← Eesti

Välismaalaste seadus

Lühidalt

See seadus reguleerib välismaalaste Eestisse saabumist, siin ajutist viibimist, elamist ja töötamist ning vastutust nende kohustuste rikkumise eest. See sätestab reeglid, mis tagavad välismaalaste liikumise kooskõla avalike huvide, korra ja riigi julgeolekuga.

Mida see reguleerib

Keda see puudutab

Peamised punktid

Seaduse tekst
Obsah (16)§ 279§ 176§ 118§ 43§ 105§ 106§ 67§ 101§ 41§ 40§ 65§ 100§ 62§ 130§ 110§ 107

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 12.06.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.08.2026 Avaldamismärge: RT I, 03.06.2026, 69 Välismaalaste seadus1 Vastu võetud 09.12.2009 RT I 2

sätteid kohaldatakse Eesti Vabariigile siduvas välislepingus toodud erisusi arvestades. 2. jaotis Mõisted § 3. Välismaalane Välismaalane

tähenduses on isik, kes ei ole Eesti kodanik. § 4. Alaealine laps Alaealine laps

tähenduses on alla 18-aastane isik. Alaealiseks lapseks

tähenduses ei loeta isikut, kes on abielus, elab eraldi perekonnas või elab iseseisvat elu. § 5. Alaline elanik Alaline elanik

tähenduses on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. § 6. Püsivalt Eestis elamine [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025] Püsivalt Eestis elamine

tähenduses on välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel, kui tema peamine elukoht on Eestis. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025] § 7. Eestis ajutine viibimine Eestis ajutine viibimine

tähenduses on välismaalase Eestis viibimine ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta. § 8. Eestis töötamine Eestis töötamine

tähenduses on mis tahes tegevus Eestis töölepingu või muu lepingu alusel, samuti muu tegevus teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu sõlminud teise poole asukohast või elukohast, kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti. § 9. Legaalne sissetulek

(1)Legaalne sissetulek

tähenduses on seaduslikult teenitud töötasu, vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis, seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu, pension, stipendium, elatis, välisriigi makstav toetus, samuti legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete tagatud ülalpidamine, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. [RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]

(2)Perekonnaliikme tagatud ülalpidamiseks loetakse: 1) vanema poolt alaealise lapse ülalpidamist; 2) vanema poolt täisealise lapse ülalpidamist, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema; 3) vanema või vanavanema poolt põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses või kõrgharidustaseme riiklikult tunnustatud õppekava alusel kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis õppiva täisealise lapse või lapselapse ülalpidamist; [RT I, 15.03.2022, 1 - jõust. 01.08.2022] 4) abikaasa poolt ülalpidamist; 4^1) registreeritud elukaaslase poolt ülalpidamist; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 5) täisealise lapse või lapselapse poolt vanema või vanavanema ülalpidamist, kui vanem või vanavanem ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema ja 6) eestkostja poolt eestkostetava ülalpidamist. 3. jaotis Välismaalase õiguslik seisund Eestis § 10. Välismaalase õigused
(1)Eestis viibivale välismaalasele tagatakse Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused, kui põhiseaduses, käesolevas seaduses, muus seaduses või Eestile siduvas välislepingus ei ole sätestatud teisiti.
(2)Välismaalasele tagatakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja rahvusvahelistest tavadest tulenevad õigused ja vabadused. §
  1. Välismaalase kohustused Eestis ajutiselt viibiv või Eestis elav välismaalane on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri. [RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
  2. jagu Menetluse üldsätted §
  3. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine
(1)Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades

erisusi.

(2)Käesolevas seaduses sätestatud viisamenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse sätteid, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. § 13. Menetluse eesmärk
(1)Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetluste eesmärk on tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, Eestis elamine ja Eestist lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärk ei välista muude asjaolude või kaalutluste arvestamist menetluses. § 14. Menetluses tähtsust omavad asjaolud
(1)Menetluses võetakse arvesse välismaalase asjassepuutuvaid õigusi, mille kasutamiseks välismaalane peab enda hinnangul Eestisse saabuma, ajutiselt Eestis viibima, Eestis elama või Eestis töötama.
(2)Avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitseks võib ohu ennetamise kaalutlustel haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel arvesse võtta menetluse läbiviimise ajal ebaselgeid asjaolusid. § 15. Tähtsust omavate asjaolude tõendamine
(1)Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlustes tulevikus aset leida võivate asjaolude hindamisel ja tõendamisel ning välismaalasega seotud ohtude ennetamisel eeldatakse, et asjaolu saabumine on tõenäoline, kui selle saabumine ei ole ilmselgelt välistatud.
(2)Haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel arvestatakse menetluses tähtsust omavate asjaolude tõendamise võimalikkust ja nende tulevikus muutumise tõenäosust.
(3)Kui toiming sooritati või haldusakt anti tulevikus aset leida võivaid asjaolusid arvestades, ei mõjuta asjaolu saabumine või mittesaabumine toimingu või haldusakti õiguspärasust. §
  1. Haldusorgani ametnike pädevus Käesolevast seadusest tulenevate toimingute sooritamiseks ja haldusaktide andmiseks haldusorgani nimel määrab haldusorgani juht haldusorganisiseselt selleks pädevad ametnikud, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. §
  2. Haldusmenetlusteovõime Vähemalt 15-aastane alaealine võib teha käesolevast seadusest tulenevaid menetlustoiminguid ja osaleda menetluses iseseisvalt, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. §
  3. Kaasaaitamiskohustus
(1)Välismaalane ja muu asjassepuutuv isik on kohustatud igati kaasa aitama välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkumise korraldamise menetlustes tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisele.
(2)Kaasaaitamiskohustus on ka välismaalase esindajal. § 19. Tõendamiskohustus
(1)Välismaalane ja muu asjassepuutuv isik on kohustatud tõendama välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkumise korraldamise menetlustes Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise seadusliku aluse andmisel, omamisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel tähtsust omavaid asjaolusid.
(2)Välismaalase ja muu asjassepuutuva isiku tõendamiskohustus hõlmab kirjalike ja suuliste seletuste andmise kohustust ning tõendite esitamise kohustust. § 20. Teavitamiskohustus
(1)Välismaalasel ja muul asjassepuutuval isikul on kohustus teavitada haldusorganit välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise seadusliku aluse andmisel, omamisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel tähtsust omavate asjaolude muutumisest ja äralangemisest.
(2)Teavitamiskohustus hõlmab muu hulgas välismaalase ja muu asjassepuutuva isiku kohustust teavitada haldusorganit menetluse läbiviimise ajal menetluse läbiviimist puudutada võivate asjaolude, sealhulgas oma kontaktandmete või esindaja muutumisest. § 21. Menetlustoimingutel osalemise kohustus
(1)Välismaalane ja muu asjassepuutuv isik on kohustatud menetlustoimingute läbiviimiseks ilmuma haldusorgani kutsel isiklikult haldusorgani asukohta.
(2)Välismaalane ja muu asjassepuutuv isik on kohustatud osalema menetlustoimingute läbiviimisel.
(3)Menetlustoimingutel osalemise kohustuse täitmata jätmise korral jäetakse soodustav haldusakt andmata või taotletud toiming sooritamata. § 22. Toimingute sooritamine isiklikult
(1)Kui menetlustoiminguid tuleb seadusest või menetlustoimingu olemusest tulenevalt sooritada isiklikult, on isik kohustatud isiklikult ilmuma haldusorgani asukohta.
(2)Kui Eestis viibiva isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda tal pädeva haldusorgani asukohta isiklikult ilmuda ja isiklik ilmumine on nõutav, võib pädev haldusorgan võimaluse korral tuvastada isiku, kontrollida isikusamasust, võtta isikult biomeetrilisi andmeid ja teha muid menetlustoiminguid tema elukohas või viibimiskohas Eestis.
(3)Kui menetlustoiminguid tuleb seadusest või menetlustoimingu olemusest tulenevalt sooritada isiklikult, ei tohi menetlusosaline kasutada menetlustoimingu sooritamiseks esindajat, sooritada menetlustoimingut posti teel ega elektrooniliselt. § 23. Toimingute sooritamine esindaja kaudu
(1)Käesolevast seadusest tulenevaid menetlustoiminguid võib isik sooritada esindaja kaudu, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(2)Kui käesolevast seadusest tulenevaid menetlustoiminguid sooritatakse esindaja kaudu, siis tuvastab haldusorgan esindaja isiku või kontrollib tema isikusamasust.
(3)Kui käesolevast seadusest tulenevaid menetlustoiminguid sooritatakse esindaja kaudu, on esindaja kohustatud esindusõigust tõendama ja haldusorgan tuvastab tema esindusõiguse.
(4)Haldusorgan võib isikult nõuda menetlustoimingute isiklikku sooritamist ka siis, kui esindaja kasutamine on lubatud. § 24. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine
(1)Käesolevast seadusest tulenevate menetlustoimingute sooritamisel on haldusorgan kohustatud tuvastama isiku või kontrollima isiku isikusamasust.
(2)Isik on kohustatud võimaldama oma isiku tuvastamist ja isikusamasuse kontrollimist.
(3)Kui välismaalase või muu asjassepuutuva isiku isikut ei ole võimalik tuvastada või tema isikusamasust kontrollida, jäetakse soodustav haldusakt andmata või taotletud toiming sooritamata. § 25. Isiku tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel
(1)Isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel esitama isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks isikut tõendava dokumendi.
(2)Isik tuvastatakse ja tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi alusel või välisriigi reisidokumendi alusel.
(3)Kui alla 15-aastasele välismaalasele ei ole välja antud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti, siis tuvastatakse tema isik seadusliku esindaja ütluste ja muude tõendite alusel.
(4)Kui välismaalasel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti, siis vajaduse korral tuvastatakse tema isik või kontrollitakse isikusamasust muude tõendite alusel. § 26. Isiku tuvastamine biomeetriliste andmete põhjal
(1)Isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks võib välismaalaselt ning muult asjassepuutuvalt isikult võtta biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda.
(2)Isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel võimaldama biomeetriliste andmete võtmist. § 27. Isiku tuvastamine DNA-andmete põhjal
(1)Isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks võib välismaalaselt võtta DNA-proovi ja vastavaid andmeid töödelda, kui teisiti ei ole võimalik välismaalase isikut tuvastada või tema isikusamasust kontrollida.
(2)Alaealiselt DNA-proovi võtmise otsustamisel arvestatakse eelkõige alaealise õiguste ja huvidega.
(3)Isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel võimaldama DNA-proovi võtmist. §
  1. Isiku tuvastamine muude tõendite põhjal Haldusorgan võib isiku tuvastada või isikusamasust kontrollida käesolevas seaduses nimetamata muude haldusorganile teadaolevate andmete põhjal, sealhulgas varasemalt isiku suhtes läbiviidud menetlustes kogutud või andmekogudes töödeldavate andmete põhjal. §
  2. Taotluses esitatavad andmed ja lisatavad tõendid [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(1)Käesolevast seadusest tulenevate haldusaktide andmise ja toimingute sooritamise taotlemiseks peab isik esitama taotluse. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(2)Isik peab taotluses esitama kõik taotluses ettenähtud andmed.
(3)Isik peab taotlusele lisama kõik ettenähtud tõendid.
(4)Isik võib esitada taotluse ja sellele lisatud tõendid eesti või inglise keeles, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025] § 30. Välisriigis väljaantud dokument
(1)Välisriigis väljaantud muukeelne dokument peab olema tõlgitud eesti või inglise keelde ning tõlge peab olema vandetõlgi tehtud. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]
(2)Välisriigis väljaantud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei sätesta teisiti. § 31. Täiendavate andmete ja tõendite esitamine
(1)Isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel esitama täiendavaid või täpsustavaid andmeid või tõendeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta.
(2)Kui isik ei esita haldusorganile nõutud tõendeid või andmeid ja haldusorganil ei ole võimalik neid saada mõistliku pingutusega või mõistliku aja jooksul, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata või toimingu sooritamata. § 31^1. Andmete kogumine jälitustoiminguga ja päring sideettevõtjale
(1)Kriminaalmenetluse seadustiku § 126^2 lõikes 1 nimetatud pädev asutus võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta andmeid või tõendeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta kriminaalmenetluse seadustiku § 126^3 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111^1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks.
(2)Isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013] § 32. Taotluse ja tõendi allkirjastamine
(1)Taotluse ja esitatava tõendi allkirjastab isik isiklikult.
(2)Alla 15-aastase alaealise või piiratud teovõimega isiku taotluse ja esitatava tõendi allkirjastab tema seaduslik esindaja.
(3)Taotluse allkirjastamisega kinnitab isik, et ta ei ole esitanud taotluses valeandmeid ega lisanud taotlusele võltsitud tõendeid.
(4)Taotluse allkirjastamisega kinnitab isik, et ta on teadlik temaga seonduvalt töödeldavate isikuandmete koosseisust, andmete töötlemise eesmärgist, ulatusest, viisist ja kolmandatele isikutele edastamise lubatavusest.
(5)Haldusorgan võib nõuda isikult esitatud tõendi või selle koopia allkirjastamist. Tõendi või selle koopia allkirjastamisega kinnitab isik, et esitatud tõend on originaaldokument, see ei sisalda valeandmeid ja seda ei ole võltsitud. Dokumendi koopia allkirjastamisega kinnitab isik, et koopia vastab originaaldokumendile.
(6)Kui isik ei ole võimeline taotlust või tõendit allkirjastama, teeb haldusorgan taotlusele või tõendile märke allkirja puudumise ja selle põhjuse kohta. See on samaväärne taotluse või tõendi allkirjastamisega.
(7)Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka menetluse algatamiseks esitatud avaldustele ja menetluse käigus esitatud avaldustele. § 33. Menetlustähtaeg
(1)Käesolevast seadusest tulenevate menetluste läbiviimise tähtajad sätestatakse

alusel antavate määrustega.

