Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus

Lühidalt

See seadus reguleerib makseteenuste ja e-raha teenuste osutamist, samuti makseasutuste ja e-raha asutuste tegevust, vastutust ja järelevalvet.

Mida see reguleerib

Makseteenuste ja e-raha teenuste osutamist.
Makseasutuste ja e-raha asutuste tegevust ja vastutust.
Järelevalvet nende asutuste üle.
Teatud tehingute välistamist makseteenuste hulgast.

Keda see puudutab

Eestis asutatud ja tegutsevaid makseasutusi ja e-raha asutusi.
Välisriigi makseasutuste ja e-raha asutuste filiaale Eestis.
Kõiki teisi Eestis makseteenuseid ja e-raha teenuseid pakkuvaid isikuid.

Põhipunktid

Makseteenused hõlmavad sularaha sissemakseid ja väljavõtmisi maksekontolt, maksetehingute täitmist, makseinstrumentide väljastamist ja rahasiirdeid.
Makseteenuseid võivad osutada makseasutused, e-raha asutused, krediidiasutused, postiteenuse osutajad, kes pakuvad finantsteenuseid, ning keskpangad ja riiklikud või kohalikud omavalitsused teatud tingimustel.
Teatud tehingud, nagu sularahatehingud otse maksjalt saajale või tehnilised tugiteenused, ei ole käsitletavad makseteenustena.
Seadus kohaldub ka Eesti makseasutuste ja e-raha asutuste tegevusele välisriigis, kui välisriigi õigusaktid ei sätesta teisiti.

Seaduse tekst

Obsah (19)

§ 4 § 14 § 3 § 6 § 5 § 11 § 15 § 16 § 63 § 19 § 18 § 29 § 62 § 59 § 32 § 40 § 43 § 39 § 51

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.03.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.03.2029 Avaldamismärge: RT I, 13.02.2026, 9 Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus1 Vastu võetud

tähenduses on isiku poolt majandus- või kutsetegevuses pakutavad järgmised teenused: 1) teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakseid maksekontole ja kõiki maksekonto pidamiseks vajalikke toiminguid; 2) teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt ja teha kõiki maksekonto pidamiseks vajalikke toiminguid; 3) maksetehingu täitmine, sealhulgas rahaliste vahendite ülekandmine makseteenuse pakkuja juures avatud maksekontole; 4) maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse pakkuja kliendile antud laenuna; 5) võlaõigusseaduse § 709 lõikes 8 nimetatud makseinstrumentide väljastamine ja maksetehingute vastuvõtmine; 6) rahasiire; 7) makse algatamise teenus; 8) kontoteabe teenus. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud makseteenuse sisu on: [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 1) otsekorralduste, sealhulgas ühekordsete otsekorralduste täitmine, mille eesmärk on debiteerida maksja maksekontot, kui maksetehingu on algatanud makse saaja volituse alusel, mille maksja on andnud otse makse saajale, makse saaja makseteenuse pakkujale või maksja enda makseteenuse pakkujale; 2) maksetehingu täitmine makseinstrumendi abil; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 3) kreeditkorralduste täitmine, mille eesmärk on krediteerida saaja maksekontot maksetehingu või järjestikuste maksetehingutega maksja maksekontolt viimase antud juhise alusel, sealhulgas maksja poolt oma makseteenuse pakkujale antud juhise alusel regulaarselt või eelnevalt määratud kuupäevadel püsikorralduse täitmine. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] (2^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud makseteenus on vähemalt üks järgmistest teenustest: 1) saajaga maksetehingute vastuvõtmiseks ja töötlemiseks lepingu sõlminud makseteenuse pakkuja teenus, mille tulemusena kantakse rahalised vahendid üle saajale; 2) makseteenus, mida osutab makseteenuse pakkuja, kellel on sõlmitud leping, et anda maksjale makseinstrument tema maksetehingute algatamiseks ja töötlemiseks. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud rahasiire on makseteenus, mille käigus rahalised vahendid edastatakse maksjalt saajale või tema nimel tegutsevale makseteenuse pakkujale ilma raha maksja või saaja nimel maksekontot avamata. [RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011] (3^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud makse algatamise teenus on kliendi taotlusel maksetehingu algatamine maksekontol, mis ei ole avatud makse algatamise teenuse pakkuja, vaid mõne teise makseteenuse pakkuja juures. Seoses makse algatamise teenuse osutamisega ei hoia makseteenuse pakkuja ühelgi ajahetkel maksja rahalisi vahendeid. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] (3^2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 nimetatud kontoteabe teenus on koondteabe esitamine ühe või mitme maksekonto kohta, mis ei ole avatud kontoteabe teenuse pakkuja, vaid mõne teise makseteenuse pakkuja juures. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(4)Maksesüsteem on rahaliste vahendite edastamise süsteem, mis toimib kokkulepitud ja standarditud reeglite alusel ning mille abil maksetehinguid töödeldakse ja arveldatakse.

(5)Maksja, saaja ja maksekonto suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduse §-s 709 sätestatut.

(6)Makseteenuseid võivad osutada järgmised isikud: 1) makseasutused

tähenduses; 2) e-raha asutused

tähenduses; 3) krediidiasutused ja nende filiaalid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), artikli 4 lõike 1 punktide 1 ja 17 tähenduses; [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024] 4) postiteenuse osutaja, kes osutab finantsteenuseid postiseaduse § 36 tähenduses; 5) Euroopa Keskpank ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide (edaspidi lepinguriik) keskpangad väljaspool nende ülesandeid rahandus- või riigiasutustena; 6) lepinguriigid või nende regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksused väljaspool nende ülesandeid riigiasutustena. [RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011] 7) [kehtetu - RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] § 4. Makseteenuste hulgast välistatavad tehingud

(1)Makseteenusena ei käsitata ja käesolevas seaduses sätestatut ei kohaldata järgmistele teenustele ja tehingutele: 1) maksetehingud, mis tehakse üksnes sularahas otse maksjalt saajale ilma mis tahes vahendava sekkumiseta; 2) maksetehingud maksjalt saajale, mis tehakse majandusagendi vahendusel, kellel on lepinguga antud õigus kas üksnes maksja või üksnes saaja nimel pidada läbirääkimisi kauba või teenuse müügi või ostu üle või tema nimel sõlmida müügi- või ostulepinguid; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 3) pangatähtede ja müntide vedu, nende kogumine, töötlemine ja tarnimine; 4) maksetehingud, mis seisnevad sularaha kogumises ja tarnimises heategevuse või mittetulundusliku tegevuse käigus; 5) teenused, mille puhul makse saaja tasub seoses kauba või teenuse ostmisega kliendi selge taotluse korral talle sularaha ühe osana maksetehingust enne maksetehingu täitmist; 6) sularaha valuutavahetusteenus, mille puhul raha ei hoita maksekontol; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 7) maksetehingud, mis tehakse makse- või väärtpaberiarveldussüsteemis arveldusagentide, kesksete osapoolte, arvelduskodade või keskpankade ja muude süsteemis osalejate ning makseteenuse pakkujate vahel; 8) maksetehingud, mis on seotud väärtpaberite haldamise või hoidmisega, sealhulgas nendelt saadavate dividendide või muude tulude jaotamise või väärtpaberite lunastamise, tagasiostmise või müügiga, mida teostavad käesoleva lõike punktis 7 nimetatud isikud või investeerimisühingud, krediidiasutused, fondivalitsejad või muud isikud, kellel on õigus osutada investeerimisteenuseid või väärtpaberite hoidmise teenust; 9) makseteenuste osutamise tehnilised tugiteenused, sealhulgas andmetöötluse ja andmete säilitamisega ning usalduse ja eraelu puutumatuse kaitsega seotud teenused, andmete ja olemi autentimisega, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ning sidevõrguteenuste osutamisega, makseteenustes kasutatavate terminalide ja seadmete kasutamiseks andmise ja nende hooldusega seotud teenused, mille käigus ülekantav raha ei kuulu selliste teenuste pakkujatele; [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025] 10) teenused, mis põhinevad üksnes piiratud viisil kasutataval makseinstrumendil ja mille puhul on täidetud vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimus; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 11) elektroonilise side teenuse kasutaja maksetehingud, mida elektroonilise side ettevõtja täidab lisaks elektroonilise side teenuste osutamisele, ja mis vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 12) maksetehingud, mida tehakse makseteenuste pakkujate, nende agentide või filiaalide vahel nende enda nimel; 13) maksetehingud, mida tehakse emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel või sama emaettevõtja mitme tütarettevõtja vahel makseteenuse pakkuja vahendava sekkumiseta, välja arvatud juhul, kui tegemist on samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja vahendava sekkumisega; 14) sularaha- või makseautomaadist sularaha väljavõtmise teenused, kui need töötavad ühe või mitme kaardi väljastaja huvides, kes ei ole kontolt raha välja võtva kliendiga sõlmitud makseteenuse lepingu osapool, tingimusel et selle teenuse pakkujad ei osuta muid

§-s 3 loetletud makseteenuseid. [RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017]

(2)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule välistatakse

tähenduses makseteenuste hulgast ka tehingud, mis põhinevad mõnel järgmisel dokumendil, millega pakkuja annab raha makse saaja käsutusse: 1) pabertšekid, mis on kooskõlas tšekke käsitlevaid ühtseid õigusnorme sätestava

aasta
märtsi Genfi konventsiooniga; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tšekkidega võrreldavad tšekid, mille suhtes kohaldatakse nende lepinguriikide õigusakte, kes ei ole tšekke käsitlevaid ühtseid õigusnorme sätestava
aasta
märtsi Genfi konventsiooni osalised; 3) paberil käskvekslid, mis on kooskõlas veksleid ja lihtveksleid käsitlevaid ühtseid õigusnorme sätestava
aasta
juuni Genfi konventsiooniga; 4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud käskvekslitega võrreldavad käskvekslid, mille suhtes kohaldatakse nende lepinguriikide õigusakte, kes ei ole veksleid ja lihtveksleid käsitlevaid ühtseid õigusnorme sätestava
aasta
juuni Genfi konventsiooni osalised; 5) paberil vautšerid; 6) paberil reisitšekid; 7) paberil rahakaardid vastavalt Ülemaailmse Postiliidu määratlusele.

(3)Makseteenusena ei käsitata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud teenust, mis põhineb makseinstrumendil: 1) mille valdajal on võimalik omandada kaupu või kasutada teenuseid ainult makseinstrumendi väljastaja ruumides või vahetult väljastajaga sõlmitud lepingu alusel kaupu müüvate või teenuseid osutavate isikute piiratud võrgustikus; 2) mida saab kasutada üksnes väga piiratud valiku kaupade või teenuste omandamiseks; 3) mis kehtib vaid Eestis ja mis antakse ettevõtja või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse taotluse korral ning mida reguleerib riik või kohalik omavalitsus sotsiaalsetel või maksustamisega seotud eesmärkidel, et omandada konkreetseid kaupu või saada teenuseid tarnijatelt, kes on sõlminud väljaandjaga kaupade müügi või teenuste osutamise lepingu. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(4)Makseteenusena ei käsitata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 11 nimetatud maksetehingute täitmist, kui ükski maksetehing ei ole suurem kui 50 eurot ja maksetehingute kogusumma ei ületa kasutaja kohta 300 eurot kuus või 300 eurot kalendrikuus elektroonilise side ettevõtja juures asuva konto eelrahastamise korral ning kui maksetehingud vastavad ühele järgmistest tingimustest: 1) tehing tehakse kasutaja või teenuse tellija jaoks digitaalse infosisu ja häälepõhiste teenuste ostmiseks, olenemata digitaalse infosisu ostmiseks või tarbimiseks kasutatavast seadmest, ja tehingu summa lisatakse elektroonilise side teenustega seonduvale arvele; 2) tehing täidetakse elektroonilise seadme abil ja tehingu summa lisatakse elektroonilise side teenustega seonduvale arvele heategevuse raames, piletite ostmiseks või parkimistasu maksmiseks. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(5)Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud digitaalne infosisu hõlmab kaupu või teenuseid, mida pakutakse või mis on toodetud ja tarnitud digitaalsel kujul ja mille kasutamine või tarbimine on võimalik vaid tehnilise seadmega, ega hõlma mingil viisil füüsiliste kaupade ja teenuste kasutamist või tarbimist. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] § 4^1. Makseteenuste hulgast välistatud teenuseid osutava isiku teabe esitamise kohustus

(1)Isik, kes pakub

§ 4

lõike 1 punktis 10 nimetatud ja lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud tingimustele vastavat teenust, teavitab Finantsinspektsiooni, kui tema 12 järjestikuse kuu jooksul tehtud maksetehingute kogusumma ületab ühte miljonit eurot. Teates kirjeldatakse teenust, mille raames maksetehinguid tehakse, ning täpsustatakse, millisele

§ 4lõikes 3 sätestatud tingimusele teenus vastab.

