← Eesti

Elektrituruseadus

Lühidalt

See seadus reguleerib elektrienergia tootmist, salvestamist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi juhtimist Eestis. Selle eesmärk on tagada mõistliku hinnaga, keskkonnanõuetele vastav ja tõhus elektrivarustus.

Mida see reguleerib

Keda see puudutab

Peamised punktid

Seaduse tekst
Obsah (17)§ 65§ 12§ 22§ 21§ 15§ 16§ 44§ 61§ 62§ 42§ 40§ 82§ 39§ 59§ 66§ 51§ 53

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 09.05.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.07.2026 Avaldamismärge: RT I, 29.04.2026, 6 Elektrituruseadus1 Vastu võetud 11.02.2003 RT I 2003,

ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud lepingutega; 22^1) [kehtetu - RT I, 18.05.2022, 1 - jõust. 28.05.2022] 22^2) suletud jaotusvõrk – jaotusvõrk, mille kaudu edastatakse elektrienergiat geograafiliselt piiratud tootmiskoha, ärirajatise või ühisteenuste koha piires seal asuvatele äritarbijatele, kelle tegevus või tootmisprotsess on tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel omavahel ühendatud, või mille kaudu edastatakse elektrienergiat peamiselt võrgu omanikule või võrguettevõtjale, kes seda võrku haldab, või nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjale; [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018] 22^3) sagedusega mitteseotud tugiteenus – teenus, mida võrguettevõtja kasutab püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks, kiireks reaktiivvoolusisestuseks, kohaliku võrgu stabiilsusinertsiks, lühisvoolu korral, isekäivitusvõimeks ja saartalitlusvõimeks; [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] 22^4) salvestusperiood – kalendrikuu, mille kestel elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia loetakse salvestatud elektrienergiaks; [RT I, 03.06.2025, 2 - jõust. 13.06.2025] 22^5) seotud ettevõtjad – kaks või enam ettevõtjat kontsernis ja samadele aktsionäridele kuuluvad ettevõtjad; [RT I, 03.06.2025, 2 - jõust. 13.06.2025] 23) süsteem – elektrienergia tootmise, salvestamise ja edastamise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega, tarbijatega ja teiste riikide elektrisüsteemidega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega; [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] 23^1) tarbimiskoht – turuosalise elektripaigaldise liitumispunkt või kogum liitumispunkte, mis on turuosalise elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud; [RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012] 23^2) tasakaalustamine – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 10 määratletud tegevused ja protsessid; [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] 23^3) tarbimiskaja – elektri tarbimise koormuse juhtimine, mis seisneb tarbija iseseisvas tarbimise muutmises või agregaatori kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumises müüa komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014, milles käsitletakse andmete esitamist ja millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõiked 2 ja 6 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121–142), artikli 2 punktis 4 määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurendamist; [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] 24) tootmine – elektrienergia tootmine. Tootmiseks

tähenduses ei ole elektrienergia tootmine süsteemiga ühendamata tootmisseadmetega, mille netovõimsus kokku ei ületa 100 kW; 24^1) [kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012] 25) tootmisseade – elektrienergia tootmiseks ettenähtud elektripaigaldis; 26) transiit – elektrienergia edastamine sellise lepingu alusel, mille pooled ei tarbi ega tooda edastatavat elektrienergiat Eestis; 26^1) [kehtetu - RT I, 05.07.2016, 3 - jõust. 01.01.2017] 26^2) tugiteenus – teenus, mis on vajalik võrgu käitamiseks, ning tasakaalustamine ja sagedusega mitteseotud tugiteenus, välja arvatud ülekoormuse juhtimine; [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] 26^3) täielikult integreeritud võrgukomponent – võrgukomponent, mis on integreeritud võrku, mille ainus eesmärk on tagada võrgu turvaline toimimine ning mida ei kasutata tasakaalustamiseks, kadude kompenseerimiseks ega ülekoormuse ja sageduse juhtimiseks; [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] 26^4) [kehtetu - RT I, 22.09.2022, 1 - jõust. 01.07.2024 (jõustumine muudetud - RT I, 02.05.2024, 2)] 26^5) tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping – fikseeritud kehtivusajaga elektrileping, mille lepingulised tingimused ja elektrihind püsivad lepingu kehtivusajal muutumatuna; [RT I, 03.06.2025, 2 - jõust. 13.06.2025] 26^6) vahetustasu – tasu, mille elektrimüüja või agregaator otse või kaudselt määrab tarbijale tarnija või agregeerimisega tegeleva turuosalise vahetamise eest; [RT I, 03.06.2025, 2 - jõust. 13.06.2025] 27) valitsev mõju – valitsev mõju ettevõtja üle konkurentsiseaduse tähenduses; 28) varustuskindlus – süsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane elektrivarustus; 28^1) vedel biokütus – elektrienergia tootmiseks kasutatav biomassist saadud vedelkütus; [RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012] 28^2) vertikaalselt integreeritud ettevõtja – elektriettevõtja või elektriettevõtjad, kelle üle on ühel või mitmel isikul valitsev mõju ja kus asjaomase elektriettevõtja või -ettevõtjate vähemalt üks ülesanne on elektrienergia edastamine ning teine ülesanne elektrienergia tootmine või müümine; [RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014] 28^3) horisontaalselt integreeritud ettevõtja – elektriettevõtja, kelle vähemalt üks ülesanne on elektrienergia müügiks tootmine, ülekandmine, jaotamine või tarnimine ja teine ülesanne on väljaspool elektrisektorit; [RT I, 03.06.2025, 2 - jõust. 13.06.2025] 29) võrk – elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini; 30) võrgueeskiri –

§-s 42 nimetatud õigusakt; 31) võrguteenus –

§ 65

lõikes 1 nimetatud teenus; 32) võrguühendus – elektriline ühendus võrgu ja muu elektripaigaldise vahel; 33) võrguga ühendamine – uue võrguühenduse loomine või olemasoleva võrguühenduse tarbimistingimuste või muude tehniliste tingimuste muutmine või varustuskindluse suurendamine; 34) võrguühenduse kasutamine – võrguteenuste kasutamine võrguühenduse kaudu; 34^1) [kehtetu - RT I, 22.10.2022, 4 - jõust. 01.01.2024] 34^2) V2G-süsteem – elektrisõidukist ja autolaadijast koosnev süsteem, mis võimaldab suunata elektrienergiat elektrivõrgust nii auto akusse kui ka vastupidi; [RT I, 18.03.2026, 1 - jõust. 28.03.2026] 34^3) üldsusele ligipääsmatu laadimispunkt – tavalaadimispunkt, mis ei ole avalik ja kus elektrisõidukeid pargitakse tavapäraselt pikema aja vältel; [RT I, 18.03.2026, 1 - jõust. 28.03.2026] 35) ülekandmine – elektrienergia edastamine ühendatud ülikõrgepinge- ja kõrgepingevõrgu kaudu eesmärgiga edastada elektrienergiat tarbijale või jaotusvõrguettevõtjale, välja arvatud müük; [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] 36) üliväike eraldatud võrk – jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv talle kuuluv võrk, millel puudub elektriline ühendus süsteemiga ja kus tarbimine oli

  1. aastal väiksem kui 1 gigavatt-tund (edaspidi GWh); [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018] 37) ümberpaigutumise riskiga sektor – sektor, mille Euroopa Liidu tasandi kaubanduse intensiivsuse ja elektritarbimise intensiivsuse korrutis ulatub vähemalt 0,6 protsendini ning mille kaubanduse intensiivsus ja elektritarbimise intensiivsus Euroopa Liidu tasandil on vastavalt vähemalt neli protsenti ja viis protsenti; [RT I, 29.04.2026, 2 - jõust. 09.05.2026] 38) märkimisväärse ümberpaigutumise riskiga sektor – sektor, mille Euroopa Liidu tasandi kaubanduse intensiivsuse ja elektritarbimise intensiivsuse korrutis ulatub vähemalt kahe protsendini ning mille kaubanduse intensiivsus ja elektritarbimise intensiivsus Euroopa Liidu tasandil on kummagi näitaja puhul vähemalt viis protsenti. [RT I, 29.04.2026, 2 - jõust. 09.05.2026] §
  2. Varustuskindluse tagamine

(1)Vabariigi Valitsus võib kindla tähtaja jooksul rakendada kõigi turuosaliste suhtes varustuskindluse tagamise abinõusid, kui ilmneb: 1) varustuskindlust ohustav tegur; 2) primaarenergiaallikate vähesus; 3) oht inimeste elule või tervisele või võrgu või muu elektripaigaldise säilimisele.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abinõusid võib rakendada

3.–7. peatüki sätteid järgimata, kui see on varustuskindluse tagamiseks hädavajalik.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kehtestab Vabariigi Valitsus abinõude rakendamisest tingitud kulutuste arvutamise alused, kulutusi hüvitama kohustatud isikute ja hüvitist saama õigustatud isikute nimekirjad ning kulutuste hüvitamise ulatuse ja korra.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib rakendada muu hulgas järgmisi abinõusid: 1) [kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012] 2) kohustada soetama ja hoidma tootmiseks vajalike primaarenergiaallikate varusid; 3) peatada tootjale või muule turuosalisele

ga antud õigused või piirata neid; 4) piirata teatavate turuosaliste elektrivarustust või katkestada see; 5) piirata või muuta võrguteenuste osutamise kohustust. (4^1) [Kehtetu - RT I, 02.05.2024, 2 - jõust. 12.05.2024] (4^2) [Kehtetu - RT I, 02.05.2024, 2 - jõust. 12.05.2024]

(5)[Kehtetu - RT I, 02.05.2024, 2 - jõust. 12.05.2024]
  1. peatükk TURUOSALISED
  2. jagu Turuosaliste liigid §
  3. Turuosalised Turuosalised on elektriettevõtja, tarbija, energiakogukond, bilansihaldur ja elektribörsi korraldaja. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] §
  4. Elektriettevõtja [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022]
(1)Elektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tarbija ja kes tegeleb elektrienergia: 1) tootmisega; 2) ülekandmisega; 3) jaotamisega; 4) agregeerimisega; 5) tarbimise juhtimisega; 6) salvestamisega; 7) müümisega või 8) ostmisega.
(2)Elektriettevõtja vastutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustega seotud kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste eest. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] § 7. Tootja
(1)Tootja on elektriettevõtja, kes toodab elektrienergiat ühe või mitme tootmisseadme abil.
(2)Väiketootja on tootja, kelle Eestis asuvate tootmisseadmete netovõimsus koos temaga ühte kontserni kuuluvate teiste tootjate Eestis asuvate tootmisseadmete netovõimsusega kokku ei ületa 10 MW.
(3)[Kehtetu - RT I, 05.07.2016, 3 - jõust. 01.01.2017] § 8. Võrguettevõtja
(1)Võrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu.
(2)Põhivõrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust põhivõrgu kaudu.
(3)Jaotusvõrguettevõtja on juriidiline isik, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu ning vastutab jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja selle ühendamise eest teiste võrkudega. Jaotusvõrguettevõtja tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia jaotamise järele. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] §
  1. Liinivaldaja Liinivaldaja on elektriettevõtja, kes kasutab elektrienergia edastamiseks otseliini või riigipiiri ületavat alalisvooluliini. [RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012] §
  2. Müüja Müüja on elektrienergiat müüv elektriettevõtja. §
  3. Bilansihaldur Bilansihaldur on isik, kes on oma bilansi tagamiseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. § 11^
  4. Elektribörsi korraldaja Elektribörsi korraldaja on komisjoni määruse (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised (ELT L 197, 25.07.2015, lk 24–72), artikli 4 lõike 3 kohaselt Konkurentsiameti määratud elektriturukorraldaja. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018] § 11^
  5. Elektribörsil kaupleja Elektribörsil kaupleja on turuosaline, kellele elektribörsi korraldaja on andnud õiguse elektribörsil kaubelda, sõlmides temaga asjakohase lepingu. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018] §
  6. Tarbija
(1)Tarbija on elektrienergiat oma tarbeks kasutav isik. (1^1) Kodutarbija on tarbija, kes kasutab elektrienergiat oma majapidamises eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. [RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007] (1^2) Äritarbija on tarbija, kes ei ole kodutarbija. [RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007] (1^3) Väiketarbija on kodutarbija, korteriühistu, hooneühistu ja see äritarbija, kelle elektripaigaldis on võrguga ühendatud madalpingel kuni 63-amprise peakaitsme kaudu. [RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 01.01.2018]
(2)Elektrienergiat ostev isik on

tähenduses tarbija üksnes oma tarbeks kasutatava elektrienergia osas.

