(7)Politsei- ja Piirivalveamet võib välismaalase üleandmise menetluse ajal kohaldada välismaalase suhtes liikumisvabaduse piiramist ja kinnipidamise alternatiive.

(8)Välismaalase lahkumiskohustus sundtäidetakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.

(9)Üleandmise otsust ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras. Üleandmise otsuse peale võib välismaalane esitada halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 14 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates.

(10)Üleandmise otsuse vaidlustamisel on välismaalasel õigus Eestis viibida 14 päeva üleandmise otsuse kättetoimetamisest arvates või kuni käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud halduskohtu määruse tegemiseni tema Eestis viibimise õiguse kohta.

(11)Üleandmise otsuse vaidlustamisel on välismaalasel õigus saada õigusabi ja esindamist halduskohtumenetluses käesolevas seaduses rahvusvahelise kaitse taotleja kohta sätestatu alusel.

(12)Kui välismaalane soovib üleandmise otsuse vaidlustamisel õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses ja õigust viibida Eestis kuni üleandmise otsuse kohta halduskohtu otsuse tegemiseni ning selleks ajaks üleandmise tähtaja peatamist, tuleb asjakohased taotlused esitada koos kaebusega halduskohtule.

(13)Halduskohus lahendab määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud taotlused Eestis viibimiseks koos üleandmise otsuse peale esitatud kaebuse menetlusse võtmisega. 5. jagu Turvalised riigid § 13. Turvalise kolmanda riigi ja turvalise päritoluriigi määramine

(1)Politsei- ja Piirivalveamet võib kehtestada turvaliste kolmandate riikide ning turvaliste päritoluriikide nimekirja.

(2)Nimekirja kehtestamisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 59 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 61 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatut.

(3)Politsei- ja Piirivalveamet vaatab läbi ning vajaduse korral uuendab turvaliste kolmandate riikide ning turvaliste päritoluriikide nimekirja vähemalt kord aastas.

(4)Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Euroopa Komisjoni ning Euroopa Liidu Varjupaigaametit turvaliste kolmandate riikide ja turvaliste päritoluriikide nimekirjast ning nende muudatustest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 64 lõikes 4 sätestatud korras. 6. jagu Välismaalase esindamine § 14. Alaealise välismaalase esindamine

(1)Alaealise välismaalase esindamisele kohaldatakse perekonnaseaduse 12. peatükis sätestatut, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.

(2)Eeldatakse, et alaealise välismaalasega Eestis koos viibival vanemal, eestkostjal või muul vastutaval täisealisel isikul on isikuhooldusõigus. Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti nõudmisel on vanem, eestkostja või muu vastutav täisealine isik kohustatud tõendama isikuhooldusõiguse olemasolu.

(3)Alaealise välismaalasega menetlustoimingute tegemisel viibib vastutav täisealine isik menetlustoimingute tegemisel juures, välja arvatud juhul, kui Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul ei ole see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 22 lõike 4 kohaselt alaealise huvides.

(4)Käesolevas seaduses alaealise välismaalase esindamise kohta sätestatut kohaldatakse ka piiratud teovõimega täisealise taotleja suhtes. § 15. Saatjata alaealise välismaalase esindamine

(1)Saatjata alaealise välismaalase (edaspidi käesolevas paragrahvis saatjata alaealine) esindamisele kohaldatakse perekonnaseaduse 12. peatükis sätestatut, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Sotsiaalkindlustusametit saatjata alaealise esindamise vajadusest.

(2)Saatjata alaealiseks ei peeta välismaalast, kellele on Eestis kohus määranud füüsilisest isikust eestkostja.

(3)Saatjata alaealise eestkostja ülesandeid võib täita isik, kes on usaldusväärne ning kellel on saatjata alaealise esindamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Eestkostja ülesannete täitmist ei määrata isikule, kelle huvid on vastuolus või võivad minna vastuollu saatjata alaealise huvidega.

(4)Kui saatjata alaealise eestkostja ülesandeid täidab perekonnaseaduse alusel valla- või linnavalitsus või saatjata alaealist esindab käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhtudel Sotsiaalkindlustusamet, tohib üks füüsiline isik samal ajal esindada kuni 30 saatjata alaealist taotlejat. Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib samal ajal esindada kuni 50 saatjata alaealist taotlejat.

(5)Saatjata alaealise eestkostja ülesandeid täitev isik (edaspidi käesolevas paragrahvis esindaja) peab enne saatjata alaealise osalemist nõudvaid menetlustoiminguid temaga kohtuma. Esindaja viibib selliste menetlustoimingute tegemisel juures ja võtab arvesse saatjata alaealise seisukohti tema vajaduste kohta.

(6)Teavet esindaja määramise kohta ning võimaluse kohta esitada esindaja peale turvaliselt ja konfidentsiaalselt halduskohtule kaebus antakse saatjata alaealisele viisil, mis tagab, et saatjata alaealine saab sellest teabest aru.

(7)Politsei- ja Piirivalveamet ning muu asutus, kellel on teavet, et esindaja ei ole täitnud oma ülesandeid nõuetekohaselt või esindaja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele, teavitab sellest eestkostja ülesandeid täitvat valla- või linnavalitsust ja lõikes 8 sätestatud juhtudel Sotsiaalkindlustusametit.

(8)Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või muul juhul, kui valla- või linnavalitsus ei saa ettenägematult suure saatjata alaealiste arvu tõttu ajutiselt saatjata alaealise esindamise ülesandeid täita, võib Sotsiaalkindlustusamet kuni perekonnaseaduse alusel eestkostja määramiseni täita saatjata alaealise Politsei- ja Piirivalveameti menetlustoimingutes esindamisega seotud ülesandeid või sõlmida selleks lepingu füüsilise või juriidilise isikuga. § 16. Tasuta õigusabi

(1)Politsei- ja Piirivalveamet korraldab välismaalasele tasuta õigusabi andmise käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Tasuta õigusabi osutamiseks sõlmib Politsei- ja Piirivalveamet lepingu ühe või mitme füüsilise või juriidilise isikuga.

(2)Välismaalasel on õigus saada tasuta õigusabi enda esindamiseks: 1) rahvusvahelise kaitse menetluses; 2) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab otsust, mis on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1347, (EL) 2024/1348 või (EL) 2024/1351 alusel, ning haldusakti, millega on välismaalasele pandud väljasõidukohustus ja sissesõidukeeld; 3) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab otsust, millega piirati tema materiaalseid vastuvõtutingimusi, ei antud luba lahkumiseks tema majutuskoha maakonna territooriumilt või kohaldati liikumisvabaduse piiramist ja kinnipidamise alternatiive; 4) halduskohtumenetluses, kui välismaalane vaidlustab enda kinnipidamist käesolevas seaduses sätestatud alusel.

(3)Taotluse tasuta õigusabi saamiseks enda esindamiseks rahvusvahelise kaitse menetluses esitab välismaalane Politsei- ja Piirivalveametile koos rahvusvahelise kaitse taotlusega. Politsei- ja Piirivalveamet ei anna tasuta õigusabi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 16 lõikes 3 nimetatud välismaalasele.

(4)Välismaalase esindaja rahvusvahelise kaitse menetluses jätkab õigusabi osutamist halduskohtumenetluses.

(5)Kui välismaalane ei esitanud Politsei- ja Piirivalveametile taotlust tasuta õigusabi saamiseks rahvusvahelise kaitse menetluses ning soovib tasuta õigusabi halduskohtumenetluses, määrab Politsei- ja Piirivalveamet talle esindaja.

(6)Politsei- ja Piirivalveamet ei määra esindajat, kui: 1) esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 16 lõikes 3 nimetatud asjaolu; 2) esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 17 lõike 2 punktis a, c või d nimetatud asjaolu.

(7)Halduskohus lõpetab kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel õigusabi osutamise, kui esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 17 lõikes 2 sätestatud tingimus.

(8)Kohus võib kõrvaldada tasuta õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel määrusega esindaja tasuta õigusabi osutamisest, kui ta on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna. Kohus võib nõuda esindajalt selle kohta selgituse esitamist. Kohus edastab esindaja osutamisest kõrvaldamise määruse vajaduse korral Politsei- ja Piirivalveametile uue tasuta õigusabi esindaja nimetamiseks.

(9)Halduskohtumenetluses antakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud otsuste vaidlustamisel tasuta õigusabi, kuni halduskohus on teinud otsuse jätta välismaalase esitatud kaebus rahuldamata. Tasuta õigusabi välismaalase kinnipidamise vaidlustamiseks antakse kuni käesolevas seaduses sätestatud alusel välismaalase kinnipidamiseni.

(10)Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale, millega keelduti tasuta õigusabi andmisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 17 lõike 2 punktis b sätestatud alusel, võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates.

(11)Halduskohtu määruse peale, millega jäeti esitatud kaebus rahuldamata, keelduti tasuta õigusabi andmisest või lõpetati tasuta õigusabi andmine, ei saa esitada määruskaebust.

(12)Tasuta õigusabi saanud välismaalasele ei osutata samal ajal samas asjas riigi õigusabi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud juhul.

(13)Kui välismaalane soovib otsust vaidlustada Riigikohtus ning teda tasuta õigusabi korras esindav isik ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku § 32 lõikes 2 sätestatud nõuetele, on tal õigus esitada riigi õigusabi seaduses sätestatud korras taotlus riigi õigusabi saamiseks. § 17. Taotleja esindaja menetluses

(1)Taotleja esindaja kohta kehtivad kõik Euroopa Liidu ühise rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud õigused ja kohustused.

(2)Isiklikul vestlusel on taotleja esindajal õigus esitada küsimusi ja teha märkusi vestluse lõpus. 7. jagu Taotleja õigused ja kohustused § 18. Taotleja õigused

(1)Rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatakse õigused ja vabadused, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja muudest õigusaktidest ning välislepingutest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja rahvusvahelistest tavadest.

(2)Rahvusvahelise kaitse menetluses on taotlejal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348 ning asjakohasel juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1351 sätestatud õigused.

(3)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus: 1) saada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolm päeva pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamist kirjalikult Euroopa Liidu Varjupaigaameti vormil ning vajaduse korral suuliselt või visuaalselt ja keeles või viisil, mida ta mõistab, teavet oma õiguste ja kohustuste kohta, sealhulgas teavet õigusabi, vastuvõtutingimustega seotud abi, teavet andvate organisatsioonide, rahvusvahelise kaitse menetluse ajakava ning kohustuste täitmata jätmise tagajärgede kohta; 2) viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhtudel; 3) saada vastuvõtutingimustega seotud abi, eelkõige juurdepääsu tervishoiuteenustele, tööturule ja haridusele käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras; 4) saada tuge, lähtudes tema erivajadusest; 5) suhelda perekonnaliikmete, õigusnõustaja, asjaomaste pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste või valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga; 6) saada vajaduse korral ohvriabiteenust ohvriabi seaduses sätestatud alusel ja korras; 7) saada tasuta õigusabi enda esindamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras; 8) Eestis töötada, kui kuue kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimisest arvates ei ole temast sõltumatul põhjusel tema taotluse kohta tehtud otsust, välja arvatud juhul, kui taotluse sisulist läbivaatamist on määruse (EL) 2024/1348 artikli 42 lõike 1 punktide a–f alusel kiirendatud. Sel juhul ei anta taotlejale juurdepääsu tööturule ning varem antud juurdepääsuvõimalus võetakse ära.

(4)Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, tagab taotleja õigused rahvusvahelise kaitse menetluses või korraldab nende tagamise Politsei- ja Piirivalveamet. § 19. Taotleja õigus Eestis viibida

(1)Rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus Eestis viibida kuni tema taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni.

(2)Rahvusvahelise kaitse taotlejal ei ole õigust lõpliku otsuse tegemiseni Eestis viibida, kui tema taotluse kohta on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 68 lõikes 3 nimetatud otsus.

(3)Kui rahvusvahelise kaitse saaja on taotlenud elamisluba Eestis seaduslikult viibimise ajal ja enne rahvusvahelise kaitse lõppemise tõttu rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsuse tegemist, on tal õigus Eestis viibida kuni välismaalaste seaduses sätestatud alusel elamisloa taotluse kohta otsuse tegemiseni.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus keelduva otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul taotleda kohtult õigust Eestis viibida kuni tema taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni.