(2)Kui Finantsinspektsiooni hinnangul puudub alus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates kirjeldatud maksetehinguid ja teenuseid

kohaldamisalast välistada, koostab ta sellekohase põhjendatud arvamuse. Arvamus edastatakse teate esitanud isikule viivitamata. Käesolevas lõikes sätestatu ei vabasta teate esitanud isikut kohustusest hinnata oma tegevuse vastavust õigusaktidele, sealhulgas

§ 14lõikes 1 sätestatud kohustusest.

(3)Elektroonilise side ettevõtja, kes täidab

§ 4

lõike 1 punktis 11 nimetatud maksetehinguid, teavitab sellest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile igal aastal kahe nädala jooksul majandusaasta aruande kinnitamisest vandeaudiitori eriotstarbelise aruande, mis kinnitab

§ 4lõikes 4 sätestatud piirmäärade järgimist.

(4)Finantsinspektsioonil on õigus saada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute juhtidelt, audiitoritelt, nende esindajatelt ja vajaduse korral kolmandatelt isikutelt tasuta teavet, dokumente ning suulisi või kirjalikke selgitusi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvamuse andmisel tähtsust omavate asjaolude kohta ja talle esitatud teabe kontrollimiseks. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] § 5. Makseasutus

(1)Makseasutus on äriühing, kelle püsiv tegevus on makseteenuste osutamine. Makseasutus võib tegutseda üksnes aktsiaseltsina, kui ta osutab mõnda

§ 3lõike 1 punktides 1–5 nimetatud makseteenust.

Makseasutus on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse § 5 tähenduses. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(2)Lisaks

§-s 3 loetletud makseteenuste osutamisele võib makseasutus tegeleda järgmiste teenuste ja tegevustega: 1) makseteenustega vahetult seotud lisateenuste osutamine, näiteks maksetehingute täitmise tagamine, valuutavahetus, andmeturve ning andmete säilitamine ja töötlemine; 2) maksesüsteemide haldamine; 3) muud makseteenuste osutamisega mitteseotud tegevused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3)Makseasutus võib tema poolt hoitavaid maksekontosid kasutada üksnes maksetehingute täitmiseks. Makseasutuse kliendilt makseteenuse osutamiseks saadud rahalisi vahendeid ei käsitata hoiuse ega muu tagasimakstava vahendina krediidiasutuste seaduse § 4 tähenduses ega e-rahana

§ 6tähenduses. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(4)Makseasutus võib anda laenu üksnes seoses

§ 3

lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud makseteenuste osutamisega ja juhul, kui täidetud on järgmised tingimused: [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 1) laenu andmine on kõrvalteenus ning seda antakse üksnes maksetehingu täitmiseks; 2) maksetehingu täitmisega seotud laenud tuleb tagasi maksta 12 kuu jooksul; 3) laenu ei või anda nende vahendite arvel, mis on saadud või mida hoitakse enda käes maksetehingu täitmise eesmärgil; 4) makseasutuse omavahendid peavad olema piisavad, et katta väljastatud laenudega seotud riske; 5) makseasutuse tegevus vastab krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 38, 40 ja 43, § 44 lõigetes 2 ja 3 ning §-des 46–53 sätestatule. [RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]

(5)Finantsinspektsioon võib määrata omavahendite taseme, mis on piisav makseasutuse poolt väljastatud laenudega seotud riskide katmiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule.

(6)Makseasutus ei tohi tegeleda hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamisega krediidiasutuste seaduse § 4 tähenduses.

(7)Hoiu-laenuühistu, kes osutab makseteenuseid, on makseteenuse pakkuja

tähenduses ja talle kohaldatakse käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides makseteenuse pakkuja kohta sätestatut käesolevas seaduses ja hoiu-laenuühistu seaduses ettenähtud erisustega. Hoiu-laenuühistu suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses sätestatut. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] § 6. E-raha ja selle väljastamine

(1)E-raha on elektroonilisel kandjal (edaspidi e-raha seade) säilitatav rahaline väärtus, mis väljendab rahalist nõuet selle väljaandja vastu ja mis vastab kõigile järgmistele tingimustele: 1) seda väljastatakse rahalise sissemakse eest saadud summa nimiväärtuses; 2) seda kasutatakse maksevahendina maksetehingute tegemiseks võlaõigusseaduse § 709 lõike 6 tähenduses; 3) seda aktsepteerib maksevahendina vähemalt üks isik, kes ise ei ole selle e-raha väljastaja.

(2)E-raha valdamise ajavahemiku eest ei tohi nõuda ega maksta intressi, muud tasu ega kohaldada muid soodustusi.

(3)Käesolevas seaduses e-raha ja e-raha asutuste kohta sätestatut ei kohaldata

§ 4lõike 1 punktis 10 nimetatud maksevahendite ja punktis 11 sätestatud maksetehingute suhtes.

(4)E-raha teenus

tähenduses on e-raha väljastamine ja e-raha väljastamise või haldamisega vahetult seotud lisateenus.

(5)[Kehtetu - RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(6)E-raha ei käsitata hoiuse ega muu tagasimakstava vahendina krediidiasutuste seaduse § 4 tähenduses.

(7)E-raha võivad väljastada järgmised isikud (edaspidi e-raha väljastaja): 1) e-raha asutus

tähenduses; 2) [kehtetu - RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 3) krediidiasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses; 4) Euroopa Keskpank ja lepinguriigi keskpank väljaspool nende ülesandeid rahandus- või riigiasutusena; 5) lepinguriik või selle regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus oma ülesandeid täites.

(8)E-raha võib levitada või tagasi võtta e-raha väljastaja või tema nimel tegutsev isik (edaspidi edasimüüja). Edasimüüja kasutamisel kohaldatakse e-raha asutuse suhtes

§-s 62 sätestatud tegevuse edasiandmisele esitatavaid nõudeid.

(9)Kui e-raha asutus osutab makseteenust edasimüüja kaudu, kohaldatakse e-raha asutuse suhtes

§-des 59–61 makseagentide kohta sätestatut. [RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011] § 7. E-raha asutus

(1)E-raha asutus on aktsiaselts või osaühing, kelle püsiv tegevus on enda nimel e-raha väljastamine. E-raha asutus võib tegutseda üksnes aktsiaseltsina, kui ta osutab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud teenust. E-raha asutus võib tegutseda osaühinguna ainult juhul, kui ta ei osuta

§ 3lõike 1 punktides 1–5 nimetatud makseteenuseid. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]

(2)E-raha asutus võib lisaks e-raha väljastamisele tegeleda järgmisega: 1) makseteenuste osutamine; 2) makseteenuste osutamisega seotud laenude andmine, kui täidetud on

§ 5

lõikes 4 sätestatud tingimused; 3) e-raha väljastamise või haldamisega või makseteenustega vahetult seotud lisateenuste osutamine; 4) maksesüsteemide haldamine; 5) muud e-raha väljastamisega mitteseotud tegevused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3)E-raha asutusel on keelatud anda laenu e-raha vastu saadud vahendite arvel või tagatisel.

(4)Kui e-raha asutus osutab makseteenust, kohaldatakse tema suhtes

§ 5lõikes 3 sätestatut. [RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011] § 8. Nime kaitse

(1)Sõna «makseasutus», selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada üksnes makseasutus.

(2)Sõnaühendit «e-raha asutus», selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada üksnes e-raha asutus. § 9. Konsolideerimisgrupp ning kontrollsuhe ja märkimisväärne seos

(1)Konsolideerimisgrupi

tähenduses moodustavad: 1) emaettevõtja koos tütarettevõtja või tütarettevõtjatega; 2) emaettevõtja koos tütarettevõtja või tütarettevõtjatega ning emaettevõtja või tema tütarettevõtjatega seotud ettevõtjad käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud osaluse tähenduses; 3) äriühingud või muud juriidilised isikud, kes on ühtse juhtimise all vastavalt sõlmitud lepingule või asutamislepingu või põhikirja sätetele või kelle juhtimis- või järelevalveorganite koosseisu enamuse moodustavad konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamiseni samad isikud.

(2)Emaettevõtja

tähenduses on isik, kes väärtpaberituru seaduse § 10 kohaselt kontrollib vähemalt ühte äriühingut või muud juriidilist isikut (tütarettevõtja). Emaettevõtja tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitatakse

tähenduses sama emaettevõtja tütarettevõtjatena.

(3)Käesolevas seaduses tähendab kontrollsuhe käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud emaettevõtja ja tütarettevõtja suhet.

(4)Käesolevas seaduses tähendab märkimisväärne seos olukorda, kus vähemalt kaks isikut on seotud: 1) osaluse kaudu, mille puhul äriühingus või muus juriidilises isikus omatakse vähemalt 20 protsenti aktsia-, osa- või algkapitalist või aktsiate või osadega määratud häältest; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 2) kontrollsuhte kaudu käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses.

(5)Märkimisväärse seosena käsitatakse ka olukorda, kus vähemalt kaks isikut on kontrollsuhte kaudu ühe ja sama isikuga alaliselt seotud. § 10. Klient

(1)Makseasutuse klient

tähenduses on iga isik, kellele osutatakse makseteenust otse makseasutuse poolt või agendi vahendusel, ja isik, kes on makseasutuse või agendi poole pöördunud makseteenuse saamise eesmärgil.

(2)E-raha väljastaja klient

tähenduses on iga isik, kellele on väljastatud või väljastatakse e-raha otse e-raha väljastaja poolt või edasimüüja vahendusel, ja isik, kes on e-raha väljastaja või edasimüüja poole pöördunud e-raha omandamise eesmärgil. [RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011] § 11. Seaduse kohaldamisel makseteenuste pakkujatele tehtavad erandid [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(1)Makseasutusele, kes osutab üksnes

§ 3

lõike 1 punktis 6 nimetatud teenust, ei kohaldata Finantsinspektsiooni otsuse alusel

peatükkides 3, 4, 6 ja 8 sätestatut, kui tema eelneva 12 kalendrikuu jooksul tehtud maksetehingute keskmine kogusumma ei ületa ühte miljonit eurot kuus.