(3)Tarbijaks ei peeta isikut, kes kasutab elektrijaama omatarbeks toodetud elektrienergiat. [RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
(4)[Kehtetu - RT I, 22.09.2022, 1 - jõust. 01.07.2024 (jõustumine muudetud - RT I, 02.05.2024, 2)]
(5)[Kehtetu - RT I, 22.10.2022, 4 - jõust. 01.01.2024]
(6)[Kehtetu - RT I, 22.10.2022, 4 - jõust. 01.01.2024]
(7)[Kehtetu - RT I, 22.10.2022, 4 - jõust. 01.01.2024] § 12^1. Aktiivne võrguteenuse kasutaja
(1)Tarbija võib tegutseda aktiivse võrguteenuse kasutajana.
(2)Aktiivsel võrguteenuse kasutajal on bilansivastutus ja õigus: 1) tegutseda otse või agregeerimise kaudu; 2) müüa omatoodetud elektrienergiat; 3) osaleda paindlikkusteenuse ja energiatõhususe pakkujana; 4) delegeerida oma tegevuseks vajalike seadmete haldamine, paigaldamine, käitamine ja hooldus ning andmete töötlemine kolmandale isikule.
(3)Isikut, kellele aktiivne võrguteenuse kasutaja on delegeerinud oma tegevuseks vajalike seadmete haldamise, paigaldamise, käitamise ja hoolduse või andmete töötlemise, ei käsitata aktiivse võrguteenuse kasutajana.
(4)Oma bilansivastutuse ulatuses on aktiivne võrguteenuse kasutaja bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta on oma bilansikohustuse delegeerinud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5.
(5)Energiasalvestusüksust omaval aktiivsel võrguteenuse kasutajal on lubatud osutada mitut paindlikkusteenust korraga. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] § 12^2. Energiakogukond
(1)Energiakogukond on juriidiline isik: 1) milles osalemine on vabatahtlik ja avatud ning mida kontrollivad füüsilisest ja juriidilisest isikust liikmed; 2) mille peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kasu oma liikmetele või piirkonnale, kus energiakogukond tegutseb; 3) mis võib osutada oma liikmetele energiateenuseid; 4) mille liikmetel säilivad käesolevas seaduses sätestatud õigusaktidest tulenevad kodutarbija või aktiivse võrguteenuse kasutaja õigused ja kohustused.
(2)Kui energiakogukond annab omatoodetud elektrienergiat tarbimiseks oma liikmetele, kasutab ta selleks kogukonna rajatud elektripaigaldist või piirkonna jaotusvõrguettevõtja teenust.
(3)Energiakogukonna liige võib kogukonnast välja astuda, teatades sellest vähemalt kuus kuud ette.
(4)Energiakogukonnal on bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses on energiakogukond bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta on oma bilansikohustuse delegeerinud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5.
(5)Energiakogukond, kes tarbib omatoodetud elektrienergiat, on aktiivne võrguteenuse kasutaja

§ 12^1 tähenduses.

[RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] §

  1. Vabatarbija [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013] §
  2. Vabatarbija õiguste kasutamine [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  3. jagu Elektriettevõtjatele esitatavad nõuded §
  4. Nõuded tegutsemisvormile ja kapitalile

(1)Juriidilisest isikust elektriettevõtja on Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud isik. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022]
(2)Võrguettevõtja ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja aktsia- või osakapital on vähemalt 127 800 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
(3)Tootja ja müüja aktsia- või osakapital on vähemalt 31 950 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
(4)Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata otseliini kasutavale liinivaldajale. [RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
(5)Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata tootjale ja müüjale, kes toodab ja müüb temale kuuluvate kokku kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseadme abil toodetud elektrienergiat. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] (5^1) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata elektrienergia müügil tarbija poolt, kui elektrienergia on tarbijale edastatud otseliini kaudu ja toodetud kokku kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseadme abil. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022]
(6)Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata: 1) isikule, kes väljaspool põhitegevust müüb ja edastab elektrienergiat temale kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad; 2) mittetulundusühingule, kes müüb ja edastab elektrienergiat oma liikmele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri, suvila, garaaži või eramu elektrienergiaga varustamiseks. [RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012] § 16. Tegevusalade eristamine
(1)Kui elektriettevõtjal ei ole

ga keelatud samal ajal tegutseda mitmel elektrienergiaga seotud või muul tegevusalal, peab ta diskrimineerimise, ristsubsideerimise ja konkurentsi moonutamise vältimiseks raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta ning samuti erinevate

§ 22

lõikes 1 nimetatud elektrienergiaga seotud tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(2)Põhivõrguettevõtja ja see jaotusvõrguettevõtja, kelle võrguga ühendatud tarbijate arv on suurem kui 100 000, ei või elektrienergiat toota ega müüa. [RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
(3)Käesoleva paragrahvi lõikega 2 ei ole vastuolus, et: 1) põhivõrguettevõtja täidab

  1. ja
  2. peatükis käsitletud kohustusi; 1^1) põhivõrguettevõtja toodab elektrienergiat avariireservelektrijaamas süsteemi või süsteemiga elektrilises ühenduses oleva teise riigi elektrisüsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalülitumise korral või kui on ohustatud süsteemi varustuskindlus või kui see on vajalik avariireservelektrijaama perioodiliseks katsetamiseks; [RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012] 2) võrguettevõtja toodab elektrienergiat ainult võrgukadude korvamiseks; [RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012] 2^1) jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas asub üliväike eraldatud võrk, toodab või müüb elektrienergiat elektrimüüjale üliväikese eraldatud võrgu piirkonnas; [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018] 3) võrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluvad teised ettevõtjad tegutsevad ka muudel tegevusaladel. 4) [kehtetu - RT I 2004, 86, 583 - jõust. 01.01.2005] 5) [kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

(4)Põhivõrguettevõtja ei või samal ajal olla jaotusvõrguettevõtja ega kuuluda ühte kontserni ettevõtjaga, kes tegutseb elektrienergia tootmise või müügiga seotud tegevusaladel. [RT I 2010, 8, 40 - jõust. 01.07.2010] (4^1) Käesoleva paragrahvi lõikega 4 ei ole vastuolus, kui põhivõrguettevõtja moodustab ühisettevõtja teises liikmesriigis põhivõrku omava ja põhivõrguettevõtjana tegutseva ettevõtjaga või ettevõtjaga, kes on teises liikmesriigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199) artikli 44 kohaselt tunnustatud sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu põhivõrguettevõtja sama direktiivi VI peatüki 3. jao tähenduses. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] (4^2) Põhivõrguettevõtja eraldamise korral vertikaalselt integreeritud ettevõtjast ei tohi põhivõrguettevõtja edastada tema käsutuses olevat ärisaladust tootmise või müügiga tegelevale ettevõtjale ning sellise põhivõrguettevõtja töötajad ei tohi eraldamise protsessi käigus asuda tööle tootmise või müügiga tegelevasse ettevõtjasse. [RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]
(5)Jaotusvõrguettevõtja kaubamärk ja teavitustegevus peab temaga ühte kontserni kuuluva elektrienergia tootmise või müügiga tegeleva ettevõtja kaubamärgist ja teavitustegevusest selgelt eristuma, kui jaotusvõrguettevõtja võrguga ühendatud tarbijate arv on 100 000 või suurem. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] § 17. Aruandlus ja auditeerimine
(1)Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada elektriettevõtja raamatupidamise ja aruannete avalikustamise suhtes kohaldatavaid põhjendatud lisanõudeid, et tagada elektrienergiaga seotud tegevuse tulude ja kulude ning samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate vaheliste tehingute selge kajastamine.
(2)Elektriettevõtja lisab majandusaasta aruandele selgituse kulude jaotamise põhimõtete kohta temaga ühte kontserni kuuluvate elektriettevõtjate suhtes. Nimetatud põhimõtteid võib elektriettevõtja muuta erandlikel asjaoludel. Muudatusi ja nende tegemise põhjusi kirjeldatakse majandusaasta aruandes.
(3)Elektriettevõtja esitab majandusaasta aruande lisana aruande raamatupidamisbilansiga ja kasumiaruandega tegevusalade kaupa ning nende koostamise arvestuspõhimõtted. [RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023] (3^1) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
(4)Elektriettevõtja korraldab raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli tulenevalt audiitortegevuse seaduse §-des 91 ja 92 sätestatud nõuetest. Tootjal, kelle tootmisseadme netovõimsus on 1 MW või rohkem ja kellel ei ole audiitortegevuse seaduse §-dest 91 ja 92 tulenevalt audiitorkontrolli kohustust, on raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohustus. Lisaks raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrollile korraldavad elektriettevõtjad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruande audiitorkontrolli (edaspidi eritöö). Kui raamatupidamise aastaaruandele tehakse audiitorkontrollina audit, siis viiakse eritöö läbi vastavalt vandeaudiitori kutsetegevuse standardile ISA 800 ja ülevaatuse puhul vastavalt kutsetegevuse standardile ISAE 3000 piiratud kindlustunnet andvana. Nimetatud eritöö tulemusi käsitlevas vandeaudiitori aruandes esitab audiitorettevõtja arvamuse või kokkuvõtte käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõude täitmise kohta

§-s 16 sätestatu kohaselt. [RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023]

