooksul selle pensionifondi valitsemise fondivalitseja poolt ülevõtmisest arvates; 2) Finantsinspektsiooni määratud tingimustel kuue kuu jooksul pärast osakute tagasivõtmist kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 2^1 sätestatud juhul.

(6)Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 sätestatud tähtaega võib Finantsinspektsioon pikendada enda määratud tingimustel kuni 15 kuu võrra.

(7)Seaduses sätestatud juhtudel peab pensionifondi valitsejale kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute arv olema suurem käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 või lõike 4 kohaselt leitud osakute arvust.

(8)Ettekirjutuse täiendavate osakute omandamise ja selle tingimuste kohta teeb pensionifondi valitsejale Finantsinspektsioon.

(9)Pensionifondi valitsejale või pensionifondi valitsejana tegutsenud isikule kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute osakaalu määramiseks käesoleva jaotise tähenduses jagatakse sellele isikule kuuluvate osakute arv pensioniregistri pidaja registreeritud selle fondi osakute arvuga, mida võib korrigeerida vastavalt laekunud, kuid arveldamata ostu- ja müügikorraldustest tulenevatele osakutele. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

(10)Fondivalitsejale ei või kuuluda nende pensionifondide osakuid, mida ta ei valitse. Fondivalitseja võib omada kohustusliku pensionifondi osakuid, mille valitsemise ta on üle andnud, kui valitsemise üleandmisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud. § 69. Pensionifondi valitseja oma osakute omandamine ja tagasivõtmine

(1)Pensionifondi valitseja omandab pensionifondi oma osakuid ja võtab talle kuuluvaid pensionifondi osakuid tagasi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

(2)Pensionifondi valitseja teatab Finantsinspektsioonile osakute omandamise või tagasivõtmise kavatsusest vähemalt kümme päeva enne osakute omandamist või tagasivõtmist, esitades Finantsinspektsioonile järgmised andmed: 1) pensionifondi nimetus; 2) pensionifondi vara turuväärtus ja puhasväärtus; 3) välja lastud ja tagasi võtmata osakute arv; 4) pensionifondi valitsejale kuuluvate osakute arv ja nende osakaal; 5) nende osakute arv, mida kavatsetakse omandada või tagasi võtta; 6) osakute omandamise või tagasivõtmise kavandatav päev.

(3)Finantsinspektsiooni teavitamine käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole vajalik vabatahtliku pensionifondi puhul, mille osakuid võetakse tagasi osakuomaniku nõudmisel, samuti juhul, kui kohustusliku pensionifondi osakuid omandatakse või võetakse tagasi Finantsinspektsiooni ettekirjutuse alusel käesoleva seaduse § 68 lõike 8 või kogumispensionide seaduse §-de 32–35 kohaselt.

(4)Käesolevas jaos fondivalitseja kohta sätestatut kohaldatakse osakute tagasivõtmisel ka isikule, kes enam ei valitse fondi, mille osakute tagasivõtmist ta nõuab. § 70. Pensionifondi valitseja oma osakute omandamise või tagasivõtmise keelamise alused

(1)Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega keelata valitsejal pensionifondi oma osakute omandamise või määrata omandatavate osakute maksimaalse arvu, kui: 1) teavitamisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged või eksitavad; 2) osakute omandamise tulemusena kuuluks pensionifondi valitsejale rohkem kui viis protsenti pensionifondi osakutest; 3) pensionifondi osakute omandamine on vastuolus teiste osakuomanike õigustatud huvidega.

(2)Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega keelata pensionifondi valitsejal oma osakute tagasivõtmise või määrata tagasi võetavate osakute maksimaalse arvu, kui: 1) teavitamisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged või eksitavad; 2) Finantsinspektsioon on teinud pensionifondi valitsejale ettekirjutuse ja see on jäetud tähtpäevaks täitmata; 3) pensionifondi valitsejale kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute arv jääks osakute tagasivõtmisel väiksemaks käesoleva seaduse § 68 lõikes 2, 3, 4 või 7 sätestatud määrale vastavast osakute arvust; 4) kohustusliku pensionifondi tingimuste kooskõlastamisest ei ole veel möödunud 12 kuud; 5) pensionifondi valitseja on Tagatisfondi seaduse § 67 lõike 2 alusel kvartaliosamakse tasumise edasi lükanud; 6) tagasi võetakse selle isiku osakuid, kelle valitsetud kohustusliku pensionifondi valitsemise õigus on antud üle teisele fondivalitsejale, ja üleandmisest on möödunud vähem kui kuus kuud; 7) tagasi võetakse selle isiku osakuid, kelle valitsetud kohustusliku pensionifondi valitsemise õigus on läinud üle pensionifondi depositooriumile, kuni pensionifondi valitsemise õiguse üleandmiseni teisele fondivalitsejale või pensionifondi likvideerimiseni; 8) pensionifondi osakute tagasivõtmine ei vastaks muul põhjusel teiste osakuomanike parimatele huvidele. § 71. Pensionifondi valitseja oma osakute omandamine või tagasivõtmine Finantsinspektsiooni nõudel

(1)Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega nõuda pensionifondi oma osakute tagasivõtmist, kui pensionifondi valitsejale kuulub rohkem kui viis protsenti selle fondi osakutest.

