Pärimisseadus

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 14.03.2025, 19 Pärimisseadus Vastu võetud 17.01.2008 RT I 2008, 7, 52 jõustumine 01.01.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 04.12.2008 - RT I 2008, 53, 296 - 26.12.2008 21.10.2009 - RT I 2009, 51, 349 - 15.11.2009 17.06.2010 - RT I 2010, 38, 231 - 01.07.2010 26.09.2013 - RT I, 09.10.2013, 1 - 28.10.2013, osaliselt 19.10.2013 ja 01.01.2015 21.01.2014 - RT I, 31.01.2014, 6 - 01.02.2014, osaliselt 01.04.2014 ja 01.07.2014 11.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 3 - 09.07.2014 19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused. 16.02.2016 - RT I, 10.03.2016, 2 - 20.03.2016 16.12.2020 - RT I, 04.01.2021, 4 - 01.02.2021 01.06.2022 - RT I, 20.06.2022, 1 - 01.07.2022 25.01.2023 - RT I, 10.02.2023, 2 - 20.02.2023 20.06.2023 - RT I, 06.07.2023, 6 - 01.01.2024 11.12.2024 - RT I, 30.12.2024, 1 - 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Pärimine ja pärandaja (1) Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. (2) Pärandaja on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb. § 2. Pärand Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. § 3. Pärandi avanemine (1) Pärand avaneb isiku surma korral. (2) Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. (3) Pärandi avanemise koht on pärandaja viimane elukoht. § 4. Pärandi üleminek pärijale (1) Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale. (2) Pärija võib pärandist käesolevas seaduses sätestatud korras loobuda. § 5. Pärimisvõime (1) Pärimisvõime on isiku võime pärida. (2) Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik. (3) Pärija võib olla füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus, või juriidiline isik, kes sel ajal on olemas. (4) Pärast pärandi avanemist elusalt sündinud laps loetakse pärandi avanemise ajal pärimisvõimeliseks, kui ta oli eostatud enne pärandi avanemist. (5) Sihtasutus, mis luuakse testamendi või pärimislepingu alusel, loetakse pärandi avanemise ajal olemasolevaks, kui ta hiljem omandab juriidilise isiku õigused. § 6. Pärimiskõlbmatus (1) Pärimiskõlbmatu on isik, kes: 1) tahtlikult ja õigusvastaselt põhjustas pärandaja surma või püüdis seda teha; 2) tahtlikult ja õigusvastaselt asetas pärandaja olukorda, milles viimane oli kuni oma surmani võimetu tegema või tühistama viimse tahte avaldust; 3) sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust või samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või tühistama, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada; 4) tahtlikult ja õigusvastaselt kõrvaldas või hävitas testamendi või pärimislepingu, kui pärandajal ei olnud enam võimalik seda uuendada; 5) võltsis pärandaja tehtud testamendi või pärimislepingu või selle osa. (2) Lapse seadusjärgseks pärijaks ei saa olla tema vanem, kellelt kohus on hooldusõiguse täielikult ära võtnud. [RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014] (3) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka annakusaajate ja teiste isikute suhtes, kellel on õigus saada pärandist mingit kasu. § 7. Pärimiskõlbmatuse tagajärjed Kui pärija on pärimiskõlbmatu, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärimiskõlbmatu isik oleks surnud enne pärandi avanemist. § 8. Pärimiskõlbmatuks tunnistamise hagemine (1) Vaidluse korral võib kohus tunnistada isiku pärimiskõlbmatuks huvitatud isiku nõudel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg on kuus kuud pärimiskõlbmatuse põhjustest teadasaamisest arvates, kuid mitte pikem kui kümme aastat pärandi avanemise päevast arvates. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude võib esitada pärast pärandi avanemist. Järelpärija suhtes võib lõikes 1 nimetatud nõude esitada niipea, kui pärand läheb üle eelpärijale. § 9. Pärimise alused (1) Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi). (2) Pärimisõigust pärimislepingu järgi eelistatakse pärimisõigusele testamendi järgi, neid mõlemaid aga pärimisõigusele seaduse järgi. 2. peatükk PÄRIMINE SEADUSE JÄRGI § 10. Seadusjärgse pärimise kohaldamine (1) Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. (2) Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. § 11. Seadusjärgsed pärijad (1) Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa, registreeritud elukaaslane ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (2) Käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik. § 12. Sugulased seadusjärgsete pärijatena (1) Sugulased pärivad kolmes järjekorras. (2) Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. (3) Kolmanda järjekorra pärijad pärivad, kui esimese ja teise järjekorra pärijaid ei ole. (4) Sugulaste seadusjärgse pärimise kohta käivaid sätteid kohaldatakse, arvestades käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud pärandaja üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslase õigust pärandile. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] § 13. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad (1) Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. (2) Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja alaneja sugulane, ei päri selle sugulase alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses tema kaudu. (3) Enne pärandaja surma surnud alaneja sugulase asemele astuvad need alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses surnud alaneja sugulase kaudu. (4) Kui pärandaja ja pärija surid samal päeval ning ei ole võimalik kindlaks teha, kumb neist suri varem, loetakse, et nad on surnud ühel ajal. Sel juhul ei päri nad teineteise järel ja kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. (5) Pärandaja lapsed pärivad võrdsetes osades. Surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal. § 14. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad (1) Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. (2) Kui pärandi avanemise ajal on pärandaja mõlemad vanemad elus, pärivad nad kogu pärandi võrdsetes osades. (3) Kui pärandi avanemise ajal pärandaja isa või ema ei ole elus, astuvad surnud vanema asemele tema alanejad sugulased esimese järjekorra pärijate kohta käivate sätete järgi. (4) Kui surnud vanemal alanejaid sugulasi ei ole, pärib kogu pärandi pärandaja teine vanem. Kui ka teine vanem on surnud, pärivad tema alanejad sugulased esimese järjekorra pärijate kohta käivate sätete järgi. § 15. Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad (1) Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. (2) Kui pärandi avanemise ajal on elus kõik vanavanemad, pärivad nad kogu pärandi võrdsetes osades. (3) Kui pärandi avanemise ajaks on isa- või emapoolne vanavanem surnud, astuvad tema asemele tema alanejad sugulased. Kui tal neid ei ole, pärib tema osa sama poole teine vanavanem. Kui ka teine vanavanem on surnud, pärivad tema alanejad sugulased. (4) Kui pärandi avanemise ajaks on surnud mõlemad isa- või emapoolsed vanavanemad ning neil ei ole alanejaid sugulasi, pärivad teise poole vanavanemad või nende alanejad sugulased. (5) Alanejate sugulaste astumisel oma vanemate asemele kohaldatakse esimese järjekorra pärijate kohta käivaid sätteid. § 16. Abikaasa ja registreeritud elukaaslane seadusjärgse pärijana [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (1) Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslane seaduse järgi: [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; 2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. (2) Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslane kogu pärandi. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (3) Pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslane võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslase elujärg pärimise tõttu halveneks. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (4) Üleelanud abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku, samuti siis, kui pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud kohtule sellekohase nõude. (5) Üleelanud registreeritud elukaaslasel ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma teinud kooselulepingu lõpetamiseks notariaalselt tõestatud tahteavalduse või esitanud selleks kohtule hagi, samuti siis, kui pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma kooselulepingu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud selleks kohtule hagi. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] § 17. Abikaasa ja registreeritud elukaaslase õigus eelosale [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (1) Kui pärandaja üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslane pärib koos teise järjekorra pärijatega, saab ta peale pärandiosa eelosana abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need ei ole kinnisasja päraldised. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (2) Eelosale kohaldatakse annaku kohta käivaid sätteid. § 18. Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi seadusjärgne pärimisõigus (1) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. (2) Kui pärand on avanenud välisriigis ja pärimisele kohaldatakse Eesti õigust, on käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud pärijate puudumisel seadusjärgne pärija Eesti Vabariik. 3. peatükk PÄRIMINE TESTAMENDI JÄRGI 1. jagu Testament § 19. Testamendi mõiste (1) Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. (2) Testamendi teeb testaator isiklikult. § 20. Testamendi liigid (1) Testament võib olla notariaalne või kodune. (2) Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. (3) Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. § 21. Notariaalselt tõestatud testament (1) Notar tõestab testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt või mille on talle tõestamiseks esitanud testaator. (2) Testamendile kirjutab testaator alla notari juuresolekul. § 22. Notari hoiule antud testament (1) Testaator võib teha notariaalse testamendi sel teel, et annab isiklikult oma viimse tahte avalduse kinnises ümbrikus notari hoiule ning kinnitab notarile, et see on tema testament. Notar koostab testamendi hoiule andmise kohta notariaalakti, millele kirjutavad alla testaator ja notar. (2) Testaator võib notari hoiule antud testamendi igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise kohta koostab notar notariaalakti, millele kirjutavad alla testaator ja notar. § 23. Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament (1) Testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. (2) Tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. (3) Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. (4) Tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase, abikaasa või registreeritud elukaaslase või abikaasa või registreeritud elukaaslase üleneja või alaneja sugulase kasuks testament tehakse. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (5) Kui testamendi tegemisel on rikutud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud keeldu, on testamendis tühised ainult need korraldused, mis on tehtud keeldu rikkudes. § 24. Omakäeliselt kirjutatud testament (1) Testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. (2) Kui omakäeliselt kirjutatud testament on esitatud notarile ja notar on selle kohta tõestamisseaduse alusel notariaalakti koostanud, kehtib see notariaalselt tõestatud testamendina. (3) Kui omakäeliselt kirjutatud testamendile on alla kirjutanud ka tunnistajad, kehtib see omakäeliselt kirjutatud testamendina ning selle suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 23 lõigetes 4 ja 5 sätestatut. § 25. Koduse testamendi kehtivuse aeg (1) Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. (2) Kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine. § 26. Koduse testamendi hoidmine (1) Testaator võib kodust testamenti hoida ise või anda selle hoidmiseks teisele isikule. (2) Saanud teada testaatori surmast, on isik, kellele testaator on testamendi hoiule andnud või kelle valduses on testament muul alusel, kohustatud testamendi viivitamata esitama notarile. Notar väljastab koduse testamendi esitajale testamendi hoiule võtmise kohta dokumendi, millele kirjutavad alla testamendi esitaja ja notar. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik on süüliselt testamendi kõrvaldanud või seda varjanud, on pärandist huvitatud isikul õigus nõuda süüdlaselt pärandi selle osa hüvitamist, mis tal jäi teistelt pärijatelt saamata. § 27. Testeerimisiga Vähemalt 15 aasta vanune alaealine võib teha testamendi notariaalselt tõestatud vormis. Alaealine ei vaja testamendi tegemiseks oma seadusliku esindaja nõusolekut. 