(5)Tootjale, kelle tootmisseadme netovõimsus on alla 1 MW, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 3 ja lõikes 4 sätestatud audiitorkontrolli nõudeid lõikes 3 sätestatud nõude täitmise osas. [RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023] § 18. Jaotusvõrguettevõtja juhtimine [RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]
(1)Kui jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, ei või jaotusvõrguettevõtja juhatuse või nõukogu liige või muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutav isik olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja nõukogu ega juhatuse liige ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 01.05.2022] (1^1) Käesoleva paragrahvi lõige 1 ei piira jaotusvõrguettevõtja juhatuse või nõukogu liikme või muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutava isiku õigust samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud teise võrguettevõtja juhatuse või nõukogu liige või muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutav isik. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] (1^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtjal, mille õiguslikuks vormiks on osaühing, peab olema nõukogu. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] (1^3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtja põhikirjaga ei või äriseadustiku § 317 lõike 2 alusel anda nõukogule õigust otsustada sama paragrahvi lõikes 1 sätestamata küsimusi. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] (1^4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtja, milles riigi äriühingust elektriettevõtjal on ainuosalus, üldkoosolekule teeb nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise ettepaneku riigivaraseaduse §-s 80^1 nimetatud riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee, lähtudes sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022]
(2)[Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
(3)[Kehtetu - RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022]
(4)Jaotusvõrguettevõtja nõukogu liikmele ja jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutavale isikule makstav tasu või temale ettenähtud muu hüve ei või sõltuda teise elektriettevõtja majandustegevuse edukusest või selle isiku majandustegevuse edukusest, kellel on selle elektriettevõtja üle valitsev mõju. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022]
(5)Jaotusvõrguettevõtja käsutuses peavad olema võrguteenuse osutamiseks vajalike vahendite säilitamiseks ning arendamiseks vajalikud tehnilised, füüsilised, rahalised ja inimressursid. See ei takista emaettevõtja õigust teostada majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet tütarettevõtja varade tootluse üle, mis hõlmab eelkõige õigust kiita heaks jaotusvõrguettevõtja iga-aastane eelarve, sealhulgas rahastamiskava, ning määrata tütarettevõtja võlgade ülempiir. Emaettevõtja ei tohi sekkuda tütarettevõtja igapäevasesse majandustegevusse ega võrgu ehitamise või uuendamisega seotud otsustesse, mis ei ületa heakskiidetud aastaeelarvet. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] (5^1) Jaotusvõrguettevõtja hangib võrguteenuse osutamiseks vajalikud teenused läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja turupõhistel tingimustel. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022]
(6)Jaotusvõrguettevõtja töötab välja ja viib ellu kava, milles nähakse ette teiste elektriettevõtjate ja tarbijate võrdse kohtlemise abinõud ning nende rakendamiseks jaotusvõrguettevõtja töötajatele pandavad kohustused. Jaotusvõrguettevõtja esitab kava Konkurentsiametile. [RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kava koostab ja selle täitmist kontrollib ning kava rakendamise aastaaruande koostab jaotusvõrguettevõtja nõukogu esitatud tingimustele vastav juhatuse liikme määratud töötaja, kes on kava koostamisel sõltumatu ning kellel on juurdepääs kõigile oma ülesande täitmiseks vajalikele jaotusvõrguettevõtja ja temaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja andmetele. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022]
(8)Jaotusvõrguettevõtja esitab aastaaruande Konkurentsiametile ja teatab aruandega tutvumise võimalustest oma veebilehel. [RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013] § 18^1. Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
(1)Põhivõrguettevõtja üle valitsevat mõju omav isik ei tohi omada valitsevat mõju elektrienergiat või maagaasi tootva või müüva ettevõtja üle ega teostada tema suhtes muid õigusi. Elektrienergiat tootva või müüva ettevõtja üle valitsevat mõju omav isik ei tohi omada valitsevat mõju põhivõrguettevõtja või maagaasi ülekandeteenust osutava ettevõtja üle ega teostada tema suhtes muid õigusi. [RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]
(2)[Kehtetu - RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]
(3)Isik, kes määrab põhivõrguettevõtja nõukogu, juhatuse või ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liikmeid, ei või omada valitsevat mõju elektrienergiat või maagaasi tootva või müüva ettevõtja üle ega teostada tema suhtes muid õigusi. [RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014] (3^1) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud muud õigused tähendavad eelkõige hääleõigust, õigust määrata ettevõtja nõukogu või juhatuse või ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liikmeid ning aktsiate või osade enamuse omamist või põhivõrgu hulka kuuluva vara kasutamist või käsutamist. [RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]
(4)Põhivõrguettevõtja nõukogu või juhatuse liige ei tohi olla elektrienergiat tootva või müüva ettevõtja nõukogu või juhatuse ega ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liige. [RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]
(5)Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud isik on riik, ei tohi põhivõrguettevõtja üle omada valitsevat mõju sama valitsusasutus, kes omab valitsevat mõju elektrienergiat tootva või müüva ettevõtja üle. [RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]
(6)Tootmise või müügiga tegelev ettevõtja ei tohi omada valitsevat mõju põhivõrguettevõtja üle selles Euroopa Liidu liikmesriigis, kes kohaldab põhivõrguettevõtja suhtes omandilise eraldamise nõuet tootmise ja müügiga tegelevast ettevõtjast. [RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]
(7)Riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimise suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis põhivõrguettevõtja kohta sätestatud nõudeid. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018] § 19. Teavitamise kohustus
(1)Isik edastab Konkurentsiametile kirjaliku teate selle kohta, et ta on: [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] 1) omandanud võrgu või saanud selle enda kasutusse; 2) alustanud üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadme ehitamist või omandanud üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadme või saanud selle otsesesse valdusse; 3) omandanud otseliini või riigipiiri ületava alalisvooluliini või saanud selle enda kasutusse; 4) omandanud võrguettevõtja või liinivaldaja või kokku üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadmeid valdava tootja aktsiad või osad, mille tulemusena on tal äriühingu aktsionäride või osanike üldkoosolekul vähemalt 50 protsenti aktsiate või osadega määratud häältest või ta on omandanud muul viisil valitseva mõju võrguettevõtja või liinivaldaja või kokku üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadmeid valdava tootja üle.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade edastatakse omandamise või otsesesse valdusse või kasutusse saamise aluseks oleva lepingu sõlmimisest alates 10 päeva jooksul. Kui lõikes l nimetatud ese on omandatud või otsesesse valdusse või kasutusse saadud enne lepingu sõlmimist või ilma lepinguta, edastatakse teade sel viisil omandamisest või otsesesse valdusse või kasutusse saamisest alates 10 päeva jooksul. Teates esitatakse järgmine teave: 1) võrgu, liini või tootmisseadme asukoht ja iseloomustus, sealhulgas tootmisseadme netovõimsus ja kasutatavad energiaallikad; 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud võrguettevõtja, liinivaldaja või tootja nimi ja äriregistrikood; 3) võrgu, liini või tootmisseadme omandaja või enda kasutusse või otsesesse valdusse saaja või valitseva mõju või aktsiate või osade omandaja nimi ja isikukood või äriregistrikood ning kontaktandmed; 4) võrgu, liini või tootmisseadme omandamise või enda kasutusse või otsesesse valdusse saamise või valitseva mõju või aktsiate või osade omandamise õiguslik alus ja sellega seotud olulised andmed; 5) majandustegevuse prognoosi olulised muutused.
(3)[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
(4)Põhivõrguettevõtja edastab Konkurentsiametile teate iga kavandatava tehingu kohta, mille puhul võib tekkida vajadus selgitada, kas põhivõrguettevõtja vastab

§-s 18^1 sätestatud nõuetele. Põhivõrguettevõtja teatab viivitamata Konkurentsiametile ka need asjaolud, mis võimaldavad Euroopa Liidu välise riigi (edaspidi kolmas riik) kodanikul või seal asutatud ja registreeritud juriidilisel isikul omandada valitsevat mõju põhivõrguettevõtja üle. [RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]

(5)Elektriettevõtja esitab Konkurentsiametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 256/2014, milles käsitletakse komisjoni teavitamist Euroopa Liidu energeetikataristu investeerimisprojektidest ning millega asendatakse nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 617/2010 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 736/96 (ELT L 84, 20.03.2014, lk 61–68), lisa punktis 3 nimetatud investeerimisprojektide andmed. [RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014] § 20. Bilansihalduri garantiid
(1)Bilansihaldur esitab süsteemihaldurile elektrituru toimimise võrgueeskirjas ettenähtud nõuete kohased pangagarantiid, mis tagavad, et ta täidab süsteemihalduri ees oma kohustused tingimusteta. Nimetatud garantiid on püsi- ja muutgarantii. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019]
(2)Bilansihaldur esitab püsigarantii summas, mille suurus nähakse ette elektrituru toimimise võrgueeskirjas. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019]
(3)Bilansihaldur esitab muutgarantii, mille suuruseks on muutgarantii esitamisele või muutgarantii muutmise otsustamisele eelnenud poolteisekordsel bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks oleval elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud perioodil (edaspidi arvestusperiood) bilansihalduri poolt ostetud bilansienergia eest maksmisele kuuluv summa, millest on lahutatud samal ajavahemikul bilansihaldurilt ostetud bilansienergia eest maksmisele kuuluv summa. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019]
(4)Kui muutgarantii summat ei ole võimalik määrata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisil, määrab süsteemihaldur muutgarantii suuruse, lähtudes poolteisekordsel arvestusperioodil bilansihalduri poolt eeldatavasti ostetava bilansienergia eest maksmisele kuuluvast summast, millest on lahutatud samal ajavahemikul bilansihaldurilt eeldatavalt ostetava bilansienergia eest maksmisele kuuluv summa, ning võttes arvesse bilansihalduri majanduslikku usaldusväärsust.
(5)Süsteemihaldur määrab bilansihalduri poolt esitatava muutgarantii summa ja vajaduse korral muudab seda, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetest 2–4 ja 6.
(6)Bilansihalduri nõudel vähendab süsteemihaldur muutgarantii summat, kui käesoleva paragrahvi lõike 3 või 4 kohaselt määratav summa oleks vähendamise hetkel oluliselt väiksem bilansihaldurile viimati määratud muutgarantii summast. Süsteemihaldur suurendab muutgarantii summat, kui lõike 3 või 4 kohaselt määratav summa oleks suurendamise hetkel oluliselt suurem bilansihaldurile viimati määratud muutgarantii summast.
(7)Bilansihaldur hoiab püsigarantii ja muutgarantii kehtivana selle summa ulatuses, mis on ette nähtud elektrituru toimimise võrgueeskirjas või mille on süsteemihaldur määranud

alusel. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019]

(8)Püsigarantii ja muutgarantii esitamise ning garantii suuruse määramise ja muutmise üksikasjalikud tingimused nähakse ette elektrituru toimimise võrgueeskirjas. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] § 21. Bilansihaldurile kohaldatavad muud nõuded
(1)Bilansihalduril peavad olema elektrituru toimimise võrgueeskirjas kehtestatud nõuete kohased sidevahendid. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019]
(2)Bilansihaldur sõlmib süsteemihalduriga bilansilepingu. § 21^
  1. Elutähtsa teenuse osutaja Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1^1 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on: [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023] 1) tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW; 2) liinivaldaja, kelle riigipiiri ületava elektriliini ülekandevõimsus on suurem kui 100 MW; 3) põhivõrguettevõtja; [RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009] 4) võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 5000 tarbija. [RT I, 08.10.2024, 1 - jõust. 18.10.2024] § 21^
  2. Nõuded elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks
(1)Tootja, kes on

§ 21

^1 punkti 1 tähenduses elutähtsa teenuse osutaja, peab tagama teenuse toimepidevuseks vajaliku päästetöö tegemise oma territooriumil ja selleks vajaliku päästeüksuse olemasolu.

(2)Vajalik päästetöö

tähenduses on päästesündmuse toimumisel viivitamata rakendatavad, vältimatud ja edasilükkamatud päästetegevused tootja territooriumil kuni päästeasutuse saabumiseni.

(3)Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päästetööd tegevale päästeüksusele ja koostöö korra päästeasutusega kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 21^
  1. Üldhuviteenuse osutaja () Loakohustusega tegevusalal tegutsev võrguettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses. [RT I, 12.12.2011, 2 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)] § 21^
  2. Tarbimiskaja agregeerimise kaudu
(1)Võrguettevõtja võimaldab paindlikkus- ja tugiteenuste hankimisel tarbimiskajas agregaatori osalemist. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022]
(2)Agregaatoril on bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses on agregaator bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta delegeerib oma bilansikohustuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022]
(3)Süsteemihaldur töötab välja elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimused, korraldab avaliku konsultatsiooni, kooskõlastab tingimused Konkurentsiametiga ja avalikustab need tingimused oma veebilehel. Tingimuste väljatöötamisel lähtutakse käesolevast seadusest, elektrituru toimimise võrgueeskirjast, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943 ning sama määruse artikli 59 alusel kehtestatud rakendusaktidest. [RT I, 03.06.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
(4)Võrguettevõtjad koostavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimuste alusel vajalikud metoodikad ja esitavad need Konkurentsiametile. Konkurentsiamet võib nõuda metoodika muutmist. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022]
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimused võimaldavad tarbimiskaja agregeerimist ja iseseisva agregaatori tegutsemist järgmiste elektrituru mehhanismide kaudu: 1) järgmise päeva elektriturg; 2) päevasisene elektriturg; 3) tasakaalustamisturg. [RT I, 03.06.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
(6)Elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimustega seotud täpsemad õigused ja kohustused kehtestab valdkonna eest vastutav minister elektrituru toimimise võrgueeskirjas. [RT I, 03.06.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] 3. jagu Ettevõtja teatamis- ja loakohustus [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 01.01.2019] § 22. Loakohustus
(1)Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks: 1) elektrienergia tootmine; [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 01.01.2019] 2) võrguteenuse osutamine jaotusvõrgu kaudu; 3) võrguteenuse osutamine põhivõrgu kaudu; 4) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 01.01.2019] 5) riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamine; 6) otseliini või otseliinide kaudu elektrienergia edastamine. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loakohustus puudub järgmistel juhtudel: 1) elektrienergia tootmisel kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseadme abil; [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] 2) elektrienergia edastamisel

§ 15

lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt või suletud jaotusvõrgu kaudu; [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018] 3) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 01.01.2019] 4) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 01.01.2019] 5) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 01.01.2019] 6) elektrienergia tootmisel

§ 16lõike 3 kohaselt; [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust.

