Vangistusseadus

Lühidalt

See seadus reguleerib vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimist ning korraldust Eestis. See sätestab vanglateenistuse ja vanglaametniku tegevuse tingimused.

Mida see reguleerib

Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise korda ja korraldust.
Vanglateenistuse ja vanglaametniku mõistet ja tingimusi.
Haldusmenetluse kohaldamist vangistusega seotud küsimustes.
Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregister) pidamist.

Keda see puudutab

Kinnipeetavaid, arestialuseid ja vahistatuid.
Vanglateenistuse ametnikke ja Justiits- ja Digiministeeriumi.

Põhipunktid

Kinnipeetavat, arestialust või vahistatut tuleb kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust.
Vangla haldusakti või toimingu peale saab esitada kaebuse halduskohtule, kui on eelnevalt esitatud vaie vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile.
Vangiregister on andmekogu, mille eesmärk on tagada vangistuse, aresti, eelvangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimisega seonduvate ülesannete täitmine.
Vangiregistri vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium.

Seaduse tekst

Obsah (13)

§ 11 § 5 § 9 § 31 § 69 § 15 § 22 § 16 § 38 § 52 § 45 § 70 § 71

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.09.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2026 Avaldamismärge: RT I, 26.06.2025, 20 Vangistusseadus Vastu võetud 14.06.2000 RT I 2000, 5

erisusi. [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.01.2008]

(2)Käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 punkti 1, § 35 lõiget 2 ja § 62 lõike 3 punkti 1. [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.01.2008]

(3)Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik võivad haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha. [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.01.2008]

(4)Kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse kirjalikult, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist. Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vangla võimaldada vaiete, taotluste ja muude pöördumiste koostamist ning esitamist kirjaliku vormi asemel elektroonilises vormis. Elektroonilises vormis esitatud vaie, taotlus või muu pöördumine kinnitatakse elektrooniliselt. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] (4^1) Justiits- ja Digiministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

(5)Kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. [RT I, 03.03.2021, 1 - jõust. 04.03.2021]

(6)[Kehtetu - RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(7)Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.01.2008]

(8)Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. [RT I, 03.03.2021, 1 - jõust. 04.03.2021] (8^1) Kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. [RT I, 03.03.2021, 1 - jõust. 04.03.2021]

(9)Arestimaja vaideid lahendatakse haldusmenetluse üldises korras. [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.01.2008]

(10)Kinnipeetav kinnitab käesolevas seaduses sätestatud juhtudel dokumentide kättesaamise või nendega tutvumise allkirjaga. Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vanglateenistus lubada kinnipeetaval haldusaktide ja muude dokumentide kättesaamist või nendega tutvumist kinnitada ka elektrooniliselt. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] § 2. Kinnipeetav Kinnipeetav

tähenduses on vanglas vangistust kandev süüdimõistetu. § 2^

Karistusjärgselt kinnipeetav [Kehtetu - RT I, 05.07.2013, 2 - jõust. 15.07.2013] §
Arestialune

(1)Arestialune

tähenduses on arestimajas või vanglas aresti kandev isik või distsiplinaararesti kandev kaitseväelane. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]

(2)Vanglasse toimetatud kuni 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud isiku, välja arvatud kriminaalmenetluse seadustiku § 217 kohaselt kahtlustatavana kinnipeetu, samuti korrakaitseseaduse alusel vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis isiku kinnipidamisele kohaldatakse arestialuse ja aresti täideviimise kohta kehtestatud sätteid käesolevas seaduses sätestatud erisustega. [RT I, 03.03.2021, 1 - jõust. 04.03.2021] § 4. Vahistatu

(1)Vahistatu

tähenduses on isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas.

(2)Vanglasse toimetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 217 kohaselt kahtlustatavana kinnipeetu kinnipidamisele kohaldatakse vahistatu ja eelvangistuse täideviimise kohta kehtestatud sätteid käesolevas seaduses sätestatud erisustega. [RT I, 03.03.2021, 1 - jõust. 04.03.2021] § 4^1. Inimväärikuse austamine ja õiguste järgimine [RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

(1)Kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. [RT I, 05.07.2013, 2 - jõust. 15.07.2013]

(2)Kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiits- ja Digiministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. [RT I, 05.07.2013, 2 - jõust. 15.07.2013] § 5. Täitmisplaan

(1)Täitmisplaan sätestab kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vastuvõtmiseks pädeva vangla. [RT I, 03.03.2021, 1 - jõust. 04.03.2021]

(2)Täitmisplaani koostamisel lähtutakse

§ 11lõikes 1 sätestatud alustest.

(3)Täitmisplaani kinnitab valdkonna eest vastutav minister. § 5^1. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu

(1)Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (edaspidi vangiregister) on andmekogu, mille eesmärk on: 1) tagada vangistuse, aresti, eelvangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimisega seonduvate ülesannete täitmine; 2) anda teavet isiku vangistuses ja eelvangistuses viibimise, aresti kandmise või kriminaalhooldusel viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta; 3) pidada vangla julgeoleku tagamiseks arvestust vangla või arestimaja territooriumile sisenevate ja sealt väljuvate isikute, sõidukite ning tehnikavahendite üle; 4) pidada arvestust vangistuses ja eelvangistuses viibivate, aresti kandvate ja kriminaalhooldusel viibivate isikute ning nende paiknemise üle; 5) tõhustada järelevalvet vanglate ja arestimajade tegevuse üle; 6) võimaldada süstematiseeritud andmetöötlust uuringute ja statistiliste ülevaadete tegemiseks, poliitika kujundamiseks, vanglate ja arestimajade sisemise töökorralduse analüüsimiseks ning otsuste tegemiseks; 7) võimaldada kinnipeetavatel kasutada vangiregistri iseteenindusportaali. [RT I, 31.12.2024, 4 - jõust. 10.01.2025]

(2)Vangiregistri vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium. Vangiregistri volitatud töötlejad sätestatakse vangiregistri põhimääruses.

(3)Vangiregistri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) vangiregistri vastutav töötleja ja volitatud töötleja ning nende ülesanded; 2) vangiregistri ülesehitus; 3) andmeandjad ja nende edastatavad andmed; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord; 5) andmete vangiregistrisse kandmise ja järelevalve täpsem kord; 6) vangiregistri rahastamine; 7) muud korraldusküsimused. [RT I, 31.12.2024, 4 - jõust. 10.01.2025] § 5^2. Juurdepääs vangiregistrile ja andmete väljastamine

(1)Vangiregistrisse kantud andmed on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses.

(2)Juurdepääs vangiregistrile antakse ja andmeid väljastatakse üksnes seadusega kindlaks määratud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud isikutele ja asutustele.

(3)

§-s 52 nimetatud tervishoiuteenuse osutajal on juurdepääs vangiregistrile, et täita käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud ülesandeid.

(4)Andmeid võib teise riiki edastada seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks üksnes juhul, kui neid kasutatakse seadusega kindlaks määratud ülesannete täitmiseks, ning kooskõlas andmete töötlemise ja andmekogusse kandmise eesmärgiga.

(5)Kinnipeetavale, vahistatule, arestialusele ja kriminaalhooldusalusele väljastatakse nende kohta andmekogusse kantud andmeid nende kirjaliku taotluse alusel.

(6)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud taotlus on selgelt põhjendamatu või ülemäärane, on alates 21. leheküljest kalendrikuus õigus enne andmete väljastamist küsida tasu iga väljastatava lehekülje eest 0,19 eurot.

(7)Andmesubjektile ei pea väljastama vangiregistrist andmeid ega teavet, kui: 1) väljastamise tagajärjel võiksid saada avalikuks vanglatöös kasutatavad meetodid ja taktikad või teave julgeolekuriskide hindamise kohta ning see võib ohustada vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimist; 2) väljastamata jätmine on vajalik teise isiku või andmesubjekti õiguste või vabaduste kaitseks; 3) väljastamata jätmine on vajalik avaliku korra kaitseks või riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks.

(8)Andmesubjektile ei väljastata vangiregistrist andmeid ega teavet kuni käesoleva paragrahvi lõikes 7 märgitud põhjuse äralangemiseni. [RT I, 31.12.2024, 4 - jõust. 10.01.2025] § 5^3. Vangiregistrisse kantav teave ja selle töötlemine

(1)Vangiregistrisse kantakse: 1) andmed kinnipeetava, vahistatu, arestialuse või kriminaalhooldusaluse isiku kohta; 2) andmed kinnipeetava, vahistatu või arestialuse vanglasse või arestimajja või kriminaalhooldusaluse kriminaalhooldusele võtmise aluse kohta; 3) andmed kinnipeetava, vahistatu või arestialuse isiklike asjade, dokumentide ja raha hoiulevõtmise ja tagastamise ning talle vanglateenistuse või arestimaja poolt antud asjade kohta; 4) andmed kinnipeetava, vahistatu või arestialuse paiknemise ja kriminaalhooldusaluse kriminaalhooldusosakonna kohta ning andmed nende isikute liikumise kohta; 5) andmed kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusaluse hariduse, hõivatuse ja varasema töökogemuse kohta; 6) andmed kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusaluse terviseseisundi, sealhulgas tema sõltuvuskäitumise ja tervisest tulenevate piirangute kohta; [RT I, 31.12.2024, 4 - jõust. 10.01.2025] 6^1) andmed usulise kuuluvuse kohta, kui isik on need vanglale avaldanud; [RT I, 31.12.2024, 4 - jõust. 10.01.2025] 7) andmed kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse senise elukäigu ja hoiakute ning nendest tuleneva uue kuriteo riski ja ohtlikkuse kohta ning riskide maandamise meetodite ja nende rakendamise kohta; 8) andmed kinnipeetava, vahistatu või arestialuse suhtes rakendatud järelevalve- ja julgeolekuabinõude kohta, sealhulgas läbiotsimise, füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või lukustatud kambri kasutamise kohta; 9) andmed kinnipeetavale, vahistatule või arestialusele määratud distsiplinaarkaristuse ja selle täideviimise kohta; 10) andmed kinnipeetava, arestialuse või vahistatu suhete, kontaktide, sealhulgas elektroonilise suhtluse, kirjavahetuse, interneti kasutamise ja telefonikõnede ning nende kontrollimise või piiramise kohta, samuti andmed isiku asukoha reaalajas tuvastamise kohta; [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] 11) andmed kriminaalhooldusaluse suhete ja kontaktide kohta; 12) andmed kriminaalhooldusaluse töötamise alguse, peatumise ning lõppemise aja ja aluse kohta; 13) andmed kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse suhtes elektroonilise valve seadmete kasutamise võimalikkuse väljaselgitamise ning kasutamise kohta; 14) andmed isikute kohta, kellega tehakse koostööd kinnipeetavate hõive, kriminaalhooldusaluste üldkasuliku töö, narkomaanide sõltuvusravi ja seksuaalkurjategijate kompleksravi korraldamiseks; 15) kriminaalhoolduse ettevalmistamise käigus kogutud andmed; 16) andmed vanglasse siseneva ja vanglast väljuva isiku, sõiduki ja nendega kaasas oleva tehnikavahendi kohta; 17) jälitustegevuse käigus kogutud andmed, teave jälitustegevuse käigus andmete kogumisel kasutatud meetodite, taktika ja vahendite kohta; [RT I, 10.03.2015, 4 - jõust. 01.01.2018] 18) teave vangistuse täideviimist või vangla julgeolekut ohustavate sündmuste kohta või nende toimumise ohule viitav teave; 19) digitaalsed dokumendid, mis koostatakse ja edastatakse käesolevas seaduses, kriminaalhooldusseaduses või muus seaduses või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmise käigus. (1^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 ei kohaldata distsiplinaararesti kandva kaitseväelase, kainenema toimetatud joobeseisundis isiku, sundtoomisele allutatud või kuni 48 tunniks kinni peetud isiku suhtes. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]

(2)Andmekogusse kantakse andmed alusdokumentide, teistest andmekogudest saadud teabe, isikutelt ja asutustelt saadud teabe või vanglateenistuse tegevuse käigus saadud teabe alusel.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmekogusse kantavate andmete saamiseks on vanglateenistusel õigus esitada päringuid ning saada andmeid teistest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku andmekogudest või ristkasutuse korras teistest andmekogudest.