2. jagu Testamendi sisu 1. jaotis Üldsätted § 28. Testamendi tõlgendamine Testamendi tõlgendamisel lähtutakse testaatori tegelikust tahtest. § 29. Isikute ja asjade nimetamine testamendis (1) Isikute ja asjade nimetamisel testamendis piisab seesugusest nimetamisest või kirjeldamisest, mis ei jäta testaatori tahtes kahtlust. (2) Kui testaatori tahtes kahtlust ei ole, ei mõjuta testamendi kehtivust eksimus asjade või isikute nimetamises või kirjeldamises ega see, et isiku või asja testamendis nimetatud omadus või tunnus on hiljem kadunud. § 30. Testament teatud isikute ringi kasuks Kui testaator on testamendis teinud korralduse teatud isikute ringi kasuks isikuid täpselt määramata, eeldatakse, et korraldus on tehtud kõigi nende kasuks, kes pärandi avanemise ajal kuulusid testamendis näidatud isikute ringi, kui testamendist ei tulene teisiti. § 31. Testament alaneja sugulase kasuks, kes pärast testamendi tegemist sureb Kui testaator on testamendis teinud korralduse alaneja sugulase kasuks, kes pärast testamendi tegemist, kuid enne pärandi avanemist sureb, jättes järele alanejad sugulased, eeldatakse, et korraldus on tehtud ka alanejate sugulaste kasuks selle pärandiosa ulatuses, mille nad saaksid surnud alaneja sugulase asemele astumise korral seadusjärgselt pärides, kui testamendist ei tulene teisiti. § 32. Abikaasa või registreeritud elukaaslase kasuks tehtud testamendi kehtetuse eeldused [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (1) Testament või selle osa, mille pärandaja on teinud oma abikaasa või registreeritud elukaaslase kasuks, on tühine, kui: [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 1) abielu on lõppenud enne pärandaja surma; 1^1) kooseluleping on lõpetatud enne pärandaja surma; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 2) pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks oma kirjaliku nõusoleku; 2^1) pärandaja oli enne oma surma teinud kooselulepingu lõpetamiseks notariaalselt tõestatud tahteavalduse või esitanud selleks kohtule hagi; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 3) pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud kohtule sellekohase nõude; 4) pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma kooselulepingu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud selleks kohtule hagi. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (2) Testament ei ole tühine juhul, kui saab eeldada, et pärandaja oleks selle teinud ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul. § 33. Korraldus kasutada pärandit heategevuseks Kui testaator on testamendis teinud korralduse kasutada pärandit või selle osa heategevuseks, täpsustamata korraldust, eeldatakse, et korraldus on tehtud testaatori viimase elukoha kohaliku omavalitsusüksuse kasuks kohustusega kasutada pärandit või selle osa heategevuseks. § 34. Isiku kirjeldamine testamendis Kui testaator on testamendis teinud korralduse isiku kasuks, keda ta on kirjeldanud mitme isiku kohta käival viisil, ning ei ole selge, keda on silmas peetud, eeldatakse, et korraldus on tehtud kõigi nende isikute kasuks võrdsetes osades. § 35. Tingimusega korraldus (1) Testaator võib testamendis pärija nimetada või annaku määrata edasilükkava tingimusega või tähtaja määramisega. (2) Testaator võib testamendis teha ka muid edasilükkava või äramuutva tingimusega või määratud tähtajaga korraldusi. § 36. Tingimus annakut saavale pärijale (1) Kui pärija on nimetatud tingimusega (§ 35 lõige 1) ning pärijale on testamendis määratud ka annak, kehtib tingimus ka annaku kohta, kui testamendist ei tulene teisiti. (2) Kui annak on pärijale määratud tingimusega (§ 35 lõige 1), ei sõltu annakusaaja pärijaks olek sellest tingimusest, kui testamendist ei tulene teisiti. § 37. Edasilükkava tingimusega korraldus Kui testaator on testamendis teinud edasilükkava tingimusega korralduse, kehtib korraldus ainult siis, kui isik, kelle kasuks korraldus on tehtud, on tingimuse saabumisel elus, kui testamendist ei tulene teisiti. § 38. Täiendav korraldus Kui testaator on testamendis väljendanud tahet teha edaspidi täiendavaid korraldusi, kuid ei ole neid teinud, on testament kehtiv, kui testaator ei ole testamendi kehtivust teinud sõltuvaks nendest korraldustest. 2. jaotis Testamendijärgne pärija § 39. Pärija nimetamine (1) Testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest. (2) Kui testament käib pärandi osa kohta, päritakse pärandi ülejäänud osa seaduse järgi, kui selle osa kohta ei ole sõlmitud pärimislepingut. (3) Kui testaator on testamendis nimetanud oma ainukesed pärijad, kuid neile jäetud pärandiosad kokku ei moodusta kogu pärandit, suurendatakse igaühe pärandiosa võrdeliselt testamendis määratud osa suurusega. (4) Kui testamendis nimetatud pärijatele jäetud pärandiosad kokku on suuremad kogu pärandist, vähendatakse igaühe pärandiosa võrdeliselt testamendis määratud osa suurusega. § 40. Pärijate nimetamine pärandiosi määramata (1) Kui testamendis nimetatud pärijate pärandiosad on määramata, loetakse nende pärandiosad võrdseks. (2) Kui testamendis on nimetatud mitu pärijat, kellest mõne pärandiosa on määratud, pärivad need pärijad, kelle osa on määramata, pärandiosadega hõlmamata osa pärandist võrdsetes osades. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud pärandiosad kokku moodustavad terviku või ületavad selle, vähendatakse võrdeliselt kõiki pärandiosi sel määral, et pärija, kelle osa ei ole määratud, saaks pärandist sama suure osa kui pärija, kes saab kõige väiksema osa. (4) Kui testamendis on nimetatud pärijateks sugulased nende isikuid ja pärandiosi määramata, toimub pärimine samas korras nagu seadusjärgne pärimine. § 41. Ühe pärandiosa pärijad Kui pärijate hulgast mõned on nimetatud ühe ja sama pärandiosa saajaks, kohaldatakse selle ühise pärandiosa suhtes pärandi kui terviku kohta käivaid sätteid. 3. jaotis Asepärija § 42. Asepärija nimetamine (1) Testaator võib nimetada pärija asemele ühe või mitu asepärijat juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb enne pärandi avanemist, loobub pärandist või on pärimiskõlbmatu. (2) Kui testamendist ei nähtu, milliseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhuks on asepärija nimetatud, loetakse, et asepärija on nimetatud kõikideks nendeks juhtudeks. (3) Asepärijaid nimetades võib testaator määrata, millises järjekorras asepärijad pärijaks saavad. § 43. Asepärija pärijaks saamine (1) Asepärija saab pärijaks, kui saabub tingimus, mille puhuks ta oli nimetatud (§ 42). (2) Teine ja järgnevad asepärijad ei kaota õigust pärida, kui neile eelnev asepärija sureb enne pärijat või järjekorras eelnevat asepärijat. § 44. Järelpärija asepärijana (1) Järelpärijat loetakse ka asepärijaks, kui testamendist ei tulene teisiti. (2) Kui testamendist ei nähtu, kas isik on nimetatud asepärijaks või järelpärijaks, loetakse ta asepärijaks. 