01.01.2019] 7) elektrienergia edastamisel otseliini kaudu, kui otseliin on ühendatud kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseadmega. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022]

(3)Tuumaenergiat kasutava tootmisseadme abil võib elektrienergiat toota Riigikogu otsuse alusel.
(4)Võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu antakse tegevusluba ainult ühele ettevõtjale.
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusalal tegutseval ettevõtjal on õigus seaduses sätestatud tingimustel ehitada tegevusloas märgitud teeninduspiirkonnas vastavalt kas jaotus- või põhivõrk ja kasutada seda selles teeninduspiirkonnas võrguteenuse osutamiseks. [RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)] § 22^1. Teatamiskohustus
(1)Elektrienergia müüjana tegutsemiseks peab ettevõtja esitama majandustegevuse registrile majandustegevusteate majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.
(2)Teatamiskohustus puudub järgmistel juhtudel: 1) elektrienergia müügil

§ 15

lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt; 2) tootja toodetud elektrienergia müügil; 3) elektrienergia müügil elektribörsil; 4) elektrienergia müügil

§ 16

lõike 3 kohaselt; 5) elektrienergia müügil, kui jaotusvõrguettevõtja osutab turuosalisele ainult

§ 44

lõike 4^1 kohaselt avatud tarne teenust või § 76^1 kohaselt üldteenust; [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 01.01.2019] 6) elektrienergia müügil, kui elektrienergia on tarbijale edastatud otseliini kaudu ja toodetud kokku alla 1 MW netovõimsusega tootmisseadme abil. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] § 23. Tegevusloa taotlemine

(1)Tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet 60 päeva jooksul, välja arvatud tegevusloa taotlus võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu, mis lahendatakse kümne kuu jooksul. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
(2)Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid: 1) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise korral

§-le 62 vastava teeninduspiirkonna määratlus ja skemaatiline plaan; 2) riigipiiri ületava alalisvooluliini või otseliini kaudu elektrienergia edastamise korral liini suurim lubatud talitluspinge, liini pikkus, liini paiknemise plaan ja liini geograafilised koordinaadid; 3) otseliini kaudu elektrienergia edastamise korral dokument, mis tõendab

§ 61lõikes 1 nimetatud tingimuse täitmist.

[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)] §

  1. Tootmisseadme kasutamisest loobumisest teatamise kohustus [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018] §
  2. Elektrienergia tootmiseks tegevusloa taotlemine [Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)] §
  3. Tegevusloa kontrolliese

(1)Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ta vastab

§-s 15 sätestatud nõuetele. [RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

(2)Jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks antakse tegevusluba ettevõtjale, kui ta lisaks

§-s 15 ja § 18 lõigetes 1–1^4 ja 4–7 sätestatule vastab järgmistele nõuetele: [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] 1) ettevõtja organisatsioon on taotletava tegevuse ulatuse ja laadiga kooskõlas; 2) ettevõtjal on piisav arv vajaliku pädevusega töötajaid, sealhulgas elektritöö ja elektripaigaldise käitamiseks pädevad isikud; [RT I, 23.03.2015, 4 - jõust. 01.07.2015] 3) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 4 - jõust. 01.07.2015] 4) ettevõtjal on sellel tegevusalal tegutsemiseks majanduslikud eeldused; 5) ettevõtjal on muud eeldused tegutseda sellel tegevusalal vastavuses

ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega; 6) ettevõtja tegevus ei ohusta varustuskindlust.

(3)Jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui see ei ole lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule vastuolus

§-ga 60 ning taotluses nimetatud piirkond sobib elektrienergia jaotamiseks.

(4)Tegevusluba võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu antakse isikule, kes omab põhivõrku, vastab

§-s 18^1 sätestatud nõuetele ning täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimusi.

(5)Tegevusluba võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu antakse ainult ühele võrguettevõtjale. [RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]
(6)Otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks antakse ettevõtjale tegevusluba juhul, kui tegevusloa andmine on kooskõlas

§-des 60 ja 61 sätestatuga. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

(7)Riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks antakse isikule tegevusluba juhul, kui ta vastab

§ 15

lõikes 2 ja §-s 18^1 sätestatud nõuetele ning tegevusloa andmine on kooskõlas §-des 60 ja 61 sätestatuga. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018] § 26^1. Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületava alalisvooluliini valdaja nõuetekohasuse hindamine [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

(1)Konkurentsiamet hindab põhivõrguettevõtja vastavust

§-s 18^1 sätestatud nõuetele, järgides käesolevat paragrahvi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklit 51. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022]

(2)Konkurentsiamet algatab põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamise, kui isik taotleb

§ 22lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusluba. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(3)Konkurentsiamet valmistab ette nõuetekohasuse hindamise otsuse eelnõu nelja kuu jooksul tegevusloa taotluse saamisest arvates ning edastab selle koos asjakohase teabega viivitamata Euroopa Komisjonile arvamuse saamiseks. [RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013] (3^1) Kui

§ 22

lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusluba taotleb kolmandast riigist pärit isiku valitseva mõju all olev põhivõrgu omanik või põhivõrguettevõtja, küsib Konkurentsiamet enne hindamisotsuse vastuvõtmist Euroopa Komisjonilt arvamust selle kohta, kas nimetatud isik vastab

§-s 18^1 sätestatud nõuetele ning kas isiku tunnistamine nõuetele vastavaks ei sea ohtu Euroopa Liidu varustuskindlust. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(4)Konkurentsiamet teeb nõuetekohasuse hindamise kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast Euroopa Komisjoni arvamuse saamist või pärast nelja kuu möödumist arvamuse taotlemisest. Otsust tehes arvestab Konkurentsiamet võimalikult suurel määral Euroopa Komisjoni arvamusega. [RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]
(5)Kui Konkurentsiamet ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajaks nõuetekohasuse hindamise otsust teinud, loetakse, et põhivõrguettevõtja vastab

§-s 18^1 sätestatud nõuetele ja § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusluba on välja antud. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(6)Konkurentsiamet hindab riigipiiri ületava teise riigi võrguga ühendust omava alalisvooluliini valdaja vastavust

§-s 18^1 sätestatud nõuetele, järgides käesolevas paragrahvis põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamise kohta sätestatut. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018] §

  1. Liini kaudu elektrienergia edastamiseks tegevusloa taotlemine [Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)] §
  2. Elektrienergia impordiks tegevusloa taotlemine [Kehtetu - RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010] §
  3. Tegevusloa andmisest keeldumise erisused () Kui Konkurentsiamet keeldub

§ 22

lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks tegevusluba andmast, edastab ta selle kohta teate Euroopa Komisjonile. Teates märgitakse tegevusloa andmisest keeldumise põhjused. [RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)] §

  1. Tegevusloa andmisest keeldumine [Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)] §
  2. Tegevusloa kehtivus [Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)] §
  3. Tegevusloa kõrvaltingimused

(1)Elektrienergia tootmiseks antavale tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused: 1) tootmisseadme maksimaalne lubatud netovõimsus; 2) tootmisseadme asukoha andmed; 3) tootmisseadme käitamiseks kasutatava energiaallika andmed; 4) andmed selle kohta, kas tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat võib müüa

§-s 59 nimetatud toetust kasutades; 5) nende nõuete loetelu, mida kohaldatakse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise suhtes ja niisuguseks tootmiseks kasutatavate seadmete suhtes, kui tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat võib müüa

§-s 59 nimetatud toetust kasutades; 6) selliste seadmete kirjeldus, mida võib kasutada elektrienergia tootmiseks ja müügiks

§-s 59 nimetatud toetust kasutades.

(2)Jaotusvõrgu või põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks antavale tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused: 1) võrgu suurim lubatud talitluspinge; 2) tehnilised, majanduslikud ja organisatsioonilised tingimused, mida võrguettevõtja peab täitma; 3) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamisel andmed

§ 62kohaselt määratletud teeninduspiirkonna kohta.

(3)Riigipiiri ületava alalisvooluliini ja otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks antavale tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused: 1) liini suurim lubatud talitluspinge; 2) liini geograafiliste koordinaatide andmed ja liini pikkus.
(4)Tegevusloale võib lisada järgmisi kõrvaltingimusi: 1) nõue anda võrgu ja sellega seotud elektripaigaldiste ümberpaigutamise kulude katmiseks või võrgu ja sellega seotud elektripaigaldiste taastamise abinõude rakendamiseks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud tagatis; 2) arenduskohustus kooskõlas

§-ga

  1. [RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)] §
  2. Tegevusloa muutmise või uue kõrvaltingimuse kehtestamise erisused [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(1)Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele võib Konkurentsiamet pärast tegevusloa väljaandmist omal algatusel tegevusluba muuta või uue kõrvaltingimuse kehtestada, kui see on vajalik õigusaktis tehtud muudatuse arvestamiseks, varustuskindluse tagamiseks või käesolevast seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks, järgides majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, käesolevat seadust ning võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid.
(2)Tegevusloa muutmisest või uue kõrvaltingimuse kehtestamisest teatab Konkurentsiamet tegevusloa omajale kirjalikult vähemalt 90 päeva ette.
(3)Konkurentsiamet ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõiget 2 ega majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korda, kui tegevusloa muutmisega või uue kõrvaltingimuse kehtestamisega viivitamine võib seada ohtu varustuskindluse. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] §
  1. Tegevusloa kehtivusaeg [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] §
  2. Tegevusloa kehtivusaja pikendamine [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] §
  3. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014] §
  4. Tegevuse jätkamise kohustus [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
  5. peatükk SÜSTEEMIVASTUTUS §
  6. Süsteemivastutus ja süsteemihaldur
(1)Süsteemivastutus on kohustus tagada igal ajahetkel süsteemi varustuskindlus ja bilanss.
(2)Süsteemivastutus on süsteemihalduril. Süsteemihalduriks on põhivõrguettevõtja.
(3)Süsteemihaldur teostab käesolevas peatükis ettenähtud õigusi ja täidab kohustusi võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes. § 39. Süsteemihalduri kohustused
(1)

§-s 38 nimetatud kohustuse täitmiseks süsteemihaldur: 1) tagab süsteemi varustuskindluse kooskõlas elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjaga; [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] 1^1) tagab elektrisüsteemi saartalitluseks vajaliku elektritootmisvõimsuse kättesaadavuse

ja selle alusel kehtestatud õigusakti nõuete kohaselt; [RT I, 03.06.2025, 2 - jõust. 13.06.2025] 2) koostab igal aastal tegevuskava varustuskindluse tagamiseks järgmisel aastal ja vajaduse korral täiendab seda; 3) kavandab ja juhib tootmist süsteemis ning elektrienergia ülekannet põhivõrgus ja tarbimist, arvestades süsteemi tehnilisi võimalusi; 3^1) koostab ja pärast Konkurentsiametiga kooskõlastamist avaldab oma veebilehel süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtted, piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise põhimõtted, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning komisjoni määruses (EL) 2015/1222 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtetest; [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] 4) korraldab koostööd naabersüsteemidega reaalajas, arvestades nende süsteemide tehnilisi võimalusi; 5) valmistab ette ja kehtestab võrguettevõtjatele täitmiseks tegevuskavasid elektrivarustuse taastamiseks ning jälgib nende täitmist; 6) korraldab elektrivarustuse taastamist käesoleva lõike punktis 5 nimetatud tegevuskava kohaselt; 7) selgitab temale edastatud andmete alusel süsteemi bilansi ja bilansihalduri bilansi ning ostab reguleerimisvõimsust ja bilansienergiat ning müüb bilansienergiat eesmärgiga tagada elektrituru tõhus toimimine ja süsteemi bilansi hoidmiseks tehtud kulutuste õiglane jagamine bilansihaldurite vahel kooskõlas

ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning bilansihalduritega sõlmitud lepingutega; 8) kontrollib, kas bilansihaldur vastab käesolevas seaduses ja elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud nõuetele; [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] 9) nõuab bilansihaldurilt pangagarantii esitamist kooskõlas

ja elektrituru toimimise võrgueeskirjaga ning kontrollib garantii nõuetekohasust; [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] 10) sõlmib bilansihalduriga bilansilepingu; 11) esitab bilansihaldurile bilansi selgitamisega seotud andmete ja muude asjakohaste andmete alusel iga arvestusperioodi kohta arved bilansihalduri ostetud bilansienergia eest makstava tasu ja õigusaktist või lepingust tulenevate muude süsteemihaldurile makstavate tasude kohta ning nõuab arvete alusel maksmisele kuuluvad summad bilansihaldurilt sisse; 12) arvutab bilansi selgitamisega seotud andmete ja muude asjakohaste andmete alusel selle bilansienergia koguse, mille bilansihaldur on talle arvestusperioodil müünud, ning tasub bilansihaldurile selle koguse eest; 13) nõuab

§-s 20 nimetatud juhtudel bilansihaldurilt garantii suurendamist või lubab seda vähendada; 14) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile

§ 42alusel kehtestatud määruste muutmise ettepanekuid; [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust.