(4)Andmekogusse kantavate andmete täpne koosseis, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeandjate ammendav loetelu, sätestatakse andmekogu põhimääruses. [RT I, 10.03.2015, 4 - jõust. 01.06.2015] § 5^4. Vangiregistrisse kantud andmete säilitamine ja arhiveerimine ning juurdepääs arhiveeritud andmetele ja andmete kustutamine

(1)Isiku andmeid töödeldakse vangiregistris sel ajal, kui ta viibib vangistuses või eelvangistuses, kannab aresti või on kriminaalhooldusel. Pärast vangistusest, eelvangistusest või aresti kandmiselt vabanemist või kriminaalhoolduse lõppemist töödeldakse, arhiveeritakse ja kustutatakse isiku kohta kogutud teave käesolevas seaduses sätestatud tähtaja möödumisel ja ulatuses.

(2)Isiku kohta kogutud andmed, välja arvatud isiku karistuse kandmise või kriminaalhoolduse algusaeg, koht ja alus, karistuse kandmiselt vabastamise või kriminaalhoolduse lõppemise aeg ja koht ning isiku tuvastamist võimaldavad nimi ja isikukood või sünniaeg, kantakse vangiregistri arhiivi ja nende töötlemist piiratakse järgmistel juhtudel: 1) isik on surnud; 2) väärteo eest mõistetud aresti kandmisest on möödunud üks aasta; 3) tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest või üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat või kaks aastat juhul, kui isik oli süüteo toimepanemise ajal alaealine; 4) alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat või kolm aastat juhul, kui isik oli süüteo toimepanemise ajal alaealine; 5) viie- kuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat või viis aastat juhul, kui isik oli süüteo toimepanemise ajal alaealine; 6) üle kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viisteist aastat; 7) pärast kohtuotsuse jõustumist eelvangistuse kandmise korral, kui isik mõistetakse õigeks või teda karistatakse rahalise karistusega.

(3)Arhiivis olevad andmed kustutatakse väärteo eest mõistetud aresti korral, kui andmete arhiveerimisest on möödunud kümme aastat ja kuriteo eest mõistetud karistuse korral viiskümmend aastat arhiivi kandmise kuupäevast arvates.

(4)

§ 5

^3 lõike 1 punktis 16 sätestatud andmed arhiveeritakse, kui isiku viimasest vanglasse sisenemisest on möödunud kolm aastat, ja kustutatakse, kui viimasest vanglasse sisenemisest on möödunud kümme aastat. Kui isiku sisenemine vanglasse oli seotud konkreetse kinnipeetavaga või vahistatuga, kohaldatakse andmete arhiveerimisele käesoleva paragrahvi teistes lõigetes sätestatud tähtaegasid.

(5)Andmete arhiveerimise ja kustutamise tähtaja kulgemine katkeb, kui isik asub kandma vangistust, eelvangistust, aresti või ta määratakse kriminaalhooldusele. Sellisel juhul aktiveeritakse arhiveeritud andmed ja jätkatakse uute andmete kogumist.

(6)Andmete arhiivist väljastamine on lubatud uurimisasutusele kriminaalmenetluses esimese astme kuriteo või tahtliku teise astme kuriteo, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust, asjaolude väljaselgitamiseks ning julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks. Andmete arhiivist väljastamise ja selle ulatuse üle otsustab vangiregistri vastutav töötleja viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Taotleja on kohustatud oma taotlust põhjendama. [RT I, 10.03.2015, 4 - jõust. 01.06.2015] § 5^5. Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu

(1)Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk

tähenduses on töödelda vanglas karistust kandva isiku daktüloskopeerimisel ja näokujutise võtmisel saadud biomeetrilisi andmeid isikusamasuse kontrollimiseks või isiku tuvastamiseks ning süütegude avastamiseks ja tõkestamiseks. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]

(2)Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 15^5 sätestatut.

(3)Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(4)Andmekogu ABIS vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. [RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

(5)Andmekogu ABIS põhimääruses sätestatakse andmekogu ABIS pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 2) täpsem andmekoosseis; 3) andmekogudevaheline andmevahetus; 4) vastutava töötleja ülesanded; 5) volitatud töötleja ja tema ülesanded; 6) andmetele juurdepääsu andmise ja andmete väljastamise kord; 7) andmete säilitamise täpsemad tähtajad; 8) muud korralduslikud küsimused. [RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025] (5^1) Andmekogu ABIS andmeid säilitatakse kõige kauem 75 aastat andmekogusse ABIS kandmisest arvates. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu ABIS põhimääruses. [RT I, 26.06.2025, 1 - jõust. 06.07.2025]

(6)Andmekogus ABIS sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ning on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. [RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021] 2. peatükk VANGISTUSE TÄIDEVIIMINE 1. jagu Üldsätted § 6. Vangistuse täideviimise eesmärk

(1)Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine.

(2)Vangistuse täideviimine korraldatakse kinnises vanglas või avavanglas. § 6^1. Kannatanu õigus saada teavet

(1)Kannatanul on õigus taotleda ja saada vanglalt teavet kannatanu suhtes süüteo toime pannud kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kohta, kui: 1) kinnipeetavale on kohaldatud lähenemiskeeld; 2) kinnipeetavat on karistatud karistusseadustiku 9. või 11. peatükis sätestatud süütegude eest.

(2)Kannatanul on õigus saada teavet karistuse alguse ja kohtulahendis märgitud kohustuste täitmise ning vangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimise kohta, välja arvatud delikaatseid isikuandmeid.

(3)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada kannatanu teavitamise täpsema korra. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] § 7. Kinnine vangla

(1)Kinnine vangla on valvatava müüri või muu piirdega vangla, mis võimaldab pideva järelevalve kinnipeetava üle.

(2)Kinnipeetavate majutamiseks on kinnises vanglas kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise.

(3)Kinnise vangla juures võib olla osakond, mis vastab

§ 9

nõuetele ja milles kehtivad

§-s 10 sätestatud avavangla üldtingimused. [RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003] § 8. Kinnise vangla üldtingimused [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

(1)Kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. [RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

(2)Vanglateenistus võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] § 9. Avavangla

(1)Avavangla on selgelt nähtavate tähistega märgistatud territooriumiga vangla.

(2)Kinnipeetavate majutamiseks on avavanglas elamud tubadega. § 10. Avavangla üldtingimused

(1)Äratusest kuni öörahuni on kinnipeetaval lubatud vabalt liikuda avavangla territooriumil. Vanglateenistuse loal on kinnipeetaval lubatud liikuda ka väljaspool avavangla territooriumi seoses õppimise, töötamise või tervishoiuteenuse osutamisega. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(2)Öörahu algusest kuni äratuseni eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud tubadesse, mis vajaduse korral lukustatakse. Vanglateenistuse ametniku loal on kinnipeetaval lubatud öörahu algusest kuni äratuseni viibida avavangla territooriumil või väljaspool seda seoses töötamisega. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(3)Kinnipeetava liikumisele väljaspool avavangla territooriumi kohaldatakse

§-s 22 sätestatut. § 11. Kinnipeetava paigutamine

(1)Kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi.

(2)Vanglas paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa.

(3)Kinnipeetava võib kohtumenetluse või kohtueelse menetluse toimingute tegemiseks paigutada ka arestimajja. Kinnipeetav paigutatakse arestimajast tagasi vanglasse esimesel võimalusel. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] § 11^1. Ülerahvastatuse keeld

(1)Kinnipeetavate arv vanglas ei tohi ületada selle vangla jaoks valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud kinnipeetavate piirarvu.

(2)Vanglas lubatud kinnipeetavate piirarvu määramisel tuleb arvestada vangla võimalusi korraldada kinnipeetava olmetingimusi, töötamist, õppimist ja vaba aja veetmist.

(3)Vanglas lubatud kinnipeetavate piirarvu määrab valdkonna eest vastutav minister täitmisplaanis. [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.01.2015] § 12. Eraldihoidmise printsiip

(1)Vanglas hoitakse eraldi: 1) mehi ja naisi; 2) alaealisi ja täiskasvanuid; 3) kinnipeetavaid ja vahistatuid; 4) isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht; 5) [kehtetu - RT I, 05.07.2013, 2 - jõust. 15.07.2013] 6) arestialuseid; [RT I, 03.03.2021, 1 - jõust. 04.03.2021] 7) kainenema toimetatud joobeseisundis isikuid. [RT I, 03.03.2021, 1 - jõust. 04.03.2021]

(2)Erandkorras võib vanglateenistus paigutada kinnipeetavaid eraldi ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata tunnuste alusel. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(3)Kinnises vanglas on eraldihoidmise printsiibi täitmiseks teineteisest eraldatud osakonnad ja kambrid.

(4)Avavanglas arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kinnipeetavate jaotamisel kohtlemisgruppidesse.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraldihoidmise printsiipidest võib teha erandeid, kui see on vajalik seoses õppimise, töötamise või muu tegevusega või kui alaealise eraldamine täiskasvanutest on vastuolus alaealise huvidega. [RT I, 20.12.2019, 1 - jõust. 30.12.2019]

jagu Kinnipeetava vastuvõtmine §
Vastuvõtmise alus Isik võetakse vanglasse vastu jõustunud kohtuotsuse või -määruse ärakirja ning isikut tõendavate dokumentide või nende puudumisel politsei koostatud isikusamasuse tuvastamise dokumentide alusel. §
Kinnipeetava vastuvõtmine vanglas

(1)Vanglasse saabumisel kuuluvad kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele. Kinnipeetava läbiotsimise viib läbi kinnipeetavaga samast soost vanglaametnik. Kinnipeetav on kohustatud läbima tervisekontrolli, mida teeb tervishoiutöötaja. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] (1^1) Alaealisest kahtlustatavast kinnipeetu tervisekontrolli eesmärk on hinnata eelkõige tema üldist vaimset ja füüsilist seisundit. Kontrolli järeldused tehakse teatavaks menetlejale. Kui ilmnevad uued asjaolud, tehakse täiendav kontroll. [RT I, 20.12.2019, 1 - jõust. 30.12.2019] (1^2) Kinnipeetava vanglasse saabumisel hinnatakse tema riske eesmärgiga tagada vangla julgeolek ja kord ning korraldada karistuse täideviimine. [RT I, 31.12.2024, 4 - jõust. 10.01.2025]

(2)Hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub kinnipeetav vanglateenistuse ametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(3)Kinnipeetav paigutatakse vastuvõtuosakonda. Vastuvõtuosakonnas tehakse kindlaks kinnipeetava eluloolised andmed, määratletakse tema sotsiaalpsühholoogiline prognoos ja selgitatakse välja muud andmed, mis on vajalikud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamiseks vastavalt

§-le 16. [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

(4)Kinnipeetava vastuvõtuosakonnas viibimise aeg ei tohi ületada kolme kuud. § 15. Kinnipeetava isiklikud ja temale keelatud asjad [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

(1)Vanglasse vastuvõtmisel võtab vanglateenistus kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. Kinnipeetava isikutunnistuse või elamisloakaardi digitaalset kasutamist võimaldavad koodid võetakse hoiule kinnipeetava soovil. [RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

(2)Kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda; [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 6) nõuavad

§ 31lõike 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

(3)Kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade ning isikut tõendavate dokumentide hoidmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(4)Vanglateenistus võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] § 16. Kinnipeetava individuaalne täitmiskava

(1)Kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette: [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007] 1) kinnipeetava paigutamine vanglas; 2) kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse või teise kinnisesse vanglasse; 3) kinnipeetava töövõimelisus ja kutseoskused; 4) kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus; [RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015] 5) kinnipeetavale kohaldatavad soodustused; 6) kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud; 7) muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud.

