← Eesti

Audiitortegevuse seadus

Lühidalt

See seadus sätestab audiitortegevuse õiguslikud alused Eestis, reguleerides vandeaudiitorite ja siseaudiitorite tegevust ning neile esitatavaid nõudeid. Samuti määratleb see Audiitorkogu rolli ja audiitortegevuse järelevalve alused.

Mida see reguleerib

Keda see puudutab

Peamised punktid

Seaduse tekst
Obsah (25)§ 3§ 34§ 81§ 76§ 44§ 20§ 23§ 19§ 121§ 103§ 7§ 148§ 70§ 37§ 22§ 46§ 13§ 89§ 62§ 99§ 39§ 79§ 57§ 87§ 91

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.01.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 07.01.2025, 13 Audiitortegevuse seadus1 Vastu võetud 27.01.2010

ga sätestatakse: 1) majandusarvestusala (edaspidi arvestusala) audiitortegevuse õiguslikud alused; 2) vandeaudiitorile ja audiitorettevõtjale esitatavad nõuded; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 3) vandeaudiitori ja vandeaudiitorite ühingu tegevuse õiguslikud alused ja vastutus; 4) atesteeritud siseaudiitorile ja avaliku sektori siseaudiitorile (edaspidi siseaudiitorid) esitatavad nõuded; 5) siseaudiitorite tegevuse õiguslikud alused avaliku sektori ja avaliku huvi üksustes; 6) auditi ja ülevaatuse kohustus, auditikomitee tegevuse alused ning siseaudiitorite õigus kutsetegevuseks; 7) Audiitorkogu õiguslik seisund, pädevus ja vastutus, samuti tegevuse ja töökorralduse ning rahastamise alused; 8) siseaudiitorite, vandeaudiitorite, audiitorettevõtjate ja Audiitorkogu üle järelevalve teostamise alused; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 9) audiitortegevuse registri (edaspidi register) tegevuse alused. § 2. Seaduse kohaldamine

(1)Teistes seadustes kasutatud arvestusalaga seotud mõistet «audiitor» käsitatakse

tähenduses audiitorettevõtjana.

(2)Teistes seadustes

tähenduses vandeaudiitori kohta sätestatut kohaldatakse ka audiitorettevõtjale, kui teistest seadustest ei tulene teisiti.

(3)Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades

erisusi. § 3. Vandeaudiitor

(1)Vandeaudiitor on finantsvandeaudiitor ja kestlikkusvandeaudiitor.
(2)Finantsvandeaudiitor on vandeaudiitor, kellel on finantsvandeaudiitori kutse ja kes vastab käesolevas seaduses finantsvandeaudiitorile sätestatud nõuetele.
(3)Kestlikkusvandeaudiitor on vandeaudiitor, kellel on kestlikkusvandeaudiitori kutse ja kes vastab käesolevas seaduses kestlikkusvandeaudiitorile sätestatud nõuetele. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] § 4. Avaliku sektori vandeaudiitor
(1)Avaliku sektori vandeaudiitor on vandeaudiitor, kellel on avaliku sektori vandeaudiitori kutsetase ja kes vastab käesolevas seaduses avaliku sektori vandeaudiitorile sätestatud nõuetele.
(2)Vandeaudiitor, kellel on

§ 3

lõigetes 2 ja 3 nimetatud kutse ning kes omab või taotleb avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaset, antakse kutsetase mõlemale kutsele. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] §

  1. Atesteeritud siseaudiitor () Atesteeritud siseaudiitor on isik, kes on sooritanud kutseeksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning kellele valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ministeeriumi ametniku otsusega on antud siseaudiitori kutse. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] §
  2. Avaliku sektori siseaudiitor

(1)Avaliku sektori siseaudiitor on isik, kellele valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ministeeriumi ametniku otsusega on antud avaliku sektori üksuse siseaudiitori või avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetase. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
(2)Avaliku sektori üksuse siseaudiitor on isik, kes on sooritanud

§ 34

lõike 1 punktis 2 nimetatud alamosa ja kutseeksami avaliku õiguse eriosa ning kellele valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ministeeriumi ametniku otsusega on antud avaliku sektori üksuse siseaudiitori kutsetase. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]

(3)Avaliku sektori ühingu siseaudiitor on isik, kes on sooritanud

§ 34

lõike 1 punktis 1 nimetatud alamosa ning kellele valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ministeeriumi ametniku otsusega on antud avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetase. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] § 7. Audiitorettevõtja

(1)Vandeaudiitor, välja arvatud

§ 81

lõikes 3 nimetatud isik, osutab vandeaudiitori kutseteenust audiitorettevõtja kaudu. Vandeaudiitori poolt vandeaudiitori kutseteenuse osutamine on audiitorettevõtja ettevõtlus.

(2)Audiitorettevõtja on vandeaudiitorite ühing või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeaudiitor.
(3)Vandeaudiitorite ühing (edaspidi audiitorühing) on äriühing, mille üheks tegevusalaks on vandeaudiitori kutseteenuse osutamine. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(4)Eestis võib vandeaudiitori kutsenimetuse all vandeaudiitori kutseteenust osutada üksnes audiitorettevõtja, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(5)Audiitorettevõtjat ja vandeaudiitorit loetakse omavahel seotuks, kui: 1) vandeaudiitor ise on füüsilisest isikust ettevõtjana audiitorettevõtja; 2) vandeaudiitor on audiitorühingu seadusjärgne esindaja või prokurist; 3) vandeaudiitoril on enamus audiitorühingu osade või aktsiatega esindatud häältest või 4) vandeaudiitori lahkumisel audiitorühingust jääks täitmata

§ 76lõikes 3 sätestatud nõue.

[RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015] §

  1. Vandeaudiitorite võrgustik Vandeaudiitorite võrgustik on struktuur, millesse kuuluvate vandeaudiitorite või audiitorühingute eesmärk on koostöö ja kasumi või kulude jagamine või millesse kuulujatel on ühised omanikud, kontroll- või juhtorganid, ühine kvaliteedikontroll, äristrateegia, kaubamärk või ühised kutsealased ressursid. §
  2. Ärinimi ja nime kaitse

(1)Sõna «vandeaudiitor» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma tegevuses või ärinimes kasutada üksnes vandeaudiitor või audiitorettevõtja, arvestades äriseadustikus ärinime kohta sätestatut.
(2)Sõna «audiitorühing» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma majandustegevuses või ärinimes kasutada üksnes audiitorühing, arvestades äriseadustikus ärinime kohta sätestatut.
(3)Sõna «audiitorettevõtja» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma tegevuses või ärinimes kasutada üksnes audiitorettevõtja, arvestades äriseadustikus ärinime kohta sätestatut.
(4)Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeaudiitor ei või sama ärinime all tegutseda tegevusalal, mis pole vandeaudiitori kutseteenuse osutamine või muu äritegevus

§ 44lõikes 3^1 sätestatud tähenduses. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] § 10. Pädev asutus

(1)

tähenduses on pädev asutus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) või kolmanda riigi organ, mille ülesanne on vandeaudiitorite või audiitorühingute tegevuse reguleerimine või järelevalve.

(2)

tähenduses on kolmas riik iga riik, mis ei ole lepinguriik.

(3)Eestis on pädevaks asutuseks audiitortegevuse järelevalve nõukogu. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] § 11. Kolmanda riigi vandeaudiitor ()

tähenduses on kolmanda riigi vandeaudiitor füüsiline isik või mis tahes õigusliku vormiga juriidiline isik või üksus, kes teeb kolmandas riigis registreeritud äriühingu raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditit või ülevaatust ja kes ei ole lepinguriigi vandeaudiitor ega audiitorühing ning keda ei ole sellisena tunnustatud. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] § 12. Avaliku sektori üksus ja ühing

(1)

tähenduses on avaliku sektori üksus Eesti Vabariik avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), riigiraamatupidamiskohustuslane raamatupidamise seaduse tähenduses, riigi tulundusasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik ning riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku enamusosalusega või valitseva mõju all olev äriühing, sihtasutus, mittetulundusühing või konsolideerimisgrupp, mille konsolideeriv üksus raamatupidamise seaduse tähenduses on käesolevas lõikes nimetatud avaliku sektori üksus.

(2)

tähenduses on avaliku sektori ühing avaliku sektori üksuse enamusosalusega või valitseva mõju all olev äriühing, sihtasutus, mittetulundusühing või konsolideerimisgrupp. § 13. Avaliku huvi üksus

(1)

tähenduses on avaliku huvi üksus: 1) äriühing, mille väärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul väärtpaberituru seaduse tähenduses; 2) äriühing, mis on krediidiasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses; 3) äriühing, mis on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse tähenduses; 4) [kehtetu - RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] 5) [kehtetu - RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

(2)[Kehtetu - RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
(3)[Kehtetu - RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
  1. peatükk KUTSEEKSAM, KUTSE JA KUTSETASE
  2. jagu Kutseeksam §
  3. Kutseeksami korraldus
(1)Kutseeksamit korraldatakse ja sooritatakse vastavalt käesolevale seadusele ja kutseeksami korrale, kasutades võimaluse korral registri infosüsteemi.
(2)Kutseeksamit korraldab Rahandusministeerium ja võtab vastu kutseeksami eksamikomisjon (edaspidi eksamikomisjon), kui kutseeksami korras ei ole sätestatud teisiti.
(3)Kutseeksami korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4)Kutseeksami programmi alusel koostatud kutseeksami küsimustest ja ülesannetest võib kutseeksamil kasutamiseks valida küsimusi ja ülesandeid õigusakti redaktsiooni kohta, mis on avaldatud vähemalt kaks kuud enne kutseeksami toimumise päeva. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(5)Kutseeksamil eksamineeritavale esitatavad küsimused ja ülesanded valitakse kutseeksami programmi alusel koostatud kutseeksami küsimuste ja ülesannete hulgast juhuslikult. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(6)Kutseeksam korraldatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas. Kutseeksami toimumise aja ja koha ning dokumentide esitamise tähtaja määrab audiitortegevuse järelevalve nõukogu (edaspidi järelevalvenõukogu).
(7)Kutseeksam korraldatakse eesti keeles ning kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Eksamineeritava isiksuseomaduste sobivuse hindamiseks võib korraldada vestluse ja arvestada suuliselt antavaid selgitusi.
(8)Selleks et tagada hindamise objektiivsus, kasutatakse eksamineeritava isikuandmeid kutseeksamil kodeeritult, välja arvatud isiksuseomaduste sobivuse hindamiseks korraldataval vestlusel.
(9)Kutseeksami korraldamisel registri infosüsteemi sisestatud või selle vahendusel esitatud või edastatud andmed ei ole avalikud. § 15. Eksamikomisjon
(1)Eksamikomisjon moodustatakse vähemalt viieliikmelisena.
(2)Eksamikomisjoni liikmed ja esimehe nimetab ning kutsub tagasi järelevalvenõukogu.
(3)Eksamikomisjoni liikme volituste tähtaeg on kolm aastat eksamikomisjoni liikmeks nimetamisest arvates.
(4)Eksamikomisjoni töökord sätestatakse kutseeksami korras.
(5)Eksamikomisjoni esimees korraldab eksamikomisjoni tegevust ja selle asjaajamist. § 16. Kutseeksamitasu
(1)Kutseeksamitasu on kutseeksami korraldamise ja vastuvõtmise eest eksamineeritavalt võetav tasu.
(2)Kutseeksamitasu maksimaalne suurus on: 1) raamatupidamise eriosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 400 eurot; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 1^1) kestlikkusarvestuse eriosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 400 eurot; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 2) vandeaudiitori eriosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 400 eurot; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 3) tunnustamise sobivustesti korraldamise ja vastuvõtmise eest 650 eurot; 4) avaliku õiguse eriosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 150 eurot; 5) siseaudiitori kutsetegevuse standardite alamosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 150 eurot; 6) avaliku sektori siseaudiitori alamosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 900 eurot; [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015] 7) siseaudiitori atesteerimise alamosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 1300 eurot. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(3)Kutseeksamitasu kasutatakse kutseeksami korraldamise ja vastuvõtmise kulude katmiseks.
(4)Kutseeksami korras sätestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kutseeksamitasude suuruse määramise alused.
(5)Kutseeksami korras võib sätestada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 nimetatud tasu osade kaupa maksmise tingimused. § 17. Teadmiste, oskuste ja isiksuseomaduste kontrollimine
(1)Eksamikomisjon kontrollib ja hindab koos isiksuseomadustega kutseeksamil ka eksamineeritava kutsetegevuse alustamiseks või jätkamiseks vajalikku ettevalmistuse taset, teadmisi, oskusi ja vilumusi.
(2)Järelevalvenõukogu võib eksamineeritavat kutseeksamile mitte lubada, kui eespool nimetatud isik: 1) ei vasta

§ 20

lõike 1 punktides 1 ja 3 ning lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) ei täida

§ 23lõikes 5 sätestatud kohustust; 3) ei ole hea mainega või usaldusväärne. § 18. Kutseeksami sooritamine