27.04.2019] 15) teeb avalikkusele korrapäraselt teatavaks süsteemi arengusuunad; 15^1) annab teavet võrguettevõtjale, kelle võrk on ühendatud tema võrguga, et tagada süsteemi ohutu ja tõhus toimimine, kooskõlastatud areng ning ühendatud süsteemi koostalitlusvõime; [RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012] 16) väljastab elektrienergia importi kavandavale turuosalisele tema nõudel teate arvamusega selle kohta, kas kavandatavat importi võib süsteemi tehnilisi võimalusi arvestades lubada ja kas import ei ohusta varustuskindlust, ning esitab vajaduse korral süsteemi tehnilistest võimalustest lähtudes elektrienergia impordile kohaldatavad nõuded; [RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010] 16^1) osaleb Euroopa ressursside piisavuse hindamisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 IV peatükile; [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] 16^2) koostab riikliku ressursside piisavuse hinnangu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 24; [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] 17) täidab muid käesolevast seadusest või

§ 42alusel kehtestatud määrustest tulenevaid ülesandeid. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019]

(2)Kui süsteemihaldur annab

§ 40

lõikes 2 nimetatud korralduse tootjale või bilansihaldurile, kellel ei ole temaga sõlmitud asjaomast tootmisvõimsuse reguleerimislepingut, või vähendab või suurendab tootmist § 40 lõikes 2 nimetatud alustel ja see põhjustab tootjale või bilansihaldurile kulutusi, hüvitab ta pärast seda mõistliku aja jooksul need kulutused, mis on põhjendatud ja tõendatud ning mida ei oleks tekkinud, kui korraldus oleks jäetud andmata või kui ta ei oleks tootmist suurendanud või vähendanud. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018] (2^1) Rahalist hüvitist makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 13 lõike 7 kohase koormuse ümberjaotamise korral ja juhul, kui see on käesoleva paragrahvi lõikes 2^2 nimetatud metoodika alusel ette nähtud. Süsteemihaldur ja jaotusvõrguettevõtja ei maksa tootjale rahalist hüvitist tootmise piiramise korral, kui süsteemihaldur andis tootjale tootmise vähendamise korralduse

§ 40lõikes 2 nimetatud alustel ja kõik muud võimalused olid ammendatud.

[RT I, 03.06.2025, 3 - jõust. 13.06.2025] (2^2) Süsteemihaldur koostab tootmissuunalise võimsuse piiramise hüvitamise metoodika ja esitab selle enne kehtestamist turuosalistele avalikule konsultatsioonile. [RT I, 03.06.2025, 3 - jõust. 13.06.2025]

(3)Süsteemihaldur ei või oma ülesannete täitmise käigus saadud teavet avaldada kolmandale isikule. See ei kehti, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teave tuleb edastada käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
(4)Süsteemihaldur on oma tegevuses sõltumatu. Süsteemihaldur järgib turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet eesmärgiga saavutada olemasolevate tehniliste ja varustuskindluse nõuete ning muude õigusaktidest tulenevate nõuete raames kogu süsteemi jaoks parim majanduslik tulemus.
(5)Konkurentsiameti nõudel esitab süsteemihaldur tulude ja kulude jaotuse eraldi süsteemi bilansi hoidmise ja selgitamise ning muu tegevuse kohta. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
(6)Süsteemihaldur lähtub bilansilepingu tüüptingimusi välja töötades ja bilansienergia hinda kujundades võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest.
(7)Süsteemihaldur koostab ja esitab Euroopa Komisjonile, Kliimaministeeriumile ning Konkurentsiametile aruande, milles käsitletakse: [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023] 1) elektrienergia pakkumise ja nõudluse prognoosi järgmise viie aasta kohta; 2) olemasolevaid tarnevõimalusi; 3) kavandatavaid ja ehitusjärgus tootmisseadmeid; 4) võrkude kvaliteeti ja võrkude hooldamise taset; 5) prognoositava maksimaalse nõudluse (tippnõudluse) rahuldamise meetmeid ja võimsuse puudujäägi korral rakendatavaid abinõusid; 6) võrgu talitluskindlust; 7) eeldatavat elektrienergia varustuskindluse olukorda 10 aastaks alates aruande esitamise kuupäevast; [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] 8) põhivõrguettevõtja ja talle teadaolevaid naaberriikide asjaomaseid investeerimiskavasid järgmiseks viieks kalendriaastaks piiriüleste võrkudevaheliste ühenduste rajamise kohta, arvestades seejuures ärisaladuse hoidmise vajadust. [RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]
(8)Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 8 nimetatud investeerimiskavas käsitletakse: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtteid; [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] 2) olemasolevaid ja kavandatavaid ülekandeliine; 3) eeldatavaid elektrienergia tootmise, salvestamise, edastamise, piiriülese elektrikaubanduse ja tarbimise mudeleid, mis võimaldavad koormuse juhtimise meetmete rakendamist; [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] 4) piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi säästva arengu eesmärke, sealhulgas nende projektide puhul, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1229/2003/EÜ üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise ja otsuse nr 1254/96/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 176, 15.07.2003, lk 11–28) lisas 1 sätestatud esmatähtsate projektide osad. [RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]
(9)Süsteemihaldur loob vajaduse korral

§ 82^1 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava võrdlemisvahendi ja käitab seda.

[RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] § 39^1. Üliväikese eraldatud võrgu varustuskindlus Jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk asub, tagab selle võrgu varustuskindluse ja bilansi kooskõlas

ning võrgueeskirjaga. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018] § 40. Süsteemihalduri õigused

(1)Süsteemihaldur nõuab

§-s 38 ettenähtud kohustuse ja käesolevas seaduses ettenähtud muude kohustuste täitmiseks tootjatelt tootmise suurendamist või vähendamist või tarbijatelt tarbimise vähendamist või suurendab või vähendab tootmist või tarbimist ise reguleerimisvõimsuse ostmiseks sõlmitud lepingute alusel.

(2)Süsteemihalduril on õigus

§-s 38 ettenähtud kohustuse ja käesolevas seaduses ettenähtud muude kohustuste täitmiseks anda tootjatele järgimiseks kohustuslik korraldus suurendada või vähendada tootmist või tarbijatele järgimiseks kohustuslik korraldus vähendada tarbimist või suurendada või vähendada tootmist või tarbimist ise, sõltumata sellest, kas temaga on reguleerimisvõimsuse müügiks leping sõlmitud, kui sellise korralduse andmine või tootmise või tarbimise suurendamine või vähendamine on vajalik tehnilistel põhjustel või süsteemi varustuskindluse tagamiseks.

(3)Süsteemihalduril on õigus anda teistele võrguettevõtjatele ja tarbijatele järgimiseks kohustuslikke korraldusi tarbijate elektrivarustuse piiramiseks või katkestamiseks või tal on õigus piirata tarbimist või katkestada see

§ 39

lõike 1 punkti 5 alusel ettevalmistatud tegevuskava kohaselt, kui see on vajalik süsteemihaldurile §-s 38 ettenähtud kohustuse või muude kohustuste täitmiseks. Käesolevas lõikes nimetatud elektrivarustuse piiramise ja katkestamise täpsem kord ning võrguettevõtjate ja tarbijate kohustused seoses elektrivarustuse piiramise ja katkestamisega sätestatakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019]

(4)Oma kohustuste täitmiseks vajalikku elektrienergiat ja reguleerimisvõimsust ostes ning asjakohaseid teenuseid kasutades järgib süsteemihaldur vabaturupõhimõtteid ja turuosaliste võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet ning väldib põhjendamatute piirangute kehtestamist.
(5)Süsteemihalduril on õigus oma kohustuste täitmiseks seada süsteemi kasutamisele põhjendatud tehnilisi piiranguid ning tal on õigus tootjatelt ja võrguettevõtjatelt nõuda, et need sõlmiksid süsteemi tehnilise koostöö ja varustuskindluse tagamiseks koostöölepingu mõistlikel ja võrdse kohtlemise põhimõtet arvestavatel tingimustel.
(6)Süsteemihalduril on õigus nõuda turuosalistelt ja kohalikult omavalitsuselt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet.
(7)

§ 39

lõike 2 alusel makstud tasu ja hüvitatud kulutusi ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud süsteemihalduri kohustuste täitmiseks tehtud muid põhjendatud kulutusi käsitatakse põhivõrguettevõtja põhjendatud kulutustena ja need liidetakse kuludele, mille alusel põhivõrguettevõtja kujundab ja kooskõlastab elektrienergia edastamise eest võetava tasu. § 40^

  1. Perimeetritasu Süsteemihaldur maksab perimeetritasu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 kohaselt põhivõrguettevõtjate vahelise elektrienergia transiidi hüvitusmehhanismiga loodud fondi. Perimeetritasu makstakse nendelt tarnetelt, mis pärinevad riikidest või lõpevad riikides, mis ei ole ühinenud nimetatud hüvitusmehhanismiga. Perimeetritasu suurus määratakse igal aastal hüvitusmehhanismi osaks oleva süsteemihaldurite vahelise lepinguga. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] §
  2. Süsteemihalduri vastutus

(1)Süsteemihaldur hüvitab oma kohustuste täitmisega kolmandale isikule tekitatud kahju üksnes juhul, kui tegemist on otsese varalise kahjuga ja süsteemihaldur oli kahju tekkimises süüdi.
(2)Süsteemihaldur ei hüvita

§ 40

lõigetes 2 ja 3 nimetatud korralduste täitmisest ning § 40 lõikes 5 nimetatud piirangute seadmisest tekkinud kahju, kulutusi ega saamata jäänud tulu, välja arvatud tasu maksmine või kulutuste hüvitamine tootjale või bilansihaldurile kooskõlas § 39 lõigetega 2 ja 2^1 . [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018] § 42. Võrgueeskiri, elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri ja elektrituru toimimise võrgueeskiri [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019]

(1)Võrgueeskirjas nähakse ette: 1) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] 2) varustuskindlusest tulenevad tehnilised nõuded elektripaigaldisele; 2^1) lihtsustatud tingimused alla 15 kW võimsusega taastuvat energiaallikat tootmiseks kasutavate tootmisseadmete ühendamiseks võrguga; [RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010] 3) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] 4) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] 5) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] 5^1) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] 5^2) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] 5^3) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] 5^4) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] 6) seaduses ettenähtud muud tingimused.
(2)Võrgueeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3)Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja, millega sätestatakse: 1) varustuskindluse suhtes kohaldatavad nõuded; 2) varustuskindlusest tulenevad tehnilised nõuded elektripaigaldistele; 3) elektrivarustuse piiramise ja katkestamise kord ning võrguettevõtja ja tarbija kohustused seoses elektrivarustuse piiramise ning katkestamisega; 4) mõõtmisele ja mõõteseadmetele kohaldatavad tehnilised ning metroloogianõuded; 5) võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise kord; 6) võrguettevõtja poolt võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tasu arvestamise kord; 7) põhivõrguettevõtja ja naaberriikide asjaomaste võrguettevõtjate tehnilise koostöö tingimused; [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] 8) elektrisüsteemi saartalitlusvõime tagamise tehnilised nõuded; [RT I, 03.06.2025, 2 - jõust. 13.06.2025] 9) tarbimiskajas osalemise tingimustega seotud õigused ja kohustused; [RT I, 03.06.2025, 2 - jõust. 13.06.2025] 10) spetsiaalsele mõõtevahendile kohaldatavad andmete valideerimise nõuded ning tehnilised ja metroloogianõuded. [RT I, 03.06.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
(4)Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega elektrituru toimimise võrgueeskirja, millega sätestatakse: 1) müüja ja agregaatori vahetamise nõuded ja kord; [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] 2) turuosalistevahelise andmevahetuse nõuded; 3) bilansivastutusega seotud õigused ja kohustused; 4) bilansihalduri püsi- ja muutgarantii määramise tingimused; 5) elektrienergia müügi tingimused avatud tarne ahela katkemise korral; 6) üldteenuse hinna tasaarvestuse, üldteenusega seotud andmevahetuse ja väiketarbijate teavitamise kord; [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] 7) andmed, mida müüja peab edastama usaldusmärgisega ja süsteemihalduri loodud võrdlemisvahendi käitajale; [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] 8) võrguettevõtjale kuuluva laadimispunkti, laadimispunktide kogumi ja energiasalvestusüksuse müümise enampakkumise kord. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] § 42^1. Elektrituru andmevahetus
(1)Andmevahetusplatvorm on digitaalne keskkond, mille kaudu toimub elektriturul andmevahetus avatud tarnija ja agregaatori vahetamiseks, mõõteandmete edastamiseks ja saamiseks ning turuosalisele seadusega pandud kohustuste täitmiseks ja talle antud õiguste tagamiseks. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022]
(2)Elektrituru tõhusaks toimimiseks ja konkurentsi soodustamiseks loob süsteemihaldur andmevahetusplatvormi ning haldab seda selliselt, et turuosalisel, kellel selleks on seadusjärgne kohustus ja õigus, on võimalus andmed õigeks ajaks esitada ning andmeid võrdsetel alustel ja õigel ajal saada. Andmete esitamise ja saamise eest lisatasu ei võeta. [RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]
(3)Elektriettevõtjad edastavad andmevahetusplatvormile järgmised andmed: [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] 1) turuosalise elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud identifikaator; [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] 2) mõõtepunkti elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud identifikaator; [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] 3) elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud andmed mõõtepunkti kohta; [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] 4) mõõteandmed või tarbimisandmed mõõtepunkti kaupa; 4^1) spetsiaalse mõõtevahendiga mõõdetud mõõteandmed vastavalt

§ 59^2 lõike 10 punktile 4; [RT I, 03.06.2025, 2 - jõust.

