← Eesti

Riigihangete seadus

Lühidalt

See seadus sätestab reeglid riigihangete korraldamiseks, et tagada avaliku raha läbipaistev ja otstarbekas kasutamine ning aus konkurents. See reguleerib riigihankega seotud isikute õigusi ja kohustusi ning vastutust seaduse rikkumise eest.

Mida see reguleerib

Keda see puudutab

Peamised punktid

Seaduse tekst
Obsah (28)§ 5§ 8§ 103§ 95§ 43§ 170§ 4§ 15§ 93§ 94§ 125§ 49§ 14§ 96§ 30§ 45§ 40§ 97§ 70§ 73§ 111§ 50§ 7§ 54§ 58§ 64§ 48§ 77

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.05.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 12.07.2025, 26 Riigihangete seadus1 Vastu võetud 14.06.2017 RT I

rikkumise eest.

(2)Juurdepääs riigihangete andmetele ning nende andmete väljastamine ja avalikustamine toimub avaliku teabe seaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 2. Eesmärk
(1)

eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel.

(2)Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ning keskkonnahoidlike lahendustega. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] §
  1. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted () Riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: 1) hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; 2) hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 3) hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; 4) hankija väldib konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 5) hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. §
  2. Terminid () Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) ainuõigus on ettevõtjale Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõlas oleva õigusakti, haldusakti või halduslepinguga antud õigus tegutseda teatud tegevusalal, mille tulemusel on sellel tegevusalal tegutsemine teistel ettevõtjatel oluliselt piiratud; 2) elektrooniline vahend on seade kaabli, raadioside, optiliste tehnoloogiate või muude elektromagnetiliste tehnoloogiate abil saadetud, edastatud ja vastuvõetud andmete töötlemiseks, sealhulgas digitaalseks pakkimiseks, ja salvestamiseks; 3) eriõigus on kahele või enamale ettevõtjale Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõlas oleva õigusakti, haldusakti või halduslepinguga antud õigus tegutseda teatud tegevusalal, mille tulemusel on sellel tegevusalal tegutsemine kolmandatel ettevõtjatel oluliselt piiratud; 4) ettevõtja on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik või riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või muu haldusülesandeid täitev isik, kes osaleb kaubaturul; [RT I, 05.07.2025, 1 - jõust. 06.07.2025] 5) hankemenetlus on riigihanke korraldamine

2. peatükis sätestatud korras; 6) hankepass on dokument, milles ettevõtja kinnitab kõrvaldamise aluste esinemist või puudumist, kvalifitseerimise tingimustele vastavust, kui hankija on need seadnud, ning asjakohasuse korral vastavust kriteeriumidele, mille alusel hankija valib taotlejad, kellele teeb pakkumuse esitamise ettepaneku; 7) hankijaprofiil on vabatahtlik hankija veebilehel avaldatav riigihangete rubriik, mis võib sisaldada eelteateid, teavet käimasolevate, lõpetatud ja kavandatavate riigihangete ning sõlmitud hankelepingute kohta ja muud hankija riigihangetega seotud teavet; 8) huvide konflikt on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena; 8^1) ideekonkurss on auhindadega või auhindadeta võistlus, mille tulemusel võib hankija peamiselt maa- ja linnaplaneeringute, arhitektuuri ja inseneritöö või andmetöötluse valdkonnas omandada žürii välja valitud kavandi või projekti; [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] 9) innovatsioon on uue või märkimisväärselt täiustatud asja, teenuse või protsessi, sealhulgas tootmis- või ehitusprotsessi, uue turustusviisi või uue organisatsioonilise meetodi kasutuselevõtt äritavades, töökorralduses või välissuhetes; 10) keskne hankija on keskseid riigihankeid korraldav hankija, kes võib pakkuda ka riigihanke tugiteenuseid; 11) kolmas riik on riik, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik ega Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik; 12) kontsessionäär on ettevõtja, kellega on sõlmitud kontsessioonileping; 13) kontsessioonileping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud hankeleping, mille puhul kontsessionääri tasu seisneb kas ainult õiguses ehitist ekspluateerida või teenust osutada või selles õiguses koos rahalise maksega ja nõudluse või pakkumisega seotud äririsk läheb üle kontsessionäärile; 14) kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus on riigihanke menetlus, millega sõlmitakse kontsessioonileping; 14^1) osamaksumus on pakkumuse maksumuse eraldi hinnatav osa; [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] 15) raamleping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused; 16) riigihange on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt; 17) riigihanke alusdokumendid on hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded, tehniline kirjeldus, hankelepingu tingimused ning pakkumuste hindamise kriteeriumid; 17^1) riigihanke menetlus on igasugune

alusel läbi viidav menetlus, mille eesmärk on hanke- või raamlepingu sõlmimine või ideekavandi saamine; [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] 18) võrgustikusektor on

§-des 146–152 nimetatud valdkond; 19) väljakuulutatav hankemenetlus on hankemenetlus, mis algab hanketeate avaldamisega riigihangete registris (edaspidi ka register) ja hõlmab avatud hankemenetlust, piiratud hankemenetlust, võistlevat dialoogi, innovatsioonipartnerlust ja konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust. § 5. Hankija

(1)Käesolevas seaduses sätestatud korda on kohustatud järgima avaliku sektori hankija ja võrgustikusektori hankija (edaspidi koos hankija).
(2)Avaliku sektori hankija on: 1) riik või riigiasutus; 2) kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühendus; 3) muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus; 4) sihtasutus, mille üheks asutajaks on riik või mille asutajatest rohkem kui pool on käesoleva lõike punktis 2 või 3 nimetatud hankijad või mille nõukogu liikmetest rohkem kui poole määravad punktides 1–3 nimetatud hankijad; 5) eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud hankijad või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi hankijad või teised käesolevas punktis nimetatud tunnustele vastavad eraõiguslikud juriidilised isikud. [RT I, 08.07.2020, 2 - jõust. 15.07.2020]
(3)Võrgustikusektori hankija on tegutsemisel võrgustikusektoris: 1) avaliku sektori hankija; 2) isik, kellele on õigusakti, haldusakti või halduslepinguga antud eri- või ainuõigus tegutseda võrgustikusektoris, mille tulemusel on selles valdkonnas tegutsemine teistel isikutel oluliselt piiratud; 3) äriühing, mille osa- või aktsiakapitalist rohkem kui poolt omavad või mille aktsiate või osadega esindatud häältest rohkem kui poolt valitsevad või mille juhatuse või nõukogu liikmetest rohkem kui poole määravad otseselt või kaudselt avaliku sektori hankijad või avaliku sektori hankijad koos mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi asjaomaste isikutega.
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 tähenduses ei peeta eri- või ainuõiguseks väljakuulutatava hankemenetluse, kontsessiooniteate avaldamisega alanud kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse või muu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.03.2014, lk 243–374), II lisas nimetatud õigusakti alusel objektiivsetest kriteeriumidest lähtudes ja läbipaistvalt läbi viidud menetluse tulemusena antud õigust. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] § 6. Hankija finantseeritavate ehitustööde ja nendega seotud teenuste tellimine teiste isikute poolt
(1)Avaliku sektori hankijana käsitatakse iga isikut, kes tellib avaliku sektori hankija poolt rohkem kui 50 protsendi ulatuses rahastatavaid: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 65–242) II lisa klassis 45.21 nimetatud insenertehniliste rajatiste ehitustöid või haiglate, spordi- või puhkerajatiste, kooli-, ülikooli- või haldushoonete ehitustöid ja nende ehitustööde eeldatav maksumus on võrdne ehitustööde rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda või 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ehitustööde hankelepinguga seotud teenuseid ja nende teenuste eeldatav maksumus on võrdne

§ 5

lõike 2 punktides 2–5 nimetatud hankijatele kehtestatud asjade ja teenuste rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]

(2)Ehitustööde hankelepingu sõlmimisel käsitatakse avaliku sektori hankijana iga isikut, kes tellib ehitise ehitamise, et täita kinnisasja või sellega seotud õiguse hankijale üleandmise kohustust või muud kinnisasja kasutamisega seotud kohustust.
(3)Planeerimisseaduse §-s 131 nimetatud halduslepingu täitmisele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 2 ega

§ 8lõike 5 punkti 2, kui ehitustööde hankelepingu maksumus on alla rahvusvahelise piirmäära. § 7. Pakkuja ja taotleja

(1)Pakkuja on

tähenduses riigihankes hankijale pakkumuse või esialgse pakkumuse esitanud ettevõtja.

(2)Taotleja on

tähenduses riigihankes hankijale taotluse esitanud ettevõtja.

(3)Hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda, sealhulgas isikuna, kelle vahenditele pakkuja või taotleja

§ 103

lõike 1 alusel tugineb, ainult § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]

(4)Ettevõtjad võivad esitada pakkumuse, esialgse pakkumuse või taotluse ühiselt (edaspidi vastavalt ühispakkujad ja ühistaotlejad), kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(5)Ühispakkujad või ühistaotlejad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
(6)Hankija ei või ühise pakkumuse või ühise riigihankes osalemise taotluse vastuvõtmise eeldusena nõuda, et ühispakkujad või ühistaotlejad oleksid moodustanud juriidilise isiku või muus õiguslikus vormis ühinenud. Kui ühispakkujatevaheliste õiguslike suhete teataval viisil ja teatavas mahus kindlaksmääramine on hankelepingu eseme olemusest lähtuvalt vajalik hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks, võib hankija nõuda vastavat kindlaksmääramist hankelepingu täitmise ajaks. § 8. Hankeleping
(1)Hankeleping on hankija ja ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping, sealhulgas kontsessioonileping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd.
(2)Hankelepingu võib hankija sõlmida üksnes käesolevas seaduses sätestatud korras. Seaduses sätestatud nõuete järgimata jätmine ei mõjuta hankelepingu kehtivust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hankelepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses ja teistes õigusaktides asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3)Asjade hankelepinguga ostab, üürib, rendib või liisib hankija asju kas asja omandamise õigusega või ilma. Hankelepingut, mis hõlmab lisaks asjade ostmisele asjade kohaletoomist või paigaldustöid, loetakse samuti asjade hankelepinguks.
(4)Teenuste hankelepinguga tellib hankija kõiki teenuseid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ehitustööd. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna teenuste hankelepinguga hangib hankija Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.08.2009, lk 76–136), I ja II lisas nimetatud teenuseid.
(5)Ehitustööde hankelepinguga tellib: 1) hankija Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL II lisas või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL I lisas nimetatud ehitustöid või ehitustöid koos projekteerimisega või 2) teine isik, kes ei ole hankija, ehitustööde tegemist mis tahes rahaliste vahenditega, juhul kui nõuded selleks seab hankija, kellel on otsustav mõju ehitustööde või projekteerimise üle.
(6)[Kehtetu - RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(7)Hankelepingu peab hankija sõlmima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui selle maksumus on vähemalt 20 000 eurot. Hankija võib riigihanke alusdokumentides sätestada, et hankeleping sõlmitakse kirjalikus, elektroonilises või notariaalses vormis. 2. jagu Riigihanke planeerimine § 9. Hankekord ja hankeplaan
(1)Avaliku sektori hankija kehtestab organisatsioonisisese hankekorra, kui tema ühes eelarveaastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 80 000 eurot või ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 500 000 eurot.
(2)Võrgustikusektori hankija kehtestab organisatsioonisisese hankekorra, kui tema ühes eelarveaastas planeeritavate riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 500 000 eurot.
(3)Valdkonna eest vastutav minister, kohalik omavalitsus või võrgustikusektori hankija võib kehtestada hankekorra ja hankeplaani vastavalt ministeeriumi valitsemisala hankijate, kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste või võrgustikusektori hankija kontsernis tegutsevate hankijate eest.
(4)Hankekorras sätestatakse muu hulgas: 1) riigihanke planeerimise, sealhulgas iga-aastase hankeplaani koostamise ja kinnitamise kord ning tähtpäev; 2) riigihanke eest vastutava isiku määramine, sealhulgas hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määramine; 3) alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise kord; 4) vajaduse korral sotsiaal- ja eriteenuste, sealhulgas maksumusega alla sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära, tellimise kord, välja arvatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas; 5) vajaduse korral kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas lihtsustatud korras tellitavate teenuste, sealhulgas maksumusega alla kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavate teenuste piirmäära, tellimise kord; 6) meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel, kui need meetmed ei ole kindlaks määratud muus organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas dokumendis.
(5)Hankija, kellel puudub hankekorra kehtestamise kohustus, määrab kindlaks meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks oma organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas dokumendis või hankekorra kehtestamisel hankekorras.
(6)Hankekord ja hankeplaan on avalikud. Kui hankija on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud meetmed kindlaks määranud oma organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas dokumendis, peab vastav osa dokumendist olema avalik.
(7)Hankija avaldab hankekorra või muu organisatsioonisisese töökorraldust käsitleva dokumendi või selle osa oma veebilehel viivitamata pärast hankekorra kehtestamist või muutmist või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud meetmete kindlaksmääramist või muutmist ja avaldab registris viite oma veebilehele.
(8)Hankija avaldab iga-aastase hankeplaani oma veebilehel viivitamata pärast selle kinnitamist. § 10. Turu-uuring ja ettevõtja osalemine riigihanke ettevalmistamisel
(1)Hankija võib enne riigihanke menetluse alustamist teha turu-uuringu riigihanke ettevalmistamiseks ning ettevõtjate planeeritavast riigihankest ja selles esitatavatest nõuetest teavitamiseks. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(2)Turu-uuringu käigus võib hankija konsulteerida asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ja ettevõtjatega. Saadud nõuandeid võib kasutada riigihanke kavandamisel ja korraldamisel tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi. Turu-uuringu käigus saadud nõuannete kasutamise korral tagab hankija riigihanke menetluses võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(3)Kui ettevõtja on osalenud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud turu-uuringus või olnud muul moel kaasatud riigihanke ettevalmistamisse, võtab hankija tarvitusele meetmed konkurentsi moonutamise ärahoidmiseks, sealhulgas: 1) esitab riigihanke alusdokumentides olulise teabe, mis on turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjaga vahetatud seoses riigihanke ettevalmistamisega; [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] 2) määrab pakkumuse või taotluse esitamisele piisavalt pika tähtaja, et turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjal ei tekiks seoses teabe eelneva valdamisega eelist teiste ettevõtjate ees. (3^1) Hankija ei avalda riigihanke alusdokumentides turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtja ärisaladust. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(4)Kui hankija võetud meetmed ei taga võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist, annab hankija enne