(5)Kui rahvusvahelise kaitse taotleja on kohtus vaidlustanud tema taotluse kohta tehtud otsuse ning esitanud kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse Eestis viibimiseks, ei tohi teda Eestist välja saata, kuni kohus pole taotleja Eestis viibimise õigust lõpetanud.

(6)Kohus lahendab määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse Eestis viibimiseks koos rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse peale esitatud kaebuse menetlusse võtmisega.

(7)Kui rahvusvahelise kaitse taotleja ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlust, võib kohus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 68 punkti 4 alusel ja korras omal algatusel lubada rahvusvahelise kaitse taotlejal Eestis viibida.

(8)Esimese korduva rahvusvahelise kaitse taotluse korral, mis esitati üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks, on välismaalasel õigus Eestis viibida seni, kuni Politsei- ja Piirivalveamet on teinud tema taotluse kohta keelduva otsuse. Välismaalase kohtule esitatud taotlus Eestis viibimiseks ei peata tema Eestist väljasaatmist. Teise ja järgneva korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine ei anna taotlejale õigust Eestis viibida.

(9)Rahvusvahelise kaitse taotlejal ei ole seaduslikku alust Eestisse sisenemiseks ega Eestis viibimiseks, kui: 1) Politsei- ja Piirivalveamet teeb tema suhtes taustakontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1356 sätestatud alusel ja korras; 2) tema taotlust vaadatakse läbi rahvusvahelise kaitse piirimenetluses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 43 lõikes 1 sätestatud alusel ja korras.

(10)Taustakontrolli ja piirimenetluse ajal viibib rahvusvahelise kaitse taotleja Politsei- ja Piirivalveameti määratud asukohas. § 20. Taotleja kohustused

(1)Taotleja on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte ning austama põhiseaduslikke väärtusi ja põhimõtteid, vabadusele, õiglusele ja õigusele tuginevat riiki ning Eesti ühiskonnakorraldust, eesti keelt ja kultuuri.

(2)Taotleja on kohustatud igati kaasa aitama rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude väljaselgitamisele. Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artiklist 9 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklist 17 tulenevale peab taotleja: 1) teavitama Politsei- ja Piirivalveametit tema perekonnaseisu muutumisest ning lapse sünnist; 2) lubama kontrollida tema terviseseisundit rahvastiku tervise kaitse kaalutlustel; 3) järgima tema suhtes käesoleva seaduse § 60 lõike 1 või § 67 lõike 2 alusel kohaldatud liikumisvabaduse piirangut ja kinnipidamise alternatiivi.

(3)Kaasaaitamiskohustus laieneb rahvusvahelise kaitse menetluses ka rahvusvahelise kaitse taotleja esindajale, kui esindajal on teavet või dokumente, mis aitavad kaasa rahvusvahelise kaitse taotleja isiku ja tema kodakondsuse tuvastamisele, isikusamasuse kontrollimisele või taotlemise asjaolude väljaselgitamisele.

(4)Kui rahvusvahelise kaitse taotlejal oli ajal, kui ta kasutas käesolevas seaduses sätestatud vastuvõtutingimustega seotud teenuseid, välja arvatud vältimatu abi osutamine, piisavalt rahalisi vahendeid nimetatud teenuste eest tasumiseks, on ta kohustatud need kulutused hüvitama.

(5)Rahvusvahelise kaitse taotleja vastuvõtutingimustega seotud teenuste hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6)Taotlejal ei ole rahvusvahelise kaitse menetluse ajal lubatud Eestis töötada ega Eestis ettevõtlusega tegeleda, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhul. Töötamise või ettevõtlusega tegelemise keelu rikkumise korral kohaldatakse välismaalaste seaduses sätestatut.

1. jagu Vastuvõtu erivajaduse, menetlusliku eritagatise vajaduse ja alaealise taotleja vajaduse hindamine ning arvestamine §
2. Taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine ning arvestamine

(1)Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldamisel, liikumisvabaduse piirangute ja kinnipidamise alternatiivide kohaldamisel ning taotleja kinnipidamisel hinnatakse ja arvestatakse taotleja vastuvõtu erivajadust ning menetluslikku eritagatist vajava taotleja eriolukorda ja sellest tingitud vajadusi.

(2)Vastuvõtu erivajadusega või menetlusliku eritagatise vajadusega taotleja on eelkõige alaealine, saatjata alaealine, puudega inimene, eakas inimene, rase, alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse ohver, raske haigusega isik, psüühika- või käitumishäirega isik ning piinamise või vägistamise ohver ja isik, kelle suhtes on tarvitatud muud psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda, ja isik, kes kuulub seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvuse tõttu vähemusgruppi.

(3)Isik loetakse vastuvõtu erivajadusega või menetlusliku eritagatise vajadusega taotlejaks, kui Politsei- ja Piirivalveamet või muu haldusorgan on tal selle vajaduse tuvastanud. Sellisel juhul kohaldatakse talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348 menetlusliku eritagatise ja käesolevas seaduses vastuvõtu erivajaduse kohta sätestatud erisusi ning talle võimaldatakse asjakohane tugi.

(4)Taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse hindamisel tuginetakse eelkõige nähtavatele füüsilistele tunnustele, taotleja ütlustele või käitumisele või asjakohasel juhul taotleja vanemate või tema eest vastutava täiskasvanu või eestkostja ülesandeid täitva isiku ütlustele.

(5)Vajaduse korral ja taotleja nõusolekul kaasatakse vastuvõtu erivajadust ja menetlusliku eritagatise vajadust tuvastama pädev asutus või ekspert. Vastuvõtu erivajadus ja menetlusliku eritagatise vajadus tuvastatakse võimalikult kiiresti, kuid 30 päeva jooksul pärast rahvusvahelise kaitse saamiseks sooviavalduse tegemist.

(6)Politsei- ja Piirivalveamet märgib hinnangu taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse kohta kirjalikult ning määrab taotlejale antava vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse. Politsei- ja Piirivalveamet arvestab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud pädeva asutuse või eksperdi hinnangut. Kui taotleja ei ole nõus, et vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse tuvastab pädev asutus või ekspert, võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada, et isikut ei loeta vastuvõtu erivajadusega või menetlusliku eritagatise vajadusega taotlejaks.

(7)Kõik taotlejaga kokku puutuvad haldusorganid ja isikud jälgivad taotleja vastuvõtu erivajadust ja menetlusliku eritagatise vajadust ning arvestavad seda igati kogu rahvusvahelise kaitse menetluse vältel, võttes arvesse ka hilisemas rahvusvahelise kaitse menetluse etapis ilmnenud vastuvõtu erivajadust ja menetlusliku eritagatise vajadust.

(8)Politsei- ja Piirivalveamet edastab teabe taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse kohta teistele taotlejaga kokku puutuvatele haldusorganitele ja isikutele ulatuses, mis on vajalik taotleja vajadustega arvestamiseks. Kui muu haldusorgan tuvastab taotleja vastuvõtu erivajaduse või menetlusliku eritagatise vajaduse või märkab võimalikule erivajadusele või menetlusliku eritagatise vajadusele viitavat asjaolu, teavitab ta sellest viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit kas krüpteeritult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või tehnilise võimaluse korral andmevahetuse platvormi X-tee kaudu.

(9)Kõik rahvusvahelise kaitse taotlejatega kokku puutuvad ametnikud ja töötajad peavad vastama kompetentsinõuetele, mis võimaldavad neil vastuvõtu erivajadust ning menetlusliku eritagatise vajadust jälgida ja arvestada. § 22. Taotleja teovõime ja vanuse määramine

(1)Alaealisel välismaalasel on õigus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus enda nimel, kui tema teovõimet on laiendatud, või oma vanema, tema eest vastutava täiskasvanu või eestkostja ülesandeid täitva isiku kaudu.

(2)Rahvusvahelise kaitse menetluses ei arvestata alaealise päritoluriigis kehtivat välismaalase päritoluriigi õiguse kohast teovõimelisust, kui see erineb Eesti õiguses sätestatust.

(3)Kui taotleja vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et isik on alla 18-aastane, käsitatakse taotlejat alaealisena. Taotleja käsitamise alaealisena või täisealisena otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.

(4)Kui Politsei- ja Piirivalveametil tekib põhjendatud kahtlus taotleja vanuse kohta esitatud andmete õigsuses, hinnatakse taotleja vanust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artiklis 25 sätestatud korras.

(5)Politsei- ja Piirivalveamet võib juhinduda teise liikmesriigi pädeva asutuse hinnangust taotleja vanuse kohta.

(6)Vanuse kindlaksmääramise hinnangut saab vaidlustada üksnes koos haldusakti või toiminguga, mille tegemisel vanus kindlaks määrati. § 23. Alaealine ja saatjata alaealine taotleja

(1)Alaealise rahvusvahelise kaitse menetluses ja tema vastuvõtmisel arvestatakse eelkõige alaealise õigusi ja huve.

(2)Teavet oma õiguste ja kohustuste kohta rahvusvahelise kaitse menetluses, sealhulgas teavet vastuvõtutingimuste kohta, antakse saatjata alaealisele talle eakohasel viisil, mis tagab, et saatjata alaealine saab sellest teabest aru. Saatjata alaealisele antakse nimetatud teave eestkostja ülesandeid täitva isiku juuresolekul.

(3)Alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus: 1) saada juurdepääs haridusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras kahe kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates, kui ta on õppimiskohustuslik; 2) saada haridusele juurdepääsu tagamiseks ettevalmistavat koolitust, sealhulgas keeleõpet.

(4)Juurdepääs gümnaasiumiharidusele tagatakse ka juhul, kui alaealine on menetluse kestel saanud täisealiseks.

(5)Saatjata alaealine rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse või suunatakse asendushooldusele või täisealise sugulase juurde. Saatjata alaealisele tagatakse käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 nimetatud teenuste osutamine ka juhul, kui ta suunatakse asendushooldusele või täisealise sugulase juurde.

(6)Saatjata alaealise perekonnaliikmete otsimist alustab Politsei- ja Piirivalveamet võimalikult kiiresti pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist.

(7)Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud teenused on kohaliku omavalitsuse täidetavad riiklikud ülesanded kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses.

1. peatükk Rahvusvahelise kaitse menetlus
2. jagu Välismaalase isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine ning isikutuvastuse süsteem §
3. Välismaalase isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine

(1)Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktidest ja käesolevast seadusest tulenevate menetlustoimingute sooritamisel on haldusorgan kohustatud isiku tuvastama või kontrollima tema isikusamasust.

(2)Isik on kohustatud võimaldama oma isiku tuvastamist ja isikusamasuse kontrollimist. § 25. Isiku tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel

(1)Isik on kohustatud esitama oma isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks haldusorgani nõudmisel isikut tõendava dokumendi.

(2)Isik tuvastatakse ja tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi alusel või välisriigi reisidokumendi alusel.

(3)Alla 15-aastase välismaalase isik tuvastatakse tema seadusliku esindaja ütluste ja muude tõendite alusel, kui talle ei ole välja antud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti.

(4)Kui välismaalasel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti, siis vajaduse korral tuvastatakse tema isik või kontrollitakse isikusamasust muude tõendite alusel. § 26. Isiku tuvastamine biomeetriliste andmete põhjal

(1)Isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks ning andmete edastamiseks Eurodac-süsteemi töödeldakse välismaalase sõrmejälgede ja näokujutise andmeid.

(2)Isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel võimaldama sõrmejälgede ja näokujutise võtmist. §

1. Isiku tuvastamine muude tõendite põhjal () Haldusorgan võib isiku tuvastada või isikusamasust kontrollida käesolevas seaduses nimetamata muude haldusorganile teadaolevate andmete põhjal, sealhulgas varem isiku suhtes läbiviidud menetlustes kogutud või andmekogudes töödeldud andmete põhjal. §
2. Isiku põlvnemise tuvastamine DNA-andmete põhjal

(1)Isiku põlvnemise tuvastamiseks võib temalt võtta DNA-proovi ja selle andmeid töödelda, kui teisiti ei ole võimalik põlvnemist tuvastada.

(2)Alaealiselt DNA-proovi võtmise otsustamisel arvestatakse eelkõige alaealise õigusi ja huve.

