Halduskohtumenetluse seadustik

Lühidalt

See seadus, Halduskohtumenetluse seadustik, reguleerib haldusasjade lahendamist kohtus, kaitstes inimeste õigusi täidesaatva võimu ebaseadusliku tegevuse eest.

Mida see reguleerib

Halduskohtu pädevust ja halduskohtusse pöördumise korda.
Halduskohtumenetluse korda, kui see ei ole reguleeritud teiste seaduste või Euroopa Liidu õigusega.
Halduskohtumenetluses kohaldatavaid tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid, arvestades halduskohtumenetluse erisusi.
Halduskohtumenetluse ülesannet ja üldpõhimõtteid, nagu õiguste kaitse ja asjade lahendamine mõistliku aja jooksul.

Keda see puudutab

Isikuid ja isikute ühendusi, kes esitavad halduskohtule kaebusi (kaebajad).
Vabariigi Valitsust, peaministrit, ministreid, riigiasutusi, kohaliku omavalitsuse üksusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid või avalikku ülesannet täitvaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid (vastustajad).

Peamised punktid

Halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel.
Haldusasja peab lahendama sõltumatu ja erapooletu kohus õigesti, ausalt, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
Kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses.
Halduskohtus lahendab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt, kuid erilise keerukuse või põhimõttelise tähtsuse korral võib asja lahendada kolmeliikmeline koosseis.

Seaduse tekst

Obsah (11)

§ 21 § 23 § 217 § 340 § 306 § 316 § 37 § 49 § 53 § 59 § 185

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 12.06.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2032 Avaldamismärge: RT I, 03.06.2026, 67 Halduskohtumenetluse seadustik1 Vastu võetud 27.01.2

§ 21ja 22. § 12. Kohtuametnik

(1)Asja lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse, mille peale ei saa seadusest tulenevalt edasi kaevata, sealhulgas kaebuse menetlusse võtmise määruse, kaebuse või muu avalduse käiguta jätmise määruse ning määruse tähtaja andmise ja pikendamise kohta võib teha ka vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädev kohtuametnik.

(2)Kohtulahendi koostamisel või vormistamisel võib kohus kasutada kohtuametniku abi. § 13. Taandamine

(1)Kohtuniku taandamise suhtes kohaldatakse

§ 23–30.

(2)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevale ei või kohtunik haldusasja lahendamises osaleda ja ta peab ennast taandama, kui ta on osalenud haldusmenetluses, millest tekkis asjas lahendatav vaidlus. § 14. Kohtutevaheline abi

(1)Kohtud osutavad haldusasja lahendavale kohtule abi

§-s 15 sätestatud korras. Haldusasja lahendav kohus võib abi saamiseks pöörduda ka maakohtu poole.

(2)Kui tõendeid on vaja koguda väljaspool asja menetleva kohtu tööpiirkonda, võib asja läbivaatav kohus

§-s 239 sätestatud korras teha määruse menetlustoimingu tegemiseks erinõude korras maa- või halduskohtus, kelle tööpiirkonnas on võimalik tõendeid koguda. Kohtu erinõue täidetakse

§-s 240 ettenähtud korras.

(3)Halduskohtumenetluses on lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui nende saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti halduskohtumenetluse oluliste põhimõtetega.

(4)Eesti halduskohtu erinõuded välisriigi õigusorganitele ja välisriigi õigusorganite erinõuded Eesti halduskohtule esitatakse ja täidetakse käesoleva seadustiku ning välislepingutega sätestatud korras. Kohus võib välisriigis koguda tõendeid ka Eesti Vabariiki esindava välisesinduse vahendusel, kui see ei ole välisriigi õiguse järgi keelatud. 3. peatükk Halduskohtumenetluse osalised 1. jagu Üldsätted menetlusosaliste kohta § 15. Menetlusosaliste liigid

(1)Menetlusosalised on: 1) pooled (kaebaja ja vastustaja); 2) kolmas isik; 3) kaasatud haldusorgan.

(2)Riigi või kohaliku omavalitsuse haldusorgan tegutseb menetlusosalisena riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse nimel.

(3)Haldusorganiks loetakse halduskohtumenetluses haldusorganid haldusmenetluse seaduse § 8 lõike 1 tähenduses. §

Kaebaja Kaebaja on isik või isikute ühendus, kes on esitanud halduskohtule kaebuse. Isikute ühendus saab olla kaebajaks vaid seaduses sätestatud juhul. §
Vastustaja

(1)Vastustaja on Vabariigi Valitsus, peaminister, minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse.

(2)Riigiasutus on vastustaja ka siis, kui vaidlustatakse tema koosseisu kuuluva ametiisiku või kollegiaalorgani tegevust. Kui kaebaja vaidlustab riigi sellise ametiisiku või kollegiaalorgani tegevust, kes ei kuulu ühegi asutuse koosseisu, on vastustajaks ametiisik või kollegiaalorgan.

(3)Kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul on vastustajaks Justiits- ja Digiministeerium. Seadusega ja seaduse andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul on vastustajaks ministeerium, kelle valitsemisalasse seadus kuulub. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes]

(4)Seadus võib sätestada käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 suhtes erandid. § 18. Vastustaja kindlakstegemine

(1)Vastustaja teeb vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus. Menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad.

(2)Kui kohus leiab menetluse käigus, et kaasatud ei ole kõik vastustajad, kaasab ta täiendava vastustaja. Kui kohus leiab menetluse käigus, et vastustaja on kindlaks tehtud valesti, asendab ta vastustaja.

(3)Pärast vastustaja asendamist või täiendava vastustaja kaasamist arutatakse asja uue vastustaja taotlusel algusest peale, välja arvatud juhul, kui uus vastustaja tegutseb varem kaasatud vastustaja koosseisus või alluvuses. § 19. Poolte paljusus

(1)Mitu kaebajat võivad esitada ühise kaebuse ja kaebuse võib esitada ühiselt mitme vastustaja vastu, kui: 1) vaidlus on seotud nende isikute ühise õigusega; 2) mitu isikut vaidlustab sama haldusakti või toimingut; 3) nõude esemeks olevad mitme vastustaja haldusaktid või toimingud on omavahel õiguslikult seotud, eelkõige kui üks haldusakt või toiming on teise õiguslikuks aluseks või kui need on antud või tehtud sama haldusmenetluse raames, või 4) nõude esemeks olevad sama vastustaja haldusaktid ja toimingud on samalaadsed ning on antud või tehtud samal õiguslikul alusel ja samadel või sarnastel asjaoludel.

(2)Iga kaebaja ja vastustaja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Kaebaja või vastustaja toimingust ei tulene kaaskaebajale või kaasvastustajale õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. § 20. Kolmas isik

(1)Halduskohus kaasab isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle.

(2)Kolmandal isikul on menetluses pooltega võrdsed õigused ja kohustused, kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti. § 21. Kolmanda isiku kaasamine

(1)Kolmanda isiku võib kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel kaasata menetlusse selle igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kolmas isik võib enda menetlusse kaasamist taotleda ka kohtulahendi peale edasi kaevates. Sel juhul lahendatakse tema kaasamine edasikaebuse menetlusse võtmise lahendamisel. Enne kolmanda isiku kaasamist tehtud menetlustoimingud kehtivad ka kolmanda isiku suhtes, kui kohus ei otsusta teisiti.

(2)Enne kolmanda isiku kaasamise küsimuse lahendamist võib kohus teised menetlusosalised ära kuulata.

(3)Kolmanda isiku menetlusse kaasamise määruse peale võib pool või kolmas isik esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.

(4)Kolmanda isiku kaasamata jätmise määruse peale võib isik, kes soovib enda kaasamist, samuti pool või kolmas isik, kelle huvides võib kolmanda isiku kaasamine olla vajalik, esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(5)Kui ilmneb, et kolmas isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult või kui asjaolude muutumise tõttu ei saaks kohtuotsus ilmselgelt enam mõjutada kolmanda isiku õigusi, võib kohus ta määrusega menetlusest kõrvaldada. Määruse peale võib pool või kolmas isik esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. § 22. Massmenetlus

(1)Kui kolmandaid isikuid võib haldusasjas olla üle 50, võib kohus viia läbi massmenetluse. Sellisel juhul kaasatakse puudutatud isikutest menetlusse vaid seda tähtaegselt taotlenud isikud. Taotluse võib esitada 30 päeva jooksul arvates sellekohase teate avaldamisest vastavalt käesoleva seadustiku §-le 23.

(2)Kohus kaasab massmenetlusse üldises korras ka need isikud, kelle õigusi asi puudutab teistest oluliselt intensiivsemalt, eelkõige vaidlustatud haldusakti adressaadid ja isikud, kes on aktiivselt osalenud haldusmenetluses, millest tekkis haldusasjas lahendatav vaidlus.

(3)Kui käesoleva seadustiku § 23 lõikes 2 sätestatud teade on avaldatud nõuetekohaselt, saab isik, kes ei taotlenud tähtaegselt enda menetlusse kaasamist, tugineda massmenetluses tehtud kohtulahendi vaidlustamisel enda kaasamata jätmisele üksnes juhul, kui kohus rikkus käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ja isik ei saanud õigel ajal menetlusest teada.

(4)Menetlusse kaasamise taotlemata jätmine ei piira isiku õigust esitada kaebus massmenetluses vaidlustatud haldusakti või toimingu peale. § 23. Massmenetlusest teavitamine

(1)Massmenetluses lahendatavast haldusasjast ning kaasamistaotluse esitamise tähtajast ja korrast peab kohus teavitama puudutatud isikuid võimalikult tulemuslikult. Kohus edastab võimaluse korral teate isiklikult neile puudutatud isikutele, kelle puhul võib eeldada, et nad korraldaks teiste puudutatud isikute esindamist asjas või teavitaks neid asjast. Kui see ei ole ebamõistlikult koormav, saadab kohus lihtkirjaliku teate võimalikult paljude puudutatud isikute aadressil või paneb selle välja nende elukoha vahetus läheduses või mujal, kus puudutatud isikud sageli viibivad.

(2)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule avaldab kohus teate vähemalt kahel korral vähemalt nädalase vahega üleriigilises ajalehes ning vähemalt kahel korral vähemalt nädalase vahega Rahvusringhäälingu vahendusel. Teate avaldamise viis ja koht märgitakse toimikusse. § 24. Kaasatud haldusorgan

(1)Halduskohus võib arvamuse andmiseks kaasata menetlusse haldusorgani: 1) kes teostab vastustaja üle järelevalvet; 2) kelle ülesandeid vaidluse ese puudutab; 3) kes on avaldanud või oleks pidanud avaldama arvamust või on andnud kooskõlastuse või oleks pidanud andma kooskõlastuse haldusmenetluses, millest vaidlus tekkis; 4) kelle arvamus või kelle valduses olev teave võib muul põhjusel aidata kaasa asja lahendamisele.