(1)Eksamineeritava kutseeksami jao või alamosa sooritamisel antud vastuseid hinnatakse pallides ühest sajani. Eraldi hinnatakse eksamineeritava isiksuseomaduste sobivust kutsetegevuseks.
(2)Eksamineeritava vastuste hindamise tulemuseks on kutseeksami jao või alamosa sooritamist hindavate eksamikomisjoni liikmete antud pallide aritmeetiline keskmine, mis ümardatakse täisarvuks. Kutseeksami jao või alamosa tulemus alla 60 palli on mitterahuldav.
(3)Isiksuseomadusi hinnatakse sobivaks või mittesobivaks. Mittesobivaks hinnatud isiksuseomaduste otsust peab põhjendama.
(4)Eksamineeritava vastuste hindamise tulemused ja isiksuseomaduste hinnangu kannab eksamikomisjon eksamiprotokolli.
(5)Kutseeksam loetakse sooritatuks, kui kõik kutseeksami jaod või alamosad, mida eksamineeritav on kohustatud sooritama, on sooritatud.
(6)Kutseeksami jagu või alamosa jääb sooritamata, kui tulemus on mitterahuldav või kui eksamineeritava isiksuseomadusi ei peeta sobivaks.
(7)Kutseeksami sooritatuse otsustab kutseeksami tulemuste põhjal järelevalvenõukogu.
(8)Pärast kutseeksami sooritatuse otsustamist teavitab järelevalvenõukogu viivitamata eksamineeritavaid kutseeksami tulemustest. § 19. Kutseeksami jaod ja alamosad
(1)Kutseeksami jaod on: 1) raamatupidamise eriosa; 1^1) kestlikkusarvestuse eriosa; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 2) vandeaudiitori eriosa; 3) avaliku õiguse eriosa; 4) siseaudiitori eriosa; 5) tunnustamise sobivustest.
(2)Kutseeksami jao võib jaotada alamosadeks. Lisaks käesolevas seaduses sätestatule võib järelevalvenõukogu oma otsusega moodustada alamosasid ja neid rühmitada.
(3)Vandeaudiitori või siseaudiitori eriosa üheks alamosaks võib olla järelevalvenõukogu määratud teemal essee kirjutamine. Essee alusel hinnatakse eksamineeritava isiksuseomaduste sobivust vandeaudiitori või siseaudiitori kutsetegevuseks. § 20. Eksamineeritava kohustused seoses kutseeksamiga
(1)Eksamineeritav peab: 1) omama vähemalt bakalaureusekraadi või rakenduskõrghariduse diplomit või nendega samaväärset haridusalast kvalifikatsiooni enne kutseeksami tegemiseks avalduse esitamist; 2) sooritama kutseeksami jaod või alamosad, mis on sätestatud käesolevas seaduses või järelevalvenõukogu otsusega; 3) tasuma kutseeksamitasu enne kutseeksami tegemiseks avalduse esitamist.
(2)Eksamineeritav peab olema enne kutseeksami tegemiseks avalduse esitamist praktiseerinud käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud korras: 1) [kehtetu - RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 1^1) vähemalt kolm aastat raamatupidamise aastaaruande, konsolideeritud aastaaruande või muu sarnase aruande audiitorkontrolli tegemist mõnes lepinguriigis tunnustatud vandeaudiitori juhendamisel, kui ta taotleb finantsvandeaudiitori kutset; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 1^2) vähemalt kaheksa kuud käesoleva lõike punktis 1^1 nimetatud perioodist kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegemist või muude kestlikkusega seotud teenuste osutamist mõnes lepinguriigis tunnustatud vandeaudiitori juhendamisel, kui ta taotleb kestlikkusvandeaudiitori kutset; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 2) tunnustatud siseaudiitori juhendamisel vähemalt kaks aastat, kui ta taotleb siseaudiitori kutset või kutsetaset.
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõue loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb finantsvandeaudiitori kutset ja tõendab käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt seitse aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja arvestuse valdkonnas. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] (3^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõue loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb kestlikkusvandeaudiitori kutset ja tõendab lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt seitse aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised keskkonna-, sotsiaal-, ühingu üldjuhtimise, õiguse ja arvestuse valdkonnas. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1^1 sätestatud nõuded loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb finantsvandeaudiitori kutset ja tõendab käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt 15 aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja arvestuse valdkonnas. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] (4^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1^2 sätestatud nõuded loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb kestlikkusvandeaudiitori kutset ja tõendab lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt 15 aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised keskkonna-, sotsiaal-, ühingu üldjuhtimise, õiguse ja arvestuse valdkonnas. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud nõue loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb siseaudiitori kutset või kutsetaset ja tõendab käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt viis aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja sisekontrolli valdkonnas. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015] (5^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 2 sätestatud nõue loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetaset ja tõendab käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt viis aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja sisekontrolli valdkonnas. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(6)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud nõue loetakse täidetuks avaliku sektori üksuses töötava isiku puhul, kes taotleb vandeaudiitori kutset ja tõendab, et ta on vähemalt kolm aastat töötanud Riigikontrollis vandeaudiitori juhendamisel ametikohal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja arvestuse valdkonnas.
(7)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud korrad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(8)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud kutseeksamitasu tasumise kohustuse võib eksamineeritava asemel täita avaliku sektori üksus, kus vandeaudiitori kutset, avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaset, siseaudiitori kutset või kutsetaset esmakordselt taotlev eksamineeritav töötab, või audiitorettevõtja. § 21. Kutseeksami programm
(1)Kutseeksami programmis esitatakse kutseeksamiga hõlmatavate valdkondade ja teemade seotus kutseeksami jagudega ning valdkondade ja teemade üksikasjalik liigendus.
(2)Kutseeksami programmi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3)Kutseeksami programmi koostab ja esitab Rahandusministeeriumile: 1)

§ 19lõike 1 punktide 1–2 ja 5 kohta Audiitorkogu; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust.

17.01.2025] 2)

§ 19lõike 1 punkti 3 kohta Riigikontroll.

(4)Kutseeksami korras sätestatakse, kas kutseeksami programmi alusel korraldab kutseeksami küsimuste, ülesannete ja näidisvastuste koostamist ning avalikkusele kättesaadavaks tegemist Audiitorkogu või muu isik. Avalikkusele tehakse kättesaadavaks kõik kutseeksami küsimused ja ülesanded ning kuni pool näidisvastustest. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(5)

§ 121

lõikes 6 nimetatud siseaudiitorite kutsekomisjon teeb vajaduse korral ettepanekuid kutseeksami programmi ja selle alusel koostatud kutseeksami siseaudiitori eriosa küsimuste, ülesannete või näidisvastuste kohta. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

(6)Kutseeksami programmi kehtestamisel ning selle alusel küsimuste, ülesannete ja näidisvastuste koostamisel ning avalikkusele kättesaadavaks tegemisel võib arvestada rahvusvaheliselt tunnustatud vande- või siseaudiitorite organisatsioonide soovitusi ja nõudeid. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015] § 22. Kutseeksami programmiga hõlmatavad valdkonnad ja teemad
(1)Kutseeksami programm hõlmab vandeaudiitori ja siseaudiitori kutsetegevuse ulatuses vähemalt järgmised valdkonnad: 1) arvestus, sealhulgas raamatupidamine, kestlikkusarvestus ja audiitortegevus; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 2) ettevõtte rahandus; 3) õigus; 4) juhtimine; 5) infotehnoloogia; 6) matemaatika ja statistika.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkonnad liigendatakse vähemalt järgmisteks teemadeks, hõlmates nii teoreetilisi kui ka praktilisi aspekte: 1) finantsarvestus; 2) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ja nende tõlgendused; 3) Eesti finantsaruandluse standard ja selle tõlgendused; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 4) kulu-, juhtimis- ja maksuarvestus; 5) vande- ja siseaudiitori ning audiitorühingu tegevuse alused; 6)

§-des 46 ja 70 sätestatud kutsetegevuse standardid ja tõlgendused; 7) riskijuhtimine, sisekontroll ja siseaudiitori kutsetegevus; 8) ühinguõigus, sealhulgas ühingu üldjuhtimise hea tava; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 9) majandushaldusõigus; 10) kaubandusõigus; 11) võlaõigus; 12) tööõigus; 13) pankrotiõigus; 14) maksuõigus; 15) riigiõigus; 16) haldusmenetlus; 17) mikro- ja makroökonoomika; 18) äri- ja avaliku sektori juhtimine; 19) Euroopa kestlikkusaruandluse standardid ja nende tõlgendused; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 20) kestlikkusanalüüs; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 21) keskkonnaõigus; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 22) kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] § 23. Kutseeksami tegemiseks esitatavad dokumendid

(1)Kutseeksami tegemiseks esitab eksamineeritav registri infosüsteemi vahendusel: [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] 1) avalduse kutseeksami tegemiseks, näidates eri- ja alamosa, kui see on asjakohane; 2) elulookirjelduse, sealhulgas kontaktandmed; 3)

§ 20lõike 1 punktis 3 nõutud kutseeksamitasu tasumist tõendava dokumendi koopia.

(2)Eksamineeritav kinnitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel esitatavas avalduses muu hulgas: 1) kõigi esitatud ja esitatavate andmete õigsust; 2) oma head mainet ja usaldusväärsust.
(3)Täiendavale kutseeksamile suunatud eksamineeritav esitab registri infosüsteemi vahendusel kutseeksami tegemiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud dokumendid või nende koopiad.
(4)Eksamineeritava esitatud andmetes või dokumentides kutseeksami perioodi kestel toimunud muudatustest teatab eksamineeritav viivitamata pärast muudatuste tegemist või nendest teadasaamist ja esitab uued andmed, dokumendid või nende koopiad.
(5)Kui eksamineeritav on esitanud valeandmeid või ei ole esitanud kõiki käesolevas seaduses kutseeksami tegemiseks nõutud andmeid, dokumente või nende koopiaid või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, on kutseeksami korraldajal õigus nõuda eksamineeritavalt puuduste kõrvaldamist. Eksamineeritav on kohustatud puudused kõrvaldama kutseeksami korras sätestatud organi või isiku poolt ettenähtud tähtaja jooksul.
  1. jagu Vandeaudiitori kutse andmine, äravõtmine ja vastastikune tunnustamine, kolmanda riigi vandeaudiitori registreerimine ning avaliku sektori vandeaudiitori erisused [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015] §
  2. Vandeaudiitori kutse taotleja ja vandeaudiitori kohustused seoses kutseeksamiga
(1)[Kehtetu - RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] (1^1) Finantsvandeaudiitori kutse taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud finantsvandeaudiitor peavad sooritama

§ 19lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kutseeksami eriosad.

[RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] (1^2) Kestlikkusvandeaudiitori kutse taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud kestlikkusvandeaudiitor peavad sooritama

§ 19lõike 1 punktides 1^1 ja 2 nimetatud kutseeksami eriosad.

[RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] (1^3) Avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme taotleja peab sooritama

§ 19lõike 1 punktis 3 nimetatud kutseeksami eriosa.

[RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] (1^4) Kutseeksami vandeaudiitori eriosa sooritamist finantsvandeaudiitori kutset taotledes arvestatakse ka kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlemisel ning vastupidi. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]

(2)Järelevalvenõukogu otsusega suunatakse vandeaudiitor täiendavale kutseeksamile, kui distsiplinaarmenetluse tulemusel selgub, et vandeaudiitori teadmiste või oskuste ebapiisavus seab ohtu vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi. Järelevalvenõukogu otsusega määratakse vandeaudiitorile tähtaeg täiendava kutseeksami sooritamiseks. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(3)Kui isik taotleb füüsilisest isikust kolmanda riigi vandeaudiitori või lepinguriigi vandeaudiitori kutse samaväärsuse tunnustamist

§-s 3 sätestatuga, peab ta sooritama

§ 19

lõike 1 punktis 5 nimetatud tunnustamise sobivustesti Eestis kehtivate vandeaudiitori tööks vajalike õigusaktide tundmise kohta vastavalt käesolevale seadusele. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] § 25. Avaliku sektori vandeaudiitori kohustused seoses kutseeksamiga Avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud avaliku sektori vandeaudiitor peavad sooritama

§ 19lõike 1 punktides 1–3 nimetatud kutseeksami jaod.

§

  1. Kutseeksami raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa [Kehtetu - RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] §
  2. Kutseeksami vandeaudiitori eriosa ja tunnustamise sobivustesti tegemiseks esitatavad dokumendid

(1)Lisaks

§ 23

lõikes 1 sätestatule esitab eksamineeritav kutseeksami vandeaudiitori eriosa tegemiseks registri infosüsteemi vahendusel järelevalvenõukogule: [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] 1) haridust tõendava dokumendi koopia, mis kinnitab

§ 20

lõike 1 punktis 1 sätestatud nõude täitmist; 2)

§ 20

lõike 7 alusel kehtestatud korras sätestatud dokumendi koopia, mis kinnitab

§ 20

lõike 2 punktis 1 sätestatud nõude täitmist; 3) tõendi koopia käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud dokumendi koopia asemel, kui soovitakse kasutada

§ 20lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud võimalust.

(2)Lisaks

§ 23

lõikes 1 sätestatule esitab eksamineeritav, kes on teise lepinguriigi vandeaudiitor, järelevalvenõukogule kutseeksami tunnustamise sobivustesti tegemiseks registri infosüsteemi vahendusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide koopiate asemel

tähenduses vandeaudiitoriks olemist kinnitava, päritolumaa pädeva asutuse audiitortegevuse registri väljavõtte koopia, mis peab sisaldama vähemalt vastava registri andmeid ja vandeaudiitori registrinumbrit. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

(3)Lisaks

§ 23

lõikes 1 sätestatule esitab eksamineeritav füüsilisest isikust kolmanda riigi vandeaudiitor kutseeksami tunnustamise sobivustesti tegemiseks registri infosüsteemi vahendusel järelevalvenõukogule: [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide koopiate asemel

tähenduses vandeaudiitoriks olemist kinnitava, päritolumaa pädeva asutuse audiitortegevuse registri väljavõtte koopia, mis peab sisaldama vähemalt vastava registri andmeid ja vandeaudiitori registrinumbrit; 2) päritolumaa pädeva asutuse kinnitatud tõendi koopia, et tunnustamist taotlev isik vastab käesolevas seaduses vandeaudiitori kohta sätestatuga samaväärsetele nõuetele; 3) tõendi koopia, et tunnustamist taotlev isik on päritolumaal allutatud pädeva asutuse järelevalvele, mis on tunnistatud samaväärseks Euroopa Liidus kehtiva regulatsiooniga. § 28. Vandeaudiitori kutse andmine

(1)Kutseeksami sooritanud vandeaudiitori kutse taotlejale antakse vandeaudiitori kutse järelevalvenõukogu otsusega. Järelevalvenõukogu kannab kutset kinnitava märke registrisse.
(2)Järelevalvenõukogu teatab kutse andmisest või sellest keeldumisest vandeaudiitori kutse taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] § 29. Avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme andmine
(1)Kutseeksami sooritanud avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme taotlejale antakse avaliku sektori vandeaudiitori kutsetase järelevalvenõukogu otsusega. Järelevalvenõukogu kannab kutsetaset kinnitava märke registrisse.
(2)Järelevalvenõukogu teatab avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme andmisest või sellest keeldumisest kutsetaseme taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] § 30. Vandeaudiitori kutse vastastikune tunnustamine
(1)Kutseeksami sooritanud füüsilisest isikust kolmanda riigi vandeaudiitori ja lepinguriigi vandeaudiitori kutse