(3)Isik on haldusorgani nõudmisel kohustatud andma DNA-proovi.

(4)Isikult DNA-proovi võtmisel lähtutakse korrakaitseseaduse § 33 lõike 5 alusel kehtestatud korrast. §

1. Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu () Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse tähenduses on töödelda rahvusvahelise kaitse menetluses võetud biomeetrilisi andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks ning biomeetriliste andmete edastamiseks Eurodac-süsteemi ja Eurodac-süsteemist saadud biomeetriliste andmete võrdlemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1358 kohaselt. §
2. Andmekogu ABIS andmete töötlemine

(1)Käesolevas seaduses sätestatud menetlustes võib isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks töödelda isikut tõendavate dokumentide seaduse, kodakondsuse seaduse, konsulaarseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, vangistusseaduse, välismaalaste seaduse, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning väärteomenetluse seadustiku alusel andmekogusse ABIS kantud andmeid.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduste alusel andmekogusse ABIS kantud andmeid võib töödelda avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks üksnes juhul, kui isikut ei ole võimalik tuvastada või tema isikusamasust kontrollida käesoleva seaduse alusel andmekogusse ABIS kantud andmete alusel.

(3)Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 15^5 sätestatut. § 31. Andmekogu ABIS põhimäärus

(1)Andmekogu ABIS põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(2)Andmekogu ABIS põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 2) täpne andmekoosseis; 3) andmevahetus andmekogude vahel; 4) vastutava töötleja ülesanded; 5) volitatud töötleja ja tema ülesanded; 6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 7) andmete täpsemad säilitustähtajad; 8) muud korralduslikud küsimused. § 32. Andmekogu ABIS vastutav töötleja () Andmekogu ABIS vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. § 33. Andmekogu ABIS andmete säilitamine ja juurdepääsupiirang

(1)Käesoleva seaduse alusel andmekogusse ABIS kantavaid andmeid säilitatakse kõige kauem 50 aastat. Andmete täpsem säilitustähtaeg kehtestatakse andmekogu põhimääruses.

(2)Andmekogus ABIS sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ja tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. 2. jagu Rahvusvahelise kaitse menetlus § 34. Taotluse esitamine

(1)Taotlusena käsitatakse välismaalase mis tahes viisil esitatud sooviavaldust enda pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamiseks ja rahvusvahelise kaitse saamiseks.

(2)Rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveametile viivitamata pärast Eestisse saabumist.

(3)Ümberasustamise korras vastuvõetava välismaalase rahvusvahelise kaitse taotluse võib Politsei- ja Piirivalveamet vastu võtta välisriigi territooriumil.

(4)Politsei- ja Piirivalveamet võib kindlaks määrata asukohad, kus rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada.

(5)Kui on põhjendatud alus arvata, et kinnipidamiskohtades või välispiiril asuvates piiripunktides, sealhulgas transiiditsoonis, viibivatel välismaalastel võib olla soov esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, tagab Politsei- ja Piirivalveamet isikute teavitamise selle esitamise võimalustest.

(6)Kui rahvusvahelise kaitse taotleja esitab rahvusvahelise kaitse taotluse Politsei- ja Piirivalveametile teises Euroopa Liidu liikmesriigis, edastab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(7)Rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb Politsei- ja Piirivalveametile esitada isiklikult. § 35. Rahvusvahelise kaitse menetluse keel

(1)Rahvusvahelise kaitse menetlus toimub eesti keeles. Menetlustoiming võib menetleva ametniku nõusolekul olla muus keeles, milles välismaalane suudab ennast suuliselt arusaadavaks teha.

(2)Tõlgi osalemise ja dokumentide tõlkimise rahvusvahelise kaitse menetluses korraldab Politsei- ja Piirivalveamet.

(3)Taotleja esitatud ütlusi ja dokumente võib tõlkida Politsei- ja Piirivalveameti infotehnoloogilise vahendiga.

(4)Käesolevas seaduses nimetatud menetlusdokumendi sisu või haldusakti resolutiivosa koos vaidlustamisviitega tõlgitakse keelde, millest välismaalane aru saab. Tõlkida võib Politsei- ja Piirivalveameti infotehnoloogilise vahendiga. § 36. Toimingud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel ja taotluse menetlemisel

(1)Politsei- ja Piirivalveamet teeb järgmised toimingud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavalduse saamist ning enne sooviavalduse registreerimist: 1) annab taotlejale teavet tema õiguste ja kohustuste kohta rahvusvahelise kaitse menetluses ning kohustuste täitmata jätmise tagajärgede kohta; 2) teavitab Sotsiaalkindlustusametit vajadusest taotleja majutamiseks ja vajaduse korral saatjata alaealise esindamiseks; 3) teavitab saatjata alaealise eestkostja ülesandeid täitvat isikut alaealisega seotud asjaoludest.

(2)Sotsiaalkindlustusamet teavitab lapse hariliku viibimiskoha järgset valla- või linnavalitsust saatjata alaealise esindamise vajadusest ning teavitab Politsei- ja Piirivalveametit isikust, kes täidab saatjata alaealise eestkostja ülesandeid.

(3)Politsei- ja Piirivalveamet registreerib ja võtab vastu rahvusvahelise kaitse taotluse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348 sätestatu kohaselt ning teeb järgmised toimingud: 1) vaatab isiku ja tema asjad läbi; 2) võtab asjad ja dokumendid hoiule; 3) töötleb biomeetrilisi andmeid ning edastab need Eurodac-süsteemi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1358 kohaselt; 4) võtab DNA-proovi, kui teisiti ei ole võimalik isiku põlvnemist tuvastada; 5) korraldab tervisekontrolli, kui see on rahvastiku tervise kaitse kaalutlustel vajalik; 6) korraldab taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse hindamise; 7) korraldab taotleja nõusolekul meditsiinilise läbivaatuse, kui see on vajalik taotluse läbivaatamiseks; 8) annab taotlejale taotluse registreerimist tõendava dokumendi; 9) annab taotlejale pärast taotluse vastuvõtmist kümne päeva jooksul rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse.

(4)Kui taotleja suhtes tehakse taustakontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1356 sätestatud korras, tehakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud toimingud pärast taustakontrolli lõppu. Kui tausta kontrollimisel või muul seaduses sätestatud juhul tehti käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud toiminguid, ei tehta neid uuesti, välja arvatud juhul, kui nende uuesti tegemine on põhjendatud.

(5)Rahvusvahelise kaitse taotleja dokumentide, sealhulgas isikut tõendava dokumendi hoiule võtmisel annab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale hoiule võetud dokumendi koopia koos märkega dokumendi hoiule võtmise kohta.

(6)Rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja ning ümberasustamise või ümberpaigutamise korras vastuvõetav välismaalane kinnitab taotluse esitamisel, et talle on antud teave tema õiguste ja kohustuste kohta.

(7)Eestisse ümberasustamise või rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisega seotud toimingud võib teha selles riigis, kus välismaalane menetlemise ajal viibib.

(8)Politsei- ja Piirivalveamet võib rahvusvahelise kaitse menetluses ja ümberpaigutamise korral juhinduda teises Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud menetlustoimingutest.

(9)Süüteomenetluses kogutud andmeid võib kasutada rahvusvahelise kaitse menetluses.

(10)Kui menetlustoimingu protokollimine on nõutav või kui Politsei- ja Piirivalveamet peab seda vajalikuks, võib menetlustoimingu protokollida elektrooniliselt. Välismaalasele võib protokolli tutvustada Politsei- ja Piirivalveameti infotehnoloogilise vahendiga ning ta kinnitab protokolliga tutvumist elektroonilise märkega. Menetlustoimingu protokoll antakse välismaalase soovi korral talle paberil. § 37. Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse andmine ja kehtetuks tunnistamine

(1)Politsei- ja Piirivalveamet annab taotlejale kümne päeva jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse, mis tõendab, et välismaalane taotleb Eestis rahvusvahelist kaitset.

(2)Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus kehtib kuni üks aasta.

(3)Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemise korral; 2) kui dokument või selles sisalduv kanne või andmed on ebaõiged; 3) kui dokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selles sisalduv kanne loetamatuks; 4) dokumendi kasutaja surma korral; 5) dokumendi kaotsimineku või hävimise korral.

(4)Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse kehtetuks tunnistamisel võtab Politsei- ja Piirivalveamet selle välismaalaselt võimaluse korral ära.

(5)Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vormi ja sellele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 38. Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine ja otsus rahvusvahelise kaitse taotluse kohta

(1)Politsei- ja Piirivalveamet vaatab läbi taotluse, mille läbivaatamise eest on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 kohaselt vastutavaks riigiks määratud Eesti, ning teeb otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2024/1347, (EL) 2024/1348 ja (EL) 2024/1350 sätestatud alustel ja korras.

(2)Politsei- ja Piirivalveamet võib korduva rahvusvahelise kaitse taotluse kohta otsuse tegemisel otsustada, et korduv taotlus esitati üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks.

(3)Politsei- ja Piirivalveamet võib rahvusvahelise kaitse taotluse lugeda lubamatuks ning teha keelduva otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 38 lõikes 1 sätestatud alustel.

(4)Politsei- ja Piirivalveamet võib rahvusvahelise kaitse taotluse lugeda ilmselgelt põhjendamatuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 39 lõikes 4 sätestatud alustel.

(5)Politsei- ja Piirivalveamet teeb taotluse otsuses või koos sellega välismaalasele ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (edaspidi lahkumisettekirjutus) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui väljasõidukohustus täidetakse muul alusel.

(6)Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artiklis 35 sätestatud tähtajal.

(7)Politsei- ja Piirivalveamet võib taotluse sisulist läbivaatamist kiirendada määruse (EL) 2024/1348 artikli 42 lõike 1 punktide a–j alusel ja nimetatud punktides sätestatud korras.

(8)Taotlus, mille suhtes kohaldatakse piirimenetlust, vaadatakse läbi 15 päeva jooksul arvates taotluse registreerimisest Politsei- ja Piirivalveametis.

(9)Kui halduskohus on tühistanud Politsei- ja Piirivalveameti rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud otsuse ning kohustanud taotlust uuesti läbi vaatama, vaatab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse uuesti läbi eelisjärjekorras ning teeb uue otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artiklis 35 sätestatust lühema tähtaja jooksul. Käesolevat lõiget ei kohaldata piirimenetluses tehtud otsuse suhtes. § 39. Toimingud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamist ja otsuse tegemist

(1)Politsei- ja Piirivalveamet teeb pärast rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamist ning otsuse tegemist järgmised toimingud: 1) toimetab taotlejale kätte rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse, arvestades käesolevas seaduses kättetoimetamise kohta sätestatut; 2) teavitab taotluse kohta tehtud otsuse resolutsioonist kinnipidamiskeskust või kohta, kus taotleja on majutatud; 3) suunab rahvusvahelise kaitse saaja osalema kohanemisprogrammis.

(2)Kui välismaalasele on antud rahvusvaheline kaitse, osutab Sotsiaalkindlustusamet talle vajaduse korral kaasabi kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumisel käesolevas seaduses sätestatu kohaselt. § 40. Dokumentide välismaalasele kättetoimetamine

(1)Käesolevas seaduses sätestatud menetluses antud menetlusdokument või haldusakt toimetatakse välismaalasele kätte.

(2)Menetlusdokumendi või haldusakti kättetoimetamisele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(3)Menetlusdokument või haldusakt antakse taotleja soovi korral talle paberil.

(4)Kui haldusorgan toimetab menetlusdokumendi või haldusakti kätte infotehnoloogilise vahendi abil, võib taotleja sellega tutvumist kinnitada elektroonilise märke tegemisega.

(5)Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ning juhul, kui välismaalase asukoht Eestis ei ole Politsei- ja Piirivalveametile teada, võib haldusorgan jätta muud menetlusdokumendi või haldusakti kättetoimetamise viisid kohaldamata ning konfidentsiaalsuskohustust arvestades avaldada oma veebilehel üksnes rahvusvahelise kaitse taotluse numbri ja menetlusdokumendi või taotluse kohta tehtud otsuse pealkirja. Veebilehel avaldamisega loetakse menetlusdokument või haldusakt välismaalasele kättetoimetatuks. § 41. Rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamine

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1347 alusel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348 sätestatud korras tehtud otsuse ja koos sellega tehtud lahkumisettekirjutuse, sissesõidukeelu või sisenemiskeelu otsuse võib vaidlustada halduskohtus 14 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 alusel kiirendatud läbivaatamismenetluses või piirimenetluses tehtud otsuse ning koos sellega tehtud lahkumisettekirjutuse, sissesõidukeelu või sisenemiskeelu otsuse võib vaidlustada halduskohtus viie päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates.