(2)Kinnipeetava individuaalset täitmiskava arutatakse kinnipeetavaga.

(3)Kinnipeetava individuaalset täitmiskava muudetakse ja täiendatakse vastavalt kinnipeetava arengule.

(4)Kinnipeetava individuaalse täitmiskava kinnitab vanglateenistuse ametnik. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(5)Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister. §

Kinnipeetava isiklik toimik [Kehtetu - RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] §
Kinnipeetava fotografeerimine, daktüloskopeerimine ning temalt näokujutise, häälenäidise ja DNA-proovi võtmine [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]

(1)Vanglasse karistust kandma saabunud isik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov ning vajaduse korral häälenäidis ja turvalise tehnilise lahenduse olemasolul näokujutis isikusamasuse kontrollimise, isiku tuvastamise ning süütegude avastamise ja tõkestamise eesmärgil, kui neid toiminguid ei ole tehtud eelvangistuse ajal või varem kriminaalmenetluse käigus.

(2)Vanglasse karistust kandma saabunud isik ning vajaduse korral vangistuses viibiv isik fotografeeritakse isikusamasuse kontrollimise ja isiku tuvastamise eesmärgil. Kinnipeetava fotosid hoitakse vangiregistris.

(3)Kinnipeetava naha papillaarkurrustiku jäljed ja näokujutis kantakse andmekogusse ABIS. Isiku biograafilised andmed ning andmed näokujutise ja naha papillaarkurrustiku jälgede võtmise kohta kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

(4)Kinnipeetavalt võetud häälenäidis ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed ning nende võtmise andmed ja isiku biograafilised andmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

(5)Vanglas daktüloskopeerimise ning näokujutise, häälenäidise ja DNA-proovi võtmise ning nende andmete andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6)Vangla võib isikusamasuse kontrollimiseks ja isiku tuvastamiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15^5 tähenduses isiku vanglasse vastuvõtmisel ning vanglast vabastamisel, samuti põhjendatud juhul karistuse kandmise ajal töödelda tema identiteediandmeid, mis on kantud andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

(7)Vanglas isikusamasuse kontrollimiseks ja isiku tuvastamiseks andmete töötlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8)Kinnipeetava suhtes, kes keeldub fotografeerimisest, daktüloskopeerimisest või näokujutise, häälenäidise või DNA-proovi andmisest, võib kohaldada vahetut sundi. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023] § 18^1. Vanglas kinnipidamise õiend

(1)Kinnipeetaval on õigus taotleda vanglas kinnipidamise kohta õiendit, mis on isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 1 ja § 4 lõike 1 tähenduses.

(2)Vangla annab isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiendi, kui isikul ei ole muud kehtivat isikut tõendavat dokumenti.

(3)Vanglas kinnipidamise õiendiga võib kinnipeetav tõendada oma riigis viibimise seaduslikkust ja isikut avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes, sealhulgas perekonnaseisutoimingute ja notariaaltoimingute tegemisel.

(4)Vanglas kinnipidamise õiend kehtib kuni isiku vanglast vabastamiseni. Vabastamisel võtab vanglateenistus õiendi isikult ära. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(5)Õiendite üle, mis on vanglas kinnipidamise kohta välja antud, peetakse arvestust.

(6)Vanglas kinnipidamise õiendi vormi ja sellele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2006, 12, 79 - jõust. 01.07.2006] § 19. Kinnipeetava ümberpaigutamine

(1)Kinnipeetava võib ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel.

(2)Kinnipeetava ümberpaigutamise korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister. § 20. Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse

(1)Kinnipeetava võib tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse, kui on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õiguserikkumisi, ja kui: 1) kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, või 2) kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(2)Eluaegset vangistust kandva kinnipeetava võib avavanglasse paigutada, kui ta on karistusajast ära kandnud vähemalt 23 aastat. [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019]

(3)Kinnipeetava ümberpaigutamise korra kinnisest vanglast avavanglasse kinnitab valdkonna eest vastutav minister. § 21. Kinnipeetava ümberpaigutamine kinnisesse vanglasse

(1)Kui kinnipeetav ei täida

või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava ümber paigutada kinnisesse vanglasse. Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse on lubatud ka siis, kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks.

(2)Kinnipeetava ümberpaigutamise korra avavanglast kinnisesse vanglasse kinnitab valdkonna eest vastutav minister. § 22. Soodustused

(1)Vanglateenistuse ametnik võib kinnipeetavale tema nõusolekul kohaldada järgmisi soodustusi: [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] 1) töötamine järelevalve all väljaspool vangla territooriumi; 2) liikumine järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses õppimise, töötamise, sotsiaalprogrammis osalemise või ravikuuri läbimisega, samuti perekondlikel põhjustel. [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud soodustusi võib kohaldada kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi. (2^1) Vanglateenistus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud soodustuse kohaldamisel kasutada elektroonilist valvet. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

(3)Avavanglas viibiva kinnipeetava võib lühiajaliselt lubada väljapoole vanglat ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused. [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

(4)Vangla võib avavangla kinnipeetavale vanglaväliseks kasutamiseks väljastada mobiiltelefoni, mille kohta on vanglateenistusel õiguskorra kaitsmise ja vangla julgeoleku tagamise kaalutlusel õigus koguda ja töödelda elektroonilise side seaduse §-s 111^1 sätestatud andmeid, sealhulgas tuvastada isiku asukoht reaalajas. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(5)Mobiiltelefoni väljastamise ja kasutamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] 3. jagu Kinnipeetava vanglaväline suhtlemine § 23. Kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk

(1)Kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist.

(2)Vanglateenistus soodustab kinnipeetava vanglavälist suhtlemist. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] § 23^

Kinnipeetavaga kokkusaamise loa taotlus () Kinnipeetavaga kokkusaamise loa taotlemiseks esitab isik järgmised andmed: 1) kokkusaaja üldandmed; 2) kokkusaaja isikut tõendava dokumendi andmed; 3) selle isiku ees- ja perekonnanimi, kellega kokkusaamist taotletakse; 4) kokkusaaja suhe kinnipeetavaga, näiteks perekonnaliige, sõber, tuttav, elukaaslane; 5) kui kokkusaamisele võetakse kaasa laps, siis tema üldandmed. [RT I, 31.12.2024, 4 - jõust. 10.01.2025] §
Kinnipeetava lühiajalised kokkusaamised

(1)Kinnipeetavale on lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vanglateenistus võimaldada lühiajalist kokkusaamist telesilla vahendusel. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] (1^1) Lühiajalise kokkusaamise loa andmisest keeldutakse, kui: 1) kokkusaamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega; 2) kokkusaamine võib ohustada vangla julgeolekut või korda; 3) kokkusaaja maines on alust kahelda või 4) kokkusaamine võib ohustada kokkusaaja või kinnipeetava tervist ja heaolu. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

(2)Lühiajalise kokkusaamise kestus on kuni neli tundi. Kokkusaamiste kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(3)[Kehtetu - RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

(4)Vanglateenistus võimaldab distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale lühiajalisi kokkusaamisi perekonnaliikmetega. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(5)Kui

alusel võimaldatakse lühiajalist kokkusaamist telesilla vahendusel, on vanglateenistusel õigus kokkusaamise võimaldamiseks nõuda ja töödelda järgmisi andmeid: 1) kokkusaamiseks kasutatava seadme internetiaadress; 2) kokkusaaja või kokkusaajate ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, autenditud kasutaja identifikaator, autentimise aeg, mobiil-ID-ga autentimise korral mobiiltelefoni number; 3) kõne identifikaator; 4) ühenduse loomise katse aeg; 5) ühenduse algusaeg; 6) ühenduse lõppaeg; 7) ühenduse kestus; 8) ühenduse loomise ebaõnnestumise või ühenduse katkemise korral selle aeg ja põhjus. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] § 25. Kinnipeetava pikaajalised kokkusaamised

(1)Kinnipeetavale võimaldatakse pikaajalisi kokkusaamisi abikaasa, registreeritud elukaaslase, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, võõras- või kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega. Pikaajalisi kokkusaamisi faktilise abikaasaga lubatakse tingimusel, et neil on ühised lapsed või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (1^1) Pikaajalise kokkusaamise loa andmisest keeldutakse, kui: 1) kokkusaamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega; 2) kokkusaamine võib ohustada vangla julgeolekut või korda; 3) kokkusaaja maines on alust kahelda või 4) kokkusaamine võib ohustada kokkusaaja või kinnipeetava tervist ja heaolu. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

(2)Pikaajaline kokkusaamine on üks ööpäev kestev kooselamine vangla selleks ettenähtud ruumides ilma pideva järelevalveta. Põhjendatud juhtudel võib vanglateenistuse ametnik kinnipeetava pikaajalise kokkusaamise taotluse lahendamisel pikendada pikaajalist kokkusaamist kuni kolme ööpäevani, kui see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega ning kinnipeetava käitumine on karistuse kandmise ajal olnud hea. Pikaajaliste kokkusaamiste kord, sagedus ja kokkusaajatele lubatud asjade loetelu sätestatakse vangla sisekorraeeskirjas. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(3)Pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldata avavanglas viibivale kinnipeetavale. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(4)Pikaajaliste kokkusaamiste kulud kannab kinnipeetav või kokkusaamisele tulnud isik. Kuludeks loetakse ruumide kasutamisele, kokkusaaja toitlustamisele ja hügieenivahenditele tehtud kulutused. [RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

(5)Pikaajaliste kokkusaamiste kulude määrad, nende arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008] § 25^1. Vanglavälise ja -sisese suhtlemise õiguse piiramine

(1)Julgeolekuasutus võib piirata

§-des 24 ja 25 sätestatud kinnipeetava vanglavälise suhtlemise õigust, samuti nõuda

§ 69

lõike 2 punkti 1 kohast liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kui kinnipeetav on toime pannud karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud riigivastase süüteo ja esineb põhjendatud kahtlus, et vanglavälisest suhtlemisest või vanglasisesest kokkupuutumisest teiste kinnipeetavatega võib tuleneda oht riigi julgeolekule või et vanglaväline suhtlemine või vanglasisene kokkupuutumine teiste kinnipeetavatega võib soodustada uue kuriteo toimepanemist.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangu kohaldamiseks esitab julgeolekuasutuse juht põhjendatud kirjaliku taotluse halduskohtu esimehele või tema määratud kohtunikule kinnipeetava vanglavälise ja -sisese suhtlemise õiguse piiramise loa saamiseks.

