Lühidalt

See seadus loob eeldused ruumiliseks planeerimiseks, et tagada tasakaalustatud areng, maakasutus ning kvaliteetne elu- ja ehitatud keskkond. See sätestab planeerimise põhimõtted, menetlusnõuded ja planeeringute elluviimise.

Mida see reguleerib

Ruumilise planeerimise põhimõtteid ja eesmärke.
Nõudeid planeerimismenetlusele ja planeeringu elluviimisele.
Planeeringute koostamist ja nende sisu, sh seletuskirja ja jooniseid.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusnõudeid planeeringute koostamisel.

Keda see puudutab

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, teisi valitsusasutusi ja kohaliku omavalitsuse üksusi kui planeerimisalase tegevuse korraldajaid.
Isikuid, kes on huvitatud planeeringute koostamisest või kelle õigusi ja huve planeerimismenetlus puudutab.

Olulisemad punktid

Planeerimine hõlmab maa-, veeala, õhuruumi ja maapõue ning seda kohaldatakse seaduses sätestatud juhtudel majandusvööndi välispiirini.
Seadust ei kohaldata ehitiste kavandamisele, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sh sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine, kui Vabariigi Valitsus on selle kohta otsuse teinud.
Planeering on terviklik ruumilahendus, mis koosneb seletuskirjast ja joonistest, ning selle juurde kuuluvad lisad, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.
Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tagama, et planeeringu koostab asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik.

Seaduse tekst

Obsah (17)

§ 130 § 13 § 4 § 15 § 126 § 53 § 31 § 27 § 28 § 40 § 44 § 48 § 52 § 57 § 58 § 65 § 75

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 13.06.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2026 Avaldamismärge: RT I, 03.06.2026, 62 Planeerimisseadus Vastu võetud 28.01.2015 RT I, 26.0

eesmärk on luua ruumilise planeerimise (edaspidi planeerimine) kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.

(2)Käesolev seadus sätestab planeerimise põhimõtted ning nõuded planeerimismenetlusele ja planeeringu elluviimisele.

(3)Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades

erisusi. § 2. Seaduse kohaldamisala

(1)Planeerimisel hõlmatakse nii maa- kui ka veeala, õhuruumi ja maapõue. Käesolevat seadust kohaldatakse seaduses sätestatud juhtudel majandusvööndi välispiirini.

(2)Käesolevat seadust kohaldatakse planeerimisele niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. Käesolevat seadust ei kohaldata sellise ehitise kavandamisele, mille ainus eesmärk valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel antud Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. [RT I, 12.05.2026, 1 - jõust. 15.05.2026, kehtib kuni 31.12.2032] (2^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse otsuseta loetakse alljärgnevad riigikaitselised ehitised ehitisteks, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine ning mille kavandamisel käesolevat seadust ei kohaldata: 1) side ja eelhoiatamisega seotud riigikaitseline ehitis; 2) sõjaväelise väljaõppega seotud riigikaitseline ehitis; 3) riigikaitseline tee; 4) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli ja lasketiir; 5) ladustamisega seotud riigikaitseline ehitis; 6) Kaitseväe ja Kaitseliidu linnak; 7) Eesti riigi vastu suunatud sõjalise ründe tõkestamiseks vajalik ehitis. [RT I, 12.05.2026, 1 - jõust. 15.05.2026, kehtib kuni 31.12.2032] (2^2) Kui Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja kavandatakse osaliselt või tervikuna eraomandis või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale maale, siis

kohaldamata jätmisel lähtutakse relvaseaduse §-s 85 sätestatust. [RT I, 12.05.2026, 1 - jõust. 15.05.2026, kehtib kuni 31.12.2032] (2^3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2^1 punktides 4–6 nimetatud riigikaitselist ehitist on vaja viivitamata ehitada detailplaneeringu koostamise kohustusega tiheasustusega alale, siis otsustab detailplaneeringu koostamise kohustuse täitmata jätmise Vabariigi Valitsus, olles enne ära kuulanud asjaomase kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuse. [RT I, 12.05.2026, 1 - jõust. 15.05.2026, kehtib kuni 31.12.2032] (2^4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 2^1 ja 2^3 nimetatud ja riigi omandis olevale maale kavandatava ehitise puhul võib Vabariigi Valitsus otsustada peatada samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad. Enne otsuse tegemist edastab valdkonna eest vastutav minister otsuse eelnõu kohaliku omavalitsuse üksusele arvamuse andmiseks. Vabariigi Valitsuse otsus kaotab kehtivuse, kui otsusega ette nähtud ehitis ei ole valmis viie aasta möödumisel. Tähtaja hulka ei arvata aega, mil Vabariigi Valitsuse otsuse kehtivus oli peatatud või ehitamine keelatud. [RT I, 12.05.2026, 1 - jõust. 15.05.2026, kehtib kuni 31.12.2032]

(3)Planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele kohaldatakse käesolevast seadusest tulenevaid menetlusnõudeid. Natura 2000 võrgustiku alal ja piiriülesel keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse lisaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ettenähtud menetlusest. Nõuded keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande sisule ning muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026]

(4)Kehtestatud planeeringu alusel läbiviidavale kinnisasja avalikes huvides omandamisele, sealhulgas sundvõõrandamisele, kohaldatakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust. [RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018] § 3. Planeering

(1)Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused.

(2)Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

(3)Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.

(4)Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohase eelhinnangu koostamise korral on eelhinnang planeeringu juurde kuuluv lisa. Kui planeerimismenetluses sõlmitakse

§ 130

või 131 alusel haldusleping või § 4 lõike 2^1 kohane leping, loetakse nimetatud lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026]

(5)Ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu kehtestamise otsusega võib sätestada planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja vajaduse korral nende järjekorra. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord lisatakse hiljemalt planeeringu vastuvõtmise otsusele.

(6)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõuded: 1) planeerimise põhimõtete rakendamiseks; 2) planeeringu ülesannete lahendamise täpsustamiseks; 2^1) planeeringu algatamise taotlusele; [RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023] 3) planeeringu vormistamisele; 4) planeeringu ülesehitusele; 5) avalikustamisega seonduvatele dokumentidele ja nende säilitamisele. § 4. Planeerimisalase tegevuse korraldaja

(1)Planeerimisalase tegevuse korraldaja on vastavalt pädevusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, muu valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse üksus. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]

(2)Planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded on: 1) maa-alale vastavate planeeringute olemasolu tagamine; 2) planeeringu koostamise korraldamine; 3) planeeringu koostamine või planeeringu koostamise tellimine; 4) planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine; 5) planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine; 6) kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine osas, mis puudutab planeerimisalase tegevuse korraldajale õigusaktiga pandud ülesannete täitmist. (2^1) Planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti aluseks oleva planeeringu, samuti riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu tellimise ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga. [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 18.07.2025] (2^2) Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib määrata planeerimismenetluses toimingu tegemiseks mõistliku tähtaja juhul, kui käesolevas seaduses või muus õigusaktis ei ole toimingu tegemiseks tähtaega sätestatud. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026]

(3)Valdkonna eest vastutav minister võib moodustada kuni kahekümnest liikmest koosneva nõukoja, mis nõustab planeerimisalase tegevuse korraldajaid ja töötab välja juhendeid tasakaalustatud ning ühiskonnaliikmete pikaajalisi vajadusi ja huve arvestava ruumilise arengu saavutamiseks. [RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

(4)Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega koostöö tegemise korra ja planeeringute kooskõlastamise alused.