(3)Kui taotleja on taotlusest loobunud, ei saa ta vaidlustada rahvusvahelise kaitse andmisest keelduvat otsust.

(4)Vaidlustada ei saa rahvusvahelise kaitse lõppemist, kui rahvusvahelise kaitse saaja on: 1) rahvusvahelisest kaitsest loobunud; 2) saanud Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse; 3) saanud Euroopa Liidu liikmesriigilt rahvusvahelise kaitse.

(5)Koos kaebusega tuleb kohtule esitada taotlus viibida lõpliku otsuse tegemiseni Eestis, kui taotluse kohta on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 68 lõikes 3 nimetatud otsus.

(6)Käesolevas paragrahvis nimetatud otsuseid ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras. § 42. Kaebuse läbivaatamise tähtaeg halduskohtus

(1)Kaebus vaadatakse läbi mõistliku aja jooksul, kuid kuue kuu jooksul arvates kaebuse halduskohtule esitamise päevast.

(2)Piirimenetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi eelisjärjekorras, kuid 12 nädala jooksul arvates taotluse Politsei- ja Piirivalveametis registreerimisest. 3. jagu Elamisluba § 43. Elamisloa andmine

(1)Välismaalasele, kelle suhtes on Politsei- ja Piirivalveamet tuvastanud pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi ning keda tunnustatakse pagulasena või täiendava kaitse saajana, annab Politsei- ja Piirivalveamet rahvusvahelise kaitse ja tähtajalise elamisloa, kui ei esine pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamist välistavat asjaolu või rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise alust.

(2)Tähtajalise elamisloa andmise nõuded peavad olema täidetud elamisloa kogu kehtivusaja jooksul. § 44. Elamisloa kehtivusaeg ja elamisloa pikendamine

(1)Rahvusvahelise kaitse saajale antakse tähtajaline elamisluba kehtivusajaga kuni viis aastat.

(2)Tähtajalist elamisluba võib pikendada kuni viieks aastaks korraga.

(3)Taotlus tähtajalise elamisloa pikendamiseks tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveametile kas isiklikult või iseteeninduses.

(4)Tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramisel arvestatakse rahvusvahelise kaitse andmise aluseks olevate või muude asjas tähtsust omavate asjaolude põhjendatust ja nende muutumise tõenäosust antava elamisloa kehtivusajal. §

1. Pikaajalise elaniku elamisloa andmine () Välismaalasele, kellele on antud tähtajaline elamisluba, antakse pikaajalise elaniku elamisluba välismaalaste seaduses sätestatud alustel ja korras. §
2. Rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme taasühendamine ja perekonnaliikme tähtajaline elamisluba

(1)Kui välismaalasele on antud rahvusvaheline kaitse, annab Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud perekonnaliikmele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1347 artikli 23 lõike 1 alusel tähtajalise elamisloa, välja arvatud juhul,

(2)Kui perekonna taasühinemine on võimalik kolmandas riigis või kui perekonnaliikme tähtajalise elamisloa taotlus esitatakse hiljem kui neli kuud pärast rahvusvahelise kaitse saamist, võib Politsei- ja Piirivalveamet anda käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud perekonnaliikmele tähtajalise elamisloa, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) perekonnaliikme tähtajalise elamisloa taotlemisel peab rahvusvahelise kaitse saajal olema välismaalaste seaduse § 9 tähenduses piisav legaalne sissetulek, mis tagab perekonna Eestis ülalpidamise; 2) rahvusvahelise kaitse saajal peab olema Eestis registreeritud elukoht ja tegelik eluruum ning 3) perekonnal peab olema kehtiv ravikindlustusleping, mis tagaks kõikide perekonnaliikmete haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise elamisloa kehtivusajal, seejuures kohaldatakse perekonna kindlustuskaitsele välismaalaste seaduse §-s 120 sätestatut.

(3)Rahvusvahelise kaitse saajal, kelle juurde elama asumiseks perekonnaliikmele elamisluba antakse või kelle juures elava perekonnaliikme elamisluba pikendatakse, on välismaalaste seaduse §-s 291 sätestatud kutsuja kohustused. Kui välismaalane on saatjata alaealine, ei ole tal kutsuja kohustusi enne täisealiseks saamist.

(4)Perekonnaliikme tähtajalise elamisloa pikendamisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja käesoleva seaduse §-s 47 sätestatut. § 47. Rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikmele elamisloa andmisest keeldumine ja elamisloa kehtetuks tunnistamine

(1)Politsei- ja Piirivalveamet keeldub perekonnaliikmele tähtajalise elamisloa andmisest või selle pikendamisest või tunnistab elamisloa kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1347 artikli 23 lõigetes 3–5 sätestatud alustel ning kui rahvusvahelise kaitse saajalt võetakse ära rahvusvaheline kaitse.

(2)Kui välismaalasele on antud rahvusvaheline kaitse, võib Politsei- ja Piirivalveamet keelduda perekonnaliikmele tähtajalise elamisloa andmisest, kui käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud tingimused ei ole täidetud.

(3)Kui perekonnaliige viibib Eestis või teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis või Euroopa Liidu liikmesriigis, tehakse temale elamisloa andmisest või selle pikendamisest keeldumise või elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuses või koos sellega lahkumisettekirjutus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras. § 48. Rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa ja selle pikendamise taotlemine

(1)Perekonnaliikme tähtajalise elamisloa taotlemisele ja selle pikendamise taotlemisele kohaldatakse välismaalaste seaduse §-des 16 ja 18–20, § 21 lõigetes 1 ja 2, §-des 22–24, § 29 lõigetes 1–3, § 31 lõikes 1, § 32 lõigetes 1, 3 ja 5–7, §-des 33–35, § 213 lõigetes 1 ja 1^1 , §-s 215, § 216 lõikes 1 ning § 217^1 lõikes 2 sätestatut, arvestades käesolevas seaduses ja Euroopa Liidu ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigustikus sätestatud erisusi.

(2)Perekonnaliikme tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus esitatakse isiklikult või iseteeninduses.

(3)Rahvusvahelise kaitse taotlemise, andmise ja äravõtmise ning rahvusvahelise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise korra ning elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 49. Perekonnaliikme elamisloa kehtivusaeg

(1)Politsei- ja Piirivalveamet annab perekonnaliikmele tähtajalise elamisloa kehtivusajaga, mis ei ületa rahvusvahelise kaitse saajale antud tähtajalise elamisloa kehtivusaega. Perekonnaliikme elamisluba pikendatakse samaks kehtivusajaks kui rahvusvahelise kaitse saaja elamisluba.

(2)Perekonnaliikme tähtajalise elamisloa kehtivusaeg lõpeb välismaalaste seaduse §-s 134 nimetatud alustel.

(3)Kui perekonnaliikmele antud elamisloa kehtivusaeg lõpeb ja ta on esitanud uue elamisloa taotluse välismaalaste seaduses või käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras, on tal lubatud riigis viibida kuni tema elamisloa taotluse kohta otsuse tegemiseni. § 50. Perekonnaliikme elamisloaga seotud otsuste vaidlustamine

(1)Perekonnaliikmele elamisloa andmise, andmisest keeldumise, pikendamise, pikendamisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise ja taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse ning koos sellega tehtud lahkumisettekirjutuse võib vaidlustada halduskohtus 14 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.

(2)Käesolevas paragrahvis nimetatud otsuseid ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste vaidlustamine ei lükka välismaalase lahkumiskohustuse sundtäitmise tähtaega edasi ega anna välismaalasele seaduslikku alust Eestis viibimiseks.

1. jagu Rahvusvahelise kaitse lõppemine ja äravõtmine ning elamisloa kehtetuks tunnistamine §
2. Rahvusvahelise kaitse äravõtmine

(1)Politsei- ja Piirivalveamet teeb rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsuse, kui: 1) esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1347 artiklites 14 ja 19 sätestatud äravõtmise alus; 2) esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1347 artiklites 11 ja 16 sätestatud lõppemise alus.

(2)Politsei- ja Piirivalveamet võtab rahvusvahelise kaitse ära ning lõpetab menetluse otsust vormistamata, tehes vastava märke rahvusvahelise kaitse andmise registrisse, kui: 1) rahvusvahelise kaitse saaja on rahvusvahelisest kaitsest loobunud; 2) rahvusvahelise kaitse saaja on saanud Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse; 3) rahvusvahelise kaitse saaja on saanud teises Euroopa Liidu liikmesriigis rahvusvahelise kaitse.

(3)Rahvusvahelise kaitse äravõtmise otsuses või koos sellega tunnistatakse kehtetuks välismaalasele antud elamisluba ja talle tehakse lahkumisettekirjutus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras. §

1. Välja- ja tagasisaatmise lubamatus () Politsei- ja Piirivalveamet järgib välja- ja tagasisaatmise lubamatuse põhimõtet kooskõlas Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega.
2. peatükk Taotleja vastuvõtmine §
3. Taotlejate majutuskeskus ja materiaalsed vastuvõtutingimused

(1)Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal osutatakse taotlejale vajaduse korral järgmisi teenuseid: 1) majutamine rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks kohandatud asukohas; 2) majutuskohas elava taotleja varustamine toiduainetega või toitlustamine, varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning hügieenivahenditega; 3) tervisekontrolli tegemine, kui see on rahvastiku tervise kaitse kaalutlustel vajalik; 4) vajalike tervishoiuteenuste ja igapäevaelu korraldamiseks vajaliku nõustamise ja psühhosotsiaalse toe kättesaadavuse tagamine koos selleks vajaliku tõlketeenusega; 5) käesoleva seaduse alusel tehtavateks menetlustoiminguteks vajaliku transpordi võimaldamine; 6) kohanemisprogrammi teenused; 7) muud esmavajalikud teenused.

(2)Politsei- ja Piirivalveameti loal käesoleva seaduse § 54 lõike 4 alusel väljaspool majutuskeskust elavale taotlejale on vajaduse korral tagatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud teenused.

(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 ja 7 nimetatud teenuste osutamise korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud kohanemisprogrammi korraldab Kultuuriministeerium.

(4)Rahvusvahelise kaitse taotleja tervisekontrolli ja talle osutatavate vajalike tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5)Kui taotluse kohta on tehtud keelduv lõplik otsus, võib välismaalase majutamist vajaduse korral jätkata kuni 30 päeva lõpliku otsuse tegemisest arvates.

(6)Sotsiaalkindlustusamet võib materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldamise ülesande täitmise halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel üle anda füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule. Halduslepingu alusel üleantud ülesannetega kaasnevad käesolevas seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning vastutus.

(7)Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8)Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorras sätestatakse vähemalt: 1) taotleja majutamise kord; 2) territooriumil ja hoones viibimise ja majutuskeskusest eemal viibimise kord, sealhulgas territooriumil ja hoones kohustusliku viibimise kellaajad; 3) külastamise kord; 4) vara ja ruumide kasutamise kord; 5) majutuskeskuses keelatud esemete loetelu; 6) kaebuste esitamise kord; 7) rahalise toetuse maksmise kord.

(9)Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorda kohaldatakse ka muus taotlejate majutamiseks kohandatud asukohas.

(10)Rahvusvahelise kaitse taotleja viiakse ühest majutuskohast teise üle põhjendatud vajaduse korral. Üleviimise korral on materiaalsete vastuvõtutingimuste tagaja kohustatud teatama rahvusvahelise kaitse taotlejale uue aadressi ja andma talle võimaluse teavitada esindajat.

(11)Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata taotlejale, kelle suhtes kohaldatakse rahvusvahelise kaitse piirimenetlust. § 54. Taotleja viibimine rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks kohandatud asukohas

(1)Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal on taotleja kohustatud viibima selle maakonna territooriumil, kus asub tema majutuskoht. Majutuskoha määrab Politsei- ja Piirivalveamet.