(2)Makseasutusele, kes osutab mõnda

§ 3

lõike 1 punktides 1–5 nimetatud makseteenust, ei kohaldata Finantsinspektsiooni otsuse alusel

peatükkides 3, 4, 6 ja 8 sätestatut, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) vähem kui pool majandusaasta tuludest saadakse maksetehingute tegemisest; 2) eelneva 12 kalendrikuu jooksul tehtud maksetehingute keskmine kogusumma ei ületa kolme miljonit eurot kuus; 3) makseasutus ei osuta

§ 3lõike 1 punktides 6–8 nimetatud makseteenuseid.

(3)Makseasutusele, kes osutab üksnes

§ 3

lõike 1 punktis 8 nimetatud makseteenust, ei kohaldata Finantsinspektsiooni otsuse alusel

peatükkides 4, 6, 8 ja 9 sätestatut.

(4)Finantsinspektsioon otsustab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud erandi kohaldamise tegevusloa andmise otsuses.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud maksetehingute hulka arvestatakse ka makseasutuse agentide tehtud maksetehingud. Nimetatud sätetes kindlaks määratud piirmäärade järgimist hinnatakse tegevusloa taotlemisel äriplaani põhjal.

(6)Makseasutus, kellele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud erandit, ei või vastavalt

peatükis sätestatule asutada teises lepinguriigis filiaali ega osutada piiriüleseid teenuseid. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] §
Seaduse kohaldamisel e-raha teenuste osutajatele tehtavad erandid

(1)E-raha asutusele, kelle väljastatav e-raha vastab võlaõigusseaduse § 733^12 lõikes 1 sätestatud väikemaksevahendi määratlusele, ei kohaldata Finantsinspektsiooni otsuse alusel

peatükkides 3, 4, 6 ja 8 sätestatut, kui tema keskmine väljastatud e-raha maht ei ole suurem kui 500 000 eurot arvestatuna käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt. Finantsinspektsioon otsustab käesolevas lõikes nimetatud erandi kohaldamise tegevusloa andmise otsuses.

(2)Keskmise väljastatud e-raha mahuna käsitatakse

tähenduses väljastatud e-rahaga seotud rahaliste kohustuste keskmist üldsummat iga kalendripäeva lõpus eelneva kuue kalendrikuu jooksul. Keskmist väljastatud e-raha mahtu arvestatakse iga kalendrikuu esimesel kalendripäeval ja seda kohaldatakse kõnealusel kalendrikuul.

(3)E-raha asutus, kellele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erandit, ei või vastavalt

3. peatükis sätestatule asutada lepinguriigis filiaali, osutada piiriüleseid teenuseid ega levitada teises lepinguriigis e-raha edasimüüja kaudu.

(4)E-raha asutus, kellele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erandit, võib pakkuda makseteenuseid, kui ta täidab

§ 11lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusi.

[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] §

Erandi taotlemine [Kehtetu - RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]
peatükk TEGEVUSLOA TAOTLEMINE §
Tegevusluba ja tunnuskood [RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017]

(1)Makseasutusena või e-raha asutusena tegutsemiseks peab äriühingul olema vastav tegevusluba.

(2)[Kehtetu - RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(3)Eestis asutatud äriühingule annab makseteenuste osutamise tegevusloa või e-raha väljastamise tegevusloa ning tunnistab selle kehtetuks Finantsinspektsioon oma otsusega. (3^1)

§ 11

lõigetes 1–3 ja § 12 lõikes 1 nimetatud erandi (edaspidi erand) kohaldamist taotletakse tegevusloa taotluses. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] (3^2) Kui erandi kohaldamise aluseks olnud tingimused ei ole enam täidetud, peab makseasutus või e-raha asutus sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni. Makseasutus ja e-raha asutus peavad 30 päeva jooksul teate esitamisest arvates: 1) taotlema tegevusloa andmise otsuse muutmist ja erandi kohaldamise lõpetamist või 2) taotlema tegevusloa kehtetuks tunnistamist ning lõpetama makseteenuste ja e-raha teenuste osutamise. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] (3^3) Käesoleva paragrahvi lõike 3^2 punktis 1 nimetatud taotlusele ja selle lahendamisele kohaldatakse

§-des 15–19 ja 23 tegevusloa kohta sätestatut. Kui makseasutus või e-raha asutus kinnitab erandi kohaldamise lõpetamise taotluses, et vastavalt

§ 15

lõikele 1^3 või 1^4 esitatud dokumendid ja andmed on endiselt õiged, täielikud ja mitteeksitavad, tuleb need esitada uuesti üksnes Finantsinspektsiooni nõudmisel. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(4)Makseteenuste osutamise tegevusluba ja e-raha väljastamise tegevusluba on tähtajatud ning need ei ole teisele isikule üleantavad.

(5)

§ 3lõike 6 punktides 2–6 nimetatud isikud ei pea makseteenuste osutamiseks tegevusluba taotlema. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(6)

§ 6lõike 7 punktides 3–5 nimetatud isikud ei pea e-raha väljastamiseks tegevusluba taotlema. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(7)Makseasutuse või e-raha asutuse taotluse alusel väljastab Finantsinspektsioon tegevusloa andmisega tunnuskoodi kasutamise õiguse ja tunnuskoodi, mis on unikaalne kahenumbriline tunnus rahvusvahelises maksekonto numbris ning mis võimaldab maksejuhise täitmisel ja selle automaatsel töötlemisel makseasutuse või e-raha asutuse identifitseerida. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] § 15. Tegevusloa taotlemine

(1)Makseteenuste osutamise tegevusloa ja e-raha väljastamise tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi taotleja) asutamislepingusse või äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed Finantsinspektsioonile kirjaliku taotluse (edaspidi tegevusloa taotlus) ning järgmised dokumendid ja andmed: 1) põhikirja ärakiri, tegutseva äriühingu puhul üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst; 2) äriühingu asutamise puhul asutamislepingu või -otsuse notariaalselt kinnitatud ärakiri; 3) aktsia- või osakapitali sissemaksmist või algkapitali olemasolu tõendav dokument; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 4) tegevuskava, kus eelkõige kirjeldatakse kavandatavaid makseteenuseid või e-raha teenuseid; 5)

§ 16

nõuetele vastav äriplaan; 6) taotleja algbilanss ning ülevaade tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne tegevusloa taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded; 7)

9. peatükis sätestatud kliendi varade hoidmise ja kaitse üldnõuete kohaldamise kirjeldus; 8)

§-s 50 sätestatud sise-eeskirjad ja raamatupidamise sise-eeskiri või nende projektid; 9) andmed kavandatavate teenuste osutamiseks vajalike info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muude vahendite ja süsteemide kohta ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste kasutamise kord kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79); [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025] 10) kirjeldus sisekontrolli süsteemi ja meetmete kohta, mis tagaks kohustuste täitmise seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega ning raha ülekandmisel edastatava teabega maksja kohta; 11) taotleja organisatsioonilise struktuuri kirjeldus, mis sisaldab vajaduse korral tema agentide või filiaalide kasutamise või teenuse edasiandmise korra kirjeldust, samuti tema osalust nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes maksesüsteemides; 12) taotleja aktsionäride või liikmete nimekiri, milles on näidatud neist igaühe nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed iga aktsionäri või liikme poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osade ja häälte arvu kohta; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 13)

§-s 40 nimetatud andmed taotlejas olulist osalust omavate isikute kohta; 14) andmed taotleja juhtide kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, samuti juhtide usaldusväärsust ja

nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada; 15) andmed äriühingute kohta, milles taotleja või tema juhi osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning taotleja ja iga juhi osaluse suurust; 16) andmed taotleja audiitori ja siseaudiitori kohta, mis sisaldavad nende nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega või registrikoodi; 17) tegutseva äriühingu puhul omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos vandeaudiitori aruandega; [RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010] 18) kui taotleja soovib tegeleda maksesüsteemi haldamisega, Eesti Panga hinnang selle maksesüsteemi toimimise tehniliste, majanduslike ja juriidiliste põhimõtete ning maksesüsteemi tööd korraldavate reeglite kavandi kohta; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 19) turvapoliitika kirjeldus; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 20) taotleja peakontori või registrijärgse asukoha aadress; [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] 21) tõend Finantsinspektsiooni seaduse § 45^3 lõikes 2 sätestatud menetlustasu maksmise kohta. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] (1^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 19 nimetatud turvapoliitika kirjeldus sisaldab: 1) põhjalikku osutatavate makseteenustega seotud riskide hinnangut ning nende turvalisuskontrolli ja riskide maandamise meetmete kirjeldust, mis on võetud tarvitusele klientidele piisava kaitse pakkumiseks väljaselgitatud ohtude, sealhulgas pettuse ning tundlike ja isikuandmete ebaseadusliku kasutamise eest; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 2) selgitust, kuidas turvalisuskontrolli ja riskide maandamise meetmetega, sealhulgas

§ 63

^5 lõikes 1 nimetatud turvameetmetega, tagatakse digitaalse tegevuskerksuse kõrge tase Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 II peatüki kohaselt, eelkõige andmekaitses ning tehnilise turvalisuse, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide jaoks, mida kasutab taotleja või kolmas isik, kellele antakse edasi makseteenuse osutamisega seotud tegevusi või tööülesandeid. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025] (1^2) Taotleja, kes taotleb tegevusluba

§ 3

lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud makseteenuse osutamiseks, esitab koos taotlusega

§-s 63^7 nimetatud vastutuskindlustuse või muu võrreldava tagatise olemasolu tõendava dokumendi. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 sätestatut ei kohaldata taotleja suhtes, kes taotleb tegevusluba üksnes

§ 3lõike 1 punktis 7 nimetatud teenuse osutamiseks.

[RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] (1^3) Taotleja, kes taotleb

§ 11

lõikes 1 või 2 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamist, esitab Finantsinspektsioonile üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5, 7, 8, 10, 11, 14, 16 ja 19 ning lõikes 3 nimetatud andmed ja dokumendid. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] (1^4) Taotleja, kes taotleb

§ 11

lõikes 3 sätestatud erandi kohaldamist, esitab Finantsinspektsioonile üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5, 8, 14, 16 ja 19 ning lõikes 1^2 nimetatud andmed ja dokumendid, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmete kirjelduse sise-eeskirja ja raamatupidamise sise-eeskirja kohta. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(2)[Kehtetu - RT I, 08.07.2025, 5 - jõust. 18.07.2025]

(3)Taotleja esitab kirjelduse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7, 8, 10 ja 11 sätestatud dokumentide ja nende täitmise auditeerimiskorra ja organisatsioonilise korralduse kohta, mille ta on kehtestanud selleks, et rakendada kõiki vajalikke meetmeid oma klientide õigustatud huvide kaitsmiseks ja makseteenuste toimimise jätkuvuse ning usaldusväärsuse tagamiseks. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(4)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõigetes 1–1^4 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitatavad täpsemad nõuded. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] § 16. Äriplaan

(1)Äriplaan peab sisaldama taotleja kavandatava äritegevuse olemuse, organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi ja juhtimisstruktuuri kirjelduse ning plaanitavate teenuste osutamisega seotud isikute õiguste, kohustuste ning vastutuse kirjelduse, samuti järgmiste asjaolude kirjelduse, prognoosi ja analüüsi: 1) tulude ja kulude suurus tegevusalade kaupa; 2) makseteenuste või e-raha teenuste osutamisega seotud kohustused; 3) taotleja varade ning aktsia- või osakapitali suurus; 4) taotleja tegevuse tehnilise korralduse tase; 5) strateegia ja tegutsemiseks kavandatav turuosa; 6) kavandatav tegevus, osutatavad teenused ning pakutavad tooted, eeldatavad agendid või edasimüüjad ja kliendid ning konkurendid; 7) aastabilansside ja finantsnäitajate plaanid, milles on muu hulgas nimetatud tulud, kulud, kasum ja rahavood ning nende aluseks olevad eeldused; 8) riskide juhtimise üldpõhimõtted ja riskide juhtimise strateegia; 9) investeerimispoliitika; 10) muud tähtsust omavad asjaolud. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(2)Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta.