(5)Planeerimisalase tegevuse korraldaja tagab, et planeeringu koostab asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik (edaspidi planeerija), arvestades planeeringu liiki ja eesmärki. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis peab keskkonnamõju hindama või keskkonnamõju hindamist juhtima keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõuetele vastav juhtekspert.

(6)Planeerija ja muu planeeringu koostamises osalev eriteadmistega isik peab: 1) omama töö eripärale vastavaid teadmisi ja oskusi; 2) juhinduma hoolsuskohustusest, et tagada planeeringu hea kvaliteet ning sellele esitatavate nõuete arvestamine; 3) juhinduma selgituskohustusest, mis hõlmab info andmist oma tegevusega seonduvates küsimustes planeerimisalase tegevuse korraldajale või muule isikule; [RT I, 04.05.2017, 3 - jõust. 05.05.2017] 4) tagama planeeringu õigusaktidele vastavuse.

(7)Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna kutsekvalifikatsiooni tunnustamise puhul kohaldatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadust. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud asutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] § 4^1. Planeeringute andmekogu

(1)Planeeringute andmekogu (edaspidi käesolevas paragrahvis andmekogu) on planeeringute, nende juurde kuuluvate lisade ning planeerimismenetluse, selle käigus tehtud toimingute ja otsuste säilitamiseks ning avalikustamiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu.

(2)Andmekogus säilitatakse ja avalikustatakse teavet kehtestatud

§ 13

lõikes 2 nimetatud teemaplaneeringute, riigi eriplaneeringute, maakonnaplaneeringute, üldplaneeringute, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute ja detailplaneeringute kohta. (2^1) Andmekogus töödeldakse järgmiste isikute üldandmeid: 1) planeeringu koostamisest huvitatud isik; 2) planeeringu koostaja; 3) planeeringu kooskõlastaja; 4) planeerimismenetluses arvamuse andja; 5) planeerimismenetluse käigus läbiviidud uuringu koostaja; 6) planeerimismenetluse käigus sõlmitud halduslepingu pool; 7)

§ 4

lõike 2^1 kohase lepingu pool; 8) planeerimismenetlusse kaasatud isik; 9) planeerimismenetlusest teavitatud isik. (2^2) Isikuandmeid säilitatakse andmekogus planeeringu kehtivuse lõpuni, misjärel antakse planeering üle avalikku arhiivi.

(3)Andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4)Andmekogu vastutav töötleja on Maa- ja Ruumiamet.

(5)Andmekogu volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.

(6)Andmekogusse kogutakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) planeeringu seletuskiri; 2) planeeringu joonise esituskujud; 3) planeeringu digitaalsed kihid; 4) planeeringu juurde kuuluvad lisad; 5) planeerimismenetluse käigus tehtud otsused.

(7)Andmekogu põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 2) täpne andmekoosseis; 3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad; 6) muud korralduslikud küsimused.

(8)Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib andmekogu kaudu kaasata isikuid, kelle õigusi või huve võib planeerimismenetlus puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi planeerimismenetluses osaleda. Selleks võib planeerimisalase tegevuse korraldaja saata andmekogu kaudu neile teateid planeerimismenetluse või menetlustoimingu kohta. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026] § 5. Ühispöördumine

(1)Kui planeerimismenetluses esitavad menetletava planeeringu lahenduse kohta ühesuguseid või samasisulisi arvamusi rohkem kui 20 isikut ja nad ei ole menetluses nimetanud oma esindajat, siis võib planeeringu koostamise korraldaja nõuda, et arvamuse esitajad nimetaksid oma esindaja. Kõik ühispöördumise esitajad peavad olema tuvastatavad ning lisanud ühispöördumisele oma kontaktandmed.

(2)Kui arvamuse esitajad ei nimeta oma esindajat 30 päeva jooksul planeeringu koostamise korraldaja vastavasisulise taotluse esitamisest arvates, võib haldusorgan iseseisvalt määrata esindaja taotlejate hulgast. Esindajaks võib muu hulgas olla arvamuse esimesena allkirjastanud, haldusorganile esitanud või üle andnud või muul viisil haldusorganiga teiste arvamuse esitajate nimel suhelnud isik.

(3)Esindaja määramisel teatab esindaja planeeringu koostamise korraldajale talle sobiva teadete edastamise viisi.

(4)Planeeringu koostamise korraldaja määratud esindaja võib igal ajal loobuda esindamisest, teavitades sellest planeeringu koostamise korraldajat kirjalikult. Kui määratud esindaja loobub esindamisest, võib planeeringu koostamise korraldaja nimetada käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel uue esindaja või nõuda, et arvamuse esitajad nimetaksid oma esindaja.

(5)Esindatav võib igal ajal loobuda planeeringu koostamise korraldaja määratud esindajast, teavitades sellest planeeringu koostamise korraldajat kirjalikult. Kui esindatav loobub määratud esindajast, teavitab ta planeeringu koostamise korraldajat oma arvamuse tagasivõtmisest või soovist osaleda menetluses kaasatavana. §

Terminid () Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) asukoha eelvalik on kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel; 2) ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele; 3) ehitise kujunduslikud tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile; 4) hoonestuslaad on piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või krundil; 5) krundi hoonestusala on planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi; 6) kuja on vähim lubatud vahemaa ehitiste vahel, mis määratakse õigusakti alusel; 7) krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada; 8) krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus; 9) maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad; 10) planeerija on geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse; 11) planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne; 12) planeeringu lähteseisukohad on planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest; 13) oluline ruumiline mõju on mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile; 14) planeeringu põhilahendus on planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise; 15) planeeringulahendus on planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, mis elluviimisel võimaldab planeeringuga kavandatud maa ja ehitiste sihtotstarbelist kasutamist planeeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimustest kinnipidamisel; 16) roheala on loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala linnas kui asustusüksuses, alevis ja alevikus ning küla tiheasustusega alal; [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022] 17) rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialast ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022] §
Planeerimisalaste juhendite andmine

(1)Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võib ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste kujundamiseks anda juhendeid, et: [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] 1) edendada tervikliku ja kvaliteetse keskkonna loomist ja säilitamist; 2) ühtlustada planeeringu koostamise korraldamise praktikat; 3) tagada erinevate huvide ja väärtuste tasakaalustamine; 4) anda muid selgitusi

rakendamiseks.

(2)Juhendid avalikustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]

peatükk Planeerimise põhimõtted §
Elukeskkonna parendamise põhimõte () Planeeringuga tuleb luua eeldused kestliku, funktsionaalse, mitmekesise, kasutusmugava, kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna ning kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, hoides olemasolevaid väärtusi. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026] §
Avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte

(1)Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid.

(2)Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta. (2^1) Käesolevas seaduses ettenähtud kohtades avalike arutelude läbiviimisel võib planeeringu koostamise korraldaja võimaldada avalikel aruteludel osalemist ka elektrooniliste vahendite abil, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab avalikul arutelul osalejal arutelu jälgida ja arvamust avaldada. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022] (2^2) Kui tulenevalt kehtivatest piirangutest avalike koosolekute ja avalike ürituste korraldamisele ei ole avalikke arutelusid selleks ettenähtud kohtades võimalik korraldada, võib avalikke arutelusid korraldada ainult elektrooniliste vahendite abil, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab avalikul arutelul osalejal arutelu jälgida ja arvamust avaldada. Eelnimetatud viisil avaliku arutelu korraldamine on lubatud vaid juhul, kui kõik avalikul arutelul osaleda soovijad on sellega nõustunud. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

(3)Igaühel on õigus tasuta saada asjakohast teavet planeerimismenetluse ja planeeringu kohta. § 10. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte

(1)Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.