§-s 3 sätestatuga samaväärsuse tunnustamise otsustab järelevalvenõukogu. Järelevalvenõukogu kannab kutse tunnustamist kinnitava märke registrisse. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kutse tunnustamist taotlevale ja tunnustatud kutsega isikule kohaldatakse käesolevas seaduses vandeaudiitori kohta sätestatut.
(3)Järelevalvenõukogu keeldub kutse tunnustamisest, kui kutse tunnustamise taotleja ei vasta käesolevas seaduses vandeaudiitori kohta sätestatud nõuetele. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(4)Järelevalvenõukogu teatab kutse tunnustamisest või sellest keeldumisest vandeaudiitori kutse tunnustamise taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] § 30^1. Kolmanda riigi vandeaudiitori registreerimine
(1)Kolmanda riigi vandeaudiitor registreeritakse registris, kui ta: 1) esitab vandeaudiitori aruande selle kolmanda riigi äriühingu raamatupidamise aastaaruande, kestlikkusaruande või konsolideeritud aruande kohta, kelle emiteeritud väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti reguleeritud väärtpaberiturule; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 2) allub Eesti audiitortegevuse järelevalvele või kolmanda riigi audiitortegevuse järelevalvele, mis on samaväärne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/668/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 09.06.2006, lk 87–107), artiklites 29, 30 ja 32 sätestatuga; 3) vastab vandeaudiitorile ja audiitorettevõtjale käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ artikli 45 lõikes 5 viidatud nõuetega samaväärsetele nõuetele. (1^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud registreerimiskohustuse täitmata jätmise korral on kolmanda riigi vandeaudiitori või audiitorettevõtja koostatud audiitorkontrolli aruanne tühine. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
(2)Kolmanda riigi vandeaudiitorit ei pea registris registreerima, kui: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud äriühing emiteerib üksnes väärtpaberituru seaduse § 184^2 tähenduses võlaväärtpabereid, mis on võetud Eesti turule kauplemisele ja mille nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot või mis vastasid emiteerimise päeval vähemalt 100 000 eurole, kui need on nomineeritud muus valuutas, või [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] 2) Eesti on kolmanda riigiga, mille äriühingu väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti reguleeritud väärtpaberiturule, sõlminud vastastikuse kokkuleppe vandeaudiitori registreerimise kohustuse kohaldamata jätmise ja järelevalvele allutamata jätmise kohta. Vastastikuse kokkuleppe sõlmimise eelduseks on kolmanda riigi vandeaudiitori allumine kolmandas riigis avaliku järelevalve, kvaliteedikontrolli, uurimise ja sanktsioonide süsteemile, mis on samaväärne käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ artiklites 29, 30 ja 32 sätestatuga.
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud samaväärsust hindab Euroopa Komisjon. Kuni Euroopa Komisjon ei ole otsust teinud, võib samaväärsust hinnata järelevalvenõukogu, kes võib hinnangu andmisel tugineda mõne teise liikmesriigi samaväärsuse hinnangule. Järelevalvenõukogu esitab samaväärsuse hinnangu Euroopa Komisjonile. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud samaväärsust hindab järelevalvenõukogu, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ artikli 45 lõikes 6 sätestatud erisust. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] § 31. Vandeaudiitori vanne
(1)Vandeaudiitori kutse saanud ja tunnustatud kutsega isik annab järelevalvenõukogule vande: «Tõotan kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja muude õigusaktidega, kutse-eetikaga ja vandeaudiitori kutsetegevuse standarditega täita erapooletult kõiki neid kohustusi, milleks vandeaudiitori kutsetegevus mind kohustab.»
(2)Vande andja kirjutab vande tekstile alla ja märgib vande andmise kuupäeva.
(3)Allkirjastatud vande teksti säilitab Audiitorkogu.
(4)Järelevalvenõukogu kannab vande vastuvõtmist kinnitava märke registrisse. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015] § 32. Vandeaudiitori kutse äravõtmine ja selle kaotamine [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(1)Järelevalvenõukogu otsustab vandeaudiitori kutse äravõtmise vandeaudiitori avalduse alusel. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015] (1^1) Vandeaudiitori kutse saanud isik kaotab kutse, kui ta ei ole mõjuva põhjuseta andnud vannet 45 päeva jooksul pärast kutse saamist. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015] (1^2) Vandeaudiitor kaotab kutse, kui ta on

§ 103lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul Audiitorkogust välja arvatud. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

(2)Kui vandeaudiitori, kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori või

§ 7

lõike 5 tähenduses nendega seotud audiitorettevõtja suhtes on alustatud kvaliteedikontrolli, distsiplinaarmenetlust, kaebuse menetlust, väärteomenetlust või uurimist, võib otsuse vandeaudiitori kutse äravõtmiseks või kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori registrist kustutamiseks vandeaudiitori avalduse alusel teha, kui vastav menetlus on lõpetatud. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

(3)Kutse tunnustamise lõpetamisele ja lõppemisele kohaldatakse vandeaudiitori kutse äravõtmise ja kutse kaotamise kohta sätestatut. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(4)Järelevalvenõukogu võib vandeaudiitori kutse ära võtta: [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] 1) vandeaudiitori tegevuse või kutsetegevuse aluste korduva või olulise rikkumise korral; [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] 2) teadvalt valeandmete esitamise korral vandeaudiitori kutse saamise või säilitamise eesmärgil või tunnustamisel või registrisse kande tegemisel; 3) seadusega vandeaudiitorile sätestatud nõuetele mittevastamise korral; 4) määratud ajal või ulatuses täiendava kutseeksami sooritamata jätmisel. (4^1) Järelevalvenõukogu otsustab finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori kutse äravõtmise teineteisest eraldi. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsus vandeaudiitori kutse äravõtmise kohta peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) vandeaudiitori kutse saanud isiku nimi ja isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 2) vandeaudiitori kutse andmise otsuse number ja aeg; 3) otsuse tegemise kuupäev; 4) vandeaudiitori kutse äravõtmise tinginud asjaolud koos viitega käesoleva paragrahvi lõike 4 punktile, mille alusel kutse ära võeti.
(6)Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatud rikkumistele kohaldatakse

§ 148lõikes 2 sätestatud aegumistähtaegu.

(7)Järelevalvenõukogu teatab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsusest kirjalikult ja viivitamata isikule, kellelt vandeaudiitori kutse ära võeti, ning teeb vastava kande registrisse. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsusest ja selle alustest teavitab järelevalvenõukogu viivitamata lepinguriikide pädevaid asutusi, millega on otsuses märgitud isik seotud

alusel registrisse tehtud tegutsemise koha märkega ning Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komiteed. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

(9)Vandeaudiitori kutse äravõtmisel võib isik, kellelt kutse ära võeti käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolude alusel, taotleda kutset uuesti kolme aasta möödumisel vandeaudiitori kutse äravõtmisest arvates, kuid mitte enne, kui karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
(10)Kui finantsvandeaudiitori kutse äravõtmisel jääb vandeaudiitorile alles

§ 3

lõikes 2 nimetatud kutse, säilib tal avaliku sektori vandeaudiitori kutsetase koos alles jäänud kutsega. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]

  1. jagu Siseaudiitori kutse ja kutsetaseme andmine, äravõtmine ning tunnustamine §
  2. Siseaudiitori kohustused ja piirangud seoses kutseeksamiga

(1)Avaliku sektori üksuse siseaudiitori kutsetaseme taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud avaliku sektori üksuse siseaudiitor peavad sooritama

§ 19

lõike 1 punktis 3 nimetatud kutseeksami jao ja

§ 34lõike 1 punktis 2 nimetatud alamosa.

(2)Avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetaseme taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud avaliku sektori ühingu siseaudiitor peavad sooritama

§ 34lõike 1 punktis 1 nimetatud alamosa.

(3)Siseaudiitori kutse taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud atesteeritud siseaudiitor peavad sooritama

§ 34lõike 1 punktis 3 nimetatud alamosa.

(4)Rahandusministeeriumi otsusega suunatakse siseaudiitor täiendavale kutseeksamile, kui siseaudiitori tegevuse või tegevusetuse tõttu tekib Rahandusministeeriumil põhjendatud kahtlus, et siseaudiitori teadmised või oskused võivad olla ebapiisavad või mittesobivad ulatuses, mis seaks ohtu siseaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi. Rahandusministeeriumi otsusega määratakse siseaudiitorile tähtaeg täiendava kutseeksami sooritamiseks.
(5)Täiendavale kutseeksamile suunatud siseaudiitor ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse tegemisest täiendava kutseeksami sooritamiseni tegeleda siseaudiitori kutsetegevusega nendel juhtudel, kus seadusega on sätestatud siseaudiitori kutse või kutsetaseme nõue.
(6)Täiendavale kutseeksamile suunatud siseaudiitorile võib Rahandusministeerium anda loa siseaudiitori kutsetegevusega seotud tehingute või toimingute lõpetamiseks.
(7)Otsuses, millega Rahandusministeerium annab loa siseaudiitori kutsetegevusega seotud tehingute või toimingute lõpetamiseks, tuleb märkida: 1) tehingud või toimingud, mille lõpetamiseks luba antakse; 2) loa kehtivuse tähtaeg, mis ei või ühegi käesoleva lõike punktis 1 sätestatud tehingu või toimingu jaoks olla pikem kui kümme tööpäeva loa andmise päevast arvates. § 34. Kutseeksami siseaudiitori eriosa
(1)Kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosadeks on vähemalt: 1)

§ 70lõikes 1 sätestatud siseaudiitori kutsetegevuse standardite alamosa; 2) avaliku sektori siseaudiitori alamosa; 3) siseaudiitori atesteerimise alamosa.

(2)Kutseeksami korras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud alamosade sisu määramisel võib lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud siseaudiitorite organisatsiooni soovitustest, nõuetest ja printsiipidest. § 35. Kutseeksami siseaudiitori eriosa tegemiseks esitatavad dokumendid Lisaks

§ 23

lõikes 1 sätestatule esitab eksamineeritav kutseeksami siseaudiitori eriosa tegemiseks registri infosüsteemi vahendusel: 1) haridust tõendava dokumendi koopia, mis kinnitab

§ 20

lõike 1 punktis 1 sätestatud nõude täitmist; 2)

§ 20

lõike 7 alusel kehtestatud korras sätestatud dokumendi koopia, mis kinnitab

§ 20

lõike 2 punktis 2 sätestatud nõude täitmist; 3) tõendi koopia käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 sätestatud dokumendi koopia asemel, kui soovitakse kasutada

§ 20lõikes 5 sätestatud võimalust. § 36. Siseaudiitori kutse ja kutsetaseme andmine ning tunnustamine

(1)Kutseeksami sooritanud siseaudiitori kutse või avaliku sektori üksuse või ühingu siseaudiitori kutsetaseme taotlejale antakse kutse või kutsetase valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ministeeriumi ametniku otsusega. Kutset või kutsetaset kinnitav märge kantakse registrisse valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ministeeriumi ametniku otsuse alusel. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
(2)Kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosaga sarnase eksami sooritanud või välisriigis siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni omandanud isik võib Rahandusministeeriumilt taotleda selle tulemuse tunnustamist kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa sooritamisena.
(3)Kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosaga sarnase eksami tulemuse ja välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni tunnustamisele kohaldatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadust. Kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosaga sarnase eksami tulemuse või välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni hindamise kriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Rahandusministeerium. [RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016] (3^1) Kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosaga sarnase eksami tulemuse ja välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni tunnustamisel ei kohaldata sobivustestile välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 14 lõiget 3, vaid valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega sobivustesti sisu ja läbiviimise korra. [RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]
(4)Rahandusministeerium teatab siseaudiitori kutse või avaliku sektori siseaudiitori kutsetaseme andmisest, tunnustamisest või sellest keeldumisest siseaudiitori kutse või avaliku sektori siseaudiitori kutsetaseme või selle tunnustamise taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 37. Siseaudiitori kutse ja kutsetaseme äravõtmine
(1)Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ministeeriumi ametnik võtab siseaudiitori kutse või kutsetaseme ära siseaudiitori avalduse alusel. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
(2)Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ministeeriumi ametnik otsustab siseaudiitori kutse või kutsetaseme äravõtmise: [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 1) siseaudiitorile või tema kutsetegevusele

§-des 66–75 sätestatu korduva või olulise rikkumise korral; 2) teadvalt valeandmete esitamise korral siseaudiitori kutse või kutsetaseme saamise või säilitamise eesmärgil või tunnustamisel või registrisse kande tegemisel; 3) seadusega siseaudiitorile sätestatud nõuetele mittevastamisel; 4) määratud ajal või ulatuses täiendava kutseeksami sooritamata jätmisel.

(3)Otsus siseaudiitori kutse või kutsetaseme äravõtmise kohta peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) siseaudiitori nimi ja isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 2) siseaudiitori kutse või kutsetaseme andmise otsuse number ja aeg; 3) otsuse tegemise kuupäev; 4) siseaudiitori kutse või kutsetaseme äravõtmise tinginud asjaolud koos viitega käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile, mille alusel kutse või kutsetase ära võeti.
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud rikkumistele kohaldatakse

§ 148lõikes 2 sätestatud aegumistähtaegu.