(2)Taotleja võib materiaalsete vastuvõtutingimuste tagaja loal viibida väljaspool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maakonna territooriumit, kui: 1) materiaalsete vastuvõtutingimuste tagaja peab seda vajalikuks materiaalsete vastuvõtutingimustega seotud teenuste osutamiseks; 2) perekondlikel põhjustel; 3) tervislikel põhjustel.

(3)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud territooriumilt on vaja lahkuda haldusorganisse või kohtusse ilmumiseks, tuleb sellest materiaalsete vastuvõtutingimuste tagajat teavitada.

(4)Väljaspool majutuskohta võib taotleja elada Politsei- ja Piirivalveameti kirjalikul loal, kui: 1) taotleja majutamise ja ülalpidamise tagab Eestis seaduslikult elav isik või 2) tal on piisavalt rahalisi vahendeid, et tagada enda majutamine ja ülalpidamine.

(5)Eestis seaduslikult elav isik või taotleja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid tõendama. Politsei- ja Piirivalveamet hindab loa andmisel käesolevas seaduses sätestatud liikumisvabaduse piirangute kohaldamise vajalikkust ja teavitab loa andmisest materiaalsete vastuvõtutingimuste tagajat.

(6)Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata taotlejale, kelle suhtes kohaldatakse rahvusvahelise kaitse piirimenetlust, välja arvatud käesoleva seaduse § 55 lõikes 4 sätestatud juhul. § 55. Materiaalsed vastuvõtutingimused taustakontrollis ning rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise piirimenetluses

(1)Politsei- ja Piirivalveamet korraldab vajaduse korral taotlejale ja välismaalasele, kelle suhtes tehakse taustakontrolli, rahvusvahelise kaitse piirimenetlust või tagasisaatmise piirimenetlust, järgmiste teenuste osutamise: 1) majutamine; 2) varustamine toiduainetega või toitlustamine ning vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning hügieenivahenditega; 3) tervisekontroll taustakontrolli ajal või kui see on rahvastiku tervise kaitse kaalutlustel vajalik; 4) vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine.

(2)Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kinnitab käskkirjaga Politsei- ja Piirivalveameti määratud majutuskohas majutamise korra, milles sätestatakse vähemalt: 1) majutuskohas viibimise ja sealt eemalviibimise kord, sealhulgas majutuskohas kohustusliku viibimise kellaajad; 2) külastamise kord; 3) vara ja ruumide kasutamise kord; 4) majutuskohas keelatud esemete loetelu.

(3)Politsei- ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesande täitmise halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel üle anda füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule. Halduslepingu alusel üleantud ülesannetega kaasnevad käesolevas seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning vastutus.

(4)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välismaalase majutamine Politsei- ja Piirivalveameti määratud majutuskohas ei ole turvalisuse või muul mõjuval põhjusel võimalik või on oluliselt raskendatud, võib teda kooskõlastatult materiaalsete vastuvõtutingimuste tagajaga majutada Politsei- ja Piirivalveameti järelevalve all rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses või muus taotlejate majutamiseks kohandatud asukohas. § 56. Alaealise ja perekondade majutamine

(1)Perekonnaliikmed majutatakse nende nõusolekul kokku. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult suurel määral.

(2)Taotleja alaealine laps või alaealine taotleja majutatakse koos oma vanema, vallalise alaealise õe või venna või eestkostja või muu vastutava täisealise isikuga tingimusel, et see on alaealise huvides.

(3)Alaealise majutamisel tagatakse talle võimalus vaba aja tegevusteks, sealhulgas eakohasteks mängudeks ja huvitegevuseks ning tegevusteks vabas õhus.

(4)Saatjata alaealine majutatakse täiskasvanutest eraldi. § 57. Rahaline toetus ja selle määrad

(1)Majutuskohas elava taotleja varustamise toiduainetega või toitlustamise ning varustamise esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ja hügieenivahenditega võib asendada rahalise toetusega.

(2)Taotlejale makstav rahaline toetus on võrdne riigieelarve seaduses kehtestatud toimetulekupiiriga.

(3)Perekonnaliikmete toimetulekupiiri arvutamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõigetes 4 ja 5 sätestatud piirmääradest. Toetust makstakse üksnes taotlejast perekonnaliikmele.

(4)Rahalist toetust ei maksta: 1) väljaspool majutuskohta elavale taotlejale; 2) majutuskohas elavale taotlejale, kes töötab. § 58. Taotleja materiaalsete vastuvõtutingimuste piiramine

(1)Käesolevas seaduses sätestatud materiaalseid vastuvõtutingimusi võib piirata, kui taotleja: 1) on põgenenud, eelkõige kui ta on lahkunud loa või teavituseta enda majutuskoha maakonna territooriumilt või talle käesoleva seaduse § 60 lõike 2 alusel kindlaksmääratud asukohast või on muutunud muul moel haldusorganile kättesaamatuks; 2) ei tee pädevate asutustega koostööd; 3) on esitanud korduva taotluse; 4) on varjanud rahaliste vahendite olemasolu; 5) on rikkunud rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorda; 6) ei osale kohanemisprogrammis; 7) on üleandmise otsuse kohaselt kohustatud viibima teises Euroopa Liidu liikmesriigis.

(2)Vastuvõtutingimuste piiramine otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse isiku eriolukorda, menetlusliku eritagatise vajadust ning vastuvõtu erivajadust.

(3)Vastuvõtutingimusi võib piirata ulatuseni, mis on võrdne kehtiva vältimatu sotsiaalabi põhimõtetega. Piirata ei saa tervishoiuteenuste osutamist.

(4)Vastuvõtutingimuste piiramise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet kooskõlastatult Sotsiaalkindlustusametiga.

(5)Kui taotleja suhtes tehakse üleandmise otsus, võib Politsei- ja Piirivalveamet kooskõlastatult Sotsiaalkindlustusametiga üleandmise otsuses piirata ka vastuvõtutingimusi.

(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule 14 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates. §

1. Taotleja õigused ja materiaalsed vastuvõtutingimused hädaolukorras () Rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatakse tema Eestis viibimisel massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras vähemalt järgmised õigused ja teenused: 1) majutamine; 2) vältimatu arstiabi andmine koos selleks vajaliku tõlketeenusega; 3) toitlustamine; 4) informeerimine tema õigustest ja kohustustest; 5) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja tarbeesemete ning isikliku hügieeni vahenditega; 6) rahvusvahelise kaitse taotleja soovi korral suhtlemise ja kokkusaamiste võimaldamine ulatuses, mis on hädaolukorras võimalik; 7) tasuta õigusabi; 8) alaealisel rahvusvahelise kaitse taotlejal saada juurdepääs haridusele käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.
2. peatükk Liikumisvabaduse piiramine, kinnipidamine ja kinnipidamise alternatiiv ning majutamise ja kinnipidamise erisused massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras
3. jagu Liikumisvabaduse piiramine, kinnipidamine ja kinnipidamise alternatiiv §
4. Liikumisvabaduse piiramine

(1)Liikumisvabaduse piirangud on: 1) elamine kindlaksmääratud kohas, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut; 2) ilmumine määratud ajavahemike järel Politsei- ja Piirivalveametisse registreerimisele, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut.

(2)Politsei- ja Piirivalveamet võib otsustada, et taotlejal on lubatud elada üksnes ühes konkreetses taotlejate majutamiseks kohandatud kohas kas avaliku korra tagamiseks või taotleja põgenemisohu korral.

(3)Liikumisvabadust piiratakse eeskätt juhul, kui: 1) taotleja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikli 17 lõike 4 kohaselt kohustatud viibima teises liikmesriigis või 2) taotleja on pärast teise liikmesriiki põgenemist üle antud liikmesriiki, kus ta peab viibima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikli 17 lõike 4 kohaselt.

(4)Liikumisvabaduse piiramise otsuse tegemisel tuleb arvesse võtta vastuvõtu erivajadust ja menetluslikku eritagatist.

(5)Liikumisvabaduse piiramine tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult koos teabega liikumisvabaduse piirangu täitmatajätmise tagajärgede kohta. § 61. Materiaalsed vastuvõtutingimused

(1)Kui taotleja liikumisvabadust on käesoleva seaduse § 60 kohaselt piiratud, tagatakse talle materiaalsed vastuvõtutingimused üksnes siis, kui ta elab § 60 lõike 2 alusel kindlaksmääratud kohas.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materiaalsed vastuvõtutingimused on: 1) majutus; 2) toit; 3) riietus; 4) isikliku hügieeni tarbed; 5) regulaarne rahaline toetus.

(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 nimetatud materiaalseid vastuvõtutingimusi võib asendada rahalise või mitterahalise toetuse või kupongidega. § 62. Elamiseks kindlaksmääratud kohast lahkumine

(1)Kui taotlejat on kohustatud käesoleva seaduse § 60 lõike 2 alusel elama kindlaksmääratud kohas, võib sealt perekondlikel või tervislikel või muul mõjuval põhjusel lahkuda Politsei- ja Piirivalveameti loal.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba tuleb anda objektiivsetel alustel. Loa andmata jätmist tuleb põhjendada.

(3)Kui elamiseks kindlaksmääratud kohast lahkumine on vajalik ilmumiseks haldusorganisse või kohtusse, tuleb sellest Politsei- ja Piirivalveametit teavitada.

(4)Kui elamiseks kindlaksmääratud koht on rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskus või muu taotlejate majutamiseks kohandatud asukoht, teavitab Politsei- ja Piirivalveamet taotleja lahkumisest materiaalsete vastuvõtutingimuste tagajat. § 63. Registreerimisele ilmumine

(1)Politsei- ja Piirivalveamet võib kohustada taotlejat ilmuma registreerimisele, et tagada käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangu täitmine.

(2)Käesoleva seaduse § 60 lõike 1 punktis 2 nimetatud piirangu kohaldamise otsuses märgitakse muu hulgas taotleja registreerimisele ilmumise aeg ja koht. § 64. Liikumisvabaduse piirangu järgimise kontrollimine ja vaidlustamine

(1)Politsei- ja Piirivalveamet hindab käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangu jätkuva kohaldamise vajadust, kui selle kohaldamisest on möödunud kaks kuud.

(2)Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil on õigus igal ajal kontrollida käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 sätestatud piirangu järgimist.

(3)Liikumisvabaduse piirangu kohaldamise otsuse peale võib taotleja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse 14 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates. § 65. Taotleja kinnipidamise alused

(1)Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.

(2)Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada: 1) isiku ja kodakondsuse tuvastamiseks või kontrollimiseks; 2) rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht; 3) kui ta ei ole täitnud kindlaksmääratud kohas elamise kohustust ja endiselt on põgenemise oht; 4) selleks, et otsustada piirimenetluse raames kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikliga 43 tema õiguse üle siseneda Eesti territooriumile; 5) kui ta on väljasõidukohustuse menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks; 6) avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks; 7) tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras.

(3)Käesolevas paragrahvis nimetatud põgenemise ohuna käsitatakse seda, kui: 1) esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 6^8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi; 2) taotleja ei ole järginud käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 või § 67 lõikes 2 nimetatud liikumisvabaduse piirangut või kinnipidamise alternatiivi; 3) taotleja on loata või teavitamata lahkunud maakonna territooriumilt, kus asub tema majutuskoht; 4) taotleja ei ole ilmunud menetlustoiminguteks Politsei- ja Piirivalveametisse.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kinnipidamise alused ei piira isiku kinnipidamist muudes seadustes sätestatud alustel.

(5)Vastuvõtu erivajadusega või menetlusliku eritagatise vajadusega taotleja kinnipidamise korral tuleb arvestada taotleja vaimset ja füüsilist tervist. Taotlejat ei peeta kinni, kui see võib tema vaimset või füüsilist tervist tõsiselt ohustada.

(6)Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine protokollitakse.

(7)Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel teavitatakse teda viivitamata kirjalikult temale arusaadavas keeles tema kinnipidamise põhjusest ning õigusest kinnipidamine vaidlustada ja taotleda vaidlustamiseks tasuta õigusabi. § 66. Taotleja kinnipidamise otsustamine ja pikendamine

(1)Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi.

(2)Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud tingimusi arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23 lõikes 7 sätestatud korras loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks.