01.01.2026] 5) info turuosalise võrgu- ja elektrilepingu ning agregeerimislepingu kehtivusaja kohta; [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] 6) elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud andmed mõõtepunkti avatud tarnija ja agregaatori kohta; [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] 7) muud elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud andmed, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019]

(4)Andmete esitamise kord sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019]
(5)Andmevahetusplatvormi kaudu isikustatud andmete edastamiseks müüjale, agregaatorile või energiateenuse osutajale, kellega füüsilisest isikust tarbijal ei ole lepingut, peab olema füüsilisest isikust tarbija nõusolek. Nõusolek peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud tingimustele. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022] (5^1) Süsteemihalduril on õigus kasutada andmevahetusplatvormile edastatud andmeid energiastatistika tegemiseks ja teha energiastatistika avalikes huvides kättesaadavaks. Energiastatistika on anonüümne. [RT I, 15.03.2022, 2 - jõust. 25.03.2022]
(6)Andmevahetusplatvormile kantud andmeid säilitatakse kaksteist aastat ning seejärel kustutatakse. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
(7)Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise tehnilise juhendi. [RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013] § 42^2. Reservvõimsuse mehhanismi rakendamise ettevalmistamine
(1)Kui süsteemihalduri hinnangul ei ole elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas nimetatud varustuskindluse norm kas või ühel aastal järgneva kümneaastase perioodi jooksul täidetud, teeb ta viivitamata valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 sätestatud tingimustel ja korras reservvõimsuse mehhanismi (edaspidi ka mehhanism). Ettepanekus märgitakse ära, millisel ajaperioodil esineb varustuskindluse normi täitmisega probleeme ja kui kaua tuleks mehhanismi rakendada.
(2)Mehhanismi rakendamise ettevalmistamiseks koostab süsteemihaldur mehhanismi elluviimise kava (edaspidi käesolevas peatükis mehhanismi kava), mis sisaldab plaanitava mehhanismi tüübi kirjeldust elektrisüsteemi võimekuse tagamiseks.
(3)Süsteemihaldur viib läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega mehhanismi kavas esitatud mehhanismi ülesehituse ja selle võimaliku mõju kohta Eesti elektriturule. Süsteemihaldur esitab avaliku konsultatsiooni läbinud mehhanismi kava esimesel võimalusel Konkurentsiametile ja valdkonna eest vastutavale ministrile ning mõlemal on õigus põhjendatult nõuda kava muutmist.
(4)Tuginedes käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt koostatud mehhanismi kavale, viib süsteemihaldur vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 21 lõikele 2 läbi täiendava uuringu, mille käigus analüüsitakse mehhanismi mõju naaberliikmesriikidele, konsulteerides vähemalt naaberliikmesriikidega, kellega on olemas otsene võrguühendus, ja nende liikmesriikide sidusrühmadega.
(5)Kui Konkurentsiamet saab mehhanismi rakendamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemihalduri ettepaneku, koostab ta rakenduskava ettepaneku, mis sisaldab regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete analüüsi, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 20 lõikes 3 sätestatud põhimõtetest, ning esitab selle esimesel võimalusel valdkonna eest vastutavale ministrile.
(6)Valdkonna eest vastutav minister esitab rakenduskava ettepaneku analüüsi põhjal koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 20 lõikes 3 sätestatud rakenduskava koos mehhanismi kavaga Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. [RT I, 02.05.2024, 2 - jõust. 12.05.2024] § 42^3. Reservvõimsuse mehhanismi rakendamine
(1)Mehhanismi ei rakendata enne Euroopa Komisjonilt

§ 42^2 lõikes 6 nimetatud heakskiidu saamist.

(2)Kui mehhanismi rakendamisel antakse riigiabi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vähempakkumise võitjale, järgitakse Euroopa Komisjoni kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust.
(3)Mehhanismi vähempakkumise ja selle rakendamise korraldab süsteemihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 22 kohaselt. Süsteemihaldur esitab vähempakkumise tingimused eelnevalt avalikul konsultatsioonil turuosalistele. Süsteemihaldur esitab avaliku konsultatsiooni läbinud vähempakkumise tingimused Konkurentsiametile, kellel on õigus põhjendatult nõuda nende muutmist.
(4)Mehhanismi vähempakkumisel osaleva pakkumuse hinna sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Hinnad peavad olema kujundatud selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud: 1) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine; 2) keskkonnanõuete täitmine; 3) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 4) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt.
(5)Mehhanismi rakendamiseks korraldatava vähempakkumise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud suunistest.
(6)Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse ja vähempakkumise tingimused koos lõikes 5 nimetatud korraga. Vähempakkumise toimumise aja ja selle tingimuste kohta avaldab süsteemihaldur teate oma veebilehel vähemalt kolm kuud enne vähempakkumise algust.
(7)Kui mehhanismi rakendamise periood lõpeb, selle rakendamise vajadus langeb ära või kui mehhanismi hankimiseks ei ole kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul sõlmitud ühtegi uut lepingut, lõpetab süsteemihaldur mehhanismi rakendamise vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 21 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsusele. [RT I, 02.05.2024, 2 - jõust. 12.05.2024] § 42^4. Reservvõimsuse mehhanismi rakendamise rahastamine
(1)

§-de 42^2 ja 42^3 alusel rakendatud mehhanismi rahastamise kulud kannavad tarbijad proportsionaalselt võrguteenuse tarbimise mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogusega.

(2)Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel

§ 42

^3 lõike 3 alusel korraldatud vähempakkumise tulemused 30 päeva jooksul alates vähempakkumise võitjaga lepingu sõlmimisest ja seejärel senikaua, kuni süsteemihaldur mehhanismi rakendab. Süsteemihaldur koostab iga aasta

  1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on mehhanismi rahastamise kulu järgmisel kalendriaastal, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus. Põhjendatud juhul on süsteemihalduril õigus muuta nimetatud hinnangut ja mehhanismi rahastamise kulu kaks korda aastas, hiljemalt
  2. juuniks ja
  3. detsembriks.

(3)Süsteemihalduri nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja mõistliku aja jooksul süsteemihaldurile hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud mehhanismi rahastamise kulu hinnangu alusel määrab süsteemihaldur 1. detsembriks järgmise kalendriaasta mehhanismi rahastamise kulu eurodes võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes kulu määramisel arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul mehhanismi rahastamiseks üle- või alalaekunud summasid. Süsteemihaldur avaldab järgmise aasta kulu koos selle arvutamise aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel.
(5)Võrguettevõtja esitab tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest esitataval arvel eraldi real reservvõimsuse mehhanismi rahastamise kulu.
(6)Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse andmed süsteemihaldurile iga kuu viiendaks kuupäevaks.
(7)Süsteemihaldur esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale ja liinivaldajale mehhanismi rahastamise kulu arve, milles ettenähtud summa tasutakse süsteemihaldurile iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata sellest, kas tarbijad on neile esitatud arvete alusel mehhanismi rahastamise kulu tasunud.
(8)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmeid ettenähtud tähtpäevaks ei esitata, koostab süsteemihaldur arve lõikes 3 nimetatud jaotusvõrguettevõtja või liinivaldaja hinnangu alusel. Täpsete andmete selgumise järel teeb süsteemihaldur tasaarvelduse järgmise kuu arvel. [RT I, 02.05.2024, 2 - jõust. 12.05.2024] § 42^5. Elektritootmisvõimsuse kättesaadavuse tagamine saartalitluse korral
(1)Süsteemihaldur hindab regulaarselt Eesti saartalitlusvõimet saartalitluseks vajaliku elektritootmisvõimsuse nõudluse arvutamise metoodika kohaselt.
(2)Kui süsteemihalduri hinnangul tekib oht, et elektrisüsteemi toimimiseks saartalitluse korral pole piisavas mahus elektritootmisvõimsust

§ 42

lõike 3 alusel kehtestatud määruse nõuete kohaselt, teavitab ta viivitamata valdkonna eest vastutavat ministrit ja Konkurentsiametit kavatsusest hankida saartalitlusvõime tagamise teenust. Teavituses märgitakse, millisel ajaperioodil esineb probleeme elektritootmisvõimsuse kättesaadavusega, mis mahus tuleks saartalitlusvõime tagamise teenust hankida ja mis on riigihanke eeldatav maksumus.

(3)Saartalitlusvõime tagamise teenuse eesmärk on tagada Eesti elektrisüsteemi stabiilne töö ja elektritootmisvõimsuse kättesaadavus tippkoormuse ajal elektrisüsteemi saartalitluse olukorras.
(4)Saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimisele kohaldatakse

§ 66^3 lõikeid 2 ja 3.

(5)

§ 66

^3 lõikes 3 nimetatud Konkurentsiameti kooskõlastatavad saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise põhimõtted peavad sisaldama vähemalt: 1) saartalitlusvõime tagamise teenuse tehnilist kirjeldust; 2) saartalitluseks vajaliku elektritootmisvõimsuse nõudluse arvutamise metoodikat; 3) hankelepingu tingimusi õiguskaitsevahendite kohta, juhul kui tootja rikub

§ 42

^6 lõikes 2 sätestatud nõudeid; 4)

§ 42^6 lõikes 5 nimetatud vastavusauditi tegemise korda ja nõudeid sõltumatule audiitorile.

(6)Saartalitlusvõime tagamise teenust ei rakendata samal ajal

§ 42

^2 lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismi rakendamisega, juhul kui see on kavandatud strateegilise reservina vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 22 lõigetele 1 ja 2. [RT I, 03.06.2025, 2 - jõust. 13.06.2025] § 42^6. Saartalitlusvõime tagamise teenuse osutamine

(1)Tootja, kes osutab saartalitlusvõime tagamise teenust, peab olema hankelepingu kestuse ajaks varunud vajalikus koguses kütust või kindlustanud muu vajaliku tehnilise valmisoleku ning tagama, et teenust osutataks tõhusalt, ohutult ja töökindlalt

§ 42lõike 3 alusel kehtestatud määruse nõuete kohaselt.

(2)Saartalitlusvõime tagamise teenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et tootjal oleks järjepidevalt: 1) kaetud vajalikud muutuv- ja tegevuskulud, võttes arvesse tulu muust asjakohasest majandustegevusest; 2) täidetud keskkonnanõuded; 3) täidetud kvaliteedi- ja ohutusnõuded; 4) tagatud põhjendatud tulukus investeeritud kapitalilt.
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja teenuse pakkumiseks otseselt vajaliku investeeritud kapitali ja kaalutud keskmise kapitali hinna protsent, mis on sätestatud lõike 4 alusel kehtestatud määruses ega või taastuvenergia tehnoloogiate puhul olla suurem kui 12 ja muude tehnoloogiate puhul suurem kui 14.
(4)Täpse investeeritud kapitali ja kaalutud keskmise kapitali hinna kehtestab Vabariigi Valitsus

§ 42lõikes 3 nimetatud määrusega.