(3)Finantsinspektsioonil on õigus nõuda äriplaani täiendamist, kui tema hinnangul: 1) ei ole äriplaanis esitatud finantsnäitajad ja muud andmed usaldusväärsed ning omavahendite minimaalsuurus, mis on arvutatud äriplaanis planeeritud kohustusi arvestades, ei vasta makseasutusele või e-raha asutusele õigusaktidega kehtestatud nõuetele; 2) ei ole äriplaani põhjal võimalik veenduda taotleja suutlikkuses rakendada usaldusväärseks tegutsemiseks kohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, vahendeid ning protseduure. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] § 17. Tegevusloa taotluse läbivaatamine

(1)Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki

§-s 15 nimetatud andmeid ja dokumente või need on ebaõiged, eksitavad, oluliste puudustega või mittetäielikud või ei ole nõuetekohaselt vormistatud, on Finantsinspektsioonil õigus jätta taotlus läbi vaatamata või nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist. [RT I, 08.07.2025, 5 - jõust. 18.07.2025] (1^1) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi

§-s 15 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile need andmed ja dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks selle olulise muudatuse kättesaamise aja. Sel juhul peab Finantsinspektsioon teatama taotlejale uue menetlustähtaja. [RT I, 08.07.2025, 5 - jõust. 18.07.2025]

(2)Kui

§-s 15 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on makseteenuste või e-raha teenuste pakkumiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab

ga või selle alusel antud õigusaktidega makseasutuse või e-raha asutuse suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

(3)Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralist audiitorkontrolli, saada teavet riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsusüksuste asutustelt, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada taotleja juhtidelt, audiitoritelt, nende esindajatelt ning vajaduse korral kolmandatelt isikutelt suulisi selgitusi esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsioonile tema poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul.

(5)Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente või taotlus on esitatud oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta tegevusloa taotluse läbi vaatamata. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024]

(6)Finantsinspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui: 1) taotleja on lepinguriigis asutatud makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku ema- või tütarettevõtja; 2) taotleja emaettevõtja tütarettevõtjaks on lepinguriigis asutatud makseasutus, e-raha asutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik; 3) taotleja ja lepinguriigis asutatud makseasutus, e-raha asutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik on ühe ja sama isiku kontrollitavad äriühingud. § 18. Tegevusloa andmise otsus

(1)Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel tegevusloa taotluse saamisest arvates.

(2)Enne tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta otsuse tegemist konsulteerib Finantsinspektsioon vajaduse korral Eesti Pangaga.

(3)Finantsinspektsioon võib tegevusloa andmisel taotlejale kehtestada: 1) soodsamaid kõrvaltingimusi, millega lubatakse põhjendatuse korral taotlejal osaliselt kõrvale kalduda tegevusloa saamise aluseks olevatest asjaoludest; 2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast pikema tähtaja, mille jooksul peab taotleja viima ennast tegevusloa saamise aluseks olevate nõuetega kooskõlla.

(4)Kui esitatud dokumentidest ja andmetest nähtub, et makseteenustega mitteseotud teenuste osutamine takistab makseasutuse või e-raha asutuse üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või taotleja äriplaanis kavandatud teenustega seotud riskid ei ole piisavalt kaetud, sealhulgas tema organisatsiooniline ülesehitus ja juhtimisstruktuur ei ole piisavad makseasutuse või e-raha asutuse järjepidevaks tegevuseks ning tema siseprotseduurid ja -kontroll ei taga piisavat riskide juhtimist, võib Finantsinspektsioon taotleja klientide huvide kaitseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule tegevusloa andmisel ette näha taotlejale kõrvaltingimusi, millega: [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 1) piiratakse makseteenuste või e-raha teenuste või nendega seotud kõrvalteenuste osutamist; 2) nõutakse makseteenuste osutamisega samal ajal osutatavate mitteseotud teenuste osutamiseks eraldi tütarettevõtja asutamist.

(5)Tegevusloa kohta tehtavas otsuses märgitakse vähemalt: 1) selle isiku nimi ja registrikood, kelle kohta otsus tehakse; 2) selle teenuse liik või liigid, mille kohta otsus tehakse; 2^1) erandi kohaldamine, kui vastav taotlus rahuldatakse; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 3) otsuse tegemise ja jõustumise kuupäev.

(6)Tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse toimetab Finantsinspektsioon viivitamata taotlejale kätte. § 19. Tegevusloa andmisest keeldumise alused

(1)Finantsinspektsioonil on õigus keelduda taotlejale tegevusloa andmisest, kui: 1) taotleja ei vasta

ga või selle alusel antud õigusaktidega makseasutuse või e-raha asutuse suhtes kehtestatud nõuetele; 2) ei ole tõendatud asutamisel oleva äriühingu aktsia- või osakapitali täieliku sissemaksmise võimalikkus; 3) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks makseasutusena või e-raha asutusena; 4) taotleja omavahendite minimaalsuurus, mis on arvutatud

§-s 16 sätestatud äriplaanis planeeritud kohustusi arvestades, ei vasta makseasutusele või e-raha asutusele õigusaktidega kehtestatud nõuetele; 5) taotleja juhid, audiitor, aktsionärid, osanikud või liikmed ei vasta käesolevas seaduses või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 6) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle piisava järelevalve teostamist või see on takistatud teise riigi, kus isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, on asutatud, õigusaktidest tulenevate nõuete või nende rakendamise tõttu; 7) taotleja esitatud andmetest selgub, et ta kavatseb tegutseda peamiselt teises lepinguriigis; 8)

§-s 50 sätestatud sise-eeskirjad ei ole makseasutuse või e-raha asutuse tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad; 9) taotlejat või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud.

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas: 1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset; 2) taotleja juhtimisega seotud isikute haridust, nende töökogemust, ärisidemeid, usaldusväärsust ja reputatsiooni; 3)

§-s 16 sätestatud äriplaani adekvaatsust ja piisavust; 4) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit, reputatsiooni ja kogemusi.

(3)Kui taotleja on esitanud taotluse kohaldada

§ 11

lõikes 1 või 2 või § 12 lõikes 1 nimetatud erandit, on Finantsinspektsioonil lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudele õigus keelduda taotlejale tegevusloa andmisest, kui erandi kohaldamisega kaasneb klientide huvide, raharingluse, rahaturu toimimise või maksesüsteemi stabiilsuse või usaldusväärsuse kahjustamise oluline risk. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] §

Tegevusloa andmise otsuse muutmine [Kehtetu - RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] §
Tegevusloa kehtivuse lõppemine Tegevusloa kehtivus lõpeb: 1) makseasutuse või e-raha asutuse vabatahtliku lõpetamise korral Finantsinspektsioonilt makseasutuse või e-raha asutuse lõpetamiseks loa saamisel; [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] 2) tegevusloa kehtetuks tunnistamisel; 3) makseasutuse või e-raha asutuse ühendamisel – ühendataval isikul; 4) uue makseasutuse või e-raha asutuse asutamisel ühinemise teel – ühinevatel isikutel; 5) makseasutuse või e-raha asutuse pankroti väljakuulutamisel. §
Tegevusloa ja tunnuskoodi kehtetuks tunnistamine [RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017]

(1)Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on tegevusloaga antud õiguse äravõtmine.

(2)Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui: 1) makseasutus või e-raha asutus ei ole alustanud tegevust 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates või tema asutajad on oma tegevusega näidanud, et makseasutus või e-raha asutus ei suuda tegevust alustada nimetatud aja jooksul, või tema tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks; 2) makseasutus või e-raha asutus on tegevusloa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli loa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muul juhul, kui makseasutus või e-raha asutus on esitanud või tema eest on esitatud Finantsinspektsioonile valeandmeid; 3) makseasutus või e-raha asutus ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele; 3^1) makseasutus või e-raha asutus ei täida

§ 14lõikes 3^2 sätestatud kohustusi; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust.

13.01.2018] 3^2) keeldutakse

§ 14

lõike 3^2 punktis 1 nimetatud taotluse alusel tegevusloa andmise otsuse muutmisest ja erandi kohaldamise lõpetamisest; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 4) ilmnevad

§ 19

lõike 1 punktis 5 sätestatud asjaolud; 5) makseasutus või e-raha asutus on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut; 6) makseasutust või e-raha asutust või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud; 7) makseasutus või e-raha asutus ei ole järginud

§ 18

lõikes 4 nimetatud kõrvaltingimusi; 8) makseasutus või e-raha asutus avaldab oma tegevuse või juhtide kohta oluliselt ebaõiget või eksitavat teavet või reklaami; 9) makseasutus või e-raha asutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustab muul põhjusel klientide huve, raharinglust, rahaturu toimimist või maksesüsteemi stabiilsust või usaldusväärsust oluliselt; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 10) makseasutuse või e-raha asutuse omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele; 10^1) makseasutusel, kes osutab

§ 3

lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud makseteenust, ei ole

§-le 63^7 vastavat vastutuskindlustust või garantiilepingut; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 11) makseasutus või e-raha asutus kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või makseasutusega või e-raha asutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel ja seetõttu on piisava järelevalve teostamine takistatud; 12) makseasutuse või e-raha asutuse ja muu isiku vahel olev märkimisväärne seos takistab piisava järelevalve teostamist; 13) makseasutus või e-raha asutus on toime pannud rahapesu või rahastanud või toetanud terrorikuriteo toimepanemist või rikub rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud korda; 14) ilmneb, et makseasutus või e-raha asutus on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises lepinguriigis, kus ta peamiselt tegutseb, makseasutusele või e-raha asutusele kehtestatud rangemate nõuete täitmisest; 15) lepinguriigi või kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on makseasutus või e-raha asutus rikkunud lepinguriigi või kolmanda riigi õigusaktis sätestatud või nende riikide finantsjärelevalve asutuste poolt esitatud tingimusi; 16) makseasutus või e-raha asutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ettenähtud ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust.

(3)Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist võib Finantsinspektsioon teha makseasutusele või e-raha asutusele ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise põhjuseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.

(4)Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks makseasutuse või e-raha asutuse taotluse alusel, kui ta ei soovi enam osutada

§ 3lõikes 1 või § 6 lõike 3 punktis 1 nimetatud teenuseid.

(5)Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui on põhjendatud alus arvata, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib kahjustada makseasutuse või e-raha asutuse klientide või teiste võlausaldajate õigustatud huve.

(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse vaatab Finantsinspektsioon läbi ning teeb otsuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

(7)Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamata otsuse adressaadile kätte.

(8)Finantsinspektsioon tunnistab kehtetuks

§ 14

lõikes 7 nimetatud tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse tegevusloa kehtetuks tunnistamisel, lõppemisel või muul mõjuval põhjusel. [RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017] § 23. Avalikkuse teavitamine

(1)Tegevusloa andmise, selle muutmise ning kehtetuks tunnistamise, samuti

§-des 25 ja 32 sätestatud lubade andmise ja kehtetuks tunnistamise teeb Finantsinspektsioon avalikult teatavaks oma veebilehel hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval.