§ 95

lõike 4 punkti 7 rakendamist turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjale mõistliku tähtaja jooksul võimaluse selgitada ja tõendada, et tema kaasatus riigihanke ettevalmistamisse ei moonuta konkurentsi. 3. jagu Erandid ja eriolukorrad § 11. Erandid

(1)Käesolevat seadust ei ole hankija kohustatud rakendama, kui: [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] 1) avaliku sektori hankija hankelepingu sõlmimise või ideekonkursi korraldamise peamine eesmärk on pakkuda avalikkusele kättesaadavaid elektroonilise side võrke või neid käitada või pakkuda avalikkusele elektroonilise side teenust; [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] 2) hankeleping sõlmitakse või ideekonkurss korraldatakse Eesti ja ühe või mitme kolmanda riigi vahelises välislepingus sätestatud reeglite kohaselt ja hankelepingu eset kasutavad lepingupooled ühiselt või oma ühise projekti tarbeks; 3) hankeleping sõlmitakse või ideekonkurss korraldatakse rahvusvahelise organisatsiooni kohustusliku erimenetluse alusel; 4) hankeleping sõlmitakse sõjaväeüksuste paigutamisega seotud välislepingu alusel; 5) hankeleping sõlmitakse või ideekonkurss korraldatakse rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise finantsinstitutsiooni erimenetluse kohaselt ning lepingu on rahastanud täismahus sama organisatsioon; 6) hankelepingut või ideekonkurssi rahastab suuremas osas rahvusvaheline organisatsioon või rahvusvaheline finantsinstitutsioon ja lepingu osapooled on omavahel menetlusreeglistikus kokku leppinud; 7) hankeleping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks või kasutamiseks, sõltumata lepingu liigist; 8) hankijaks on meediateenuse osutaja, kes sõlmib teenuste tellimise või kontsessioonilepingu programmimaterjali või selle osa omandamiseks, arendamiseks, tootmiseks või koostootmiseks; 9) meediateenuste pakkujaga sõlmitakse saateaja või programmi tellimisega seotud hankeleping; 10) tellitakse vahekohtu- või lepitusteenust; 11) tellitakse õigusteenust, mis on seotud kliendi potentsiaalse esindamisega Eesti või teise riigi või rahvusvahelises kohtus, vahekohtus või ametiasutuses advokaadi poolt, ja sellega seotud õigusnõustamist või notariaalse dokumendi tõestamistoiminguga seotud teenust või hooldaja või eestkostja osutatavat õigusteenust või muud õigusteenust, mida osutab kohtu määratud isik, või õigusteenust, mis on seotud avaliku võimu teostamisega; 12) tellitakse väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, ostu, müügi või loovutamisega seotud finantsteenust, Eesti Panga osutatavaid teenuseid või tehakse tehinguid seoses Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa Stabiilsusmehhanismiga; 13) sõlmitakse laenuleping; 14) sõlmitakse tööleping; 15) hankeleping sõlmitakse mittetulundusühingu või mittetulundusliku organisatsiooniga elanikkonna kaitse või ohu ärahoidmisega seotud selliste teenuste tellimiseks, mis kuuluvad komisjoni määrusega (EÜ) nr 213/2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2195/2002 ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ riigihankemenetluste kohta seoses CPV läbivaatamisega (ELT L 74, 15.03.2008, lk 1–375), kehtestatud CPV-koodide 75250000-3, 75251000-0, 75251100-1, 75251110-4, 75251120-7, 75252000-7, 75222000-8, 98113100-9 ja 85143000-3 alla, välja arvatud patsiendiveo kiirabiteenuse tellimine; 16) sõlmitakse hankeleping reisijate veoks raudteel või metroos; 17) hankelepingu sõlmib erakond valimiskampaania raames poliitiliste kampaaniate korraldamise selliste teenuste tellimiseks, mis kuuluvad CPV-koodide 79341400-0, 92111230-3 ja 92111240-6 alla; 18) tellitakse teenust avaliku sektori hankijalt või avaliku sektori hankijate ühenduselt, kellele on Euroopa Liidu toimimise lepingu nõuetega kooskõlas oleva õigusakti alusel antud ainuõigus selle teenuse osutamiseks vastaval territooriumil; 19) tellitakse CPV-koodidega 73000000-2–73120000-9, 73300000-5, 73420000-2 ja 73430000-5 kaetud teadus- ja arendusteenust, välja arvatud, kui lepingust tuleneb kasu üksnes hankijale tema enda tegevuseks ja teenuste eest tasub täies ulatuses sama hankija; 20) hankeleping on seotud riigisaladusega või välisriigi salastatud teabega riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse tähenduses või lepingu täitmine eeldab kooskõlas õigusaktidega eriliste turvalisusnõuete täitmist või hankelepingu sõlmimine või ideekonkursi korraldamine käesolevas seaduses sätestatud korras kohustaks hankijat avaldama teavet, mida ta peab riigi oluliste julgeolekuhuvide vastaseks, või erandi kohaldamine on otseselt vajalik riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks tingimusel, et julgeolekuhuve ei saa tagada vähem sekkuvate meetmetega; 21) ta sõlmib keskse hankijaga kokkuleppe riigihanke korraldamise teenuse või riigihanke tugiteenuse osutamise kohta või

§ 43lõikes 1 nimetatud kokkuleppe.

(2)Hankelepingu sõlmimisel või ideekonkursi korraldamisel kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ei ole hankija kohustatud käesolevat seadust rakendama üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4, 7, 10, 14 ja 19 ning

§ 170lõikes 1 nimetatud juhtudel. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]

(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud välislepingu sõlmimisest teavitab selle sõlminud hankija viivitamata kirjalikult Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjoni. § 12. Sisetehing ja hankijatevaheline koostöö
(1)Käesolevat seadust ei ole avaliku sektori hankija kohustatud rakendama sisetehingutele. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(2)Sisetehing on hankeleping, mille avaliku sektori hankija (edaspidi käesolevas paragrahvis ka kontrolliv hankija) sõlmib era- või avalik-õigusliku juriidilise isikuga, kes vastab kõikidele järgmistele tingimustele (edaspidi käesolevas paragrahvis kontrollitav juriidiline isik): 1) kontrollitavat juriidilist isikut kontrollib sarnaselt oma osakonnaga kontrolliv hankija või muu juriidiline isik, kelle üle kontrollival hankijal on samasugune kontroll; 2) üle 80 protsendi kontrollitava juriidilise isiku tegevusest on nende ülesannete täitmine, mille temale on usaldanud teda kontrolliv hankija või viimase kontrollitav muu juriidiline isik; 3) kontrollitavas juriidilises isikus puudub otsene erakapitali osalus, välja arvatud seadusest tulenev kontrolli- ja vetoõiguseta erakapitali osalus, ja see ei avalda kontrollitavale juriidilisele isikule otsustavat mõju.
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud tingimus on täidetud, kui kontrollival hankijal või tema kontrollitaval muul juriidilisel isikul on otsustav mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegiliste eesmärkide ja oluliste otsuste üle.
(4)Sisetehing on ka hankeleping, mille kontrollitav juriidiline isik avaliku sektori hankijana sõlmib kontrolliva hankijaga või viimase kontrollitava muu juriidilise isikuga tingimusel, et juriidilises isikus, kellega sõlmitakse hankeleping, puudub otsene erakapitali osalus, välja arvatud seadusest tulenev kontrolli- ja vetoõiguseta erakapitali osalus, ja see ei avalda kontrollitavale juriidilisele isikule otsustavat mõju.
(5)Sisetehing on ka hankeleping, mille kontrolliv hankija sõlmib teise kontrolliva hankijaga ühiselt kontrollitava juriidilise isikuga, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) kontrollitavat juriidilist isikut kontrollivad sarnaselt oma osakonnaga kontrollivad hankijad ühiselt; 2) üle 80 protsendi kontrollitava juriidilise isiku tegevusest on nende ülesannete täitmine, mille temale on usaldanud teda kontrolliv hankija või viimase kontrollitav muu juriidiline isik; 3) kontrollitavas juriidilises isikus puudub otsene erakapitali osalus, välja arvatud seadusest tulenev kontrolli- ja vetoõiguseta erakapitali osalus, ja see ei avalda kontrollitavale juriidilisele isikule otsustavat mõju.
(6)Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud tingimus on täidetud, kui kõik kontrollivad hankijad on esindatud kontrollitava juriidilise isiku otsuseid langetavates organites, kusjuures esindaja võib esindada mitut kontrollivat hankijat või kõiki neid, ja sellistel kontrollivatel hankijatel on ühiselt otsustav mõju selle kontrollitava juriidilise isiku strateegiliste eesmärkide ja oluliste otsuste üle ning see kontrollitav juriidiline isik ei lähtu huvidest, mis on vastuolus kontrollivate hankijate huvidega.
(7)Käesolevat seadust ei ole avaliku sektori hankija kohustatud rakendama, kui ta sõlmib hankelepingu teise avaliku sektori hankija või teiste avaliku sektori hankijatega ja täidetud on kõik järgmised tingimused: [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] 1) hankelepinguga sätestatakse osalevate avaliku sektori hankijate vahelise koostöö alused või selle elluviimise tingimused eesmärgiga tagada, et avaliku sektori hankijad osutavad oma ülesandeks olevaid avalikke teenuseid ühiste eesmärkide täitmiseks; 2) koostöö tegemisel juhindutakse üksnes avaliku huviga seotud kaalutlustest; 3) vähem kui 20 protsenti hankelepinguga hõlmatud tegevustest toimub avatud turul.
(8)Käesolevas paragrahvis nimetatud tegevuste protsendimäärade kindlakstegemisel lähtutakse avaliku sektori hankija või kontrollitava juriidilise isiku hanke- või koostöölepingu sõlmimisele eelnenud kolme aasta keskmisest kogukäibest või muust asjakohasest tegevuspõhisest näitajast selle aja kohta, nagu näiteks kulud, mis on kantud seoses asjade, teenuste ja ehitustöödega. Kui avaliku sektori hankija või kontrollitava juriidilise isiku kohta sellised andmed puuduvad või ei ole need seoses hankija või kontrollitava juriidilise isiku asutamise, äritegevuse alustamise või ümberkujundamisega enam asjakohased, võib nimetatud tegevuste osakaalu hinnata majandustegevuse prognooside abil. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] § 13. Hankelepingute reserveerimine
(1)Hankija võib piirata riigihanke alusdokumentides riigihankes osalevate ettevõtjate ringi, lubades osaleda üksnes kaitstud töö keskustel ja ettevõtjatel, kelle peamine eesmärk ja igapäevane põhitegevus on puuetega, vähenenud töövõimega või ebasoodsas olukorras olevate inimeste sotsiaalne ja kutsealane integreerimine, või näha ette hankelepingu täitmise erivajadustega isikute tööhõiveprogrammi raames, kui vähemalt 30 protsenti sellises keskuses, ettevõttes või programmis töötavatest inimestest on puuetega, vähenenud töövõimega või ebasoodsas olukorras.
(2)Kaitstud töö keskus on

§ 4

punkti 4 tähenduses ettevõtja, kes pakub töökohti pikaajalistele töötutele ja vähenenud töövõimega või puuetega inimestele, kes ei ole võimelised leidma tööd tavalisel tööturul. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] 4. jagu Menetlusreeglite kohaldamine § 14. Piirmäärad

(1)Lihthanke piirmäär

tähenduses on: 1) asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot; 2) ehitustööde hankelepingu, teenuste kontsessioonilepingu, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna asjade või teenuste, välja arvatud lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingu, ning võrgustikusektori hankija sõlmitava asjade või teenuste hankelepingu korral 60 000 eurot; 3) kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ehitustööde hankelepingu ning võrgustikusektori hankija sõlmitava ehitustööde hankelepingu korral 300 000 eurot.