(2)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega nõuda: 1) kohustusliku pensionifondi osakute omandamist, kui pensionifondi valitsejale kuuluvate osakute arv tema valitsetavas kohustuslikus pensionifondis ei vasta käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 või lõikes 4 sätestatule; 2) kohustusliku pensionifondi osakute omandamist, kui see on vajalik kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamise tagamiseks või kui see on muul põhjusel vajalik osakuomanike huvide kaitseks; 3) kohustuslikku pensionifondi valitsenud isikule kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist, kui selle pensionifondi valitsemise õiguse üleminekust on möödunud rohkem kui üheksa kuud. § 72. Kohustusliku pensionifondi valitsejale kuuluvate osakute kustutamine pensionifondi likvideerimisel

(1)Pärast kohustusliku pensionifondi likvideerimise lõpetamist on pensionifondi valitsejal või pensionifondi valitsejana tegutsenud isikul õigus taotleda Finantsinspektsioonilt nõusolekut temale kuuluvate osakute puhasväärtusele vastava summa väljamaksmiseks ja osakute pensioniregistrist kustutamiseks. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

(2)Finantsinspektsiooni nõusoleku andmisest keeldumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 70 sätestatud aluseid. Finantsinspektsioon teeb nõusoleku andmise või sellest keeldumise viivitamata teatavaks ka pensioniregistri pidajale. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

(3)Finantsinspektsioon keeldub kõigi või osa fondivalitsejale kuuluvate osakute kustutamisest, kui ilmneb mõni kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud asjaolu.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul rakendatakse kogumispensionide seaduse §-des 32–35 sätestatud kahju hüvitamise korda.

(5)Pensionifondi valitseja esitab pensioniregistri pidajale avalduse talle kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute arvu ja puhasväärtusele vastava summa väljamaksmiseks ning osakute kustutamiseks osakute pensioniregistrist, lisades Finantsinspektsiooni nõusoleku osakute kustutamiseks. Pensioniregistri pidaja kannab avalduse alusel kustutatavate osakute eest raha üle fondivalitsejale. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017] 10. peatükk Avalikustatav teave ja aruandlus 1. jagu Prospekt ja põhiteave 1. jaotis Nõuded prospektile ja põhiteabele § 73. Üldnõuded prospektile ja põhiteabele

(1)Fondi avalikuks pakkumiseks koostatakse prospekt, milles tuleb esitada käesoleva peatüki kohaselt avalikustamisele kuuluv teave ja mis peab olema koostatud selliselt, et prospekti kasutajal oleks sellest lihtne vajalikku teavet leida.

(2)Prospektis peab olema näidatud, millise kuupäeva seisuga on selle andmed esitatud.

(3)Fondi avaliku pakkumise kohta tuleb lisaks prospektile alati koostada põhiteave, mis peab vastama käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.

(4)Põhiteave koostatakse selliselt, et isikul, kes ei ole kutseline investor, on selle sisust kerge aru saada ka viideteta muudele dokumentidele.

(5)Põhiteabes esitatud andmed peavad olema prospekti vastavate andmetega kooskõlas.

(6)Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, tuleb prospektis esitada andmed fondi iga allfondi kohta, kui need andmed erinevad fondi üldistest andmetest. Kui fondi vara jaguneb allfondideks või fondil on eri liiki osakuid või aktsiaid, tuleb põhiteave koostada fondi iga allfondi ja iga osaku- või aktsialiigi kohta. Andmeid, mis on asjakohased sama fondi eri liiki osakute või aktsiate puhul, võib esitada ühe dokumendina tingimusel, et see dokument vastab põhiteabe kohta sätestatud nõuetele.

(7)Põhiteavet ja vajaduse korral selle tõlget kasutatakse muutmata kujul ja lisandusteta kõigis lepinguriikides, kus fondi osakuid või aktsiaid pakutakse, arvestades põhiteabe muudatusi, mis on lubatud vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 583/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses investorile esitatava põhiteabega ja tingimustega, mida tuleb täita investorile esitatava põhiteabe või prospekti esitamisel veebilehel või muul püsival andmekandjal kui paberil (ELT L 176, 10.07.2010, lk 1–15) artiklile 27. (7^1) Kui käesoleva seaduse kohaselt eurofondi kohta koostatud ja avalikustatud põhiteabedokument vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 09.12.2014, lk 1–23), nõuetele, siis ei ole Finantsinspektsiooni nõusolekul vaja sama määruse kohast põhiteabedokumenti koostada. Kui eurofondi kohta koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1286/2014 vastav põhiteabedokument, siis ei või Finantsinspektsioon k