(3)Halduskohtu esimees või tema määratud kohtunik vaatab taotluse läbi viivitamata ja annab määrusega loa kinnipeetava vanglavälise või -sisese suhtlemise õiguse piiramiseks või keeldub sellise loa andmisest.

(4)Määrus saadetakse vanglale viivitamata täitmiseks. Määruse koopia saadetakse kinnipeetavale.

(5)Kinnipeetaval on õigus esitada kaebus käesoleva paragrahvi alusel tehtud vanglavälise ja -sisese suhtlemise piiramise määruse peale halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(6)Kinnipeetava vanglavälise või -sisese suhtlemise õiguse piiramise luba antakse kuni kuueks kuuks. Tähtaega võib julgeolekuasutuse juhi taotlusel samadel põhjustel pikendada korraga kuni kuue kuu võrra kokku kuni kuueks aastaks. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] § 26. Kinnipeetava kokkusaamised kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, notari ja oma riigi konsulaartöötajaga

(1)Kinnipeetaval on õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Kokkusaamised toimuvad segamatult. Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vanglateenistus võimaldada kokkusaamist telesilla vahendusel. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(2)Kaitsjal, advokaadist esindajal või konsulaartöötajal on lubatud kinnipeetavale üle anda kaitse ettevalmistamiseks vajalikke materjale. Kaitsja, advokaadist esindaja või konsulaartöötaja poolt kaasa toodud kirjalike materjalide ning notari dokumentide sisuline läbivaatus on keelatud. [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007] § 27. Kinnipeetava kokkusaamise jälgimine

(1)Vanglateenistuse ametnikul on õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida.

§-s 26 nimetatud isikute läbiotsimine on lubatud vaid põhjendatud kahtluse korral. Läbiotsimise viib läbi külastajaga samast soost vanglateenistuse ametnik. Asjad, mille omamine vanglas on keelatud, võtab vanglateenistus kokkusaamise ajaks ajutisele hoiule. (1^1) Kui kokkusaaja toob kokkusaamisele kaasa ravimeid või meditsiiniseadmeid, on vanglateenistuse ametnikul õigus küsida nende tarvitamise vajadust tõendavat tervishoiuteenuse osutamise käigus koostatud dokumenti. Käsimüügiravimeid võib vajaduse korral kaasa võtta vanglateenistuse poolt lubatud mõistlikus koguses. [RT I, 31.12.2024, 4 - jõust. 10.01.2025]

(2)Lühiajalisi kokkusaamisi kinnipeetavaga võimaldatakse vanglateenistuse ametniku järelevalve all. Lühiajalistel kokkusaamistel võib vangla juhtkonna teadmisel lisaks vanglateenistuse ametnikule viibida julgeolekuasutuse ametnik, kui kinnipeetav on toime pannud karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud riigivastase süüteo. Kokkusaamisi kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, notari ja oma riigi konsulaartöötajaga on vanglateenistuse ametnikul lubatud jälgida, kuid mitte pealt kuulata. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(3)Vanglateenistuse ametnikul on õigus lühiajaline kokkusaamine kohe katkestada, kui see võib ohustada vangla julgeolekut või korda või kokkusaamine võib kahjustada karistuse eesmärki või soodustada uue kuriteo toimepanemist. Kinnipeetava kokkusaamise kaitsjaga võib katkestada vanglas keelatud eseme või aine üleandmise takistamiseks ning isiku elu ja tervise kaitseks. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(4)Julgeolekuasutuse ametnikul on õigus lühiajaline kokkusaamine kohe katkestada, kui sellest võib tuleneda oht riigi julgeolekule või see võib soodustada uue kuriteo toimepanemist. Katkestada ei ole lubatud kokkusaamist kaitsjaga.

(5)Kinnipeetaval on õigus esitada julgeolekuasutuse ametniku poolt kohtumise katkestamisega mittenõustumisel kirjalik vaie julgeolekuasutusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] § 28. Kirjavahetus ja telefonikõned

(1)Kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni, välja arvatud mobiiltelefoni kasutamisele, kui selleks on turvalised tehnilised tingimused ning käesolev seadus ei sätesta teisiti. Kirjavahetuse ja telefoni kasutamise täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(2)Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul. Kinnipeetava õiguskantslerile, vanglale, Presidendi Kantseleile, prokuratuurile, uurimisasutusele, vanglakomisjonile ja kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(3)Kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust võib vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

(4)Vanglateenistus võib

§ 15lõikes 2 sätestatud alustel täiendavalt keelata saada kirjavahetuse teel asju. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] § 28^1. Kinnipeetava pakid

(1)Kinnipeetaval on lubatud saada ja saata pakke. Paki sisu kontrollib vanglateenistus enne selle üleandmist kinnipeetavale tema juuresolekul. Kinnipeetavale paki saatmine on lubatud üksnes vanglale eelnevalt digitaalselt allkirjastatud teavituse saatmise korral või tuues paki isiklikult vanglasse.

(2)Pakkide saamise ja saatmise täpne kord, pakis lubatud esemete ja ainete loetelu, samuti keelatud esemete äravõtmise, tagastamise ja hävitamise kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjas.

(3)Vanglateenistus võib lubada täiendavalt esemeid ja aineid, mis ei ole pakis lubatud esemete ja ainete loetelus, kuid mida on otstarbekas kinnipeetavale väljastada ja mis ei ohusta vangla julgeolekut.

(4)Kinnipeetaval ei ole lubatud saata pakke teisele kinnipeetavale. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] § 29. Kirjavahetuse ja telefonikõnede jälgimine

(1)Kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4–5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(2)Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida kriminaalmenetluse seadustiku 3^1 . peatükis ning

2. peatüki 3^1 . jaos sätestatud alustel ja korras. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013] (2^1) Vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab. Telefonikõnede puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab, telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus. Kirjavahetuse puhul on vanglateenistusel õigus registreerida adressaadi ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav kirjutab, aadress ja kirja saatmise aeg. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

(3)Kirjavahetuse kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras võib vanglateenistuse ametnik jätta kirja ära saatmata, kui: [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] 1) see ohustab vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või korda; [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 2) selle edastamine võib kaasa tuua kuriteo toimepanemise; 3) see ohustab teise kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärke; 4) see on koostatud salakirjas või loetamatult.

(4)Keelatud on kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale, prokuratuurile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiits- ja Digiministeeriumile. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(5)Ära saatmata ei või jätta kinnipeetava kirju riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale, advokaadist esindajale ning oma riigi konsulaartöötajale. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] § 30. Ajalehed ja ajakirjad

(1)Kinnipeetavale tagatakse vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju.

(2)Kinnipeetaval on lubatud vanglateenistuse või oma riigi konsulaartöötaja vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või korda. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] § 31. Raadio ja televisioon

(1)Vanglas võimaldatakse jälgida raadio- ja televisioonisaateid.

(2)Vanglateenistuse ametniku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor või muu vajalik elektriseade, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega korda ning ei häiri teisi isikuid ja kui kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elektriseadmete kasutamise kulud katab kinnipeetav. Elektriseadme kasutamise kulude arvestusperioodi pikkuseks on üks kuu ning kulude arvestamise aluseks on elektriseadme võimsus. [RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elektriseadmete kasutamise kulude määrad, nende arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008] § 31^1. Interneti kasutamine

(1)Kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral ja järelevalve all, vanglateenistuse poolt selleks kohandatud seadmetes lubatud veebilehele juurdepääsuks ning kinnipeetavale vajaliku teenuse või muu

eesmärkidega kooskõlas oleva internetilahenduse kasutamiseks.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veebilehtede loetelu ja interneti kaudu kinnipeetavale võimaldatavate vajalike teenuste ning internetilahenduste kasutamise tingimused, korra ja turvanõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3)Vanglateenistusel on õigus kinnipeetavale käesolevas paragrahvis sätestatud õiguse tagamiseks töödelda kinnipeetava nõusolekul tema näokujutise või sõrmejälje andmeid. Kinnipeetava keeldumise korral eelnimetatud isikuandmete töötlemisest autendib kinnipeetava vanglateenistuse ametnik. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] § 32. Lühiajaline väljasõit

(1)Kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud vähemalt ühe aasta, võib vanglateenistuse ametnik anda loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni kahekümne üheks kalendripäevaks aastas. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(2)Kinnipeetavale, kes kannab vanglas karistust esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise eest vähemalt teist korda, võib vanglateenistuse ametnik anda loa lühiajaliseks väljasõiduks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajaks, kui kinnipeetav on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(3)Avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale võib vanglateenistuse ametnik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajaks anda loa lühiajaliseks väljasõiduks, sõltumata kinnipeetava poolt ärakantud karistuse kestusest. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(4)Lühiajalise väljasõidu lubamise otsustamisel arvestab vanglateenistuse ametnik kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] (4^1) Vanglateenistuse ametnik võib käskkirjaga määrata kohad, kus kinnipeetav võib või peab väljasõidul viibima, ning ajad, millal kinnipeetav on kohustatud või ei tohi määratud kohtades viibida, või tegevused, mis on väljasõidul välistatud või mida kinnipeetav on kohustatud tegema. Vanglateenistus võib lühiajalise väljasõidu lubamisel kohaldada elektroonilist valvet. Lühiajalisele väljasõidule lubamisel võib vangla kinnipeetavale vanglaväliseks kasutamiseks väljastada mobiiltelefoni, mille kohta on vanglateenistusel õiguskorra kaitsmise ja vangla julgeoleku tagamise kaalutlusel õigus koguda ja töödelda elektroonilise side seaduse §-s 111^1 sätestatud andmeid, sealhulgas tuvastada isiku asukoht reaalajas. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] (4^2) Mobiiltelefoni väljastamise ja kasutamise tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(5)Abikaasa, registreeritud elukaaslase, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral võib vanglateenistuse ametnik sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangutest anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks. Erakorralise perekondliku sündmuse puhul võimaldatud lühiajalist väljasõitu ei arvestata käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud väljasõitude hulka. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 3 ja 5 sätestatud lühiajalise väljasõidu luba ei anta eluaegset vangistust kinnises vanglas kandvale kinnipeetavale ning põgenemiskalduvustega kinnipeetavale. [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019]

(7)Väljasõidukulud kannab kinnipeetav. Lühiajalise väljasõidu aeg arvestatakse karistuse kandmise aja hulka. [RT I 2003, 78, 524 - jõust. 01.01.2004]

(8)Lühiajaliseks väljasõiduks loa andmise korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister. [RT I 2003, 78, 524 - jõust. 01.01.2004] § 32^1. Väljasõidutunnistus

(1)Väljasõidu ajaks antakse kinnipeetavale väljasõidutunnistus, mis on väljasõidu ajal kinnipeetava isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 1 ja § 4 lõike 1 tähenduses.