(3)Kui välismaalane esitab väljasõidukohustuse menetluse käigus rahvusvahelise kaitse taotluse, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet 48 tunni jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates loa tema kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks.

(4)Halduskohus pikendab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega, arvestades käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud tingimusi, kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esineb § 65 lõikes 2 sätestatud alus.

(5)Kui halduskohus on andnud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel loa välismaalase kinnipidamiseks ning välismaalane on esitanud korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, võivad Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet jätkata välismaalase kinnipidamist halduskohtu loas määratud kinnipidamise tähtaja lõpuni juhul,

(6)Käesoleva paragrahvi lõiget 5 kohaldatakse esimese korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud välismaalase kinnipidamisel tingimusel, et Politsei- ja Piirivalveamet teeb taotluse kohta 48 tunni jooksul taotluse esitamisest arvates keelduva otsuse ning otsustab täiendavalt, et taotlus esitati üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks.

(7)Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise ja kinnipidamise tähtaja pikendamise otsustab halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatükis sätestatud korras. § 67. Kinnipidamise alternatiivid ja nende kohaldamine

(1)Politsei- ja Piirivalveamet võib otsustada kinnipidamise asemel kinnipidamise alternatiivi kohaldamise,

(2)Kinnipidamise alternatiiv on: 1) käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 nimetatud liikumisvabaduse piirang; 2) välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi Politsei- ja Piirivalveametile hoiule andmine.

(3)Kinnipidamise alternatiivi kohaldamise otsuse tegemisel järgitakse käesoleva seaduse § 60 lõigetes 4 ja 5 sätestatut. Otsuses märgitakse kohaldatava meetme põhjendus. § 68. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise korraldamine

(1)Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisele kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamise kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2)Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel võib kohaldada väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamise kohta sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning vahetut sundi, erivahendit ja relva korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.

(3)Rahvusvahelise kaitse taotlejad paigutatakse kinnipidamiskeskuses võimaluse korral eraldi Eestis viibimisaluseta viibivatest välismaalastest.

(4)Vastuvõtu erivajadusega või menetlusliku eritagatise vajadusega taotleja kinnipidamisel tagab Politsei- ja Piirivalveamet tema regulaarse järelevalve ning õigeaegse ja piisava toe.

(5)Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel on tal õigus suhelda perekonnaliikmete, esindaja, asjaomaste pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras. § 69. Alaealise ja saatjata alaealise taotleja kinnipidamine

(1)Alaealist võib kinni pidada erandjuhtudel, äärmusliku abinõuna ja alles pärast seda, kui individuaalse hindamise tulemusel on kindlaks tehtud, et: 1) käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 nimetatud liikumisvabaduse piirangut ega § 67 lõikes 2 nimetatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning 2) kinnipidamine on käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaselt alaealise heaolu ja turvalisuse kaalutlustel vajalik ja alaealise parimates huvides.

(2)Kinnipidamine võib olla alaealise parimates huvides: 1) saatjaga alaealise puhul siis, kui alaealise vanem või peamine hooldaja on kinni peetud; 2) saatjata alaealise puhul siis, kui kinnipidamine tagab tema turvalisuse.

(3)Alaealist peetakse kinni võimalikult lühikest aega. Alaealist välismaalast ei paigutata vanglasse ega arestimajja.

(4)Kui alaealine välismaalane paigutatakse kinnipidamiskeskusesse, tagatakse talle võimalus vaba aja tegevusteks, sealhulgas eakohasteks mängudeks ja huvitegevuseks ning tegevusteks vabas õhus.

(5)Kui saatjata alaealine paigutatakse kinnipidamiskeskusesse, majutatakse ta täiskasvanutest eraldi. § 70. Taotleja perekonna ühtsuse tagamine

(1)Perekonnaliikmete kinnipidamisel tagatakse perekonnale teistest kinnipeetud taotlejatest eraldi majutus.

(2)Mees- ja naissoost perekonnaliikmeid majutatakse nende nõusolekul perekonnaliikmete majutamiseks kohandatud toas. § 71. Taotleja kinnipidamiskeskusest vabastamine

(1)Kinnipidamise aluse äralangemisel vabastatakse taotleja kinnipidamiskeskusest viivitamata.

(2)Kui taotleja võetakse süüteoasjas kahtlustatavana või süüdistatavana vahi alla, vabastatakse ta kinnipidamiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel. § 72. Kinnipidamistaotluse läbivaatamine

(1)Taotleja kinnipidamise otsustab halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatükis sätestatud korras.

(2)Kui kohtule on esitatud erakordselt suur hulk rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise taotlusi ning kohus ei saa objektiivse takistuse tõttu kinnipidamistaotlust läbi vaadata halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatüki alusel ja selles sätestatud korras või läbivaatamine on oluliselt raskendatud, võib kohus teha rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise määruse kirjeldava ja põhjendava osata.

(3)Kui rahvusvahelise kaitse taotleja soovib vaidlustada kinnipidamist, mille kohus vormistas käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, esitab kohus rahvusvahelise kaitse taotlejale kirjeldava ja põhjendava osa esimesel võimalusel. 2. jagu Taotleja majutamise ja kinnipidamise erisused massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras § 73. Taotleja majutamine ja kinnipidamine hädaolukorras

(1)Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võib taotleja majutamisel ja kinnipidamisel kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2)Rahvusvahelise kaitse taotleja hädaolukorras kinnipidamisel dokumenteeritakse kinnipidamise protokollis vähemalt iga rahvusvahelise kaitse taotleja nimi või nimed, kinnipidamise õiguslik ja faktiline alus ja põhjendus, kuupäev, kellaaeg ja koht ning protokolli teinud haldusorgani nimetus ja ametniku nimi.

(3)Hädaolukorras võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada väljaspool kinnipidamiskeskust. Välismaalane paigutatakse väljapoole kinnipidamiskeskust halduskohtu lahendi või kinnipidamise protokolli alusel.

(4)Hädaolukorras kinnipeetud perekonnaliikmed paigutatakse esimesel võimalusel kokku, välja arvatud juhul, kui perekonnaliikme eraldi kinnipidamine on vajalik teiste isikute, rahvastiku tervise, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks. Perekonna privaatsus tagatakse võimalikult suurel määral.

(5)Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus määrab erakorraliste meetmete kohaldamise alguse ja lõpu kuupäeva ning teavitab sellest viivitamata Euroopa Komisjoni.

(6)Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras alustatud kohtumenetluse võib kohus pärast hädaolukorra lõppemist lõpule viia käesoleva seaduse § 72 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt.

1. peatükk Ajutine kaitse
2. jagu Ajutise kaitse kohaldamine ja ajutise kaitse tähtaeg §
3. Ajutine kaitse ja selle kohaldamise otsustamine

(1)Ajutine kaitse on menetlus, mille eesmärk on anda massilise sisserände või eeldatava massilise sisserände korral viivitamatut ja ajutist kaitset kolmandatest riikidest pärit ümberasustatud isikutele, kes ei saa päritoluriiki tagasi pöörduda, eelkõige kui valitseb oht, et rahvusvahelise kaitse süsteem ei suuda nimetatud sisserännet menetleda, kahjustamata oma tõhusat toimimist kõnealuste isikute ning teiste kaitset taotlevate isikute huvides.

(2)Välismaalaste ohupiirkonnast või Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse vastuvõtmise otsustab Vabariigi Valitsus Euroopa Liidu Nõukogu ajutise kaitse kohaldamise otsuse alusel ja pädevate valitsusasutuste ettepanekul.

(3)Vabariigi Valitsus võib otsustada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses loetletud isikute kategooriate laiendamise teistele isikutele, kui nad on ümber asustatud samadel põhjustel ja pärit samast riigist või piirkonnast, ning teavitab sellest viivitamata Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni.

(4)Vabariigi Valitsuse otsuse alusel kohaldatakse ajutist kaitset otsuses nimetatud välismaalastele, kui ei esine käesoleva seaduse § 78 lõikes 1 sätestatud ajutise kaitse kohaldamisest keeldumise alust. § 75. Ajutise kaitse tähtaeg

(1)Ajutise kaitse tähtaeg on üks aasta.

(2)Kui Euroopa Liidu Nõukogu ei lõpeta ajutise kaitse tähtaega, võidakse seda pikendada kuue kuu kaupa kuni ühe aasta võrra.

(3)Kui ajutise kaitse kohaldamine on jätkuvalt põhjendatud, võib Euroopa Liidu Nõukogu käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu pikendada kuni ühe aasta võrra. 2. jagu Ajutise kaitse saaja elamisloa menetlus ja elamisluba § 76. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotlemine

(1)Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse 2. peatüki 1. jagu.

(2)Ajutise kaitse saaja esitab elamisloa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile viivitamata pärast Eestisse saabumist.

(3)Kui piiripunktis viibival ajutise kaitse saajal puudub välismaalaste seaduses sätestatud seaduslik alus Eestisse saabumiseks ning ta soovib taotleda Eestis ajutise kaitse alusel elamisluba, esitab ta nimetatud taotluse viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile.

(4)Ebaseaduslikult piiriületuselt vahetult tabatud ajutise kaitse saaja, kes soovib taotleda Eestis ajutise kaitse alusel elamisluba, esitab nimetatud taotluse Politsei- ja Piirivalveametile.

(5)Elamisloa taotlus tuleb esitada isiklikult.

(6)Ajutise kaitse saaja on kohustatud elamisloa taotlemisel esitama järgmised andmed ja dokumendid, kui tal on need olemas: 1) perekonna taasühinemise õiguse tuvastamiseks andmed perekondlike sidemete kohta; 2) isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid ning muud dokumendid, mis võivad aidata kaasa isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastamisele; 3) viisad ja elamisload või viisast ja elamisloast keeldumise otsused ja nende alusdokumendid ning muud piiriületusi tõendavad dokumendid; 4) perekondlikke suhteid tõendavad dokumendid.

(7)Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja biomeetrilised andmed edastatakse Eurodac-süsteemi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1358 kohaselt.

(8)Politsei- ja Piirivalveamet annab ajutise kaitse saajale elamisloa menetlemise ajaks tõendi, mis kinnitab, et tema elamisloa taotlus on menetluses.

(9)Ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise ja pikendamise ning kehtetuks tunnistamise korra, elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning teise liikmesriiki üleviimisel esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 77. Ajutise kaitse saajale elamisloa andmine ja selle pikendamine

(1)Politsei- ja Piirivalveamet annab tähtajalise elamisloa välismaalasele, kelle suhtes kohaldatakse ajutist kaitset.

(2)Politsei- ja Piirivalveamet pikendab ajutise kaitse saaja elamisluba tema taotluse alusel, kui ei esine käesoleva seaduse § 79 lõikes 1 sätestatud elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevat asjaolu.

(3)Kui isiku ajutine kaitse ei ole lõppenud ja ta on saanud ajutise kaitse alusel elamisloa ning kasutanud vabatahtliku tagasipöördumise õigust, siis menetletakse ajutise kaitse alusel uue elamisloa taotlust eelisjärjekorras, võttes arvesse olukorda selle isiku päritoluriigis.

(4)Ajutise kaitse saaja elamisluba antakse kehtivusajaga kuni kolm aastat. § 78. Ajutise kaitse saaja elamisloa andmisest ja selle pikendamisest keeldumine

(1)Politsei- ja Piirivalveamet võib keelduda ajutise kaitse kohaldamisest ning elamisloa andmisest ja pikendamisest välismaalasele: 1) kelle puhul on põhjendatud kahtlus, et ta on toime pannud seaduses või rahvusvahelistes õigusaktides sätestatud rahu- või inimsusvastase või sõjakuriteo; 2) kelle puhul on põhjendatud kahtlus, et ta on enne ajutist kaitset saava välismaalasena Eestisse vastuvõtmist väljaspool Eestit toime pannud raske mittepoliitilise kuriteo; 3) kelle puhul on põhjendatud kahtlus, et ta on süüdi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus oleva teo toimepanemises; 4) kes võib põhjendatud kahtluse alusel olla ohuks Eesti julgeolekule või kes on lõplikult süüdi mõistetud eriti raske kuriteo toimepanemises ja on seetõttu ühiskonnaohtlik; 5) kes ei ole ajutise kaitse saaja.