(5)Rahandusministeerium teatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsusest kirjalikult ja viivitamata isikule, kellelt siseaudiitori kutse või kutsetase ära võeti, ning teeb vastava kande registrisse.
(6)Atesteeritud siseaudiitori kutse äravõtmisega loetakse selle olemasolul ka avaliku sektori üksuse või ühingu siseaudiitori kutsetase äravõetuks. § 38. Siseaudiitori kutse ja kutsetaseme äravõtmise tagajärjed
(1)Nendel juhtudel, kus seadusega on sätestatud siseaudiitori kutse või kutsetaseme nõue, ei tohi siseaudiitor tegeleda siseaudiitori kutsetegevusega pärast siseaudiitori kutse või kutsetaseme äravõtmist.
(2)Pärast siseaudiitori kutse või kutsetaseme äravõtmist võib isik, kelle kutse või kutsetase võeti ära

§ 37

lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolude alusel, taotleda atesteeritud siseaudiitori kutset või avaliku sektori üksuse või ühingu siseaudiitori kutsetaset uuesti vähemalt kolme aasta möödudes siseaudiitori kutse või kutsetaseme äravõtmisest arvates. 3. peatükk VANDEAUDIITOR 1. jagu Vandeaudiitori tegevuse alused § 39. Vandeaudiitorile esitatavad nõuded

(1)Vandeaudiitor peab järgima kutse-eetika aluseid, mis sätestatakse vastavalt

§-le 46 eetikakoodeksis.

(2)Vandeaudiitor ja vandeaudiitori kutse taotleja peavad olema hea mainega ja usaldusväärsed.
(3)Vandeaudiitori ja vandeaudiitori kutse taotlejate mainet või usaldusväärsust tuleb pidada igal juhul kahjustatuks isikul: 1) kelle kohta karistusregistri andmetest ilmneb, et nimetatud isiku kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) kes on pankrotivõlgnik või kellel on kehtiv ärikeeld või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja; 3) kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise ja pankroti väljakuulutamisest või sundlõpetamisel kohtu poolt likvideerija määramisest või tegevusloa kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui kolm aastat või kui karistusandmed pole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
(4)Igal vandeaudiitoril peab olema talle menetlusdokumentide kättetoimetamiseks elektronposti aadress. See võib olla ühel või mitmel vandeaudiitoril ühine audiitorühinguga. Elektronposti aadress kuulub registri registrikaardi andmete koosseisu. § 40. Vandeaudiitorilt nõutav hoolsus ja kompetentsus
(1)Vandeaudiitor peab täitma oma kohustusi nõutava hoolsusega, olema objektiivne ja järgima vandeaudiitori kutsetegevuse head tava.
(2)Vandeaudiitoril on kohustus hoida oma teadmisi, oskusi ja vilumusi pidevalt tasemel, mis ei ohustaks vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteeti. § 41. Vandeaudiitori kutse kohane käitumine
(1)Vandeaudiitor on oma tegevuses kohustatud vältima mis tahes samme, mis võivad vandeaudiitori kutse, Audiitorkogu, selle organite või nende liikmete mainet, usaldusväärsust või autoriteeti kahjustada.
(2)Vandeaudiitori, audiitorühingu ja nende töö reklaamimisel või avalikkusele tutvustamisel ei tohi kasutada esitlusviisi ja vahendit, mis võivad vandeaudiitori kutse, Audiitorkogu, selle organite või nende liikmete mainet, usaldusväärsust või autoriteeti kahjustada.
(3)Vandeaudiitor ja audiitorühing ei tohi esitada liialdatud väiteid teenuste kohta, mida nad on õigustatud osutama, ning oma kvalifikatsiooni või kogemuste kohta. § 42. Vandeaudiitori täiendusõppe kohustus
(1)Vandeaudiitor on kohustatud täiendama oma teadmisi ja oskusi täiendusõppe korra kohaselt. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(2)Vandeaudiitori täiendusõppe korra kinnitab järelevalvenõukogu. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(3)Vandeaudiitor on kohustatud osalema Audiitorkogu tunnustatud või tema korraldatavas täiendusõppes valdkondades, mis on sätestatud

§-s 22, vähemalt 120 akadeemilise tunni ulatuses kolmeaastase arvestusperioodi jooksul. Vandeaudiitor on finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori kutse samaaegsel omamisel kohustatud lisaks käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud täiendusõppele osalema täiendusõppes valdkondades, mis on sätestatud

§-s 22, 40 tunni ulatuses kolmeaastase arvestusperioodi jooksul. Täiendusõppe mahust vähemalt 40 protsenti peab olema Audiitorkogu korraldatav täiendusõpe. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendusõppe kohustusest vähemalt 60 akadeemilist tundi peab vandeaudiitor täitma kahe aasta jooksul alates kolmeaastase arvestusperioodi algusest. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(5)Vandeaudiitori suhtes, kes osaleb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendusõppes lektorina, arvestatakse lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmisel juhendatud täiendusõppe ajalist kestust kahekordsena. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015] (5^1) Kui vandeaudiitor on arvestusperioodi jooksul osalenud täiendusõppes nõutavast mahust rohkem, arvestatakse enam osaletud tundide arv, kuid mitte rohkem kui 40 akadeemilist tundi, järgmise arvestusperioodi täiendusõppe kohustuse täitmiseks. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(6)Käesolevas paragrahvis vandeaudiitori kohta sätestatut ei kohaldata: 1) emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibijale; [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] 2) üle nelja kuu töövõimetuslehel viibijale; 3) muu mõjuva põhjuse tõttu järelevalvenõukogu otsusega täiendusõppe kohustusest vabastatud isikule. (6^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul väheneb vandeaudiitorile kohalduv käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustusliku täiendusõppe määr proportsionaalselt vabastuse kestuse suhtega arvestusperioodi kestusse. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(7)Täiendusõppe arvestusperiood algab Audiitorkogu majandusaasta algusest. Vandeaudiitori kutse saamise või tunnustamise järel algab täiendusõppe arvestusperiood vandeaudiitori vande vastuvõtmise aastale järgneva Audiitorkogu majandusaasta algusest. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015] § 43. Vandeaudiitori tegevus

tähenduses jaguneb vandeaudiitori tegevus vandeaudiitori kutsetegevuseks ja muuks ärialaseks tegevuseks. § 44. Vandeaudiitori kutsetegevus ja muu ärialane tegevus

(1)Vandeaudiitori kutseteenus (edaspidi audiitorteenus) on vandeaudiitori kutsetegevusena kindlustandva või seonduva audiitorteenuse osutamine. (1^1) Vandeaudiitori kutsetegevus on audiitorteenuse osutamine ja muu äritegevus. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(2)Kindlustandev audiitorteenus on audit, ülevaatus ja muu kindlustandev audiitorteenus.
(3)Seonduv audiitorteenus on muu hulgas audiitorteenus rahandusinformatsiooni koostamiseks või kokkuleppeline toiming rahandusinformatsiooni osas. (3^1) Vandeaudiitori muu äritegevus on nõustamine, koolitus ja teenuse osutamine

§ 22lõikes 1 nimetatud valdkondades. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

(4)Vandeaudiitori muu ärialane tegevus

tähenduses on tema tegevus väljaspool audiitorettevõtjat või Riigikontrolli.

  1. jagu Vandeaudiitori kutsetegevuse alused §
  2. Vandeaudiitori kutsetegevuse standardi täitmise nõue

(1)Vandeaudiitor, kes täidab seaduses sätestatud vandeaudiitori kutsetegevusalaseid ülesandeid avaliku sektori üksuses töötades, ja audiitorettevõtja peavad vandeaudiitori kutsetegevuses täitma

§ 46alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardeid.

(2)Avaliku sektori üksus, kus töötab rohkem kui kaks vandeaudiitorit, kes täidavad seaduses sätestatud vandeaudiitori kutsetegevusalaseid ülesandeid, on kohustatud kohaldatavas ulatuses täitma vandeaudiitori kutsetegevuse standardina kehtestatud või kinnitatud kvaliteedikontrolli standardit. § 46. Vandeaudiitori kutsetegevuse standardid
(1)Vandeaudiitori kutsetegevuse standardid on: 1) Euroopa Komisjoni määrusega kehtestatud rahvusvahelised standardid; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 2) käesoleva lõike punktis 1 sätestatud standarditega katmata osas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (edaspidi IFAC) põhimõtete ja rahvusvaheliste standardite alusel koostatud standardid; 3) muud standardid käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud standarditega katmata osas.
(2)Järelevalvenõukogu kinnitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud põhimõtete järgi ja standardite alusel koostatud ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud standardid.
(3)

tähenduses on rahvusvahelised standardid IFAC-i kinnitatud: 1) rahvusvahelised auditeerimise standardid; 2) rahvusvahelised ülevaatamise teenuse standardid; 3) rahvusvahelised kindlustandvate teenuste standardid; 3^1) rahvusvahelised kestlikkuskindluse standardid; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 4) rahvusvahelised seonduvate teenuste standardid; 5) rahvusvahelised kvaliteedikontrolli standardid; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 6) eetikakoodeks; 7) muud dokumendid, mis reguleerivad vandeaudiitori tegevust.

(4)IFAC-i või Euroopa Komisjoni tõlgendusega katmata vandeaudiitori kutsetegevuse standardi või selle osa tõlgenduse annab Audiitorkogu.
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud põhimõtete järgi ja rahvusvaheliste standardite alusel koostatud standardid võivad nende koostamisel aluseks olevatest standarditest erineda vaid ulatuses, mis on vajalik vastavuses olemiseks Eestis kehtivate õigusaktidega. § 47. Vandeaudiitori sõltumatus kutsetegevuses
(1)Audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindav vandeaudiitor peavad olema vandeaudiitori kutsetegevuses sõltumatud kindlustandva audiitorteenuse osutamiseks sõlmitud kliendilepingu teiseks osapooleks olevast isikust, asutusest või organist (edaspidi usaldusklient), tema tegevjuhtkonna või kõrgema juhtorgani raamatupidamise seaduse tähenduses (edaspidi tegevjuhtkond või kõrgem juhtorgan) liikmest, osanikust, aktsionärist, liikmest ja temaga muul viisil seotud isikust vastavalt

§ 46alusel kehtestatud või kinnitatud eetikakoodeksile. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

(2)Kui audiitorettevõtja või seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust ähvardavad märkimisväärsed ohud, peavad nad rakendama kaitsemeetmeid nende ohtude vähendamiseks. Kui ohtude mõju rakendatud kaitsemeetmetega võrreldes on nii suur, et sõltumatus on saanud või saab kahjustada, siis on vandeaudiitori kutsetegevus nimetatud ulatuses keelatud.
(3)Audiitorettevõtja või seaduse alusel audiitorühingut esindav vandeaudiitor on kohustatud dokumenteerima kõik sõltumatust ähvardavad märkimisväärsed ohud, samuti nende ohtude vähendamiseks rakendatud kaitsemeetmed.
(4)Audiitorettevõtjal või sellega ühtse omandi, kontrolli, juhtimise või vandeaudiitorite võrgustiku kaudu seotud isikul, samuti tegevjuhtkonna või kõrgema juhtorgani liikmel ja muul isikul ei ole lubatud sekkuda vandeaudiitori kutsetegevusse viisil, mis ohustaks vandeaudiitorile käesolevas seaduses sätestatud sõltumatuse nõudeid. § 47^
  1. Tegevuspiirang () Vandeaudiitor ja endine vandeaudiitor, kes on allkirjastanud usalduskliendiga sõlmitud kliendilepingu või selle alusel koostatud vandeaudiitori aruande või kes on iseseisva otsustuspädevusega osalenud usalduskliendile kindlustandva teenuse osutamises, ei tohi asuda usalduskliendi tegevjuhtkonna ega kõrgema juhtorgani liikmeks enne, kui viimasest sellisest toimingust on möödunud vähemalt üks aasta, või kui usaldusklient oli avaliku huvi üksus, siis vähemalt kaks aastat. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] §
  2. Kutsesaladuse hoidmise kohustus
(1)Audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindav vandeaudiitor on kohustatud hoidma saladuses talle vandeaudiitori kutsetegevuse käigus teatavaks saanud infot ja dokumente. Kutsesaladuse hoidmise kohustus ei ole ajaliselt piiratud ja kehtib ka pärast vandeaudiitori kutsetegevuse lõpetamist.
(2)Kutsesaladuse hoidmise kohustus laieneb Audiitorkogu organite liikmele, Rahandusministeeriumi avalikule teenistujale ning muule isikule, kellele on vandeaudiitori kutsesaladus ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud.
(3)Kutsesaladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks ei peeta info või dokumentide avaldamist: 1) Audiitorkogu presidendile, juhatusele ja järelevalvenõukogule nende ülesannete täitmiseks; [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015] 2) Rahandusministeeriumile

ga pandud ülesannete täitmiseks; 3) kohtule kohtumääruse või -otsuse alusel; 4) uurimisasutusele seoses kriminaalmenetlusega; 5) Rahapesu Andmebüroole tema ülesannete täitmiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud alustel; [RT I, 21.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021] 6) kliendi emaettevõttele audiitorteenuse osutajale; 6^1) kliendi sama majandusaasta aruande osaks oleva eraldi aruande audiitorkontrolli tegevale vandeaudiitorile; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 7) vandeaudiitorite võrgustikku kuulumisel sisemise kvaliteedikontrolli läbiviijaile; 8) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 16 lõike 2 või § 51 lõike 2 punkti 4 alusel; [RT I, 10.07.2020, 1 - jõust. 20.07.2020] 8^1) pandikirjaseaduse § 14 lõigetes 4–8 nimetatud juhtudel; [RT I, 28.02.2019, 1 - jõust. 01.03.2019] 9) muudele isikutele kliendi kirjalikul loal.

(4)Kutsesaladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks ei peeta info avaldamist: 1) Riigikontrollile tema ülesannete täitmiseks; 2) Finantsinspektsioonile tema ülesannete täitmiseks.
(5)Uue audiitorettevõtja valimisel või audiitorettevõtja asendamisel peab asendatu avaldama valitule või asendajale, kes seda nõuab, kliendiga seotud vandeaudiitori kutsetegevuse käigus teatavaks saanud infot kooskõlas

§ 46alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditega.

[RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010] § 49. Isikute kaasamine vandeaudiitori kutsetegevusse [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

(1)Audiitorettevõtja võib omal vastutusel vandeaudiitori kutsetegevusse kaasata eksperdi, abilise või muu isiku, kes tegutseb tema juhtimisel.
(2)Kutsetegevusse kaasatud isikule laieneb

§-des 45–48, välja arvatud § 45 lõikes 2, sätestatu.