(2)Väljasõidutunnistusega võib kinnipeetav väljasõidu ajal tõendada oma riigis viibimise seaduslikkust ja isikut avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes, sealhulgas perekonnaseisutoimingute ja notariaaltoimingute tegemisel.

(3)Väljasõidutunnistus kehtib kuni väljasõidutunnistusele märgitud väljasõidu aja lõpuni. Väljasõidult naasnud kinnipeetavalt võtab vanglateenistus väljasõidutunnistuse ära. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] (3^1)

§ 22

lõikes 1 nimetatud soodustuse kohaldamisel antavat väljasõidutunnistust võib kasutada korduvalt, kui see on kohaldatava soodustuse liiki arvestades mõistlik. Sellisel juhul võtab vanglateenistus kinnipeetava naasmisel väljasõidutunnistuse hoiule ja väljastab selle kinnipeetavale enne järgmist vanglast väljumist. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(4)Väljasõidutunnistuse vormi ja sellele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2006, 12, 79 - jõust. 01.07.2006] § 33. Lühiajaline väljaviimine [RT I 2003, 78, 524 - jõust. 01.01.2004]

(1)Vanglateenistuse ametnik võib anda loa kinnipeetava väljaviimiseks järelevalve all kuni kolmeks päevaks, kui tulenevalt vangistuse täideviimise eesmärkidest ei ole kinnipeetavale lühiajalise väljasõidu lubamine võimalik. Vanglateenistus võib lühiajalisel väljaviimisel kohaldada lisaks järelevalvele elektroonilist valvet. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

(2)Lühiajalise väljaviimise kulud kannab kinnipeetav enne väljaviimist. Vanglateenistuse ametniku loal võib erandkorras lubada kulude hüvitamist pärast väljaviimist. Kui kinnipeetaval puudub raha väljaviimise eest tasumiseks, võib kinnipeetava väljaviimise kulud jätta riigi kanda. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] (2^1) Lühiajalise väljaviimise kulude määrad, nende arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(3)Lühiajalise väljaviimise aeg arvatakse karistuse kandmise aja hulka. [RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008] 3^

jagu Päring sideettevõtjale, jälitustoimingud ja salajane koostöö [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013] § 33^
Päringu tegemine sideettevõtjale

(1)Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla võivad teha päringu elektroonilise side ettevõtjale kriminaalmenetluse seadustiku § 126^2 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel ning kriminaalmenetluse seadustiku § 126^2 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes järgmiste andmete saamiseks 1) elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed; 2) elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111^1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 1.

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud päringu tegemiseks annab loa prokuratuur. Päringu tegemise loas märgitakse kuupäevalise täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013] § 33^

Andmete kogumine isiku jälitusteabele juurdepääsu ja teenistusse võtmise otsustamiseks [Kehtetu - RT I, 31.12.2024, 4 - jõust. 10.01.2025] § 33^
Salajane kaastöö ja konspiratsioonivõtted

(1)Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonnal ja vanglal on õigus jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööle ja kasutada variisikuid, samuti kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduses sätestatud tingimustel.

(2)Isiku kaasamiseks annab kirjaliku loa kas Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna või vangla juht või tema määratud ametnik.

(3)Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna või vangla juht.

(4)Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb kas Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna või vangla juhi või tema volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013] 4. jagu Haridus ja töö vanglas § 34. Hariduse omandamise võimaldamine

(1)Hariduse omandamise võimaldamise eesmärk on kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist.

(2)Hariduse andmist vanglas korraldatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse ning nende alusel väljaantud õigusaktide kohaselt.

(3)Vanglateenistus kindlustab üldhariduse ja kutsehariduse omandamiseks ja tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse läbiviimiseks vajalike üldotstarbeliste ruumide ning õppeklasside ja -töökodade olemasolu, samuti tööpraktika võimaluse vanglas õpetatavatel erialadel. [RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

(4)Kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, antakse võimalus eesti keele õppimiseks. Kui eesti keele õpe ei toimu

§-des 35 ja 36 sätestatu raames, korraldab ja finantseerib eesti keele õpet vanglateenistus. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(5)Hariduse omandamine toimub töö ajal.

(6)Vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] § 34^1. Kinnipeetava õppimise tasustamine

(1)Täiskasvanud kinnipeetavale võib maksta õppimise eest tasu.

(2)Õppimise tasustamisel lähtutakse õppevormist, õppetöös osalemisest ja selle tulemuslikkusest.

(3)Kinnipeetavale õppimise eest makstava tasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.09.2007] § 35. Põhi- ja üldkeskharidus

(1)Kinnipeetavale, kellel puudub põhiharidus, võimaldatakse põhihariduse omandamine vastava riikliku õppekava alusel, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kui kinnipeetavale ei koostata

§ 16

lõike 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, otsustatakse kinnipeetava põhihariduse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest. [RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

(2)Põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kui kinnipeetavale ei koostata

§ 16

lõike 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, otsustatakse kinnipeetava keskhariduse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest. [RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

(3)Kinnipeetavale võimaldatakse põhikooli või gümnaasiumi riikliku õppekavaga ettenähtud valikainete raames kutseõpet kutseõppeasutuse seaduses sätestatu alusel. [RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

(4)Kinnipeetavat võib tema soovil lubada õppima väljaspool vanglat asuvas õppeasutuses. Loa taotlemise ja andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

(5)Kinnipeetava lubamisel õppima väljaspool vanglat kohaldatakse kinnipeetavale

§-s 22 sätestatut.

(6)Vangla territooriumil asuv põhi- ja üldkeskhariduse omandamist võimaldav õppeasutus on riigikool, munitsipaalkool või nende vanglas tegutsev struktuuriüksus, mida finantseeritakse riigieelarve vahenditest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sätestatud alustel ja korras. Õppeasutuse kasutusse antud ruumide sisustus-, remondi- ja ekspluatatsioonikulud kaetakse vangla eelarvest. [RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003] § 36. Kutseharidus [RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

(1)Kinnipeetaval võimaldatakse omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituses, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kutsehariduse andmisel eelistatakse erialasid, mis on vabaduses nõutavamad. Kui kinnipeetavale ei koostata

§ 16

lõike 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, otsustatakse kinnipeetava kutsehariduse ja tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest. [RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

(2)Vangla territooriumil asuv kutsehariduse omandamist võimaldav õppeasutus on riigi- või munitsipaalkool või selle vanglas tegutsev struktuuriüksus, mida finantseeritakse riigieelarve vahenditest kutseõppeasutuse seadusega sätestatud alustel ja korras. Õppeasutuse kasutusse antud ruumide sisustus-, remondi- ja ekspluatatsioonikulud kaetakse vangla eelarvest. [RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008] § 37. Töökohustus

(1)Kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama.

(2)Töötama ei ole kohustatud: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; [RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015] 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav.

(3)Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks tervishoiutöötaja. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(4)Töö korraldamise viisid ning sisu peavad võimalikult vastama töökorraldusele vabaduses.

(5)Kinnipeetava rakendamine tööle

§ 38lõikes 3 nimetatud käitistes võib toimuda üksnes kinnipeetava nõusolekul. § 38. Tööga kindlustamine vanglas

(1)Vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(2)Kinnipeetavate kindlustamiseks tööga võib vanglateenistus rajada vangla territooriumil või väljaspool seda käitiseid, võimaldada kinnipeetavatel töötada väljaspool vanglat või rakendada neid vangla majandustöödel. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] (2^1) Kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] (2^2) Kinnipeetava võib töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

(3)Kinnipeetavale töö tagamiseks võib vangla territooriumile käitise rajamist lubada ka füüsilisel isikul või äriühingul, kui ta on selleks sõlminud riigiga või riigi haldusülesannet täitva eraõigusliku juriidilise isikuga vastava lepingu. Lepingu nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister. § 39. Töötingimused vanglas

(1)Kinnipeetava töötingimused peavad vastama töökaitseseadustega kehtestatud nõuetele, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevad erisused. Vanglateenistus on kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(2)Ületunnitööle, tööle puhkepäevadel ja riiklikel pühadel, võib kinnipeetavat rakendada üksnes tema nõusolekul.

(3)Vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(4)Vanglateenistuse ametniku korraldusel on kinnipeetav kohustatud osalema töödes loodusõnnetuse, epideemia, avarii või katastroofi vältimiseks, likvideerimiseks või nende tagajärgede kõrvaldamiseks ning muude erakorraliste sündmuste puhul. Sellisel juhul kindlustab vangla kinnipeetava julgeoleku ja turvalisuse. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] § 40. Töövõimetuspension [Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)] § 41. Töötamine väljaspool vanglat

(1)Kinnipeetaval, kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võimaldatakse tema nõusolekul töötada järelevalveta või järelevalve all väljaspool vanglat, kui see on vastavuses vangistuse täideviimise eesmärkide ja kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga. Sellisel juhul kohaldatakse

§ 22sätteid.

(1^1) Kinnipeetavale väljaspool vanglat töötamiseks loa andmise täpsemad tingimused ja korra ning kinnipeetava väljaspool vanglat töötamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

(2)Kinnipeetava töötamise korral järelevalveta väljaspool vanglat kohaldatakse töösuhteid reguleerivate seaduste sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise ning töötasu ja puhkuse kohta. Kinnipeetavaga sõlmitavast töölepingust ei tohi nähtuda tema viibimine karistuse kandmisel. [RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009] (2^1) Kui kinnipeetav töötab järelevalveta väljaspool vanglat ajutisel tasulisel tööl, mis ei eelda kutse-, eri- ega ametialast ettevalmistust, lähtutakse talle palga maksmisel

§-st 43. [RT I 2009, 35, 232 - jõust. 27.06.2009]

(3)Kinnipeetava töötamisel väljaspool vanglat kannab tööandja kinnipeetava töötasu vanglateenistuse arveldusarvele. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] § 42. Töökohustusest vabastamine

(1)Kui kinnipeetav on töötanud ühe aasta või teinud ühe aasta jooksul vangla majandustöid, võib ta taotleda enda töökohustusest vabastamist kuni kahekümne üheks kalendripäevaks. Töökohustusest vabastatud ajal kinnipeetavale töötasu ei maksta.

(2)Tööaasta hulka arvestatakse kuni kuue nädala ulatuses ka päevad, mil kinnipeetav ei töötanud haiguse tõttu. [RT I 2003, 78, 524 - jõust. 01.01.2004] § 43. Kinnipeetava töö tasustamine

(1)Kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu. Töötasu makstakse ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel.