(2)Kui menetluse läbiviimise tähtaega ei ole määrusega sätestatud, määrab menetluse läbiviimise tähtaja haldusorgan.
(3)Määrusega kehtestatav ega haldusorgani määratav menetlustähtaeg ei tohi ületada kuut kuud. § 34. Menetlustähtaja pikendamine
(1)Haldusorgan võib menetlustähtaega pikendada, kui menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine või tõendite kogumine ei ole võimalik sätestatud menetlustähtaja jooksul.
(2)Menetlustähtaja igakordsel pikendamisel ei tohi haldusorgani määratav uus menetlustähtaeg ületada esialgset menetlustähtaega. § 35. Menetlustähtaja ennistamine
(1)Kui toimingu sooritamise tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan omal algatusel või isiku taotlusel tähtaja ennistada, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(2)Menetlustähtaja ennistamise põhjendatud avaldus tuleb esitada viivitamata pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist.
(3)Menetlustähtaja ennistamise avalduse esitamine ega menetlustähtaja ennistamine ei muuda välismaalase Eestis viibimist seaduslikuks, kui välismaalasel puudub seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks või elamiseks. § 36. Teavitamine
(1)

alusel antud haldusaktidest ja sooritatud toimingutest teavitatakse isikut, kui teavitamine on ette nähtud

või selle alusel antud määrusega.

(2)Isikut teavitatakse taotluses või avalduses näidatud kontaktandmete kohaselt või Eestis registreeritud elukoha aadressi kohaselt, kui isik ei ole avaldanud soovi saada teavet teistsuguste kontaktandmete või elukohaandmete kohaselt.
(3)

alusel antud soodustavast haldusaktist või taotletud toimingu sooritamisest teavitatakse isikut haldusorgani veebilehe kaudu isikuandmeid avaldamata, elektrooniliselt või muul sobival viisil. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]

(4)Koormava haldusakti võib isikule kätte toimetada elektrooniliselt või posti teel või haldusorgani asukohas. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
(5)Kui isik kasutab menetluse läbiviimisel esindajat, loetakse käesolevas paragrahvis sätestatud haldusorgani poolt isiku teavitamise kohustus täidetuks esindaja teavitamisega. § 37. Haldusakti kättetoimetamine elektrooniliselt ja posti teel [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
(1)

alusel antud koormava haldusakti võib isikule kätte toimetada posti teel tähtkirjaga või elektrooniliselt, kui on tagatud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamise kinnitamine. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]

(2)Kui haldusakti kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil ei õnnestunud, võib haldusorgan avaldada haldusakti adressaadi isikuandmed ja haldusakti resolutiivosa haldusorgani veebilehel. Haldusakti resolutiivosa haldusorgani veebilehel avaldamisega loetakse haldusakt isikule kättetoimetatuks ja jõustunuks. § 38. Haldusakti kättetoimetamine haldusorgani asukohas
(1)Haldusorgan võib isikule määrata tähtpäeva või tähtaja, millal isik on kohustatud isiklikult ilmuma haldusorgani asukohta haldusakti kättesaamiseks.
(2)Kui isik mõjuva põhjuseta ei ilmu määratud tähtpäeval või määratud tähtaja jooksul haldusorgani asukohta, võib haldusorgan avaldada haldusakti adressaadi isikuandmed ja haldusakti resolutiivosa haldusorgani veebilehel. Haldusakti resolutiivosa haldusorgani veebilehel avaldamisega loetakse haldusakt isikule kättetoimetatuks ja jõustunuks. § 39. Menetlusdokumentide teatavaks tegemine
(1)Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlustes võib menetlusdokumendi, sealhulgas kutse haldusorgani asukohta ilmumiseks, edastada isikule haldusorgani veebilehe kaudu isikuandmeid avaldamata, elektrooniliselt, posti teel, haldusorgani asukohas või muul sobival viisil. Menetlusdokumendi edastamise viisi valib haldusorgan. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
(2)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil, mis haldusorgani hinnangul pidi kõige suurema tõenäosusega tagama menetlusdokumendi kättetoimetamise, ei õnnestunud isikule menetlusdokumenti kätte toimetada, võib haldusorgan avaldada menetlusosalise isikuandmed ja menetlusdokumendi sisu haldusorgani veebilehel. Menetlusdokumendi, sealhulgas kutse sisu haldusorgani veebilehel avaldamisega loetakse menetlusdokument isikule kättetoimetatuks. § 40. Haldusakti kättetoimetamine, kui isiku asukoht ei ole teada
(1)Kui isiku asukoht ei ole haldusorganile teada ja haldusorganil ei ole mõistliku aja jooksul või mõistliku pingutusega õnnestunud isiku asukohta välja selgitada, võib haldusakti adressaadi isikuandmed ja nii soodustava kui ka koormava haldusakti resolutiivosa või menetlusdokumendi, sealhulgas kutse sisu avaldada haldusorgani veebilehel.
(2)Haldusakti resolutiivosa või menetlusdokumendi sisu avaldamisega haldusorgani veebilehel loetakse haldusakt isikule kättetoimetatuks ja jõustunuks ning menetlusdokument kättetoimetatuks. § 40^1. Haldusakti põhjendamise erisus ()

alusel antud haldusakti aluseks olevaid põhjendusi, sealhulgas menetluses kogutud andmeid ja tõendeid, ei avalikustata, sealhulgas andmesubjektile, ulatuses, mis on vastuolus

§ 279^3 lõikes 1 sätestatud eesmärkidega. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] § 40^2. Usaldusväärsuse hindamine

(1)Politsei- ja Piirivalveamet võib anda hinnangu tööandja, õppeasutuse, praktika võimaldaja või muu isiku ebausaldusväärsuse kohta (edaspidi hinnang), kui välismaalane tuleb isiku juurde või kui isikule kohalduvad käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused (edaspidi kutsuja). [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
(2)Politsei- ja Piirivalveamet ning konsulaarametnik võivad hinnangut arvestada järgmiste taotluste menetluses toimingu sooritamisel või haldusakti andmisel: 1) lühiajalise töötamise registreerimise taotlus; 2) pikaajalise viisa taotlus; 3) viisa või muu Eestis seadusliku alusega määratud viibimisaja pikendamise taotlus; 4) elamisloa taotlus ja elamisloa pikendamise taotlus; 5) töökohavahetuse registreerimise taotlus. [RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026]
(3)Hinnangu andmisel võetakse arvesse

alusel pandud kohustuste rikkumisi ja muid põhjusi, mille alusel on põhjendatult alust kahelda kutsuja usaldusväärsuses.

(4)Hinnang antakse kehtivusajaga kuni üks aasta. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020] § 41. Riigilõiv
(1)Riigilõivu tasutakse riigilõivuseaduses sätestatud määras järgmiste toimingute sooritamise ja haldusaktide andmise taotluste läbivaatamise eest: 1) elamisloa taotluse, elamisloa pikendamise taotluse ja elamisloa taastamise taotluse läbivaatamine; 2) [kehtetu - RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013] 3) [kehtetu - RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 4) viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamine; [RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011] 5) lühiajalise töötamise registreerimine; 6) viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaide läbivaatamine; [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] 7) tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse pikaajalise viisana vormistamise taotluse läbivaatamine; [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] 8) reisiloa andmisest keeldumise, reisiloa tühistamise ja reisiloa kehtetuks tunnistamise otsuse vaide läbivaatamine. [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] (1^1) Kui töötamiseks antava tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluse läbivaatamise riigilõivu tasub välismaalase tööandja, ei tohi ta seda välismaalaselt sisse nõuda. [RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026]
(2)Taotluse läbi vaatamata jätmisel riigilõivu ei tagastata. §
  1. Menetlusdokumentide säilitamine Isiku taotlust, avaldust, tõendit, protokolli, andmeid kutse saatmise ja dokumendi kättetoimetamise kohta ning muid menetlusdokumente säilitatakse Euroopa Liidu õigusaktides, arhiiviseaduses ja selle alusel antud määrustes ettenähtud korras. § 42^
  2. Teise haldusorgani ja isiku arvamus
(1)Kui käesolevas seaduses sätestatud menetluse läbiviimisel on haldusorganil vaja teise haldusorgani, füüsilise või juriidilise isiku arvamust, võib haldusorgan vajalikku arvamust küsida.
(2)Kui teine haldusorgan, füüsiline või juriidiline isik ei ole oma arvamust määratud tähtaja jooksul andnud ega tähtaega pikendanud, viib haldusorgan menetluse läbi teise haldusorgani, füüsilise või juriidilise isiku arvamuseta. [RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
  1. peatükk EESTIS AJUTINE VIIBIMINE JA LÜHIAJALINE TÖÖTAMINE
  2. jagu Eestis ajutine viibimine
  3. jaotis Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise alused §
  4. Seaduslikud alused Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks
(1)Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused on: 1) Eesti pädeva asutuse antud viisa; 2) Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa, kui viisa tingimused ei välista Eestis viibimise õigust; 3) välislepingust vahetult tulenev õigus Eestis viibida; 4) Vabariigi Valitsuse otsusest viisanõudest loobumise kohta tulenev õigus Eestis viibida; 5) vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida; 6) Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisluba; [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] 7) Välisministeeriumi antud diplomaatiline isikutunnistus välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse ning rahvusvahelise organisatsiooni esinduse Eestisse akrediteeritud personalile, nende perekonnaliikmetele ja erapersonalile; [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.02.2017] 8) tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tulenev õigus Eestis viibida; [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] 9) Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral (ELT L 157, 27.05.2014, lk 1–22) alusel antud ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisluba (edaspidi ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisluba); [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] 10) Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetusprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.05.2016, lk 21–57) alusel väljaantud pikaajaline viisa või elamisluba teadlasele teadustöö tegemiseks või üliõpilasele õppimiseks; [RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018] 11) teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ (ELT L 382, 28.10.2021, lk 1–38), alusel antud Euroopa Liidu sinine kaart. [RT I, 05.04.2024, 2 - jõust. 15.04.2024]
(2)Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud pikaajaline viisa on välismaalase Eestis viibimise seaduslik alus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 265/2010, millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 562/2006 seoses isikute liikumisega pikaajalise viisa alusel (ELT L 85, 31.03.2010, lk 1–4). [RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011]
(3)Eestis kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse Eestis viibimise seaduslik alus on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus ja neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud käesolevas seaduses ega muus seaduses sätestatud seaduslikku alust. (3^1) Haldusakti või kohtulahendiga pandud kohustus Eestist lahkuda ei ole välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslik alus käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 tähenduses. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017] (3^2) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor võib hädaolukorras või eriolukorras anda Eestis viibivale välismaalasele, kelle tagasipöördumine päritoluriiki on takistatud, seadusliku aluse Eestis viibimiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 tähenduses. [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020] (3^3) Eestis sündinud alaealise lapse Eestis viibimise seaduslik alus on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus, kui tema vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 sätestatud alus on välismaalase Eestis viibimise seaduslik alus järgneva 90 päeva jooksul elamisloa kehtivusaja lõppemise päevast arvates, kui välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivusaeg lõppes tähtaja saabumisel. [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] (4^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud Eestis viibimise seaduslik alus ei kohaldu, kui välismaalasele on antud elamisluba lühiajaliseks töötamiseks