(2)Kaasatud haldusorganil on kõik käesolevas seadustikus sätestatud menetlusosalise õigused, välja arvatud õigused ja kohustused, mis on kehtestatud üksnes poolte ja kolmanda isiku suhtes. 2. jagu Halduskohtumenetluses osalemine § 25. Teovõime

(1)Halduskohtumenetluses ei ole teovõimet piiratud teovõimega isikul tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lõike 2 tähenduses, kui seadus ei sätesta teisiti.

(2)Täisealisel piiratud teovõimega isikul on halduskohtumenetluses teovõime, kui kohtu hinnangul: 1) teovõime piiratus ei puuduta haldusasja; 2) piiratud teovõimega isiku huvid võivad olla tema eestkostja huvidega vastuolus või 3) seataks vastasel juhul ohtu piiratud teovõimega isiku või mõne teise menetlusosalise õigus või avalik huvi.

(3)Vähemalt 15-aastasel alaealisel on halduskohtumenetluses teovõime, kui ta saab kohtu hinnangul oma toimingutest halduskohtumenetluses aru ning ei kahjusta enda ega oma lähedaste huve.

(4)Täisealise isiku teovõime puudumise halduskohtumenetluses teeb kohus määrusega kindlaks menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel. Määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Määrus kehtib üksnes asjas, milles see tehti. Teovõime kontrollimisel ja teovõime puudumise kindlakstegemise määruse edasikaebamisel on piiratud teovõimega täisealisel isikul halduskohtumenetluses teovõime.

(5)Kui täisealisele isikule ei ole määratud eestkostjat, korraldab kohus enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud määruse tegemist ekspertiisi. Ekspert peab isiku enne arvamuse koostamist isiklikult läbi vaatama või teda küsitlema. Isik, kelle suhtes ekspertiis on määratud, on kohustatud eksperdi juurde ilmuma. Kui isik, kelle suhtes määrati ekspertiis, ei ilmu eksperdi juurde mõjuva põhjuseta, võib kohus pärast eksperdi arvamuse ärakuulamist kohaldada isiku eksperdi juurde toomiseks sundtoomist või teha käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud määruse ilma isikut läbi vaatamata või küsitlemata.

(6)Kui kohus teeb kindlaks, et ilma eestkostjata täisealisel isikul puudub teovõime, või kui ilmneb vajadus isikule eestkoste seadmiseks sõltumata haldusasjast, teavitab kohus viivitamata menetlusosalise elukohajärgset valla- või linnavalitsust. § 26. Piiratud teovõimega isiku osalemine menetluses

(1)Teovõime puudumisel ei luba kohus isikul menetluses osaleda. Tema esitatud avaldus jäetakse läbi vaatamata, kui seaduslik esindaja seda kohtu määratud tähtaja jooksul heaks ei kiida. Teovõime puudumine ei takista avalduse läbi vaatamata jätmist muul seaduses sätestatud alusel.

(2)Käesoleva seadustiku § 25 lõikes 2 nimetatud isikule võib kohus määrata esindaja. Kui menetlusosalisel, kellel puudub halduskohtumenetluses teovõime, ei ole seaduslikku esindajat ega kohast volitatud esindajat, määrab kohus talle esindaja või peatab asja menetluse eestkostja määramiseni.

(3)Asjaolu, et piiratud teovõimega menetlusosalisel on halduskohtumenetluses teovõime, ei välista ega piira seadusliku esindaja õigust menetluses osaleda. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks piiratud teovõimega menetlusosalise poolt, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus piiratud teovõimega menetlusosalise menetlustoiminguga või tema huvidega.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul toimetatakse piiratud teovõimega menetlusosalisele ettenähtud menetlusdokumendid kätte ka seaduslikule esindajale ning kohus tagab talle õiguse olla ära kuulatud kõigis asja lahendamisel olulistes küsimustes.

(5)Vähemalt 12-aastase piiratud teovõimega menetlusosalise võib kohus asja lahendamisel ära kuulata, kui menetlusosalise arengutase ja terviseseisund seda kohtu hinnangul võimaldavad. § 27. Menetlusosalise õigused

(1)Lisaks muudele käesolevas seadustikus sätestatud õigustele on menetlusosalisel õigus: 1) tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju; 2) võtta osa kohtuistungist; 3) teada asja arutava kohtu koosseisu; 4) esitada taandusi ja taotlusi; 5) anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tekkinud küsimuste kohta; 6) esitada tõendeid ning võtta osa nende uurimisest; 7) vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele; 8) esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele ja ekspertidele; 9) saada dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakiri.

(2)Kaebajal on lisaks muudele käesolevas seadustikus sätestatud õigustele õigus: 1) muuta kaebust ja selle nõude suurust; 2) kaebusest loobuda.

(3)Vastustajal on lisaks muudele käesolevas seadustikus sätestatud õigustele õigus kaebus õigeks võtta. § 28. Menetlusosalise kohustused

(1)Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.

(2)Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist, esindajat või nõustajat võib kohus trahvida. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(3)Menetlusosaline ja tema esindaja peavad kohtule ja teisele menetlusosalisele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel. [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

(4)Menetlusosaline on kohustatud kohtule tähtaegselt ja kohtu poolt määratud vormis esitama kohtu nõutud arvamused ja tõendid.

(5)Menetlusosaline või tema seaduslik esindaja on kohustatud ilmuma kohtuistungile või muule menetlustoimingule isiklikult, kui kohus seda nõuab. § 29. Üldõigusjärglus

(1)Füüsilisest isikust menetlusosalise surma või juriidilisest isikust menetlusosalise lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda menetlusosalise üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis.

(2)Üldõigusjärglase suhtes kehtivad kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need kehtiksid tema õiguseelneja suhtes.

(3)Käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 kehtivad ka vastustaja lõppemise, ühinemise, jagunemise ja kaebuse esemega seotud pädevuse ülemineku korral. § 30. Eriõigusjärglus eseme võõrandamisel

(1)Vaidlusega seotud eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Eseme võõrandamine pärast kaebuse esitamist ei anna iseseisvat alust jätta kaebus rahuldamata.

(2)Õigusjärglane võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul astuda menetlusse õiguseelneja asemel, kui õiguseelneja sellega nõustub, samuti kui kohtuotsus ei saaks kohtu hinnangul ilmselgelt enam mõjutada õiguseelneja õigusi. Õigusjärglase suhtes kehtivad kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need kehtiksid tema õiguseelneja suhtes.

(3)Kui õigusjärglane ei saa eseme võõrandamise korral käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt menetlusse astuda, kaasab kohus õigusjärglase menetlusse kolmanda isikuna. Sellisel juhul peab kaebusest loobumisel olema menetluse lõpetamiseks ka kaebaja õigusjärglase nõusolek.

(4)Nõusolekut õiguseelneja asendamiseks eeldatakse, kui asjaolud näitavad, et ta on kaotanud huvi asja vastu, eelkõige juhul, kui kohtule teatatud ega muul kohtule teadaoleval aadressil ei ole talle võimalik menetlusdokumente ka korduval katsel kätte toimetada. 3. jagu Esindus ja nõustamine § 31. Esindus

(1)Menetlusosaline võib halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Isiklik osavõtt ei võta menetlusosaliselt õigust omada esindajat või nõustajat. Esindaja või nõustaja osavõtt ei võta menetlusosalistelt õigust osaleda menetluses isiklikult.

(2)Õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid. Menetlusosaline võib esindusõiguse seadusjärgset ulatust piirata. Esindusõiguse seadusjärgse ulatuse piiramine kehtib kohtu ja teiste menetlusosaliste suhtes üksnes ulatuses, milles see puudutab õigust lõpetada kohtuvaidlus kohtuliku kompromissiga, loobuda kaebusest või kaebus õigeks võtta, tingimusel et piirang on kohtule ja menetlusosalistele teatavaks tehtud.

(3)Esindusele kohaldatakse

§ 217lõikeid 5–8, § 219 lõikeid 3–7 ning § 221, 224 ja 225.

(4)Kui isikute ühendus ei ole juriidiline isik, on tema seaduslikuks esindajaks halduskohtumenetluses isik, kes põhistab, et ühenduse liikmete enamus on nõus, et tema esindab ühendust. § 32. Volitatud esindaja

(1)Volitatud esindajaks võib halduskohtumenetluses olla: 1) advokaat; 2) õigusteadusliku kõrgharidusega isik; 3) majandusteadusliku kõrgharidusega maksu- või raamatupidamiskonsultant maksuasjades; 4) prokurist menetlusosalise majandustegevusega seotud asjades; 5) menetlusosalise töötaja või ametnik, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused, et menetlusosalist esindada; 6) kaebaja teise kaebaja, vastustaja teise vastustaja või kolmas isik teise kolmanda isiku volitusel; 7) esindatava menetlusosalise abikaasa, registreeritud elukaaslane või üleneja või alaneja sugulane; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 8) muu isik, kelle õigus olla esindaja halduskohtumenetluses tuleneb seadusest.

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud isikud ei või olla esindajaks Riigikohtus.

(3)Õigusteadusliku või majandusteadusliku kõrghariduse omandanuks loetakse isik, kes on omandanud asjaomasel õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2^2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.

(4)Kohus võib kõrvaldada esindaja menetlusest või keelata tal teha avaldusi, kui esindaja ei ole võimeline nõuetekohaselt menetluses osalema, sealhulgas puuduliku eesti keele oskuse tõttu, või kui ta on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna, samuti kui ta on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse.

(5)Esindajaks ei või olla piiratud teovõimega isik.

(6)Menetlusosalise ametnikuks loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 kohaldamisel ka ametnik, kes töötab ministeeriumis, mida juhib menetlusosaliseks olev minister. § 33. Haldusorgani seaduslik esindaja

(1)Haldusülesandeid täitva asutuse seaduslik esindaja on asutuse juht.

(2)Kollegiaalorgani seaduslik esindaja on kollegiaalorgani juht. § 34. Ühine esindaja

(1)Kui sarnaste huvidega samaliigilisi menetlusosalisi on haldusasjas üle 50, ilma et nende muud huvid oleks vastuolus, võib kohus kohustada neid valima määratud tähtpäevaks endale ühise esindaja, kui see on vajalik asja lahendamiseks mõistliku aja jooksul.

(2)Ühise esindaja valimiseks peab avaldama tahet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlusosaliste enamus. Kui nimetatud menetlusosalised ei ole tähtpäevaks valinud ühist esindajat, määrab kohus esindatavate kulul nende esindajaks advokaadi, kes on andnud selleks nõusoleku.