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud raske mittepoliitilise kuriteona käsitatakse muu hulgas väidetavalt poliitilisel eesmärgil toimepandud esimese astme kuritegu. Seda sätet kohaldatakse kuriteo täideviija ja sellest osavõtja suhtes.

(3)Ajutise kaitse saajale, kellele keeldutakse elamisluba andmast või kelle elamisluba keeldutakse pikendamast, tehakse samas otsuses või koos sellega lahkumisettekirjutus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras, kui välismaalasele ei ole muul alusel pandud kohustust Eestist lahkuda.

(4)Ajutise kaitse saaja elamisloa andmisest keeldumise või elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse peale võib 14 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule. Nimetatud otsuseid ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras. § 79. Ajutise kaitse saaja elamisloa kehtetuks tunnistamine

(1)Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab ajutise kaitse saaja elamisloa kehtetuks ühel järgmistest alustest: 1) ajutise kaitse tähtaeg lõpeb; 2) ajutise kaitse saaja viiakse teise Euroopa Liidu liikmesriiki perekonna taasühendamise eesmärgil; 3) ajutise kaitse saaja asub elama mõnda muusse riiki; 4) ajutise kaitse saaja suhtes ilmneb käesoleva seaduse § 78 lõikes 1 sätestatud elamisloa andmisest ja selle pikendamisest keeldumise aluseks olev asjaolu.

(2)Ajutise kaitse saaja elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud alust eelkõige juhul, kui ajutise kaitse saaja eemalviibimine Eestist on kestnud kauem kui 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul või kui teine Euroopa Liidu liikmesriik on talle andnud ajutise kaitse alusel elamisloa.

(3)Ajutise kaitse saajale, kelle elamisluba tunnistatakse kehtetuks, tehakse samas otsuses või koos sellega lahkumisettekirjutus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.

(4)Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata ajutise kaitse saaja suhtes, kes viiakse teise Euroopa Liidu liikmesriiki perekonna taasühendamiseks, kellel on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses sätestatud seaduslik alus või kellele on teine Euroopa Liidu liikmesriik andnud ajutise kaitse alusel elamisloa. §

1. Ajutise kaitse saaja perekonnaliikme elamisluba () Ajutise kaitse saaja perekonnaliikme tähtajalise elamisloa taotlemisele, andmisele, kehtetuks tunnistamisele ja vaidlustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 46–50 ja 85 sätestatut.
2. jagu Ajutise kaitse saaja õigused ja kohustused, tema esindamine ja vastuvõtmine §
3. Ajutise kaitse saaja õigused ja kohustused

(1)Ajutise kaitse saajale tagatakse elamisloa taotlemise menetluses õigused ja vabadused, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja muudest õigusaktidest ning välislepingutest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja rahvusvahelistest tavadest.

(2)Ajutise kaitse saajal on õigus: 1) saada esimesel võimalusel pärast elamisloa taotluse esitamist teabelehel või elektrooniliselt ja soovi korral suuliselt keeles, mida ta mõistab, teavet oma õiguste ja kohustuste kohta, sealhulgas teavet tasuta õigusabi, vastuvõtutingimustega seotud abi, teavet andvate organisatsioonide, ajutise kaitse alusel elamisloa taotlemise menetluse ajakava ning kohustuste täitmata jätmise tagajärgede kohta; 2) saada tuge vastavalt oma erivajadusele, mille määramisele kohaldatakse vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse kohta käesoleva seaduse §-s 21 sätestatut; 3) saada ajutise kaitse alusel elamisloa taotlemise menetluses ja taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamiseks õigusabi enda esindamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras.

(3)Ajutise kaitse saaja on kohustatud: 1) järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja põhimõtteid, vabadusele, õiglusele ja õigusele tuginevat riiki ning Eesti ühiskonnakorraldust, eesti keelt ja kultuuri; 2) esitama Politsei- ja Piirivalveameti määratud tähtajaks kõik andmed ja enda valduses olevad dokumendid ning muud tõendid, millel on tähtsust ajutise kaitse alusel elamisloa taotluse menetlemisel; 3) aitama kaasa enda tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele; 4) võimaldama asjade ja enda läbivaatust ning asjade ja dokumentide, sealhulgas isikut tõendava dokumendi hoiule võtmist; 5) lubama kontrollida terviseseisundit rahvastiku tervise kaitsega seotud kaalutlustel. § 82. Ajutise kaitse saaja esindamine elamisloa taotlemise menetluses

(1)Ajutise kaitse saajal on elamisloa taotlemise menetluses õigus kasutada esindajat, välja arvatud seletuste andmisel ja muus menetlustoimingus, mida selle olemuse tõttu tuleb tal teha isiklikult.

(2)Alaealise ja saatjata alaealise ajutise kaitse saaja esindamisele kohaldatakse alaealise ja saatjata alaealise rahvusvahelise kaitse taotleja esindamise kohta sätestatut. §

1. Ajutise kaitse saaja materiaalsed vastuvõtutingimused ja rahaline toetus () Ajutise kaitse saajale tagatakse tema Eestis viibimisel vähemalt käesoleva seaduse §-s 59 sätestatud õigused ja teenused. §
2. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja viibimine kindlaksmääratud kohas

(1)Ajutise kaitse saaja on elamisloa taotluse menetlemise ajal kohustatud elama majutuskohas, mille Politsei- ja Piirivalveamet on talle määranud.

(2)Väljaspool majutuskohta võib ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja elada Politsei- ja Piirivalveameti kirjalikul loal, kui: 1) taotleja majutamise ja ülalpidamise tagab Eestis seaduslikult elav isik või 2) taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, et tagada enda majutamine ja ülalpidamine.

(3)Politsei- ja Piirivalveamet hindab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa andmisel vajadust kohaldada käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 või § 67 lõikes 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja kinnipidamise alternatiivi ning teavitab loa andmisest materiaalsete vastuvõtutingimuste tagajat.

(4)Politsei- ja Piirivalveamet võtab ajutise kaitse saajalt väljaspool majutuskohta elamise loa ära, kui loa andmise aluseks olevad asjaolud on ära langenud.

(5)Majutuskohas elamisel on ajutise kaitse saaja kohustatud järgima rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse sisekorda.

1. jagu Ajutise kaitse saaja perekonna taasühendamine, ajutise kaitse saaja üleviimine teise liikmesriiki ning tagasivõtmine §
2. Ajutise kaitse saaja perekonnaliige ja perekonna taasühendamine

(1)Ajutise kaitse saaja perekonnaliige on: 1) käesoleva seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud isik; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata lähisugulane, kes elas päritoluriigis temaga koos ja oli temast sõltuv.

(2)Politsei- ja Piirivalveamet otsustab massilise sisserände asjaoludel lahutatud perekondade taasühendamise ning arvestab järgmisi asjaolusid: 1) kui perekonnaliikmed saavad ajutist kaitset erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud perekonnaliikme taasühendamisel selle perekonnaliikme tahet; 2) kui perekonnaliikmed saavad ajutist kaitset erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides, võib iga üksikjuhtumi puhul konkreetseid asjaolusid arvesse võttes otsustada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud perekonnaliikmete taasühendamise; 3) kui välismaalane saab ajutist kaitset Eestis ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud perekonnaliige ei viibi Eestis, võimaldatakse nendel taasühineda Eestis; 4) kui välismaalane saab ajutist kaitset Eestis ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud perekonnaliige ei viibi Eestis, võidakse nad iga üksikjuhtumi puhul konkreetseid asjaolusid arvesse võttes taasühendada Eestis.

(3)Perekondade taasühendamisel arvestatakse eelkõige alaealise õigusi ja huve.

(4)Perekondade taasühendamisest keeldumise otsuse peale võib 14 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule. Nimetatud otsust ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras. § 86. Ajutise kaitse saaja üleviimine teise liikmesriiki

(1)Kui ajutist kaitset saav isik nõustub tema üleviimisega teise Euroopa Liidu liikmesriiki perekondade taasühinemise eesmärgil, teeb Politsei- ja Piirivalveamet tema üleviimiseks selle liikmesriigiga koostööd ning väljastab vajaduse korral dokumendid selleks, et isik teise liikmesriiki üle viia.

(2)Ajutist kaitset saava isiku teise Euroopa Liidu liikmesriiki üleviimise taotlus edastatakse teisele liikmesriigile ning sellest teavitatakse Euroopa Komisjoni ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametit. Kui teine liikmesriik edastab Eestile vastava taotluse, teavitab Eesti taotluse esitanud liikmesriiki oma võimalustest üleviidav vastu võtta.

(3)Ajutist kaitset saava isiku üleviimisel teise liikmesriiki tunnistatakse tema Eesti elamisluba kehtetuks juhul, kui teine liikmesriik on talle andnud ajutise kaitse. §

1. Ajutise kaitse saaja tagasivõtmine () Kui Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti, on Eesti kohustatud tagasi võtma ajutise kaitse saaja, kellel on kehtiv Eesti väljaantud elamisluba ja kes viibib ebaseaduslikult teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on ebaseaduslikult sisenenud teise Euroopa Liidu liikmesriiki.
2. jagu Ajutine kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetlus §
3. Ajutine kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetlus

(1)Ajutise kaitse saajal on igal ajal õigus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rahvusvahelise kaitse taotlus võetakse menetlusse, kuid selle menetlemine peatatakse. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust jätkatakse kolm kuud enne ajutise kaitse kehtivusaja lõppemist välismaalase soovi alusel. Kui välismaalane ei soovi rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise jätkamist või kui välismaalane on Eestist lahkunud, siis rahvusvahelise kaitse menetlus lõpetatakse.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rahvusvahelise kaitse taotlust võidakse menetleda ajutise kaitse kehtimise ajal, kui selleks on mõjuv põhjus.

(4)Ajutise kaitse kehtimise ajal kohaldatakse üksnes käesolevas peatükis sätestatut, olenemata asjaolust, et ajutise kaitse saaja on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Pärast ajutise kaitse lõppemist kohaldatakse rahvusvahelise kaitse taotleja kohta sätestatut, kui välismaalane esitab või on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse.

(5)Politsei- ja Piirivalveamet võtab menetlusse ja menetleb rahvusvahelise kaitse taotlust, mille on esitanud Eestis viibiv ajutise kaitse saaja. 6. jagu Ajutise kaitse lõppemine ja tagasisaatmise peatamine § 89. Ajutise kaitse lõppemine

(1)Ajutine kaitse lõpeb: 1) maksimaalse kaitsetähtaja lõppemisel või 2) mis tahes ajal Euroopa Liidu Nõukogu ajutise kaitse lõppemise otsuse kohaselt.

(2)Kui ajutise kaitse saaja viiakse üle teise Euroopa Liidu liikmesriiki, lõpevad ajutise kaitsega seotud Eesti kohustused nimetatud välismaalase suhtes.

(3)Ajutise kaitse lõppemise korral tunnistab Politsei- ja Piirivalveamet elamisloa kehtetuks. § 90. Välismaalase Eestis viibimine pärast ajutise kaitse lõppemist

(1)Ajutise kaitse lõppemise korral on ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme Eestis viibimine seaduslik rahvusvahelise kaitse taotluse või välismaalaste seaduses sätestatud korras esitatud elamisloa taotluse läbivaatamise ajal.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elamisloa taotlus tuleb esitada hiljemalt kolm kuud enne ajutise kaitse alusel antud elamisloa kehtivusaja lõppemist.

(3)Pärast ajutise kaitse lõppemist ja elamisloa kehtetuks tunnistamist on välismaalane kohustatud Eestist lahkuma, kui ta ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elamisloa taotlust või rahvusvahelise kaitse taotlust või ei esine väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 7^2 lõikes 5 sätestatud lahkumisettekirjutuses määratud tähtaja pikendamise alust või § 14 lõikes 5 sätestatud väljasaatmise peatamise alust. 6. peatükk Rahvusvahelise kaitse alusel ja ajutise kaitse alusel elamisloa saanud välismaalase sotsiaalsed õigused ja kohustused § 91. Vastuvõtmise korraldamine

(1)Rahvusvahelise kaitse alusel ja ajutise kaitse alusel elamisloa saanud välismaalased (edaspidi käesolevas peatükis kaitse saaja) võivad majutuskohas viibida kuni kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumiseni.