4. jaotis Järelpärija § 45. Järelpärija nimetamine (1) Testaator võib testamendis määrata, et teatava tähtpäeva või edasilükkava tingimuse saabumise korral läheb kogu pärand või osa sellest üle pärijalt järelpärijale. Pärija, kellele on nimetatud järelpärija, on eelpärija. (2) Järelpärijale ei või määrata järelpärijat. (3) Kui järelpärija on nimetatud edasilükkava tingimusega ja see tingimus ei ole saabunud 20 aasta jooksul pärandi avanemisest alates, muutub järelpärija nimetamine kehtetuks. (4) Kui testaator on määranud, et pärijaks nimetatud isik saab pärandi kätte teatava tähtpäeva või edasilükkava tingimuse saabumisel, kuid ei ole määranud eelpärijat, on eelpärijateks pärandaja seadusjärgsed pärijad. (5) Kui testaator on nimetanud pärijaks füüsilise isiku, kes eostatakse ja sünnib pärast pärandi avanemist, või juriidilise isiku, mis luuakse pärast pärandi avanemist, loetakse ta järelpärijaks, kui testamendist ei tulene teisiti. § 46. Järelpärija nimetamine tähtpäeva ja tingimust määramata (1) Kui testaator on järelpärija nimetanud tähtpäeva või edasilükkavat tingimust määramata, pärib järelpärija eelpärija surma korral. (2) Kui järelpärijaks on nimetatud isik, kes pärandi avanemise ajaks ei ole veel sündinud, saab ta sündimise korral järelpärijaks. Kui järelpärijaks on nimetatud pärandi avanemise ajaks veel asutamata juriidiline isik, saab see asutamise korral järelpärijaks. § 47. Järelpärija surm Kui järelpärija sureb pärast pärandi avanemist, kuid enne järelpärimise tähtpäeva saabumist, läheb tema pärimisõigus üle tema pärijatele, kui testamendist ei tulene teisiti. § 48. Eelpärija käsutusõigus (1) Eelpärija võib käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (2) Pärandvara hulka kuuluva eseme tasuta käsutustehing või pärandvara hulka kuuluva kinnisasja või kinnisasjaõiguse käsutustehing, mille on teinud eelpärija, on järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine, kui tehing välistab või piirab järelpärija õigusi. (3) Pärandvara hulka kuuluva eseme käsutustehing, mis on tehtud sundtäitmise käigus või pankrotihalduri poolt, on järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine. Käsutustehing on kehtiv, kui võlausaldaja võib järelpärimise tingimuse saabumisel nõuda kohustuse täitmist pärandvara arvel ka järelpärijalt. § 49. Kulutuste hüvitamine eelpärijale (1) Eelpärija kannab pärandvara säilitamiseks ja selle tavaliseks korrashoiuks vajalikud kulutused. (2) Muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pärandvara suhtes tehtud kulutuste hüvitamist saab eelpärija järelpärijalt nõuda vastavalt alusetu rikastumise sätetele. (3) Eelpärijal on õigus tema tehtud kulutustega loodu pärandvarast eemaldada eeldusel, et ta taastab pärandvara endise seisundi. Selline õigus on välistatud, kui eemaldamisest ei ole eelpärijale kasu või kui talle hüvitatakse vähemalt see väärtus, mis oleks kulutustega loodul tema jaoks pärast eemaldamist. § 50. Pärandvara nimekiri (1) Eelpärija peab järelpärija nõudmisel andma talle pärandvara nimekirja, millele eelpärija on alla kirjutanud. (2) Järelpärija võib nõuda, et teda kutsutakse pärandvara nimekirja koostamise juurde. (3) Pärandvara nimekirja koostamise kulud hüvitatakse pärandi arvel. § 51. Järelpärija õiguste tagamine (1) Kui eelpärija tegevuse või tema varalise seisundi tõttu tekib järelpärijal põhjendatud kahtlus, et tema õigusi võidakse oluliselt rikkuda, võib ta nõuda, et eelpärija tema õigused tagaks. (2) Kui eelpärija ei ole mõistliku tähtaja jooksul järelpärija õigusi taganud, võib järelpärija taotleda käesoleva seaduse §-s 112 nimetatud pärandi hooldaja määramist järelpärija õiguste kaitseks kuni järelpärimise tähtpäeva või tingimuse saabumiseni. (3) Kui eelpärija annab piisava tagatise, võib ta nõuda pärandvara valitsemise lõpetamist. § 52. Järelpärijale üleminev pärand (1) Kui pärimisõigus läheb üle järelpärijale, on eelpärija kohustatud pärandvara üle andma. Pärandvara peab üle andma sellises seisukorras, nagu see peaks olema üleandmiseni kestnud heaperemeheliku valitsemise korral. (2) Järelpärijale ülemineva pärandi hulka kuulub vara, mille eelpärija on omandanud pärandisse kuuluva õiguse alusel või pärandi arvel või hüvitisena pärandvara hulka kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest. (3) Järelpärimise õiguse tekkimiseni pärandist saadud kasu kuulub eelpärijale. (4) Eelpärija peab järelpärija nõudel esitama talle pärandi valitsemise aruande. § 53. Eelpärija vastutus pärandvara väärtuse vähenemise eest (1) Eelpärija ei vastuta järelpärija ees pärandvara väärtuse vähenemise eest, kui ta on vara heaperemehelikult valitsenud. Eelpärija ei vastuta järelpärija ees ka siis, kui ta on pärandvara ära tarvitanud oma oludele vastava tavalise tarbimise piires. (2) Eelpärija peab pärandvara valitsemisel ilmutama niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades. § 54. Eelpärija vabastamine kitsendustest ja kohustustest Kui testaator on testamendis määranud, et järelpärijale läheb pärandist üle üksnes see, mis järelpärimise õiguse tekkimise ajaks on pärandist järele jäänud, või kui testamendis on ette nähtud eelpärija õigus pärandit vabalt käsutada, loetakse eelpärija seaduses sätestatud kitsendustest ja kohustustest vabastatuks. § 55. Õigussuhted järelpärimisel (1) Järelpärimise õiguse tekkimisest alates ei ole eelpärija enam pärija ja pärand läheb üle järelpärijale. (2) Järelpärimise tähtpäeva või tingimuse saabumisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 110–146. Käesoleva seaduse §-s 119 nimetatud tähtaeg hakkab kulgema alates järelpärimise tähtpäevast või hetkest, kui järelpärija saab järelpärimise tingimuse saabumisest teada või peab sellest teada saama. (3) Kui järelpärija loobub pärandist või on pärimiskõlbmatu, jääb pärand eelpärijale, kui testamendist ei tulene teisiti. (4) Pärast järelpärimise tähtpäeva või tingimuse saabumist eelpärija tehtud pärandvara hulka kuuluva eseme käsutustehing on tühine. Käsutustehing on kehtiv, kui eelpärija ei teadnud järelpärimise tingimuse saabumisest ega pidanudki sellest teadma. Käsutustehing on tühine, kui kolmas isik teadis tehingu tegemisel järelpärimise tingimuse saabumisest või pidi sellest teadma. (5) Järelpärimise tähtpäeva või tingimuse saabumisel taastuvad pärandi avanemisel võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemise tõttu lõppenud võlasuhted. 