(2)Riiklikku huvi väljendav planeering peab lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi.

(3)Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026] § 11. Teabe piisavuse põhimõte

(1)Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet.

(2)Planeerimisalase tegevuse korraldajal on õigus saada planeeringu koostamiseks tasuta teavet. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tagama planeerimismenetluses kogutud teabe säilitamise ja kättesaadavuse.

(3)Kooskõlastamine ja arvamuse andmine on tasuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 12. Otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõte

(1)Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist.

(2)Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda, arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

(3)Planeerimisel tuleb võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

(4)Planeerimisel tuleb arvestada kliimamuutustega, vajaduse korral neid ennetades ja leevendades ning elukeskkonda kliimamuutustega kohandades. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026] 3. peatükk Üleriigiline planeering § 13. Üleriigiline planeering ja selle koostamise korraldaja

(1)Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta.

(2)Üleriigilise planeeringu võib koostada teemaplaneeringuna. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026]

(3)Üleriigiline planeering on planeering, mille eesmärk on määrata kindlaks riigi territooriumi ja majandusvööndi säästva ning tasakaalustatud ruumilise arengu pikaajalised põhimõtted ja suundumused ning kavandada Eesti strateegiliste sihtide saavutamiseks terviklik ruumilahendus. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026]

(4)Üleriigilise planeeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine.

(5)Üleriigiline planeering on maakonnaplaneeringu koostamise alus.

(6)Üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] § 14. Üleriigilise planeeringu ülesanded

(1)Üleriigilise planeeringu ülesanded on: 1) asustuse arengu üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) üleriigilise transpordivõrgustiku arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil; 3) muu taristu, sealhulgas energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 4) maapõue kasutamise üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 5) väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ning toimimist tagavate meetmete määratlemine; 6) vajaduse korral maakonnaplaneeringute koostamiseks suuniste andmine; 7) muude käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannetega seonduvate ülesannete lahendamine.

(2)Mereala ja sellega piirneva rannikuala ning majandusvööndi teemaplaneeringu ülesanded on: [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026] 1) mereala tasakaalustatud ruumilise arengu üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) merekeskkonna kaitseks vajalike meetmete määratlemine; 3) veeteede paigutuse arvestamine planeeringus ning vajaduse korral ettepanekute tegemine veeteede muutmiseks või uute veeteede kavandamiseks; 4) sadamate paigutuse määramine; 5) kalanduse toimimist tagavate meetmete määramine; 6) kaitsealade ja nende kasutustingimustega arvestamine; 7) kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste asukoha ja üldiste ehitustingimuste määramine; 8) riigikaitselise otstarbega merealade määratlemine ning neile kasutustingimuste määramine; 9) maavara kasutuselevõtuks vajalike meetmete tagamine ning maavara kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määramine; [RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 10) puhkealade määratlemine ning nende kasutustingimuste määramine; 11) muinsuskaitseliste väärtuste tagamiseks vajalike meetmete määratlemine; 12) energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku rajamiseks sobivate alade määratlemine; 13) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.

(3)Üleriigilises planeeringus lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse riigi ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022] § 15. Koostöö ja kaasamine üleriigilise planeeringu koostamisel

(1)Üleriigiline planeering koostatakse koostöös ministeeriumide ja üleriigiliste omavalitsusliitudega.

(2)Üleriigilise planeeringu koostamisse kaasatakse Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse üksused, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(3)Üleriigilise planeeringu koostamisse võib kaasata isiku, kes on avaldanud selleks soovi. Kui üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja kaasab käesolevas lõikes nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut.

(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikud ja asutused teatavad üleriigilise planeeringu koostamise korraldajale neile käesolevas seaduses ettenähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isikud või asutused teadete edastamise viisi ei teata, edastab üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

(5)Üleriigilise planeeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega planeeringu koostamise korraldaja veebilehel. § 16. Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

(1)Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatab Vabariigi Valitsus.

(2)Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise korralduses märgitakse planeeringu koostamise eesmärk ning planeeringu algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.

(3)Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ning planeeringu koostamise algataja ja planeeringu koostamise korraldaja veebilehel. Teates märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave.

(4)Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse kirjalikult

§ 15

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul algatamisest arvates. §

Üleriigilise planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus [Kehtetu - RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022] §
Üleriigilise planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekute küsimine [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

(1)Üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja esitab üleriigilise planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nende kohta ettepanekute saamiseks

§ 15lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

(2)

§ 15

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ja asutused esitavad üleriigilise planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.

(3)Kui

§ 15

lõikes 1 või 2 nimetatud isik või asutus ei ole määratud tähtaja jooksul ettepanekuid esitanud, loetakse, et ta ei soovi üleriigilise planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekuid esitada.

(4)Üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel üleriigilise planeeringu lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis vajalikud muudatused.

(5)Üleriigilise planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm koos

§ 15

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustatakse üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja veebilehel. § 19. Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

(1)Planeeringu koostamise korraldaja korraldab üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku.

(2)Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.

(3)Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.

(4)Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatatakse

§ 15

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teave. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026]

(5)Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse ühes üleriigilise levikuga ajalehes enne avaliku väljapaneku algust. Teade avalikust väljapanekust avaldatakse üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja veebilehel. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026]

(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teates tuleb tutvustada lühidalt üleriigilise planeeringu sisu ja planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid, sealhulgas märkida olulisemad kavandatavad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga.

(7)Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal tagatakse üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile koostamise korraldaja käsutuses olevatele üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga seotud materjalidele ja informatsioonile.

(8)Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

(9)Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamusi esitanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest üleriigilise planeeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. § 20. Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

(1)Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

(2)Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud.

(3)Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust arutelust teatatakse

§ 15

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu aeg ja koht.

(4)Avalikul arutelul tutvustab üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab üleriigilise planeeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu käsitlevatele küsimustele.

(5)Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest üleriigilise planeeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. § 21. Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

(1)Kui üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitati üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku tulemuste kohta ühes üleriigilise levikuga ajalehes 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates.

(2)Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus vajalikud muudatused. § 22. Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

(1)Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks

§ 15

lõikes 1 nimetatud isikutele ja asutustele ning teavitatakse

§ 15lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada üleriigilise planeeringu kohta arvamust.

(2)Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.

(3)Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga, loetakse üleriigiline planeering kooskõlastatuks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles toodud hinnangute piisavust ja objektiivsust.

(4)Esitatud kooskõlastuste ja arvamuste alusel tehakse üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus vajalikud muudatused. § 23. Üleriigilise planeeringu avalikustamine

(1)Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist üleriigilisse planeeringusse avalikustatakse üleriigiline planeering selle koostamise korraldaja veebilehel. Üleriigilise planeeringu avalikustamine kestab vähemalt 30 päeva. Üleriigilise planeeringu avalikustamise jooksul on igal isikul õigus esitada planeeringu kohta kirjalikult arvamust.

(2)Üleriigilise planeeringu avalikustamise ajal planeeringu kohta kirjalikult arvamust avaldanud isikule teatab üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuse arvestamise või arvestamata jätmise kohta 30 päeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalikustamise lõppemist. § 24. Üleriigilise planeeringu kehtestamine

(1)Üleriigilise planeeringu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(2)Üleriigilise planeeringu kehtestamisest teavitatakse

§ 15lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates.