(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud määruste peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.

(4)Ühise esindaja olemasolu ei võta üheltki menetlusosaliselt õigust osaleda menetluses ise, samuti volitada ennast esindama teist esindajat kellegagi ühiselt või eraldi.

(5)Ühise esindaja esindusõigus lõpeb, kui esindatavad määravad uue esindaja, kui esindaja loobub esindamisest või kui kohus tühistab kohtu poolt ühise esindaja määramise. Kohus tühistab kohtu poolt ühise esindaja määramise, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eeldused langevad ära. § 35. Esindusõiguse kontroll

(1)Kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid.

(2)Menetlusosaline võib taotleda teise menetlusosalise esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes.

(3)Kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, loetakse, et menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks.

(4)Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Kui menetlusdokumendile on esindajana alla kirjutanud advokaat, ei pea menetlusdokumendile volikirja lisama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda. § 36. Nõustaja

(1)Menetlusosaline võib menetluses nõustajana kasutada isikut, kellel on täielik teovõime.

(2)Nõustaja võib esineda kohtus koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi.

(3)Nõustaja poolt kohtuistungil esitatu loetakse menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda. Kohus selgitab menetlusosalisele seda õigust.

(4)Käesoleva seadustiku § 32 lõiget 4 kohaldatakse ka nõustaja suhtes. 4. peatükk Kaebus § 37. Kaebus

(1)Halduskohtumenetlus algab kohtule kaebuse esitamisega.

(2)Kaebusega võib nõuda: 1) haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus); 2) haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus); 3) haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist (keelamiskaebus); 4) avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus); 5) haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus); 6) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).

(3)Kaebuses võib soovi korral esitada mitu omavahel seotud nõuet (liitkaebus). Liitkaebuse nõuded võivad olla ka alternatiivsed. Halduskohus kontrollib liitkaebuse lubatavust iga nõude osas eraldi.

(4)Tühistamiskaebuses võib lisaks haldusakti tühistamisele taotleda käesoleva seadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud tehingu tühisuse kindlakstegemist. § 38. Kaebuse sisu

(1)Kaebuses märgitakse: 1) kaebaja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg või registrikood, aadress ja sidevahendite andmed; 2) teiste menetlusosaliste nimed, aadressid ja sidevahendite andmed; 3) kaebaja esindaja nimi, aadress ja sidevahendite andmed, kui kaebajal on esindaja; 4) halduskohtu nimetus; 5) kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37; 6) vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev, number ja selle andnud või teinud haldusorgan, kui nimetatud andmete esitamine on võimalik; 7) kaebuse faktiline põhjendus; 8) tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 9) kuidas ja millal sai kaebaja teada vaidlustatud haldusaktist või toimingust; 10) kas kaebaja soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses; 11) kaebuse lisade nimekiri.

(2)Rahalise hüvitise nõudmisel märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule hüvitise suurus. Mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmisel, samuti juhul, kui kaebajal on võimatu või ebamõistlikult keeruline varalise kahju suurust kindlaks teha, võib kaebaja jätta hüvitise suuruse kaebuses märkimata ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

(3)Viivise või intressi nõude võib koos põhinõudega esitada kaebuses selliselt, et viivise või intressi väljamõistmist ei taotleta kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest.

(4)Tuvastamiskaebuses selgitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

(5)Kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused.

(6)Kaebuses võib esitada ka esialgse õiguskaitse taotluse, samuti taotluse otsuse täitmise tähtaja või muude otsuse täitmise oluliste tingimuste kindlaksmääramiseks käesoleva seadustiku § 168 kohaselt.

(7)Kui kaebaja soovib menetluses kasutada tõlgi abi, tuleb seda kaebuses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed.

(8)Muus osas kohaldatakse kaebuse suhtes käesoleva seadustiku 5. peatüki sätteid. § 39. Kaebuse lisad

(1)Kaebusele tuleb lisada: 1) vaidlustatud haldusakt või selle ärakiri, kui see on kaebajal olemas; 2) võimaluse korral tõendid haldusakti kättetoimetamise või haldusaktist või toimingust teadasaamise aja kohta, kui haldusakti andmisest või toimingu tegemisest on kaebuse esitamise ajaks möödunud oluliselt rohkem aega kui seaduses sätestatud kaebetähtaeg; 3) dokumendid, millele kaebaja nõue tugineb, kui need ei ole eelnevalt esitatud vastustajale menetluses, mille raames antud haldusakti või tehtud toimingut vaidlustatakse; 4) andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus; 5) volikiri, kui kaebusele on alla kirjutanud kaebaja volitatud esindaja, välja arvatud advokaat; 6) tõend isiku õigusvõime ja seadusliku esindaja kohta, kui kaebajaks on välisriigi juriidiline isik.

(2)Kirjalikule kaebusele tuleb lisada kaebuse ja selle lisade ärakirjad teiste menetlusosaliste, välja arvatud kaaskaebajate jaoks. Ärakirju ei pea esitama, kui dokument on teisel menetlusosalisel olemas originaali või ärakirjana või kui kaebaja peab edastama selle otse teisele menetlusosalisele. § 40. Kaebuse esitamine

(1)Kaebuse võib esitada: 1) kirjalikult posti teel või toimetades selle isiklikult või teise isiku vahendusel kohtusse, kui käesoleva seadustiku §-s 53 ei ole ette nähtud teisiti, või [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 2) elektrooniliselt

§-s 336 sätestatud korras.

(2)Kirjaliku kaebuse võib toimetada ükskõik millisesse Eesti haldus- või maakohtu kohtumajja. Kohus edastab kaebuse koos lisadega viivitamata kohtule, kellele asi allub. § 41. Vaidluse ese

(1)Vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.

(2)Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse.

(3)Kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama.

(4)Haldusakti tühisuse võib halduskohus teha kindlaks ka tühistamiskaebuse alusel. Halduskohus võib haldusakti tühistada ka tühisuse kindlakstegemiseks esitatud kaebuse alusel, kui see vastab tühistamiskaebusele esitatud nõuetele.

(5)Kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse. § 42. Kaebus kõrvaltingimuse peale

(1)Kohus võib tühistada haldusakti kõrvaltingimuse haldusakti põhiregulatsioonist eraldi üksnes juhul, kui: 1) vastustaja oli kohustatud haldusakti andma ilma kõrvaltingimusteta või 2) kõrvaltingimuse tühistamine haldusaktist eraldi ei kahjusta avalikku huvi ega riiva kolmanda isiku õigusi.

(2)Muudel juhtudel tühistab kohus kõrvaltingimuse tühistamise nõude lahendamisel haldusakti täielikult ja teeb ettekirjutuse uue haldusakti väljaandmiseks. § 43. Korduv kaebus

(1)Halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning: 1) selle kohta on jõustunud kohtuotsus; 2) selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta või 3) varasem kaebus on kohtu menetluses.

(2)Kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. § 44. Kaebeõigus

(1)Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

(2)Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

(3)Isikute ühendus, kes ei ole juriidiline isik, võib kaebuse esitada vaid seaduses sätestatud juhul.

(4)Riik, kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik võib esitada kaebuse teise avaliku võimu kandja vastu oma õiguste, sealhulgas omandiõiguse ja halduslepingust tuleneva õiguse kaitseks.

(5)Kohaliku omavalitsuse üksus võib esitada kaebuse ka juhul, kui teise avaliku võimu kandja haldusakt või toiming takistab või raskendab oluliselt selle kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmist. § 45. Kaebeõiguse piirangud

(1)Keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

(2)Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(3)Menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

(4)Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. § 46. Kaebetähtaeg

(1)Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.

(2)Kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral võib kohustamiskaebuse esitada ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, võib kohustamiskaebuse haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral esitada kahe aasta jooksul haldusakti või toimingu taotlemisest arvates.

(3)Keelamiskaebuse võib esitada tähtajatult.

(4)Hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest.

(5)Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Muu tuvastamiskaebuse võib esitada tähtajatult.

(6)Seadus võib sätestada käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatust erinevad kaebetähtajad.

(7)Kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. § 47. Kohtueelne menetlus

(1)Seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

(2)Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

(3)Kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. Kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, võib kaebuse esitada kahe aasta jooksul kohtueelses menetluses nõude esitamisest arvates. § 48. Kaebuste liitmine ja nõuete eraldamine

(1)Kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud käesoleva seadustiku § 19 lõike 1 ja § 37 lõike 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.

(2)Kui kohus leiab, et ühes kaebuses esitatud nõuete eraldamine võimaldab asja kiiremat lahendamist või nõudeid ei oleks tohtinud esitada ühes kaebuses, eraldab ta määrusega nõuded iseseisvaks menetluseks. § 49. Kaebuse muutmine

(1)Kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

(2)Pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud tähtaega, sealhulgas apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, võib kaebuse nõuet või alust muuta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab käesoleva seadustiku kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt.

(3)Kaebuse muutmiseks ei loeta: 1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks nõude alust; 2) rahalise nõude suurendamist või vähendamist; 3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist; 4) otsuse täitmise tähtaja või muude otsuse täitmise tingimuste kindlaksmääramise taotluse esitamist või muutmist; 5) liitkaebusest mõne nõude väljajätmist, asendamata seda uue nõudega.

(4)Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud juhul kohaldatakse kaebusest loobumise sätteid.

(5)Kui kaebus on muutmise või täiendamise tõttu või muul põhjusel muutunud ebaülevaatlikuks, võib kohus nõuda kaebuse teksti tervikuna esitamist, kui see lihtsustab asja lahendamist.

(6)Halduskohtu või ringkonnakohtu sellise määruse peale, millega keeldutakse kaebuse muutmise vastuvõtmisest, võib kaebuse esitaja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 2. osa Menetluse üldsätted 5. peatükk Menetlusosaliste avaldused § 50. Avalduse mõiste ja õigsus

(1)Halduskohtumenetluses loetakse avalduseks kohtule esitatav taotlus, väide, seisukoht, vastus, vastuväide, avalduse muudatus ja täiendus ning avaldusest loobumine, samuti muu tahteavaldus ja teade. Kaebuse, apellatsioonkaebuse, kassatsioonkaebuse, määruskaebuse ja teistmisavalduse suhtes kohaldatakse avalduse kohta sätestatut, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti.

(2)Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Menetlusosalist, kes esitab kohtule teadvalt või raskest hooletusest faktiväite, mis ei ole tõene, võib kohus trahvida eelneva hoiatuseta. § 51. Avalduse esitamise aeg

(1)Menetlusosalised peavad esitama oma avaldused nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on asja kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik.