(2)

§-s 22 sätestatud alusel tehtud tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon avalikult teatavaks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga meediaväljaandes. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]

peatükk MAKSEASUTUSE JA E-RAHA ASUTUSE TEGUTSEMINE VÄLISRIIGIS NING VÄLISRIIGI MAKSEASUTUSE JA E-RAHA ASUTUSE TEGUTSEMINE EESTIS §
Makseasutuse ja e-raha asutuse tegevus välisriigis

(1)Eestis asutatud ning tegevusluba omav makseasutus või e-raha asutus võib välisriigis osutada

§ 3

lõikes 1 või § 6 lõikes 4 nimetatud teenust, asutades selleks filiaali või osutades piiriülest teenust, sealhulgas agendi või edasimüüja (edaspidi käesolevas peatükis koos agent) vahendusel. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(2)Teises lepinguriigis Eesti makseasutuse ja e-raha asutuse poolt teenuste osutamisele kohaldatakse

§-s 29 sätestatut. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(3)Eesti makseasutuse ja e-raha asutuse poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata välisriigis (edaspidi kolmandas riigis) filiaali asutamisele kohaldatakse

§-des 25–28 sätestatut. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024]

(4)Piiriülene teenus on makseasutuse või e-raha asutuse osutatav teenus, mida makseasutus või e-raha asutus osutab riigis, kus tema või tema filiaal ei ole registreeritud. (4^1) Kolmandas riigis piiriüleselt teenuse osutamiseks peab makseasutus või e-raha asutus taotlema Finantsinspektsioonilt luba. Loa taotlemiseks esitab makseasutus või e-raha asutus Finantsinspektsioonile kirjaliku taotluse ning

§ 29lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud andmed ning dokumendid.

Loa taotlemisele, menetlemisele, andmisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse § 25 lõigetes 1 ja 3 ning §-des 26–28 filiaali asutamise loa kohta sätestatut, sealjuures § 27 punktides 3 ja 4 äriplaani kohta sätestatut kohaldatakse tegevuskava suhtes. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024]

(5)Teenuste osutamisel välisriigis peavad makseasutus ja e-raha asutus järgima käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides ja välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid. § 25. Makseasutuse ja e-raha asutuse filiaal kolmandas riigis

(1)Makseasutus või e-raha asutus, kes soovib asutada filiaali kolmandas riigis, taotleb Finantsinspektsioonilt sellekohase loa (edaspidi käesolevas peatükis filiaali asutamise luba).

(2)Kolmandas riigis filiaali asutamise loa taotlemiseks esitab makseasutus või e-raha asutus Finantsinspektsioonile kirjaliku taotluse (edaspidi käesolevas peatükis taotlus) ning järgmised andmed ja dokumendid: 1) selle kolmanda riigi nimi, kus soovitakse filiaal asutada; 2) filiaali asukoha aadress kolmandas riigis; 3)

§-s 16 sätestatud nõuetele vastav äriplaan filiaalina kolmandas riigis tegutsemise kohta; 4)

§ 15lõike 1 punktis 14 nimetatud andmed filiaali juhtide kohta.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõudmisel esitatakse andmed ja dokumendid koos vandetõlgi tehtud tõlkega selle kolmanda riigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus makseasutus või e-raha asutus soovib filiaali asutada. [RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2020] § 26. Filiaali asutamise loa taotluse menetlemine ja loa andmise otsus

(1)Filiaali asutamise loa taotluse menetlemisele ning esitatud andmete, taotleja finantsseisundi, organisatsioonilise ülesehituse ja tehniliste süsteemide ning filiaali asutamiseks piisavate vahendite olemasolu kontrollimisele kohaldatakse

§-s 17 sätestatut.

(2)Otsuse filiaali asutamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul arvates kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastava taotluse saamisest arvates.

(3)Otsuse filiaali asutamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata makseasutusele või e-raha asutusele teatavaks. §

Filiaali asutamise loa andmisest keeldumise alused Finantsinspektsioon võib keelduda filiaali asutamise loa andmisest, kui: 1) filiaali juhid ei vasta käesolevas seaduses makseasutuse või e-raha asutuse juhtide suhtes kehtestatud nõuetele; 2) filiaali asutamise loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud; 3) makseasutuse või e-raha asutuse finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus ja muud võimalused ei ole piisavad äriplaanis nimetatud teenuste osutamiseks kolmandas riigis; 4) filiaali asutamine kolmandas riigis või makseasutuse või e-raha asutuse esitatud äriplaani rakendamine võib kahjustada makseasutust või e-raha asutust, tema aktsionäride huve, makseasutuse või e-raha asutuse finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust Eestis, teises lepinguriigis või kolmandas riigis; 5) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks, mille tagajärjel ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet kolmandas riigis asutatud filiaali üle. §
Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamine

(1)Finantsinspektsioon võib tunnistada kolmandas riigis filiaali asutamise loa kehtetuks, kui: 1) makseasutus või e-raha asutus on filiaali asutamise loa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli loa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muul juhul, kui makseasutus või e-raha asutus on esitanud või tema eest on esitatud Finantsinspektsioonile valeandmeid; 2) makseasutus või e-raha asutus on olulisel määral rikkunud asjaomase kolmanda riigi õigusaktide nõudeid ja see võib kahjustada makseasutuse või e-raha asutuse klientide huve; 3) makseasutus või e-raha asutus või tema filiaal ei vasta kehtivatele filiaali asutamise loa saamise tingimustele; 4) makseasutus või e-raha asutus ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid; 5) makseasutuse või e-raha asutuse või tema filiaali juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud; 6) makseasutus või e-raha asutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ettenähtud ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust; 7) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui makseasutuse või e-raha asutuse tegevusest tulenevad riskid; 8) makseasutuse või e-raha asutuse tegevusluba on kehtetuks tunnistatud; 9) ilmnevad

§-s 27 sätestatud asjaolud.

(2)Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon makseasutusele või e-raha asutusele ning kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata teatavaks.

(3)Pärast filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest teadasaamist lõpetab makseasutus või e-raha asutus teenuste osutamise selles kolmandas riigis asutatud filiaali kaudu hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks. § 29. Teises lepinguriigis filiaali asutamine ja piiriülene teenuste osutamine [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(1)Kui makseasutus või e-raha asutus soovib asutada teises lepinguriigis filiaali või osutada teises lepinguriigis piiriüleselt teenust, esitab ta Finantsinspektsioonile avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid: 1) selle lepinguriigi nimi, kus kavatsetakse filiaal asutada või teenust osutada (edaspidi sihtriik); 2) tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi sihtriigis osutatavate teenuste kohta, ja

§ 62

lõikes 1 nimetatud teavitus, kui seoses filiaali asutamise või teenuste piirülese osutamisega antakse sihtriigis tegevusi või tööülesandeid edasi kolmandale isikule; 3) agentide kasutamise korral

§ 59

lõikes 2 nimetatud andmed; 4) filiaali asutamise korral filiaali asukoha aadress sihtriigis, organisatsioonilise struktuuri kirjeldus ning juhtimise eest vastutavate isikute nimed ja isikukoodid või nende puudumise korral sünniajad ja elukohad; 5) filiaali asutamise korral

§-s 16 sätestatud nõuetele vastav äriplaan filiaalina lepinguriigis tegutsemise kohta,

§-le 50, välja arvatud lõike 3 punktid 9–13, vastavad filiaali sise-eeskirjad ning filiaalis rakendatav raamatupidamise sise-eeskiri.

(2)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 10 ja 11 nimetatud andmed ning dokumendid esitatakse eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõudmisel esitatakse andmed ja dokumendid koos vandetõlgi tehtud tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus makseasutus või e-raha asutus soovib filiaali asutada. [RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2020; muudetud (RT I, 07.12.2017, 1)]

(3)Finantsinspektsioon on kohustatud ühe kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates: 1) edastama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid sihtriigi finantsjärelevalve asutusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127) artikli 28 lõikes 5 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses sätestatud korras või 2) tegema otsuse andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta.

(4)Andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata makseasutusele või e-raha asutusele teatavaks.

(5)Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui tema hinnangul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) makseasutuse või e-raha asutuse finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks sihtriigis; 2) filiaali asutamine või makseasutuse või e-raha asutuse esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada tema klientide huve, tema finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust; 3) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad või ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 4) filiaali asutamine, agendi kasutamine või makseasutuse või e-raha asutuse esitatud tegevuskava rakendamine võib olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.

(6)Pärast sihtriigi finantsjärelevalve asutuselt hinnangu saamist makseasutuse või e-raha asutuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete kohta ning hiljemalt kolm kuud pärast nende dokumentide ja andmete saamist Finantsinspektsioon: 1) kannab filiaali või agendi

§-s 105 nimetatud nimekirja või kiidab heaks sihtriigis muul viisil teenuste osutamise; 2) teeb otsuse, millega keeldub käesoleva lõike punktis 1 nimetatud toimingu tegemisest või heakskiidu andmisest, kui sihtriigi finantsjärelevalve asutuse hinnang viitab mõne käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaolu esinemisele.

(7)Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuse, toimingu tegemise ja heakskiidu andmise viivitamata teatavaks makseasutusele või e-raha asutusele ja sihtriigi finantsjärelevalve asutusele. Kui Finantsinspektsiooni otsus kaldub kõrvale sihtriigi finantsjärelevalve asutuse hinnangust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete kohta, esitab ta sihtriigi finantsjärelevalve asutusele kõrvalekaldumise põhjendused.

(8)Agent või filiaal võib sihtriigis osutada teenuseid alates

§-s 105 nimetatud nimekirja kandmisest. Muul viisil võib Eesti makseasutus või e-raha asutus sihtriigis teenuseid osutada alates käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud heakskiidu andmise teatavaks tegemisest sihtriigi finantsjärelevalve asutusele.

(9)Enne tegevuse alustamist teatab makseasutus või e-raha asutus Finantsinspektsioonile kuupäeva, millal agent või filiaal sihtriigis teenuste osutamist alustab. Finantsinspektsioon teeb nimetatud kuupäeva viivitamata sihtriigi finantsjärelevalve asutusele teatavaks.

(10)Makseasutus või e-raha asutus teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni muudatusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, võimaluse korral vähemalt üks kuu enne muudatuse rakendumist. Finantsinspektsioon teavitab muudatusest sihtriigi finantsjärelevalve asutust.

(11)Sihtriigis uue filiaali asutamiseks või uue agendi kasutuselevõtmiseks esitab makseasutus või e-raha asutus Finantsinspektsioonile avalduse ning asjakohased käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete täiendused. Avalduse lahendamisele ja uue agendi või filiaali teenuste osutamise alustamisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3–9 sätestatut. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] § 30. Piiriüleste teenuste osutamine [Kehtetu - RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] § 31. Välisriigi makseasutuse ja e-raha asutuse tegevus Eestis

(1)Isik, kes päritoluriigi õigusaktide kohaselt võib osutada

§ 3

lõikes 1 nimetatud või § 6 lõike 3 punktis 1 nimetatud teenust, võib päritoluriigis väljastatud tegevusloa alusel Eestis osutada samasugust teenust, asutades selleks filiaali või osutades Eestis piiriülest teenust, sealhulgas agendi vahendusel. Päritoluriigiks

tähenduses peetakse riiki, kus vastav isik on asutatud.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes on asutatud teises lepinguriigis ning kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2015/2366/EL või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7–17) makseasutustele või e-raha asutustele kehtestatud nõuetele, kohaldatakse

§-s 35 sätestatut. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele (edaspidi kolmanda riigi makseasutus või e-raha asutus), kohaldatakse

§-des 32–34 sätestatut.

(4)Piiriülene teenus käesoleva paragrahvi tähenduses on teenus, mida Eestis osutab isik, kes ise või kelle filiaal ei ole registreeritud Eestis.