(3)Üleriigilise planeeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul selle kehtestamisest arvates vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja 14 päeva jooksul üleriigilise planeeringu kehtestamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ning Vabariigi Valitsuse ja üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja veebilehel.

(4)Üleriigilise planeeringu kehtestamisest teatamisel tuleb esitada lühikokkuvõte üleriigilise planeeringu sisu kohta, sealhulgas riigi ruumilise arengu eesmärkide kohta ning selle kohta, milliseks võib kujuneda üleriigilise planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline mõju ning mõju looduskeskkonnale.

(5)

§ 13

lõikes 2 nimetatud teemaplaneeringu kehtestamisel esitab planeeringu koostamise korraldaja kehtestatud teemaplaneeringu kohta § 4^1 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul teemaplaneeringu kehtestamisest arvates. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 01.11.2022] § 25. Üleriigilise planeeringu ülevaatamise kohustus

(1)Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatab üleriigilise planeeringu koos maakonnaplaneeringutega üle vähemalt iga viie aasta tagant ja esitab Vabariigi Valitsusele kokkuvõtte ülevaatamise tulemustest kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]

(2)Üleriigilise planeeringu ülevaatamisega selgitatakse välja: 1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused; 2) planeeringu vastavus

Üleriigilise planeeringu kehtetuks tunnistamine () Üleriigilise planeeringu kehtetuks tunnistamiseks tuleb koostada uus üleriigiline planeering, lähtudes käesolevas seaduses üleriigilise planeeringu koostamisele ettenähtud nõuetest.
peatükk Riigi eriplaneering §
Riigi eriplaneering ja selle koostamise korraldaja

(1)Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.

(2)Riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 ja tuuleelektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 400 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti, ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

(3)Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral koostatakse riigi eriplaneering käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(4)Riigi eriplaneeringu koostamine merealal on käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ehitisele kohustuslik juhul, kui vastaval merealal puudub nimetatud ehitise asukohta käsitlev kehtestatud üleriigilise planeeringu teemaplaneering ning selle koostamisele ei ole asutud.

(5)Riigi eriplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.

(6)Riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine.

(7)Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsus võib vajaduse korral riigikaitse ja julgeoleku valdkonda puudutavates küsimustes otsustada, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on selle valdkonna valitsusasutus. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] (7^1) [Kehtetu - RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026]

(8)[Kehtetu - RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

(9)Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest.

(10)Riigi eriplaneering on ehitusprojekti koostamise alus, välja arvatud juhul, kui riigi eriplaneering on kehtestatud asukoha eelvaliku alusel. [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 18.07.2025]

(11)Riigi eriplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse riigi eriplaneering koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. § 27^1. Riigi eriplaneeringu kehtestamine asukoha eelvaliku alusel [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 18.07.2025]

(1)Riigi eriplaneeringu koostamisel võib loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku alusel, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.

(2)Mereala hõlmava riigi eriplaneeringu koostamisel võib loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku alusel, kui kavandatakse ehitist, mis on kaldaga püsivalt ühendamata ja puuduvad välistavad tegurid ehitise edasiseks kavandamiseks hoonestusloaga ning asukoha eelvalikus on toodud hoonestusloa andmise aluseks olevad tingimused. (2^1) Detailse lahenduse koostamisest loobumisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul määratakse kavandatava ehitise maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud

§ 126

lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust.

(3)Detailse lahenduse koostamisest loobumisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel kohaldatakse asukoha eelvaliku alusel planeeringu kehtestamisele ja vaidlustamisele

§ 53lõigetes 1–4^1 ja 6–8 ning §-s 54 sätestatut.

Planeeringu kehtestamisest teavitatakse 14 päeva jooksul

§ 31lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

Samuti teavitatakse kinnisasja omanikku, kelle kinnisasi või selle osa on vaja riigi eriplaneeringu elluviimiseks avalikes huvides omandada, sealhulgas sundvõõrandada, või selle suhtes sundvaldus seada.

(4)Asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering on projekteerimistingimuste andmise alus.

(5)Asukoha eelvaliku alusel kehtestatud mereala hõlmav riigi eriplaneering, millega kavandatakse kaldaga püsivalt ühendamata ehitist, on hoonestusloa andmise alus. [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 18.07.2025] § 28. Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

(1)Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatab Vabariigi Valitsus riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja või muu

§ 27lõikes 7 nimetatud valdkonna valitsusasutuse ettepanekul.

(2)Riigi eriplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata eelkõige juhul, kui: 1) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik; 1^1) sellega võib kaasneda oht riigi julgeolekule; [RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023] 2) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus või 3) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. [RT I, 04.05.2017, 3 - jõust. 05.05.2017]

(3)Riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata 90 päeva jooksul riigi eriplaneeringu algatamise nõuetekohase taotluse saamisest arvates. [RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023] (3^1) Kui planeeringu koostamise korraldajale esitatakse sama ala kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel täiendav taotlus riigi eriplaneeringu algatamiseks, siis algatatakse või jäetakse riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata 90 päeva jooksul viimase täiendava nõuetekohase taotluse saamisest arvates. [RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023] (3^2) Kui merealal tuuleelektrijaama püstitamiseks esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotluse puhul viiakse läbi

§ 28

^1 kohane konkurss, siis algatatakse või jäetakse riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata 90 päeva jooksul konkursi tulemuste riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale esitamisest arvates. [RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023]

(4)Planeeringu koostamise korraldaja teavitab riigi eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel avalikkust esitatud taotluse sisust ja võimalusest esitada samasisuline taotlus, kui võib eeldada mitme isiku huvi taotluse menetlemise osas. Teade avaldatakse ühes üleriigilise levikuga ajalehes, Ametlikes Teadaannetes ning Vabariigi Valitsuse ja riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Täiendava taotluse võib esitada 30 päeva jooksul teate avaldamisest arvates. (4^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatud teate avaldamise nõuet ja täiendava taotluse esitamise õigust ei ole riigi poolt esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotluse puhul. [RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023]

(5)Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuses märgitakse: 1) algatamisel teadaoleva planeeringuala asukoht ja selle suurus, sealhulgas planeeringuala piir; 2) riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk; 3) kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus; 4) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.

(6)Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ning Vabariigi Valitsuse ja riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Teates märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teave.

(7)Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse kirjalikult

§ 31

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul algatamisest arvates. § 28^1. Merealal tuuleelektrijaama riigi eriplaneeringu algatamise taotluse alusel konkursi korraldamine

(1)Kui samale merealale on tuuleelektrijaama püstitamiseks esitatud mitu riigi eriplaneeringu algatamise taotlust, esitab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja 60 päeva jooksul viimasena esitatud nõuetekohase riigi eriplaneeringu algatamise taotluse saamisest arvates Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi pädev asutus) taotlused konkursi läbiviimiseks enampakkumise alusel (edaspidi konkurss).

(2)Pädev asutus korraldab taotluste esitajate vahel konkursi 60 päeva jooksul riigi eriplaneeringu koostamise korraldajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste saamisest arvates.

(3)Konkursi väljakuulutamisel määrab pädev asutus: 1) enampakkumise alghinnaks 7500 eurot ruutkilomeetri kohta; 2) tagatisraha suuruse, mis on kaks protsenti enampakkumise alghinnast.

(4)Pädev asutus esitab konkursi tulemused kirjalikult riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale 14 päeva jooksul konkursi tulemuste kinnitamisest arvates.