(5)Süsteemihalduril on õigus tellida sõltumatult audiitorilt saartalitlusvõime tagamise teenuse vastavusaudit, et kontrollida, kas tootja on saartalitlusvõime tagamise teenuse hinna kujundanud kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetega. Vastavusaudit ja sõltumatu audiitor peavad vastama

§ 42^5 lõike 5 punkti 4 alusel kehtestatud nõuetele.

Auditi tegija esitab auditi süsteemihaldurile ja auditi tegemise kulud katab süsteemihaldur. [RT I, 03.06.2025, 2 - jõust. 13.06.2025] § 42^7. Saartalitlusvõime tagamise teenuse rahastamine

(1)Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel

§ 42

^5 lõike 4 alusel korraldatud riigihanke tulemused 30 päeva jooksul alates eduka pakkujaga lepingu sõlmimisest ja seejärel senikaua, kuni süsteemihaldur teenust hangib. Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel iga aasta

  1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise eeldatav kulu, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja otseliinide kaudu hinnanguliselt tarbitava elektrienergia kogus järgmisel kalendriaastal. Põhjendatud juhul on süsteemihalduril õigus muuta oma hinnangut kaks korda aastas, hiljemalt
  2. juuniks ja
  3. detsembriks.

(2)Süsteemihalduri nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja mõistliku aja jooksul süsteemihaldurile hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuluhinnangu alusel määrab süsteemihaldur 1. detsembriks järgmise kalendriaasta teenuse hankimise ja haldamisega seotud kulu eurodes võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes kulu määramisel arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul teenuse hankimiseks üle- või alalaekunud summasid. Süsteemihaldur avaldab järgmise aasta kulu selle arvutamise aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulu esitab võrguettevõtja tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest esitataval arvel eraldi real kui tasu saartalitlusvõime tagamise teenuse kulu eest.
(5)Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse andmed süsteemihaldurile iga kuu viiendaks kuupäevaks.
(6)Süsteemihaldur esitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale ja liinivaldajale lõikes 3 nimetatud teenuse hankimise kulu arve, millega ette nähtud summa tasutakse süsteemihaldurile iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata sellest, kas tarbijad on neile esitatud arvete alusel teenuse hankimise tasu tasunud.
(7)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmeid ettenähtud tähtpäevaks ei esitata, koostab süsteemihaldur arve lõikes 2 nimetatud jaotusvõrguettevõtja või liinivaldaja hinnangu alusel. Täpsete andmete selgumise järel teeb süsteemihaldur tasaarvelduse järgmise kuu arvel. [RT I, 03.06.2025, 2 - jõust. 13.06.2025]
(8)Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tasu ei võeta, kui on täidetud vähemalt üks

§ 59^2 lõike 10 punktides 1–4 nimetatud tingimustest.

[RT I, 04.02.2026, 1 - jõust. 14.02.2026]

  1. peatükk BILANSIVASTUTUS, BILANSI SELGITAMINE JA BILANSIENERGIA §
  2. Bilansivastutus

(1)Turuosaline peab tagama, et tema poolt võrku antud ja/või ostetud elektrienergia kogus oleks igal kauplemisperioodil võrdne tema poolt võrgust võetud ja/või müüdud elektrienergia kogusega.
(2)Bilansivastutusega seotud õigused ja kohustused sätestatakse üksikasjalikumalt elektrituru toimimise võrgueeskirjas. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] § 44. Avatud tarne
(1)

§-s 43 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmib turuosaline ühe müüjaga (edaspidi avatud tarnija) lepingu, mis tagab turuosalisele avatud tarne (edaspidi avatud tarne leping).

(2)Avatud tarnija nimetab turuosalisega sõlmitud avatud tarne lepingus bilansihalduri, kes on võtnud endale kohustuse hoida avatud tarnija poolt sõlmitud avatud tarne lepingu teiseks pooleks oleva turuosalise bilanssi. Bilansihaldur võib nimetatud kohustuse võtta: 1) selle avatud tarnijaga sõlmitud avatud tarne lepinguga; 2) avatud tarne lepingute alusel toimuvate avatud tarnete katkematu ahela kaudu, mis algab bilansihalduri poolt osutatava avatud tarnega ja lõpeb käesolevas lõikes nimetatud avatud tarnijale osutatava avatud tarnega.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud bilansihalduri nimetamise kohustust ei ole avatud tarnijal, kes on ise bilansihaldur.
(4)Avatud tarne sõlmimise, lõpetamise ja nendest teavitamise tähtajad sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] (4^1) Kui turuosalise avatud tarne leping on katkenud, loetakse tema avatud tarnijaks kuni uue lepingu sõlmimiseni see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud. Avatud tarne katkemise korral osutab võrguettevõtja teenust ise. Kui võrguettevõtja elektrienergiat ise ei müü, korraldab ta riigihanke, et leida teenuse osutamiseks müüja, eelistamata seejuures endaga seotud ettevõtjaid. [RT I, 03.06.2025, 2 - jõust. 13.06.2025] (4^2) Võrguettevõtja osutab turuosalisele, välja arvatud väiketarbija, käesoleva paragrahvi lõike 4^1 kohaselt avatud tarnet: 1) võrgust võetud elektrienergia eest bilansienergia hinnaga, millele lisab põhjendatud kulutuste summa; 2) võrku antud elektrienergia eest ilma tasuta. [RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
(5)Bilansihalduri avatud tarnija on süsteemihaldur. Avatud tarneks sõlmib bilansihaldur süsteemihalduriga bilansilepingu. (5^1) Üliväikeses eraldatud võrgus on bilansihalduri avatud tarnija

§-s 55^1 nimetatud tootmiskohustusega tootja. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

(6)Avatud tarnija teavitab avatud tarne algusest ja lõppemisest elektriettevõtjat, kes selgitab avatud tarne teise poole bilanssi.
(7)Avatud tarnija edastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe ka: 1) avatud tarne teise poole jaotusvõrguettevõtjale, kui jaotusvõrguettevõtja ei selgita selle poole bilanssi; 2) tema enda bilansi selgitajale, kui ta ei ole varem elektrienergiat sellesse jaotusvõrku müünud.
(8)Süsteemihalduri taotluse alusel esitab bilansihaldur talle andmed oma avatud tarne lepingute alusel toimuvate avatud tarnete ahela kohta nende turuosaliste suhtes, kelle bilanssi ta selgitab.
(9)[Kehtetu - RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]
(10)[Kehtetu - RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]
(11)[Kehtetu - RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]
(12)Avatud tarnija ja bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud tarbijalt ja aktiivselt võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ning ei rakenda nende suhtes muid põhjendamatuid lepingulisi piiranguid ega tehnilisi nõudeid, mis tulenevad sellest, et tarbija või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises. [RT I, 03.06.2025, 2 - jõust. 13.06.2025] § 45. Määratud tarne
(1)Bilansihaldur määrab kindlaks korra, mida järgides tuleb teda teavitada määratud tarnetest sellele turuosalisele, kelle bilanssi bilansihaldur

§ 44lõike 2 kohaselt hoiab.

(2)Süsteemihaldur määrab kindlaks korra, mida järgides teavitatakse teda neist määratud tarnetest, mis mõjutavad bilansihaldurite vahelist bilanssi või mis toimuvad riigipiiri ületava liini kaudu.
(3)Määratud tarneks sõlmitud lepingu pool teeb tema bilanssi

§ 44

lõike 2 kohaselt hoidvale bilansihaldurile teatavaks määratud tarne alguse ning esitab koondandmed määratud tarne teise poole kohta bilansihalduri määratud korras.

(4)Määratud tarne lepingu pool esitab oma avatud tarnijale kauplemisperioodide kaupa koondandmed määratud tarnetena müüdud ja ostetud elektrienergia koguste kohta.
(5)Bilansihaldur esitab oma bilansis olevate määratud tarnete koondandmed süsteemihaldurile kauplemisperioodide kaupa iga bilansihalduri kohta, kui määratud tarned mõjutavad tema ja teiste bilansihaldurite vahelist bilanssi. § 46. Bilansi selgitamine
(1)Turuosalise bilanss selgitatakse iga kauplemisperioodi kohta. [RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
(2)Turuosaline peab tagama oma bilansi selgitamiseks vajalike andmete esitamise bilansi selgitajale käesolevas seaduses ja elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud korras. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019]
(3)Bilansi selgitamiseks kasutatakse: 1) elektrienergia mõõtmist kauglugemisseadmega; 2) kombineeritult mõõtmist koos elektrienergia koguse jaotamisega ajagraafiku (edaspidi tüüpkoormusgraafik) alusel; 3) määratud tarneid.
(4)Bilansi selgitamise tulemusena tehakse kindlaks turuosalise avatud tarne suurus igal kauplemisperioodil.
(5)Kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga võib bilansi selgitamisel kasutada juhul, kui liitumispunkti faasi peakaitsme suurus ega faasi võimsus ei ületa elektrituru toimimise võrgueeskirjas ettenähtud piirmäärasid. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019]
(6)Kui turuosalise bilansi selgitamiseks ei või käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt kasutada kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga, kasutatakse turuosalise bilansi selgitamisel elektrienergia mõõtmist kauglugemisseadmega ja määratud tarneid.
(7)Võrguettevõtja kooskõlastab oma teeninduspiirkonna tüüpkoormusgraafikud Konkurentsiametiga. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
(8)Kui turuosalise või nende rühma eripära tõttu erineb selle turuosalise või nende rühma elektrienergia kasutamine oluliselt tüüpkoormusgraafikus ettenähtud kasutamisest, võib asjaomane jaotusvõrguettevõtja Konkurentsiametilt nõuda, et see turuosalise või nende rühma eripära arvestades viivitamata kooskõlastab uue tüüpkoormusgraafiku. Jaotusvõrguettevõtja võib samuti alustada nimetatud turuosalise või nende rühma poolt kasutatava elektrienergia mõõtmist kauglugemisseadmega. Kauglugemisseadme maksumuse ning selle paigaldamiseks tehtud kulutused, samuti mõõteandmete kogumiseks ja töötlemiseks tehtavad täiendavad kulutused hüvitab jaotusvõrguettevõtjale asjaomane turuosaline. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
(9)Elektrienergia bilanss üliväikeses eraldatud võrgus kujuneb selle võrgu põhiselt ja süsteemi bilansist lahus. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018] § 47. Võrguettevõtja kohustused bilansi selgitamisel
(1)Võrguettevõtja korraldab bilansi selgitamiseks ja arveldamiseks vajalike mõõteandmete edastamise bilansi selgitajale ning süsteemihaldurile oma võrgu liitumis- ja mõõtepunktide kaupa.
(2)Jaotusvõrguettevõtja korraldab tema võrguga ühendatud turuosaliste bilansi selgitamise ja sellega seotud teabevahetuse.
(3)Jaotusvõrguettevõtja arvutab tema võrguga ühendatud nende turuosaliste elektrienergia kogused, kelle bilanss tuleb

kohaselt selgitada. Elektrienergia koguse arvutamisel kasutab jaotusvõrguettevõtja andmeid, mis on saadud elektrienergia mõõtmisel kauglugemisseadmega või kombineeritult mõõtmise ja tüüpkoormusgraafiku alusel.

(4)Jaotusvõrguettevõtja esitab bilansihaldurile koondandmed tema võrku elektrienergia andmise ja sealt võtmise kohta nende turuosaliste kaupa, kelle bilanssi bilansihaldur hoiab

§ 44lõike 2 kohaselt.