(2)Riigihanke piirmäär

tähenduses on: 1) asjade või teenuste hankelepingu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisa 6.–

  1. jaotises või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL XVII lisa 6.–
  2. jaotises nimetatud eriteenuste hankelepingu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 1–64) IV lisa 6.–
  3. jaotises nimetatud eriteenuste kontsessioonilepingu ja ideekonkursi korral 60 000 eurot; 2) ehitustööde hankelepingu korral 150 000 eurot; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisa 1.–
  4. jaotises või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL XVII lisa 1.–
  5. jaotises nimetatud sotsiaalteenuste hankelepingu, kontsessioonilepingu, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL IV lisa 1.–
  6. jaotises nimetatud sotsiaalteenuste kontsessioonilepingu, ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingu korral 300 000 eurot.

(3)Rahvusvaheline piirmäär, sealhulgas sotsiaal- ja eriteenuste rahvusvaheline piirmäär, on summa, mille kehtestab perioodiliselt Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL artiklite 8 ja 9, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artiklite 4 ja 6 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artiklite 15 ja 17 alusel ning mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Rahvusvahelise piirmäära avaldab registri vastutav töötleja oma veebilehel viivitamata iga kord pärast selle avaldamist Euroopa Komisjoni poolt.
(4)Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna rahvusvaheline piirmäär on summa, mille kehtestab perioodiliselt Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ artiklite 8 ja 68 alusel ning mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna rahvusvahelise piirmäära avaldab registri vastutav töötleja oma veebilehel viivitamata iga kord pärast selle avaldamist Euroopa Komisjoni poolt. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] § 15. Menetlusreeglite kohaldamine hankelepingu, välja arvatud kontsessioonilepingu sõlmimisel
(1)Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem kui riigihanke piirmäär.

(2)Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel

2. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda.

(3)Avaliku sektori hankija kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmääraga või ületab seda.

(4)Hankija kohaldab kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankelepingu sõlmimisel

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]

(5)Hankija kohaldab kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankelepingu sõlmimisel

6. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne kaitse- ja julgeolekuvaldkonna rahvusvahelise piirmääraga. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]

(6)Hankija kohaldab kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingu sõlmimisel

§-s 171 sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas lihtsustatud korras tellitavate teenuste riigihanke piirmääraga. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]

(7)Avaliku sektori hankija võib kohaldada hankelepingu sõlmimisel

  1. peatükis sätestatud korra asemel
  2. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega võrgustikusektoris ja hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda.

(8)Võrgustikusektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, ning hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega võrgustikusektoris või kui hankelepingu peamist eesmärki ei ole võimalik kindlaks määrata.

(9)Võrgustikusektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel

5. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ning hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega võrgustikusektoris või kui hankelepingu peamist eesmärki ei ole võimalik kindlaks määrata.

(10)Võrgustikusektori hankija kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel

§-s 166 sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmääraga või ületab seda ja hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega võrgustikusektoris või kui hankelepingu peamist eesmärki ei ole võimalik kindlaks määrata.

(11)Hankijal on õigus kohaldada riigihanke piirmäärast, rahvusvahelisest piirmäärast või hankelepingu olemusest tulenevalt käesolevas seaduses sätestatud kohustuslikku korda ka sellise hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus ei ulatu vastava piirmäärani või mis oma olemuselt ei vasta seda korda tingivale tunnusele.
(12)Kui hankija alustab riigihanget registris ilma seadusest tuleneva kohustuseta, on ta kohustatud järgima käesolevas seaduses sätestatud riigihanke menetluse korda. § 16. Menetlusreeglite kohaldamine kontsessioonilepingu sõlmimisel
(1)Avaliku sektori hankija või võrgustikusektori hankija, kui ta sõlmib kontsessioonilepingu seoses tema tegutsemisega võrgustikusektoris, kohaldab teenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud korda ja §-s 136 sätestatut, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]

(2)Avaliku sektori hankija ja võrgustikusektori hankija, kui ta sõlmib kontsessioonilepingu seoses tema tegutsemisega võrgustikusektoris, kohaldab kontsessioonilepingu sõlmimisel

4. peatükis sätestatud korda, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda.

(3)Avaliku sektori hankija ja võrgustikusektori hankija, kui ta sõlmib kontsessioonilepingu seoses tema tegutsemisega võrgustikusektoris, kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel

§-s 144 sätestatud korda, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on võrdne sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmääraga või ületab seda.

(4)Kui hankija korraldab

§ 15

lõike 11 alusel kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse asemel hankemenetluse, kohaldab ta §-des 135 ja 136 sätestatut. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] § 17. Menetlusreeglite kohaldamine ideekonkursi korraldamisel

(1)Avaliku sektori hankija kohaldab ideekonkursi korraldamisel

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud korda, kui ideekonkursi eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda.

(2)Võrgustikusektori hankija kohaldab ideekonkursi korraldamisel

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud korda, kui ideekonkurss on seotud tema tegutsemisega võrgustikusektoris ja ideekonkursi eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. §
  3. Menetlusreeglite kohaldamine segalepingute sõlmimisel [Kehtetu - RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] § 18^
  4. Menetlusreeglite kohaldamine segalepingute sõlmimisel

(1)Kui segalepingu esemeks on samal ajal asi, teenus ja ehitustöö või kaks nendest ja segalepingu esemed ei ole objektiivselt eraldatavad, sõlmitakse hankeleping peamisele hankelepingu esemele kohaldatavate reeglite järgi.
(2)Kui segalepingu esemeks on osaliselt sotsiaal- või eriteenus ning osaliselt muu teenus või osaliselt teenus ja osaliselt asi, määratakse segalepingu peamine ese kindlaks asja või teenuse eeldatava maksumuse järgi.
(3)Kui segalepingu esemeks on samal ajal asi, teenus ja ehitustöö või kaks nendest ning hankelepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, võib hankija sõlmida hankelepingud eraldi igale hankelepingu esemele kohaldatavat menetluskorda järgides.
(4)Kui hankija otsustab sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud segalepingu, kuigi hankelepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, sõlmib ta selle lihthanke, riigihanke või rahvusvahelist piirmäära ületavatele menetlustele kohaldatavat korda järgides, kui lepingu esemeks on asjad või teenused, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga ja ehitustööde eeldatav maksumus on vastavalt alla lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmäära.
(5)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud segalepingu peamiseks esemeks on ehitustööd, arvestab hankija pakkumuste esitamise tähtaja määramisel: 1) avatud hankemenetluses

§ 93

lõike 1 punktis 6 sätestatud minimaalset tähtaega; 2) piiratud ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, innovatsioonipartnerluses ja võistlevas dialoogis

§ 94

lõike 3 punktis 3 sätestatud minimaalset tähtaega, välja arvatud nimetatud lõike punktis 4 sätestatud juhul; 3) lihthankemenetluses

§ 125lõikes 4 sätestatud ehitustööde hankelepingule kohaldatavat minimaalset tähtaega.

(6)Kui hankija otsustab sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud segalepingu, kuigi hankelepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, kohaldab ta selle sõlmimisel: 1)

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud korda, kui asjade või teenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui riigihanke piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on riigihanke piirmäärast väiksem; 2)

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud korda, kui asjade või teenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga; 3)

2. peatükis sätestatud korda, kui asjade või teenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär; 4)

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud korda, kui asjade või teenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga.

(7)Kui segalepingu esemeks on samal ajal

kohaldamisalasse kuuluv tegevus ning

kohaldamisalast väljajääv tegevus ja lepingu esemed ei ole objektiivselt eraldatavad, sõlmib hankija lepingu peamisele esemele kohaldatavate menetlusreeglite järgi.

(8)Kui segalepingu esemeks on samal ajal

kohaldamisalasse kuuluv tegevus ja

kohaldamisalast väljajääv tegevus ning lepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, võib hankija sõlmida lepingud iga eseme kohta eraldi.

(9)Kui hankija otsustab sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud segalepingu, kuigi hankelepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, sõlmib ta selle käesolevas seaduses sätestatud korras, kui

kohaldamisalasse kuuluva tegevuse osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne käesolevas seaduses vastavale riigihankele sätestatud piirmääraga.

(10)Hankija ei või sõlmida segalepingut või segalepingu asemel mitut lepingut käesolevas seaduses riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] § 19. Menetlusreeglite kohaldamine segalepingute sõlmimisel avaliku sektori hankija poolt
(1)Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu esemeks on üheaegselt asjad või teenused, välja arvatud sotsiaal- ja eriteenused, või ehitustööd ja kontsessioonileping ning asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingu osa eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem kui riigihanke piirmäär.

(2)Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel

2. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu esemeks on üheaegselt asjad või teenused, välja arvatud sotsiaal- ja eriteenused, või ehitustööd ja kontsessioonileping ning asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingu osa eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda.

(3)Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu esemeks on samal ajal sotsiaal- või eriteenused ja kontsessioonileping ning sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]

(4)Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu esemeks on samal ajal sotsiaal- või eriteenused ja teenuste kontsessioonileping ning teenuste kontsessioonilepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui riigihanke piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] (4^1) Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel

4. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu esemeks on samal ajal sotsiaal- või eriteenused ja kontsessioonileping ning kontsessioonilepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]

(5)Kui hankelepingu esemeks on üheaegselt asjad, teenused või ehitustööd ja asjad, teenused või ehitustööd võrgustikusektoris, sõlmib avaliku sektori hankija hankelepingu peamisele esemele kohaldatavate menetlusreeglite järgi.
(6)Avaliku sektori hankija kohaldab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hankelepingu sõlmimisel

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu peamist eset ei ole võimalik kindlaks määrata ja hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem riigihanke piirmäärast, või
  3. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda.

(7)Kui hankelepingu esemeks on üheaegselt asjad, teenused või ehitustööd võrgustikusektoris ja kontsessioonileping, sõlmib avaliku sektori hankija hankelepingu peamisele esemele kohaldatavate menetlusreeglite järgi.
(8)Avaliku sektori hankija kohaldab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud hankelepingu sõlmimisel

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu peamist eset ei ole võimalik kindlaks määrata ja hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem riigihanke piirmäärast, või
  3. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. §
  4. Menetlusreeglite kohaldamine segalepingu sõlmimisel võrgustikusektori hankija poolt, kes ei ole avaliku sektori hankija

(1)Kui hankelepingu esemeks on üheaegselt asjad, teenused või ehitustööd ja kontsessioonileping, kohaldab võrgustikusektori hankija hankelepingu sõlmimisel üht järgmistest kordadest: 1)

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kord, kui asjade või teenuste või ehitustööde hankelepingu osa eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast; 2)

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kord, kui teenuste kontsessioonilepingu osa eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem riigihanke piirmäärast; 3)

5. peatükis sätestatud kord, kui asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingu osa eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hankelepingu korral, milles asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem lihthanke piirmäärast, kohaldab võrgustikusektori hankija

  1. peatükis sätestatud korda, kui ehitustöö kontsessioonilepingu osa eeldatav maksumus hankelepingus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. §
  2. Menetlusreeglite kohaldamine kaitse- ja julgeolekuvaldkonna tegevusi sisaldava segalepingu sõlmimisel

(1)Kui hankelepingu üheks esemeks on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna tegevused ja ühe hankelepingu sõlmimine on objektiivselt põhjendatav või kui hankelepingu eri osasid ei ole võimalik objektiivselt lahutada, kohaldab hankija

6. peatükis sätestatud korda.