5. jaotis Annak § 56. Annaku mõiste (1) Kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. (2) Annakuks võib olla asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve. § 57. Annakutäitja (1) Testaator võib annaku täitmise teha kohustuseks pärijale või teisele annakusaajale (edaspidi kumbki annakutäitja). Kui testaator ei ole annakutäitjat määranud, on annakutäitjaks pärija. (2) Kui annakutäitja on surnud, pärandist või annakust loobunud või pärimiskõlbmatu, läheb annaku täitmise kohustus üle isikule, kellele läheb üle see osa pärandist, mis oleks kuulunud väljalangenud annakutäitjale. § 58. Annaku täitmise ulatus (1) Annakutäitja on kohustatud annakut täitma pärandist saadud vara ulatuses. (2) Kui pärandist kõigi annakute täitmiseks ei piisa, vähendatakse annakuid võrdeliselt nende suurusega. § 59. Annakuosade määramine teise isiku poolt (1) Kui testaator määrab annaku mitmele isikule, võib ta jätta iga annakusaaja osa suuruse määramise annaku- või testamenditäitja või muu isiku otsustada. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik ei ole osade suurust määranud mõistliku aja jooksul pärast annaku täitmise nõude tekkimist ja keeldub seda tegemast, saavad annakusaajad annaku võrdsetes osades. § 60. Aseannakusaaja määramine Testaator võib määrata aseannakusaaja. Aseannakusaaja suhtes kohaldatakse asepärija kohta käivaid sätteid. § 61. Annaku määramine pärijale (1) Testaator võib lisaks pärandiosale määrata pärijale ka annaku. (2) Annakusaajast pärijal on iseenda ja annaku teiste saajate vastu samad kohustused kui teistel pärijatel, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. (3) Pärijast annakusaajal on õigus annakule ka siis, kui ta on pärandist loobunud. (4) Kui annak on määratud mitmele pärijale ühiselt, on neil sellele õigus võrdeliselt nende pärandiosade suurusega, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. (5) Kui annakusaajast pärijale on määratud asepärija, läheb õigus annakule üle asepärijale vaid juhul, kui see tuleneb testamendist või pärimislepingust. § 62. Annaku täitmise nõude tekkimine (1) Annaku täitmise nõue tekib pärandi avanemisel. Kui annakusaaja sureb enne pärandi avanemist ja aseannakusaajat ei ole määratud, on annak kehtetu. (2) Kui annak on määratud edasilükkava tingimusega või tähtpäevaga, tekib annaku täitmise nõue edasilükkava tingimuse või tähtpäeva saabumisel. Kui annakusaaja sureb enne edasilükkava tingimuse või tähtpäeva saabumist ja aseannakusaajat ei ole määratud, on annak kehtetu, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud juhul. § 63. Edasilükkava tingimusega ja tähtpäevaga määratud annak (1) Kui annak on määratud edasilükkava tingimusega või tähtpäevaga ja tingimus või tähtpäev on saabunud enne pärandi avanemist, loetakse annak määratuks tingimuse või tähtpäevata. (2) Kui annak on määratud edasilükkava tingimusega, kuid tingimus ei ole saabunud 20 aasta jooksul pärandi avanemisest arvates, on annak kehtetu. (3) Kui annaku täitmise aeg on jäetud annakutäitja määrata, kuid annakutäitja ei ole seda teinud, tekib annaku täitmise nõue annakutäitja surma päevast. (4) Kui annakuks on määratud kindel rahasumma või kindel hulk asendatavaid asju, kuid testaator on lubanud annakutäitjal need annakusaajale anda ositi teatud tähtpäevadel ja annakusaaja on surnud pärast pärandi avanemist, ei mõjuta annakusaaja surm annaku täitmise nõude kehtivust. § 64. Annaku vastuvõtmine ja annakust loobumine (1) Annakusaajal on õigus annak vastu võtta või annakust loobuda. (2) Annaku vastuvõtmise ja sellest loobumise suhtes kohaldatakse pärandi vastuvõtmise ja pärandist loobumise kohta käivaid sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (3) Kui annakusaaja annakust loobub, lõpeb annaku täitmise nõue, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. (4) Annakust loobumist ei loeta pärandist loobumiseks. § 65. Annaku osalise vastuvõtmise keeld (1) Annakusaajal ei ole õigust võtta talle määratud annakust vastu vaid osa või annaku osast loobuda. (2) Kui annakusaajale on määratud mitu annakut, võib ta loobuda kõigist annakutest või üksnes mõnest. § 66. Annakusaaja annaku täitmisest keeldumise õigus Annakusaajalt ei või annaku või sihtkäsundi täitmist nõuda enne, kui annakusaajal on õigus nõuda talle määratud annaku täitmist. § 67. Annaku täitmine (1) Kui annakuks on määratud pärandi hulka kuuluv ese, tuleb see annakusaajale anda koos annaku täitmise nõude tekkimise hetkest alates saadud kasuga. (2) Kui annakuks on määratud õigus, tuleb annakusaajale anda ka selle õiguse alusel saadu. (3) Kui annakuks on määratud asi, tuleb annakusaajale anda ka pärandi avanemise ajal olemasolevad asja päraldised. (4) Kui annakuks määratud ese ei kuulu pärandi avanemise ajal pärandi hulka, on annak kehtetu, välja arvatud juhul, kui testamendist või pärimislepingust tuleneb annakutäitja kohustus annakuks määratud ese muretseda. (5) Kui annakuks on määratud rahasumma, loetakse raha annakusaajale määratuks ka siis, kui raha pärandvara hulgas ei ole. § 68. Liigitunnusega ese annakuna (1) Kui testaator on kirjeldanud üksnes annakuks määratud eseme liigitunnuseid ja selliseid esemeid on pärandis mitu, valib eseme annakusaaja, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. (2) Kui testaator on annakut määrates kirjeldanud vaid eseme liigitunnuseid ja seda eset pärandi hulgas ei ole, peab annakutäitja andma annakusaajale pärandi arvel muretsetud samasuguste liigitunnustega eseme, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] § 69. Nõue annakuna (1) Kui testaator on annakuks määranud temale kuuluva nõude, kuid enne pärandi avanemist on see nõue täidetud ning täitmisel saadu on pärandvara hulgas, loetakse see annakusaajale määratuks, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõue oli rahaline, loetakse raha annakusaajale määratuks ka siis, kui raha pärandvara hulgas ei ole, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (3) Kui testaator