§ 176^2 alusel. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

(5)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 sätestatud alus on välismaalase Eestis viibimise seaduslik alus järgneva 270 päeva jooksul

§ 118

punkti 3 või § 181 lõike 1 punkti 6 alusel antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemise päevast arvates, kui välismaalase elamisloa kehtivusaeg lõppes tähtaja saabumisel. [RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

(6)Ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisluba on seaduslikuks aluseks Eestis viibimiseks ettevõtjasisese üleviimise raames tehtava töö eesmärgil ning liikumisel transiidina teise Euroopa Liidu liikmesriiki ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] § 44. Eestis ajutise viibimise tähtajad
(1)Välismaalane võib Eestis viibida viisaga kindlaks määratud tingimustel.
(2)Kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, võib selle välisriigi kodanik Schengeni konventsiooni liikmesriikides, sealhulgas Eestis, viibida kokku kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti. [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
(3)Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisloa või pikaajalise viisa alusel võib Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020] (3^1) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisloa alusel võib Eestis viibida ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil selle elamisloa kehtivusaja jooksul. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] (3^2)

§ 43

lõike 1 punktis 10 nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud pikaajalise viisa või elamisloaga on lubatud viibida Eestis õppimise eesmärgil kuni 360 päeva, kui välismaalane on vastu võetud rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppesse, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevasse õppesse või magistri- või doktoriõppesse. [RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018] (3^3)

§ 43

lõike 1 punktis 10 nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud pikaajalise viisa või elamisloaga on lubatud viibida Eestis teadustegevuse eesmärgil selle viisa või elamisloa kehtivusaja jooksul, kui välismaalase lühiajaline töötamine on registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. [RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018] (3^4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3^3 nimetatud tingimustel Eestis viibivale välismaalasele on Euroopa Liidu liikmesriigi pädev asutus andnud pikaajalise viisa või elamisloa teadustegevuseks, võib tema perekonnaliige Eestis ajutiselt viibida selle viisa või elamisloa kehtivusaja jooksul. [RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

(4)Välismaalasest laevapere liikme võib transiitreisijana lubada Eestisse, kui Eestisse saabumise eesmärk on Eesti sadamas asuval laeval laevapere liikmena töötamise alustamine või töötamise lõpetamine või tööle asumine teisele Eesti sadamas asuvale laevale või välislepingus ettenähtud juhtudel siirdumine laevale teises riigis või päritoluriiki tagasipöördumine.
(5)

§ 105

lõigetes 2^1 ja 2^2 nimetatud juhul võib välismaalasest laevapere liige viibida töötamise eesmärgil Eesti riigilipu all sõitval laeval. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 01.10.2022]

(6)

§ 43

lõikes 3^3 nimetatud juhul võib Eestis sündinud alaealine laps Eestis viibida seni, kuni tema vanemal on Eestis kehtiv ajutise viibimise alus. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025] § 45. Tervisekindlustusleping

(1)Eestis ajutiselt viibival ja viibimisaja pikendamist taotleval välismaalasel peab olema tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise Eestis viibimise ajal.
(2)Tervisekindlustuslepingut ei pea välismaalasel olema: 1) kui ta on ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik; 2) kui tal on kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikuga; 3) välislepingus sätestatud juhul või 4) kui tema haigusest või vigastusest tingitud kulud tasub muu riik või rahvusvaheline organisatsioon. § 45^1. Kutsuja kohustused Õppeasutusel, kuhu välismaalane

§ 43

lõike 1 punktis 10 nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud pikaajalise viisa või elamisloa alusel Eestis õppima asus, on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused. [RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018] 2. jaotis Eestis ajutise viibimise aja pikendamine § 46. Viibimisaja pikendamise tingimused

(1)Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaega (edaspidi käesolevas jaos viibimisaeg) üldjuhul ei pikendata.
(2)Erandina võib viibimisaega pikendada kuni 90 päeva, kui on ilmnenud asjaolu, mis ei olnud välismaalasele enne Eestisse saabumist teada, või uus asjaolu, mis tekkis pärast välismaalase Eestisse saabumist.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoluna, mis eeldab välismaalase jätkuvat Eestis ajutist viibimist või takistab tema Eestist lahkumist, käsitatakse vähemalt ühte järgmistest põhjustest: 1) vääramatu jõud (force majeure); 2) humaanne põhjus; 3) mõjuv ametialane põhjus ja 4) mõjuv isiklik põhjus.
(4)Vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenevat õigust või kohustust Eestis viibida

alusel ei pikendata. §

  1. Viibimisaja pikendamise taotluse õiguslik mõju Kui välismaalane on taotlenud viibimisaja pikendamist ajutise viibimisaja jooksul, on tema Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] §
  2. Viibimisaja pikendamisest keeldumine

(1)Viibimisaja pikendamisest keeldutakse, kui: 1) välismaalase suhtes esineb viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise aluseks olev asjaolu; 1^'1) seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt; [RT I, 07.06.2024, 1 - jõust. 17.06.2024] 2) viibimisaja pikendamise taotlus ei ole esitatud tähtaegselt ja selle tähtaega ei ennistata; [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020] 3) viibimisaja pikendamise taotlemisel on esitatud valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta või võltsitud dokumente; 4) välismaalane ei esita haldusorgani nõudmisel ja määratud tähtajaks andmeid ja tõendeid; 5) on kahtlus, et välismaalase viibimisaja pikendamise eesmärk ei vasta tegelikule Eestis jätkuva viibimise eesmärgile; 6) välismaalase viibimisaja pikendamise taotlus ei ole põhjendatud; 7) välismaalase usaldusväärsuses on põhjust kahelda; 8) välismaalase reisidokument ei vasta kehtestatud nõuetele; 9) välismaalasel puudub kehtiv reisidokument või 10) esinevad muud viibimisaja pikendamist välistavad asjaolud.
(2)Kui välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslik alus on Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisluba, ei tohi viibimisaja pikendamisel viibimisaja kehtivusaeg üldjuhul ületada tema elamisloa kehtivusaega. § 49. Viibimisaja pikendamisest keeldumise põhjendamine
(1)Viibimisaja pikendamisest keeldumise korral teavitatakse välismaalast keeldumise õiguslikust alusest. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(2)Viibimisaja pikendamisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet ei avaldata välismaalasele ega muule isikule. § 50. Viibimisaja pikendamise otsustamise pädevus
(1)Viibimisaja pikendamise või pikendamisest keeldumise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.
(2)Välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse ning rahvusvahelise organisatsiooni esinduse Eestisse akrediteeritud personalile, nende perekonnaliikmetele ja erapersonalile antud diplomaatilise isikutunnistusega lubatud viibimisaja pikendamise või pikendamisest keeldumise otsustab Välisministeerium. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.02.2017] § 50^1. Viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamine
(1)Viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse vaie esitatakse läbivaatamiseks Politsei- ja Piirivalveametile.
(2)Viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamisele kohaldatakse käesoleva peatüki
  1. jao
  2. jaotise
  3. ja
  4. alljaotist, välja arvatud § 100^4 . [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025]
  5. jaotis Eestis ajutise viibimise aja ennetähtaegne lõpetamine §
  6. Viibimisaja ennetähtaegne lõpetamine
(1)Viibimisaja ennetähtaegne lõpetamine on välismaalase Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega, välja arvatud

alusel antud viisaga, lubatud Eestis viibimise aja lühendamine. [RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

(2)Viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel lühendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seadusliku alusega lubatud viibimisaega ühekordselt.
(3)Viibimisaja võib ennetähtaegselt lõpetada igal ajal enne välismaalase Eestisse saabumist, piiripunktis või välismaalase Eestis viibimise ajal. § 52. Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise alused
(1)Viibimisaeg lõpetatakse ennetähtaegselt, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest: 1) välismaalasel puudub kehtiv reisidokument; 2) välismaalase reisidokument või selles sisalduvad kanded on võltsitud; 3) on alust arvata, et välismaalase väidetav Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile saabumise eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile; 4) välismaalane on 180-päevase ajavahemiku jooksul juba viibinud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil 90 päeva; [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015] 5) välismaalasel puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades riigis viibimise kestust ja olemust, või päritoluriiki või transiidiriiki naasmiseks vajalikud vahendid; 6) välismaalase suhtes kehtib Eesti kohaldatud sissesõidukeeld või Schengeni konventsiooni liikmesriigi kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud Schengeni sissesõidukeeld ja 7) välismaalane võib kujutada ohtu Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele; 8) välismaalane esitab selleks isikliku sooviavalduse; [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020] 9) välismaalase Eestis viibimise peamine eesmärk on töötamine ja tema tööleping või muu leping või tegevus, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, lõpeb või on lõppenud. [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]
(2)Alus arvata, et välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile saabumise väidetav eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 mõistes, on eelkõige, kui: 1) on kahtlus, et välismaalane ei lahku seadusliku aluse lõppedes Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt; 2) on kahtlus, et välismaalane võib rikkuda Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil ajutise viibimise tingimusi; 3) on põhjust kahelda välismaalase usaldusväärsuses või 4) välismaalane ei vasta Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil ajutise viibimise tingimusele.
(3)Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise alusena kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud alust eelkõige, kui: 1) välismaalasel puuduvad nõutavad piisavad rahalised vahendid tema Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil viibimise ja sealt lahkumise kulude kandmiseks või tema majutuse tagamiseks või 2) välismaalase tervisekindlustusleping lõpeb enne lubatud viibimisaja lõppemist.
(4)Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise alusena kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud alust eelkõige, kui: 1) välismaalast on karistatud süüteo eest või 2) välismaalase suhtes esineb mõni sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu.
(5)Viibimisaega ei lõpetata ennetähtaegselt, kui välismaalase Eestis ajutine viibimine on vajalik humaansetel kaalutlustel, riiklikest huvidest lähtuvalt või rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. § 53. Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise põhjendamine
(1)Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise korral teavitatakse välismaalast lõpetamise õiguslikust alusest. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(2)Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise põhjust ega sellega seonduvat teavet ei avaldata välismaalasele ega muule isikule. § 54. Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise õiguslikud tagajärjed
(1)Viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel enne välismaalase Eestisse saabumist või piiripunktis välismaalast Eestisse ei lubata ja ta saadetakse tagasi riigipiiri seaduses sätestatud korras.
(2)Viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel on välismaalane kohustatud viivitamata Eestist lahkuma. Lahkumiskohustus võidakse viivitamata täita väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras. §
  1. Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise pädevus Viibimisaja lõpetab ennetähtaegselt Välisministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet. § 55^
  2. Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamine
(1)Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaie esitatakse läbivaatamiseks otsuse teinud

§-s 55 nimetatud asutusele.