(3)[Kehtetu - RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(4)Kaasamine on lubatud ainult juhul, kui: [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] 1) see ei kahjusta audiitorettevõtja või tema kliendi õigustatud huve; 2) see ei takista vandeaudiitori kutsetegevust ega käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmist; 3) see ei takista järelevalvet audiitorettevõtja üle; 4) [kehtetu - RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] 5) audiitorettevõtjal on õigus ja võimalus kontrollida kolmanda isiku poolt käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmist; 6) on tagatud, et käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmiseks kogutavaid dokumente ja infot säilitatakse käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. 7) [kehtetu - RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(5)[Kehtetu - RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] § 50. Audit
(1)Audit

tähenduses on kindlustandev audiitorteenus, mida osutatakse kooskõlas

§ 46alusel kehtestatud või kinnitatud auditeerimise standarditega.

(2)Auditi objekt on kliendi vastutava organi poolt sobivate kriteeriumide alusel koostatud möödunud perioodide rahandusinformatsioon.
(3)Auditis on audiitorteenuse osutaja eesmärgiks võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale üldistavas jaatavas vormis arvamust. § 51. Ülevaatus
(1)Ülevaatus

tähenduses on kindlustandev audiitorteenus, mida osutatakse kooskõlas

§ 46alusel kehtestatud või kinnitatud ülevaatamise teenuse standarditega.

(2)Ülevaatuse objekt on kliendi vastutava organi poolt sobivate kriteeriumide alusel koostatud möödunud perioodide rahandusinformatsioon.
(3)Ülevaatuses on audiitorteenuse osutaja eesmärgiks võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale üldistavas eitavas vormis ülevaatuse kokkuvõte. § 51^1. Kestlikkusaruande audiitorkontroll
(1)Kestlikkusaruande audiitorkontroll on kindlustandev audiitorteenus, mida osutatakse kooskõlas

§ 46lõike 3 punktis 3^1 sätestatud rahvusvaheliste kestlikkuskindluse standarditega.

(2)Kestlikkusaruande audiitorkontrolli objekt on kliendi vastutava organi poolt sobivate kriteeriumide alusel koostatud raamatupidamise seaduse § 24 lõikes 2 ja § 31 lõikes 4 sätestatud kestlikkusaruanne.
(3)Kestlikkusaruande audiitorkontrolli puhul on audiitorteenuse osutaja eesmärk võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale kokkuvõtet või arvamust. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] § 52. Tehingute seaduslikkuse kontroll
(1)Tehingute seaduslikkuse kontroll

tähenduses on kindlustandev audiitorteenus, mida osutatakse kooskõlas

§ 46alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditega.

(2)Tehingute seaduslikkuse kontroll on suunatud kontrolli objektiks oleva tehingu kontrollikriteeriumina määratletud õigusaktile vastavuse kindlaks tegemisele või mittevastavuse tuvastamisele.
(3)Tehingute seaduslikkust kontrollitakse eesmärgil võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale üldistavas jaatavas või eitavas vormis kokkuvõte. § 53. Tehingute seaduslikkuse kokkuleppeline kontroll
(1)Tehingute seaduslikkuse kokkuleppeline kontroll

tähenduses on seonduv audiitorteenus, mida osutatakse kooskõlas

§ 46alusel kehtestatud või kinnitatud seonduvate teenuste standarditega.

(2)Tehingute seaduslikkust kontrollitakse kokkuleppeliselt eesmärgil võimaldada piiritletud kasutajale aruande koostamist kokkuleppeliste toimingute objekti ja eesmärgi, läbiviidud protseduuride, tähelepanekute ning leitud vigade ja erandite kohta selleks, et piiritletud kasutaja saaks nende põhjal teha otsustusi. § 53^1. Arvestusalane revisjon
(1)Arvestusalane revisjon on

§ 44lõikes 3^1 nimetatud muu äritegevus. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

(2)Arvestusalane revisjon on sisekontrolli osa. Revisjoni eesmärgi, ulatuse ja kontrolliprotseduurid kinnitab revisjoni määranud isik, organ või kogu või revisjoni teostaja.
(3)Kui arvestusalase revisjoni kontrolliobjektiks on majandusaasta aruanne, siis revisjoni käigus: 1) koostatakse kontrolliplaan, milles kirjeldatakse kontrolliprotseduure, mis on vajalikud revisjoni määranud isiku, organi või kogu või revisjoni teostaja kinnitatud eesmärgi saavutamiseks, näiteks selliseid protseduure, millega võrreldakse raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande vastavust raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele või tegevusaruandes esitatud andmeid raamatupidamise aastaaruandes esitatud andmetega või raamatupidamise aastaaruande andmeid algsaldode, raamatupidamisregistrite, algdokumentide, kinnitatud eelarve ja juhtorganite otsustega; 2) kogutakse ning hinnatakse tõendusmaterjale; 3) koostatakse kirjalik revisjoni kokkuvõte.
(4)Audiitorkogu juhatus töötab välja revisjoni läbiviimise juhendmaterjali ja avalikustab selle Audiitorkogu kodulehel. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015, lõikes 4 sätestatu jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.] § 54. Vandeaudiitori aruanne
(1)Vandeaudiitori aruanne on dokumendina vormistatud vandeaudiitori kutsetegevuse aruanne, milles sõltumatu audiitorettevõtja või avaliku sektori üksus, kus täidetakse seaduses sätestatud vandeaudiitori kutsetegevusalaseid ülesandeid, avaldab vandeaudiitori kutsetegevuse objekti kohta auditi, ülevaatuse või muu kindlustandva audiitorteenuse osutamisel omandatud kindlust väljendava auditi arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte, kestlikkusaruande audiitorkontrolli kokkuvõtte või arvamuse või muu kokkuvõtte. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
(2)

§ 46

alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditele vastavad auditi, ülevaatuse ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli audiitorteenuse vandeaudiitori aruande vormid kehtestab järelevalvenõukogu ettepanekul valdkonna eest vastutav minister määrusega, lähtudes raamatupidamise seaduse § 14^1 lõike 1 alusel kehtestatud majandusaasta aruande taksonoomiast. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]

(3)Auditi arvamuse, ülevaatuse kokkuvõtte või kestlikkusaruande audiitorkontrolli kokkuvõtte või arvamuse avaldaja lähtub vandeaudiitori aruande vormistamisel raamatupidamise seaduse § 14^1 lõike 1 alusel kehtestatud taksonoomiast ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud aruandevormidest. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
(4)Kui raamatupidamiskohustuslasel on seadusest tulenev kohustus esitada majandusaasta aruanne või selle koopia või ärakiri registripidajale, lähtub auditi arvamuse, ülevaatuse kokkuvõtte või kestlikkusaruande audiitorkontrolli kokkuvõtte või arvamuse avaldaja vandeaudiitori aruande vormistamisel äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korrast. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 3. jagu Audiitorteenuse osutamise alused § 55. Kliendileping audiitorteenuse osutamiseks
(1)Audiitorteenuse osutamiseks sõlmib audiitorettevõtja kliendiga kirjalikus vormis audiitorteenuse osutamise lepingu (edaspidi kliendileping). Kliendilepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (1^1) Kliendileping peab sisaldama kliendilepingu ülesütlemise korda ja teavitamiskohustust vastavalt

§-le 57. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015] (1^2) Leping raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi tegemiseks sõlmitakse vähemalt kaheks aastaks. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] (1^3) Avaliku huvi üksuse raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi tegemiseks võib lepinguid sõlmida või sõlmitud lepinguid pikendada järjest kuni kümneks aastaks. Järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ (ELT L 158/77, 27.05.2014, lk 77–112), artikli 17 lõike 4 punktis a ja lõikes 5 sätestatud tingimusi, võib lepinguid sõlmida või sõlmitud lepinguid pikendada kokku kuni 20 järjestikuseks aastaks. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] (1^4) Raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegemiseks võib kliendilepingu sõlmida erinevate audiitorühingutega. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]

(2)Kliendilepingus lepitakse kokku vähemalt: 1) audiitorteenuses ja selle objektis; 2) audiitorteenuse osutamise eeldatavas ajalises kestuses tundides; 3) vandeaudiitori aruande või tema kutsetegevuse muu aruande allkirjastajas; 4) konsolideerimisgrupi olemasolul konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjas ja audiitorkontrolli kohustusega konsolideeritava üksuse olemasolul konsolideeritava üksuse vandeaudiitori aruande allkirjastajas; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 5) audiitorteenuse osutamise tasu (edaspidi kliendilepingu tasu) suuruses ja tasumise korras.
(3)

§-des 50 ja 51 sätestatud audiitorteenuse osutamisel on kliendi kõik tegevjuhtkonna liikmed kohustatud kirjalikult kinnitama vastavalt

§ 46

alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardile enne vandeaudiitori aruannet tegevjuhtkonna vastutust. Käesolevas lõikes nimetatud kinnitust võib audiitorettevõtja nõuda ka teisi audiitorteenuseid osutades.

(4)Audiitorettevõtja on kohustatud registri infosüsteemi vahendusel teavitama järelevalvenõukogu kindlustandva audiitorteenuse osutamiseks esimese kliendilepingu sõlmimisest avaliku huvi üksusega ja viimase sellise kliendilepingu lõppemisest viie tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest või lõppemisest arvates.
(5)Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruannet kontrollib konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande audiitorettevõtja. Konsolideerimisgrupi kestlikkusaruannet kontrollib konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande audiitorettevõtja. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut ei kohaldata vandeaudiitorist avalikule teenistujale avalikus teenistuses. § 56. Audiitorettevõtja õigus juurde pääseda infole ja dokumentidele
(1)Klient on kohustatud andma audiitorettevõtjale kogu vandeaudiitori kutsetegevuseks vajaliku info ja võimaluse tutvuda kõigi selleks kutsetegevuseks vajalike dokumentidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
(2)Konsolideerimisgrupi konsolideeritava üksuse audiitorettevõtja on kohustatud andma konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjale kogu vandeaudiitori kutsetegevuseks vajaliku info ja võimaluse tutvuda kõigi selleks kutsetegevuseks vajalike dokumentidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (2^1) Kui kolmanda riigi audiitorettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustust ei täida, teavitab konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja sellest järelevalvenõukogu. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] (2^2) Konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja rakendab meetmeid, et vajaduse korral tagada pädevale asutusele juurdepääs kolmanda riigi konsolideeritava üksuse aruande audiitorkontrolli täiendavatele dokumentidele. Sellisteks meetmeteks võivad olla kutsetegevuse standardites ettenähtud võimalused või kokkulepe kolmanda riigi audiitorettevõtjaga ligipääsu saamiseks nimetatud dokumentidele taotluse korral või muud asjakohased meetmed. Kui konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjal ei ole võimalik kolmandas riigis aruande audiitorkontrolli puudutavatele dokumentidele juurdepääsu saada, peab ta säilitama tõendusmaterjali selle kohta, et ta on teinud kõik endast oleneva nimetatud dokumentidele juurdepääsu saamiseks, ning muude kui vastava kolmanda riigi õigusaktidest tulenevate õiguslike takistuste korral tõendid selliste takistuste esinemise kohta. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
(3)Vandeaudiitori kutsetegevuseks vajalikest dokumentidest võib teha koopiaid, ärakirju või väljavõtteid ja hankida selle kutsetegevusega seotud tõendusmaterjali muul viisil. § 57. Kliendilepingu ülesütlemine
(1)Kliendilepingu võib üles öelda üksnes mõjuvatel põhjustel.
(2)Arvamuste lahknevus raamatupidamise, kestlikkusarvestuse või vandeaudiitori tegevusega seotud teemade käsitlemisel ei saa olla mõjuv põhjus kliendilepingu ülesütlemiseks. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
(3)Kliendilepingu ülesütlemisest peavad audiitorettevõtja ja klient registri infosüsteemi vahendusel teavitama viivitamata järelevalvenõukogu, edastades kliendilepingu ülesütlemise põhjuste kohta omapoolsed selgitused. Vahetult pärast järelevalvenõukogu omapoolset teavitamist esitab audiitorettevõtja kliendile aruande tehtud töö kohta. [RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010]
(4)Kliendil lasub kohustus tasuda audiitorettevõtjale viivitamata kõigi kliendilepingus kokku lepitud tööde eest, mis tehti enne kliendilepingu ülesütlemist. § 58. Kliendilepingu tasu ja selle avalikustamine
(1)Kliendilepingu tasu ei või: 1) olla sõltuvuses muude teenuste, kaupade või hüvede pakkumisest; 2) olla sõltuv tingimustest, mis võiksid kahjustada vandeaudiitori käitumist kutsetegevuses.
(2)Kliendilepingu tasu lepitakse kokku kindlaksmääratud lõppsummana, tunnihinnana või nende kombinatsioonina.
(3)Audiitorettevõtja on kohustatud lisaks raamatupidamise seaduse lisa 3 lõikes 4 sätestatud teabele avalikustama raamatupidamise aastaaruande, ja kui see on asjakohane, siis ka konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande lisas müügitulu, jaotatuna: 1) auditi tasudeks; 2) ülevaatuse teenuse tasudeks; 3) muude kindlustandvate teenuste tasudeks; 4) seonduvate teenuste tasudeks; 5) muu äritegevuse tasudeks. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] § 59. Avaliku huvi üksuse raamatupidamise aasta- ja konsolideeritud aruannete audiitorkontrolli erinõuded [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
(1)Avaliku huvi üksuse raamatupidamise aasta- ja konsolideeritud aruannete auditi tegemisel lähtutakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 537/2014 sätestatust. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
(2)Kui ettevõtja on

§ 13

lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, on tema osanikul või aktsionäril, kellele kuulub vähemalt viis protsenti ettevõtja osa- või aktsiakapitalist, või osanikel või aktsionäridel, kellele ühiselt kuulub vähemalt viis protsenti ettevõtja osa- või aktsiakapitalist, õigus audiitorettevõtjaga sõlmitud kliendilepingu ülesütlemine kohtus vaidlustada, kui selleks on mõjuv põhjus. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] § 59^1. Avaliku huvi üksusele lisateenuste osutamise keeld

(1)Avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit tegev audiitorettevõtja ning ükski vandeaudiitorite võrgustiku liige, millesse see audiitorettevõtja kuulub, ei või osutada auditeeritavale avaliku huvi üksusele, tema emaettevõtjale ega tema kontrollitavale ettevõtjale liikmesriigis otseselt ega kaudselt ühtegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1 nimetatud teenust. Sama määruse artikli 5 lõikes 3 osutatud teenuseid võib osutada, järgides selles lõikes sätestatud nõudeid. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
(2)Avaliku huvi üksuse kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegev audiitorettevõtja ning vandeaudiitorite selle võrgustiku liige, millesse audiitorettevõtja kuulub, ei või osutada kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustusega avaliku huvi üksusele, tema emaettevõtjale ega tema kontrollitavale ettevõtjale liikmesriigis otseselt ega kaudselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõike 1 teise lõigu punktides b ja c ning punktides e–k nimetatud teenuseid järgmistel perioodidel: 1) alates kestlikkusaruande audiitorkontrolli perioodi algusest kestlikkusaruande audiitorkontrolli aruande esitamiseni; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud perioodile vahetult eelneval majandusaastal seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõike 1 teise lõigu punktis e nimetatud teenustega. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] § 59^2. Avaliku huvi üksuse audiitorkontrolli erinõuded () Avaliku huvi üksuse audiitorkontrolli tegemise käigus raamatupidamise aastaaruannet ja kestlikkusaruannet reguleeriva õigusnormi võimaliku rikkumise avastamisel on vandeaudiitor või audiitorettevõtja kohustatud lähtuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklist 7. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] § 60. Vandeaudiitori kutsetegevuse dokumendid
(1)Audiitorettevõtja ja

§ 81

lõikes 3 nimetatud isik kogub ja säilitab vandeaudiitori kutsetegevuse dokumente ja andmeid (edaspidi kutsetegevuse dokumendid) viisil ja mahus, mis vastab

§ 46alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditele ning võimaldab avalikku järelevalvet.