on määranud annakuks talle pärija vastu kuuluva nõude või õiguse, millega on koormatud pärija asi või õigus, ei loeta pärandi avanemisel võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemise tõttu lõppenud võlasuhteid annakusaaja suhtes lõppenuks. § 70. Elatis annakuna (1) Kui annakuks on määramata suurusega elatis, lepivad selle suuruses kokku annakusaaja ja annakutäitja ning vaidluse korral otsustab selle kohus. (2) Kui annakuks on elatis alaealisele isikule, loetakse see määratuks isiku täisealiseks saamiseni, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. § 71. Annakuks määratud eset koormavad õigused (1) Kui annakuks on pärandvara hulka kuuluv ese, ei või annakusaaja nõuda eset koormavate õiguste kõrvaldamist, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. (2) Testaatori õigus nõuda eset koormavate õiguste kõrvaldamist kuulub annaku hulka, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. § 72. Annakutäitja vastutus Kui annakuks määratud ese on hävinud või selle väärtus on vähenenud annakutäitja süül, on annakusaajal õigus nõuda temalt kahju hüvitamist. 6. jaotis Sihtkäsund § 73. Sihtkäsundi mõiste (1) Sihtkäsund on testaatori korraldus, millega ta testamendis või pärimislepingus paneb pärijale või annakusaajale (edaspidi kumbki sihtkäsunditäitja) kohustuse, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust. (2) Kui testamendist ei selgu, kas testaator on teinud tingimusega korralduse (§ 35) või sihtkäsundi, loetakse, et tehtud on sihtkäsund. § 74. Sihtkäsundi täitmise nõudmine Sihtkäsundi täitmist võib nõuda: 1) pärija; 2) isik, kellele läheks üle sihtkäsunditäitjale määratud osa pärandist, kui sihtkäsunditäitja oleks surnud enne pärandi avanemist; 3) testamenditäitja; 4) kohalik omavalitsusüksus, kui sihtkäsundi täitmine on avalikes huvides. § 75. Sihtkäsundi täitmata jätmine Kui sihtkäsunditäitja rikub süüliselt sihtkäsundist tulenevat kohustust ja kohustuse täitmine ei ole enam võimalik, on ta kohustatud pärandi selle osa, mis oleks tulnud ära kulutada sihtkäsundi täitmiseks, andma teistele kaaspärijatele, nende puudumisel isikule, kellele läheks üle pärandist sihtkäsunditäitjale kuulunud osa, kui sihtkäsunditäitja oleks surnud enne pärandi avanemist. 7. jaotis Sihtmäärang § 76. Sihtmäärangu mõiste (1) Sihtmäärang on testaatori korraldus, millega ta testamendis või pärimislepingus kohustab pärijat või annakusaajat kasutama pärandvara või annakut kindlal sihtotstarbel. (2) Testaator võib määrata sihtmäärangu täitmiseks isiku (sihtmäärangutäitja), kellel on sihtmäärangu täitmiseks määratud vara suhtes testamenditäitja õigused ja kohustused. § 77. Sihtmäärangu täitmata jätmine Kui sihtmäärangut ei täideta, võib kohus huvitatud isiku avalduse alusel määrata selle täitmiseks hooldaja, kellel on sihtmäärangu täitmiseks määratud vara suhtes testamenditäitja õigused ja kohustused. 8. jaotis Testamenditäitja § 78. Testamenditäitja määramine (1) Testaator võib testamendis määrata selle täitjaks ühe või mitu isikut. Testaator võib määrata asetestamenditäitja. (2) Testamenditäitja võib olla üksnes teovõimeline isik. § 79. Pärija käsutusõiguse piirang Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, mida testamenditäitja vajab oma kohustuste täitmiseks. § 80. Testamenditäitja ülesande vastuvõtmine (1) Testamenditäitja kohustuste täitmist ei või isikult nõuda enne, kui ta on testamenditäitja ülesande vastu võtnud. Keegi ei ole kohustatud vastu võtma testamenditäitja ülesannet. Kui isik on testamenditäitja ülesande vastu võtnud, ei või ta sellest mõjuva põhjuseta loobuda. (2) Kui testaator on testamenditäitjaks nimetanud pärija või annakusaaja ja see isik on pärandi või annaku vastu võtnud, ei või ta testamenditäitja ülesande täitmisest keelduda, kui testamendis ei ole määratud teisiti. (3) Testamenditäitja ülesande vastuvõtmiseks ja sellest loobumiseks tuleb teha notarile avaldus, mille notar tõestab. Notar võib määrata testamenditäitja ülesande vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla pikem kui üks kuu. Kui isik ei ole notari poolt määratud tähtaja jooksul avaldust esitanud, loetakse, et ta on testamenditäitja ülesandest loobunud. (4) Kui isik testamenditäitja ülesandest või selle vastuvõtmisest loobub või kui testaator on testamendis jätnud testamenditäitja isiku kindlaks määramata, kuid testamendist nähtub tema tahe testamenditäitja määramise kohta, määrab notar testamenditäitjaks advokaadi või muu isiku, kes nõustub testamenditäitja ülesandeid täitma. Testamenditäitjat määrates kuulab notar ära pärijate ja annakusaajate arvamuse. Advokaadil ei ole õigust kaaluka põhjuseta testamenditäitja ülesande vastuvõtmisest keelduda. § 81. Testamenditäitja õigused ja kohustused (1) Testamenditäitja täidab seadusest tulenevaid ülesandeid, kui testamendist ei tulene teisiti. (2) Testamenditäitja võib testamendis antud ülesannetest huvitatud isikute nõusolekul kõrvale kalduda, kui see on testaatori viimse tahte täitmise huvides. Kui huvitatud isikud ülesannetest kõrvalekaldumisega ei nõustu, lahendab vaidluse testamenditäitja nõudel kohus. (3) Kuni pärandi vastuvõtmiseni pärija poolt on testamenditäitja kohustatud täitma käesoleva seaduse § 112 lõikes 3 nimetatud pärandi hooldaja kohustusi või taotlema pärandvara valitsemist. (4) Testamenditäitja on kohustatud täitma annakud, sihtkäsundid, sihtmäärangud ja muud testamendist või pärimislepingust tulenevad kohustused. (5) Testamenditäitja on kohustatud oma ülesannete täitmiseks vajalikku pärandvara heaperemehelikult valitsema ja tagama selle säilimise. (6) Testamenditäitja on kohustatud võtma pärandvara hulka kuuluva eseme oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast, kui see on testamenditäitja ülesannete täitmiseks vajalik. (7) Testamenditäitjal on õigus võtta pärandi suhtes kohustusi ja käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, kui see on testamenditäitja ülesannete täitmiseks vajalik. (8) Kui pärandaja on teinud korraldusi pärandvara jagamise kohta, on testamenditäitja kohustatud pärandvara pärijate vahel käesoleva seaduse §-de 152–161 kohaselt jagama. (9) Testamenditäitja ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses on testamenditäitjal õigus esindada pärijat või annakusaajat. § 82. Pärandi üleandmine pärijale (1) Testamenditäitja peab pärijale välja andma pärandvara