(2)Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamisele kohaldatakse käesoleva peatüki
  1. jao
  2. jaotise
  3. ja
  4. alljaotist, välja arvatud § 100^4 . [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025]
  5. jagu Viisa
  6. jaotis Viisa liigid §
  7. Viisa Viisa on välismaalasele antav luba Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile, Eestisse või lennujaama transiiditsooni sisenemiseks ja Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil, Eestis või lennujaama transiiditsoonis ajutiseks viibimiseks vastavalt viisaga määratud tingimustele, kui seadus ei sätesta teisiti. §
  8. Viisa liigid Viisa liigid on: 1) lennujaama transiidiviisa; 2) lühiajaline viisa ja 3) pikaajaline viisa. §
  9. Lennujaama transiidiviisa Lennujaama transiidiviisa võib välismaalasele anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.09.2009, lk 1–58) (edaspidi viisaeeskiri), sätestatud alustel. §
  10. Lühiajaline viisa Lühiajalise viisa võib välismaalasele anda viisaeeskirjas sätestatud alustel. §
  11. Pikaajaline viisa
(1)Pikaajalise viisa võib anda välismaalasele ühe- või mitmekordseks ajutiseks Eestis viibimiseks.
(2)Pikaajalise viisa võib anda kehtivusajaga kuni 12 kuud. [RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011]
(3)Pikaajalise viisa võib anda kuni 365-päevase viibimisajaga kaheteistkümne järjestikuse kuu jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(4)[Kehtetu - RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(5)[Kehtetu - RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(6)Välismaalase kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei tohi ületada 548 päeva 730 järjestikuse päeva jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(7)Käesoleva paragrahvi lõiget 6 ei kohaldata välismaalase suhtes, kelle lühiajaline töötamine on registreeritud

§ 106

lõike 10 alusel, kui välismaalane on eelnevalt riigis viibinud pikaajalise viisa alusel muul eesmärgil kui hooajatöö. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

  1. jaotis Viisa andmine ja andmisest keeldumine
  2. alljaotis Viisa andmine §
  3. Viisaga kindlaks määratavad tingimused

(1)Viisaga määratakse kindlaks järgmised tingimused: 1) kehtivusaeg – ajavahemik, mille jooksul viisa kehtib ühe-, kahe- või mitmekordseks Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile, Eestisse või lennujaama transiiditsooni sisenemiseks, seal viibimiseks ja sealt lahkumiseks; 2) viibimisaeg – päevade arv, mille kestel võib välismaalane viisa kehtivusajal Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil, Eestis või lennujaama transiiditsoonis viibida; 3) kordsus – viisa kehtivusaja jooksul välismaalasele Schengeni liikmesriikide territooriumile, Eestisse või lennujaama transiiditsooni sisenemiste lubatud arv ja 4) territoriaalne kehtivus – ühe või mitme Schengeni konventsiooni liikmesriigi territoorium või lennujaama transiiditsoon, kus välismaalane võib viibida tingimusel, et viisaruumi sisenetakse ja sealt lahkutakse territoriaalse kehtivusega määratud riigi territooriumi kaudu.
(2)Välismaalane on kohustatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile, Eestisse või lennujaama transiiditsooni saabumise, seal viibimise ja sealt lahkumise puhul järgima viisaga määratud tingimusi. § 62. Viisa andmise tingimused
(1)Lennujaama transiidiviisa ja lühiajalise viisa võib välismaalasele anda viisaeeskirjas sätestatud tingimustel.
(2)Pikaajalise viisa võib anda välismaalasele, kui: 1) tal on kehtiv reisidokument; 2) tema Eesti pikaajalise viisa taotlemise eesmärk on põhjendatud; 3) tal on piisavad rahalised vahendid, et katta majutus- ja viibimiskulud Eestis viibimise ajal ning pöörduda tagasi oma päritoluriiki või transiidiriiki; [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020] 4) tal on kehtiv tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise viisa kehtivusajal. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]
(3)Tervisekindlustuslepingut ei pea pikaajalise viisa puhul olema, kui välismaalane on ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik või välismaalase ravikulud tasub muu riik või rahvusvaheline organisatsioon või välislepingus sätestatud juhul. § 62^1. Viisa andmine seoses välismaalase lühiajalise Eestis töötamisega
(1)Kui välismaalane taotleb viisat lühiajaliseks Eestis töötamiseks, peab tema lühiajaline Eestis töötamine olema eelnevalt Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud.
(2)Kui välismaalasele antakse viisa lühiajaliseks Eestis töötamiseks ja välismaalane on alaealist last kasvatav vanem või ainus hooldaja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, võib välismaalase lapsele anda viisa samadel tingimustel nagu nimetatud välismaalasele. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 24.05.2022] (2^1) Kui välismaalase lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud teadus- ja arendustegevuse eesmärgil, akadeemilise töötajana või ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana

§ 106

lõike 1^4 punkti 2 või lõike 13 alusel, võib välismaalase abikaasale, registreeritud elukaaslasele, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda viisa välismaalase Eestis viibimise ajaks, arvestades viisa andmise tingimusi. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

(3)Kui välismaalase lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud ja tal on ajutiseks Eestis viibimiseks seaduslik alus, võib välismaalase lapsele anda lühiajalise või pikaajalise viisa, kui välismaalane on alaealist last kasvatav vanem või ainus hooldaja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 24.05.2022] § 62^2. Viisa andmine seoses välismaalase Eestisse õppima asumisega
(1)Riiklikult tunnustatud põhikooli, gümnaasiumisse, kutseõppeasutusse või kõrgkooli vastuvõetud välismaalasele võib õppima asumiseks anda lühiajalise või pikaajalise viisa. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 24.05.2022]
(2)Kõrgharidustaseme õppes õppimiseks võib anda viisa juhul, kui välismaalane asub õppima õppeasutusse, mis on institutsionaalselt akrediteeritud. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 24.05.2022]
(3)Kui välismaalasele, kes on vastu võetud õppeasutuse neljanda või viienda taseme kutseõppesse, rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppesse, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevasse õppesse või magistriõppesse, antakse viisa seoses Eestis õppima asumisega ja ta on alaealist last kasvatav üksikvanem, võib välismaalase alaealisele lapsele anda vastavalt lühiajalise või pikaajalise viisa samadel tingimustel nagu nimetatud välismaalasele. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]
(4)Kui välismaalasele, kes on vastu võetud õppeasutuse doktoriõppesse, antakse viisa seoses Eestis õppima asumisega, võib välismaalase abikaasale, registreeritud elukaaslasele, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda vastavalt lühiajalise või pikaajalise viisa samadel tingimustel nagu nimetatud välismaalasele. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(5)[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017] § 62^3. Pikaajalise viisa taotluse õiguslik mõju () Kui välismaalane on taotlenud pikaajalist viisat

§-s 91^1 sätestatud korras, on tema Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] § 62^4. Viisa andmine seoses iduettevõtlusega

(1)Viisa iduettevõtlusega tegelemiseks võib anda, kui välismaalase Eestis viibimine on seotud iduettevõtte loomise või selle arendamisega Eestis. Iduettevõtlusega tegelemiseks võib välismaalasele anda lühiajalise või pikaajalise viisa. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(2)Iduettevõte

tähenduses on tegevust alustav Eestis registreeritud äriühingule kuuluv majandusüksus, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatilise ning korratava ärimudeli väljatöötamine ja käivitamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]

(3)Kui välismaalasele antakse viisa iduettevõtlusega tegelemiseks, võib välismaalase abikaasale, registreeritud elukaaslasele, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda viisa samadel tingimustel nagu nimetatud välismaalasele. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(4)Kui välismaalasele antakse viisa iduettevõtlusega tegelemiseks, võib välismaalase abikaasale, registreeritud elukaaslasele, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda lühiajalise või pikaajalise viisa. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] § 62^5. Viisa andmine kaugtöö tegemiseks
(1)Viisa kaugtöö tegemiseks võib anda välismaalasele, kelle Eestis ajutise viibimise eesmärk on töökohustuste täitmine asukohast sõltumatu töötajana Eestis. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
(2)Asukohast sõltumatu töötaja

tähenduses on välismaalane, kelle töö ei sõltu asukohast ja kes kasutab telekommunikatsioonitehnoloogiat töökohustuste täitmiseks kaugtööna ning kes jätkab: 1) töötamist välisriigis registreeritud tööandja heaks, kellega tal on lepinguline suhe; 2) äritegevust välisriigis registreeritud äriühingu heaks, milles tal on osalus; 3) teenuste pakkumist peamiselt klientidele, kelle tegevuskoht on välisriigis ja kellega tal on lepinguline suhe. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]

(3)Viisa kaugtöö tegemiseks võib anda, kui välismaalane tuleb Eestisse usaldusväärse vahendaja kutsel, kes on hinnanud välismaalase vastavust asukohast sõltumatu töötaja määratlusele, või kui haldusorgani hinnangul vastab välismaalane asukohast sõltumatu töötaja määratlusele. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
(4)Usaldusväärne vahendaja

tähenduses on valdkonna eest vastutava ministri poolt usaldusväärseks tunnistatud äriühing, kes hindab välismaalase vastavust asukohast sõltumatu töötaja määratlusele. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]

(5)Kaugtöö tegemiseks võib välismaalasele anda lühiajalise või pikaajalise viisa. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
(6)Kui välismaalasele antakse viisa kaugtöö tegemiseks, võib välismaalase abikaasale, registreeritud elukaaslasele, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda viisa samadel tingimustel nagu nimetatud välismaalasele. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(7)Kui välismaalasele antakse viisa kaugtöö tegemiseks, võib välismaalase abikaasale, registreeritud elukaaslasele, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda lühiajalise või pikaajalise viisa. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] § 63. Viisa andmine piiripunktis
(1)Üldjuhul piiripunktis viisat ei anta.
(2)Piiripunktis võib anda lühiajalise viisa viisaeeskirjas sätestatud alustel ja tingimustel.
(3)Lennujaama transiidiviisat ja pikaajalist viisat piiripunktis ei anta. §
  1. Teave viisa andmise kohta Viisa andmise asjaolusid ega nendega seonduvat teavet ei avaldata välismaalasele ega muule isikule. § 64^
  2. Kutsuja kohustused
(1)Õppeasutusel, kuhu õppima asumiseks välismaalasele viisa anti, on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused. [RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]
(2)Usaldusväärsel vahendajal, kelle kinnituse alusel välismaalasele kaugtöö tegemiseks viisa anti, on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020] 2. alljaotis Viisa andmisest keeldumine § 65. Viisa andmisest keeldumise alused
(1)Lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa andmisest keeldutakse viisaeeskirjas sätestatud alustel.
(2)Pikaajalise viisa andmisest keeldutakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest: 1) välismaalasel puudub kehtiv reisidokument; 2) välismaalase reisidokument või selles sisalduvad kanded on võltsitud; 3) on alust arvata, et välismaalase väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile; 4) välismaalasel puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades Eestis viibimise kestust ja olemust, või päritoluriiki või transiidiriiki naasmiseks vajalikud vahendid; 5) välismaalase suhtes kehtib Eesti poolt kohaldatud sissesõidukeeld või Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva liikmesriigi poolt kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud Schengeni sissesõidukeeld; [RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011] 5^'1) seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt; [RT I, 07.06.2024, 1 - jõust. 17.06.2024] 6) välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele; [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] 7) on põhjendatud alus kahelda välismaalase esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses, tema avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu; 8) on põhjendatud alus kahelda selle tööandja, õppeasutuse, praktika võimaldaja või muu isiku usaldusväärsuses, kelle juurde välismaalane tuleb; [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020] 9) vähemalt üks tingimus, mis on viisa andmiseks nõutav, ei ole täidetud. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020] § 66. Viisa andmisest keeldumise põhjendamine
(1)Viisa andmisest keeldumise korral teavitatakse välismaalast keeldumise õiguslikust alusest. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(2)Välismaalasele ega muule isikule ei avaldata viisa andmisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet.
  1. jaotis Viisaga määratud viibimisaja pikendamine ja pikendamisest keeldumine §
  2. Viisaga määratud viibimisaja pikendamise tingimused
(1)Viisaga määratud viibimisaega (edaspidi käesolevas jaos viibimisaeg) üldjuhul ei pikendata.
(2)Lühiajalise viisaga ja lennujaama transiidiviisaga määratud viibimisaega pikendatakse viisaeeskirjas sätestatud alustel.
(3)Erandina võib pikaajalise viisaga määratud viibimisaega pikendada kuni 90 päeva, kui on ilmnenud asjaolu, mis ei olnud enne viisa alusel Eestisse saabumist välismaalasele teada, või uus asjaolu, mis tekkis pärast viisa andmist ja välismaalase Eestisse saabumist.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoluna, mis eeldab välismaalase jätkuvat Eestis ajutist viibimist või takistab tema Eestist lahkumist, käsitatakse vähemalt ühte järgmistest põhjustest: 1) vääramatu jõud (force majeure); 2) humaanne põhjus; 3) mõjuv ametialane põhjus ja 4) mõjuv isiklik põhjus. (4^1) Pikaajalise viisaga määratud viibimisaega pikendatakse lühiajaliseks Eestis töötamiseks tingimusel, et välismaalase kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei ületa 548 päeva 730 järjestikuse päeva jooksul. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] (4^2) Pikaajalise viisaga määratud viibimisaega pikendatakse iduettevõtlusega tegelemiseks tingimusel, et välismaalase kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei ületa 548 päeva 730 järjestikuse päeva jooksul. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017] (4^3) Kui välismaalase viisaga määratud viibimisaega pikendatakse käesoleva paragrahvi lõike 4^2 alusel, võib pikendada välismaalase abikaasa, registreeritud elukaaslase, alaealise lapse ja täisealise lapse, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, pikaajalise viisaga määratud viibimisaega samadel tingimustel nagu nimetatud välismaalasel. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(5)Viisaga määratud viibimisaja pikendamisel kauemaks kui viisa kehtivusaeg, pikeneb viisa kehtivusaeg viisaga määratud viibimisaja lõppemiseni. § 68. Tervisekindlustusleping
(1)Viibimisaja pikendamist taotleval välismaalasel peab olema tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise Eestis ajutise viibimise ajal.
(2)Tervisekindlustuslepingut ei pea välismaalasel olema: 1) kui ta on ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik; 2) kui tal on kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikuga; 3) välislepingus sätestatud juhul või 4) kui tema haigusest või vigastusest tingitud kulud tasub muu riik või rahvusvaheline organisatsioon. § 68^1. Viibimisaja pikendamine seoses välismaalase lühiajalise Eestis töötamisega
(1)Kui välismaalane taotleb viisaga määratud viibimisaja pikendamist