(2)Kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. [RT I 2009, 35, 232 - jõust. 27.06.2009]

(3)Vanglateenistus võib kinnipeetava süül põhjustatud ebarahuldavate töötulemuste eest vähendada vanglas töötava kinnipeetava töötasu kuni 60 protsenti. Töötasu vähendatakse tööd korraldava isiku ettepanekul. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(4)Töötasu suurus tehakse kinnipeetavale teatavaks kirjalikult. § 44. Isikuarve

(1)Vanglateenistus kannab kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(2)Kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses isikuarvele kantavast summast, hoiustatakse ka need summad vastavalt täies ulatuses või ülejäänud osa ulatuses vabanemistoetusena. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(3)Vabanemistoetust hoiustatakse kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

(4)Kinnipeetava soovil võib vabanemistoetust hoiustada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust suuremas summas, samuti kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale, kanda tema arvelduskontole pangas või kasutada muul eesmärgil, mis pole vastuolus seadusega või ei ohusta vangla julgeolekut. Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda vabanemisfondi kantud summa tagasikandmist oma vanglasisesele isikuarvele. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] § 44^1. Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteem

(1)Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteem (edaspidi andmekogu) on vangistuses ja eelvangistuses viibivate isikute rahaliste vahendite arvestamiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on: [RT I, 05.07.2013, 2 - jõust. 15.07.2013] 1) tagada ülevaade kinnipeetavate ja vahistatute isikuarvele laekuvatest summadest; [RT I, 05.07.2013, 2 - jõust. 15.07.2013] 2) pidada arvestust kinnipeetavate ja vahistatute vastu esitatud nõuete täitmise üle; [RT I, 05.07.2013, 2 - jõust. 15.07.2013] 3) võimaldada süstematiseeritud andmetöötlust uuringute ja statistiliste ülevaadete tegemiseks, poliitika kujundamiseks, vanglate ja arestimajade sisemise töökorralduse analüüsimiseks ning otsuste tegemiseks; [RT I, 31.12.2024, 4 - jõust. 10.01.2025] 4) võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist.

(2)Andmekogusse kantakse: 1) andmed isikuarvele kantud töötasu ja muude laekumiste kohta; 2) andmed isikuarvelt maha arvatavate summade ja nõuete täitmise kohta; 3) andmed sisseostude sooritamise ja muude vanglas tarbitud teenuste kohta.

(3)Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

(4)Andmekogu vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium. Andmekogu volitatud töötlejad on vangla ja muu andmekogu põhimääruses nimetatud asutus või isik. [RT I, 28.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] 5. jagu Olmetingimused ja tervishoid vanglas § 45. Kinnipeetava kamber

(1)Kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas. [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

(2)Kinnipeetav on kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

(3)Vanglateenistusel on õigus salvestada kinnipeetava kambris paikneva kambriterminali vahendusel tehtud kõnesid ja kasutada saadud teavet kinnipeetava õiguste tagamiseks, teenistusvalve tegemiseks ning distsiplinaar- ja süüteomenetluste läbiviimiseks. Isikuid teavitatakse kambriterminalide kõnede salvestamisest. Salvestised on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Salvestisi säilitatakse vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui üks aasta. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] § 46. Kinnipeetava riietus

(1)Kui käesolevast seadusest või lõikes 3 nimetatud valdkonna eest vastutava ministri määrusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] (1^1) Vanglateenistuse ametnik võib lubada kinnipeetaval kanda väljaspool vangla territooriumi isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riiete puhastuse, korrashoiu ja korrapärase vahetuse. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(2)Avavanglas kannab kinnipeetav isiklikku riietust, mille puhastuse, korrashoiu ja reeglipärase vahetuse tagab kinnipeetav omal kulul. Kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad, annab vanglateenistus kinnipeetavale vangla riietuse. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

(3)Vangla riietuse kirjelduse ning kandmise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] § 47. Kinnipeetava toitlustamine

(1)Kinnipeetava toitlustamine korraldatakse rahvatervishoiu seaduse §-s 22 sätestatud ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt ning kooskõlas üldiste toitumistavadega. [RT I, 02.01.2025, 3 - jõust. 01.09.2025]

(2)Vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib toitlustuse eest vastutav isik. [RT I, 31.12.2024, 4 - jõust. 10.01.2025]

(3)Tervishoiutöötaja ettekirjutusel kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine. Võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] § 48. Sisseostud

(1)Kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat. [RT I, 06.08.2022, 5 - jõust. 16.08.2022] (1^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sisseoste võib kinnipeetav ühes kuus teha Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära piires. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

(2)Tervishoiutöötaja ettekirjutusel võidakse kinnipeetavale keelata teatud toiduainete ostmine täielikult või osaliselt, kui need võivad kahjustada kinnipeetava tervist. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(3)Turvalise tehnilise võimekuse olemasolul võib tagada sisseostude tegemise võimaluse veebilahenduse kaudu. Veebilahenduse kaudu sisseostude tegemise võimaldamiseks on vanglateenistusel õigus töödelda kinnipeetava nõusolekul tema näokujutise või sõrmejälje andmeid. Kui kinnipeetav ei ole näokujutise või sõrmejälje andmete töötlemisega nõus, autendib kinnipeetava vanglateenistuse ametnik. [RT I, 06.08.2022, 5 - jõust. 16.08.2022] § 49. Tervishoiu korraldamine vanglas

(1)Tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas rahastatakse riigieelarveliste võimaluste piires tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega. [RT I, 07.03.2023, 4 - jõust. 01.07.2024]

(2)[Kehtetu - RT I, 07.03.2023, 4 - jõust. 01.07.2024]

(3)Tervishoiuteenuste osutamise kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule (edaspidi vanglas kinni peetav isik) korraldab Tervisekassa. [RT I, 07.03.2023, 4 - jõust. 01.07.2024, osaliselt muudetud [RT I, 21.06.2024, 2]]

(4)Tervishoiuteenuste osutamise korraldamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 07.03.2023, 4 - jõust. 01.07.2024]

(5)Vanglateenistus tagab tervishoiuteenuse osutamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud nõuete kohaste vajalike ruumide olemasolu vangla territooriumil. [RT I, 07.03.2023, 4 - jõust. 01.07.2024]

(6)Vanglas kinni peetava isiku pöördumisele seoses talle tervishoiuteenuste ja

§ 52

lõike 1^1 alusel kehtestatud teenuste osutamise korraldamisega vastab vanglateenistus, kaasates tervishoiuteenuse osutaja ja vajaduse korral Tervisekassa. [RT I, 07.03.2023, 4 - jõust. 01.07.2024, osaliselt muudetud [RT I, 21.06.2024, 2]] § 49^1. Tervishoiuteenuse rahastamine [Kehtetu - RT I, 07.03.2023, 4 - jõust. 01.07.2024] § 50. Kinnipeetava isiklik hügieen

(1)Kinnipeetav peab hoolitsema oma isikliku hügieeni eest.

(2)Vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš.

(3)Juuste eest hoolitsemiseks kindlustatakse kinnipeetav juuksuriteenusega. Kinnipeetava pea paljaks ajamine on lubatud üksnes arsti ettekirjutusel või kinnipeetava soovil. §

Sund isikliku hügieeni valdkonnas Kui kinnipeetav ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral ja see on kaasa toonud reaalse ohu kinnipeetava või teise isiku tervisele, võib vanglateenistus hügieeninõuete täitmiseks kasutada vahetut sundi. Vahetu sunni kasutamine ei tohi ohustada kinnipeetava elu ega kahjustada tervist. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] §
Tervishoiuteenuse osutamine vanglas

(1)Tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiuteenuse osutaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. [RT I, 07.03.2023, 4 - jõust. 01.07.2024] (1^1) Vanglas kinni peetavale isikule riigieelarveliste võimaluste piires rahastatavate tervishoiuteenuste osutamise tingimused ja korra, samuti tervishoiuteenuste hulka kuuluvad tegevused, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 07.03.2023, 4 - jõust. 01.07.2024]

(2)Tervishoiutöötaja on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] § 53. Kinnipeetava ravimine

(1)Kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus.

(2)Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse tervishoiutöötaja poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(3)Aeg, mil kinnipeetavale osutatakse tervishoiuteenuseid, arvatakse karistuse kandmise aja hulka. [RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

(4)Vanglas kinni peetava isiku suhtes, kes on toime pannud tahtliku enesevigastuse, tekib Tervisekassal regressiõigus tervishoiuteenustele kulutatud summade tagasinõudmiseks. [RT I, 07.03.2023, 4 - jõust. 01.07.2024, osaliselt muudetud [RT I, 21.06.2024, 2]] § 54. Eritingimused naiskinnipeetavale

(1)Rasedate naiste jaoks sisustatakse vanglas eraldi ruumid ja korraldatakse laste eest hoolitsemine. Emal ja kuni kolmeaastasel (kaasa arvatud) lapsel võimaldatakse ema taotlusel ja eestkosteasutuse nõusolekul elada koos.

(2)Vanglateenistus tagab emale sideme säilimise üle kolme aasta vanuse lapsega, kui see ei häiri lapse normaalset kasvatamist ega avalda talle kahjulikku mõju. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] § 55. Kinnipeetava üldfüüsiline seisund

(1)Kinnipeetavale tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks.

(2)Kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. §

Informeerimine haigestumise või surma puhul Kinnipeetava raskest haigestumisest või surmast informeerib vanglateenistus viivitamata tema omakseid või kinnipeetava soovil mõnda teist isikut. Välisriigi kodanikust kinnipeetava surmast informeerib vanglateenistus viivitamata kinnipeetava kodakondsusjärgse riigi välisesindust. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]
jagu Sotsiaalhoolekanne vanglas §
Sotsiaalhoolekande eesmärk Sotsiaalhoolekande eesmärk on aidata kinnipeetaval säilitada ja luua sotsiaalselt olulisi ja positiivseid kontakte väljaspool vanglat, suurendada tema iseseisvat toimetulekuvõimet ning mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. §
Sotsiaaltöötaja [Kehtetu - RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] §
Sotsiaalhoolekanne kinnipeetava vastuvõtmisel Vanglasse vastuvõtmisel nõustatakse kinnipeetavat tema lähedaste sotsiaalse turvalisuse tagamise ja vara säilitamise osas ning antakse kinnipeetavale õigusabi. §
Sotsiaalhoolekanne kinnipeetava vabastamisel

(1)Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel abistatakse kinnipeetavat tema majanduslike ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel, samuti dokumentide vormistamisel. Kinnipeetavat informeeritakse tema võimalustest saada toetust üldise sotsiaalhoolekande raames.

(2)Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja selgitatakse välja konkreetse abi saamise võimalused.

(3)Kui kinnipeetava või tema perekonna elukoht pole teada või kui kinnipeetav ei soovi pöörduda tagasi oma endisesse elukohta, edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta mõnele teisele valla- või linnavalitsusele, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soove elukoha valikul.

(4)Vanglateenistus on kohustatud edastama valla- või linnavalitsusele nende taotlusel vabanenud kinnipeetavale sotsiaalhoolekande osutamiseks vajalikku teavet ja dokumente. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] § 61. Kriminaalhooldusametniku kaasamine

(1)Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamisel edastatakse andmed kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

(2)Kui kinnipeetava või tema perekonna elukoht pole teada või kui kinnipeetav ei soovi pöörduda tagasi oma endisesse elukohta, edastatakse andmed kinnipeetava kohta mõnele teisele kriminaalhooldusosakonnale, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soove elukoha valikul.

(3)[Kehtetu - RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] §

Religioonialane tegevus vanglas Vanglateenistus tagab kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]
jagu Kinnipeetava distsiplinaarne mõjutamine §
Distsiplinaarkaristused

(1)

, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on: 1) noomitus; 1^1) isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 14 ööpäevaks. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(2)Noort kinnipeetavat võib kartserisse paigutada kuni 3 ööpäevaks. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(3)Distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Kollektiivsed distsiplinaarkaristused on keelatud.