hulka kuuluvad esemed, mis on tema valduses ja mida ta ei vaja oma kohustuste täitmiseks. (2) Kui testamenditäitja ei pea testaatori korraldust täitma isiklikult, võib ta selle täitmist nõuda pärijalt. § 83. Testamenditäitja vastutus (1) Testamenditäitja vastutab oma kohustuste rikkumisega pärijale või annakusaajale süüliselt tekitatud kahju eest. (2) Kui testaator on määranud mitu testamenditäitjat, kuid ei ole ülesandeid nende vahel jaganud, täidavad testamenditäitjad oma ülesandeid ühiselt ja vastutavad solidaarselt. Üksikult tegutseda on neil lubatud möödapääsmatu vajaduse korral. Testamenditäitjad vastutavad solidaarselt ka siis, kui nad on ülesanded omavahel ära jaganud. (3) Kui mõni testamenditäitja oma ülesandeid ei täida või täita ei saa, jätkavad teised testamenditäitjad testamendi täitmist. § 84. Testamendi täitmise kulutused ja testamenditäitja tasu (1) Vajalikud kulutused, mida testamenditäitja on oma kohustuste täitmiseks teinud, hüvitatakse pärandi arvel. (2) Testamenditäitja võib nõuda oma tegevuse eest mõistlikku tasu, kui testamendist ei tulene teisiti. Kui testamenditäitja on pärija või annakusaaja, tuleb tasu määramisel arvestada pärandiosa või annaku väärtust, kui testaator ei ole määranud teisiti. (3) Kui pärijad, annakusaajad ja testamenditäitja ei jõua tasu suuruses kokkuleppele, määrab testamenditäitja nõudel tasu suuruse kohus. § 85. Testamenditäitja aruanne (1) Testamenditäitja on kohustatud oma tegevusest pärijatele ja annakusaajatele aru andma. (2) Testamenditäitja on kohustatud viivitamata pärast oma ülesande vastuvõtmist esitama pärijale nimekirja pärandi esemetest, mida ta vajab oma kohustuste täitmiseks. § 86. Testamenditäitja ülesandest vabastamine Kui testamenditäitja on oma kohustusi oluliselt rikkunud, võib kohus ta pärija, annakusaaja või muu pärandist huvitatud isiku nõudel testamenditäitja ülesandest vabastada. § 87. Testamenditäitja tunnistus (1) Testamenditäitja soovil tõestab notar testamenditäitja tunnistuse. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] (2) Testamenditäitja tunnistuses tuleb märkida, millised on testamenditäitja õigused pärandvara valitsemisel ja käsutamisel ning pärandvara suhtes kohustuste võtmisel. (3) [Kehtetu - RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] 9. jaotis Testamendi tühistamine § 88. Testamendi tühistamise õigus (1) Testaator võib testamendi või mõne selle osa igal ajal tühistada hilisema testamendi või pärimislepinguga. (2) Notariaalse testamendi võib testaator tühistada notariaalse või koduse testamendiga või pärimislepinguga. Koduse testamendi võib testaator tühistada notariaalse või koduse testamendiga või testamendi hävitamisega või pärimislepinguga. (3) Kui testaator on tühistanud ainult testamendi mõne osa, jääb testament muus osas kehtima. (4) Varem tehtud testament kaotab hilisema testamendi või pärimislepinguga kehtivuse niivõrd, kuivõrd ta on hilisema testamendi või pärimislepinguga vastuolus. (5) Kui testaator on testamendi tühistanud, ei jõustu tühistatule eelnenud testamendid, kui tühistavast testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. (6) Kui testaator on notariaalse testamendi koduse testamendiga tühistanud või seda muutnud ja kodune testament on kaotanud käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud korras kehtivuse, kehtib notariaalne testament. (7) Kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates. 10. jaotis Abikaasade vastastikune testament § 89. Abikaasade vastastikuse testamendi mõiste (1) Abikaasade vastastikune testament on testament, mille abikaasad teevad ühiselt ning milles nad nimetavad teineteist vastastikku pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. (2) Abikaasade vastastikuses testamendis sõltub ühe abikaasa tehtud korralduse kehtivus teise abikaasa tehtud korralduse kehtivusest, kui võib eeldada, et ühe abikaasa korraldust ei oleks tehtud teise abikaasa korralduseta. Kui abikaasad on teinud vastastikku teineteise kasuks korraldusi või määranud, kellele läheb üle üleelanud abikaasa pärand või muu vastastikuse testamendi alusel saadu, eeldatakse, et korraldust ei oleks tehtud teise abikaasa korralduseta. (3) Abikaasade vastastikune testament tehakse notariaalselt tõestatud vormis. § 90. Abikaasade vastastikune testament kolmanda isiku kasuks (1) Abikaasad võivad abikaasade vastastikuses testamendis, millega nad on teineteist vastastikku ainupärijaks nimetanud, määrata, kellele läheb üleelanud abikaasa pärand üle tema surma korral. (2) Kui abikaasade vastastikuses testamendis on määratud, et üleelanud abikaasa surma korral läheb tema pärand üle kolmandale isikule, ei ole üleelanud abikaasal, kes on pärandi vastu võtnud, õigust seda abikaasade vastastikuse testamendi korraldust muuta ega oma surma korraks teistsuguseid korraldusi teha. (3) Kui abikaasade vastastikuses testamendis ei ole määratud, et pärand peab üle minema kolmandale isikule varem surnud abikaasa surma päeval olnud koosseisus, läheb pärand kolmandale isikule üle üleelanud abikaasa surma päeval olnud koosseisus. (4) Kui testamendi kohaselt peab pärand üle minema kolmandale isikule varem surnud abikaasa surma päeval olnud koosseisus, on üleelanud abikaasal pärandi kasutamisel ja käsutamisel samad õigused kui eelpärijal. § 91. Ühine annak abikaasade vastastikuses testamendis Kui abikaasad on vastastikuses testamendis, millega nad on teineteise vastastikku ainupärijaks nimetanud, määranud ühiselt kolmandale isikule annaku, tekib annaku täitmise nõue pärast üleelanud abikaasa surma, kui testamendist ei tulene teisiti. § 92. Iseseisev annak abikaasade vastastikuses testamendis Kui abikaasad on vastastikuses testamendis määranud annaku varast, mis ei ole vajalik käesoleva seaduse § 89 lõikes 2 nimetatud korralduste täitmiseks, loetakse see iseseisvaks annakuks, mille on kohustatud täitma üleelanud abikaasa. § 93. Abikaasade vastastikuse testamendi tühistamine (1) Abikaasade vastastikuses testamendis sisalduva, käesoleva seaduse § 89 lõikes 2 nimetatud korralduse võib mõlema abikaasa eluajal kumbki abikaasa ühepoolselt tühistada. Testament, millega tühistatakse esimeses lauses nimetatud korraldus, peab olema notariaalselt tõestatud. Korraldus loetakse tühistatuks, kui teine abikaasa on kätte saanud notariaalses korras edastatud teate korralduse tühistamise