(2)Kui hankelepingu üheks esemeks on

§ 170

lõike 1 alusel

kohaldamisalast välja jäetud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna tegevused ja ühe hankelepingu sõlmimine on objektiivselt põhjendatav või kui hankelepingu eri osasid ei ole võimalik objektiivselt lahutada, ei ole hankija kohustatud käesolevat seadust kohaldama. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] §

  1. Ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamise eeskirjad () Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada ehitustööde riigihanke piirmääraga võrdsete või seda ületavate ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamise eeskirja.
  2. jagu Riigihanke eeldatava maksumuse määramine ja riigihanke osadeks jaotamine §
  3. Riigihanke eeldatava maksumuse määramise reeglid

(1)Kõik käesolevas seaduses nimetatud eeldatavad maksumused ja eeldatavad kogumaksumused, maksumused ja kogumaksumused ning eelnevate aluseks olevad tasud ja maksed arvestatakse käibemaksuta.
(2)Riigihanke eeldatava maksumuse hulka on arvestatud: 1) hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist; 2) võimalikud ideekonkursil antavad auhinnad või osalemistasud ja teenuste hankelepingu eeldatav maksumus, kui hankija kavatseb ideekonkursi tulemusel sõlmida teenuste hankelepingu; 3) kontsessioonilepingu alusel tehtavate ehitustööde ja osutatavate teenuste kogukäive koos ehitustöödeks ja teenusteks vajalike asjade maksumusega; 4) kavandatava innovatsioonipartnerluse kõigis etappides aset leidva teadus- ja arendustegevuse ning partnerluse tulemusena välja arendatavate ja tarnitavate asjade, teenuste või ehitustööde maksimaalne hinnanguline maksumus; 5) osalemistasu osalemisega seotud kulude katteks või auhind, kui hankija seda riigihankes osalejatele maksab või annab.
(3)Riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel peab lähtuma riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel.
(4)Raamlepingu eeldatava maksumuse või dünaamilise hankesüsteemi alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatava maksumuse määramise aluseks on raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi kehtivusaja jooksul nende alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus.
(5)Kui kontsessioonilepingu maksumus on kontsessioonilepingu sõlmimise ajal vähemalt 20 protsenti suurem kui selle eeldatav maksumus, loetakse kontsessioonilepingu eeldatavaks maksumuseks kontsessioonilepingu maksumus.
(6)Kui hankija koosseisus on mitu üksust, võetakse üldjuhul riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse kõigi üksuste riigihangete eeldatav kogumaksumus. Kui iseseisvalt tegutsev üksus vastutab iseseisvalt oma riigihangete või nende osade eest, võib riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel lähtuda ainult selle üksuse riigihanke eeldatavast maksumusest.
(7)Kui väljakuulutatavas hankemenetluses teavitatakse hanketeates uue teenuste või ehitustööde hankelepingu sõlmimise võimalusest väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korras

§ 49

lõikes 5 sätestatud alustel, arvestatakse hankelepingu eeldatava maksumuse hulka sellise täiendava hankelepingu alusel tellitavate teenuste või ehitustööde eeldatav kogumaksumus.

(8)Ühtegi riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut ei või kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Kui riigihanke eeldatava maksumuse arvestamine on käesolevas peatükis sätestatust tulenevalt võimalik mitmel meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus võrdne kas lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära, peab hankija arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel.
(9)Riigihanke alustamisel, välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral, esitab hankija registrile teabe riigihanke eeldatava maksumuse kohta ja märgib, kas ta soovib eeldatava maksumuse avaldamist hanketeates või kontsessiooniteates. [RT I, 01.07.2017, 1 - jõust. 18.10.2018] § 24. Asjade või teenuste hankelepingu eeldatava maksumuse määramine
(1)Asjade hankelepingu, mille esemeks on asjade üürimine, rentimine või liisimine, eeldatav maksumus on: 1) tähtajalise hankelepingu korral, mille tähtaeg on kuni 12 kuud, hankelepingu eeldatav kogumaksumus selle kehtivusaja jooksul; 2) tähtajalise hankelepingu korral, mille tähtaeg on pikem kui 12 kuud, hankelepingu eeldatav kogumaksumus koos intresside ja asja eeldatava jääkmaksumusega pärast hankelepingu tähtaja lõppemist; 3) tähtajatu hankelepingu või hankelepingu korral, mille tähtaega ei ole võimalik eeldatava maksumuse määramise ajal kindlaks määrata, eeldatav kuumakse korrutatuna 48-ga.
(2)Asjade või teenuste hankelepingu, mis on oma olemuselt regulaarne või mida kavatsetakse kindla tähtaja jooksul uuendada, eeldatav maksumus on: 1) eelnenud 12 kuu või eelmise majandus- või eelarveaasta vältel sõlmitud järjestikuste samalaadsete hankelepingute kogumaksumus, mida on korrigeeritud, võttes võimaluse korral arvesse ka eeldatavaid muutusi ostetavates või tellitavates kogustes või hinnas hankelepingu kehtivuse järgmise perioodi vältel, või 2) esimese hankelepingu sõlmimisest arvates järgmise 12 kuu või majandus- või eelarveaasta jooksul sõlmitavate järjestikuste samalaadsete hankelepingute eeldatav kogumaksumus.
(3)Teenuste hankelepingu eeldatava maksumuse määramise aluseks on: 1) kindlustusteenuse hankelepingu alusel makstav kindlustusmakse ja muud tasud; 2) panga- või muu finantsteenuse hankelepingu alusel makstavad teenustasud, vahendustasud, intress ja muud tasud; 3) projekteerimisteenuse hankelepingu alusel teenuse eest makstav tasu, vahendustasu ja muud tasud.
(4)Teenuste hankelepingu, milles ei sätestata hankelepingu kogumaksumust, eeldatav maksumus on: 1) tähtajalise hankelepingu korral, mille tähtaeg on kuni 48 kuud, hankelepingu eeldatav kogumaksumus selle kehtivusaja jooksul; 2) tähtajatu hankelepingu korral või hankelepingu korral, mille tähtaeg on pikem kui 48 kuud, teenuse osutamise maksumus ühes kuus korrutatuna 48-ga. §
  1. Ehitustööde hankelepingu eeldatava maksumuse määramine () Ehitustööde hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel võetakse lisaks ehitustööde eeldatavale maksumusele arvesse ehitustööde tegemiseks vajalike hankijalt pakkujale üleantavate asjade ja osutatavate teenuste eeldatav maksumus üleandmise hetkel. §
  2. Kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse määramine
(1)Hankija arvestab kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse riigihanke alusdokumentides sätestatud objektiivse meetodi alusel.
(2)Kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse arvestamisel võtab hankija arvesse eelkõige: 1) mis tahes vormis valikuklausli väärtuse või kontsessioonilepingu pikendamise võimaluse; 2) tulu, mis saadakse teenuste või ehitise kasutajate makstavatest tasudest ja trahvidest, välja arvatud need, mis kogutakse hankija nimel; 3) maksed või mis tahes vormis rahalised eelised, sealhulgas teenuste kontsessioonilepingu kohustuse täitmise eest makstava hüvitise ja riiklikud investeerimistoetused, mille teeb hankija või muu avalik-õiguslik isik kontsessionäärile; 4) toetused või mis tahes vormis muud rahalised eelised kolmandatelt isikutelt kontsessioonilepingu täitmise eest; 5) tulu mis tahes vara müügist, kui see on kontsessioonilepingu osaks; 6) ehitustöö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalike hankijalt kontsessionäärile üleantavate vallasasjade ja teenuste maksumuse üleandmise hetkel; 7) pakkujatele ja taotlejatele makstavad auhinnad ja osalemistasud. § 27. Riigihanke osadeks jaotamine ühe menetluse raames
(1)Hankija võib ühe menetluse raames riigihanke osadeks jaotada, võttes riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse kõigi osade eeldatava kogumaksumuse ja sätestades hanketeates või muudes riigihanke alusdokumentides, kas ta lubab pakkujal esitada pakkumuse ühele, mitmele või kõigile osadele.
(2)Riigihanke korral, mis ei ole ühe menetluse raames osadeks jaotatud ja mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga või rahvusvahelise piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta riigihanke piirmäära ei sätesta, põhjendab hankija riigihanke alusdokumentides, miks ta otsustas riigihanke ühe menetluse raames jätta osadeks jaotamata. Osadeks jaotamata jätmise põhjendamise kohustust ei ole, kui hankeleping sõlmitakse raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(3)Hankija võib piirata ühe pakkujaga sõlmitavate hankelepingute arvu, märkides hanketeates või muus riigihanke alusdokumendis ühe pakkujaga sõlmitavate hankelepingute maksimaalse arvu.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud võimaluse kasutamisel näeb hankija riigihanke alusdokumentides ette objektiivsed ja mittediskrimineerivad alused, mis määravad kindlaks, milliste osade kohta ühe pakkujaga hankeleping sõlmitakse, juhuks kui pakkumuste hindamise tulemusena sõlmitaks ühe pakkujaga rohkem hankelepinguid, kui hankija on lõike 3 alusel maksimaalsena ette näinud.
(5)Hankija võib ühe pakkujaga sõlmitavad hankelepingud liita üheks hankelepinguks, kui ta on selle võimaluse hanketeates või muudes riigihanke alusdokumentides ette näinud ja nimetanud riigihanke osad või osade rühmad, mida võib liita. § 28. Riigihanke jaotamine eraldi riigihangeteks
(1)Hankija võib riigihanke osadeks jaotada ja osta asju ning tellida teenuseid või ehitustöid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele või kontsessioonilepingu sõlmimisele kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise või kontsessioonilepingu sõlmimise korda.
(2)Hankija ei või jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata käesolevas seaduses riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Hankija võib jaotada riigihanke osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.
(3)Hankija võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust, välja arvatud kontsessioonilepingu sõlmimise korral, kõrvale kalduda ja kohaldada osadeks jaotatava riigihanke mõne osa suhtes hankelepingute sõlmimisel vastava osa eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda eeldusel, et nende osade kogumaksumus ei ületa 20 protsenti kogu riigihanke eeldatavast maksumusest. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(4)Kui osadeks jaotatava riigihanke kõigi osade summeeritud eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, võib hankija kohaldada käesoleva paragrahvi lõiget 3 üksnes juhul, kui iga sellise osa eeldatav maksumus on: 1) asjade või teenuste hankelepingu korral alla 80 000 euro; 2) ehitustööde hankelepingu korral alla ühe miljoni euro. 6. jagu Riigihanke vahendid 1. jaotis Raamleping § 29. Raamlepingu sõlmimine
(1)Raamlepingule kohaldatakse hankelepingu sätteid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2)Raamlepingu võib sõlmida tähtajaga kuni neli aastat, välja arvatud juhul, kui pikem tähtaeg on põhjendatud, eeskätt raamlepingu esemest tulenevalt. Tähtajatu raamlepingu sõlmimine on keelatud.
(3)Raamlepingu kehtivusajal selle alusel sõlmitud hankelepingu tähtaeg võib olla raamlepingu tähtajast lühem või pikem. § 30. Hankelepingute sõlmimine raamlepingu alusel
(1)Raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel lähtutakse raamlepingu tingimustest ja käesolevas paragrahvis sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata.
(2)Raamlepingu alusel sõlmivad hankelepingu üksnes hankijad, keda on võimalik tuvastada riigihanke alusdokumentide põhjal, üksnes pakkujatega, kellega raamleping sõlmiti.
(3)Ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel sõlmitakse hankeleping raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt. Hankija võib paluda pakkujal vajaduse korral esialgset pakkumust täiendada. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(4)Kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga, ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi, korraldab hankija raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks raamlepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel minikonkursi.
(5)Minikonkurss on raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel käesolevas seaduses ja raamlepingus sätestatud korras korraldatav konkurss, mille eesmärgiks on hankelepingu sõlmimine.
(6)Kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga, on sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused, saab hankija hankelepingu sõlmimiseks valida järgmiste võimaluste vahel: 1) hankeleping sõlmitakse raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt, minikonkurssi korraldamata; 2) hankeleping sõlmitakse osaliselt raamlepingu tingimuste ja osaliselt minikonkursi tulemuste alusel.
(7)Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud võimalus tuleb ette näha riigihanke alusdokumentides, näidates ära objektiivsed kriteeriumid, millest lähtuvalt hankija otsustab minikonkursi korraldamise kasuks vastava hankelepingu eseme või riigihanke osa suhtes. Riigihanke alusdokumentides tuleb sätestada, milliseid raamlepingu tingimusi võib minikonkurss käsitleda.
(8)Hankija võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud raamlepingus sätestada hankelepingu sõlmimise tingimuse, mille kohaselt võib hankija sõlmida hankelepingu raamlepingu pooleks oleva vabalt valitud pakkujaga eeldusel, et nende hankelepingute kogumaksumus ei ületa 20 protsenti kogu raamlepingu maksumusest ja iga sellise hankelepingu maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär.
(9)Minikonkursile kohaldatakse raamlepingus sätestatud korda järgmistel tingimustel: 1) hankija teeb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku pakkumuse esitamiseks kõigile raamlepingu osapoolteks olevatele pakkujatele, kes suudavad sellist hankelepingut täita; 2) hankija sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega; 3) pakkumused esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; [RT I, 08.07.2020, 2 - jõust. 15.07.2020] 3^1) pakkumused avatakse pärast pakkumuste esitamise tähtaega, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne

§ 14

lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmääraga või lõikes 2 sätestatud vastava riigihanke piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta; [RT I, 08.07.2020, 2 - jõust. 15.07.2020] 4) hankija sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes on raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides minikonkursile kehtestatud hindamiskriteeriumite kohaselt, mis vastavad

§-des 85 ja 86 sätestatud tingimustele, esitanud majanduslikult kõige soodsama pakkumuse. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]

(10)Hankija võib raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides esitada tingimused pakkuja täiendavaks kvalifitseerimiseks minikonkursil. Minikonkursi korraldamisel võib hankija nõuda pakkujal aastase netokäibe olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui sama raamlepingu alusel samal ajal täidetavatest hankelepingutest kõige suurema hankelepingu kahekordne eeldatav maksumus. Kui hankelepingute eeldatavad maksumused ei ole teada, arvutatakse nõutav minimaalne aastane netokäive raamlepingu eeldatava maksumuse alusel. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] (10^1) Kui raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke menetluses oli kasutusel hankepass, kontrollib hankija enne minikonkursi tulemuste põhjal hankelepingu sõlmimist, kas pakkujal, kellega ta kavatseb hankelepingu sõlmida, puuduvad

§ 95

lõigetes 1 ja 4 nimetatud kõrvaldamise alused sama paragrahvi lõigetes 2, 3, 5 ja 6 sätestatud tingimustel, ega sõlmi hankelepingut pakkujaga, kellel mõni kõrvaldamise alus esineb. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] (10^2) Käesoleva paragrahvi lõiget 10^1 kohaldatakse, kui raamlepingu maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga ja hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne: 1)

§ 14

lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmääraga või 2)

§ 14

lõikes 2 sätestatud vastava riigihanke piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] (10^3) Kõrvaldamise aluste kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõike 10^1 alusel kohaldab hankija

§ 96lõigetes 2–4 sätestatut.