§ 67

lõike 4^1 alusel, peab tema lühiajaline Eestis töötamine olema eelnevalt Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

(2)Kui välismaalase viibimisaega pikendatakse

§ 67

lõike 4^1 alusel, võib pikendada välismaalase abikaasa, registreeritud elukaaslase, alaealise lapse ja täisealise lapse, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, pikaajalise viisaga määratud viibimisaega samadel tingimustel nagu nimetatud välismaalasel. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] §

  1. Viibimisaja pikendamise taotluse õiguslik mõju Kui välismaalane on taotlenud viibimisaja pikendamist viisa kehtivusajal, on tema Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] §
  2. Viibimisaja pikendamisest keeldumine Viibimisaja pikendamisest keeldutakse, kui: 1) välismaalase suhtes esineb viisa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu; 2) [kehtetu - RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020] 3) viibimisaja pikendamise taotlemisel on esitatud valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta või võltsitud dokumente; 4) välismaalane ei esita haldusorgani nõudmisel ja määratud tähtajaks andmeid ja tõendeid; 5) on kahtlus, et välismaalase viibimisaja pikendamise eesmärk ei vasta tegelikule Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil või Eestis jätkuva viibimise eesmärgile; 6) välismaalase viibimisaja pikendamise taotlus ei ole põhjendatud; 7) välismaalase usaldusväärsuses on põhjust kahelda; 8) välismaalase reisidokument ei vasta kehtestatud nõuetele; 9) välismaalasel puudub kehtiv reisidokument või 10) esinevad muud viibimisaja pikendamist välistavad asjaolud. §
  3. Viibimisaja pikendamisest keeldumise põhjendamine

(1)Viibimisaja pikendamisest keeldumise korral teavitatakse välismaalast keeldumise õiguslikust alusest. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(2)Viibimisaja pikendamisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet ei avaldata välismaalasele ega muule isikule.
  1. jaotis Viisa kehtivus
  2. alljaotis Viisa kehtivuse lõppemine §
  3. Ühekordse viisa kehtivuse lõppemine
(1)Ühekordse lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa kehtivus lõpeb: 1) viisa kehtivusaja lõppemisel; 2) viibimisaja lõppemisel, kui viisa kehtivusaeg ei lõpe varem; 3) välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt või lennujaama transiiditsoonist lahkumisel; 4) viisa tühistamisel või 5) viisa kehtetuks tunnistamisel.
(2)Ühekordse pikaajalise viisa kehtivus lõpeb: 1) viisa kehtivusaja lõppemisel; 2) viibimisaja lõppemisel, kui viisa kehtivusaeg ei lõpe varem; 3) välismaalase Eestist lahkumisel; 4) viisa tühistamisel; 5) viisa kehtetuks tunnistamisel; 6) Eesti pädeva asutuse poolt elamisloa andmisel. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] § 73. Mitmekordse viisa kehtivuse lõppemine
(1)Mitmekordse lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa kehtivus lõpeb: 1) viisa kehtivusaja lõppemisel; 2) välismaalasele viisaga lubatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile või lennujaama transiiditsooni sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga määratud viibimisaja lõppemisel, kui viisa kehtivusaeg ei lõpe varem; 3) välismaalasele viisaga lubatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile või lennujaama transiiditsooni sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga määratud viibimisaja lõppemisel, kui välismaalane ei lahku Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt või lennujaama transiiditsoonist varem; 4) välismaalasele viisaga lubatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile või lennujaama transiiditsooni sisenemiste arvu täitumisest arvates välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt või lennujaama transiiditsoonist lahkumisel, kui viibimisaeg või kehtivusaeg ei lõpe varem; 5) viisa tühistamisel või 6) viisa kehtetuks tunnistamisel.
(2)Mitmekordse pikaajalise viisa kehtivus lõpeb: 1) viisa kehtivusaja lõppemisel; 2) välismaalasele viisaga lubatud Eestisse sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga määratud viibimisaja lõppemisel, kui viisa kehtivusaeg ei lõpe varem; 3) välismaalasele viisaga lubatud Eestisse sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga määratud viibimisaja lõppemisel, kui välismaalane ei lahku Eestist varem; 4) välismaalasele viisaga lubatud Eestisse sisenemiste arvu täitumisest arvates välismaalase Eestist lahkumisel, kui viibimisaeg või viisa kehtivusaeg ei lõpe varem; 5) viisa tühistamisel; 6) viisa kehtetuks tunnistamisel; 7) Eesti pädeva asutuse poolt elamisloa andmisel. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] §
  1. Välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt, Eestist ja lennujaama transiiditsoonist lahkumise kohustus Hiljemalt viisa kehtivuse lõppemise ajaks on välismaalane kohustatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt, Eestist või lennujaama transiiditsoonist lahkuma.
  2. alljaotis Viisa tühistamine ja kehtetuks tunnistamine §
  3. Viisa tühistamine ja kehtetuks tunnistamine Viisa tühistamine ja viisa kehtetuks tunnistamine viisaeeskirja mõistes on viisa kehtetuks tunnistamine haldusmenetluse seaduse mõistes. §
  4. Viisa tühistamine
(1)Viisa tühistamine viisaeeskirja ja

mõistes on viisa kehtetuks tunnistamine tagasiulatuvalt algusest peale.

(2)Viisa tühistatakse, kui ilmneb, et selle andmise ajal ei olnud viisa andmise tingimused täidetud. § 77. Viisa kehtetuks tunnistamine
(1)Viisa kehtetuks tunnistamine viisaeeskirja ja

mõistes on viisa kehtetuks tunnistamine edasiulatuvalt otsuse tegemise hetkest alates.

(2)Viisa tunnistatakse kehtetuks, kui ilmneb, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud. § 78. Viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise alused
(1)Lühiajaline viisa ja lennujaama transiidiviisa tühistatakse ja tunnistatakse kehtetuks viisaeeskirjas sätestatud alustel.
(2)Pikaajaline viisa tühistatakse ja tunnistatakse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest: 1) välismaalasel puudub kehtiv reisidokument; 2) välismaalase reisidokument või selles sisalduvad kanded on võltsitud; 3) on alust arvata, et välismaalase väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile; 4) välismaalasel puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades Eestis viibimise kestust ja olemust, või päritoluriiki või transiidiriiki naasmiseks vajalikud vahendid; 5) välismaalase suhtes kehtib Eesti poolt kohaldatud sissesõidukeeld või Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva liikmesriigi poolt kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud Schengeni sissesõidukeeld; [RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011] 6) välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele ja 7) on põhjendatud alus kahelda välismaalase esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses, tema avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu; 8) välismaalane on esitanud selleks taotluse; [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] 9) välismaalase Eestis viibimise peamine eesmärk on töötamine ja tema tööleping või muu leping või tegevus, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, lõpeb või on lõppenud; [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020] 10) on põhjendatud alus kahelda selle tööandja, õppeasutuse, praktika võimaldaja või muu isiku usaldusväärsuses, kelle juurde välismaalane tuleb; [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020] 11) esineb viisa andmisest või viisaga määratud viibimisaja pikendamisest keeldumise aluseks olev asjaolu. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020] § 79. Viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise põhjendamine
(1)Viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise korral teavitatakse välismaalast tühistamise ja kehtetuks tunnistamise õiguslikust alusest. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(2)Viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise põhjust ega sellega seotud asjaolusid ei avaldata välismaalasele ega muule isikule. § 80. Välismaalase lahkumiskohustus
(1)Viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral on Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil viibiv välismaalane kohustatud viivitamata Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt lahkuma, kui välismaalasel puudub riigis ajutiseks viibimiseks või elamiseks seaduslik alus.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lahkumiskohustus võidakse viivitamata sundtäita väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.
  1. jaotis Viisamenetlus
  2. alljaotis Pädevus §
  3. Eesti välisesinduses viisa andmise pädevus Viisa andmise või andmisest keeldumise Eesti välisesinduses otsustab konsulaarametnik. §
  4. Viisa andmise kooskõlastamine
(1)Konsulaarametnik on kohustatud viisa andmise kooskõlastama valdkonna eest vastutava ministri määratud asutustega. [RT I, 03.06.2026, 1 - jõust. 12.06.2026] (1^1) Politsei- ja Piirivalveamet on kohustatud kooskõlastama Eestis viisa andmise valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusega. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(2)Kui valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus ei kooskõlasta viisa andmist, peab konsulaarametnik või Politsei- ja Piirivalveamet viisa andmisel oma otsust viisaregistris põhjendama. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(3)Teavet viisa andmise kooskõlastamise kohta ei avaldata välismaalasele ega muule isikule.
(4)Viisa andmise kooskõlastamine korraldatakse viisaregistri kaudu.
(5)Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud juhul kooskõlastatakse viisa andmine Schengeni konventsiooni liikmesriikidega. § 82^
  1. Eestis viisa andmise pädevus () Viisa andmise või andmisest keeldumise Eestis otsustab Politsei- ja Piirivalveamet. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] §
  2. Piiripunktis viisa andmise pädevus Piiripunktis erandina viisa andmise või andmisest keeldumise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet. §
  3. Viibimisaja pikendamise pädevus Viibimisaja pikendamise või pikendamisest keeldumise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet. §
  4. Viisa tühistamise pädevus
(1)Viisa tühistamise otsustab Välisministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.
(2)Eesti riigipiirile, transiiditsooni või ajutisele kontrolljoonele saabunud välismaalase viisa tühistamise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet. §
  1. Viisa kehtetuks tunnistamise pädevus Viisa tunnistab kehtetuks Välisministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet. §
  2. Viisanõude ja viisanõudest vabastamise erandite otsustamise pädevus [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025] Vabariigi Valitsus võib korraldusega otsustada erandi tegemise viisanõudest ja viisanõudest loobumisest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 303, 28.11.2018, lk 39–58). [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025] §
  3. Esindamisega seotud kokkulepete sõlmimise pädevus Vabariigi Valitsus võib välisriikidega sõlmida viisaküsimustes Eesti Vabariigi esindamisega seotud kokkuleppeid.
  4. alljaotis Taotlemine §
  5. Viisa taotlemine
(1)Välismaalane esitab viisa saamiseks viisataotluse.
(2)Vähemalt 15-aastane alaliselt välisriigis elav alaealine võib esitada viisataotluse iseseisvalt. Viisataotluse iseseisval esitamisel võib haldusorgan nõuda seadusliku esindaja notariaalselt kinnitatud nõusolekut. § 90. Viisa taotlemine Eesti välisesinduses
(1)Lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa taotlemisele Eesti välisesinduses kohaldatakse viisaeeskirjas sätestatut.
(2)Välismaalane esitab pikaajalise viisa taotlemiseks viisataotluse Eesti välisesindusele isiklikult.
(3)Välismaalane võib pikaajalise viisa taotluse Eesti välisesindusele esitada posti teel, elektrooniliselt või esindaja kaudu, kui teda on viisa või viibimisaja pikendamise menetluses daktüloskopeeritud ning võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ja vastavad

§ 101lõike 1 punktide 5–7 alusel kehtestatud nõuetele. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]

(4)[Kehtetu - RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020] § 91. Viisa taotlemine Schengeni konventsiooni liikmesriigi välisesinduses
(1)Välismaalane võib esitada lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa taotlemiseks viisataotluse Schengeni konventsiooni liikmesriigi välisesindusele, kui Vabariigi Valitsus on selle riigiga sõlminud viisaküsimustes Eesti Vabariigi esindamise kokkuleppe.
(2)Lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa taotluse esitamise suhtes Schengeni konventsiooni liikmesriigi välisesindusele kohaldatakse viisaeeskirjas sätestatut. § 91^1. Viisa taotlemine Politsei- ja Piirivalveametis
(1)Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda välismaalane, kes viibib Eestis ajutiselt

§ 43lõike 1 punktides 1–4 ja 6–10 nimetatud alusel.

[RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020] (1^1) Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda välismaalane, kelle Eestis viibimise seaduslik alus anti hädaolukorras või eriolukorras

§ 43lõike 1 punktis 5 nimetatud alusel, pärast hädaolukorra või eriolukorra lõppu.

[RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020] (1^2) Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda Eestis viibivale alaealisele lapsele, kes on Eestis sündinud, kui tema vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025] (1^3) Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane, kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada pikaajalise viisa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul, kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]

(2)Pikaajalise viisa taotlemiseks Politsei- ja Piirivalveametis peab välismaalane ilmuma isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
(3)Välismaalane võib pikaajalise viisa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile esitada posti teel, elektrooniliselt või esindaja kaudu, kui teda on viisa või viibimisaja pikendamise menetluses daktüloskopeeritud ning võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ja vastavad

§ 101lõike 1 punktide 5–7 alusel kehtestatud nõuetele.

[RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020] §

  1. Viisa taotlemine piiripunktis Lühiajalise viisa taotlemisele piiripunktis kohaldatakse viisaeeskirjas sätestatut. §
  2. Viibimisaja pikendamise taotlemine

(1)Viibimisaja pikendamise taotlemiseks tuleb esitada viibimisaja pikendamise taotlus.
(2)Viibimisaja pikendamise taotlemiseks peab välismaalane ilmuma isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
(3)Välismaalane võib viibimisaja pikendamise taotluse Politsei- ja Piirivalveametile esitada posti teel, elektrooniliselt või esindaja kaudu, kui teda on viisa või viibimisaja pikendamise menetluses daktüloskopeeritud ning võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ja vastavad

§ 101lõike 1 punktide 5–7 alusel kehtestatud nõuetele. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]

(4)[Kehtetu - RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
(5)[Kehtetu - RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020] §
  1. Viibimisaja pikendamise taotluse esitamise tähtaeg [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] §
  2. Viisataotluse menetlemise erisused
(1)[Kehtetu - RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]
(2)

§ 41

lõiget 2 ei kohaldata viisataotluse läbivaatamise eest tasutava riigilõivu suhtes. § 96. Viisataotluse menetlemisega seotud ülesannete üleandmine eraõiguslikule isikule

(1)Välisministeerium võib viisataotluse menetlemisega seotud ülesanded halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule isikule, kes vastab viisaeeskirjas sätestatud välisele teenuseosutajale esitatavatele nõuetele.
(2)Pikaajalise viisa menetluse korral ei või üle anda

§-des 81, 82, 85 ja 86, § 90 lõikes 3, § 97 lõikes 2 ega käesoleva jaotise 4. alljaotises sätestatud ülesandeid. [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025]

(3)Lühiajalise viisa menetluse korral võib üle anda need ülesanded, mille välisele teenuseosutajale üleandmine on lubatud viisaeeskirjas.
(4)Viisataotluse vastuvõtmise, biomeetriliste andmete võtmise ja viisataotluse vastuse väljastamisega seotud ülesande täitmise eest võib võtta tasu. Tasu maksmise kohustus on viisataotlejal.
(5)Tasu suurus lepitakse Välisministeeriumiga sõlmitavas halduslepingus kokku vähemalt üheks aastaks. Tasu kokkuleppimisel võetakse arvesse põhjendatud kulud, mis on seotud viisataotluse menetlemise ja dokumentide edastamise korraldamisega, ning mõistlik ärikasum.
(6)Järelevalvet halduslepingu täitmise üle teostab Välisministeerium. [RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]
  1. alljaotis Menetlus §
  2. Viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmine [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
(1)Lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa taotlus jäetakse läbi vaatamata viisaeeskirjas sätestatud alustel.
(2)Pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalane loobub taotlusest, Politsei- ja Piirivalveamet on

§ 40

^2 lõike 1 alusel andnud hinnangu välismaalase kutsuja ebausaldusväärsuse kohta või esinevad muud taotluse läbi vaatamata jätmise alused, mis on sätestatud haldusmenetluse seaduses. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]

(3)Pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotluse võib jätta läbi vaatamata, kuni välismaalane on rahvusvahelise kaitse taotleja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse mõistes. [RT I, 03.06.2026, 1 - jõust. 12.06.2026] § 98. Viisa andmise vormistamine
(1)Viisa andmine vormistatakse viisakleebise kandmisega välismaalase reisidokumenti või reisidokumendi vahelehele.
(2)Viisa andmine vormistatakse reisidokumendi vahelehele juhul, kui Eesti seda reisidokumenti ei tunnusta. § 99. Viibimisaja pikendamise vormistamine
(1)Viibimisaja pikendamine vormistatakse viisakleebise kandmisega välismaalase reisidokumenti või reisidokumendi vahelehele.
(2)Viibimisaja pikendamine vormistatakse reisidokumendi vahelehele juhul, kui Eesti seda reisidokumenti ei tunnusta.
(3)Viibimisaja pikendamise vormistamiseks peab välismaalane või tema esindaja ilmuma isiklikult haldusorgani asukohta. § 99^1. Tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tuleneva viibimisõiguse vormistamine
(1)Tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tuleneva õiguse Eestis viibida võib vormistada pikaajalise viisana.
(2)Tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tuleneva viibimisõiguse vormistamiseks peab välismaalane või tema esindaja ilmuma isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] §
  1. [Kehtetu - RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011]
  2. alljaotis Vaidlustamine [RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011] § 100^
  3. Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise ja viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamine [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025]
(1)Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise ja viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuses (edaspidi koos käesolevas jaotises otsus) teavitatakse välismaalast otsuse vaidlustamise võimalusest, kohast, tähtajast ja korrast.
(2)Välismaalane võib esitada otsuse vaide (edaspidi käesolevas jaotises vaie) kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.
(3)Vaide esitamise tähtaega ei ennistata.
(4)Kui välismaalane esitab pärast vaide esitamist viisataotluse või Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja pikendamise taotluse, jäetakse see taotlus läbi vaatamata kuni vaide kohta lõpliku otsuse (edaspidi käesolevas jaotises vaideotsus) tegemiseni. [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] § 100^
  1. Vaide esitanud välismaalase õiguslik seisund [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] () Vaide esitamine ei ole välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumile saabumise või seal viibimise aluseks ega lükka sealt lahkumise kohustuse täitmist edasi. [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] § 100^
  2. Vaide esitamine ja puuduste kõrvaldamine [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025]
(1)Välismaalane esitab vaide kirjalikult: 1) vaide läbivaataja asukohas; 2) posti teel või 3) elektrooniliselt.
(2)Vaie esitatakse

§ 101lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud korras.

(3)Kui vaie ei vasta

§ 101

lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud korra nõuetele, siis vaide läbivaataja: 1) annab välismaalasele puuduse kõrvaldamiseks tähtaja; 2) selgitab, et kui välismaalane ei kõrvalda puudust tähtajaks, võib vaide läbivaataja jätta vaide läbi vaatamata.

(4)Kui välismaalane kõrvaldab vaide puuduse tähtajaks, loetakse vaie tähtajaks esitatuks. Kui välismaalane vaide puudust tähtajaks ei kõrvalda, võib vaide läbivaataja jätta vaide läbi vaatamata, teavitades sellest välismaalast.
(5)Vaide läbivaatamise tähtaeg peatub, kuni välismaalane on puuduse kõrvaldanud. [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] § 100^4. Vaidealluvus [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025]
(1)Kui otsuse on teinud Politsei- ja Piirivalveamet, esitatakse vaie läbivaatamiseks Politsei- ja Piirivalveametile.
(2)Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse on teinud Eesti välisesindus, esitatakse vaie läbivaatamiseks Välisministeeriumile, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.
(3)Kui viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse on teinud Kaitsepolitseiamet, esitatakse vaie läbivaatamiseks Kaitsepolitseiametile.
(4)Kui viisa andmisest keeldumise otsus põhineb asjaolul, et valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus ei kooskõlastanud viisa andmist, kaasab vaide läbivaataja vaide läbivaatamisse selle asutuse, kes: [RT I, 03.06.2026, 1 - jõust. 12.06.2026] 1) kontrollib viisa andmise kooskõlastamata jätmist; 2) vajaduse korral kooskõlastab viisa andmise.
(5)Kui valdkonna eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus ei kooskõlastanud viisa andmist, sest esines

§ 65

lõike 2 punktis 6 või viisaeeskirja artikli 32 lõike 1 punkti a alapunktis vi sätestatud alus riigi julgeoleku tagamiseks keelduda viisa andmisest, kaasab vaide läbivaataja vaide läbivaatamisse Siseministeeriumi. [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] § 100^5. Vaide läbivaatamine [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025]

(1)Vaide läbivaatamisel kontrollib: 1) vaide läbivaataja otsuse õiguspärasust ja otstarbekust; 2)

§ 100^4 lõike 4 või 5 alusel kaasatud asutus viisa andmise kooskõlastamata jätmise õiguspärasust ja otstarbekust.