(2)Avaldused, mille suhtes ei ole menetlusosalisel esitatuga tutvumata tõenäoliselt võimalik seisukohta võtta, tuleb esitada enne asja arutamiseks määratud kohtuistungit nii, et teistel menetlusosalistel oleks võimalik esitatuga vajalikul määral tutvuda ja kujundada oma arvamus.

(3)Uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tuleb esitada nii, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne kohtuistungit. Kui asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, tuleb uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus esitada nii, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu. Kui kohus määrab menetlusdokumentide esitamise tähtaja lihtmenetluses, kohaldatakse käesoleva lõike teist lauset ka lihtmenetluses.

(4)Kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

(5)Avaldus loetakse kohtule esitatuks hetkest, kui: 1) kirjalik avaldus on jõudnud kohtusse; 2) kohtuistungil suuliselt esitatud avaldus on protokollitud ja kohtuistungi protokoll allkirjastatud; 3) elektrooniline avaldus on saadetud nõuetekohaselt ettenähtud elektronposti aadressil ning see on selleks ettenähtud seadmes salvestatud; 4) elektrooniline avaldus on salvestatud

§-s 60^1 sätestatud e-toimiku menetlemise infosüsteemis. § 52. Avalduse vorm

(1)Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(2)Menetlusosaline võib oma avaldused esitada kirjalikult või kohtuistungil suuliselt. Kohtuistungil suuliselt esitatud avaldused kantakse kohtuistungi protokolli.

(3)Kohtule elektrooniliselt esitatud avaldusest korraldab kohus ärakirjade või väljatrükkide tegemise, kui teisele menetlusosalisele ei saa eeldatavasti elektroonilist avaldust edastada või ta ei saa selle sisuga eeldatavasti tutvuda või seda välja trükkida. Selliste ärakirjade või väljatrükkide tegemine on riigilõivuvaba.

(4)Kui avalduse allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud avaldusele volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Kui avalduse allkirjastab esindajana advokaat, ei pea volikirja esitama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda.

(5)

§ 340

lõikes 1 sätestatud ärakirjade esitamise kohustust ei kohaldata, kui menetlusosaliseks on isik, kellelt on võetud vabadus. Sel juhul korraldab ärakirjade tegemise vajaduse korral kohus. Ärakirjade tegemise eest tuleb tasuda riigilõivu vastavalt kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest ettenähtud riigilõivumäärale.

(6)Avalduse vormi suhtes kohaldatakse

§-des 334–337, 339 ja 340 sätestatut, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi. § 53. Volitatud esindaja, juriidilise isiku ja haldusorgani kaebus ning avaldus

(1)Käesoleva seadustiku § 32 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud volitatud esindaja, juriidiline isik ja haldusorgan esitavad kaebuse, taotluse või muu avalduse kohtule elektrooniliselt, kui ei ole mõjuvat põhjust esitada see muus vormis.

(2)Advokaat või haldusorgan saadab kohtule edastatava avalduse ja selle lisad vahetult teise menetlusosalise advokaadile ja menetluses osalevale haldusorganile, teavitades sellest kohut ja kohaldades sealjuures

§-s 337 sätestatut. [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] § 54. Kohtule esitatava avalduse sisu Menetlusosalise poolt kohtule esitatavas avalduses märgitakse: 1) menetlusosaliste nimed ning võimaluse korral nende isiku- või registrikoodid, aadressid ja sidevahendite andmed; 2) kohtu nimetus; 3) menetluses olevas asjas haldusasja number; 4) vajaduse korral menetlusosalise esitatav taotlus; 5) vajaduse korral taotlust põhjendavad asjaolud; 6) avalduse lisade nimekiri; 7) menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise avalduse puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt

§-s 336 sätestatule. § 55. Avalduse puuduste kõrvaldamine

(1)Kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormi- või sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, sealhulgas kui tasumata on riigilõiv, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

(2)Kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi muus avalduses, võib kohus jätta avalduse tähelepanuta.

(3)Kohus võib jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti. 6. peatükk Tõendamine § 56. Tõendid

(1)Tõend on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

(2)Halduskohtumenetluses võivad tõenditeks olla kõik

§-de 251–305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja käesolevas seadustikus lubatud tõendid. Haldusasjas tõendite esitamise, kogumise ja uurimise suhtes kohaldatakse

§-des 236–243 sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.

(3)Menetlusosalise taotlusel võib kohus vajaduse korral rakendada tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks

§-des 244–250 sätestatud eeltõendamismenetluse korda.

(4)Eksperdi taandamise osas kohaldatakse

§-s 31 sätestatut. § 57. Ametiabi

(1)Haldusorgan osutab oma pädevuse ja volituste piires haldusasja lahendavale kohtule ametiabi, kui haldusasja lahendamiseks on vältimatult vaja teavet, mida saab välja selgitada vaid haldusorgan. Kohus ei pöördu ametiabi saamiseks haldusorgani poole halduskoostöö seaduse § 18 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

(2)Haldusorgan osutab ametiabi kohtumääruse alusel. Määruses märgitakse muu hulgas ametiabi taotlemise eesmärk ja abi laad. Määruse peale võib esitada määruskaebuse pool, kolmas isik ja haldusorgan, keda kohustatakse ametiabi andma. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.

(3)Ametiabi määranud kohus ei hüvita haldusorgani kulusid abi osutamisel. Abi osutanud haldusorgan võib esitada haldusasja läbivaatavale kohtule andmed ja kuludokumendid abi osutamise kulude kohta. Sellisel juhul loetakse need kulud haldusasja kuludeks. §

Teabe nõudmine Kohus võib menetlusosaliselt, samuti menetlusväliselt haldusorganilt, menetlusosalise tööandjalt, kindlustusseltsilt või krediidiasutuselt nõuda asja või taotluse lahendamiseks vajalikku teavet, kui sellise teabe olemasolu haldusorganil või isikul saab eeldada ning seadus ei sätesta teisiti. Menetlusosaline, haldusorgan või muu isik on kohustatud teavet andma kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohustuse rikkujat võib kohus trahvida. §
Tõendamiskoormus

(1)Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda.

(2)Menetlusosaliste kokkuleppega ei saa halduskohtumenetluses jagada tõendamiskoormust seaduses sätestatust erinevalt.

(3)Kui asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid on esitamata või neid on esitatud ebapiisavalt, teeb kohus menetlusosalisele, kes peab asjaolu tõendama, ettepaneku need esitada või kogub tõendeid ise. Ettepaneku tegemisel selgitab kohus, milliseid asjaolusid on vaja tõendada.

(4)Kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks. § 60. Tõendamisest vabastamise alused

(1)Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

(2)Kohus võib lugeda menetlusosalise väidetud faktilise asjaolu tõendatuks, kui teised menetlusosalised võtavad selle omaks ning omaksvõtt ei kahjusta menetlusvälise isiku õigusi ega avalikke huve. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine käesoleva seadustiku § 52 lõikes 2 sätestatud korras kohtule esitatud avalduses. Omaksvõttu hindab kohus koos muude tõenditega.

(3)Omaksvõtu võib tagasi võtta juhul, kui tagasivõttev menetlusosaline tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks.

(4)Haldusasja lahendamiseks määrava tähtsusega faktiliste asjaolude õigsust ei saa kohus eeldada ainuüksi selle põhjal, et teised menetlusosalised ei ole nende esinemist oma avaldustes või vastuväidetes sõnaselgelt vaidlustanud, kui nende vaidlustamise vajadus ei pidanud olema menetlusosalise jaoks ilmselge. § 61. Tõendite ja nõude suuruse hindamine

(1)Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

(2)Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses.

(3)Menetlusosaliste kokkuleppega ei saa halduskohtumenetluses anda tõendile ette kindlaks määratud jõudu ega piirata tõendi liiki ega vormi ning tõendite esitamise, kogumise ja uurimise viisi. Tõendist loobumine või tõendi tagasivõtmine ei ole halduskohtu jaoks asja lahendamisel siduv.

(4)Varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega.

(5)Kui varalise või mittevaralise nõude, sealhulgas kahjunõude suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine on oluliselt raskendatud või ebamõistlikult kulukas, otsustab kohus nõude suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. § 62. Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavus

(1)Kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks, selgitades neile, milliste konkreetsete asjaolude kohta tuleb tõendeid esitada. Kui tõendit ei ole määratud tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku § 51 lõikes 4 sätestatud tingimustel. Kui kohus ei korralda istungit ega ole andnud tähtaega eelmenetluses tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks, võib tõendeid esitada ka pärast eelmenetluse lõppu, kuid üksnes eeldusel, et see ei põhjusta asja lahendamise viibimist.

(2)Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.

(3)Kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, kui: 1) tegemist on kuriteoga või põhiõiguse rikkumisega saadud tõendiga; 2) tõend ei ole kättesaadav, eelkõige kui ei ole teada dokumendi asukoht või tunnistaja andmed või tunnistajale ei ole olemasolevate andmete alusel korduvalt olnud võimalik kohtukutset kätte toimetada, samuti kui tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega; 3) tõendite esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud.

(4)Kui menetlusosalise taotlus tõendeid koguda jäi rahuldamata seetõttu, et tõendite kogumist taotleti hilinenult või tõendite kogumist taotlenud menetlusosaline jättis tasumata kohtu nõutud ettemakse tõendite kogumisega seotud kulude katteks, ei ole tal hiljem õigust taotleda nende tõendite kogumist, kui taotluse rahuldamine põhjustaks asja arutamise edasilükkamise.

(5)Tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse.

(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul võib kohus vastuvõetud või kogutud tõendi jätta asja lahendamisel ka arvestamata. Arvestamata võib jätta ka tõendi, mis on kohtu hinnangul ilmselt ebausaldusväärne. Tõendi arvestamata jätmist peab kohus põhjendama. §

Põhistamine Põhistamine on faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Põhistamiseks võib menetlusosaline kasutada nii tõendeid kui ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis. §
Menetlusosalise vande all ülekuulamine

(1)Menetlusosaline, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, võib asjaolu tõendamiseks taotleda teise menetlusosalise vande all ülekuulamist. Kohus kuulab menetlusosalise vande all üle üksnes juhul, kui tõendite esitamiseks kohustatud menetlusosaline põhistab, et muul viisil tõendite esitamine või kogumine on oluliselt raskendatud.

(2)Menetlusosalise võib vande all üle kuulata ka kohtu algatusel, kui tõendamist vajava asjaolu kohta ei ole võimalik koguda tõendeid muul viisil või see oleks ebamõistlikult koormav.

(3)Juriidilise isiku puhul võib vande all üle kuulata selle seadusliku esindaja või välismaa äriühingu filiaali puhul filiaali juhataja. Haldusorgani puhul kuulatakse üle asutuse juht või muu haldusorgani nimel tegutsenud isik, kes osales haldusmenetluses, millest tekkis haldusasjas lahendatav vaidlus.