Hankija ei nõua kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks dokumentide esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] (10^4) Raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu puhul, kui raamleping on sõlmitud ühe pakkujaga, kui hankeleping sõlmitakse raamlepingus sätestatud tingimustel ilma minikonkurssi välja kuulutamata või kui raamlepingu maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem, võib hankija käesoleva paragrahvi lõiget 10^1 kohaldada, kui ta on selle võimaluse raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides ette näinud. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]

(11)Hankija võib teha hankelepingu sõlmimise otsuse ja esitada igale raamlepingu osapooleks olevale pakkujale selle otsuse kohta teate, milles sisalduvad väljavalitud pakkuja või pakkujate nimed ja väljavalituks mitteosutunud pakkujale esitatavas teates lisaks väljavalitud pakkumust iseloomustavad andmed ja eelised teate saaja pakkumusega võrreldes. Teade esitatakse arvestusega, et hankelepingu sõlmimisele eelneb seitsmepäevane ooteaeg teate esitamisest arvates. § 31. Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu tühisus
(1)Raamlepingu alusel sõlmitud hankeleping on tühine, kui hankija on hankelepingu sõlmimisel rikkunud

§ 30lõikes 9 sätestatud minikonkursi tingimusi, välja arvatud juhul, kui hankija on kohaldanud lõikes 11 sätestatut.

(2)Hankelepingu tühisusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel on võimalik tugineda üksnes juhul, kui hankelepingu tühisus on tuvastatud vastavalt käesolevas seaduses sätestatule. 2. jaotis Dünaamiline hankesüsteem § 32. Dünaamilise hankesüsteemi alused
(1)Dünaamiline hankesüsteem on elektrooniline hankelepingute sõlmimise menetlus, millega selle kehtivusajal kvalifitseerimise tingimustele vastavad ettevõtjad võivad jooksvalt liituda ning hankija võib liitunud taotlejatega sõlmida hankelepinguid

§-s 35 sätestatud korras.

(2)Dünaamilises hankesüsteemis kohaldatakse piiratud hankemenetluse sätteid, arvestades käesolevas jaotises sätestatud erisusi.
(3)Hankija ei või piirata dünaamilise hankesüsteemiga liituda soovivate taotlejate arvu.
(4)Dünaamilise hankesüsteemi võib jagada hankelepingute objektiivsete omaduste alusel kategooriateks. Selline omadus võib muu hulgas olla dünaamilise hankesüsteemi alusel sõlmitavate hankelepingute maksimaalne maksumus või hankelepingute täitmise geograafiline ala.
(5)Hankija võib dünaamilise hankesüsteemi kehtivusajal nõuda sellega liitunud taotlejatelt ajakohastatud hankepassi esitamist

§-s 104 sätestatud korras. Taotlejad esitavad hankepassi viie tööpäeva jooksul hankija nõude esitamisest arvates.

(6)Dünaamilise hankesüsteemiga liitunud taotlejatelt või liituda soovivatelt taotlejatelt ei tohi nõuda tasu dünaamilise hankesüsteemiga seoses.
(7)Dünaamilise hankesüsteemiga liitumiseks võib hankija nõuda ettevõtjal aastase netokäibe olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui dünaamilise hankesüsteemi alusel sõlmitavatest hankelepingutest kõige suurema hankelepingu kahekordne eeldatav maksumus.
(8)Hankija otsus taotleja liitmise kohta sisaldab otsust sama ettevõtja kvalifitseerimise kohta. § 33. Dünaamilise hankesüsteemi loomine ja lõpetamine
(1)Dünaamilise hankesüsteemi loomiseks esitab hankija registrile hanketeate, milles sätestab: 1) dünaamilise hankesüsteemi kehtivusaja; 2) kas dünaamiline hankesüsteem on jagatud kategooriateks, kategooriaid kindlaksmääravad omadused ja iga kategooria puhul kohaldatavad kvalifitseerimise tingimused; 3) pakkumuste hindamise kriteeriumid. (1^1) Hankija osutab riigihanke alusdokumentides dünaamilise hankesüsteemi alusel kavandatavate hankelepingute olemusele ja eeldatavale kogusele, samuti vajalikule teabele dünaamilises hankesüsteemis kasutatavate elektrooniliste seadmete ning ühenduse tehnilise korralduse ja selle kirjelduse kohta. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(2)Hankijal on õigus dünaamilise hankesüsteemi kehtivusaega muuta, esitades selleks registrile hanketeate.
(3)Dünaamiline hankesüsteem lõpeb selle kehtivusaja lõppemisega. Hankijal on õigus dünaamiline hankesüsteem enne tähtaega lõpetada, esitades selleks registrile hankelepingu sõlmimise teate. § 34. Dünaamilise hankesüsteemiga liitumine
(1)Hankija võimaldab igal ettevõtjal dünaamilise hankesüsteemi kehtivusajal esitada taotlusi süsteemiga liitumiseks. Liitumistaotlusi võib esitada igal ajal.
(2)Hankija vaatab dünaamilise hankesüsteemiga liitumise taotlused läbi kümne tööpäeva jooksul nende kättesaamisest arvates. Tähtaega võib põhjendatud erijuhtudel pikendada 15 tööpäevani, seda eelkõige tulenevalt vajadusest läbi vaadata täiendavaid dokumente või muul viisil kontrollida, kas kvalifitseerimise tingimused on täidetud.
(3)Hankija võib hanketeates sätestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtajast pikema tähtaja nende taotluste läbivaatamiseks, mis esitatakse 30 päeva jooksul hanketeate avaldamisest arvates. § 35. Hankelepingu sõlmimine
(1)Hankelepingu sõlmimiseks dünaamilise hankesüsteemi alusel teeb hankija sellega liitunud kõigile taotlejatele ettepaneku esitada pakkumus. Kui dünaamiline hankesüsteem on jaotatud kategooriateks, teeb hankija pakkumuse esitamise ettepaneku taotlejatele, kes liitusid dünaamilise hankesüsteemi vastava kategooriaga.
(2)Hankija võib pakkumuse esitamise ettepanekus täpsustada hanketeates sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(3)Pakkumused esitatakse kümne päeva jooksul pakkumuse esitamise ettepaneku saamisest arvates, kui hankija ei ole ettepanekus sätestanud pikemat pakkumuste esitamise tähtaega. Võrgustikusektori hankija ja dünaamilise hankesüsteemiga liitunud taotlejad võivad kokku leppida teistsuguses pakkumuste esitamise tähtajas, tingimusel et kõikidele dünaamilise hankesüsteemiga liitunud taotlejatele antakse pakkumuste esitamiseks võrdne tähtaeg. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(4)Leping sõlmitakse pakkujaga, kes on esitanud riigihanke alusdokumentidele vastava ja pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel parima pakkumuse. 3. jaotis Elektrooniline oksjon § 36. Elektroonilise oksjoni alused
(1)Elektroonilise oksjoni käigus hindab ja võrdleb hankija pakkumuste kvantitatiivsete näitajate väärtusi, et pakkumusi automaatsete hindamismeetodite abil paremuse järgi järjestada.
(2)Elektroonilist oksjonit saab kasutada lihthankemenetluses, avatud hankemenetluses, piiratud hankemenetluses ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, samuti hankelepingu sõlmimiseks dünaamilises hankesüsteemis või minikonkursi korraldamisel raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel, kui hankelepingu eset on võimalik täpselt kirjeldada.
(3)Elektroonilist oksjonit ei saa kasutada teenuste või ehitustööde riigihangetes, mille hankelepingu ese on intellektuaalne tegevus, mille puhul ei saa pakkumusi automaatsete hindamismeetodite abil paremuse järgi järjestada.
(4)Elektrooniline oksjon põhineb ühel järgmistest näitajatest: 1) üksnes pakkumuste hinnal, kui hankija sõlmib hankelepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel; 2) väärtusel, mis lähtub pakkumuse hinnast ja muudest numbriliselt väljendatavatest pakkumuste hindamise kriteeriumidest, kui hankija sõlmib hankelepingu parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel; 3) pakkumuse hinnal või pakkumuse kulul, kui hankija sõlmib hankelepingu väikseima kuluga pakkumuse alusel. § 37. Elektroonilise oksjoni korraldamine
(1)Elektroonilise oksjoni korraldamisest teavitab hankija hanketeates ning võrgustikusektori hankija puhul, kui hankemenetlust alustatakse kvalifitseerimissüsteemi teatega, pakkumuse esitamise kutses ja kui perioodilise eelteatega, taotluse esitamise ettepanekus. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(2)Enne elektroonilise oksjoni alustamist hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi lähtuvalt pakkumuste hindamise kriteeriumidest ja nende suhtelisest osakaalust.
(3)Hankija esitab kõigile vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatele samal ajal kutse osaleda elektroonilisel oksjonil. Kutsele lisatakse selle pakkuja pakkumuse hindamise tulemused. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kutses esitatakse matemaatiline valem, mida kasutatakse elektroonilisel oksjonil esitatavate väärtuste põhjal automaatselt toimuvaks pakkumuste paremuse järgi ümberjärjestamiseks ja mis sisaldab kõigi majanduslikult soodsaima pakkumuse kindlaksmääramiseks riigihanke alusdokumentides esitatud kriteeriumide osakaale, välja arvatud juhul, kui majanduslikult soodsaim pakkumus leitakse ainult hinna alusel. Selleks taandatakse kõik lubatud vahemikud varem kindlaksmääratud väärtusele.
(5)Kui alternatiivsed lahendused on lubatud, esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud valem iga alternatiivse lahenduse kohta eraldi.
(6)Elektrooniline oksjon tohib alata kõige varem kaks tööpäeva pärast kutsete esitamise kuupäeva.
(7)Elektrooniline oksjon võib toimuda mitme järjestikuse etapina. Hankija võib pakkujaid igal ajal teavitada oksjoni vastavas etapis osalejate arvust.
(8)Pakkujatel peab elektroonilise oksjoni igas etapis olema piisavalt teavet, mis võimaldab neil kindlaks teha oma koha pakkumuste paremusjärjestuses. Kui hankija on eelnevalt sellise võimaluse sätestanud, võib hankija edastada pakkujatele ka muud teavet esitatud hindade või väärtuste kohta.
(9)Hankijal on keelatud oksjoni mis tahes etapis avalikustada pakkujate isikuid. § 38. Elektroonilise oksjoni lõpetamine
(1)Hankija lõpetab elektroonilise oksjoni: 1) elektroonilise oksjoni kutses märgitud kuupäeval ja kellaajal; 2) kui elektroonilise oksjoni kutses märgitud aja jooksul väärtuste või hindade viimase esitamise ja oksjoni sulgemise vahel ei ole esitatud uusi väärtusi või hindu, mis jäävad minimaalsesse vahemikku, mille võrra peavad oksjoni käigus esitatavad uued väärtused või hinnad eelnevalt esitatutest erinema; 3) kui on läbitud elektroonilise oksjoni kutses märgitud arv oksjoni etappe ja hankija on kutses sätestanud kõikide etappide ajakava.
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud aluseid võib rakendada üheaegselt.
(3)Pärast elektroonilise oksjoni lõpetamist sõlmib hankija elektroonilise oksjoni tulemuste põhjal hankelepingu.
  1. jaotis Elektrooniline kataloog §
  2. Pakkumuse esitamine elektroonilise kataloogina
(1)Elektrooniline kataloog on pakkumuste elektroonilise koostamise ja esitamise ühtne vahend.
(2)Elektroonilise teabevahetuse korral võib hankija nõuda pakkumuse esitamist elektroonilise kataloogi kujul või pakkumusele elektroonilise kataloogi lisamist. Elektroonilise kataloogi kujul esitatud pakkumustele võib lisada muid pakkumust täiendavaid dokumente.
(3)Ettevõtjad koostavad elektroonilised kataloogid, arvestades hankija poolt riigihanke alusdokumentides sätestatud vastava riigihanke nõudeid.
(4)Kui hankija aktsepteerib või nõuab pakkumuste esitamist elektroonilise kataloogi kujul, sätestab ta selle hanketeates, ning võrgustikusektori hankija puhul, kui hankemenetlust alustatakse kvalifitseerimissüsteemi teatega, pakkumuse esitamise kutses ja kui perioodilise eelteatega, taotluse esitamise ettepanekus. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(5)Kui elektrooniline kataloog on nõutud või aktsepteeritud, esitab hankija riigihanke alusdokumentides