(2)

§ 100

^4 lõike 4 või 5 alusel kaasatud asutus esitab vaide läbivaatajale: 1) viisa andmise kooskõlastamata jätmise põhjenduse või 2) viisa andmise kooskõlastamise põhjenduse, kui ta pärast viisa andmise kooskõlastamata jätmise kontrolli viisa andmise kooskõlastab. [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] § 100^6. Vaide läbivaataja volitused [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025]

(1)Politsei- ja Piirivalveamet võib vaideotsusega: 1) rahuldada vaide, tunnistada otsuse kehtetuks ja teha uue otsuse; 2) jätta vaide rahuldamata; 3) jätta vaide läbi vaatamata.
(2)Välisministeerium võib vaideotsusega: 1) rahuldada vaide ning tunnistada viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse kehtetuks ja teha Eesti välisesindusele ettekirjutuse asi uuesti läbi vaadata; 2) jätta vaide rahuldamata; 3) jätta vaide läbi vaatamata.
(3)Kaitsepolitseiamet võib vaideotsusega: 1) rahuldada vaide ja tunnistada viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse kehtetuks; 2) jätta vaide rahuldamata; 3) jätta vaide läbi vaatamata. [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] § 100^7. Vaideotsuse põhjendamine [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025]
(1)Vaideotsust ei põhjendata.
(2)Välismaalasele ega muule isikule ei avaldata vaideotsuse aluseks olevat asjaolu, vaideotsuse tegemise põhjust ega seotud teavet. [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] § 100^
  1. Vaideotsuse teatavaks tegemine [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] () Vaideotsus tehakse välismaalasele teatavaks, kasutades vaides esitatud kontaktandmeid. [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] § 100^
  2. Avalduse alusel tehtud otsuse teatavaks tegemine [RT I, 08.07.2025, 2 - välja jäetud, kuna alljaotisele anti uus sõnastus, milles § 100.9 ei ole]
  3. alljaotis Otsuse ja vaideotsuse edasikaebamine [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] § 100^
  4. Vaidlustamise käigus tehtud otsuse edasikaebamine [Kehtetu - RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] § 100^
  5. Avalduse esitanud välismaalase õiguslik seisund [Kehtetu - RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] § 100^
  6. Nõuded avaldusele [Kehtetu - RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] § 100^
  7. Avalduse esitamise koht [Kehtetu - RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] § 100^
  8. Avalduse läbivaatamise pädevus ja menetlus [Kehtetu - RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] § 100^
  9. Avalduse alusel tehtud otsus [Kehtetu - RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] § 100^
  10. Avalduse alusel tehtud otsuse põhjendamine [Kehtetu - RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] § 100^
  11. Avalduse alusel tehtud otsuse teatavaks tegemine [Kehtetu - RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] § 100^
  12. Avalduse alusel tehtud otsuse vaidlustamine [Kehtetu - RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] § 100^
  13. Viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamise erisus [Kehtetu - RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] § 100^
  14. Otsuse ja vaideotsuse peale halduskohtule kaebuse esitamine
(1)Välismaalane võib esitada otsuse ja vaideotsuse peale halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alusel ja korras kaebuse, kui ta on enne esitanud vaide ja see on jäetud rahuldamata.
(2)Otsuse ja vaideotsuse peale võib esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemise päevast arvates. [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025] § 100^
  1. Otsuse ja vaideotsuse peale kaebuse esitanud välismaalase riigis viibimise õigus () Otsuse ja vaideotsuse peale halduskohtule kaebuse esitamine ega selle menetlemine ei ole välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumile saabumise või seal viibimise aluseks ega lükka sealt lahkumise kohustuse täitmist edasi. [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025]
  2. jaotis Viisaasjade korraldamine §
  3. Viisamenetluse korraldamine
(1)Valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult Välisministeeriumiga kehtestab määrusega: 1) pikaajalise viisa andmise ja viibimisaja pikendamise taotlemisel esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu ja esitamise nõuded; 2) viisa andmise ja andmisest keeldumise, viibimisaja pikendamise ja pikendamisest keeldumise, viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise ning viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise tähtajad; 3) viisa andmise otsustamisel kooskõlastuse andmise korra ja tähtajad; 4) viisa taotlemiseks ja omamiseks nõutavate kulude kandmiseks piisavate rahaliste vahendite määra; [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020] 5) viisa andmist või viibimisaja pikendamist taotleva välismaalase daktüloskopeerimise korra; 6) vanuse alampiiri, millest nooremat isikut pikaajalise viisa menetlustes ei daktüloskopeerita; 7) muude isikute või isikute kategooriate, keda pikaajalise viisa menetlustes ei daktüloskopeerita, loetelu ja 8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikide vahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.08.2008, lk 60–81), alusel asutatud viisainfosüsteemis VIS andmete töötlemiseks pädevate asutuste loetelu; 9) viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaide esitamise korra, vaides esitatavate andmete ja vaidele lisatavate dokumentide loetelu, vaide vormi ning vaide läbivaatamise tähtaja. [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025]
(2)Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) Euroopa Liidu liikmesriigis elavate ning kooliekskursioonil osalevate kolmandate riikide kodakondsusega õpilaste nimekirja vormi ning selle täitmise korra ja kasutamise juhendi; 2) [kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
(3)Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) viibimisaja pikendamise taotluse esitamise tähtajad; [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020] 2) viisa andmise kooskõlastamiseks pädevate asutuste loetelu; 3) viisakleebise andmeväljale „MÄRKUSED” kantavate riigisiseste märgete loetelu; 4) tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse pikaajalise viisana vormistamise taotluse täitmise nõuded ning taotlemisel esitatavate andmete, mis on vajalikud isikusamasuse tuvastamiseks ja otsuse tegemiseks, loetelu ja nende esitamise nõuded; [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] 5) viisa taotlemisel iduettevõtte või kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja korra, selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded. [RT I, 11.03.2023, 4 - jõust. 21.03.2023]
(4)Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse poolt antud ühtse viisa alase teabevahetuse korraldamiseks pädevate asutuste loetelu.
(5)Pikaajalise viisa taotluse esitamise tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
(6)Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega asukohast sõltumatu töötaja määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja korra, selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020] § 102. Viisaregister
(1)Viisaregistri asutab Vabariigi Valitsus ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(2)Viisaregistri pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaalaste Eestis ajutise viibimise seaduslike aluste ja tingimuste andmete töötlemise kaudu.
(3)Viisaregistri pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse viisa andmise, tühistamise ja kehtetuks tunnistamise menetluse ning viibimisaja pikendamise ja ennetähtaegse lõpetamise menetluse kohta järgmisi andmeid: 1) välismaalase üldandmed; 2) välismaalase isanimi, sünnikoht ja isikut tõendava dokumendi andmed; 3) välismaalase biomeetrilised andmed või andmed biomeetriliste andmete võtmise võimatuse kohta; 4) välismaalase perekonnaseisuandmed; 5) välismaalase hariduse ja õppimise andmed; 6) välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed; 7) välismaalase eluloolised andmed; 8) välismaalase terviseseisundi andmed; 9) välismaalase kriminaalkorras karistamise andmed; 10) välismaalase esindaja üldandmed, esindusõiguse andmed ja isikut tõendava dokumendi andmed; 11) viisa liik, sihtriik, sihtriigis kavandatava viibimise või transiidi andmed ja sissesõiduloa andmed; 12) viimase viie aasta jooksul antud viisa ja elamisloa andmed; 13) Eestis ja teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis varasema viibimise andmed ja viibimisaja pikendamise andmed; 14) elukohariiki tagasipöördumise loa andmed; 15) reisi- ja viibimiskulude ning legaalse sissetuleku andmed; 16) külastatava isiku üldandmed; 17) välismaalase perekonnaliikme ja lähedase sugulase üldandmed ja sünnikoht ning seos välismaalasega; 18) välismaalase abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnaseisuandmed; 19) välismaalase ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise ja töötamise andmed; 20) välismaalase kuritegelikku või terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise andmed, terroristliku ühenduse või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise andmed, tulirelva või lõhkematerjaliga kokkupuutumise andmed ning inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemise andmed; 21) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (3^1) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15^5 tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud viisaregistrisse. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
(4)Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib viisaregistri andmed käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta aluseks andmetena välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise seadusliku aluse olemasolu ning Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise tingimuste kohta. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
(5)Viisaregistris töödeldavad andmed ei ole avalikud, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
(6)Politsei- ja Piirivalveamet võib avalikul veebilehel võimaldada kontrollida viisa kehtivust, avaldamata seejuures välismaalase isikuandmeid.
(7)Viisaregister on seotud Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemiga vastavalt Euroopa Liidu õigusaktides sätestatule.
(8)Viisaregistri kaasvastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning Välisministeerium. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
(9)Viisaregistri põhimääruses sätestatakse viisaregistri pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 2) täpsem andmekoosseis; 3) andmekogudevaheline andmevahetus; 4) kaasvastutavate töötlejate ülesanded; 5) volitatud töötleja ja tema ülesanded; 6) andmetele juurdepääsu andmise ja andmete väljastamise kord; 7) andmete säilitamise täpsemad tähtajad; 8) muud korralduslikud küsimused. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (9^1) Viisaregistri andmeid säilitatakse kõige kauem 60 aastat. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse registri põhimääruses. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
(10)Isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse viisaregistrist viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] §
  1. Ühtse viisa alase teabevahetuse korraldamine Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud ühtse viisa alast teabevahetust korraldavad vastavalt pädevusele Siseministeerium või valdkonna eest vastutava ministri poolt määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus ja Välisministeerium.
  2. jagu Eestis ajutiselt viibiva välismaalase Eestis töötamine
  3. jaotis Eestis ajutiselt viibiva välismaalase Eestis töötamise lubatavus §
  4. Eestis ajutiselt viibiva välismaalase Eestis töötamise õiguslikud alused
(1)Eestis ajutiselt viibiv välismaalane võib Eestis töötada, kui tööandja on tema lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud või kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingust. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
(2)Eestis ajutiselt viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud, välja arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
(3)Välismaalasel, kes viibib Eestis seadusliku aluseta, sealhulgas kellele on haldusaktiga või kohtulahendiga pandud kohustus Eestist lahkuda, on keelatud Eestis töötada. [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015] § 105. Seadusest tulenev õigus Eestis töötada
(1)Välismaalasel, kes on kinnipidamisasutuses viibiv kinnipeetav, vahistatu või arestialune, on lubatud Eestis töötada kinnipidamisasutuses viibimise ajal.
(2)Välismaalasel, kes on vedurimeeskonna liige või vedurit või rongi teenindava personali liige või autojuht, kes toimetab sõitjaid või veoseid kohale riigipiiri ületades, või lennumeeskonna liige, on lubatud Eestis töötada, kui tal puudub Eestis elukoht ning tema tööandjal puudub Eestis tegevuskoht ning tal on Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus. (2^1) Välismaalasel on lubatud töötada Eesti riigilipu all sõitval merelaeval, välja arvatud reisilaeval, mis teeb Eesti sadamast rahvusvahelisi regulaarreise, kui laev on sisenenud Eesti sadamasse viimase 365 päeva jooksul kuni 25 korda. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 01.10.2022] (2^2) Välismaalasel on lubatud töötada Eesti riigilipu all sõitval reisilaeval, mis teeb Eesti sadamast rahvusvahelisi regulaarreise, tingimusel, et välismaalasele makstakse tasu, mis on vähemalt võrdne kollektiivlepingus kokkulepitud palgamääraga vastaval ametikohal. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 01.10.2022] (2^3) Kui ettevõtja ei ole sõlminud käesoleva paragrahvi lõikes 2^2 nimetatud kollektiivlepingut, tuleb välismaalasele maksta laevandussektori kollektiivlepingutes kokkulepitud palgamääraga vastava ametikoha keskmist tasu. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 01.10.2022] (2^4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2^1 –2^3 sätestatud seadusest tulenevat õigust töötada Eesti riigilipu all sõitval merelaeval ei ole kohalikku rannasõitu tegevate laevade välismaalastest laevapere liikmetel. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 01.10.2022]
(3)Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslikku alust omav välismaalane võib Eestis viibida Eesti äriregistrisse kantud juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil tema ajutise viibimisaja kestuse jooksul. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
(4)Ilma töötamiseks antava elamisloata võib Eestis töötada välismaalane: 1) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 4 - jõust. 15.08.2018] 2) kes on Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanik ja kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus; [RT I, 29.06.2018, 4 - jõust. 15.07.2018] 3) kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus, kelle töötamine on ajutise iseloomuga ning kelle töötamise kestus ei ületa viit päeva 30-päevase perioodi jooksul; [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017] 4) kellel on tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tulenev õigus Eestis viibida; [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017] 5) kellel on

§ 43

lõike 1 punktis 10 nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud pikaajaline viisa või elamisluba õppimiseks, tingimusel et tema Eestis töötamine ei takista õppimist; [RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018] 6) kellel on Eestis viibimiseks

§ 43

lõike 1 punktides 1–4 ja 6–8 nimetatud seaduslik alus ning kes on vastu võetud õppeasutuse neljanda või viienda taseme kutseõppesse, rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppesse, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevasse õppesse või magistri- või doktoriõppesse, tingimusel et tema Eestis töötamine ei takista õppimist; [RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018] 7) kellel on Eestis viibimiseks

§ 62

^5 alusel antud viisa kaugtöö tegemiseks ja kelle töökohustuste täitmine vastab sama paragrahvi lõike 2 tingimustele; [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025] 8) kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus ja kelle töötamine on seotud autoriõiguse seaduse kohase sellise audiovisuaalse teose Eestis tootmisega, mis valmib Eesti ja välismaa filmitootjate koostöös ning mis Kultuuriministeeriumi või tema volitatud asutuse kinnitusel soodustab eesti kultuuri arengut ning toetab märgatavalt Eesti rahvusvahelistumist ja Eesti filmitootjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, tingimusel et see teos ei jää Eestisse ning selle tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses ei asu Eestis; [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025] 9) kes viibib Eestis

§ 130

alusel, tingimusel et tal oli tähtajaline elamisluba

§ 118punkti 1, 2, 3, 5, 6^1 , 6^2 , 7 või 9 alusel; [RT I, 21.05.2026, 2 - jõust.