(4)Muus osas kohaldatakse menetlusosalise vande all ülekuulamisele

§-des 269–271 sätestatut. § 65. Haldus- ja süüteomenetluses kogutud tõendid

(1)Kohus võib asja lahendamisel arvestada tõendina ka haldus- või süüteomenetluses protokollitud või salvestatud ütlusi või kirjalikult või suuliselt antud seletusi, samuti muid tõendeid, mis olid tõendiks haldusmenetluses, millest tekkis haldusasjas lahendatav vaidlus.

(2)Kui kohus võtab vastu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi, kuulab kohus menetlusosalise taotlusel tunnistajana või vande all üle isiku, kelle ütlusi või seletusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõend sisaldab, kui see on vajalik asja õigeks lahendamiseks, eelkõige juhul, kui isiku antud ütlused või seletused on ebaselged, mitmeti mõistetavad, olulisel määral vastuolulised või mittetäielikud või kui on põhjendatud kahtlus, et isik on andnud valeütlusi. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 7. peatükk Menetlustähtajad § 66. Menetlustähtaeg ja tähtpäev

(1)Menetlustähtaeg on kindlaks määratud ajavahemik, millega on halduskohtumenetluses seotud õiguslikud tagajärjed. Menetlustähtaeg määratakse aastate, päevade või muu ajaühikuga või sündmusega.

(2)Tähtpäev on tähtaja viimane päev. § 67. Tähtaja algus ja lõpp

(1)Tähtaeg hakkab kulgema järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega on kindlaks määratud tähtaja algus.

(2)Kohtu määratud tähtaja kulgemine algab selle menetlusdokumendi kättetoimetamisele järgnevast päevast, milles on tähtaeg määratud, kui tähtaja määramisel ei ole ette nähtud teisiti. Kui dokumenti ei pea kätte toimetama, algab tähtaja kulgemine tähtaja määramise kohta teate saamisele järgnevast päevast.

(3)Tähtpäeva saabumise kohta kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõigetes 1–7 ja 9 sätestatut.

(4)Tähtaeg möödub tähtpäeval kell 24.00, kui seaduses ei ole sätestatud või kohus ei määra teist kellaaega. Kui tähtpäev ei lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval.

(5)Kui tähtaeg on arvutatav päevast väiksema ajaühikuga, hakkab tähtaeg kulgema tähtaja teatavakstegemise hetkel ja möödub selle ajaühiku saabumisel, kui seaduses ei ole sätestatud või kohus ei määra teisiti. § 68. Menetlustoimingu tegemise aeg

(1)Kui seadus ei sätesta teisiti, võib menetlustoimingut teha kogu tähtaja vältel kuni kella 24.00-ni tähtpäeval. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, võib menetlustoimingut teha kogu tähtaja vältel kuni kohtu tööpäeva lõpuni tähtpäeval.

(2)Avaldus loetakse tähtajal esitatuks, kui see on postiasutusele edastamiseks üle antud tähtpäeval enne kella 24.00. Postiasutusele esitamisega võrdsustatakse dokumendi teksti edastamine kohtule faksi või muu sidevahendiga.

(3)Avalduse esitamisel kohtusse, kelle pädevuses ei ole selle läbivaatamine, või kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse saadetakse avaldus edasi õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui dokument jõudis ebaõigesse kohtusse õigel ajal.

(4)Vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus loetakse kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Asutus edastab avalduse kohtule viivitamata. § 69. Tähtaja muutmine

(1)Kohus võib enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada.

(2)Kohus võib enda määratud tähtaega mõjuval põhjusel lühendada, kui sellest on võimalik aegsasti teavitada menetlusosalist, kellele tulenevad menetlustähtajast õiguslikud tagajärjed. §

Menetlustoimingu õigeaegse tegemata jätmise tagajärjed Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist oli sellise tagajärje eest eelnevalt hoiatatud. §
Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine

(1)Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

(2)Tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes.

(3)Tähtaja ennistamise avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Avaldus esitatakse kohtule, kus oleks tulnud teha menetlustoiming.

(4)Samal ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse.

(5)Tähtaja ennistamise taotluse lahendab kohus määrusega.

(6)Menetlustähtaja ennistamise või ennistamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav, kui seadus ei sätesta teisiti.

(7)Tähtaja ennistamisel ennistub menetlus tähtaja möödalaskmisele vahetult eelnenud staadiumis.

peatükk Menetlusdokumentide kättetoimetamine §
Kättetoimetamise üldsätted

(1)Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga õigel ajal tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud.

(2)Kaebuse ja edasikaebuse ning nende täiendused, samuti kohtulahendid, millest tulenevalt hakkab kulgema tähtaeg, muud menetlusdokumendid, millega määratakse tähtaeg, ja kutsed toimetatakse menetlusosalistele kätte, välja arvatud juhul, kui need on teatavaks tehtud kohtuistungil.

(3)Kohtulahendi, mille teatavakstegemise aeg on menetlusosalisele istungil või kättetoimetamise teel teatavaks tehtud, võib menetlusosalisele edastada vabas vormis.

(4)Kättetoimetamisele kohaldatakse

§ 306–315, 317 ja 319–327.

(5)Menetlusdokument toimetatakse välisriigis kätte välislepingu sätete kohaselt või

§ 316lõigetes 3–7 sätestatud korras.

§ 73. Elektrooniline kättetoimetamine () Menetlusdokumentide elektroonilisele kättetoimetamisele ja elektrooniliselt kättesaadavaks tegemisele kohaldatakse

§-s 311^1 ning

ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2^2 lõikes 1 sätestatut. [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] § 74. Kättetoimetamine esindajale

(1)Isikule, kellel puudub halduskohtumenetluses teovõime, loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema seaduslikule esindajale. Mitme seadusliku esindaja puhul piisab kättetoimetamisest ühele neist.

(2)Haldusorgani või juriidilise isiku puhul toimetatakse menetlusdokument kätte haldusorgani või juriidilise isiku seaduslikule esindajale. Mitme seadusliku esindaja puhul piisab kättetoimetamisest ühele neist. Haldusorganile või juriidilisele isikule adresseeritud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks ka juhul, kui see on toimetatud haldusorgani või juriidilise isiku tegevuskohas kätte ükskõik missugusele selle asutuse või ettevõtte teenistujale või töötajale, kelle kaudu haldusorgan või juriidiline isik tegutseb.

(3)Kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses volitatud esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist ka menetlusosalisele isiklikult. Mitme esindaja puhul piisab kättetoimetamisest ühele neist.

(4)Isik, kellel puudub elukoht Eestis ja keda ei esinda kohtumenetluses advokaat, peab kohtu nõudmisel määrama Eestis elava isiku, kellele menetlusdokumendid kätte toimetada. Menetlusdokumentide kättetoimetamine menetlusdokumentide vastuvõtmiseks volitatud isikule on võrdsustatud menetlusdokumentide kättetoimetamisega menetlusosalisele endale.

(5)Kohus võib menetlusosalist määrusega kohustada määrama menetlusdokumente vastu võtma volitatud isiku ka muul juhul, kui võib eeldada põhjendamatuid raskusi dokumentide kättetoimetamisel. § 75. Kättetoimetamine menetlusosalise poolt

(1)Menetlusosaline võib menetlusdokumendid kätte toimetada ise või kolmanda isiku vahendusel

§-de 312–315 või käesoleva seadustiku § 72 lõike 5 ning §-de 73 ja 74 kohaselt. Menetlusosaline ei saa siiski menetlusdokumente kätte toimetada politsei, kohtukordniku, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse vahendusel ega kasutada avalikku kättetoimetamist. Kättetoimetamise viisi valikul on menetlusosaline kohustatud kättetoimetamise kulusid võimalikult kokku hoidma.

(2)Kättetoimetamise kohta peab menetlusosaline kohtule esitama kättetoimetamisteatise, milles peavad olema märgitud järgmised andmed: 1) dokumendi kättetoimetamise aeg ja koht; 2) isiku nimi, kellele dokument tuli kätte toimetada; 3) kui dokument anti üle muule isikule kui saajale, siis selle isiku nimi, kellele dokument üle anti ja põhjus, miks dokument anti üle sellele isikule; 4) kättetoimetamise viis; 5) dokumendi vastuvõtmisest keeldumise korral märge selle kohta ja dokumendi mahajätmise koha andmed; 6) dokumendi kättetoimetanud isiku nimi, allkiri, töökoha postiaadress ja telefoninumber; 7) dokumendi vastuvõtnud isiku nimi, allkiri ja andmed tema isikusamasuse tuvastamise kohta, eelkõige isikut tõendava dokumendi number ning dokumendi kättesaamise kuupäev, välja arvatud, kui dokument jäeti seaduses märgitud põhjusel tegelikult üle andmata. § 76. Kättetoimetamine massmenetluses

(1)Kui samad menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada enam kui 50 isikule ning menetlusosalistel puudub ühine esindaja või ühised esindajad, võib kohus määrata, et järgnevas menetluses tehakse menetlusdokumendid teatavaks avalikult või muul käesolevas seadustikus sätestatust erineval ja lihtsamal viisil, kui see aitab kaasa asja kiiremale ja väiksemate kuludega lahendamisele ega ole menetlusosaliste jaoks asja iseloomu ja tähtsust arvestades ebamõistlikult koormav. Menetlusosalise taotlusel teeb kohus temale menetlusdokumendid isiklikult teatavaks lihtkirjaga või elektrooniliselt või tema enda kulul

§-s 313 sätestatud viisil. Avaliku teatavakstegemise korral määratakse määruses kindlaks, millises ajalehes teated avaldatakse, teadete avaldamise täiendavad viisid ja tähtpäev, millal dokument loetakse kättetoimetatuks.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrus toimetatakse menetlusosalistele isiklikult kätte. Määrus ei ole edasi kaevatav. Kohus võib määrust igal ajal muuta. Määrust tuleb muuta, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses sätestatud tingimused langevad ära.

(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses sätestatud tingimustel võib kohus määrusega panna menetlusdokumentide kättetoimetamise kohustuse menetlusosalise nõusolekul ka ühele või mitmele menetlusosalisele. Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks antud nõusoleku saab menetlusosaline tagasi võtta üksnes menetlusolukorra olulise muutumise puhul. 9. peatükk Kohtulikud menetlustoimingud § 77. Kohtumenetluse avalikkus ja tagamine

(1)Halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse

§ 37–42.

(2)Halduskohtumenetluse tagamisel lähtutakse

§-dest 43–47.