§ 45

lõike 8 alusel sätestatud nõuetele vastava teabe elektroonilise kataloogi vormingu, kasutatavate elektrooniliste vahendite, tehniliste ühenduste korra ja kataloogi tehnilise kirjelduse kohta. § 40. Elektroonilise kataloogi kasutamine minikonkursi puhul

(1)Kui pärast pakkumuse esitamist elektroonilise kataloogi kujul sõlmitakse raamleping mitme pakkujaga, võib avaliku sektori hankija ette näha, et raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute puhul korraldatakse minikonkurss ajakohastatud elektroonilise kataloogi alusel. Sellisel juhul kasutab hankija üht järgmistest meetoditest: 1) esitab pakkujatele kutse esitada uuesti elektrooniline kataloog, mida on kohandatud minikonkursi nõuetele; 2) kui selline võimalus oli sätestatud riigihanke alusdokumentides, teatab pakkujatele, et ta kavatseb koguda juba esitatud elektroonilistest kataloogidest vajaliku teabe minikonkursi nõuetele kohandatud pakkumuse koostamiseks.
(2)Kui hankija kasutab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud võimalust, teatab ta igale pakkujale aja, millal ta kavatseb koguda minikonkursi nõuetele kohandatud pakkumuste koostamiseks vajalikku teavet, ning annab pakkujatele võimaluse teabe esitamisest keelduda. Hankija jätab teate esitamise ja teabe kogumise vahele piisava aja.
(3)Kui hankija kasutab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud võimalust, esitab hankija enne hankelepingu sõlmimist enda kogutud teabe vastavale pakkujale, võimaldamaks tal esitada vastuväiteid või kinnitada, et kogutud teabe põhjal hankija koostatud pakkumus ei sisalda sisulisi vigu. § 41. Elektroonilise kataloogi kasutamine dünaamilises hankesüsteemis
(1)Hankija võib sõlmida hankelepingu dünaamilise hankesüsteemi alusel, nõudes vastava hankelepingu sõlmimiseks pakkumuste esitamist elektroonilise kataloogina.
(2)Hankija võib sõlmida hankelepingu dünaamilise hankesüsteemi alusel kooskõlas

§ 40

lõike 1 punktiga 2 ning lõigetega 2 ja 3 tingimusel, et koos dünaamilise hankesüsteemiga liitumise taotlusega esitatakse elektrooniline kataloog, mis vastab hankija sätestatud tehnilisele kirjeldusele ja vormingule. Kui hankija teatab taotlejatele, et kasutab § 40 lõike 1 punktis 2 nimetatud võimalust, täidavad taotlejad selle kataloogi. § 41^1. Jaotise kohaldamisala

(1)Käesolevat jaotist kohaldatakse riigihangetes, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne: 1)

§ 14

lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmääraga või 2)

§ 14lõikes 2 sätestatud vastava riigihanke piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta.

(2)Raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimisel kohaldatakse käesolevat jaotist, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne: 1)

§ 14

lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmääraga või 2)

§ 14

lõikes 2 sätestatud vastava riigihanke piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta. [RT I, 08.07.2020, 2 - jõust. 15.07.2020] 5. jaotis Riigihangete konsolideerimine § 42. Kesksed riigihanked

(1)Keskne riigihange on keskse hankija poolt hankijale asjade ostmine või teenuste tellimine või hankelepingu või raamlepingu sõlmimine hankijale asjade ostmiseks või teenuste või ehitustööde tellimiseks.
(2)Vabariigi Valitsus võib nimetada keskse hankija ja määrata, millises ulatuses keskne hankija hankijate eest riigihankeid korraldab.
(3)Vabariigi Valitsus võib otsustada, et hankija ei korralda Vabariigi Valitsuse määratud ulatuses riigihankeid iseseisvalt ega ühiselt, välja arvatud

§-s 44 sätestatud alustel.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata põhiseadusliku institutsiooni, avalik-õigusliku juriidilise isiku, hankijaks oleva eraõigusliku juriidilise isiku ja kohaliku omavalitsuse üksuse riigihangete korraldamisele.
(5)Minister võib nimetada keskse hankija ministeeriumi valitsemisala piires ja määrata, millises ulatuses keskne hankija hankijate eest riigihankeid korraldab.
(6)Minister võib otsustada, et hankija ei korralda käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel määratud ulatuses riigihankeid iseseisvalt ega ühiselt.
(7)

§ 5

lõike 2 punktis 2 nimetatud hankija volitusel võib tema eest riigihanke korraldada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 62 lõike 1 punktis 3 sätestatud koostöövormis asutus või muu keskse hankijana tegutsev ühing. (7^1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib nimetada keskse hankija kohaliku omavalitsuse piires ja määrata, millises ulatuses keskne hankija hankijate eest riigihankeid korraldab, ning otsustada, et hankija ei korralda määratud ulatuses riigihankeid iseseisvalt ega teiste hankijatega ühiselt. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]

(8)Hankija võib ühineda keskse hankija korraldatava riigihankega, sõlmides keskse hankijaga kokkuleppe, milles lepitakse vajaduse korral muu hulgas kokku keskse hankija esinduse ulatus, keskse hankimisega seotud kulude hüvitamine või tasu maksmine kesksele hankijale.
(9)Hankija võib kasutada keskse hankija loodud dünaamilist hankesüsteemi, kui selline võimalus on sätestatud dünaamilise hankesüsteemi loomise hanketeates.
(10)Riigihanke tugiteenus on riigihanget toetav tegevus, sealhulgas tehnilise taristu haldamine hankelepingute sõlmimiseks, riigihankealane nõustamine ning riigihanke ettevalmistamine ja toimingute tegemine hankija nimel.
(11)Keskse hankimise korral vastutab hankija üksnes riigihanke etappide või toimingute eest, mille ta korraldab iseseisvalt. § 43. Ühishanked
(1)Ühishange on kahe või enama hankija sõlmitud kokkuleppe alusel korraldatud ühine riigihange, kus üks ühishankes osalevatest hankijatest korraldab volituse alusel riigihanke teise või teiste hankijate eest.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppes lepitakse vajaduse korral muu hulgas kokku hankija esinduse ulatus, ühise hankimisega seotud kulude hüvitamine või tasu maksmine.
(3)Hankijad vastutavad solidaarselt

nõuete järgimise eest, kui riigihange korraldatakse täielikult kõigi vastavate hankijate huvides, isegi kui riigihanget juhib oma nimel üks hankijatest.

(4)Kui üksnes mõned riigihanke etapid või toimingud viiakse läbi ühiselt, vastutavad vastavad hankijad nende etappide või toimingute ulatuses solidaarselt

nõuete järgimise eest. Iseseisvalt läbi viidavate riigihanke etappide ja toimingute eest vastutab iga hankija ainuisikuliselt. § 44. Piiriülesed riigihanked

(1)Euroopa Liidu eri liikmesriikide hankijad võivad korraldada ühiseid või keskseid piiriüleseid riigihankeid käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(2)Euroopa Liidu eri liikmesriikide hankijad ei korralda piiriüleseid riigihankeid eesmärgiga vältida neile oma asukoha liikmesriigi õigusest tulenevate sätete kohaldamist kooskõlas liidu õigusega.
(3)Keskne hankimine, sealhulgas dünaamilise hankesüsteemi ja raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimine, toimub keskse hankija asukoha liikmesriigi õiguse kohaselt. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(4)Euroopa Liidu eri liikmesriigi hankijad võivad kokku leppida riigihangete ühises korraldamises, sõlmides omavahelise koostöö aluseks oleva lepingu, milles määratakse kindlaks vastutuse jagunemine hankijate vahel ja sellest tulenev kohaldatav liikmesriigi õigus, mis tuleb avaldada riigihanke alusdokumentides, ja riigihanke korraldamise korralduslikud üksikasjad.
(5)Keskse hankimise korral vastutab hankija üksnes riigihanke etappide või toimingute eest, mille ta korraldab iseseisvalt.
(6)Kui mitu Euroopa Liidu eri liikmesriigi avaliku sektori hankijat on moodustanud riigihangete ühiseks korraldamiseks ühise juriidilise isiku, sätestatakse ühise juriidilise isiku pädeva organi otsuses kohaldamisele kuuluv riigihankeõigus, mis võib olla kas selle isiku registrijärgse asukoha liikmesriigi või selle isiku tegevuskoha liikmesriigi riigihankeõigus.
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud riigihankeõiguse valikut võib kohaldada tähtajatult, kui see on sätestatud ühise juriidilise isiku asutamisaktis, või teatava aja jooksul või teatud tüüpi hankelepingute või mõne asjaomase hankelepingu suhtes. 7. jagu Teabevahetuse reeglid ja dokumentide vorminõuded § 45. Teabevahetus
(1)Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, toimub kogu riigihankega seotud teabevahetus hankija ja ettevõtja vahel, sealhulgas riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemine ning pakkumuse, taotluse ja selgituste esitamine, elektrooniliselt, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne: 1)

§ 14

lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmääraga või 2)

§ 14

lõikes 2 sätestatud vastava riigihanke piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta. [RT I, 08.07.2020, 2 - jõust. 15.07.2020] (1^1) Raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1 juhul, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne: 1)

§ 14

lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmääraga või 2)

§ 14

lõikes 2 sätestatud vastava riigihanke piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta. [RT I, 08.07.2020, 2 - jõust. 15.07.2020]

(2)Teabevahetus ei pea toimuma elektrooniliselt niisuguse teabe osa kohta, mille puhul: 1) hanke spetsiifilise olemuse tõttu nõuaks elektrooniliste vahendite kasutamine erivahendeid, seadmeid või failivorminguid, mis ei ole üldiselt kättesaadavad või mida ei toeta üldiselt kättesaadavad rakendused; 2) pakkumuse jaoks sobivaid failivorminguid toetavad rakendused kasutavad failivorminguid, mida ei ole võimalik töödelda ühegi teise avatud või üldiselt kättesaadava rakendusega või mis on kasutatavad tööstusomandi kasutamise korra alusel ja avaliku sektori hankija ei saa neid teha allalaadimiseks või kaugkasutamiseks kättesaadavaks; 3) riigihanke alusdokumentides nõutakse füüsilise või mõõtkavas mudeli, näidise või planšeti esitamist, mida ei saa edastada elektrooniliste vahendite abil; [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] 4) muude kui elektrooniliste vahendite kasutamine on vajalik kas nende sidevahendite turvalisuse rikkumise ohu tõttu või eriti tundliku iseloomuga teabe kaitsmiseks, mis nõuab niivõrd kõrgetasemelist kaitset, et seda ei ole võimalik tagada nende elektrooniliste vahendite ja seadmetega, mis on kas ettevõtjatele üldiselt kättesaadavad või mida hankija saab neile kättesaadavaks teha; 5) hankija peab ettevõtjaga läbirääkimisi või dialoogi.
(3)Arvestamata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut, esitab hankija Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil riigihangete registrile kõik järgmised teated: 1) eelteade ja perioodiline eelteade; 2) hankijaprofiili teade; 3) hanketeade; 4) hankelepingu sõlmimise teade; 5) ideekonkursi teade; 6) ideekonkursi tulemused; 7) hankelepingu muutmise teade; 8) kvalifitseerimissüsteemi teade; 9) vabatahtlik teade; 10) kontsessiooniteade.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teated peavad sisaldama vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2009/81/EÜ, 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL lisades vastava teate kohta sätestatud teavet. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(5)Suuline teabevahetus on lubatud riigihanke ebaolulistes elementides, kui selle sisu on piisavas ulatuses dokumenteeritud. Riigihanke olulised elemendid, mille puhul suuline teabevahetus ei ole lubatud, on riigihanke alusdokumendid, pakkumus ja taotlus.
(6)Riigihanke alustamiseks registrile teate esitamisel märgib hankija, kas riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda või kas ta soovib teate vabatahtlikku edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral või muul juhul, kui hankija leiab, et riigihanke alustamiseks registrile teate esitamine ei ole

alusel nõutav, märgib hankija nimetatud teabe vabatahtlikus teates või hankelepingu sõlmimise teates.