(5)Jaotusvõrguettevõtja annab müüjale bilansi hoidmiseks ja arveldamiseks vajalikku teavet bilansi selgitamise käigus arvutatud elektrienergia koguste kohta tema võrguga ühendatud nende turuosaliste osas, kellele müüja elektrienergiat müüb.
(6)Võrguettevõtja teeb üks kord aastas kindlaks turuosalisele kombineeritult mõõtmist ja tüüpkoormusgraafikut kasutades arvutatud elektrienergiakoguse ja mõõdetud tegeliku elektrienergiakoguse vahe.
(7)Kui nendele turuosalistele, kellele müüja müüs elektrienergiat, kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga kasutades arvutatud elektrienergia kogus kokku on käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt tehtud arvutuse järgi suurem nimetatud turuosalistele kokku mõõdetud tegelikust elektrienergia kogusest, maksab võrguettevõtja vahekoguse eest tasu müüjale, ja kui väiksem, maksab müüja vahekoguse eest tasu võrguettevõtjale.
(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud vahekoguse eest maksmisele kuuluvat tasu arvutades lähtutakse elektrienergia koguse arvutamise aluseks olnud ajavahemiku elektrienergia keskmisest hinnast, mille määramise alused ja kord nähakse ette elektrituru toimimise võrgueeskirjas. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] § 48. Bilansihalduri kohustused bilansi selgitamisel
(1)Bilansihaldur korraldab bilansi selgitamise ja sellega seotud teabevahetuse põhivõrgus ning põhivõrgu ja jaotusvõrgu vahelistes mõõtepunktides nende turuosaliste kohta, kelle bilanssi ta hoiab

§ 44lõike 2 kohaselt.

Bilansihaldur korraldab samuti bilansi selgitamise ja sellega seotud teabevahetuse vahemikus põhivõrgust jaotusvõrku nende turuosaliste kohta, kellel on määratud tarneid ja kelle bilanssi ta hoiab § 44 lõike 2 kohaselt.

(2)Mõõteandmeid kasutades arvutab bilansihaldur need elektrienergia kogused, mis on teistele turuosalistele põhivõrgus müünud turuosaline, kelle bilanssi ta hoiab

§ 44lõike 2 kohaselt.

Bilansihaldur arvutab samuti jaotusvõrguga ühendatud nende turuosaliste elektrienergia kogused, kellel on määratud tarneid, kasutades mõõtmisel kauglugemisseadmega ning kombineeritult mõõtmise ja tüüpkoormusgraafiku abil saadud andmeid.

(3)Bilansi selgitamiseks esitab bilansihaldur süsteemihaldurile mõõtmistel põhinevad oma avatud tarnete koondandmed ja nende turuosaliste määratud tarnete koondandmed, kelle bilanssi ta hoiab

§ 44lõike 2 kohaselt.

(4)Bilansihaldur esitab müüjale või turuosalisele, kellele elektrienergiat müüdi, bilansi hoidmiseks ja arveldamiseks vajalikke andmeid nende elektrienergia koguste kohta, mis on arvutatud bilansi selgitamiseks. § 49. Süsteemihalduri kohustused bilansi selgitamisel
(1)Süsteemihaldur selgitab süsteemi bilansi ja bilansihaldurite bilansid ning saadud andmete alusel koostab aruande, mis käsitleb bilansist kõrvalekallet süsteemihalduri ja bilansihaldurite vahel ning aruande bilansi kõrvalekalde kohta süsteemi ja teiste riikide elektrisüsteemide vahel.
(2)Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile nende elektrienergiakoguste andmed, mida nad müüvad teineteisele. Välismaisele turuosalisele teeb süsteemihaldur teatavaks selle turuosalise poolt ostetud ja müüdud elektrienergia kogused, mis ületasid Eesti riigipiiri. § 50. Bilansi selgitamiseks täidetavad muud kohustused
(1)Asjakohase nõude saamise korral esitab turuosaline võrguettevõtjale, turuosalise bilanssi

§ 44

lõike 2 kohaselt hoidvale bilansihaldurile või süsteemihaldurile elektrienergia ostu, kasutamise ja müügi andmeid, kui nende esitamise nõue on õigustatud bilansi selgitamise või bilansivastutuse seisukohalt.

(2)Bilansihaldur aitab süsteemihalduril parandada bilansi selgitamiseks esitatud ebaõiged andmed, kui see on vajalik süsteemi bilansi selgitamiseks.
(3)Bilansi selgitamiseks turuosalisele ettenähtud õigusi ja kohustusi ning käesolevas peatükis nimetatud teabe edastamise tähtaegu käsitletakse üksikasjalikult elektrituru toimimise võrgueeskirjas. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] § 51. Bilansienergia ost ja müük
(1)Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss mis tahes kauplemisperioodil negatiivne, loetakse, et süsteemihaldur on sellel kauplemisperioodil müünud bilansihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel kauplemisperioodil.
(2)Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss mis tahes kauplemisperioodil positiivne, loetakse, et bilansihaldur on sellel kauplemisperioodil müünud süsteemihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel kauplemisperioodil.
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud bilansienergia müük loetakse süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel toimunuks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning bilansilepingus sätestatud tingimustel. § 52. Bilansihalduri õigused ja kohustused
(1)Bilansihalduril on õigus saada tema poolt süsteemihaldurile müüdud bilansienergia eest tasu

, elektrituru toimimise võrgueeskirja ja süsteemihalduriga sõlmitud lepingu kohaselt. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019]

(2)Bilansihaldur tasub süsteemihalduri poolt temale müüdud bilansienergia eest

, elektrituru toimimise võrgueeskirja ja süsteemihalduriga sõlmitud lepingu kohaselt. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] (2^1) Bilansihaldur hüvitab süsteemihaldurile perimeetritasu, mis kuulub tasumisele selle turuosalise asjaomastelt tarnetelt, kelle bilanssi bilansihaldur hoiab. [RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

(3)Bilansihaldur täidab muid käesolevas seaduses, elektrituru toimimise võrgueeskirjas ja süsteemihalduriga sõlmitud lepingutes ettenähtud kohustusi. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] § 53. Bilansiteenuse hind ja bilansilepingu tüüptingimused [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
(1)Kauplemisperioodil

§ 51

lõigete 1 ja 2 kohaselt bilansihaldurile müüdud või bilansihalduri müüdud bilansienergia hinna määrab

ja bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast kauplemisperioodi lõppemist.

(2)Süsteemihaldur lähtub bilansiteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artiklis 44 sätestatud põhimõtetest. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
(3)Süsteemihaldur võib bilansienergia hinna kujundamisel eelistada neid turuosalisi, kelle kauplemisperioodi bilansist kõrvalekalle on vastupidine kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldele samal kauplemisperioodil, võrreldes turuosalistega, kelle bilansist kõrvalekalle samal kauplemisperioodil on samasuunaline kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldega.
(4)Süsteemihaldur kooskõlastab bilansilepingu tüüptingimused Konkurentsiametiga. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
(5)Süsteemihaldur avalikustab bilansienergia hinna ja bilansilepingu tüüptingimused oma veebilehel.
(6)Süsteemihaldur töötab välja ja esitab Konkurentsiametile kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
(7)Süsteemihaldur tagab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud metoodikas, et energiasalvestusüksusele ei kohaldata topelt

§ 53^1 lõikes 1 nimetatud tasakaalustamisvõimsuse kulu. [RT I, 03.06.2025, 2 - jõust. 13.06.2025] § 53^1. Tasakaalustamisvõimsuse hankimise kulu rahastamine

(1)Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel bilansiteenuse lisatasu (edaspidi tasakaalustamisvõimsuse kulu), et katta tasakaalustamisvõimsuse hankekulud, mõistlikud halduskulud ja kulud, mis ei ole kaetud

§ 53lõikes 5 nimetatud bilansienergia hinnaga.

(2)Süsteemihaldur arvutab tasakaalustamisvõimsuse kulu suuruse elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta vastavalt

§ 53

lõikes 6 nimetatud metoodikale, võttes arvesse eelmiste arveldusperioodide jooksul üle- või alalaekunud summasid. Süsteemihaldur avaldab tasakaalustamisvõimsuse kulu suuruse koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel.

(3)Tarbija ja tootja katavad

§ 53

lõikes 6 nimetatud metoodikaga kehtestatud ulatuses tasakaalustamisvõimsuse kulu. Ulatuses, milles metoodika näeb ette tasakaalustamisvõimsuse kulu kogumise tarbijatelt ja tootjatelt, märgib avatud tarnija sama metoodika alusel arvutatud kulu suuruse elektrienergia eest esitataval arvel eraldi real, tähistades selle tasakaalustamisvõimsuse kuluna. Bilansihaldur teavitab avatud tarnijat tema bilansipiirkonnas olevatele tarbijatele ja tootjatele rakenduvast tasakaalustamisvõimsuse kulu suurusest.

(4)Bilansihaldur korraldab oma bilansipiirkonnas tasakaalustamisvõimsuse kulu arveldamise ja andmevahetuse vastavalt

§ 53lõikes 6 nimetatud metoodikale. [RT I, 03.06.2025, 2 - jõust. 13.06.2025] § 54. Bilansienergia eest tasumise kord

(1)Süsteemihaldur arvutab bilansihaldurilt sissenõutava tasu ja talle makstava tasu suuruse

§ 51alusel kindlaks tehtud bilansienergia koguste ja § 53 alusel määratud bilansienergia müügihinna alusel.

(2)Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile arvestusperioodi kohta käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud tasude arved ning tasub bilansihalduri poolt lõike 1 alusel arvutatud tasude kohta esitatud arved.
(3)Süsteemihaldurile andmete edastamise ning bilansihaldurilt bilansienergia eest sissenõutavate ja bilansihaldurile bilansienergia eest makstavate tasude arvestamise, tasaarvestuse ja tasumise üksikasjalik kord sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019] 5. peatükk TOOTMINE § 55. Tootja kohustused
(1)Tootja tootmisseadmed peavad olema

§ 42alusel kehtestatud määrustega kehtestatud tehniliste nõuete kohased.

Tootmisseadme nõuetekohasust kinnitab katsetulemuste alusel pärast katsetusperioodi lõppemist võrguettevõtja, kelle võrguga on tootmisseade ühendatud või kelle teeninduspiirkonnas on tootmisseade ühendatud otseliini ja tarbija elektripaigaldise kaudu tema võrguga. Kui tootmisseadme netovõimsus ületab 5 MW, kinnitab tootmisseadme nõuetekohasust süsteemihaldur. Tootmisseade arvatakse nõuetekohaseks nimetatud kinnituse väljastamise päevast alates. Katsetusperioodi pikkuse ja muud katsetustega seonduvad tingimused sätestatakse

§ 42alusel kehtestatud määrustes.

Kui tootmisseadme kohta on väljastatud Euroopa tootesertifikaat, ei pea sellega hõlmatud parameetreid ega funktsioone kontrollima. [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 27.04.2019]

(2)Tootja täidab süsteemihalduri poolt

alusel antud korraldusi.

(3)Tootja teeb süsteemihaldurile viivitamata teatavaks varustuskindlust või lepinguga võetud kohustuste täitmist ohustava või ohustada võiva avariiohtliku olukorra või avarii või muu asjaolu.
(4)Kui elektrienergiat soojuse ja elektrienergia koostootmise režiimis tootev tootja on soojuse või elektrienergia tootmise osas turguvalitsev ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses, peab ta Konkurentsiameti nõudel esitama tulude ja kulude jaotuse eraldi elektrienergia tootmise ja soojuse tootmise kohta koos asjakohaste põhjendustega. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008] § 55^1. Tootmiskohustusega tootja Üliväikese eraldatud võrgu tarbijate elektrivajaduse rahuldamiseks vajaliku elektrienergia toodab

§-s 66^1 nimetatud viisil lepingu sõlminud isik või jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk paikneb (edaspidi tootmiskohustusega tootja). [RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018] § 56. Tootmisseadme võõrandamine

(1)Tootmisseadme omanik ja tootja peavad tootmisseadme võõrandamisest või otsese valduse üleandmisest kirjalikult teavitama Konkurentsiametit. Teates esitatakse võõrandaja ja omandaja või otsese valduse loovutaja ja selle saaja nimi, isikukood või äriregistrikood ja kontaktandmed ning andmed, mis võimaldavad määratleda võõrandatud või üleantud tootmisseadet ja selle asukohta. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei ole 1 MW ja väiksema netovõimsusega tootmisseadme võõrandamise või otsese valduse üleandmise korral. § 57. Taastuvad energiaallikad
(1)

tähenduses on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass.

(2)

tähenduses on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid.

(3)Vedelat biokütust käsitatakse

tähenduses taastuva energiaallikana, kui see kütus vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud vedel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.