22.05.2026] 10) kes viibib Eestis

§ 130

alusel, tingimusel et tal oli tähtajaline elamisluba töötamiseks ja ta jätkab töötamist selles elamisloas kindlaks määratud tööandja juures. [RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026]

(5)Teise Euroopa Liidu liikmesriigi Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja võib Eestis viibida kuni 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul selleks, et teha tööandja ärihuvides ajutist tööd, mis on otseselt seotud Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja töökohustustega ja hõlmab ärikohtumisel, konverentsil või seminaril osalemist, ärikokkuleppega seotud läbirääkimiste pidamist, müügi- või turundustegevust, ärivõimalusega tutvumist või koolitusel osalemist. [RT I, 05.04.2024, 2 - jõust. 15.04.2024] 2. jaotis Lühiajaline Eestis töötamine § 106. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine
(1)Lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] (1^1) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise võib registreerida, kui: 1) välismaalasel on töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised; 2) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse, välja arvatud juhul, kui ta on avalik-õiguslik juriidiline isik; [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] 3) lühiajaline töötamine registreeritakse täistööajaga töötamiseks. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 24.05.2022] (1^2) Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise nõuded peavad olema välismaalase lühiajalise Eestis töötamise jooksul jätkuvalt täidetud. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] (1^3) Lühiajaline Eestis töötamine on lubatud kuni 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. [RT I, 29.06.2018, 4 - jõust. 15.07.2018] (1^4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1^3 ei kohaldata järgmistel juhtudel: 1) töötamine õpetajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses; 2) teaduslik tegevus, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus, või töötamine akadeemilise töötajana; [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 24.05.2022] 3) töötamine tippspetsialistina, kui välismaalasel on selles valdkonnas töötamiseks erialane ettevalmistus; [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] 4) töötamine iduettevõttes. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017] (1^5) Lühiajaline Eestis töötamine hooajatöötajana on lubatud kuni 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul. [RT I, 29.06.2018, 4 - jõust. 15.07.2018] (1^6) Kui see on majanduse ja tööturu vajadusi arvestades põhjendatud, võib Vabariigi Valitsus hädaolukorras või eriolukorras kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 1^3 sätestatud välismaalase lühiajalise töötamise ajast pikema aja, kuid mitte pikema kui 730 päeva 913 järjestikuse päeva jooksul. [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020] (1^7) Käesoleva paragrahvi lõike 1^1 punktis 3 sätestatud täistööajaga töötamise nõuet ei kohaldata, kui tegemist on töötamisega õpetajana, akadeemilise töötajana või teadlasena Eesti õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses või teadus- ja arendusasutuses või töötamisega noorsootöötajana. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 24.05.2022]
(2)Ilma elamisloata töötamiseks võib välislepingus sätestatud tingimustel Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ja kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. [RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(3)Tippspetsialist käesoleva paragrahvi lõike 1^4 punkti 3 tähenduses on mis tahes valdkonnas erialast ettevalmistust omav välismaalane, kellele Eesti äriregistrisse kantud tööandja kohustub maksma erialase töö eest tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1^4 punktis 3 nimetatud alusel võib lühiajalise töötamise registreerida, kui äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, on olnud kantud Eesti äriregistrisse vähemalt 12 kuud ning lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 sätestatud tingimustele on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] 1) äriühingul on vähemalt 65 000 eurot sissemakstud omakapitali, mille eest on Eestis soetatud ja põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid või seadmeid või mille eest on tehtud investeering teise Eesti äriregistrisse kantud äriühingusse, millel on tegelik majandustegevus Eestis, või investeerimisfondide seaduse alusel loodud või asutatud investeerimisfondi; [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017] 2) äriühingu müügitulu on vähemalt 200 000 eurot aastas; 3) äriühingus töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks on vähemalt võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutokuupalga suuruse tasu korral Eestis igakuiselt makstava sotsiaalmaksuga. [RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 1^4 punktis 3 nimetatud alusel võib lühiajalise töötamise registreerida, kui äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, on olnud kantud Eesti äriregistrisse vähem kui 12 kuud ja alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel, olles saanud investeeringu või laenu riigilt või Finantsinspektsiooni tegevusloaga erafondivalitsejalt või toetuse mõnest riiklikust toetusmeetmest. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
(6)[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(7)Lühiajaliselt võib Eestis töötada käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ka välismaalane, kes teeb renditööd töölepingu seaduse § 6 lõike 5 tähenduses (edaspidi renditöö), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10, 11 või 13 nimetatud juhul. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
(8)Renditöö võib registreerida lühiajalise Eestis töötamisena, kui: 1) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse või on teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud äriühing; 2) tööandja tegeleb renditöö vahendamisega; 3) tööandjal on vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (8^1) [Kehtetu - RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
(9)[Kehtetu - RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
(10)Välismaalase lühiajalise töötamise hooajatöötajana võib registreerida, kui: 1) välismaalane asub tööle

§ 110

lõike 3 alusel kehtestatud määruses loetletud hooajast sõltuval tegevusalal; 2) tööandja on enne lühiajalise töötamise registreerimise taotluse esitamist sõlminud välismaalasega tähtajalise töölepingu või teinud tööpakkumise, millega väljendab tahet olla sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ja kohustub välismaalase tööle võtma sõlmitud lepingus või tehtud tööpakkumises kindlaks määratud tingimustel; 3) välismaalase majutus Eestis viibimise ajal on tagatud õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavas eluruumis või majutusettevõttes. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

(11)Hooajatöötaja

tähenduses on välismaalane, kelle alaline või peamine elukoht on kolmandas riigis ning kes viibib Eestis

§ 43

lõike 1 punktis 1, 2 või 4 nimetatud alusel ning teeb hooajatööd Eesti äriregistrisse kantud tööandjaga sõlmitud tähtajalise töölepingu alusel. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]

(12)Kui hooajatöötaja majutus on korraldatud tööandja poolt või kaudu, ei tohi majutuse maksumus olla ülemäära suur ega ebaproportsionaalne võrreldes välismaalase ühe kuu töötasuga ning majutuse maksumust ei tohi välismaalase töötasust maha arvata. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] (12^1) Kui välismaalane on eelnevalt töötanud

§ 176

^2 alusel antud tähtajalise elamisloa alusel, võib tööandja registreerida tema uue lühiajalise töötamise ühe aasta möödumisel pärast nimetatud elamisloa kehtivusaja lõppemist. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

(13)Käesoleva paragrahvi lõiget 1^3 ei kohaldata välismaalasele, kes töötab ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil lühiajaliselt Eestis juhtivtöötaja, spetsialisti või praktikandina teise Euroopa Liidu liikmesriigi kehtiva ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisloa alusel. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]
(14)Välismaalase lühiajalise töötamise ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud juhul võib registreerida, kui: 1) välismaalasel on teise Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba töötamiseks ja ta viiakse töötamise või praktika eesmärgil ettevõtjasiseselt üle Eestisse väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paiknevast äriühingust Euroopa Liidu liikmesriigis paikneva äriühinguga samasse kontserni kuuluvasse äriühingusse või äriühingu filiaali (edaspidi vastuvõttev üksus); [RT I, 05.04.2024, 2 - jõust. 15.04.2024] 2) välismaalane saabub Eestisse ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil; 3) ettevõtjasiseselt üleviidud töötajal on väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paikneva äriühinguga tööleping, mille alusel vastuvõttev üksus kohustub isiku tööle võtma töölepingus kindlaks määratud tingimustel. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(15)Lühiajalise töötamise praktika eesmärgil võib registreerida, kui: 1) välismaalane omandab kõrgharidust või on omandanud kõrghariduse kahe aasta jooksul enne lühiajalise töötamise registreerimise taotluse esitamist; 2) praktika võimaldaja ja praktikandi vahel on sõlmitud leping; 3) praktika on seotud omandatud või omandatava haridusega. [RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]
(16)Lühiajalise töötamise kutseõppe praktika eesmärgil võib registreerida välisriigis asuva õppeasutuse suunamisel, kui praktika on õppeprogrammi osa. [RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]
(17)Tööandja on kohustatud välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerima, kui välismaalase Eestis töötamine on seotud teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis registreeritud ettevõtte asumisega Eestisse seoses teenuste osutamisega ning välismaalasel on selle liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa või elamisluba ja tal on nimetatud liikmesriigis töötamise õigus. [RT I, 29.06.2018, 4 - jõust. 15.08.2018]
(18)Välismaalase teenuse osutamise eesmärgil lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 sätestatut. [RT I, 29.06.2018, 4 - jõust. 15.08.2018]
(19)Eestis registreeritud ettevõtja on kasutajaettevõtja

tähenduses ning tal on käesolevas seaduses sätestatud kasutajaettevõtja õigused ja kohustused, kui ta vahetult võimaldab Eestis töötada välismaalasel: 1) kelle Eestis töötamine on seotud teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis registreeritud ettevõtte asumisega Eestisse seoses teenuste osutamisega; 2) kellel on nimetatud liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa või elamisluba ja 3) kellel on nimetatud liikmesriigis töötamise õigus. [RT I, 10.07.2020, 4 - jõust. 20.07.2020] § 106^1. Lapsehoidja-koduabilisena Eestis tegutsemine [Kehtetu - RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025] § 106^2. Kutsuja kohustused

(1)Tööandjal ja praktika võimaldajal, kelle juures välismaalase lühiajaline töötamine registreeriti, on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused. (1^1) Kui välismaalase lühiajaline töötamine registreeritakse

§ 107

lõike 1^2 punktis 10 sätestatud tingimustel lähetatud töötaja töötamisena, kohaldatakse kutsuja kohustusi Eestis registreeritud ettevõttele, kelle juurde välismaalane tööle lähetatakse.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud praktika võimaldajal lõpevad kutsuja kohustused, kui välismaalasele antakse elamisluba muul alusel või 180 päeva pärast praktikandiga sõlmitud lepingu lõppemist. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020] § 106^3. Lühiajaline töötamine kasvuettevõttes
(1)Kasvuettevõte

tähenduses on tegevust kasvatav Eesti äriregistrisse kantud äriühing või välismaa äriühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaal, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, tehnoloogial põhineva, innovaatilise ja korratava ärimudeli edasiarendamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule ning mis vastab järgmistele tingimustele: [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] 1) on tegutsenud vähemalt kümme aastat; 2) Eestis töötab vähemalt 50 töötajat; 3) on maksnud Eestis viimasel aastal tööjõumakse vähemalt üks miljon eurot. 4) [kehtetu - RT I, 21.05.2026, 1 - jõust. 22.05.2026]

(2)[Kehtetu - RT I, 21.05.2026, 1 - jõust. 22.05.2026] § 107. Makstavale töötasule esitatavad nõuded [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
(1)Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] (1^1) Tööandja on kohustatud maksma

§ 106

lõike 1^4 punktis 3 nimetatud juhul välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 24.05.2022] (1^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu maksmise nõuet ei kohaldata järgmistel juhtudel: 1) töötamine etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses; 2) töötamine õpetajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses; 3) teaduslik tegevus, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus, või töötamine akadeemilise töötajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses; [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 24.05.2022] 4) erialane tegevus sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana vastava spordialaliidu kutsel; 5) töötamine praktika eesmärgil; [RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018] 6) töötamine noorteprojekti või -programmi raames, kui noorteprojekti või -programmi tunnustab Haridus- ja Teadusministeerium; 7) välisriigi diplomaatilise esinduse teenindamine Välisministeeriumi loal; 8) välismaalase, kes on vaimulik, nunn või munk, kutsub Eestisse usuline

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.