(7)Hankija tagab teabevahetuses andmete tervikluse ning pakkumuse ja taotluse konfidentsiaalsuse. [RT I, 08.07.2020, 2 - jõust. 15.07.2020] (7^1) Hankija tutvub pakkumuste või taotluste sisuga alles pärast nende esitamise tähtpäeva saabumist, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne: 1)

§ 14

lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmääraga või 2)

§ 14

lõikes 2 sätestatud vastava riigihanke piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta. [RT I, 08.07.2020, 2 - jõust. 15.07.2020] (7^2) Raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 7^1 juhul, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne: 1)

§ 14

lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmääraga või 2)

§ 14

lõikes 2 sätestatud vastava riigihanke piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta. [RT I, 08.07.2020, 2 - jõust. 15.07.2020]

(8)Nõuded elektroonilise teabevahetuse seadmele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 46. Selgitused
(1)Hankija teeb riigihanke alusdokumentidega seotud selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid elektrooniliselt kättesaadavaks kolme tööpäeva jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. Kui kogu riigihanke teabevahetus ei toimu elektrooniliselt, esitab hankija selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid sama tähtaja jooksul kõikidele hankijale teadaolevatele riigihankest huvitatud ettevõtjatele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2)Kui riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt kuut päeva,

§ 93

lõike 2 punktis 2 ja § 94 lõikes 4 nimetatud juhtudel nelja päeva ning lihthankemenetluses või sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses kahte tööpäeva, ei ole hankija kohustatud selgitustaotlusele vastama. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]

(3)Riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid ei tohi sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta.
(4)Ettevõtja esitab hankijale selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid kõrvaldamise aluste puudumise, heastamise või kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete või pakkumuses esitatud andmete kohta kolme tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest arvates. Hankija võib mõjuvatel põhjustel ettevõtjale antud dokumentide või selgituste esitamise tähtaega pikendada. § 46^1. Ärisaladus
(1)Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid.
(2)Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu seda osa, mille pakkuja on pakkumuses ärisaladusena märkinud. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] § 47. Ettevõtjate teavitamine hankija otsustest
(1)Hankija esitab otsuse tegemise ajal riigihankes osalevale ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate järgmiste otsuste kohta: 1) ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus; 2)

§ 97

lõike 2 alusel tehtud riigihanke menetlusest kõrvaldamata jätmise otsus; [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] 3) kvalifitseerimise otsus; 4) kvalifitseerimata jätmise otsus; 5) pakkumuse tagasilükkamise otsus; 6) kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsus; 7)

§ 70

lõikes 3 nimetatud otsus; 8) dünaamilise hankesüsteemiga liitumise lubamise otsus; 9) pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus; 10) pakkumuse edukaks tunnistamise otsus; 11)

§ 30

lõikes 11 ja § 72 lõikes 6^1 nimetatud hankelepingu sõlmimise otsus; [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] 12)

§ 73

lõike 3 punkti 6 alusel riigihanke kehtetuks tunnistamise otsus; 13)

§ 111lõikes 7 nimetatud otsus. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]

(2)Riigihankes osalev ettevõtja on käesoleva paragrahvi tähenduses pakkuja, taotleja või ettevõtja, kes osales väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses, milles pakkumuse esitamine ei olnud nõutav.
(3)Hankija lisab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 nimetatud otsuse kohta esitatavale teatele riigihanke kehtetuks tunnistamise põhjused.
(4)Koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatega esitab hankija: 1) ettevõtjale tema kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise põhjused; 1^1) ettevõtjale tema pakkumuse läbi vaatamata jätmise põhjused; [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] 2) pakkujale tema pakkumuse tagasilükkamise põhjused; 3) vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja (edaspidi edukas pakkuja) või pakkujate nimed ja need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes. (4^1) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusele järgneb hankelepingu või raamlepingu sõlmimine, lisab hankija otsuse kohta esitatavale teatele märke perioodi pikkuse kohta, mille jooksul hankija ei või hankelepingut sõlmida (edaspidi ooteaeg). [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(5)Hankija jätab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates esitamata teabe, mille avaldamine takistaks õigusaktide täitmist, oleks vastuolus avaliku huviga, rikuks ettevõtjate ärisaladust või kahjustaks konkurentsi.
(6)Hankija võib kalduda kõrvale käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast, kui ta esitab ettevõtjale lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud teabe korraga kolme tööpäeva jooksul pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse või riigihanke lõppemise aluseks oleva otsuse tegemisest arvates eeldusel, et otsus on tehtud mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul pakkumuste avamisest arvates. 2. peatükk Hankemenetlus 1. jagu Hankemenetluse liigid ja nende kohaldamine 1. jaotis Hankemenetluse valiku alused § 48. Hankemenetluse valik
(1)Hankija on kohustatud korraldama riigihanke avatud või piiratud hankemenetlusena, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2)Hankijal on õigus luua innovatsioonipartnerlus, kui tal on tekkinud vajadus selliste innovaatiliste asjade, teenuste või ehitustööde järele, mida ei ole võimalik rahuldada turul juba olemasolevate asjade, teenuste või ehitustööde hankimisega. Innovatsioonipartnerlus luuakse eesmärgiga välja töötada innovaatilisi asju, teenuseid või ehitustöid ning neid hankida hankija ja innovatsioonipartnerluses osalejate vahel kokkulepitud kvaliteedi ja hinnaga.
(3)Hankijal on õigus korraldada riigihange konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogina, kui: 1) riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; 2) kõik avatud või piiratud hankemenetluse käigus esitatud pakkumused olid vastuvõetamatud; 3) hankija ei ole objektiivselt võimeline kindlaks määrama oma vajadusi rahuldavaid tehnilisi lahendusi vastavalt

§-des 87 ja 88 sätestatule; 4) hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemus, keerukus või nendega seotud õiguslikud või rahalised asjaolud või riskid ei võimalda kindlaks määrata hankelepingu tingimusi piisava täpsusega, et sõlmida hankeleping avatud või piiratud hankemenetluse tulemusena; [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] 5) hankelepingu ese hõlmab projekteerimisteenuse tellimist või innovaatiliste lahenduste väljatöötamist või 6) hankija vajadusi ei saa rahuldada turul olemasolevate lahenduste kohandamisega.

(4)Vastuvõetamatuks pakkumuseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 tähenduses on pakkumus: 1) mis ei vasta riigihanke alusdokumentide tingimustele; 2) mis on esitatud hilinemisega; 3) mis on esitatud konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse, kooskõlastatud tegevuse või korruptsiooni tulemusel; 4) mille maksumus on põhjendamatult madal; 5) mille maksumus ületab riigihanke eeldatavat maksumust, mis on kindlaks määratud ja dokumenteeritud enne avatud või piiratud hankemenetluse alustamist, või 6) mille on esitanud pakkuja, kes ei vasta kvalifitseerimise tingimustele. § 49. Riigihanke korraldamine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena
(1)Hankijal on õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui: 1) avatud või piiratud hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või kõik esitatud pakkumused olid riigihanke alusdokumentidele mittevastavad või kõik taotlused esitati taotlejate poolt, kes kuuluvad või võivad kuuluda kõrvaldamisele

§ 95

lõike 1 või 4 alusel või kes ei vasta kvalifitseerimise tingimustele, ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta; 2) hankelepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomisel või omandamisel, või [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] 3) hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada

§-des 92–94, § 125 lõikes 4 või § 126 lõikes 6^1 sätestatud tähtajast. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]

(2)Riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks pakkumuseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ja

§ 50

punkti 10 tähenduses peetakse pakkumust, mis ei vasta oluliselt muutmata kujul olemuslikult riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja hankija vajadustele.

(3)Asjade hankelepingu sõlmimisel on hankijal õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustele korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui: 1) hankelepingu esemeks olevaid asju toodetakse üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil ja hankelepingu ese ei hõlma asju, mida toodetakse tulu saamiseks masstoodanguna või teadusuuringute või arendustegevusega seotud kulude katmiseks; 2) asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa ülemääraseid tehnilisi probleeme, kusjuures sellise täiendava hankelepingu kestus ei või ületada kolme aastat, või 3) asju ostetakse kaubabörsil.
(4)Asjade või teenuste hankelepingu sõlmimisel on hankijal õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud alustele korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui asju või teenuseid ostetakse eriti soodsatel tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus, või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe jõustamiseks.
(5)Teenuste või ehitustööde hankelepingu sõlmimisel on hankijal õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 sätestatud alustele korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui tellitakse uusi teenuseid või ehitustöid, mis seisnevad samalt pakkujalt väljakuulutatava hankemenetluse tulemusel kuni kolm aastat varem sõlmitud hankelepingu alusel tellitud ja esialgse projektiga kooskõlas olevate samalaadsete teenuste või ehitustööde kordamises, kusjuures esialgses hanketeates on teavitatud teenuste või ehitustööde ulatusest, sellise hankelepingu tingimustest ja sõlmimise võimalusest väljakuulutatava hankemenetluse tulemusel. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(6)Teenuste hankelepingu sõlmimisel on hankijal õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud alustele korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankeleping sõlmitakse käesolevas seaduses sätestatud korras korraldatud ideekonkursi võitjaga või ühega võitjatest ja selline tingimus oli sätestatud ideekonkursi kutses. Kui hankeleping sõlmitakse ühega ideekonkursi võitjatest, peetakse läbirääkimisi kõigi võitjatega.
(7)Euroopa Komisjoni nõudel saadab hankija käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud aluse rakendamise asjaolude kohta Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjonile vastavasisulise aruande. § 50. Riigihanke korraldamine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena riigihangetes eeldatava maksumusega alla rahvusvahelise piirmäära () Lisaks

§-s 49 sätestatud alustele on hankijal õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui riigihanke eeldatav maksumus on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast ja: 1) hankelepingu ese on litsents kasutada raamatukogu dokumente või andmebaasi; 2) asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära kasutades tavalisest turuhinnast oluliselt madalama hinnaga; 3) asju ostetakse või teenuseid või ehitustöid tellitakse diplomaatilise esinduse jaoks välisriigis; 4) asju ostetakse või teenuseid tellitakse kinnipidamisasutuselt või selle tootmisüksusi haldavalt riigi äriühingult

§ 5

lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hankija poolt; 5) hankelepingu ese on õhutransporditeenused; 6) hankelepingu ese on arhivaal, teavik, teavikute kasutuslitsents või muuseumikogusse arvatav kultuuriväärtusega asi; [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] 7) hankelepingu ese on teadus- ja arendustegevuseks otseselt kasutatav asi ning hankija on juriidiline isik või asutus, mis vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud tingimustele; [RT I, 12.07.2025, 1 - jõust. 01.10.2025] 8) asju ostetakse seoses lavastuse või kontsertkava ettevalmistamise ja läbiviimisega ning hankijaks on etendusasutus; 9) ostetakse toidukaupu, või 10) võistleva dialoogi, innovatsioonipartnerluse või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või kõik esitatud pakkumused olid riigihanke alusdokumentidele mittevastavad või kõik taotlused esitati taotlejate poolt, kes kuuluvad või võivad kuuluda kõrvaldamisele

§ 95

lõike 1 või 4 alusel või kes ei vasta kvalifitseerimise tingimustele, ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta. 11) [kehtetu - RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.05.2026]

  1. jaotis Avatud hankemenetlus §
  2. Avatud hankemenetluse põhimõtted () Avatud hankemenetluses võib pakkumuse esitada iga ettevõtja, kelle osalemine riigihankes ei ole välistatud võimalike

§ 7lõike 3 alusel kehtestatud piirangute alusel. § 52. Pakkumuste esitamine, avamine ja hindamine

(1)Koos pakkumusega esitab pakkuja hankepassi vastavalt riigihanke alusdokumentides nõutule. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(2)Hankija avab kõik pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitatud pakkumused, kontrollib kõigi pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ja riigihanke alusdokumentides sätestatule ja kvalifitseeritud pakkujate pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas peatükis sätestatud korras. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(3)Hankija võib kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas seaduses sätestatud korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Sellisel juhul tagab hankija, et hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kes oleks tulnud

§ 95lõike 1 alusel hankemenetlusest kõrvaldada või kes ei vasta hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele.

(4)Hankijal on avatud hankemenetluses keelatud pidada läbirääkimisi.
  1. jaotis Piiratud hankemenetlus §
  2. Piiratud hankemenetluse põhimõtted () Piiratud hankemenetluses võib iga ettevõtja esitada hankemenetluses osalemise taotluse, kuid pakkumuse saavad esitada üksnes need objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel hankija valitud taotlejad, kellele hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku. §
  3. Taotluste esitamine ja läbivaatamine
(1)Koos hankemenetluses osalemise taotlusega esitab taotleja hankepassi vastavalt riigihanke alusdokumentides nõutule. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(2)Hankija kontrollib iga tähtajaks hankemenetluses osalemise taotluse esitanud taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ja riigihanke alusdokumentides sätestatule. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(3)Hankija võib piirata nende taotlejate arvu, kellele ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku, sätestades hanketeates arvulise alammäära, mis võib olla minimaalselt viis, ja vajaduse korral ülemmäära ning objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid nende taotlejate valimiseks. Ettepaneku saavate taotlejate arv peab olema piisav konkurentsi tagamiseks. § 55. Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine
(1)Hankija teeb igale kvalifitseeritud taotlejale, või juhul kui ta on hanketeates piiranud taotlejate arvu vastavalt

§ 54

lõikele 3, vähemalt nimetatud arvule väljavalitud kvalifitseeritud taotlejatele samaaegselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku esitada pakkumus.