(2)Sotsiaalkindlustusamet toetab kaitse saaja lahkumist rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusest ning elama asumist kohaliku omavalitsuse üksusesse, arvestades kaitse saaja terviseseisundit, sugulaste ja hõimlaste elukohta ning muid tähtsust omavaid asjaolusid, sealhulgas töötamis- ja elamisvõimalusi. Kaitse saaja osaleb talle sobiva elukoha otsimisel.

(3)Sotsiaalkindlustusamet korraldab kaitse saaja kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumise nelja kuu jooksul välismaalasele rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse alusel elamisloa andmise päevast arvates.

(4)Sotsiaalkindlustusamet korraldab kaitse saaja lahkumise rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusest ja osutab vajaduse korral temale kaasabi: 1) eluaseme leidmisel; 2) tõlketeenuse saamisel; 3) tema õiguste ja kohustuste kohta teabe saamisel; 4) muude küsimuste lahendamisel ja teenustele suunamisel.

(5)Sotsiaalkindlustusamet sõlmib kohaliku omavalitsusega või eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu kaitse saaja vastuvõtmiseks ja talle käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud teenuste osutamiseks.

(6)Kulud kandnud kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule kaetakse riigieelarvest: 1) kaitse saaja kasutusse antava eluruumi ühekordselt sõlmitava üürilepingu sõlmimisega seotud kulu esimese nelja kuu jooksul pärast kaitse saamist; 2) kaitse saajale võimaldatava tõlketeenuse kulu kuni kahe aasta vältel.

(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud kulude katmise perioodi võib pikendada kohaliku omavalitsuse üksuse või eraõigusliku juriidilise isiku põhjendatud taotluse alusel.

(8)Kaitse saaja, kes keeldub temale kohaliku omavalitsuse üksuses leitud elukohta elama asumast, peab ise otsima elukoha ja kandma sellega seotud kulu. Kaitse saajale võimaldatakse majutus rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses kuni kahe kuu vältel nimetatud keeldumisest arvates, välja arvatud juhul, kui kaitse saaja ei tegele endale elukoha otsimisega.

(9)Kui kaitse saajal oli ajal, kui ta kasutas käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teenuseid, piisavalt rahalisi vahendeid nende eest tasumiseks, on ta kohustatud kulutused kohalikule omavalitsusele hüvitama. §

1. Kaitse saaja kohalikku omavalitsusse elama asumisel tekkinud kulude katmise määrad () Kaitse saajale osutatud teenuste kulude katmisel kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule lähtutakse järgmistest määradest: 1) eluruumi ühekordselt sõlmitava üürilepingu sõlmimisega seotud kulu – kuni kuus toimetulekupiiri leibkonna kohta; 2) tõlketeenuse kulu – kuni kaheksa toimetulekupiiri inimese kohta või kuni 16 toimetulekupiiri leibkonna kohta. §
2. Kaitse saaja kohustused () Kaitse saaja on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja põhimõtteid, vabadusele, õiglusele ja õigusele tuginevat riiki ning Eesti ühiskonnakorraldust, eesti keelt ja kultuuri. §
3. Kaitse saaja sotsiaalsed õigused () Kaitse saajal on Eestis elamise ajal õigus haridusele, töötamisele, sotsiaalkindlustushüvitistele, toimetulekutoetusele ning tervishoiu- ja tööturuteenustele samadel õigusaktides sätestatud alustel nagu Eesti kodanikul.
4. peatükk Kohanemisprogramm §
5. Kohanemisprogrammi eesmärk () Kohanemisprogrammi eesmärk on toetada välismaalaste rändeprotsessi ja kohanemist ning eesti keele omandamist. §
6. Kohanemisprogrammi korraldamine

(1)Riik korraldab kohanemisprogrammi sihtasutuse kaudu, mis on loodud eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste Eestis ja eesti kultuuriruumis lõimumise, sealhulgas kohanemise ja keeleõppe toetamiseks. Sihtasutuse asutajaõigusi teostab Kultuuriministeerium.

(2)Käesoleva seaduse § 98 lõigetes 1 ja 2 nimetatud välismaalasele ei korraldata kohanemisprogrammi tegevusi, kui see ei ole massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras objektiivse takistuse tõttu võimalik.

(3)Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega välismaalase kohanemisprogrammi, kohanemisprogrammis osalemisse suunamise ning selles osalemise tingimused ja korra. §

1. Järelevalve () Kultuuriministeerium teostab järelevalvet käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse üle. §
2. Välismaalase osalemine kohanemisprogrammis

(1)Politsei- ja Piirivalveamet suunab rahvusvahelise kaitse taotleja kohanemisprogrammis osalema, välja arvatud juhul, kui tema taotlust vaadatakse läbi rahvusvahelise kaitse piirimenetluses.

(2)Kultuuriministeerium suunab välismaalaste seaduse § 121^1 lõike 1 alusel kohanemisprogrammis osalema välismaalase, kellele on antud rahvusvaheline kaitse või ajutine kaitse.

(3)Kultuuriministeeriumil on õigus välismaalast teavitada kohanemisprogrammis osalemise kohustusest. § 99. Kohanemisprogrammi sisu

(1)Rahvusvahelise kaitse taotleja kohanemisprogramm koosneb sisseelamise teemamoodulist ja eesti keele A1-taseme õppest.

(2)Rahvusvahelise kaitse saaja kohanemisprogramm koosneb rahvusvahelise kaitse teemamoodulist ning eesti keele A1-, A2- ja B1-taseme õppest.

(3)Ajutise kaitse saaja kohanemisprogramm koosneb ajutise kaitse teemamoodulist ja eesti keele A1-taseme õppest.

(4)Eesti keele õppes ei pea osalema käesoleva seaduse § 98 lõigetes 1 ja 2 nimetatud välismaalane, kes omandab eesti keeles põhi-, kesk- või kõrgharidust.

(5)Kui käesoleva seaduse § 98 lõigetes 1 ja 2 nimetatud välismaalane on läbinud kohanemisprogrammi keeleõppe või kui ta on viimase viie aasta jooksul läbinud riigieelarvest või välisvahenditest rahastatud kohustusliku taseme keeleõppe, puudub tal õigus tasuta samal tasemel kohanemisprogrammi keeleõppes osaleda. § 100. Kohanemisprogrammi läbimine

(1)Töövõimeline 18-aastane kuni vanaduspensioniealine käesoleva seaduse § 98 lõigetes 1 ja 2 nimetatud välismaalane on kohustatud läbima kohanemisprogrammi § 96 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud ulatuses ja korras.

(2)Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu ei ole võimeline kohanemisprogrammi täielikult läbima, osaleb kohanemisprogrammis sellises ulatuses ja sellisel viisil, mida tema terviseseisund võimaldab. § 101. Kohanemisprogrammi kulude hüvitamine

(1)Eestis elavalt ajutise kaitse saajalt ja rahvusvahelise kaitse saajalt võib nõuda tema keeleõppeks kulunud summade hüvitamist, kui ta ei ole elamisloa kehtivusaja lõpuks omandanud keeleseaduses sätestatud keeleoskustaset: 1) ajutise kaitse saaja puhul vähemalt A1 ajutise kaitse kohaldamise kehtivusaja jooksul, kuid hiljemalt kolme aasta jooksul ajutise kaitse saamisest arvates; 2) rahvusvahelise kaitse saaja puhul vähemalt B1 viie aasta jooksul rahvusvahelise kaitse saamisest arvates.

(2)Kohanemisprogrammi korraldaja väljastab välismaalasele keeleõppekulude teatise, mille alusel tuleb välismaalasel õppekulud hüvitada. Keeleõppekulude teatis on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. §

1. Kohanemisprogrammi korraldamise andmete töötlemine () Kohanemisprogrammi korraldamise andmeid töödeldakse välismaalaste seaduse alusel asutatud kohanemisprogrammi andmekogus. Kohanemisprogrammi suunamise ja selles osalemise andmeid töödeldakse rahvusvahelise kaitse andmise registris.
2. peatükk Rahvusvahelise kaitse andmise register §
3. Rahvusvahelise kaitse andmise registri eesmärk () Rahvusvahelise kaitse andmise registri (edaspidi käesolevas peatükis register) eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek rahvusvahelise kaitse ja selle alusel elamisloa taotlejate, ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejate, pagulaste, täiendava kaitse saajate ja ajutise kaitse saajate ning nende ja nende perekonnaliikmete esitatud taotluste andmete töötlemise kaudu. §
4. Registri andmed ja nende töötlemine

(1)Registri pidamise eesmärgi ning Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusaktis, muus Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse registris ajutise kaitse, käesolevas seaduses sätestatud elamisloa ning selle pikendamise ja kehtetuks tunnistamise, rahvusvahelise kaitse ning välismaalase Euroopa Liidu liikmesriigile üleandmise menetluse kohta ja menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta ning taustakontrolli, kinnipidamise ja kohanemisprogrammiga seotud toimingu kohta järgmisi välismaalase andmeid: 1) üldandmed; 2) soolise identiteedi, sooväljenduse ja seksuaalse sättumuse andmed; 3) sotsiaalmeedia kontode andmed; 4) pseudonüümid ja eelmised nimed; 5) eelmised kodakondsused; 6) isanimi, sünnikoht, rass, rahvus või rahvusrühm ja keeleoskus; 7) sõrmejäljed ja näokujutis ning nende võtmise andmed või teave nende võtmise võimatuse kohta; 8) isikut tõendava dokumendi ja reisidokumendi andmed; 9) perekonnaseisuandmed; 10) eluloolised andmed; 11) terviseandmed; 12) menetlusliku eritagatise vajaduse ja vastuvõtu erivajaduse andmed; 13) hariduse ja õppimise andmed; 14) töötamise ja ettevõtluse andmed; 15) ülalpidamise ja legaalse sissetuleku andmed; 16) usuline kuuluvus ja poliitilised vaated; 17) sotsiaalsesse gruppi ja organisatsiooni kuulumise andmed; 18) avaliku korra ohustamisega seotud andmed; 19) päritoluriigi, reisiteekonna ning Eestisse saabumise ja Eestis viibimise andmed; 20) abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase, teiste sugulaste ja tuttavate üldandmed, andmed pseudonüümide, sünnikoha, keeleoskuse, eelmiste kodakondsuste, perekonnaseisu ja legaalse sissetuleku kohta ning muu teave, mida välismaalane peab vajalikuks nende kohta esitada; 21) rahvusvahelise kaitse taotluse, sealhulgas varasemate või muude kaitsetaotluste andmed; 22) rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjus, sealhulgas isikliku vestluse protokoll, stenogramm ja helisalvestis; 23) elamisloa taotlemise põhjus ning välismaalase teise riigi elamisloa või elamisõiguse andmed; 24) ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise ja töötamise andmed; 25) kuritegelikku või terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise andmed, terroristliku ühenduse või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise andmed, tulirelva või lõhkematerjaliga kokkupuutumise andmed ning inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemise andmed; 26) esindaja üldandmed; 27) majutamise andmed; 28) käesoleva seaduse § 60 lõike 1 või § 67 lõike 2 alusel kohaldatud liikumisvabaduse piirangu ja kinnipidamise alternatiivi ning selle vaidlustamise andmed; 29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356 artiklites 12 ja 14–18 nimetatud andmed taustakontrolli tegemise, selle kokkuvõtte ja lõpetamise kohta; 30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1358 artikli 3 lõikes 2, artikli 13 lõikes 1 ning artiklis 25 nimetatud isikuandmed ning teave, mis võimaldab isiku andmeid võrrelda ja isikut tuvastada; 31) kinnipidamisega seotud andmed, sealhulgas kinnipidamise koht, õiguslik ja faktiline alus, aeg, kinnipidamiseks loa andnud kohtu nimetus ja kohtulahendi kuupäev ning kinnipidamise vaidlustamise andmed; 32) kohanemisprogrammi suunamise ja selles osalemise andmed; 33) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed; 34) muu välismaalasega või tema taotlusega seotud oluline teave, mida välismaalane peab vajalikuks esitada.

(2)Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15^5 tähenduses võib töödelda isiku üldandmeid ja biomeetrilisi andmeid, mis on kantud registrisse.

(3)Registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piiri