§-s 35 piiriülese teenuse kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui piiriülest teenust pakutakse Eestis tegutseva agendi kaudu. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(5)Makseteenuse või e-raha teenuse osutamisel Eestis peab välisriigi isik järgima

ga ja selle alusel tema tegevuse suhtes kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta. § 32. Kolmanda riigi makseasutuse ja e-raha asutuse filiaal Eestis ning piiriüleste teenuste osutamine Eestis

(1)Kolmanda riigi makseasutus või e-raha asutus on kohustatud Eestis filiaali asutamiseks või piiriüleste teenuste osutamiseks taotlema Finantsinspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas paragrahvis ning §-des 33 ja 34 luba).

(2)Loa taotlemisel esitatakse Finantsinspektsioonile kirjalik taotlus ning järgmised andmed ja dokumendid: 1) makseasutuse või e-raha asutuse nimi ja aadress; 2)

§ 15

lõike 1 punktis 14 sätestatud andmed makseasutuse või e-raha asutuse juhtide kohta ning filiaali asutamise korral ka selle juhtide kohta; 3)

§-s 40 sätestatud andmed ja dokumendid makseasutuses või e-raha asutuses olulist osalust omavate aktsionäride kohta; 4) makseasutusele või e-raha asutusele väljastatud tegevusloa ulatus ning tegevusloa väljastanud asutuse andmed; 5) filiaali asutamise korral selle ärinimi ja aadress; 6) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3 ja 5 nimetatud andmed ning dokumendid; [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024] 6^1) äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohariigi seaduste kohaselt tõestatud ärakiri, kui põhikiri või ühinguleping tuleb registrile esitada ka ühingu asukohariigis; [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024] 7) olemasolu korral kahe viimase majandusaasta aruanded; 8)

§-s 16 sätestatud tingimustele vastav äriplaan, milles näidatakse kõik makseasutuse või e-raha asutuse Eestis osutatavad teenused; 9) agendi olemasolu korral tema isikuandmed.

(3)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele tuleb kolmanda riigi makseasutusel või e-raha asutusel Finantsinspektsioonile esitada päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse: 1) nõusolek filiaali asutamiseks või piiriüleste teenuste osutamiseks Eestis; 2) kinnitus selle kohta, et makseasutusel või e-raha asutusel on päritoluriigis kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas hea tavaga; 3) andmed makseasutuse või e-raha asutuse finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse kohta ning päritoluriigis makseasutuse või e-raha asutuse klientide suhtes rakendatava tarbijakaitseskeemi kirjeldus.

(4)Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud eestikeelse tõlkega. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles. [RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2020] § 33. Loa taotluse menetlemine ja loa kehtetuks tunnistamine

(1)Loa taotluse menetlemisele ja andmete kontrollimisele, loa andmisele ja kehtetuks tunnistamisele ning filiaali tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse

§ 14lõikes 7 ning §-des 17–19 ja 22–23 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. [RT I, 31.12.2016, 1 - jõust. 10.01.2017]

(2)Lisaks

§-s 19 sätestatud alustele võib Finantsinspektsioon keelduda loa andmisest, kui kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle või kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi koostööks Finantsinspektsiooniga.

(3)Finantsinspektsioon võib tunnistada loa kehtetuks, kui ilmnevad

§-s 19 või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud.

(4)Finantsinspektsioon võib keelduda loa kehtetuks tunnistamisest, kui makseasutuse või e-raha asutuse klientidel on nõudeid filiaali või kolmanda riigi makseasutuse või e-raha asutuse vastu või loa kehtetuks tunnistamine kahjustaks makseasutust või e-raha asutust või tema aktsionäride või klientide huve. § 34. Loa muutmine

(1)Kolmanda riigi makseasutus või e-raha asutus, kes soovib osutada Eestis teenuseid, mida ei ole nimetatud loa taotlemisel esitatud äriplaanis, taotleb Finantsinspektsioonilt loa muutmist.

(2)Loa muutmiseks esitab kolmanda riigi makseasutus või e-raha asutus Finantsinspektsioonile

§ 32lõike 2 punktides 1–5 ja 8 nimetatud andmed ja dokumendid.

(3)Filiaali asutamise loa muutmise taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa muutmise otsustamisele kohaldatakse

§-des 17–19 sätestatut. § 35. Teise lepinguriigi makseasutuse ja e-raha asutuse filiaali asutamine ning piiriüleste teenuste osutamine Eestis [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(1)Lepinguriigi makseasutus või e-raha asutus, kes soovib Eestis asutada filiaali või osutada piiriüleseid teenuseid, teavitab sellest finantsjärelevalve asutust päritoluriigis. Koos teavitusega esitatakse vastavalt päritoluriigi õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL artikli 28 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.

(2)Finantsinspektsioonil on õigus nõuda, et lepinguriigi makseasutus esitab temale käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 7 ja 8 nimetatud võõrkeelsete andmete ja dokumentide vandetõlgi tehtud eestikeelse tõlke. [RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2020; muudetud (RT I, 07.12.2017, 1)]

(3)Kui päritoluriigi finantsjärelevalve asutus edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid Finantsinspektsioonile, teavitab Finantsinspektsioon päritoluriigi finantsjärelevalve asutust nende kättesaamisest.

(4)Ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete kättesaamisest arvates esitab Finantsinspektsioon päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele oma põhjendatud hinnangu järgmiste asjaolude kohta: 1) kas filiaali asutamine, agendi kasutamine või teenuste piirülene osutamine võib olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske; 2) kas esineb muu põhjus piirata lepinguriigi makseasutuse või e-raha asutuse filiaali asutamist või teenuste osutamist Eestis või see keelata.

(5)Lepinguriigi makseasutuse või e-raha asutuse agent või filiaal võib Eestis osutada teenuseid alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL artiklis 14 sätestatud nõuetele vastavasse päritoluriigi registrisse kandmisest. Muul viisil võib lepinguriigi makseasutus või e-raha asutus teenuseid Eestis osutada, kui päritoluriigi finantsjärelevalve asutus teatab pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud hinnangu saamist Finantsinspektsioonile, et piirüleste teenuste osutamist ei keelata ega piirata.

(6)Enne tegevuse alustamist teatab lepinguriigi makseasutus või e-raha asutus päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse vahendusel Finantsinspektsioonile kuupäeva, millal agent või filiaal Eestis teenuste osutamist alustab.

(7)Lepinguriigi makseasutus või e-raha asutus teavitab päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse vahendusel viivitamata Finantsinspektsiooni muudatusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides. Muudatustest teavitatakse võimaluse korral vähemalt üks kuu enne muudatuse rakendumist.

(8)Eestis uue agendi kasutuselevõtmiseks esitab liikmesriigi makseasutus või e-raha asutus päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele päritoluriigi õiguse järgi nõutud dokumendid ja andmed. Uue agendi poolt Eestis teenuste osutamise alustamisele ja sellele eelnevatele Finantsinspektsiooni toimingutele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 sätestatut.

(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL artikli 29 lõigete 5 ja 7 alusel vastuvõetud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses sätestatud tingimustel võib Finantsinspektsioon ettekirjutusega kohustada lepinguriigi makseasutust või e-raha asutust, kes osutab Eestis teenuseid agentide vahendusel, määrama Eestis kontaktisiku, kelle ülesandeks on tagada teabe esitamine teenuste nõuetele vastavuse kohta.

(10)Lepinguriigi makseasutuse või e-raha asutuse taotluse alusel väljastab Finantsinspektsioon filiaalile

§ 14

lõikes 7 nimetatud tunnuskoodi ja õiguse seda kasutada alates käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kuupäevast. Kui taotluse saamise ja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kuupäeva vahele jääv ajavahemik on lühem kui 30 kalendripäeva, võib Finantsinspektsioon tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamise otsustada 30 kalendripäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] § 36. Lepinguriigi makseasutuse ja e-raha asutuse piiriüleste teenuste osutamine Eestis [Kehtetu - RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 4. peatükk OLULINE OSALUS § 37. Oluline osalus

(1)Oluline osalus

tähenduses on otsene või kaudne osalus makseasutuse või e-raha asutuse aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle.

(2)Osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult.

(3)Osalus on kaudne, kui: 1) seda omab või teostab isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga; 2) seda omab või teostab üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut; 3) seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga; 4) sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks.

(4)Käesolevas peatükis aktsiakapitali ja aktsiate suhtes sätestatut kohaldatakse ka osakapitali ja osade suhtes.

(5)

§-des 37–45 sätestatut kohaldatakse ka tulundusühistu suhtes. [RT I, 13.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026] § 38. Olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded Makseasutuses või e-raha asutuses võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning makseasutuse või e-raha asutuse üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks (edaspidi käesolevas peatükis isik): 1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab makseasutuse või e-raha asutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele; 2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab makseasutuse või e-raha asutuse juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab

§-s 47 sätestatud nõuetele; 3) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada makseasutuse või e-raha asutuse korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul võimaldavad tema raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit; 4) kes on võimeline tagama, et makseasutus või e-raha asutus on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid, juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks makseasutus või e-raha asutus saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel; 5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et omandamine on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või olulise osaluse omandamine suurendab selliseid riske. § 39. Osaluse omandamisest teavitamine

(1)Isik, kes kavatseb makseasutuses või e-raha asutuses otsese või kaudse olulise osaluse omandada või suurendada osalust üle 20, 30 või 50 protsendi makseasutuse või e-raha asutuse aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või teha tehingu, mille tulemusel makseasutus või e-raha asutus muutuks tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning edastab

§ 40lõikes 1 ja lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud andmed ja dokumendid.

(2)Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või muu tehingu tulemusel makseasutuses või e-raha asutuses olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi makseasutuse või e-raha asutuse aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui makseasutus või e-raha asutus muutub selle sündmuse või tehingu tõttu tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast makseasutuse või e-raha asutuse üle kontrolli saamist või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama sellest Finantsinspektsiooni.

(3)Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või

§ 40

lõikes 4 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning §-s 41 sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast. § 40. Osaluse omandamisest teavitamisel esitatavad andmed

(1)Finantsinspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles olulist osalust omandatakse, suurendatakse või mis muudetakse omandaja poolt kontrollitavaks, samuti selles äriühingus omandatava osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab muu hulgas aktsiate nimekirja ning andmeid omandaja poolt omandatavate või talle varem kuulunud aktsiate tüübi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni; 2) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega; 3) juriidilisest isikust omandaja aktsionäride või liikmete nimekiri ning andmed igale aktsionärile või liikmele kuuluvate aktsiate või osa ja häälte arvu kohta; 4) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva (juriidilise) isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri; 5) andmed juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid; 6) kinnitus, et osaluse omandamise tulemusel makseasutuse või e-raha asutuse juhiks saavat isikut ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ega terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest või et vastavad karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud. Välisriigi kodaniku korral on aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud; 7) kirjeldus omandaja tegevuste kohta ettevõtluses ning omandamisega seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus; 8) kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad isiku õiguse olla makseasutuse või e-raha asutuse juht; 9) olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud; [RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010] 10) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud krediidireitingud; 11) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded; [RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010] 12) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta; 13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada; 14) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72^1 ; 15) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72^1 ; 16) makseasutust või e-raha asutust kontrollivaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli teostamisega ja saamisega seotud asjaolud; [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017] 17) ülevaade makseasutuses või e-raha asutuses seoses osaluse omandamisega rakendatavast strateegiast, kui makseasutus või e-raha asutus omandamise tulemusel ei muutu kontrollitavaks äriühinguks.

(2)Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määruse, milles täpsustatakse Finantsinspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente.