(2)Kutsetegevuse dokumente säilitatakse vähemalt seitse aastat vandeaudiitori või tema kutsetegevuse muu aruande kuupäevast arvates, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
(3)Konsolideerimisgrupis esitab kutsetegevuse dokumendid avalikku järelevalvet tegema õigustatud organile või isikule konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja.
(4)Kutsetegevuse dokumente võib säilitada mis tahes infokandjal. Säilitatavaid kutsetegevuse dokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. Kutsetegevuse dokumentide loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul.
(5)Kutsetegevuse dokumente võib vormistada: 1) käsitsi kirjutatuna või trükituna; 2) infokandjal kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui on tagatud säilitatava info autentsus.
(6)

§ 81lõikes 3 nimetatud isiku kutsetegevuse dokumentide säilitamise kohustus on avaliku sektori üksusel.

(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud dokumentide säilitamise kohustus jätkub ka siis, kui vandeaudiitorilt kutse ära võetakse või audiitorettevõtja tegevusloa kehtivus lõpeb muul põhjusel kui vandeaudiitori surma tõttu, kuid mitte kauem kui kaks aastat pärast kutse äravõtmist või tegevusloa kehtivuse lõppu. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] § 61. Kutsetegevuse dokumentide infokandja hävitamine
(1)Kutsetegevuse dokumentide infokandja võib hävitada pärast infokandjal säilitatavate kutsetegevuse dokumentide säilitustähtaja möödumist.
(2)Kutsetegevuse dokumentide infokandja tuleb hävitada viisil, mis ei võimalda selle taastamist ega sellel oleva infoga tutvumist.
(3)Kutsetegevuse dokumentide infokandja hävitamise õiguspärasuse eest vastutab isik, kes on kohustatud kutsetegevuse dokumente säilitama. § 62. Audiitorettevõtja varaline vastutus
(1)Audiitorettevõtja kannab varalist vastutust kliendile või kolmandale isikule audiitorteenuse osutamisega süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest. [RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010]
(2)Vastutuse ülempiir on kümnekordne kliendilepingu tasu, milles lepiti kokku kliendilepingus, millega seoses kahju tekitati. Raskest hooletusest tuleneva või tahtliku rikkumise korral ülempiiri ei kohaldata.
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga vastuolus olev kokkulepe vastutuse välistamise või piiramise kohta on tühine.
(4)Kui audiitorettevõtja või vandeaudiitor ei rikkunud oma kohustusi tahtlikult, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete aegumistähtaeg viis aastat vandeaudiitori aruande kuupäevast arvates. § 63. Audiitorettevõtja kohustuslik kutsekindlustus
(1)Audiitorteenuse osutamisega tekitatud otsese varalise kahju hüvitamise tagamiseks on nõutav audiitorettevõtja kutsekindlustuslepingu olemasolu. Kutsekindlustuslepingut ei nõuta audiitorettevõtjalt, kellele antud tegevusloa kehtivus on peatatud või kes ei tegutse

§ 89lõikes 1 nimetatud loa alusel. [RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010]

(2)Audiitorettevõtja on kohustatud sõlmima kutsekindlustuslepingu järgmistel tingimustel: 1) kindlustusjuhtumiks on audiitorteenuse osutamisega otsese varalise kahju tekitamine; [RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010] 2) kindlustuskaitse kehtib kahjude kohta, mille tekkimise põhjuseks olnud sündmus või tegu leidis aset kindlustusperioodi jooksul; 3) kindlustussumma vastab

§-s 64 sätestatule.

(3)Kutsekindlustusleping peab katma audiitorettevõtja varalise vastutuse vähemalt

§-s 64 sätestatud kindlustussumma ulatuses ka

§ 62lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul.

(4)

nõuetele vastava kutsekindlustuslepinguta on audiitorettevõtjal keelatud oma nimel Eestis audiitorteenust osutada. Audiitorettevõtja on kohustatud kutsekindlustuslepingu sõlmima 30 päeva jooksul tegevusloa andmise või 10 päeva jooksul tegevusloa kehtivuse taastamise päevast arvates.

(5)Kehtiva kutsekindlustuslepingu koopia või kutsekindlustuslepingu kutsekindlustuspoliisi koopia peab audiitorettevõtja esitama registri infosüsteemi vahendusel järelevalvenõukogule viivitamata pärast kutsekindlustuslepingu sõlmimist.
(6)Vastutust kohustuse tahtliku rikkumise eest kindlustama ei pea.
(7)Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatud kutsekindlustuslepingule võib audiitorettevõtja sõlmida vabatahtliku kutsekindlustuslepingu. § 64. Kutsekindlustuslepingu kindlustussumma ja omavastutus
(1)

§ 76

lõike 2 punktides 2–4 nimetatud ühinguna tegutseva audiitorettevõtja kutsekindlustuslepingu kindlustussumma peab olema: 1) ühe kindlustusjuhtumi kohta vähemalt eespool nimetatud isiku viimase lõppenud tegevusaruande perioodi kahe suurema kliendilepingu tasude kümnekordne summa, kuid mitte väiksem kui 64 000 eurot; 2) aastas kõigi esitatud nõuete kohta eespool nimetatud isiku viimase lõppenud tegevusaruande perioodi kolme suurema kliendilepingu tasude kümnekordne summa, kuid mitte väiksem kui 64 000 eurot.

(2)Füüsilisest isikust ettevõtjana või täis- või usaldusühinguna tegutseva audiitorettevõtja kutsekindlustuslepingu kindlustussumma peab olema: 1) ühe kindlustusjuhtumi kohta vähemalt eespool nimetatud isiku viimase lõppenud tegevusaruande perioodi kahe suurema kliendilepingu tasude viiekordne summa, kuid mitte väiksem kui 32 000 eurot; 2) aastas kõigi esitatud nõuete kohta eespool nimetatud isiku viimase lõppenud tegevusaruande perioodi kolme suurema kliendilepingu tasude viiekordne summa, kuid mitte väiksem kui 32 000 eurot. (2^1) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kliendilepingu tasud on viimasel lõppenud tegevusaruande perioodil väljaantud audiitorteenuse aruannete aluseks olnud töövõttude eest kliendilepingus ettenähtud tasud. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(3)Kutsekindlustuslepingus sätestatud omavastutus ühe kindlustusjuhtumi kohta ei või olla suurem kui: 1) audiitorettevõtja osa-, aktsia- või Euroopa äriühingu põhikapital; 2) 3000 eurot audiitorettevõtjal, kes tegutseb usaldus- või täisühinguna või füüsilisest isikust ettevõtjana.
(4)Audiitorettevõtja peab oma kutsekindlustuslepingu kindlustussumma käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud määraga vastavusse viima 50 päeva jooksul pärast viimase tegevusaruande perioodi lõppemist. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] § 65. Esindamise nõuded audiitorteenuse osutamisel
(1)Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeaudiitor või seaduse alusel audiitorühingut esindav vandeaudiitor allkirjastab kliendilepingu audiitorteenuse osutaja poolt ning vandeaudiitori ja seonduva audiitorteenuse muu aruande enda või esindatava nimel isiklikult. [RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010]
(2)Avaliku sektori üksusega sõlmitava kliendilepingu audiitorteenuse osutaja poolne ning vandeaudiitori ja seonduva audiitorteenuse muu aruande allkirjastaja peab olema avaliku sektori vandeaudiitor. [RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010]
(3)Avaliku sektori üksuses töötav avaliku sektori vandeaudiitor allkirjastab vandeaudiitori ja seonduva audiitorteenuse muu aruande enda või esindatava nimel isiklikult. [RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010]
(4)Audiitorettevõtja prokurist peab olema vandeaudiitor.
(5)Kliendilepingut, vandeaudiitori aruannet ega muud seonduva audiitorteenuse aruannet ei tohi allkirjastada vandeaudiitor, kes on suunatud täiendavale kutseeksamile, kuid kes ei ole seda sooritanud. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] § 65^1. Vandeaudiitori kohustuslik rotatsioon ()

§ 99

lõikes 1 nimetatud avaliku sektori üksuse enamusosalusega või valitseva mõju all oleva juriidilise isiku ja kohaliku omavalitsuse üksuse kohta võib üks ja sama vandeaudiitor allkirjastada vandeaudiitori aruandeid kuni seitsmel järjestikusel aastal. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] 4. peatükk SISEAUDIITOR § 66. Siseaudiitorile esitatavad nõuded Siseaudiitorile ning siseaudiitori kutse ja avaliku sektori siseaudiitori kutsetaseme taotlejatele kohaldatakse

§ 39lõigetes 2 ja 3 maine ning usaldusväärsuse kohta sätestatut. § 67. Siseaudiitori täiendusõppe kohustus

(1)Siseaudiitoril on kohustus end pidevalt täiendada, et hoida oma teadmisi, oskusi ja vilumusi tasemel, mis ei ohusta siseaudiitori kutsetegevuse kvaliteeti. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(2)Siseaudiitorite täiendusõppe korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(3)Avaliku sektori siseaudiitor on kohustatud osalema Eesti siseaudiitoreid ühendava organisatsiooni või Audiitorkogu korraldatavas või nende või

§ 121lõikes 6 sätestatud siseaudiitorite kutsekomisjoni tunnustusega täiendusõppes vähemalt 20 akadeemilise tunni ulatuses aastas.

(4)Atesteeritud siseaudiitor on kohustatud osalema Eesti siseaudiitoreid ühendava organisatsiooni või Audiitorkogu korraldatavas või nende või

§ 121lõikes 6 sätestatud siseaudiitorite kutsekomisjoni tunnustusega täiendusõppes vähemalt 40 akadeemilise tunni ulatuses aastas.

(5)Siseaudiitori suhtes, kes osaleb käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud täiendusõppes lektorina, arvestatakse lõikes 3 või 4 nimetatud kohustuse täitmisel juhendatud täiendusõppe ajalist kestust kahekordsena.
(6)Siseaudiitor, kes siseaudiitori tegevusaruande perioodil ei tegele siseaudiitori kutsetegevusega, on kohustatud osalema käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatud täiendusõppes aastasest mahust poole ulatuses.
(7)Käesolevas paragrahvis siseaudiitorite kohta sätestatut ei kohaldata: 1) emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibijale; [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] 2) üle nelja kuu töövõimetuslehel viibijale; 3) muu mõjuva põhjuse tõttu Rahandusministeeriumi otsusega täiendusõppe kohustusest vabastatud isikule. (7^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul väheneb siseaudiitorile kohalduv käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustusliku täiendusõppe määr proportsionaalselt vabastuse kestuse suhtega arvestusperioodi kestusse. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(8)Täiendusõppe arvestusperiood algab kalendriaasta algusest. Siseaudiitori kutse või kutsetaseme saamise järel algab täiendusõppe arvestusperiood kutse või kutsetaseme saamise aastale järgneva kalendriaasta algusest. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015] § 68. Siseaudiitorile seoses tema kutsetegevusega esitatavad nõuded
(1)Siseaudiitor peab oma kutsetegevuses olema objektiivne ja kompetentne, hoidma kutsesaladust, tegutsema nõutava hoolsusega ning käituma siseaudiitori kutse kohaselt.
(2)Siseaudiitor peab oma kutsetegevuses täitma

§ 70alusel kehtestatud siseaudiitori kutsetegevuse standardeid. § 69. Siseaudiitori kutsetegevus

(1)Siseaudiitori kutsetegevus on oma olemuselt organisatsioonisisene protsess.
(2)Siseaudiitori kutsetegevus on sõltumatu, objektiivne, kindlust ja nõu andev tegevus, mis on kavandatud lisama väärtust organisatsiooni tegevusele ja seda täiustama.
(3)Siseaudiitori kutsetegevus aitab kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Siseaudiitor läheneb süsteemselt, reeglipäraselt ja järjepidevalt riskide juhtimise, kontrolli- ja valitsemisprotsesside mõjususe hindamisele ja täiustamisele. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(4)Siseaudiitori kutsetegevuse üheks objektiks on sisekontroll kui süsteem, samal ajal analüüsitakse sisekontrolli kui protsessi tõhusust ja hinnatakse selle vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele.
(5)Siseaudiitori kutsetegevusse kaasatav ekspert, abiline või muu isik tegutseb siseaudiitori juhtimisel ja vastutusel.
(6)

§-des 68–73 sätestatu laieneb siseaudiitori kutsetegevusse kaasatud isikule. § 70. Siseaudiitori kutsetegevuse standardid

(1)Siseaudiitori kutsetegevuse standardid on: 1) Rahvusvahelise Siseaudiitorite Ühingu (edaspidi IIA) põhimõtete järgi ja rahvusvaheliste siseauditeerimise standardite alusel koostatud standardid; 2) käesoleva lõike punktis 1 sätestatud standarditega katmata osas muud siseaudiitori kutsetegevusega seotud standardid.
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud põhimõtete alusel koostatud ja punktis 2 sätestatud standardid kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
(3)

tähenduses on rahvusvahelised siseauditeerimise standardid IIA kinnitatud rahvusvaheline kutsetegevuse raamistik ja muud dokumendid, mis reguleerivad siseaudiitori kutsetegevust.