(3)Halduskohtumenetluse tagamiseks tehtud trahvi- või arestimääruse peale võib isik, keda trahviti või kelle suhtes aresti kohaldati, esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. §

Menetlustoimingu edasilükkamise taotlus Kohtuistungi või muu menetlustoimingu edasilükkamise taotluse lahendab kohus viivitamata ja võimaluse korral enne kohtuistungit või muu menetlustoimingu tegemist ning teavitab sellest viivitamata menetlusosalisi. §
Menetlusosalise eemaldamine

(1)Kinniseks kuulutatud menetluses võib menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada: 1) riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks; 2) menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks; 3) menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks; 4) lapsendamissaladuse hoidmiseks; 5) äri-, autorisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks.

(2)Menetlusosalise eemaldamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud alusel on võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures.

(3)Menetlusosalise eemaldamise otsustab kohus ilma eemaldatava menetlusosalise osavõtuta, kuulates ära selle menetlusosalise arvamuse, kelle huvides teine menetlusosaline eemaldatakse.

(4)Menetlusosaline eemaldatakse menetlustoimingult minimaalses võimalikus ulatuses. Kohus avaldab eemaldatud menetlusosalisele menetlustoimingu sisu maksimaalses ulatuses, mis on eemaldamise eesmärki kahjustamata võimalik. Eemaldamise aluse äralangemisel avaldatakse menetlustoimingu sisu menetlusosalisele tervikuna.

(5)Menetlusosalise eemaldamine otsustatakse määrusega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Kuni määruse jõustumiseni ei avalda kohus menetlusosalisele teavet.

(6)Käesolevas paragrahvis sätestatud alustel ja korras lahendab kohus vajaduse korral ka menetlusosalise esindaja või nõustaja eemaldamise küsimuse. § 80. Töökeel

(1)Kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles.

(2)Kohtuistung ja muu menetlustoiming protokollitakse eesti keeles. § 81. Võõrkeelsed dokumendid

(1)Kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud päevaks esitajalt selle tõlget või korraldab tõlkimise ise menetlusosalise kulul. Kui vastustaja esitab kohtule võõrkeelse dokumendi, mille ta on saanud kaebajalt ja mida ta ei ole tõlkinud haldusmenetluse käigus, ning kaebaja soovib oma väidet tõendada selle dokumendiga, võib kohus kaebajalt nõuda dokumendi tõlkimist. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(2)Tõlkimist ei või menetlusosaliselt nõuda, kui tõlkimise korraldamine on menetlusosalise jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline.

(3)Kohus võib nõuda menetlusosaliselt vandetõlgi tehtud tõlget või hoiatada ise tõlki, et teadvalt valesti tõlkimise eest kannab ta vastutust. [RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2020]

(4)Kui tõlget või kinnitatud tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata või dokumentaalse tõendi tähelepanuta.

(5)Muukeelseid dokumente võib menetlusosalisele anda üksnes tema nõusolekul.

(6)Menetlusosalise taotlusel korraldab kohus temale kohtuotsuse või -määruse tõlkimise tema enda kulul. [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012]

(7)Käesoleva seadustiku § 228^1 alusel esitatava taotluse tõlkimise inglise või prantsuse keelde ja esitatud taotluse kohta saadud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi tõlkimise eesti keelde korraldab Riigikohus riigi arvel. [RT I, 26.06.2017, 17 - jõust. 06.07.2017, lõiget 7 rakendatakse alates inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 Eesti suhtes kehtima hakkamise päevast.] § 82. Tõlgi osalemine menetluses

(1)Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Tõlki ei pea kaasama, kui menetlusosaline seda ise ei taotle ning tema avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad.

(2)Kui kohtul ei ole võimalik tõlki viivitamata kaasata, teeb ta määruse, millega kohustab tõlki vajavat menetlusosalist leidma endale tõlgi või eesti keelt oskava esindaja kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohtu nõudmise täitmata jätmine ei takista kohtul asja lahendamist. Kui kohtu nõudmist ei täida kaebaja, võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata.

(3)Kohus korraldab ise tõlgi leidmise, kui tõlgi leidmine on menetlusosalise jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Tõlkimise kulud kannab menetlusosaline.

(4)Kui menetlusosaline on kurt, tumm või kurttumm, vahendatakse talle menetlust kirjalikult või elektrooniliselt või kaasatakse menetlusse tõlk.

(5)[Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012]

(6)Tõlgi taandamise suhtes kohaldatakse

§-s 31 sätestatut. § 83. Vanne ja allkiri

(1)Isik, kes ei valda eesti keelt, annab vande või allkirja enda vastutuse eest hoiatamise kohta keeles, mida ta valdab.

(2)Allkirjastatakse eestikeelne vande või hoiatuse tekst, mis on enne vahetult isikule tõlgitud. § 84. Protokollimine ja salvestamine

(1)Kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul muu menetlustoiming, sealhulgas kohtu poolt korralduse või erinõude alusel tehtav menetlustoiming, protokollitakse.

(2)Menetlustoimingu protokollimise ja salvestamise suhtes kohaldatakse

§ 49–55. § 85. Protokolli sisu ja allkirjastamine

(1)Protokollis märgitakse: 1) menetlustoimingu tegemise aeg ja koht ning asja lühikirjeldus ja number; 2) asja läbivaatava kohtu nimetus ning kohtunike, istungi protokollija ja tõlgi nimed; 3) andmed menetlusosaliste ja nende esindajate ning tunnistajate ja ekspertide kohaloleku kohta; 4) andmed menetlustoimingu avalikkuse kohta; 5) menetlusosaliste avaldused ja taotlused; 6) kaebusega nõustumine, kaebusest loobumine ja kompromiss; 7) menetlusosaliste seisukohtade ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes avaldustes; 8) menetlusosaliste vande all antud seletuste ja tunnistajate ütluste põhisisu, eksperdi suulised vastused ja andmed vaatluse kohta; 9) kohtuistungil tehtud korraldused ja lahendid; 10) kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aeg; 11) kohtulahendi peale edasikaebamisest loobumine; 12) protokollile allakirjutamise kuupäev.

(2)Protokoll allkirjastatakse kolme tööpäeva jooksul pärast menetlustoimingut. § 86. Protokolli parandamine

(1)Kui protokollitut ei tehtud kohtuistungil viivitamata teatavaks, on menetlusosalisel õigus kolme tööpäeva jooksul pärast protokolli allkirjastamist esitada taotlus protokolli parandamiseks. Kohus küsib taotluse kohta teiste menetlusosaliste seisukohta. Kui kohus jätab taotluse rahuldamata, ei ole teiste menetlusosaliste seisukoha küsimine vajalik.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning

§ 53

lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud õigusi seoses protokollile vastuväidete esitamise ja protokolli parandamisega ei ole vaja selgitada haldusorganile ega menetlusosalisele, keda esindab advokaat. § 87. Toimik haldusasjas

(1)Haldusasja toimiku kohta kohaldatakse

§-des 56–58 ja 60–61 sätestatut.

(2)Toimikus võivad olla muukeelsed dokumendid vaid tõlkega varustatult, välja arvatud juhul, kui see oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumentide sisu ja mahtu.

(3)Riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavate dokumentide suhtes kohaldatakse

§ 59lõiget 5^2 . [RT I, 10.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]

(4)Haldusasja toimiku arhiveerib halduskohus. § 88. Menetlusosalise tutvumine toimikuga

(1)Menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust võib piirata käesoleva seadustiku § 79 lõikes 1 loetletud alustel. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju.

(3)Menetlusosalisel võimaldatakse toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Toimikuga tutvumise õiguse piiramise aluse äralangemisel antakse tutvumisluba. Toimikuga või toimikusse mittelisatava, kuid asjas tõendina kasutatava teabekandjaga tutvumise kohta tehakse toimikusse märge.

(4)Elektroonilise menetlusdokumendiga või digitaalsele või muule andmekandjale salvestatud dokumendiga võib tutvuda üksnes selliselt, et oleks tagatud andmekandja puutumatus. Menetlusdokumendist võib saada ka elektroonilise koopia, väljatrüki või väljavõtte.

(5)Tutvumisloa andmisest keeldumine, samuti tutvumisloa andmine, kui pool või kolmas isik on taotlenud selle andmisest keeldumist, otsustatakse määrusega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui tutvumisloa andmise taotluse on esitanud menetlusväline isik või kui taotlus on esitatud pärast kohtumenetluse lõppemist. Kohus ei avalda menetlusosalisele teavet enne määruse jõustumist. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(6)Menetlusosalisele tagatakse toimikuga tutvumise võimalus kohtumajas, kus see tema huve arvestades on mõistlik. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus võimaldada toimikuga tutvuda ka mujal. Toimikuga tutvuda võimaldatakse kolme tööpäeva jooksul sellekohast taotlust sisaldava avalduse kohtusse vastuvõtmisest arvates. [RT I, 01.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

(7)Käesolevas paragrahvis sätestatud alustel ja korras lahendab kohus ka menetlusosalise esindaja taotluse toimikuga tutvumiseks. § 89. Menetlusvälise isiku tutvumine toimikuga

(1)Menetlusvälisel isikul on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju poolte ja kolmandate isikute nõusolekul.

(2)Menetlusväline isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumendi ärakirja kohtu loal ka poolte ja kolmandate isikute nõusolekuta, kui tema huvi toimikuga tutvumiseks ja menetlusdokumendist ärakirja saamiseks on kaalukam kui poole või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks. Kohus võib taotlejalt nõuda ka õigusliku huvi tõendamist. Toimikuga tutvumise ja menetlusdokumendist ärakirja saamise taotluse kohta küsib kohus poolte ja kolmandate isikute seisukohta. Menetlusväline isik ei või tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga.

(3)Kui toimikus olev või selle juurde kuuluv menetlusdokument sisaldab andmeid, mille suhtes on seadusega nähtud ette juurdepääsupiirang, võimaldatakse menetlusvälisel isikul dokumendiga tutvuda osas, milles see ei sisalda piiratud juurdepääsuga teavet, või kujul, milles tal ei ole võimalik piiratud juurdepääsuga teabega tutvuda.

(4)Riigiasutus, kelle ülesannete täitmiseks see on vajalik, võib tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumendi ärakirja asja menetleva kohtu esimehe loal ka poolte ja kolmandate isikute nõusolekuta.

(5)Menetlusvälise isiku poolt toimikuga või toimikusse mittelisatava, kuid asjas tõendina kasutatava teabekandjaga tutvumine toimub käesoleva seadustiku § 88 lõigetes 2–7 sätestatud tingimustel ja korras. § 90. Vastuväide kohtu tegevusele

(1)Menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.