(5)Merealal tuuleelektrijaama riigi eriplaneeringu algatamise taotluste alusel konkursi algatamise ja läbiviimise korra ning tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023] § 29. Riigi eriplaneeringu koostamise lõpetamine

(1)Riigi eriplaneeringu koostamise algataja võib riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui: 1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus; 1^1) sellega võib kaasneda oht riigi julgeolekule; [RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023] 2) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus või 3) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. [RT I, 04.05.2017, 3 - jõust. 05.05.2017]

(2)Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ning selle põhjustest teavitatakse, lähtudes

§ 28

lõigetes 6 ja 7 riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest. Samuti teavitatakse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ja selle põhjustest planeeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul koostamise lõpetamisest arvates. § 30. Asukoha eelvalik riigi eriplaneeringu koostamisel

(1)Pärast riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise alus. (1^1) Detailse lahenduse koostamisest loobumisel ja riigi eriplaneeringu kehtestamisel asukoha eelvaliku alusel kohaldatakse riigi eriplaneeringu koostamisel asukoha eelvalikule sätestatud nõudeid, välja arvatud

§-s 41 sätestatud nõudeid. [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 18.07.2025]

(2)Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Kui riigi eriplaneeringu koostamiseks on esitatud mitu samasisulist taotlust, kaalutakse eelvaliku tegemisel ka esitatud taotlustes toodud võimalikke asukohti. § 31. Koostöö ja kaasamine riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel

(1)Riigi eriplaneeringu eelvalik tehakse koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb.

(2)Riigi eriplaneeringu eelvaliku tegemisse kaasatakse Riigikogu, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(3)Riigi eriplaneeringu eelvaliku tegemisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Kui riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja kaasab käesolevas lõikes nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut.

(5)Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul loetakse käesolevas seaduses nimetatud teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Korteriühistu juhatus on kohustatud edastama saadud teate kõigile korteriomanikele. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

(6)Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemise vältel avalikustatakse planeering koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022] § 31^1. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekute küsimine

(1)Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja esitab riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nende kohta ettepanekute saamiseks

§ 31lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

(2)

§ 31

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ja asutused esitavad riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.

(3)Kui

§ 31

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik või asutus ei ole määratud tähtaja jooksul ettepanekuid esitanud, loetakse, et ta ei soovi riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekuid esitada.

(4)Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel riigi eriplaneeringu lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis vajalikud muudatused.

(5)Riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm koos

§ 31

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste ettepanekutega avalikustatakse riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 18.07.2025] §

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek [Kehtetu - RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 18.07.2025] §
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu [Kehtetu - RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 18.07.2025] §
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine [Kehtetu - RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 18.07.2025] §
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine [Kehtetu - RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022] §
Riigi eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

(1)Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemise käigus koostab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande.

(2)Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne peab sisaldama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõigetes 4 ja 4^2 nimetatud teavet. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

(3)[Kehtetu - RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022] § 37. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

(1)Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega esitatakse kooskõlastamiseks

§ 31

lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 31 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande kohta arvamust.

(2)Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande saamisest kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.

(3)Esitatud kooskõlastuste ja arvamuste alusel tehakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes vajalikud muudatused. § 38. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalik väljapanek

(1)Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja korraldab riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringualal asuvas sobivas kohaliku omavalitsuse üksuses. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel korraldatakse avalik väljapanek vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas valitsusasutuses. [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 18.07.2025]

(2)Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus esitada riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande kohta arvamust.

(3)Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.

(4)Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalikust väljapanekust teatatakse

§ 31

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teave. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026]

(5)Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026]

(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teates tuleb: 1) märkida riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk; 2) avaldada planeeringuala asukoht, sealhulgas alternatiivsete planeeringualade piir, ja suurus; 3) märkida kavandatava ehitise otstarve ning kirjeldada sellega seonduvat tegevust ja kaasneda võivat olulist keskkonnamõju.

(7)Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ajal tagatakse planeeringu koostamise korraldaja tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega seotud materjalidele ja informatsioonile.

(8)Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab eriplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. § 39. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

(1)Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringualal asuvas sobivas kohaliku omavalitsuse üksuses. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel korraldatakse avalik arutelu vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas valitsusasutuses. [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 18.07.2025]

(2)Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalikust arutelust teatatakse

§ 31

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku arutelu aeg ja koht.

(3)Avalikul arutelul tutvustab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koostamisel valitud lahendusi, kavandatava ehitisega seonduvaid tegevusi ja eesmärke ning vastab muudele riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruannet puudutavatele küsimustele.

(4)Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. § 40. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

(1)Informatsioon riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste kohta avaldatakse ühes üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes ja Ametlikes Teadaannetes 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes.

(2)Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes vajalikud muudatused.

(3)Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande oluliseks muutmiseks, korratakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab, ning korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik arutelu, lähtudes käesolevas seaduses riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisele kehtestatud nõuetest. § 41. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine

(1)Pärast

§ 40

lõike 2 kohaste muudatuste tegemist riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes teeb Vabariigi Valitsus riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ning keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmise otsuse. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(2)Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab Vabariigi Valitsus, et valitud asukoht on kõige sobivam riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks ning et ehitise asukoht, püstitamise üldised tingimused, asukoha eelvaliku tegemine, asukoha eelvaliku otsus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne vastavad õigusaktidele ning keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes sisalduv teave on piisav erinevate kaalutud asukohtade vahel valiku tegemiseks. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

(3)Asukoha eelvaliku vastuvõtmise otsusega võib kehtestada planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis- ja ehituskeelu, lähtudes

§-s 42 sätestatust.

(4)Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest teavitatakse

§ 31

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul eelvaliku otsuse vastuvõtmisest arvates. Teade asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest avaldatakse riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel ja Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates. § 42. Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamine riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel

(1)Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja võib kehtestada riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise ajaks planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis- ja ehituskeelu, kui detailse lahendusega kavatsetakse muuta planeeringuala kohta varem kehtestatud ehitusõigust.

(2)Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtimise ajal võib planeeringualal või selle osal keelata: 1) üld- ja detailplaneeringu kehtestamise; 2) ehitise püstitamiseks ehitusloa andmise; 3) projekteerimistingimuste andmise; 4) katastriüksuse senise sihtotstarbe muutmise.

(3)Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks. Põhjendatud juhul võib ehituskeelu kehtivust pikendada kuni nelja aastani.

(4)Ajutine planeerimis- ja ehituskeeld ei laiene ehitamisele, milleks on antud ehitusluba või millest on teatatud enne planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamist, ning ehitiste ehitamisele, milleks ei ole ehitusteatise esitamine ega ehitusluba nõutav.

(5)Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja teatab kinnisasja omanikule, kelle kinnisasja suhtes ajutist planeerimis- ja ehituskeeldu kohaldatakse, kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle territooriumil ehituskeeluga hõlmatud kinnisasi asub, ning vajaduse korral isikutele, keda ajutine planeerimis- ja ehituskeeld võib puudutada, keelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest tähtkirjaga vähemalt 14 päeva enne ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamist. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

(6)Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja kehtestab ajutise planeerimis- ja ehituskeelu käskkirjaga ja teavitab sellest tähtkirjaga ajutise planeerimis- ja ehituskeelu aluse kinnisasja omanikku, masinloetaval kujul maakatastri pidajat ning vajaduse korral isikuid, keda keeld võib puudutada, seitsme päeva jooksul keelu kehtestamise päevast arvates. § 43. Riigi eriplaneeringu detailse lahendusega lahendatavad ülesanded

(1)Pärast asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmist koostatakse riigi eriplaneeringu detailne lahendus, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud

§ 126lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded.

Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

(2)Kui riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise käigus selgub, et planeering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teavitab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja sellest tähtkirjaga kinnisasja omanikku seitsme päeva jooksul avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates. [RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018] § 44. Koostöö ja kaasamine riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel

(1)Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine viiakse läbi koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailne lahendus käsitleb.

(2)Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse kaasatakse kohaliku omavalitsuse üksused, kelle territooriumile kaalutakse kavandatava ehitise rajamist, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(3)Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Kui riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja kaasab käesolevas lõikes nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut.

(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikud ja asutused teatavad riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale neile käesolevas seaduses ettenähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isikud või asutused teadete edastamise viisi ei teata, edastab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022] (4^1) Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul loetakse käesolevas seaduses nimetatud teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Korteriühistu juhatus on kohustatud edastama saadud teate kõigile korteriomanikele. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

(5)Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise vältel avalikustatakse see lahendus koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

(6)Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja võib planeeringu koostamise käigus esitatud kirjalikele arvamustele vastata koondvastusega enne planeeringu avalikku väljapanekut, kuid mitte hiljem kui 60 päeva möödumisel kirjalike arvamuste saamisest arvates. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026] §

Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek [Kehtetu - RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022] §
Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu [Kehtetu - RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022] §
Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine [Kehtetu - RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022] §
Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

(1)Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist riigi eriplaneeringusse esitatakse riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks

§ 44

lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 44 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada selle eelnõu kohta arvamust. [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 18.07.2025]

(2)Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.

(3)Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üleriigilise planeeringuga, loetakse riigi eriplaneeringu detailne lahendus kooskõlastatuks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust. § 49. Riigi eriplaneeringu vastuvõtmine [Kehtetu - RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 18.07.2025] § 50. Riigi eriplaneeringu avalik väljapanek

(1)Pärast riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamist ja arvamuste alusel vajalike muudatuste tegemist korraldab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja nende avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringualal asuvas sobivas kohaliku omavalitsuse üksuses. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel korraldatakse avalik väljapanek vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas valitsusasutuses. [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 18.07.2025]

(2)Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus esitada selle kohta arvamust.

(3)Avalikule väljapanekule esitatavast riigi eriplaneeringust peavad selguma kavandatavad muudatused, esitatud lahenduse kaalutletud põhjendused, riigi eriplaneeringu elluviimise tingimused ja muud riigi eriplaneeringut selgitavad asjaolud. Koos riigi eriplaneeringuga avalikustatakse selle kohta

§ 48lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused.

(4)Riigi eriplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.

(5)Riigi eriplaneeringu avalikust väljapanekust teatatakse

§ 44

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teave. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026]

(6)Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse ühes üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes ning Ametlikes Teadaannetes enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade riigi eriplaneeringu avalikust väljapanekust avaldatakse riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026]

(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teates tuleb: 1) avaldada planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus; 2) tutvustada lühidalt riigi eriplaneeringu sisu ja riigi eriplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste arvessevõtmist riigi eriplaneeringus; 3) märkida kavandatavad olulisemad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga.

(8)Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku ajal tagatakse riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja käsutuses olevatele riigi eriplaneeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile.

(9)

§ 52

lõikes 3 nimetatud juhul uue avaliku väljapaneku korraldamisel võib avalikul väljapanekul esitada arvamusi vaid riigi eriplaneeringu muudatuste kohta, mis on põhilahenduse muutmiseks planeeringusse tehtud pärast planeeringu eelmise avaliku väljapaneku korraldamist.

(10)Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. § 51. Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

(1)Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringualal asuvas sobivas kohaliku omavalitsuse üksuses. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel korraldatakse avalik arutelu vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas valitsusasutuses. [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 18.07.2025]

(2)Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui riigi eriplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud.

(3)Riigi eriplaneeringu avalikust arutelust teatatakse

§ 44

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse riigi eriplaneeringu avaliku arutelu aeg ja koht.

(4)Avalikul arutelul tutvustab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab riigi eriplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele riigi eriplaneeringut käsitlevatele küsimustele.

(5)Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamusi avaldanud isik võib loobuda oma arvamustest, teatades sellest riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. § 52. Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

(1)Kui riigi eriplaneeringu avalikul väljapanekul esitati riigi eriplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta ühes üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes ning Ametlikes Teadaannetes 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes.

(2)Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse riigi eriplaneeringus vajalikud muudatused.

(3)Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad riigi eriplaneeringu põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande oluliseks muutmiseks, korratakse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab, ning korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik arutelu, lähtudes käesolevas seaduses riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisele kehtestatud nõuetest. § 53. Riigi eriplaneeringu kehtestamine

(1)Riigi eriplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(2)Riigi eriplaneeringu kehtestamisega peatub sellega hõlmatud planeeringuala varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus. Peatunud kehtivusega planeeringuga hõlmatud alal asendab riigi eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringut ning vastavad muudatused kantakse planeeringutesse 60 päeva jooksul riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel tuleb varem kehtestatud planeeringu juures viidata, et vastaval maa-alal kehtib eriplaneering või tehnilise võimaluse korral kanda eriplaneeringuga kavandatud muudatused varem kehtestatud planeeringu kaardile ja seletuskirja.

(3)Riigi eriplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates.

(4)Riigi eriplaneeringu vastavusse viimiseks pärast riigi eriplaneeringu kehtestamist muudetud või kehtestatud õigusaktidega või jõustunud kohtuotsusega, kannab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja muudatused planeeringusse toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi viimata. Muudatuste sisseviimisest teavitatakse, lähtudes riigi eriplaneeringu kehtestamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest. (4^1) Planeeringu koostamise korraldaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel muudatuste riigi eriplaneeringusse kandmisel muudetud riigi eriplaneeringu kohta

§ 4^1 lõikes 6 nimetatud muudetud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul muudatuste kandmisest arvates. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 01.11.2022]

(5)Riigi eriplaneeringu kehtestamisest teavitatakse

§ 31

lõigetes 1 ja 2 ning § 44 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 14 päeva jooksul kehtestamisest arvates. Samuti teavitatakse kinnisasja omanikku, kelle kinnisasi või selle osa on vaja riigi eriplaneeringu elluviimiseks avalikes huvides omandada, sealhulgas sundvõõrandada, või seada selle suhtes sundvaldus. [RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

(6)Riigi eriplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes ning 14 päeva jooksul kehtestamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Kui teavitamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates maakonnalehes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates planeeringuala maakonnalehes.

(7)Riigi eriplaneeringu kehtestamisest teatamisel tuleb anda lühikokkuvõte riigi eriplaneeringu sisu kohta, sealhulgas selle kohta, milliseks võivad kujuneda riigi eriplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

(8)Planeeringu koostamise korraldaja esitab kehtestatud riigi eriplaneeringu kohta

§ 4

^1 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 01.11.2022] §

Riigi eriplaneeringu vaidlustamine () Igal isikul on õigus riigi eriplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
peatükk Maakonnaplaneering §
Maakonnaplaneering ja selle koostamise korraldaja

(1)Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (1^1) Maakonnaplaneeringu võib koostada nii maismaa kui ka avalike veekogude kohta, välja arvatud sise- ja territoriaalmere kohta. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(2)Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus.