(4)Raske distsipliinirikkumise korral on vanglateenistusel õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] § 64. Distsiplinaarmenetlus

(1)Distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(2)Kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi.

(3)Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.

(4)Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] (4^1) Distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas. [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

(5)[Kehtetu - RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] § 65. Distsiplinaarkaristuse täideviimine

(1)Üldjuhul pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Distsiplinaarkaristusena määratud kartserikaristuse järjestikuse täitmise korral peab maksimaalse järjestikuse lubatud karistuspäevade arvu täitumisel karistuse täitmise jätkamise vahele jääma mõistlik aeg, mis ei tohi olla väiksem kui 48 tundi. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(2)Vanglateenistuse ametnik võib distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(3)Kui kinnipeetav paneb katseajal toime uue distsipliinirikkumise, pööratakse mõlemad distsiplinaarkaristused kohe täitmisele.

(4)Kui kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist, jäetakse distsiplinaarkaristus täitmisele pööramata.

(5)Distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. [RT I, 10.03.2015, 4 - jõust. 01.06.2015]

(6)Distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. § 65^1. Distsiplinaarkaristuse täideviimine kartserisse paigutamise korral [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

(1)Kartser peab vastama

§ 45lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

(2)Kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

(3)Kartserisse paigutatud kinnipeetaval ei ole õigust liikuda vangla territooriumil

§-des 8 ja 10 sätestatud korras. Kinnipeetava soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

(4)Kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vanglateenistus osaliselt või täielikult piirata

§-de 22, 24, 25, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] 8. jagu Julgeoleku tagamine vanglas § 66. Kinnipeetavate järelevalve

(1)Kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab

ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. (1^1) Järelevalve täpsema korralduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

(2)Vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastutab vanglateenistuse ametnik. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] § 66^

Vanglasse sisenemise luba () Vangla julgeoleku tagamiseks on vanglateenistusel õigus vanglasse sisenemise loa andmisest keelduda, kui esineb põhjendatud kahtlus, et luba taotlev isik võib ohustada karistuse täideviimist või vangla julgeolekut või korda. [RT I, 31.12.2024, 4 - jõust. 10.01.2025] §
Kinnipeetava kohustused Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud: 1) täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele; [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] 2) mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid; [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] 3) teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist; [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 4) suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. § 67^
Kinnipeetavale keelatud aine tarvitamise kontrollimine

(1)Kinnipeetaval on keelatud alkohoolse joogi, välja arvatud usutalitusel pakutava alkoholi, ja muu piiritust sisaldava aine, samuti narkootilise ja psühhotroopse aine (edaspidi keelatud aine) tarvitamine tervishoiutöötaja ettekirjutuseta. Vanglateenistuse ametnikul on õigus kontrollida kinnipeetavat ja tuvastada keelatud aine tarvitamine. Keelatud aine tarvitamise tuvastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse §-des 38–41 sätestatud korrast. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(2)Kui vanglateenistuse ametnik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kinnipeetav ei nõua keelatud aine tarvitamise tuvastamist väljahingatavast õhust või verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ning isikul esinevate keelatud aine tarvitamise tunnuste kirjeldusega.

(3)Kui kinnipeetav nõuab keelatud aine tarvitamise tuvastamist väljahingatavast õhust või verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, peab kinnipeetav hüvitama vere- või bioloogilise vedeliku proovi (edaspidi proov) võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega kaasnenud kulutused, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Sel juhul kannab kulud vangla.

(4)Kui proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab vangla võetud proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse uuringu tegemiseks ja keelatud aine tarvitamise tuvastamiseks.

(5)Kui kinnipeetav keeldub tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest, on vanglateenistuse ametnikul proovi võtmise tagamiseks õigus kasutada kinnipeetava suhtes vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] § 68. Läbiotsimine

(1)Vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(2)Vanglateenistuse ametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Realiseerimisel saadud summad kantakse riigieelarvesse. Leitud dokumendid võtab vanglateenistus hoiule ja tagastab kinnipeetavale vanglast vabanemisel. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(3)Vanglateenistuse ametnikul on õigus vanglasse saabuvad ja vanglast väljuvad isikud ning nende asjad läbi otsida. Läbiotsimist teostab isikuga samast soost vanglateenistuse ametnik. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(4)Läbiotsimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008] § 69. Täiendavad julgeolekuabinõud

(1)Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub

või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. [RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

(2)Täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse.

(4)Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab vanglateenistus. Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] § 70. Ohjeldusmeetmete kasutamine

(1)Lisaks

§ 69

lõikes 1 toodud alustele võib ohjeldusmeetmeid kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Jalaraudu võib kasutada ohjeldusmeetmena üksnes kinnipeetava saatmisel või vanglasisesel paigutamisel. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

(2)Ohjeldusmeetme kasutamine ei tohi kesta üle 12 tunni. § 70^1. Vanglateenistuse erivahendid ja teenistusrelvad [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 19.03.2018]

(1)Vanglateenistuse erivahendid on: [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 19.03.2018] 1) ohjeldusmeetmena kasutatavad käe- ja jalarauad, sidumisvahendid, rahustussärk, -tool ja -voodi; 2) teenistusloom; 3) sõiduki sundpeatamise vahend; 4) veekahur; 5) pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuvad granaadid; 6) eriotstarbeline lõhkamisseadeldis, mida ei kasutata inimese vastu; 7) eriotstarbeline valgus- ja heliseadeldis; 8) eriotstarbeline värvimis- ja märgistusvahend.

(2)Vanglateenistuse teenistusrelvad on: [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 19.03.2018] 1) tulirelv; 2) gaasirelv; 3) pneumorelv; 4) külmrelv; 5) elektrišokirelv; [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 6) harjutusrelv. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(3)Vanglateenistuse teenistusrelvadele ja nende laskemoonale kohaldatakse relvaseaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses või selle alusel sätestatud erisusi. [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 19.03.2018] § 71. Vanglateenistuse erivahendite ja teenistusrelvade kasutamine ja käitlemine [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 19.03.2018]

(1)

§ 70

^1 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud erivahendite ja teenistusrelvade kasutamine vanglateenistuse ametniku poolt on lubatud ainult äärmuslikel juhtudel, kui kõik ülejäänud meetmed kinnipeetava põgenemise takistamiseks, põgenenud kinnipeetava tabamiseks, relvastatud või mõne muu ohtliku esemega varustatud kinnipeetava kahjutuks tegemiseks, kallaletungi kõrvaldamiseks või kõrvaliste isikute vanglasse sissetungimise takistamiseks on ammendatud. Erivahendi ning teenistusrelva kasutamise korral tuleb hoiduda inimeste tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud juhul vältimatu. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

(2)Vanglateenistuse ametnik võib kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(3)Teenistusülesannete täitmisel võib vanglateenistuse ametnik ohutuse tagamiseks kehtestada enda, teiste isikute või objektide ümber ohutsooni, millesse ei tohi tema loata siseneda. Selle nõude rikkumisel võib vanglateenistuse ametnik kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ning külm- ja gaasirelvi. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] (3^1) Vanglateenistuse ametnikul on teenistuskohustuste täitmisel, sealhulgas teenistuskohustuste täitmisel väljaspool vanglat, õigus kinni pidada isik, kes oma tegevusega vahetult ohustab karistuse täideviimist vanglas. Isiku kinnipidamine toimub korrakaitseseaduse §-s 46 sätestatud korras. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] (3^2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3^1 nimetatud isik viibib sõidukis, on vanglateenistuse ametnikul õigus sõiduk peatada. Sõiduki peatamine toimub korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud korras. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] (3^3) Isikut kinni pidades kasutab vanglateenistuse ametnik vajaduse korral vahetut sundi, mis seisneb isiku mõjutamises füüsilise jõuga ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud äärmuslikel juhtudel erivahendi või teenistusrelvaga. Vahetu sunni kohaldamisel lähtutakse korrakaitseseaduse §-des 76–78 sätestatud korrast. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] (3^4) Kinnipeetud isik antakse esimesel võimalusel üle politseiametnikule, välja arvatud vanglast põgenenud, põgenemiskatselt tabatud ja vanglast lahkuda lubatud isik, kes hoidub kõrvale karistuse kandmise jätkamisest. Selline isik toimetatakse vanglasse. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

(4)Tulirelva kasutamine naiste ja alaealiste vastu on keelatud, välja arvatud põgenemisel, samuti kui nimetatud isikud kasutavad relva vastupanu avaldamisel või kallaletungil vanglateenistuse ametnikule või muudele isikutele. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(5)Teenistuskoera kasutamine on lubatud lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 toodud alustele ka narkootilise või psühhotroopse aine avastamiseks. [RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

(6)Relva kasutamisele peab eelnema hoiatus. Tulirelva kasutamisele peab eelnema hoiatus relva kasutada või hoiatuslask. Eelneva hoiatuse või hoiatuslasuta on relva kasutamine lubatud edasilükkamatul juhul, et tõrjuda vahetut ja otsest ohtu elule ja tervisele. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(7)[Kehtetu - RT I, 27.02.2019, 12 - jõust. 01.08.2019] (7^1) Pärast kinnipeetava suhtes vahetu sunni kasutamist kontrollib tervishoiutöötaja esimesel võimalusel kinnipeetava terviseseisundit. Vahetu sunni kasutamise asjaolud ja terviseseisundi kontrolli tulemused protokollitakse. [RT I, 10.03.2015, 4 - jõust. 01.06.2015] (7^2) Kinnipeetava suhtes ohjeldusmeetme kasutamisel on käesoleva paragrahvi lõikes 7^1 sätestatu kohustuslik vaid järgmistel juhtudel: 1) ohjeldusmeetme kasutamisel rakendati füüsilist jõudu; 2) ohjeldusmeedet kasutatakse kestvalt kauem kui viisteist minutit, välja arvatud, kui toiming sooritatakse eelnevalt väljaantud haldusakti alusel või käe- ja jalaraudade saatmisel kasutamise korral; 3) kinnipeetav esitab terviseseisundiga seonduvaid kaebusi; 4) muul juhul, kui ilmneb kinnipeetava terviseseisundi kontrollimise vajadus. [RT I, 10.03.2015, 4 - jõust. 01.06.2015] (7^3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ohjeldusmeetmete ja terviseseisundi kontrollimise täpsema korra, sealhulgas kontrollimise sageduse ohjeldusmeetme kestva kasutamise korral, ja protokollile esitatavad nõuded. [RT I, 10.03.2015, 4 - jõust. 01.06.2015]

(8)Vanglateenistuse erivahendite, teenistusrelvade ja nende laskemoona ning osade kasutamise, käitlemise ja üleandmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 19.03.2018] § 71^1. Vanglateenistuse enesekaitsevahendite loetelu ja neile esitatavad nõuded

(1)Vanglateenistuse enesekaitsevahendid on järelevalve teostamisel vanglateenistuse ametniku või teenistuslooma füüsilise ohutuse tagamiseks kasutatavad vahendid.