(2)Kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt selle kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või pärast protokolli parandamise tähtaega või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud avalduses, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada ega tugineda veale kohtu tegevuses ka kohtulahendi peale edasi kaevates, välja arvatud juhul, kui kohus rikkus halduskohtumenetluse olulist põhimõtet. 10. peatükk Menetluse peatumine, peatamine ja kiirendamine § 91. Menetluse peatumise ja peatamise alused ning kord

(1)Haldusasja menetlus peatub käesolevas peatükis sätestatud aluse ilmnemisel.

(2)Kohus võib haldusasja menetluse määrusega peatada käesolevas peatükis ettenähtud alusel. § 92. Menetluse peatumine füüsilise isiku surma ja juriidilise isiku lõppemise korral

(1)Füüsilisest isikust poole või kolmanda isiku surma või juriidilisest isikust poole või kolmanda isiku lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus kuni menetlusosalise üldõigusjärglase või muu menetluse jätkamiseks õigustatud isiku selgumiseni.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul menetlus ei peatu, kui poolt või kolmandat isikut esindab menetluses volitatud esindaja. Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või teise menetlusosalise taotlusel.

(3)Kohus võib teise menetlusosalise taotlusel või omal algatusel määrata poole või kolmanda isiku üldõigusjärglasele või menetluse jätkamiseks õigustatud muule isikule tähtaja, mille jooksul isik peab menetlust jätkama.

(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel menetlus ei peatu ja seda ei peatata, kui menetluse peatumine või peatamine kahjustaks ebaproportsionaalselt avalikku huvi või teiste menetlusosaliste õigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Sellisel juhul peab kohus tegema kõik võimaliku, et selgitada välja asjaolud, mis omavad tähtsust surnud või lõppenud menetlusosalise ja tema üldõigusjärglase või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isiku õiguste kaitse seisukohast. §

Menetluse peatamine eestkostja määramise ajaks Kohus võib peatada menetluse eestkostja seadmise ajaks menetlusosalisele, kellel puudub halduskohtumenetluses teovõime, kui see on vajalik selle menetlusosalise õiguste kaitseks. §
Menetluse peatamine mõjuval põhjusel Kohus võib poolest või kolmandast isikust tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Poole või kolmanda isiku raske haigestumise korral võib menetluse peatada kuni poole või kolmanda isiku tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline. Menetlust ei või ühelgi juhul peatada kauemaks kui kuueks kuuks. §
Menetluse peatamine teise menetluse tõttu

(1)Kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni.

(2)Kohus võib menetluse peatada kuni teises haldusasjas otsuse jõustumiseni, kui seal on küsimuse all õigusnormi tõlgendamine, millel on määrav tähtsus ka menetletava haldusasja lahendamiseks. Peatamine on lubatud üksnes juhul, kui sarnaseid asju on kohtu menetluses vähemalt kümme.

(3)Kohus võib menetluse peatada Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamiseks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada haldusasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust.

(4)Kui kohus taotleb asjas tõusetunud küsimuses Euroopa Liidu Kohtult eelotsust, peatab kohus menetluse kuni Euroopa Liidu Kohtu lahendi jõustumiseni. Kohus võib menetluse peatada kuni Euroopa Liidu Kohtu lahendi jõustumiseni ka juhul, kui Euroopa Liidu Kohtu poolt lahendatavas asjas on küsimuse all õigusnormi tõlgendamine, millel on määrav tähtsus ka menetletava haldusasja lahendamiseks.

(5)Kui Riigikohus taotleb Euroopa Inimõiguste Kohtult käesoleva seadustiku § 228^1 alusel nõuandvat arvamust, võib Riigikohus oma menetluse peatada taotluse menetlemise ajaks või kuni taotlusest loobumiseni. [RT I, 26.06.2017, 17 - jõust. 06.07.2017, lõiget 5 rakendatakse alates inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 Eesti suhtes kehtima hakkamise päevast.] § 95^

Menetluse peatamine erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra tõttu () Kohus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal menetluse peatada kuni takistuse äralangemiseni, kui asja menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. [RT I, 11.03.2023, 3 - jõust. 21.03.2023] §
Menetluse peatumise ja peatamise tagajärjed

(1)Menetluse peatumise või peatamise korral katkeb kõigi menetlustähtaegade kulgemine ja peatumise või peatamise lõppemisel hakkab tähtaeg kulgema täies ulatuses uuesti.

(2)Menetluse peatumise või peatamise aja kestel tehtud menetlustoimingud on tühised. See ei takista siiski kohtul esialgse õiguskaitse kohaldamist ega eeltõendamismenetluse läbiviimist tõendite tagamiseks.

(3)Menetluse peatumine pärast asja arutamise lõpetamist ei takista menetluses otsuse avalikult teatavakstegemist.

(4)Kui menetlus peatati käesoleva seadustiku § 95 lõike 5 alusel, ei takista menetluse peatamine Euroopa Inimõiguste Kohtule nõuandva arvamuse taotlusest loobumise avalduse esitamist. [RT I, 26.06.2017, 17 - jõust. 06.07.2017, lõiget 4 rakendatakse alates inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 Eesti suhtes kehtima hakkamise päevast.] § 97. Menetluse peatamine poolte ja kolmandate isikute ühisel taotlusel

(1)Kohus võib menetluse peatada poolte ja kolmandate isikute ühisel taotlusel, kui võib eeldada, et see on otstarbekas pooleliolevate kompromissiläbirääkimiste tõttu või muul mõjuval põhjusel.

(2)Menetluse peatamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel ei mõjuta menetlustähtaegade kulgemist. § 98. Menetluse peatamise määrus ja selle peale edasikaebamine

(1)Kohus peatab menetluse määrusega.

(2)Menetluse peatamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. § 99. Menetluse uuendamine

(1)Kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole või kolmanda isiku taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

(2)Käesoleva seadustiku §-s 95 sätestatud alusel peatatud menetluse võib uuendada muu hulgas juhul, kui teine menetlus, mille tõttu menetlus peatati, venib ülemäära ja peatatud asja on võimalik lahendada.

(3)Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele ja kolmandatele isikutele kättetoimetamisega.

(4)Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi.

(5)Peatunud või peatatud menetluse uuendamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] § 100. Kohtumenetluse kiirendamise taotlus

(1)Kui haldusasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, võib pool või kolmas isik kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist.

(2)Kui kohus peab taotlust põhjendatuks, rakendab ta kolmekümne päeva jooksul alates taotluse saamisest sellise abinõu, mis eelduslikult võimaldab kohtumenetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohus ei ole abinõu valikul taotlusega seotud.

(3)Taotluse rahuldamata jätmine või kohtumenetluse kiirendamiseks taotluses märgitust erineva abinõu rakendamine vormistatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul põhistatud määrusega.

(4)Kohtumenetluse kiirendamise taotluse läbivaatamisel tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.

(5)Kohus võib määruskaebuse lahendamisel määrata sellise abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab kohtumenetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohus ei ole abinõu valikul kaebuse piiridega seotud.

(6)Uue taotluse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib esitada pärast kuue kuu möödumist eelmise taotluse kohta tehtud kohtumääruse jõustumisest, välja arvatud juhul, kui taotlus esitatakse sel põhjusel, et asja menetlev kohus ei ole määruses ette nähtud abinõu tähtaegselt rakendanud. 11. peatükk Menetluskulud § 101. Menetluskulude koosseis ja arvestus

(1)Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

(2)Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

(3)Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. §

Asja läbivaatamise kulud Asja läbivaatamise kulud on: 1) tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud; 2) dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; 3) vaatluse kulud, sealhulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud; 4) menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalselt Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise ning menetlusdokumentide väljastamise kulud; 5) väljaandes Ametlikud Teadaanded või muul viisil kutse või teate avaldamise kulud. §
Kohtuvälised kulud

(1)Kohtuvälised kulud on: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; 2) menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; 3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; 4) menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud.

(2)Kohtuväliste kulude hulka loetakse ka Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse taotlemisega seotud kulud. § 104. Riigilõivu tasumine ja tagastamine

(1)Kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtule ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt. Kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Mitme isiku ühise kaebuse korral tasub riigilõivu iga isik seaduses ettenähtud kogu summa ulatuses. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(2)Kui kaebuse eest ei ole riigilõivu tasutud või riigilõivu on tasutud seaduses sätestatust vähem, määrab kohus riigilõivu või täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaja. Riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui ühes kaebuses on esitatud mitu nõuet ja vähemalt ühe eest on riigilõiv tasutud, selgitab kohus välja, millise nõude eest soovib isik riigilõivu tasutuks lugeda. Kui isik ei määra, millise nõude eest on riigilõiv tasutud, kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata.

(3)Kui koos põhinõudega on esitatud viivise või intressi nõue, arvestatakse riigilõivu selle nõude eest ulatuses, milles nõue on kaebuse esitamiseni põhinõudest suurem. Kui intressi või viivise nõue esitatakse eraldi kaebusena, arvestatakse sellelt riigilõivu täies ulatuses.

(4)Kui riigilõivu tuleb tasuda vastavalt kaebuse või apellatsioonkaebuse esemeks oleva või vaidlusaluse rahasumma suurusele või vara väärtusele, tasutakse nõude suurendamisel täiendavat riigilõivu vastavalt kaebuse või apellatsioonkaebuse esemeks oleva või vaidlusaluse rahasumma või vara väärtuse suurenemisele. Kui kaebaja täiendavat riigilõivu ei tasu, loetakse nõue esitatuks esialgses ulatuses.

(5)Tasutud riigilõiv tagastatakse: 1) enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem; 2) kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel; 3) kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 151 lõike 1 punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel; 4) kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel.

(6)Kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui: [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] 1) pooled sõlmivad kompromissi; 2) kaebaja loobub kaebusest.

(7)Tasutud riigilõivu ei tagastata käesoleva seadustiku § 121 lõikes 3 ja § 155 lõikes 2 nimetatud juhul. (7^1) Riigikohtule esitatud kaebuse või avalduse menetlusse võtmata või rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

(8)Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Kohus võib tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (8^1) Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (8^2) Halduskohtu või ringkonnakohtu riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale võib kaebaja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(9)Kaebusest loobumine ei piira vastustaja ega kolmanda isiku õigust nõuda kaebajalt menetluskulude tervikuna väljamõistmist. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(10)Riigilõivu tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. § 105. Asja läbivaatamise kulude ettetasumine

(1)Asja läbivaatamise kulud tasub ette see menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mitu menetlusosalist, tasuvad need menetlusosalised kulud ette võrdselt. Kui asja läbivaatamise kulud tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud ette võrdselt.