(3)Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema koostatud eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon kirjalikult nõuda lisaandmeid ja -dokumente, täpsustades, millist lisateavet ta vajab. § 41. Menetlus ja menetlustähtajad

(1)Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust

§-s 38 esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 39 lõikes 3 sätestatud teate esitamisest arvates.

(2)Finantsinspektsioonil on õigus

§ 40lõikes 4 nimetatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.

(3)Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõude esitamise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub, kuid peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.

(4)Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.

(5)Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või makseasutuse või e-raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on: 1) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, makseasutus, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik; 2) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, makseasutuse, e-raha asutuse või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja; 3) isik, kelle kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, makseasutus, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik.

(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon ja vastavad finantsjärelevalve asutused edastavad viivitamata üksteisele kõik andmed, mis on olulise osaluse omandamise, suurendamise või kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel olulised.

(7)Kui olulist osalust soovib samal ajal omandada mitu isikut, peab Finantsinspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt. § 42. Osaluse omandamise tingimused

(1)Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta makseasutus või e-raha asutus kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või makseasutuse või e-raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni.

(2)Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või makseasutuse või e-raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või makseasutuse või e-raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes

§-s 41 ja § 43 lõikes 1 sätestatust. § 43. Osaluse omandamise keelamise alused ja otsus omandamise kohta

(1)Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või makseasutuse või e-raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui: 1) omandaja ei vasta

§-s 38 sätestatud nõuetele; 2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesolevas seaduses sätestatud või seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente; 3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete ja dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 4) makseasutus või e-raha asutus muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd.

(2)Finantsinspektsioon edastab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise, suurendamise või kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.

(3)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või makseasutuse või e-raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse osaluse omandamine või makseasutuse või e-raha asutuse kontrollitavaks äriühinguks muutmine

ga vastuolus olevaks.

(4)Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega iga kord keelata või piirata omandajal või isikul, kes makseasutuses või e-raha asutuses olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks makseasutus või e-raha asutus on, makseasutuses või e-raha asutuses hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud asjaolud. Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse, olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon avalikustab ettekirjutuse oma veebilehel omandaja nõudmisel või vajaduse korral omal algatusel.

(5)Kui omandaja või isik, kes omab makseasutuses või e-raha asutuses olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks makseasutus või e-raha asutus on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, makseasutus, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.

(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka makseasutusele või e-raha asutusele, tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist. § 44. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

(1)Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui: 1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega; 2) Finantsinspektsioon on teinud

§ 43

lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse; 3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni

§-s 39 sätestatud korras teavitatud; [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024] 4) tehing on tehtud pärast

§ 43

lõikes 1 või enne §-s 41 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli

alusel lubatud.

(2)Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid makseasutuse või e-raha asutuse tema kontrollitavaks äriühinguks.

(3)Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu juhi avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.

(4)Kui teostati tehingust, millega makseasutus või e-raha asutus pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu juhi avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul õiguste teostamisest arvates. § 45. Olulise osaluse muutumisest teavitamine

(1)Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse makseasutuses või e-raha asutuses või vähendab oma osalust alla mõne

§ 39

lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist makseasutuse või e-raha asutuse üle, peab ta kavatsusest Finantsinspektsiooni viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tõttu või muu tehingu tulemusel kontrolli makseasutuse või e-raha asutuse üle või olulise osaluse makseasutuses või e-raha asutuses või tema osalus väheneb alla mõne

§ 39lõikes 1 nimetatud määra.

Sellisel juhul on isik kohustatud pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

(3)Makseasutus ja e-raha asutus on

§ 39

lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

(4)Makseasutus ja e-raha asutus esitavad koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli makseasutuses või e-raha asutuses oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt

§-dele 37 ja 39 ning väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72^1 .

peatükk KONTROLL, JUHTIMINE JA ORGANISATSIOONILINE ÜLESEHITUS §
Makseasutuse ja e-raha asutuse asukoht ning peakontor [RT I, 20.04.2017, 1 - jõust. 15.01.2018]

(1)Eestis äriregistrisse kantud ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud makseasutuse ja e-raha asutuse registrijärgne asukoht ja peakontor peavad olema Eestis.

(2)Makseasutuse ja e-raha asutuse ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et makseasutuse ja e-raha asutuse registrijärgne asukoht ja peakontor on Eestis. [RT I, 20.04.2017, 1 - jõust. 15.01.2018] § 47. Nõuded juhtidele ja töötajatele

(1)Makseasutuse juhiks ja e-raha asutuse juhiks võib valida või määrata vaid isikut, kellel on makseasutuse või e-raha asutuse juhtimiseks vajalik haridus, kogemused, kutsealane sobivus ning laitmatu ärialane reputatsioon.

(2)Makseasutuse juhatuses ja e-raha asutuse juhatuses on vähemalt kaks liiget.

(3)[Kehtetu - RT I 2010, 34, 182 - jõust. 02.07.2010]

(4)Makseasutuse juhiks ja e-raha asutuse juhiks on keelatud valida või määrata: 1) isikut, kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 2) pankrotivõlgnikku või isikut, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja; 3) isikut, kelle varasem tegevus äriühingu juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud; 4) isikut, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning kelle vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud; 5) isikut, kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima.

(5)Makseasutuse ja e-raha asutuse juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes makseasutuse või e-raha asutuse ning tema klientide huvidest.

(6)Makseasutuse ja e-raha asutuse juhid ja töötajad on kohustatud seadma makseasutuse või e-raha asutuse ning tema klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest. Lisaks on makseasutuse ja e-raha asutuse juhid ja töötajad kohustatud tagama majandustegevuseks vajalike finantsvahendite pideva olemasolu, osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega ning andma kliendile nõuetekohast teavet makseteenuse kohta.

(7)Makseasutuse ja e-raha asutuse juhid peavad tagama, et makseasutuse või e-raha asutuse organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja nendest raporteerimise protseduurid, mis on makseasutuse või e-raha asutuse tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed.

(8)Makseasutuse ja e-raha asutuse juhid on kohustatud regulaarselt üle vaatama

alusel kehtestatud eeskirjad ja muud protseduurireeglid, hindama nende tulemuslikkust ning rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks. § 48. Juhtidest ja audiitorist teavitamine

(1)Makseasutuse juhi ja e-raha asutuse juhi valimisel või määramisel peab valitav või määratav isik makseasutusele või e-raha asutusele esitama: 1)

§ 15

lõike 1 punktides 14 ja 15 nimetatud andmed; 2) kinnituse, et tema puhul puuduvad käesolevas seaduses sätestatud makseasutuse või e-raha asutuse juhtimist välistavad asjaolud.

(2)Makseasutus ja e-raha asutus esitavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja kinnituse omakorda Finantsinspektsioonile.

(3)Makseasutus ja e-raha asutus esitavad ka audiitori valimise või määramise korral Finantsinspektsioonile tema nime ja audiitori kinnituse, et audiitori suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla makseasutuse või e-raha asutuse audiitor.

(4)Makseasutus ja e-raha asutus on kohustatud juhtide ja audiitori valimise või määramise kavatsusest, samuti nende tagasiastumisest või enne volituste tähtaja lõppemist tagasikutsumise algatamisest või juhi ametiaja pikendamisest teavitama Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne vastava otsuse tegemist või viivitamata pärast vastava avalduse saamist. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] § 49. Makseasutuse ja e-raha asutuse juhi tagasikutsumine

(1)Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda makseasutuse ja e-raha asutuse juhi tagasikutsumist järgmistel juhtudel: 1) isik ei vasta käesolevas seaduses juhile kehtestatud nõuetele; 2) isik on seoses enda valimise või tema määramisega esitanud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente; 3) isiku tegevus makseasutuse või e-raha asutuse juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline makseasutust või e-raha asutust usaldusväärselt ja kindlalt juhtima või ta ei ole suuteline korraldama makseasutuse või e-raha asutuse juhtimist selliselt, et klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud.

(2)Kui makseasutus või e-raha asutus ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda makseasutuse või e-raha asutuse juhi tagasikutsumist kohtu poolt või tunnistada makseasutuse või e-raha asutuse tegevusluba kehtetuks.

(3)Tagasikutsutud nõukogu liikme asemele võib uue liikme määrata kohus Finantsinspektsiooni, makseasutuse või e-raha asutuse juhatuse, nõukogu või aktsionäri nõudel. Kohtu määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni üldkoosoleku poolt. § 50. Makseasutuse ja e-raha asutuse sise-eeskirjad

(1)Makseasutuses ja e-raha asutuses peavad olema kehtestatud ja rakendatud makseasutuse või e-raha asutuse ning tema juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad protseduurireeglid (edaspidi käesolevas peatükis sise-eeskirjad), mis tagavad makseasutuse või e-raha asutuse tegevust reguleerivate õigusaktide ja makseasutuse või e-raha asutuse juhtorganite otsuste täitmise.

(2)Makseasutuse ja e-raha asutuse kehtestatud ja rakendatud sise-eeskirjad peavad tagama teenuste õigus- ja korrapärase osutamise. Makseasutus ja e-raha asutus hindavad regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning ajakohastavad sise-eeskirju nii, et oleks tagatud klientide huvide kaitse.

(3)Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks: 1) asutusesisese teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded; 2) makseteenuste või e-raha teenuste osutamise kord, sealhulgas kava nimetatud teenuste osutamisega seotud äritegevuse katkemise ohu määramiseks, selle riski maandamiseks või vältimiseks; 3) tehingute ja toimingute tegemise kord makseasutuse või e-raha asutuse nimel ja arvel ning klientide nimel ja arvel; 4) töötajate töö- või ametiülesanded, alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe makseasutuse või e-raha asutuse nimel kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes ning riskide hindamisel; 5) andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord; 6) sisemised protseduurireeglid, millega määratakse kasutatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning klientide vara hoidmise süsteemide turvalisus ning nende regulaarne kontrollimine; [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025] 7) sisekontrolli süsteemi toimimise kord; 8) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad; 9) turvalisusega seotud kliendikaebuste ja turvaintsidentide väljaselgitamise ja lahendamise ning nende suhtes meetmete rakendamise kord, sealhulgas intsidentidest teatamise kord kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 III peatükis sätestatud tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist ning osutatava makseteenusega seotud olulisest operatsiooni- või turvaintsidendist teavitamise nõuetega; [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025] 10) tundlikele makseandmetele juurdepääsu registreerimise, seire, jälgimise ja piiramise kord; 11) talitluspidevuse tagamise kord, sealhulgas oluliste toimingute loetelu, tõhusad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtted ja plaanid ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia reageerimis- ja taasteplaanid ning nende plaanide asjakohasuse ja tõhususe regulaarse testimise ning läbivaatamise menetlus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatuga; [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025] 12) tulemuslikkuse, tehingute ja pettuse kohta statistiliste andmete kogumise kord; 13) filiaalide või agentide olemasolu korral

§ 51lõike 5^1 kohase tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimise kord. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(4)Selle makseasutuse sise-eeskirjad, kes pakub üksnes

§ 3

lõike 1 punktis 8 nimetatud makseteenust, ei pea sisaldama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 12 nimetatud korda. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] (4^1) Makseasutus ja e-raha asutus kehtestavad oma töötajatele käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumisest teavitamise korra ja loovad vastavalt tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse §-le 8 teavituskanali, mis võimaldab asutusesisest õigusrikkumisest teavitamist. Õigusrikkumisest teavitamisel kohaldatakse teavitaja kaitset tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide tähenduses. [RT I, 30.05.2024, 1 - jõust. 01.09.2024]

(5)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada sise-eeskirjadele esitatavad täpsemad nõuded. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] § 51. Sisekontroll ja andmete säilitamine

(1)Makseasutus ja e-raha asutus peavad rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid, mis hõlmavad makseasutuse või e-raha asutuse kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid.