(4)IIA tõlgendusega katmata siseaudiitori kutsetegevuse standardi või selle osa tõlgenduse annab Rahandusministeerium, kaasates selle väljatöötamisse eksperte ja erialaorganisatsioone. § 71. Siseaudit
(1)Siseaudit

tähenduses on siseaudiitori kutsetegevus, mille objektiks on kriteeriumide alusel korraldatud protsessid, nende juhtimine ja kontroll, või mis on suunatud kontrolli objektiks oleva tehingu kontrollikriteeriumidena määratletud õigusaktile vastavuse kindlaks tegemisele või mittevastavuse tuvastamisele.

(2)Siseauditis on siseaudiitori eesmärgiks võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal siseaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale üldistavas jaatavas või eitavas vormis arvamust. § 72. Nõuandev töö

tähenduses on nõuandev töö siseaudiitori kutsetegevus, mille kohta ta esitab siseaudiitori aruande, milles avaldatakse piiritletud kasutajale teave, lahendust pakkuv teguviis, arvamus või seisukoht. §

  1. Siseaudiitori aruanne Siseaudiitori aruanne on dokumendina vormistatud siseaudiitori kutsetegevuse aruanne, milles siseaudiitor avaldab oma kutsetegevuse objekti kohta siseaudiitori kutsetegevusega omandatud kindlust väljendava arvamuse või muu kokkuvõtte. §
  2. Esindamise nõuded siseaudiitori kutsetegevuses

(1)Siseaudiitor allkirjastab siseaudiitori kutsetegevuse lepingu teenuse osutaja poolt ja siseaudiitori aruande enda või esindatava nimel isiklikult.
(2)Kutsetegevuseks avaliku sektori üksusega sõlmitava lepingu teenuse osutaja poolne ja siseaudiitori aruande allkirjastaja peab olema avaliku sektori üksuse siseaudiitor või atesteeritud siseaudiitor. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(3)Kutsetegevuseks avaliku sektori ühinguga sõlmitava lepingu teenuse osutaja poolne ja siseaudiitori aruande allkirjastaja peab olema avaliku sektori siseaudiitor või atesteeritud siseaudiitor. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(4)Avaliku sektori üksuses töötav siseaudiitor allkirjastab siseaudiitori aruande isiklikult. § 75. Siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise õigus
(1)Avaliku sektori üksuses võib siseaudiitori kutsetegevusega iseseisvalt tegeleda üksnes avaliku sektori üksuse siseaudiitor või atesteeritud siseaudiitor.
(2)Avaliku sektori ühingus võib siseaudiitori kutsetegevusega iseseisvalt tegeleda üksnes siseaudiitor.
(3)[Kehtetu - RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
  1. peatükk AUDIITORÜHING §
  2. Audiitorühingule esitatavad nõuded
(1)Audiitorühingule ja audiitorühingut esindama õigustatud isikutele kohaldatakse

§ 39lõigetes 2 ja 3 maine ning usaldusväärsuse kohta sätestatut.

(2)Audiitorühing võib audiitorteenust osutada ühena järgmistest äriühingu liikidest: 1) täis- või usaldusühinguna; 2) osaühinguna; 3) aktsiaseltsina; 4) Euroopa äriühinguna, mis tuleneb nõukogu määrusest (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1–21); 5) mõnes lepinguriigis registreeritud äriühinguna. [RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010]
(3)Enamus audiitorühingu osade või aktsiatega esindatud häältest peab kuuluma mõne lepinguriigi pädeva asutuse järelevalvele piiranguteta allutatud vandeaudiitoritele, kes on saanud kutse mõnes lepinguriigis, või audiitorühingutele. [RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010]
(4)Osaühingust audiitorühingu osakapital peab olema vähemalt 12 000 eurot ja see peab olema täies ulatuses sisse makstud. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(5)Audiitorühingul ei või olla tegevusala, mis ei ole audiitorteenuse osutamine või muu äritegevus.
(6)Audiitorühing ei või kuuluda vandeaudiitorite võrgustikku, mille struktuur ei võimalda saada järelevalveks vajalikku ammendavat informatsiooni. § 77. Audiitorühingu esindamisele esitatavad nõuded
(1)Audiitorühingut seaduse alusel esindavatest isikutest peavad vähemalt kolm neljandikku olema mõnes lepinguriigis kutse saanud vandeaudiitorid, kes on Audiitorkogu liikmed.
(2)Audiitorühingus, mille juhatuses on: 1) kuni kaks liiget, peab vähemalt üks neist olema mõnes lepinguriigis kutse saanud vandeaudiitor, kes on Audiitorkogu liige; 2) kolm liiget, peavad vähemalt kaks neist olema mõnes lepinguriigis kutse saanud vandeaudiitorid, kes on Audiitorkogu liikmed.
(3)Täis- või usaldusühingust audiitorühingus, mida on juhtima õigustatud: 1) kuni kaks osanikku, peab vähemalt üks neist olema mõnes lepinguriigis kutse saanud vandeaudiitor, kes on Audiitorkogu liige; 2) kolm osanikku, peavad vähemalt kaks neist olema mõnes lepinguriigis kutse saanud vandeaudiitorid, kes on Audiitorkogu liikmed. [RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010] §
  1. Audiitorühingute esindamise piirang Vandeaudiitor võib audiitorteenuse osutamisel seaduse alusel esindada üksnes ühte audiitorühingut, kes on Audiitorkogu liige. [RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010] §
  2. Tegevusloa taotlemine audiitorühingule
(1)Tegevusloa saamiseks audiitorühingule esitab asutatava või tegutseva audiitorühingu asutamislepingusse või äriregistri registrikaardile kantud esindama õigustatud isik järelevalvenõukogule registri infosüsteemi vahendusel taotluse koos järgmiste dokumentide ja andmetega: [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] 1) kehtiva põhikirja koopia; 2) audiitorühingu osanike või aktsionäride nimekiri, milles on märgitud iga osaniku või aktsionäri registri- või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg, ning andmed igale osanikule või aktsionärile kuuluvate aktsiate või osade ja häälte arvu kohta; 3) andmed audiitorühingu juhatuse liikmete ja täis- või usaldusühingut juhtima õigustatud osanike kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete ja täis- või usaldusühingut juhtima õigustatud osanike vastutusvaldkonna kirjeldust; [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015] 3^1) kinnitus audiitorühingu juhatuse liikmete ja täis- või usaldusühingut juhtima õigustatud osanike usaldusväärsuse ja

nõuetele vastavuse kohta; [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015] 4) asutatava audiitorühingu puhul asutamislepingu või -otsuse või ühingulepingu notariaalselt kinnitatud ärakirja koopia.

(2)Audiitorühingu tegevusloa taotluse menetlemise ajal käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmetes või dokumentides toimunud muudatustest teatab audiitorühing viivitamata pärast muudatuste tegemist või nendest teadasaamist järelevalvenõukogule ja esitab uued andmed või dokumentide koopiad. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(3)Audiitorühing ei ole kohustatud järelevalvenõukogule esitama käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumente, nende koopiaid või andmeid, mis on kättesaadavad riigi infosüsteemi andmekogudest. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] § 79^1. Tegevusloa taotlemine teise lepinguriigi tegevusluba omavale audiitorühingule
(1)Kui audiitorühingul on kehtiv tegevusluba teises lepinguriigis, esitab audiitorühingut esindama õigustatud isik järelevalvenõukogule taotluse

§ 79

lõikes 1 nimetatud andmetega, millele on lisatud teise lepinguriigi pädeva asutuse väljastatud tõend, mis ei tohi olla vanem kui kolm kuud ja mis kinnitab, et taotlejal on selle lepinguriigi kehtiv tegevusluba.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes toimunud muudatustest teatab audiitorühing viivitamata pärast muudatuste tegemist või nendest teadasaamist järelevalvenõukogule ja esitab uued andmed.
(3)Käesoleva paragrahvi alusel väljaantud tegevusloa kehtivus lõpeb koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepinguriigis väljastatud tegevusloa kehtivuse lõppemisega. Audiitorühingule, millele on väljastatud tegevusluba käesoleva paragrahvi alusel, ei kohaldata

§-des 76, 77, 85–87 ning § 90 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] § 80. Audiitorühingu tegevusloa taotluse läbivaatamine

(1)Kui audiitorühing on tegevusloa taotlemisel esitanud valeandmeid või ei ole esitanud kõiki

§ 79

lõikes 1 nimetatud andmeid, dokumente või nende koopiaid või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, on järelevalvenõukogul õigus nõuda tegevusloa taotlejalt puuduste kõrvaldamist. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

(2)Kui

§ 79

lõikes 1 nimetatud andmete, dokumentide või nende koopiate põhjal ei ole võimalik veenduda, kas audiitorühing vastab seadusega tema kohta sätestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid tegevusluba taotleva audiitorühinguga seotud asjaolusid, võib järelevalvenõukogu nõuda lisaandmete, -dokumentide või nende koopiate esitamist. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

(3)Tegevusloa taotlemisel audiitorühingu esitatud andmeid kontrollib järelevalvenõukogu, samuti võib järelevalvenõukogu määrata ekspertiisi ja erakorralise audiitorkontrolli, teha päringuid riigi infosüsteemi andmekogudest, saada audiitorühingu juhtidelt või esindajatelt ning vajaduse korral kolmandatelt isikutelt selgitusi esitatud dokumentide või nende koopiate sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed, dokumendid või nende koopiad esitatakse järelevalvenõukogu määratud mõistliku tähtaja jooksul. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(5)Kui tegevusluba taotlev audiitorühing ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud nõutud andmeid, dokumente või nende koopiaid, võib järelevalvenõukogu jätta tegevusloa taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbivaatamata jätmise korral tagastab järelevalvenõukogu esitatud dokumendid. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(6)Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel järelevalvenõukogu määratud ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud katab tegevusluba taotlev audiitorühing. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] 6. peatükk TEGEVUSLUBA § 81. Audiitorteenuse osutamise õigus
(1)Audiitorettevõtjal peab audiitorteenuse osutamiseks Eestis olema kehtiv tegevusluba, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010] (1^1) Kui audiitorühingule on tegevusluba antud

§ 79

^1 alusel, võib tema nimel Eestis audiitorteenust osutada üksnes vandeaudiitor, kellele on Eestis antud kutse vastavalt §-le 28 või kelle kutset on tunnustatud vastavalt §-le 30. Nimetatud vandeaudiitorile kohaldatakse seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori kohta sätestatut. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

(2)Audiitorettevõtjal, kui ta või teda seaduse või prokuura alusel esindav isik on avaliku sektori vandeaudiitor, on õigus oma nimel osutada kindlustandvaid audiitorteenuseid avaliku sektori üksuses. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
(3)Avaliku sektori üksuses töötav isik peab seaduses sätestatud kindlustandvate vandeaudiitori kutsetegevusalaste ülesannete täitmiseks olema avaliku sektori vandeaudiitor.
(4)Tegevusluba ei ole vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikul avaliku sektori üksuses seaduses sätestatud kindlustandvate vandeaudiitori kutsetegevusalaste ülesannete täitmiseks. § 82. Tegevusluba
(1)Tegevusloa annab järelevalvenõukogu. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(2)Tegevusluba ei ole üleantav ning selle kasutamine teise isiku poolt on keelatud.
(3)Tegevusluba on tähtajatu.
(4)Tegevusluba on elektrooniline.
(5)Tegevusloale antakse järjekorranumber.
(6)Tegevusloa andmise ja kehtivuse ning

§ 89lõikes 1 sätestatud loa andmise kohta teeb järelevalvenõukogu märke registrisse.

[RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] § 83. Tegevusloa taotlemine vandeaudiitorile

(1)Tegevusloa saamiseks esitab vandeaudiitori vande andnud vandeaudiitor (edaspidi tegevusluba taotlev vandeaudiitor) järelevalvenõukogule registri infosüsteemi vahendusel avalduse. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(2)Tegevusluba taotlev vandeaudiitor peab olema füüsilisest isikust ettevõtja.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse vorm kehtestatakse registri põhimääruses. § 84. Tegevusloa andmise otsus
(1)Tegevusluba antakse audiitorettevõtjale.
(2)Otsuse tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta teeb järelevalvenõukogu 30 päeva jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kahe kuu möödumisel tegevusloa taotluse saamisest arvates. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(3)Kui tegevusloa väljastamist soovitakse vahetult vandeaudiitori vande vastuvõtmise järel, peab

§ 23lõike 1 punktis 1 sätestatud avaldus sisaldama ka taotlust tegevusloa saamiseks.