(2)[Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.07.2012]

(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulude katteks makstakse raha selleks ettenähtud kontole, tasutakse kohtus sularahas või elektroonilise maksevahendiga. Sularaha võetakse kohtus vastu riigilõivuseaduses sätestatud ulatuses.

(4)Kui menetlusosaline, kes pidi ette tasuma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, ei ole seda kohtu määratud tähtpäevaks teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata.

(5)Määruse peale, milles kohus seadis toimingu tegemise tingimuseks kulude ettetasumise, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.

(6)Kui dokument tuleb ärakirjana kätte toimetada ja menetlusosaline ei ole esitanud nõutaval arvul ärakirju, maksab menetlusosaline ärakirjade või väljatrükkide tegemise eest riigilõivu.

(7)Menetlusosalise poolt või tema eest asja läbivaatamiseks ette tasutud kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Ette tasutud kulud tagastatakse käesoleva seadustiku § 104 lõigetes 8–8^2 sätestatud korras. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(8)Halduskohtu või ringkonnakohtu asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib isik, kelle taotlus jäi rahuldamata, esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] § 106. Tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning muud tõendamisega seotud kulud Tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikuludele ning muudele tõendamisega seotud kuludele kohaldatakse

§-des 151–161 sätestatut. §

Kautsjoni tasumine ja tagastamine [Kehtetu - RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] §
Menetluskulude jaotus

(1)Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitanud kolmanda isiku suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis poole kohta sätestatut.

(2)Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

(3)Kui kaebus rahuldatakse osaliselt ja ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

(4)Kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(5)Kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, kuna kolmas isik ei nõustunud õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega, jäävad kaebuse rahuldamise korral pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulud kolmanda isiku kanda.

(6)Vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. (6^1) Vastustaja kanda võib jätta tühistamiskaebuse esitamisega seotud kaebaja menetluskulud juhul, kui kohus jätab oluliste põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, millest kohtu hinnangul haldusorgan juhindus haldusakti andmisel. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(7)Kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud. Kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda.

(8)Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

(9)Kui menetlusosaline kuritarvitab oma menetlusõigusi, jättes mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, või muul viisil venitab pahatahtlikult menetlust, võib kohus osa sellisest tegevusest teistele menetlusosalistele tekkinud menetluskuludest temalt välja mõista.

(10)Vastustaja taotlusel jätab kohus apellatsioon- või määruskaebuse menetluskulud täielikult või osaliselt selle apellandi või määruskaebuse esitaja kanda, kelle kasuks otsus tehakse, kui ta võidab uue esitatud asjaolu põhjal, millele ta oleks võinud tugineda juba halduskohtus.

(11)Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

(12)Menetluskulude jaotusele kohaldatakse

§-des 173 ja 175 sätestatut. Kohus kontrollib volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet. [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] § 109. Menetluskulude väljamõistmine

(1)Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. (1^1) Käesoleva seadustiku § 103 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(2)Asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

(3)Kohus mõistab poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. Menetluskulusid Eesti Vabariigi kasuks välja mõistvale lahendile võib kohus eraldi dokumendis lisada nõude täitmiseks vajalikud andmed. Kohtulahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014] (3^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude täitmiseks vajalikud andmed ja nende vormistamisele esitatavad tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

(4)Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(5)Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik.

(6)Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

(7)Menetlusosaline ei või teise menetlusosalise vastu, kellelt kohus on menetluskulud välja mõistnud, esitada nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

(8)Kui väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud jäävad isikute ühenduse kanda ja see ühendus ei ole juriidiline isik, mõistetakse menetluskulud välja ühenduse liikmetelt. 12. peatükk Menetlusabi § 110. Menetlusabi andmine

(1)Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja: 1) vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest; [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] 2) võib tasuda riigilõivu või muud kohtukulud või menetlusdokumentide tõlke kulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul perioodiliste maksetena; [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] 3) ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses; 4) vabastatakse täielikult või osaliselt kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kuludest või nähakse ette nende tasumine osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul.

(2)Menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 111. Menetlusabi andmise tingimused

(1)Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

(2)Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale.

(3)Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

(4)Menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ei hinnata menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks. Muu menetlusdokumendi kui kohtulahendi tõlkimiseks ei anta menetlusabi, kui isikut esindab menetluses esindaja. § 112. Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud

(1)Füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui: 1) menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast; [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 2) menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude; 3) menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus- või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud õigusi; 4) menetlus on seotud viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse või selle vaide kohta tehtud otsuse peale kaebuse esitamisega. [RT I, 08.07.2025, 2 - jõust. 18.07.2025]

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 2 puhul ei arvestata menetluskulusid, mis võivad tekkida menetluses tehtava lahendi peale edasikaebamisel. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud varana arvestatakse ka ühisvara ulatuses, milles võib eeldada, et ühisomanikud võiksid seda mõistlikult kasutada menetluskulude katteks.

(3)Käesoleva seadustiku § 110 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud menetlusabi taotlemisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud piirangut ei arvestata.

(4)Kui menetlusabi taotluse läbivaatamisel ilmneb, et taotleja majandusliku seisundi tõttu puudub alus talle menetlusabi andmiseks, kuid kohus leiab, et tasumisele kuuluva riigilõivu korraga tasumine takistab konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades ebamõistlikult isiku õigust pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse, võib kohus menetlusabi korras määrata, et kaebuse või apellatsioonkaebuse eest tasutakse riigilõiv osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] § 113. Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud

(1)Menetlusabi võib oma eesmärkide saavutamiseks saada üksnes tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud mittetulundusühing või sihtasutus, mille asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, kui taotleja põhistab, et ta taotleb menetlusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või muud ülekaalukat avalikku huvi arvestades paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks ja ta ei suuda eeldatavasti menetluskulusid oma vara arvel katta või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Muule välismaisele juriidilisele isikule antakse menetlusabi üksnes välislepingu alusel.

(2)Eesti pankrotivõlgnik võib saada menetlusabi menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad.

(3)Pankrotivõlgnik võib taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ka riigi õigusabi andmist. Riigi õigusabi andmise eelduseks on lisaks see, et pankrotihaldur ei saa ise teha taotletavat menetlustoimingut või seda ei saa tema kvalifikatsiooni ja ülesandeid arvestades temalt oodata.

(4)Käesoleva seadustiku § 110 lõike 1 punktis 1, 2 või 4 nimetatud menetlusabi võib saada ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tingimustele mittevastav juriidiline isik, kelle asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. § 114. Menetlusabi taotluse esitamine ja menetlusabi jätkuvus

(1)Menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse.

(2)Kui menetlusosalisele on antud haldusasjas menetlusabi ja ta kaebab asjas tehtud kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik, ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Menetluses osalemise edukust ja mõistlikkust ei kontrollita, kui kohtulahendi on edasi kaevanud juba teine menetlusosaline ja tema kaebus on menetlusse võetud.

(3)Kohtu nõudmisel peab menetlusabi saaja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul andma selgitusi, kas tema varaline seisund on muutunud, ja esitama vastavad tõendid. Kohtul on õigus vajaduse korral muu hulgas küsida andmeid menetlusabi saaja või tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta Maksu- ja Tolliametilt, krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt või asutustelt. § 115. Menetlusabi taotluse sisu

(1)Menetlusabi taotluses märgitakse: 1) menetlus, milleks menetlusabi taotletakse; 2) kellena taotluse esitaja menetluses osaleb või soovib osaleda ja milliseid avaldusi või taotlusi ta tahab esitada; 3) millel taotluse esitaja nõue või vastuväide põhineb.

(2)Taotlusele lisab taotleja allkirjastatud teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, elukutse, vara, sissetulek ja kohustused) ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad.

(3)Isik, kelle elukoht ei ole Eestis, lisab taotlusele elukohariigi pädeva asutuse teatise enda ja oma perekonnaliikmete kolme viimase aasta sissetuleku kohta. Kui taotleja ei saa teatist mõjuval põhjusel esitada, võib menetlusabi andmise otsustada teatiseta.

(4)Juriidilisest isikust taotleja lisab võimaluse korral menetlusabi taotlusele põhikirja ärakirja ning eelmise majandusaasta aruande kinnitatud ärakirja.

(5)Menetlusabi taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatise näidisvormi, selles sisalduvate andmete loetelu ning esitatavate dokumentide nõuete osas rakendatakse

§ 185lõike 5 alusel kehtestatut.

Taotluse ja teatise näidisvorm peab olema igaühele vabalt kättesaadav Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja advokaadibüroos. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes]

(6)Menetlusabi taotlus esitatakse eesti keeles. Taotluse võib esitada ka inglise keeles, kui menetlusabi taotleb füüsiline isik, kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, või juriidiline isik, mille asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. § 116. Menetlusabi taotluse lahendamine

(1)Menetlusabi taotlus lahendatakse määrusega. Vajaduse korral võib kohus küsida enne taotluse lahendamist teiste menetlusosaliste seisukohta. Kui kohus rahuldab menetlusabi taotluse täielikult, välja arvatud käesoleva seadustiku § 110 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul, ei pea kohus määrust põhjendama. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(2)Taotleja majandusliku seisundi hindamisel juhindub kohus

§-st 186.

(3)Kui menetlusabi korras on määratud menetluskulude tasumine osadena, võib kohus menetlusabi saaja taotlusel või omal algatusel

§-st 188 juhindudes peatada osamaksete tasumise või muuta nende suurust.

(4)[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(5)Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kohus pikendab siiski mõistlikult enda määratud tähtaega, eelkõige kaebusele või taotlusele vastamiseks määratud tähtaega, pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui menetlusabi andmise taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

(6)Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. § 117. Menetlusabi andmise tühistamine

(1)Kohus võib menetlusabi andmise tühistada, kui: 1) menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid; 2) menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud, muu hulgas menetlusabi saaja isiku muutumise korral õigusjärgluse tõttu, kui õigusjärglasel ei ole õigust saada menetlusabi; 3) menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud; 4) menetlusabi saaja ei anna kohtu nõudmisel selgitust oma majandusliku seisundi muutumise kohta või ei esita nõutavaid tõendeid.

(2)Menetlusabi andmise tühistamise korral kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses. § 118. Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus

(1)Menetlusabi andmine ei välista menetlusabi saaja kohustust hüvitada vastaspoole menetluskulud, kui otsus tehakse menetlusabi saaja kahjuks, kuid kohus võib väljamõistetavate menetluskulude suurust käesoleva seadustiku § 108 lõike 11 alusel piirata.

(2)Kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kui vastaspooleks on Eesti Vabariik, siis menetlusabikulusid riigi kasuks välja ei mõisteta. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(3)Kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Sõltumata menetluse tulemusest ei vabane menetlusabi saaja nende menetluskulu

Case law citing this act

64 924

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.