(2)Makseasutuse või e-raha asutuse nõukogu määrab siseauditi üksuse ülesannete täitmiseks siseauditi juhi (edaspidi siseaudiitor). Siseaudiitorile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitori kohta sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. Siseaudiitor ei või täita ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

(3)Siseaudiitori ülesanne on kontrollida makseasutuse või e-raha asutuse ja tema juhtide ning töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, juhtimisorganite otsustele, sise-eeskirjadele, makseasutuse või e-raha asutuse sõlmitud lepingutele ja heale tavale.

(4)Makseasutus ja e-raha asutus tagavad siseaudiitorile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet makseasutuse või e-raha asutuse juhtidelt ja töötajatelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

(5)Siseaudiitor on kohustatud talle makseasutuse ja e-raha asutuse kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õigusrikkumistele või klientide huvide kahjustamisele, viivitamata kirjalikult edastama makseasutuse või e-raha asutuse juhtidele ning Finantsinspektsioonile. (5^1) Makseasutus ja e-raha asutus kontrollivad oma agentide ja filiaalide tegevuse vastavust nõuetele ning teostavad selleks vähemalt üks kord aastas kohapealse kontrolli agendi või filiaali tegevuskohas. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(6)Makseasutus ja e-raha asutus ning nende välisriigi filiaalid säilitavad käesolevas seaduses sätestatud andmed muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana viie aasta jooksul, kui Finantsinspektsioon ei ole kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

(7)Makseasutus ja e-raha asutus ning nende välisriigi filiaalid säilitavad dokumente, milles sätestatakse teenuse osutamise lepingu kohased makseasutuse või e-raha asutuse ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel kliendile teenust osutatakse, nii kaua, kuni lepinguline või muu makseteenuse või e-raha teenuse osutamisega seotud õigussuhe kliendiga ei ole lõppenud, kui käesolevas seaduses ja muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

(8)Finantsinspektsioonil on õigus nõuda, et pärast makseasutusele või e-raha asutusele antud tegevusloa lõppemist peab ta säilitama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud viieaastase tähtaja möödumiseni. 6. peatükk ÜMBERKUJUNDAMINE, JAGUNEMINE JA ÜHINEMINE § 52. Ümberkujundamine ja jagunemine

(1)Makseasutuse või e-raha asutuse ümberkujundamine on lubatud üksnes osaühingust aktsiaseltsiks. Ümberkujundamiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024] (1^1) Makseasutus või e-raha asutus kujundatakse ümber äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024] (1^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa saamiseks esitab makseasutus või e-raha asutus Finantsinspektsioonile taotluse koos järgmiste andmete ja dokumentidega: 1) osanike koosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ja põhikirja muudetud tekst; 2) osanike koosoleku protokoll; 3) ümberkujundamisaruanne. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024] (1^3) Finantsinspektsioon teeb otsuse ümberkujundamisloa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kolm kuud pärast taotluse saamist. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024] (1^4) Finantsinspektsioon võib keelduda ümberkujundamisloa andmisest, kui: 1) ümberkujundamisluba taotleva makseasutuse või e-raha asutuse finantsseisund ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 2) ümberkujundamisega seotud dokumentatsioon ei vasta käesolevas seaduses või äriseadustikus sätestatud nõuetele; 3) ümberkujundamine võib muul põhjusel kahjustada makseasutuse või e-raha asutuse klientide huve; 4) esineb muu oluline alus ümberkujundamist mitte lubada. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024] (1^5) Finantsinspektsioon avalikustab ümberkujundamisloa andmise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024] (1^6) Äriseadustiku § 485 lõikes 1 nimetatud ja äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni luba makseasutuse või e-raha asutuse ümberkujundamiseks. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024] (1^7) Makseasutuse ega e-raha asutuse piiriülene ümberkujundamine ei ole lubatud. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024]

(2)Makseasutuse ega e-raha asutuse jagunemine ei ole lubatud. § 53. Ühinemine

(1)Makseasutuste ühinemine ja e-raha asutuste ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2)Makseasutus võib ühineda üksnes teise makseasutusega või krediidiasutusega ning e-raha asutus võib ühineda üksnes teise e-raha asutusega, välja arvatud ühendatava ühinguna krediidiasutusega krediidiasutuste seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]

(3)Kui makseasutused või e-raha asutused ühinevad uue makseasutuse või uue e-raha asutuse asutamise teel, peab ühinemise tulemusel asutatav makseasutus või e-raha asutus taotlema tegevusloa

2. peatükis sätestatud korras.

(4)Asutatav ja ühendav makseasutus ning asutatav ja ühendav e-raha asutus peavad vastama käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud usaldatavusnõuetele.

(5)Makseasutuste ühinemiseks ja e-raha asutuste ühinemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba (edaspidi ühinemisluba). § 54. Ühinemisleping ja ühinemisaruanne

(1)Makseasutuste ühinemisleping ja e-raha asutuste ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Ühinemislepingus võib sätestada üksnes tingimuse, mille kohaselt ühinemisleping jõustub pärast Finantsinspektsiooni poolt ühinemisloa andmist.

(2)Makseasutuste ühinemislepingu ja e-raha asutuste ühinemislepingu sõlmimisest peab teavitama Finantsinspektsiooni kümne päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist.

(3)Makseasutuste ühinemisel ja e-raha asutuste ühinemisel tuleb koostada ühinemisaruanne, mida peab kontrollima audiitor. [RT I, 02.11.2011, 1 - jõust. 12.11.2011]

(4)Audiitori aruandes tuleb näidata, milliseid hindamismeetodeid on aktsiate või osade vahetussuhte määramisel kasutatud, ning anda arvamus selle kohta, kas ühendav makseasutus või e-raha asutus vastab käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõuetele. § 55. Ühinemisluba

(1)Ühinemisloa saamiseks esitab ühendav makseasutus või ühendav e-raha asutus või ühinevad makseasutused või ühinevad e-raha asutused ühiselt Finantsinspektsioonile taotluse (edaspidi käesolevas peatükis ühinemisloa taotlus), millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) ühinemisleping või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri; 2) ühinemisaruanne; 3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutav; [RT I, 02.11.2011, 1 - jõust. 12.11.2011] 4) audiitori aruanne; 5)

§ 15

lõike 1 punktides 13 ja 14 nimetatud andmed ja dokumendid ühendava makseasutuse või ühendava e-raha asutuse kohta; 6)

§-s 16 sätestatud äriplaan ühinemisele järgneva kolme aasta kohta; 7)

§-s 50 sätestatud sise-eeskirjade projekt.

(2)Ühinemisloa saamiseks makseasutuste ühinemise või e-raha asutuste ühinemise korral uue makseasutuse või uue e-raha asutuse asutamise teel esitavad ühinevad makseasutused või ühinevad e-raha asutused ühiselt Finantsinspektsioonile ühinemisloa taotluse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) ühinemisleping või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri; 2) ühinemisaruanne; 3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutav; [RT I, 02.11.2011, 1 - jõust. 12.11.2011] 4) audiitori aruanne; 5)

§-s 15 sätestatud tegevusloa taotlus. § 56. Ühinemisloa taotluse menetlemine ja ühinemisloa andmise otsus

(1)Ühinemisloa taotluse menetlemisele, esitatud andmete ja dokumentide kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas ühinemisloa taotlejal on makseteenuste või e-raha teenuste pakkumiseks piisavad võimalused ja kas ühendav makseasutus või ühendav e-raha asutus vastab käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele, kohaldatakse

§-s 17 sätestatut.

(2)Finantsinspektsioon teeb otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel taotluse saamisest arvates.

(3)Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta toimetab Finantsinspektsioon viivitamata ühendavale makseasutusele või ühendavale e-raha asutusele või ühinevatele makseasutustele või ühinevatele e-raha asutustele kätte.

(4)Ühinevate makseasutuste või ühinevate e-raha asutuste tegevuslubade kehtivuse lõpetamise makseasutuste või e-raha asutuste ühinemise korral uue makseasutuse või uue e-raha asutuse asutamise teel otsustab Finantsinspektsioon koos ühinemise tulemusel asutatavale makseasutusele või e-raha asutusele tegevusloa andmise otsustamisega, kusjuures otsus ei jõustu varem kui uue makseasutuse või uue e-raha asutuse äriregistrisse kandmise päeval.

(5)Ühendatava makseasutuse või ühendatava e-raha asutuse tegevusloa kehtivuse lõpetamise makseasutuste või e-raha asutuste ühinemise korral otsustab Finantsinspektsioon koos ühendavale makseasutusele või ühendavale e-raha asutusele ühinemisloa andmise otsustamisega.

(6)Finantsinspektsioon avalikustab ühinemisloa andmise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel. §

Ühinemisloa andmisest keeldumise alused Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui: 1) ühendava või uue makseasutuse või ühendava või uue e-raha asutuse juhid ei vasta käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele; 2) ühinemise tagajärjel rikutakse käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud investeerimispiiranguid; 3) ühendava või uue makseasutuse või ühendava või uue e-raha asutuse finantsseisund ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 4) ühinemisleping ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele; 5) ühendava või uue makseasutuse või ühendava või uue e-raha asutuse ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab makseasutuse või e-raha asutuse üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist; 6) ühinemine võib muul põhjusel kahjustada makseasutuse või e-raha asutuse klientide või teiste võlausaldajate huve. §
Ühinemisest teavitamine

(1)Ühinevad makseasutused ja ühinevad e-raha asutused peavad avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta viivitamata vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning oma veebilehel selle olemasolu korral.

(2)Ühinemise äriregistrisse kandmise avalduse esitab makseasutus või e-raha asutus viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühinemisteate avaldamist. 7. peatükk TEGEVUSELE ESITATAVAD NÕUDED § 59. Makseagentide kasutamine

(1)Makseagent on volituse alusel tegutsev makseasutuse füüsilisest või juriidilisest isikust esindaja, kes võib osutada makseasutuse nimel

§ 3lõikes 1 nimetatud makseteenuseid. Makseagendile võib nimetatud tegevus olla ka kõrvaltegevus.

(2)Kui makseasutus kavatseb oma teenuseid osutada makseagendi vahendusel, peab ta esitama Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) makseagendi nimi või nimetus ja makseagendi juhtimisega seotud isikute nimed; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 2) makseagendi aadress; 3) kirjeldus makseagendi rakendatavate sisekontrolli meetmete kohta, millega täidetakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevaid nõudeid; 4) informatsioon, mis kinnitab makseagendi või tema juhtimisega seotud isikute usaldusväärsust, kui agent ei ole

§ 3lõikes 6 nimetatud makseteenuse pakkuja; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust.

13.01.2018] 5) makseagendi vahendusel osutatavad makseteenused; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 6) makseagendi äriregistri kood või isikukood. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(3)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas makseagendil on teenuste pakkumiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab

ga tema suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid makseagendiga seotud asjaolusid, nõuab Finantsinspektsioon lisaandmete ja -dokumentide esitamist makseasutuse klientide huvide ja õiguste kaitseks. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(4)Makseasutus informeerib Finantsinspektsiooni viivitamata muutustest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetes ja makseagendi kasutamise lõpetamisest. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]

(5)Makseasutus on kohustatud tagama, et makseagent annab klientidele teavet selle kohta, kelle nimel ta tegutseb. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] § 60. Makseagentide nimekiri

(1)Makseagendina võib tegutseda

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.