Järelevalvenõukogu teeb sellisel juhul otsuse tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta 30 päeva jooksul pärast vandeaudiitori vande vastuvõtmist. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

(4)Järelevalvenõukogu teeb vajaduse korral tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd asjakohase pädeva riigiasutusega. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(5)Otsuse tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta toimetab järelevalvenõukogu viivitamata tegevusluba taotlevale audiitorühingule või vandeaudiitorile kätte. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] § 85. Tegevusloa andmisest keeldumise alused Järelevalvenõukogu võib keelduda tegevusloa andmisest, kui: [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] 1) tegevusluba taotlev vandeaudiitor ei vasta käesolevas seaduses vandeaudiitori kohta sätestatud nõuetele; 2) tegevusluba taotlev audiitorühing ei vasta käesolevas seaduses audiitorühingu kohta sätestatud nõuetele; 3) audiitorühingut seaduse alusel esindavad isikud ei vasta seaduses sätestatud nõuetele; 4)

alusel piisava järelevalve teostamine on takistatud; 5) esitatud andmetest selgub, et tegevusloa taotleja kavatseb tegutseda vaid teises lepinguriigis. §

  1. Tegevusloa kehtivuse lõppemine Tegevusloa kehtivus lõpeb: 1) tegevusloaga vandeaudiitori surma korral; 2) audiitorühingute ühinemisel uue audiitorühingu asutamise korral – uue audiitorühingu äriregistrisse kandmisega; 3) audiitorühingute ühinemisel ühendataval ühingul – ühinemise kandmisega äriregistrisse; 4) audiitorühingu lõpetamise korral – äriregistris lõpetamise kande tegemisega või kohtulahendi jõustumisega; [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015] 5) audiitorettevõtja pankroti korral – kohtu poolt pankroti väljakuulutamisega; 6) vandeaudiitori kutse äravõtmise korral, kui audiitorettevõtja on füüsilisest isikust ettevõtja, – kutse äravõtmise otsuse jõustumisega; [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015] 7) täiendava kutseeksami mittesooritamise korral, kui audiitorettevõtja on füüsilisest isikust ettevõtja, – kutse äravõtmise otsuse jõustumisega; [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015] 8) Audiitorkogu liikme väljaarvamisel Audiitorkogust – otsuse jõustumisega; [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015] 9) tegevusloa kehtetuks tunnistamisega. §
  2. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

(1)Tegevusloa tunnistab kehtetuks järelevalvenõukogu. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(2)Audiitorettevõtja algatusel tunnistatakse tegevusluba kehtetuks tema avalduse alusel.
(3)Kui audiitorettevõtja või temaga seotud vandeaudiitori suhtes on alustatud

alusel kvaliteedikontrolli, distsiplinaarmenetlust, kaebuse menetlust, väärteomenetlust või uurimist, võib otsuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teha, kui vastav menetlus on lõpetatud. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

(4)Järelevalvenõukogu võib tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui: [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] 1) audiitorettevõtja on kahe aasta jooksul korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut; 2) audiitorettevõtja ei vasta seaduses sätestatud nõuetele; 3) audiitorettevõtjale või seaduse alusel audiitorühingut esindavale isikule on kohaldatud karistust majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase kuriteo eest; 4) audiitorettevõtja esitab või avaldab teadvalt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või avaldab teadvalt ebaõiget või eksitavat reklaami ja nendest rikkumistest tulenevalt on audiitorettevõtjat karistatud väärteomenetluse korras; 5) audiitorettevõtja, kelle tegevusluba on peatatud, ei ole täitnud ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses järelevalvenõukogu otsust või ettekirjutust; [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] 6) tegevusluba on olnud peatatud järjest vähemalt 18 kuud; 7) äriühing ei ole kantud äriregistrisse kahe kuu jooksul äriühingule tegevusloa andmise otsusest arvates; 8) audiitorühing on

§ 76

lõikes 3 või §-s 77 sätestatud nõudeid rikkunud üle kolme kuu; [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015] 9) audiitorühingut seaduse alusel esindav isik on rikkunud korduvalt või olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut ja nendest rikkumistest tulenevalt on karistatud audiitorühingut või audiitorühingut seaduse alusel esindavat isikut distsiplinaar- või väärteomenetluse korras; 10)

alusel piisava järelevalve teostamine on takistatud.

(5)[Kehtetu - RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(6)Enne tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist annab järelevalvenõukogu audiitorettevõtjale või tema esindajale võimaluse olla ära kuulatud. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] § 88. Tegevusloa kehtivuse peatamine ja taastamine
(1)Tegevusloa kehtivuse peatab ja taastab järelevalvenõukogu audiitorettevõtja avalduse alusel. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(2)Järelevalvenõukogu võib tegevusloa kehtivuse peatada, kui: [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] 1) audiitorettevõtja on seotud vandeaudiitori või tema kutsetegevuse mainet või klienti oluliselt kahjustada võivate vaidlustega; 2) audiitorettevõtja, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, ei saa ajutiselt tervise tõttu või muul põhjusel audiitorteenust osutada järjest üle kuue kuu; 3) audiitorettevõtjale on tehtud

alusel korduv ettekirjutus; 4) audiitorettevõtjaga

§ 7lõike 5 tähenduses seotud vandeaudiitor on suunatud täiendavale kutseeksamile. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

(3)Audiitorettevõtja peab teatama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolude või punktis 3 nimetatud ettekirjutuse põhjustanud asjaolude äralangemisest järelevalvenõukogule kümne tööpäeva jooksul asjaolude äralangemisest teadasaamisest arvates. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 või 2 alusel peatatud tegevusloa kehtivus taastatakse nimetatud asjaolude äralangemisest teadasaamisel.
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel peatatud tegevusloa kehtivus taastatakse ettekirjutuse põhjustanud asjaolude äralangemisest teadasaamisel.
(6)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 alusel peatatud tegevusloa kehtivus taastatakse, kui vandeaudiitor on sooritanud täiendava kutseeksami. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] § 89. Luba vandeaudiitori kutsetegevusega seotud tehingute ja toimingute lõpetamiseks
(1)Pärast tegevusloa kehtivuse peatamist või lõppemist võib järelevalvenõukogu anda loa vandeaudiitori kutsetegevusega seotud tehingute või toimingute lõpetamiseks, kui see on audiitorettevõtja tegevusloa kehtivuse peatamise või lõppemise asjaolusid arvestades vajalik ja võimalik. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(2)Järelevalvenõukogu võib nõuda vandeaudiitori kutsetegevusega seotud tehingute või toimingute lõpetamist võimaldava loa andmise otsuse põhjendatuse kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja andmeid. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(3)Tegevusloa kehtivuse peatamise või lõppemise järgses otsuses, millega järelevalvenõukogu annab loa vandeaudiitori kutsetegevusega seotud tehingute või toimingute lõpetamiseks, tuleb märkida: [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] 1) tehingud või toimingud, mille lõpetamiseks luba antakse; 2) loa kehtivuse tähtaeg, mis ei või ühegi käesoleva lõike punktis 1 sätestatud tehingu või toimingu jaoks olla pikem kui kümme tööpäeva loa andmise päevast arvates.
(4)Käesolevas seaduses audiitorettevõtja kohta sätestatud nõudeid kohaldatakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa alusel tegutsejale. § 89^1. Audiitorettevõtja vabatahtlik lõpetamine
(1)Audiitorettevõtjat ei või järelevalvenõukogu kirjaliku loata vabatahtlikult lõpetada.
(2)Audiitorettevõtja juhatus, täis- või usaldusühingut juhtima õigustatud osanik ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud vandeaudiitor on kohustatud vähemalt 20 päeva enne audiitorettevõtja lõpetamise otsustamist esitama järelevalvenõukogule taotluse audiitorettevõtja vabatahtliku lõpetamise loa saamiseks.
(3)Järelevalvenõukogu võib keelduda audiitorettevõtjale vabatahtlikuks lõpetamiseks loa andmisest, kui audiitorettevõtja või

§ 7

lõike 5 tähenduses temaga seotud vandeaudiitori suhtes on alustatud kvaliteedikontrolli, distsiplinaarmenetlust, kaebuse menetlust, väärteomenetlust või uurimist.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib järelevalvenõukogu loa andmisest keelduda, kuni vastav menetlus audiitorettevõtja või temaga seotud vandeaudiitori suhtes, kes osutab vandeaudiitori kutseteenust füüsilisest isikust ettevõtjana või on selle audiitorühingu seadusjärgne esindaja või prokurist, on lõpetatud ning menetlusest tulenevad nõuded ja Audiitorkogu nõuded rahuldatud. [RT I, 23.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2015] § 90. Tegevusloa kehtivuse peatamise ja lõppemise tagajärjed
(1)Tegevusloa kehtivuse peatamisel või lõppemisel ei rakendata

§ 57lõikes 4 sätestatud põhimõtet.

(2)Tegevusloa kehtivuse lõppemisel on audiitorettevõtja, kellele antud tegevusloa kehtivus lõppes, kohustatud kümne tööpäeva jooksul tasuma kogu liikmemaksu, mis tal oleks tulnud tasuda Audiitorkogule sellel majandusaastal, millesse jääb tegevusloa kehtivuse lõppemise päev.
(3)Tegevusloa kehtivuse peatamise, taastamise või lõppemise otsus toimetatakse audiitorettevõtjale, kelle tegevusloa kohta otsus tehti, viivitamata kätte.
(4)Tegevusloa andmise, selle kehtivuse peatamise, taastamise või lõppemise otsusest ja selle põhjusest teavitab järelevalvenõukogu viivitamata nende lepinguriikide pädevaid asutusi, kus audiitorettevõtja, kellele tegevusloa kohta otsus tehti, on registreeritud. Tegevusloa kehtivuse peatamisest, taastamisest või lõppemisest teavitab järelevalvenõukogu viivitamata ka Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komiteed. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(5)Tegevusloa kehtivuse lõppemisel võib audiitorettevõtja, kellele antud tegevusloa kehtivus lõppes

§ 87

lõikes 4 nimetatud asjaolude alusel, taotleda tegevusluba kolme aasta möödumisel tegevusloa kehtetuks tunnistamisest arvates, kuid mitte enne, kui karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

  1. peatükk AUDIITORKONTROLLI KOHUSTUS NING AUDITIKOMITEE [RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010]
  2. jagu Audiitorkontrolli kohustus [RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010] §
  3. Auditi kohustus

(1)Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 5 000 000 eurot; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 2 500 000 eurot; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 3) keskmine töötajate arv 50 inimest. [RT I, 30.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
(2)Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 15 000 000 eurot; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 7 500 000 eurot; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 3) keskmine töötajate arv 180 inimest. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]
(3)Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, millel on majandusaasta jooksul enam kui kaks aktsionäri, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigieelarvest eraldist saavale erakonnale ja äriühingule, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
(4)Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik sihtasutusele, mille tulu või varad aruandekuupäeva seisuga on vähemalt 1 000 000 eurot ning mille asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] § 92. Ülevaatuse kohustus
(1)Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande ülevaatus kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 3) keskmine töötajate arv 24 inimest. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]
(2)Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000 000 eurot; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 3) keskmine töötajate arv 72 inimest. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] (2^1) Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik

§ 91

lõikes 4 nimetamata sihtasutusele, mille raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 1 000 000 eurot; [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] (2^2) Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik

§ 91lõikes 4 nimetatud sihtasutusele, mille tulu või varad aruandekuupäeva seisuga on alla 1 000 000 euro. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]

(3)Kohustusliku ülevaatuse võib asendada auditiga. § 92^1. Audiitorkontrolli kohustuse tekkimise tingimuste analüüs () Rahandusministeerium on kohustatud analüüsima üks kord kahe aasta jooksul

§ 91

lõigetes 1 ja 2 ning § 92 lõigetes 1 ja 2 nimetatud audiitorkontrolli kohustuse tekkimise tingimusi ning vajaduse korral algatama nende ajakohastamise. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] § 93. Auditi ja ülevaatuse kohustuse erinevus

§ 91

lõikes 3 ja § 92 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustust ei rakendata Notarite Koja, Advokatuuri ja Audiitorkogu suhtes. §

  1. Konsolideeriva üksuse erinevus Raamatupidamiskohustuslane, kes on vastavalt raamatupidamise seaduse § 28 lõikele 1 ja §-le 29 kohustatud koostama konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtub auditi või ülevaatuse kohustuslikkuse määramisel konsolideeritud näitajatest. § 94^
  2. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus () Raamatupidamise seaduse § 24 lõikes 2 ja § 31 lõikes 4 nimetatud isikute kestlikkusaruande ja konsolideeritud kestlikkusaruande audiitorkontroll on kohustuslik. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] §
  3. Info vastavus

(1)Audiitorettevõtja on kohustatud kooskõlas

§ 46

alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditega auditi või ülevaatuse käigus kontrollima koos raamatupidamise aastaaruandega avaldatava rahandusalase ja muu info vastavust raamatupidamise aastaaruandele ning selle avaldamise vastavust seaduses sätestatud avaldamise nõuetele.

(2)Audiitorettevõtja on kohustatud avaliku huvi üksuse ning sellise äriühingu, kes on raamatupidamise seaduse tähenduses keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja, keskmise suurusega konsolideerimisgrupp või suur konsolideerimisgrupp, auditi tegemisel: [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] 1) avaldama vandeaudiitori aruandes, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega; 2) avaldama vandeaudiitori aruandes, kas tegevusaruanne on koostatud kooskõlas kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega; 3) kirjeldama vandeaudiitori aruandes tegevusaruandes tuvastatud väärkajastuste olemust, kui audiitorettevõtja on auditi käigus teada saadud asjaolusid ning arusaamist ettevõtjast ja tema tegevuskeskkonnast arvestades teinud tegevusaruandes kindlaks olulisi väärkajastusi.
(3)Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata informatsiooni korral, mis esitatakse tegevusaruandes raamatupidamise seaduse § 24 lõigete 2–3 ja 6 ning § 31 lõigete 4 ja 7–10 alusel. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025] § 95^
  1. Tehingute seaduslikkuse kontrolli kohustus () Äriühingule, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi tulundusasutusele on tehingute seaduslikkuse kontroll kohustuslik Riigikontrolli määratud ulatuses. [RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010] § 95^
  2. Audiitorettevõtja nimetamise õigust piirava kokkuleppe tühisus
(1)Kokkulepe, mis piirab audiitorettevõtja nimetamiseks õigustatud isikute valikuvabadust raamatupidamise aastaaruande auditit või ülevaatust või kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegeva audiitorettevõtja nimetamisel mõne audiitorettevõtja või audiitorettevõtjate kategooriaga, on tühine. 27.04.2026 09:35 Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus, pärast sõna „ülevaatust” lisatud tekstiosa „või kestlikkusaruande audiitorkontrolli” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel. [RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]
(2)Raamatupidamise seaduse tähenduses kestlikkusaruande audiitorkontr

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.