(2)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada vanglateenistuse enesekaitsevahendite loetelu ja enesekaitsevahenditele esitatavad nõuded. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] § 72. Vangla julgeolekut ja korda ohustava sündmuse lahendamine [RT I, 27.02.2019, 12 - jõust. 01.08.2019]

(1)Kõikide vangla üldist julgeolekut või vangistuse täideviimist vahetult ohustavate sündmuste lahendamist juhib vangla või Justiits- ja Digiministeerium. [RT I, 27.02.2019, 12 - jõust. 01.08.2019] (1^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sündmuse lahendamisel on vanglateenistusel õigus kehtestada isikule vanglas viibimise keeld. [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sündmuse lahendamisse kaasatud politseiametnikud, päästeametnikud, tervishoiuteenuse osutajad ja muud isikud alluvad sündmuse lahendamist juhtiva asutuse õiguspärastele korraldustele.

(3)Tingimusel, et väljasõidu lubamisega ei kaasne suuremat kahju, kui kaasneks kinnipeetavate ja vahistatute vanglas viibimisega, võib seoses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sündmuse lahendamisega lubada kinnipeetavale ja vahistatule lühiajalist väljasõitu

§-s 32 sätestatud tingimusi järgimata, kui: 1) see on vajalik vanglas viibivate kinnipeetavate ja vahistatute elu ja tervise kaitseks või 2) sündmuse lahendamiseks on vaja kasutada vangla ehitisi. [RT I, 27.02.2019, 12 - jõust. 01.08.2019] § 72^1. Vangla tehnilised andmed, turvasüsteemid ja seadmed [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(1)Vangla hoonete tehnilised andmed, samuti teave vangla erivahendite, teenistusrelvade, laskemoona, turvasüsteemide või seadmete kohta ja nendes sisalduv teave on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Vangla turvasüsteemide või seadmete, samuti erivahendite, teenistusrelvade ja laskemoona soetamisel ning nendega seonduvate teenuste tellimisel peab tagama, et ei kahjustataks vangla julgeolekut. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

(2)Hinnangu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevuse võimalikule ohtlikkusele annab ning vajaminevad meetmed ohu ärahoidmiseks määrab valdkonna eest vastutav minister. [RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008] § 72^2. Valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus

(1)Põgenenud kinnipeetava tabamiseks vahetult pärast põgenemist, samuti

§ 71

lõikes 3^1 sätestatud teo toimepanija tabamiseks vahetult pärast teo toimepanemist on vanglateenistuse ametnikel õigus siseneda valdaja nõusolekuta valdusesse ja teha isiku leidmiseks valduse läbivaatus, kui vastasel juhul muutuks isiku tabamine oluliselt raskendatuks.

(2)Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda esimesel võimalusel teavitada valdusesse sisenemisest ja selle läbivaatusest. Kui valdusesse sisenemise või selle läbivaatuse tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, tagab vanglaametnik kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni valduse valve.

(3)Valduse läbivaatuse teostamise korral on vanglateenistus kohustatud tagantjärele taotlema valduse asukohajärgse halduskohtu vastava loa. Kohtunik otsustab valduse läbivaatuseks loa andmise halduskohtumenetluse seadustikus haldustoiminguks loa andmiseks ettenähtud korras.

(4)Valdusesse sisenemisel ja selle läbivaatusel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

(5)Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

jagu Kinnipeetava vabastamine §
Vanglast vabastamise alused Kinnipeetav vabastatakse vanglast karistuse ärakandmisel, samuti teistel seaduses ettenähtud alustel. §
Ettevalmistused vabastamiseks Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks korraldatakse kinnipeetava sotsiaalhoolekanne, kohaldatakse soodustusi, võimaldatakse lühiajalist väljasõitu või paigutatakse kinnipeetav ümber avavanglasse vastavalt

§-dele 20, 22, 32, 60 ja

§ 74^
Välismaalase vabastamine Eesti Vabariigist lahkumiseks

(1)Välismaalase poolt võetud Eesti Vabariigist lahkumise kohustuse täitmisele pööramiseks edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile välismaalase kehtiva reisidokumendi.

(2)Kui vangistust kandev välismaalane, kes on süüdi mõistetud teise astme kuriteo eest, soovib võtta kohustuse Eesti Vabariigist lahkumiseks kriminaalmenetluse seadustiku § 424^1 lõike 1 alusel ning tal on Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul võimalik vastuvõtvasse riiki tagasi pöörduda, taotleb vangla karistuse kandmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunikult välismaalasest kinnipeetava edasisest karistuse kandmisest vabastamist.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse esitamiseks taotleb vangla välismaalase vastuvõtvasse riiki tagasipöördumise võimalikkuse kohta hinnangut Politsei- ja Piirivalveametilt, kes edastab selle vanglale 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019] § 75. Vanglast vabastamine

(1)Kinnipeetav vabastatakse viimasel karistuspäeval võimalikult vara, kuid mitte hiljem kui kell 12.00. Kui vabastamise päev langeb riiklikule pühale või puhkepäevale, vabastatakse kinnipeetav viimasel tööpäeval enne riiklikku püha või puhkepäeva. (1^1) Kinnipeetavale, kes kannab karistusseadustiku § 66 kohaselt karistust ositi või karistusseadustiku § 73 või 74 kohaselt osaliselt täitmisele pööratud kuni 30-päevast vangistust, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses sätestatud vabastamist. [RT I, 07.07.2017, 1 - jõust. 01.11.2017]

(2)Kui ühel päeval kuulub vabastamisele mitu kinnipeetavat, peab vanglateenistus kindlustama vabastatavate lahkumise vanglast eraldi. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(3)Vabastamisel tagastatakse kinnipeetavale vanglateenistuse hoiul olnud esemed ja dokumendid ning isiklikud riided. Kui isiklikud riided puuduvad või ei vasta aastaajale, antakse vabastatavale riided vanglateenistuse poolt tasuta. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(4)Vabastamisel makstakse kinnipeetavale välja tema isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha. Kui kinnipeetava isikuarvelt väljamakstav summa on väiksem toetuse määrast, siis makstakse kinnipeetavale ühekordset toetust kehtestatud määra ja isikuarvelt väljamakstava summa vahe ulatuses. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] (4^1) Kinnipeetava vabastamisel võib vanglateenistuse kinnipeetava nõusolekul teatud osa vabanemistoetusest üle kanda kinnipeetava elukohajärgse sotsiaalosakonna eriarvele selle väljamaksmiseks osadena. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] (4^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse määra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(5)Välismaalasest kinnipeetav, kellel ei ole elamisluba või elamisõigust või viibimisõigust Eestis, saadetakse vabastamisel Eestist välja. Kui Eestist välja saatmine ei ole kohe võimalik, paigutatakse välismaalane vabastamisel kinnipidamiskeskusesse. [RT I, 03.07.2013, 2 - jõust. 01.10.2013]

(6)Kinnipeetava vanglast vabastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. § 76. Vabastamine tingimisi enne tähtaega

(1)Kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76, 76^1 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule: 1) kinnipeetava kohta

§ 5

^3 alusel vangiregistrisse kantava teabe vastavalt kohtu nõudmisele; [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] 2) kinnipeetava iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta; 3) kriminaalhooldaja arvamuse katseaja, käitumiskontrolli aja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta; 4) kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel, ja 5) kannatanu arvamuse kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise kohta, kui kannatanu on esitanud kriminaalmenetluse seadustiku § 38 lõike 5 punktis 4 sätestatud taotluse ning on oma arvamuse vanglale avaldanud. [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019]

(2)Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest.

(3)Kinnipeetava, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76^1 lõike 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 2 punktis 2 või § 76^1 lõikes 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]

(4)Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. (4^1) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 77 lõike 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule kahe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks lühemat tähtaega. [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019]

(5)Kui kohus on karistusseadustiku § 76 lõike 7 alusel pööranud süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse osa täitmisele või süüdimõistetu on karistusseadustiku § 76 lõike 8 kohaselt katseajal toime pannud uue tahtliku kuriteo, mille eest teda on karistatud vangistusega, edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 või § 76^1 lõikes 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui ühe aasta möödumisel täitmisele pööratud karistuse osa kandmisele asumisest või uue kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmisele asumisest süüdimõistetu poolt. Kohus võib oma määrusega sätestada kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramisel materjalide uuesti esitamiseks ühest aastast pikema või lühema tähtaja. [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019] (5^1) Kui kohus on karistusseadustiku § 77 lõike 3^1 alusel pööranud eluaegse vangistuse täitmisele, edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast kahe aasta möödumist täitmisele pööratud karistuse kandmisele asumisest süüdimõistetu poolt. Kohus võib oma määrusega sätestada karistuse täitmisele pööramisel materjalide uuesti esitamiseks kahest aastast lühema tähtaja. [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019]

(6)Vangla ei edasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjale kohtule kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks karistusseadustiku § 76 lõike 3 kohaselt, kui kinnipeetaval on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Vangla edastab materjalid kohtule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, kui kinnipeetav vastab karistusseadustiku §-s 87^1 sätestatud tingimustele.

(7)Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] § 76^1. Vanglast vabastamise õiend

(1)Vanglast vabastamisel või tingimisi enne tähtaega vabastamisel annab vanglateenistus isikule vanglast vabastamise õiendi kehtivusajaga kuus kuud. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]

(2)Vanglast vabastamise õiendi vormi ja sellele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2006, 12, 79 - jõust. 01.07.2006] § 76^2. Ettevalmistused vabastamiseks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega

(1)Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise küsimuse otsustamise ettevalmistamisel vanglateenistuse poolt ja kohtule materjalide edastamisel kohaldatakse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise sätteid, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2)Kui esinevad karistusseadustiku § 87^1 lõike 1 punktides 1 ja 2 või lõikes 2 sätestatud alused, edastab vanglateenistus kohtule kinnipeetava kohta

§ 5

^3 alusel vangiregistrisse kantava teabe vastavalt kohtu nõudmisele ning kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta hiljemalt kaks kuud enne vangistuse täieliku ärakandmise tähtaega. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] 3. peatükk NOORE KINNIPEETAVA VANGISTUSE TÄIDEVIIMINE § 77. Noor kinnipeetav Noor kinnipeetav

tähenduses on isik, kes karistuse täitmisele pööramise ajal on noorem kui 21-aastane. §

Noore kinnipeetava kinnipidamine Noore kinnipeetava kinnipidamine toimub selleks eraldi ettenähtud kinnises või avavanglas (noortevangla) või kinnise vangla eraldi osakonnas (noorteosakond). §
Noore kinnipeetava vastuvõtmine vanglasse Noore kinnipeetava vastuvõtmisel vanglasse ei tohi tema vastuvõtuosakonnas viibimise aeg ületada kahte nädalalt. §
Noore kinnipeetava vangistuse täideviimise üldtingimused Noore kinnipeetava vangistuse täideviimisele kohaldatakse

1, 2, ja 6 peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega. § 81. Noore kinnipeetava eraldi kinnipidamine

(1)Noortevanglas või noorteosakonnas hoitakse eraldi: 1) nooremaid kui 15-aastasi; 2) 15- kuni 16-aastasi; 3) 16- kuni 18-aastasi; 4) 18- kuni 21-aastasi.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraldihoidmise printsiibist võib teha erandeid, kui kinnipeetava eraldihoidmine teise vanusegruppi kuuluvatest kinnipeetavatest on vastuolus tema normaalse arengu või muude õigustatud huvidega. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] § 82. Ümberpaigutamine tä

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.