(3)Maakonnaplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

(4)Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]

(5)[Kehtetu - RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026] § 56. Maakonnaplaneeringu ülesanded

(1)Maakonnaplaneeringu ülesanded on: 1) tasakaalustatud ja kestliku asustuse, sealhulgas keskuste võrgustiku toimimist ja rahvastiku paiknemist suunavate oluliste tingimuste määramine ja keskuste planeerimise põhimõtete määratlemine; 2) transpordivõrgustiku ja muu taristu, sealhulgas riigimaanteede, avaliku raudtee, veeteede, lennuväljade ja sadamate võimaliku asukoha määramine; 3) regionaalse tähtsusega jäätmekäitluskohtade, sealhulgas prügilate võimaliku asukoha määramine; 4) avalike veekogude kasutamise üldiste põhimõtete määramine; 5) maardlate ja kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määramine; 6) kultuuripärandi säilitamiseks üldiste kasutustingimuste määramine; 7) väärtuslike põllumajandusmaade, maastike ja looduskoosluste säilitamiseks üldiste kasutustingimuste määramine; 8) oluliste puhke- ja virgestusalade ning nende üldiste kasutustingimuste määramine; 9) rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine; 10) riigikaitseliste alade ja nende mõjualade paiknemise ning nende üldiste kasutustingimuste määramine; 11) üldplaneeringu koostamiseks suuniste andmine; 12) muude üleriigilisest planeeringust tulenevate või käesolevas lõikes nimetatud teemadega seonduvate ülesannete lahendamine.

(2)Maakonnaplaneeringus lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse maakonna ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. § 57. Koostöö ja kaasamine maakonnaplaneeringu koostamisel [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(1)Maakonnaplaneering koostatakse koostöös ministeeriumide, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuste ja valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi maakonnaplaneering käsitleb.

(2)Maakonnaplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kes on avaldanud selleks soovi, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu.

(3)Maakonnaplaneeringu koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Kui maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja kaasab nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut.

(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikud ja asutused teatavad maakonnaplaneeringu koostamise korraldajale neile käesolevas seaduses ettenähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isikud või asutused teadete edastamise viisi ei teata, edastab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]

(5)Maakonnaplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(6)Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja võib planeeringu koostamise käigus esitatud kirjalikele arvamustele vastata koondvastusega enne planeeringu avalikku väljapanekut, kuid mitte hiljem kui 60 päeva möödumisel kirjalike arvamuste saamisest arvates. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026] § 58. Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

(1)Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatab Vabariigi Valitsus. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(2)Maakonnaplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata eelkõige juhul, kui: 1) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, või 2) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus.

(3)Maakonnaplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu algatamise taotluse saamisest arvates.

(4)Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuses märgitakse: 1) maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk; 2) planeeringuala asukoht ja selle suurus, sealhulgas planeeringuala piir; [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 3) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.

(5)Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes. Kui teavitamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu algatamisest arvates planeeringuala maakonnalehes.

(6)Teade maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul algatamisest arvates. Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(7)Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse

§ 57lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest arvates.

(8)Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest ja selle põhjustest teavitatakse, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatud nõuetest. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022] § 59. Maakonnaplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine

(1)Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja võib maakonnaplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, või kui planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

(2)Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ja selle põhjustest teavitatakse, lähtudes

§ 58

lõigetes 5 ja 7 maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest. Samuti teavitatakse maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ja selle põhjustest maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul koostamise lõpetamisest arvates. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] §

Maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus [Kehtetu - RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022] §
Maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekute küsimine

(1)Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja esitab maakonnaplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nende kohta ettepanekute saamiseks

§ 57lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

(2)

§ 57

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ja asutused esitavad maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.

(3)[Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(4)Kui

§ 57

lõikes 1 või 2 nimetatud isik või asutus ei ole määratud tähtaja jooksul ettepanekuid esitanud, loetakse, et ta ei soovi maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekuid esitada.

(5)Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel maakonnaplaneeringu lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis vajalikud muudatused.

(6)Maakonnaplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm koos

§ 57

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustatakse maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] § 62. Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

(1)Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja korraldab maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala maakonna keskuses. Maakonna osa kohta maakonnaplaneeringu koostamisel korraldatakse avalik väljapanek vähemalt planeeringualal sobivas kohas. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026]

(2)Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus esitada maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.

(3)Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.

(4)Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatatakse

§ 57

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teave. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026]

(5)Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026]

(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teates tuleb: 1) avaldada teemaplaneeringu ja maakonna osa kohta koostatud planeeringu planeeringuala asukoht ja selle suurus, sealhulgas planeeringuala piir; 2) tutvustada lühidalt maakonnaplaneeringu sisu, sealhulgas märkida maakonnaplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad olulised mõjud ja kavandatavad olulisemad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga.

(7)Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal tagatakse maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja tööaja jooksul isikute juurdepääs koostamise korraldaja käsutuses olevatele nimetatud eelnõuga seotud materjalidele ja informatsioonile planeeringuala maakonnakeskuses. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(8)Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. § 63. Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

(1)Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala maakonna keskuses. Maakonna osa kohta maakonnaplaneeringu koostamisel korraldatakse avalik arutelu planeeringualal sobivas kohas. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026]

(2)Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust arutelust teatatakse

§ 57

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu aeg ja koht.

(3)Avalikul arutelul tutvustab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab maakonnaplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele maakonnaplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu käsitlevatele küsimustele.

(4)Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest maakonnaplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. § 64. Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

(1)Kui maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitati maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku tulemuste kohta maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala valla- või linnalehes 30 päeva jooksul avaliku väljapaneku toimumise päevast arvates. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes.

(2)Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse maakonnaplaneeringus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus vajalikud muudatused. § 65. Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

(1)Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist maakonnaplaneeringusse esitatakse maakonnaplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks

§ 57

lõikes 1 nimetatud isikutele ja asutustele ning § 57 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi teavitatakse võimalusest avaldada maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026]

(2)Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse maakonnaplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.

(3)Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga või riigi eriplaneeringuga, loetakse maakonnaplaneering kooskõlastatuks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust. § 66. Maakonnaplaneeringu vastuvõtmine [Kehtetu - RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026] § 67. Maakonnaplaneeringu avalik väljapanek

(1)Pärast maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamist ning arvamuste alusel vajalike muudatuste tegemist korraldab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala maakonna keskuses. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026]

(2)Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada maakonnaplaneeringu kohta arvamust.

(3)Avalikul väljapanekul esitatavast maakonnaplaneeringust peavad selguma kavandatavad muudatused, esitatud lahenduse kaalutletud põhjendused, maakonnaplaneeringu elluviimise tingimused ja muud maakonnaplaneeringut selgitavad asjaolud. Koos maakonnaplaneeringuga avalikustatakse selle kohta

§ 65lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused.

(4)Maakonnaplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.

(5)Maakonnaplaneeringu avalikust väljapanekust teatatakse

§ 57

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teave. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026]

(6)Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade maakonnaplaneeringu avalikust väljapanekust avaldatakse maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026]

(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teates tuleb: 1) avaldada planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus; 2) tutvustada lühidalt maakonnaplaneeringu sisu ja maakonnaplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste arvessevõtmist maakonnaplaneeringu koostamisel; 3) märkida kavandatavad olulisemad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga.

(8)Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku ajal tagatakse maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja tööaja jooksul isikute juurdepääs koostamise korraldaja käsutuses olevatele maakonnaplaneeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile planeeringuala maakonnakeskuses. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(9)Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. § 68. Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

(1)Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala maakonna keskuses.

(2)Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui maakonnaplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud.