(2)Kui kvalifitseeritud taotlejate arv on väiksem hanketeates nimetatud taotlejate alammäärast, võib hankija hankemenetlust jätkata, tehes pakkumuse esitamise ettepaneku kõigile kvalifitseeritud taotlejatele. § 56. Pakkumuste avamine ja hindamine
(1)Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused, kontrollib nende vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas peatükis sätestatud korras.
(2)Hankijal on keelatud pidada piiratud hankemenetluses läbirääkimisi.
  1. jaotis Innovatsioonipartnerlus §
  2. Innovatsioonipartnerluse põhimõtted
(1)Innovatsioonipartnerluse korral võib iga ettevõtja esitada hankemenetluses osalemise taotluse, kuid läbirääkimistes saavad osaleda ja pakkumuse esitada üksnes need hankija poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejad, kellele hankija teeb ettepaneku esitada pakkumus.
(2)Innovatsioonipartnerluse võib luua ühe või mitme pakkujaga. § 58. Taotluste esitamine ja läbivaatamine innovatsioonipartnerluses
(1)Koos hankemenetluses osalemise taotlusega esitab taotleja hankepassi vastavalt riigihanke alusdokumentides nõutule. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(2)Hankija kontrollib iga tähtajaks hankemenetluses osalemise taotluse esitanud taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ja riigihanke alusdokumentides sätestatule. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(3)Hankija võib piirata nende taotlejate arvu, kellele ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku, sätestades hanketeates arvulise alammäära, mis võib olla minimaalselt kolm, ja vajaduse korral ülemmäära ning objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid nende taotlejate valimiseks. Ettepaneku saavate taotlejate arv peab olema piisav konkurentsi tagamiseks.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid võivad eelkõige olla seotud taotleja suutlikkusega teadus- ja arendustegevuse ning innovaatiliste lahenduste väljatöötamise ja rakendamise valdkonnas. § 59. Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine innovatsioonipartnerluses
(1)Hankija teeb igale kvalifitseeritud taotlejale, või juhul kui ta on hanketeates piiranud taotlejate arvu vastavalt

§ 58

lõikele 3, vähemalt nimetatud arvule väljavalitud kvalifitseeritud taotlejatele samaaegselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku esitada pakkumus.

(2)Kui kvalifitseeritud taotlejate arv on väiksem hanketeates nimetatud taotlejate alammäärast, võib hankija hankemenetlust jätkata, tehes pakkumuse esitamise ettepaneku kõigile kvalifitseeritud taotlejatele. § 60. Pakkumuste avamine ja läbirääkimiste pidamine innovatsioonipartnerluses
(1)Hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ja kontrollib nende vastavust tingimustele, mille ta on riigihanke alusdokumentides sätestanud.
(2)Hankija võib vastavaks tunnistatud pakkumuste ja etapi viisi peetavate läbirääkimiste puhul kõikide edasiste pakkumuste üle läbirääkimisi pidada, et valida välja edukas pakkumus. Läbi ei räägita hindamiskriteeriumide ega läbiräägitavate tingimuste miinimumnõuete üle. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(3)Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja ega taotleja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja või taotleja nõusolekuta.
(4)Kui hankija on sätestanud sellise võimaluse riigihanke alusdokumentides, võib ta korraldada läbirääkimised järjestikuste etappidena ja vähendada igas etapis läbiräägitavate pakkumuste arvu, kohaldades selleks riigihanke alusdokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. Sobivate pakkumuste olemasolu korral peab viimases etapis läbiräägitavate pakkumuste arv olema piisav konkurentsi tagamiseks.
(5)Hankija teavitab kõiki menetluses osalevaid pakkujaid, kelle pakkumusi ei ole käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt kõrvale lükatud, üheaegselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõikidest tehnilises kirjelduses või muudes tingimustes tehtud muudatustest ja annab pakkujatele piisavalt aega uute pakkumuste esitamiseks. Läbiräägitavate tingimuste miinimumnõuetes ei ole muudatuste tegemine lubatud. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022] § 61. Pakkumuste hindamine innovatsioonipartnerluses
(1)Hankija teavitab pakkujaid läbirääkimiste lõpetamisest ja määrab tähtaja lõplike pakkumuste esitamiseks. Hankijal on keelatud pidada hankemenetluse käigus läbirääkimisi pärast läbirääkimiste lõpetamise kohta teate esitamist. Lõplike pakkumuste üle läbi ei räägita.
(2)Hankija kontrollib lõplike pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas peatükis sätestatud korras. § 62. Innovatsioonipartnerluse loomine
(1)Innovatsioonipartnerluse loomise hankelepingus määrab hankija kindlaks innovatsioonipartnerluse struktuuri kuuluvad järjestikused etapid, vahe-eesmärgid ja tasu osamaksetena tasumise. Innovatsioonipartnerluse etappide kindlaksmääramisel võtab hankija arvesse teadusuuringute ja innovatsiooniprotsessi osi, mis võivad hõlmata asjade tootmist, teenuste osutamist või ehitustööde tegemist.
(2)Kui hankija on sellise võimaluse ja tingimused riigihanke alusdokumentides ette näinud, võib ta vastavalt vahe-eesmärkide täitmisele pärast iga etappi otsustada innovatsioonipartnerlus lõpetada või vähendada innovatsioonipartnerluse loomiseks hankelepingu sõlminud pakkujate (edaspidi partnerid) arvu.
(3)Innovatsioonipartnerluse struktuuri, sealhulgas etappide kestuse ja maksumuse kindlaksmääramisel võtab hankija arvesse kavandatava lahenduse uuenduslikkust ja selle väljatöötamiseks vajalike teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse iseloomu. Innovatsioonipartnerluse tulemusena hangitavate asjade, teenuste ja ehitustööde maksumus ei tohi olla ebaproportsionaalne võrreldes nende väljaarendamiseks tehtavate investeeringutega.
(4)Hankija ei avalda teistele partneritele innovatsioonipartnerluse käigus pakutud lahendusi ega muud konfidentsiaalset teavet ilma selle partneri nõusolekuta.
  1. jaotis Võistlev dialoog §
  2. Võistleva dialoogi põhimõtted () Võistleva dialoogi korral võib iga ettevõtja esitada hankemenetluses osalemise taotluse ning hankija peab tema poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejatega dialoogi vormis läbirääkimisi, et välja selgitada üks või mitu kasutusomaduste ja funktsionaalsuse poolest kõige enam tema vajaduste rahuldamiseks sobivat lahendust. §
  3. Taotluste esitamine ja läbivaatamine võistlevas dialoogis
(1)Koos hankemenetluses osalemise taotlusega esitab taotleja hankepassi vastavalt riigihanke alusdokumentides nõutule. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(2)Hankija kontrollib kõigi tähtajaks hankemenetluses osalemise taotluse esitanud taotlejate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ning riigihanke alusdokumentides sätestatule. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(3)Hankija võib piirata nende taotlejate arvu, kellele ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku, sätestades hanketeates arvulise alammäära, mis võib olla minimaalselt kolm, ja vajaduse korral ülemmäära ning objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid nende taotlejate valimiseks. Ettepaneku saavate taotlejate arv peab olema piisav konkurentsi tagamiseks. § 65. Dialoogi läbiviimine
(1)Hankija teeb igale kvalifitseeritud taotlejale, või juhul kui ta on hanketeates piiranud taotlejate arvu vastavalt

§ 64

lõikele 3, vähemalt nimetatud arvule väljavalitud kvalifitseeritud taotlejatele samaaegselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku alustada dialoogi hankija vajadusi kõige paremini rahuldava lahenduse või lahenduste väljaselgitamiseks.

(2)Kui kvalifitseeritud taotlejate arv on väiksem kui hanketeates nimetatud taotlejate arvuline alammäär, võib hankija hankemenetlust jätkata, tehes kõigile kvalifitseeritud taotlejatele ettepaneku alustada dialoogi. (2^1)

§ 48

lõike 3 punktis 2 sätestatud juhul teeb avaliku sektori hankija otsuse riigihanke jätkamise kohta võistleva dialoogina ja dialoogi alustamise kohta, kui ta alustab dialoogi üksnes kõigi nende pakkujatega, keda varem avatud või piiratud hankemenetluse käigus ei ole kõrvaldatud, kes on kvalifitseeritud ning kes on esitanud vorminõuetele vastava pakkumuse. Sel juhul käesoleva paragrahvi lõikeid 4 ja 8 ei kohaldata. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]

(3)Hankija tagab kõikide dialoogis osalevate taotlejate võrdse kohtlemise dialoogi ajal. Hankija ei või avaldada teavet diskrimineerival viisil ega avaldada dialoogi käigus taotleja pakutud lahendusi ega muud konfidentsiaalset teavet teistele dialoogis osalevatele taotlejatele ega kolmandatele isikutele ilma taotleja nõusolekuta.
(4)Kui hankija on sätestanud sellise võimaluse hanketeates või kirjeldavas dokumendis, võib ta pidada dialoogi järjestikuste etappidena ja vähendada igas etapis arutatavate lahenduste arvu, kohaldades selleks riigihanke alusdokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. Sobivate lahenduste olemasolu korral peab viimases etapis arutatavate lahenduste arv olema piisav konkurentsi tagamiseks.
(5)Dialoogi käigus võib arutada kõiki tulevase hankelepingu tingimusi. Dialoogi käigus ei arutata hindamiskriteeriumide üle. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(6)Hankija peab dialoogi taotlejatega tema vajadustele kõige paremini vastavate lahenduste väljaselgitamiseni.
(7)Dialoogi käigus välja töötatud lahendus või lahendused kantakse protokolli, mille allkirjastavad hankija ja taotleja.
(8)Hankija võib anda pakkujatele auhindu või maksta osalemistasu dialoogi käigus pakutud lahenduste väljatöötamisega seotud nende kulude hüvitamiseks, mille suurust võib diferentseerida sõltuvalt pakutud lahenduse sobivusest esitatud tingimustega. § 66. Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine, pakkumuste avamine ja pakkumuste hindamine võistlevas dialoogis
(1)Pärast oma vajadustele kõige paremini vastavate lahenduste väljaselgitamist teavitab hankija kõiki dialoogis osalevaid taotlejaid dialoogi lõpetamisest ning teeb neile samaaegselt ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku esitada pakkumus dialoogi käigus esitatud ja täpsustatud lahenduste alusel. Pakkumuse esitamise ettepanek peab sisaldama seda

§ 77

lõikes 4 nimetatud teavet, mis on vajalik pakkumuste esitamiseks ja hankemenetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks ning mida ei ole tehtud hankemenetluse algamise ajal kättesaadavaks, kuna see ei olnud riigihanke olemusest tulenevalt hankemenetluse algamise ajal kindlaksmääratav.

(2)Hankija võib teha ettepaneku esitada lõplikud pakkumused iga taotleja enda pakutud lahenduse alusel või eeldusel, et taotlejad on andnud nõusoleku enda pakutud lahenduse avaldamiseks teistele taotlejatele, ühe, hankija väljavalitud lahenduse alusel.
(3)Hankija avab kõik pakkumused ja kontrollib nende vastavust hankelepingu eseme kirjeldusele ja nõuetele, mille ta on riigihanke alusdokumentides sätestanud, ning hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas peatükis sätestatud korras. (3^1) Hankija võib paluda pakkujal vajaduse korral lõplikku pakkumust selgitada, piiritleda ja täpsustada, tingimusel et sellega ei muudeta pakkumust ega riigihanke alusdokumente ja sellega ei kaasne konkurentsi moonutamise või pakkujate ebavõrdse kohtlemise ohtu. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(4)Hankija võib eduka pakkujaga pidada läbirääkimisi hankelepingu tingimuste täpsustamiseks, tingimusel et sellega ei muudeta oluliselt riigihanke alusdokumente ega pakkumust ja sellega ei kaasne konkurentsi moonutamise või pakkujate ebavõrdse kohtlemise ohtu. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
  1. jaotis Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus §
  2. Konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse põhimõtted () Konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse korral võib iga ettevõtja esitada hankemenetluses osalemise taotluse ning hankija teeb enda poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejatele pakkumuse esitamise ettepaneku ning peab nendega läbirääkimisi pakkumuste üle, et parandada nende sisu ja valida välja edukas pakkumus. §
  3. Taotluste esitamine ja läbivaatamine konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses
(1)Koos hankemenetluses osalemise taotlusega esitab taotleja hankepassi vastavalt riigihanke alusdokumentides nõutule. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(2)Hankija kontrollib iga tähtajaks taotluse esitanud taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ja riigihanke alusdokumentides sätestatule. [RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 01.06.2022]
(3)Hankija võib piirata nende taotlejate arvu, kellele ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku, sätestades hanketeates arvulise alammäära, mis võib olla minimaalselt kolm, ja vajaduse korral ülemmäära ning objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid nende taotlejate valimiseks. Ettepaneku saavate taotlejate arv peab olema piisav konkurentsi tagamiseks. § 69. Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine konkurentsipõhises läbirää

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.