(3)Maakonnaplaneeringu avalikust arutelust teatatakse

§ 57

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse maakonnaplaneeringu avaliku arutelu aeg ja koht.

(4)Avalikul arutelul tutvustab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab maakonnaplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele maakonnaplaneeringut käsitlevatele küsimustele.

(5)Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest maakonnaplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. § 69. Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

(1)Kui maakonnaplaneeringu avalikul väljapanekul esitati maakonnaplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või informatsiooni avaldamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal planeeringuala maakonnalehes.

(2)Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse maakonnaplaneeringus vajalikud muudatused.

(3)Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad maakonnaplaneeringu põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande oluliseks muutmiseks, korratakse maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamist valitsusasutusega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab. Samuti korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik arutelu, lähtudes käesolevas seaduses maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamisele ning avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisele kehtestatud nõuetest. § 70. Maakonnaplaneeringu heakskiitmine [Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] § 71. Maakonnaplaneeringu kehtestamine

(1)Maakonnaplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(2)Maakonnaplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul kehtestamisest arvates maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes ning 14 päeva jooksul kehtestamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Kui teavitamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade esimesel võimalusel valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes 30 päeva jooksul kehtestamisest arvates. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul kehtestamisest arvates planeeringuala maakonnalehes. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(3)Maakonnaplaneeringu kehtestamisest teatamisel tuleb esitada lühikokkuvõte maakonnaplaneeringu sisu kohta, sealhulgas selle kohta, millised on maakonna ruumilise arengu eesmärgid ning milliseks võivad kujuneda maakonnaplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale.

(4)Maakonnaplaneeringu kehtestamisest teavitatakse

§ 57lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul selle kehtestamisest arvates.

(5)Planeeringu koostamise korraldaja esitab kehtestatud maakonnaplaneeringu kohta

§ 4

^1 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul maakonnaplaneeringu kehtestamisest arvates. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 01.11.2022] § 72. Maakonnaplaneeringu ülevaatamise kohustus

(1)Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatab maakonnaplaneeringud koos üleriigilise planeeringuga üle vähemalt iga viie aasta tagant ja esitab Vabariigi Valitsusele kokkuvõtte maakonnaplaneeringute ülevaatamise tulemustest, sealhulgas kehtestatud üldplaneeringutest, kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]

(2)Maakonnaplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse välja: 1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused; 2) planeeringu vastavus

eesmärgile; 3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused; 4) planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus; 5) uue planeeringu koostamise vajadus; 6) muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused. § 73. Maakonnaplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja muutmine

(1)Maakonnaplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav või sama teemat lahendav maakonnaplaneering, lähtudes käesolevas seaduses maakonnaplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest.

(2)Maakonnaplaneeringut võib muuta, koostades planeeringuala osa hõlmava planeeringu või teemaplaneeringu, lähtudes käesolevas seaduses maakonnaplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Maakonnaplaneeringut muutva planeeringu koostamisel tehakse koostööd ja kaasatakse valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus käsitleb, ning isikud, kelle õigusi või huve võib muudatus puudutada.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teemaplaneeringu kehtestamisel kantakse teemaplaneeringuga tehtud muudatused varem kehtestatud maakonnaplaneeringusse 30 päeva jooksul teemaplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel tuleb maakonnaplaneeringu juures viidata, millises ulatuses on planeeringut muudetud või tehnilise võimaluse korral kanda teemaplaneeringuga kavandatud muudatused maakonnaplaneeringu kaardile ja seletuskirja. (3^1) Maakonnaplaneeringu vastavusse viimiseks pärast maakonnaplaneeringu kehtestamist muudetud või kehtestatud õigusaktidega või jõustunud kohtuotsusega kannab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja muudatused planeeringusse toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi viimata. Muudatustest teavitatakse vastavalt maakonnaplaneeringu kehtestamisest teavitamise nõuetele. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (3^2) Planeeringu koostamise korraldaja esitab käesoleva paragrahvi lõigete 2–3^1 alusel muudatuste maakonnaplaneeringusse kandmisel muudetud maakonnaplaneeringu kohta

§ 4^1 lõikes 6 nimetatud muudetud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul muudatuste kandmisest arvates. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 01.11.2022]

(4)Maakonnaplaneeringu muutmisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud planeeringuala osa hõlmava planeeringuga või teemaplaneeringuga peab olema tagatud maakonnaplaneeringu terviklahenduse elluviidavus pärast maakonnaplaneeringu muutmist. 6. peatükk Üldplaneering § 74. Üldplaneering ja selle koostamise korraldaja

(1)Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. (1^1) Üldplaneeringu võib koostada kohaliku omavalitsuse üksuste omavahelisel kokkuleppel mitme valla või linna territooriumi kohta muu hulgas maakonna arengustrateegia elluviimiseks. [RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

(2)Üldplaneeringu võib koostada

§ 75lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul avaliku veekogu planeerimiseks.

(3)Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.

(4)Üldplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

(5)Üldplaneering on detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026]

(6)Kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala või selle kaitsevöönd, arvestatakse üldplaneeringu koostamisel üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimustega, lähtudes muinsuskaitseseaduses sätestatust. [RT I, 19.03.2019, 13 - jõust. 01.05.2019]

(7)Kui planeeringualal asub kemikaaliseaduse kohaselt ohtlik ettevõte või suurõnnetuse ohuga ettevõte, tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada kemikaaliseaduses sätestatud nõuetega. [RT I, 10.11.2015, 2 - jõust. 01.12.2015]

(8)Üldplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. § 75. Üldplaneeringu ülesanded

(1)Üldplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: 1) transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 2) kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 3) asjaõigusseaduse tähenduses tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026] 4) olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine; 5) avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine; 6) asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine; 7) supelranna ala määramine; 8) tänava kaitsevööndi laiendamine; 9) korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul; 10) rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste määramine; [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022] 11) kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine ja ülekaaluka huvi korral kallasraja sulgemise otsustamine ning sellest möödapääsu võimaldamine vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduses ettenähtule; [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022] 12) ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine; 13) kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 14) väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 15) maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine; 16) miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 17) kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine; 18) planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu, haljastusnõuete ja vajaduse korral vaatekoridoride määramine; [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026] 19) riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; 20) puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 21) asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine; 22) müra normtasemete kategooriate määramine; 23) liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 23^1) kuritegevuse riske vähendavate tingimuste määramine; [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022] 24) krundi minimaalsuuruse määramine; 25) alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist; 26) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine; 27) maareformi seaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026] 28) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 29) käesolevas lõikes nimetatud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine; [RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018] 30) sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 31) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.

(2)Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. (2^1) Kohaliku omavalitsuse üksuste omavahelisel kokkuleppel mitme valla või linna territooriumi kohta koostatud üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse muu hulgas maakonna arengustrateegia ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. [RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

(3)Üldplaneeringuga võib teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks.

(4)Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. § 76. Koostöö ja kaasamine üldplaneeringu koostamisel

(1)Üldplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega.

(2)Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse Maa- ja Ruumiamet, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. [RT I, 04.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]

(3)Üldplaneeringu koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Kui üldplaneeringu koostamise korraldaja kaasab nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut.

(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikud ja asutused teatavad üldplaneeringu koostamise korraldajale neile käesolevas seaduses ettenähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isikud või asutused teadete edastamise viisi ei teata, edastab üldplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022] (4^1) Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul loetakse käesolevas seaduses nimetatud teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud ko

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.