kohta. [RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 19.10.2013] (2) Pärast abikaasa surma saab teine abikaasa käesoleva seaduse § 89 lõikes 2 nimetatud korralduse tühistada üksnes juhul, kui ta loobub pärandist, mis talle vastastikuse testamendi alusel määrati. (3) Kui abikaasad on vastastikuses testamendis määranud isiku, kellele läheb üle üleelanud abikaasa pärand või muu vastastikuse testamendi alusel saadu, ja see isik on pärandaja, tema abikaasa või pärandaja alaneja või üleneja sugulase vastu toime pannud kuriteo või on tahtlikult ja oluliselt rikkunud oma seadusest tulenevat pärandaja ülalpidamise kohustust, saab üleelanud abikaasa omapoolse korralduse tühistada ka pärast vastastikuse testamendi alusel saadu vastuvõtmist. § 94. Abikaasade vastastikuse testamendi kehtetus (1) Abikaasade vastastikune testament muutub kehtetuks, kui: 1) abielu lahutati või on lõppenud enne pärandaja surma; 2) pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks oma kirjaliku nõusoleku; 3) pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ning oli esitanud kohtule sellekohase nõude. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui saab eeldada pärandaja teistsugust tahet. 4. peatükk PÄRIMISLEPING § 95. Pärimislepingu mõiste (1) Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. (2) Kokkulepe, millega on ette nähtud pärimislepingu pooleks oleva isiku kohustus, mis on pärandi, annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu saamise või pärimisest loobumise aluseks, ei ole pärimislepingu osa ja sellele ei kohaldata pärimislepingu kohta sätestatut. (3) Pärimislepingu, samuti selle muutmise või lõpetamise kokkuleppe sõlmib pärandaja isiklikult. Pärimislepingu saab pärandajana sõlmida üksnes teovõimeline isik. (4) Pärimislepingus sisalduvatele ühepoolsetele või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata korraldustele kohaldatakse testamendi kohta sätestatut. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud korralduse saab tühistada ka pärimislepingus, millega tühistatakse lepingujärgne korraldus. Kui pärimisleping lõpetatakse lepingust taganemisega või uue pärimislepinguga, kaotab ühepoolne korraldus kehtivuse. § 96. Pärimislepingu poolte õigused (1) Pärimislepinguga ei või kitsendada pärandaja õigust vallata, kasutada ja käsutada oma vara. (2) Lepingujärgne pärija või annakusaaja ei omanda pärimislepingu alusel pärandaja eluajal õigusi pärandaja varale. (3) Kui pärandaja on teinud kingituse eesmärgiga tekitada kahju lepingujärgsele pärijale või annakusaajale, võib lepingujärgne pärija või annakusaaja ühe aasta jooksul pärandi avanemisest arvates nõuda kinkelepingu kehtetuks tunnistamist ja kingisaajalt kingi väljaandmist alusetu rikastumise sätete kohaselt. § 97. Annak pärimislepingus (1) Pärimislepinguga määratud annaku täitmisele kohaldatakse testamendiga määratud annaku täitmise kohta sätestatut. (2) Abikaasade või registreeritud elukaaslaste vahel sõlmitud pärimislepinguga pärandaja abikaasale, registreeritud elukaaslasele või kolmandale isikule annaku määramine muutub kehtetuks, kui: [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 1) abielu on lõppenud enne pärandaja surma; 1^1) kooseluleping on lõpetatud enne pärandaja surma; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 2) pärandaja oli enne oma surma taotlenud abielu lahutamist või andnud abielu lahutamiseks oma kirjaliku nõusoleku; 2^1) pärandaja oli enne oma surma teinud kooselulepingu lõpetamiseks notariaalselt tõestatud tahteavalduse või esitanud selleks kohtule hagi; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 3) pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ning oli esitanud sellekohase hagi; 4) pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma kooselulepingu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud kohtule selleks hagi. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui saab eeldada pärandaja teistsugust tahet. (4) Kui pärandaja on pärimislepinguga annakuks määratud eseme hävitanud, seda kahjustanud või muutnud muul viisil selle üleandmise võimatuks eesmärgiga tekitada kahju lepingujärgsele annakusaajale, on annakusaajal õigus annakuna saada rahasumma, mis vastab eseme väärtusele. § 98. Pärimisleping pärimisest loobumise kohta (1) Kui pärandaja seadusjärgne pärija on pärandajaga sõlmitud lepinguga loobunud oma seadusjärgsest pärimisõigusest, on pärima õigustatud isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Pärimisest loobunul ei ole sundosa saamise õigust. (2) Lepinguga võib loobuda ka õigusest sundosale. (3) Kui pärija loobub oma seadusjärgsest pärimisõigusest teise isiku kasuks, kehtib loobumine üksnes juhul, kui isik, kelle kasuks loobuti, saab pärijaks, kui lepinguga ei ole määratud teisiti. (4) Kui pärandaja alaneja sugulane loobub seadusjärgsest pärimisõigusest, loetakse, et loobutud on pärandaja teiste alanejate sugulaste, pärandaja abikaasa ja registreeritud elukaaslase kasuks, kui lepinguga ei ole määratud teisiti. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] § 99. Lepinguga pärimisest loobunu alanejate sugulaste pärimisõigus Kui pärandaja alaneja või külgjoones sugulane on lepinguga pärimisest loobunud, ei päri loobunu alanejad sugulased, kui lepinguga ei ole määratud teisiti. § 100. Pärimislepingu vorm Pärimisleping sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis. § 101. Kolmas isik pärimislepingus (1) Kui kolmas isik, kes on pärimislepinguga määratud pärijaks või annaku saajaks, pärandist loobub või pärandit või annakut vastu ei võta, kaotab leping selles osas kehtivuse. (2) Pärimislepingu pooled võivad lepingut muuta või selle lõpetada kolmanda isiku nõusolekuta. (3) Abikaasade või registreeritud elukaaslaste vahel sõlmitud pärimislepingule, millega nad on nimetanud teineteise vastastikku ainupärijaks ja milles on määratud, kellele läheb üle üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslase pärand või muu pärimislepingu alusel saadu, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 90 sätestatut. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] § 102. Pärimislepingu tühistamine (1) Pärimislepingu või selles sisalduva korralduse võib lepingupoolte eluajal tühistada lepingu sõlminud isikute vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või uue pärimislepinguga. (2) Kui pärimislepingu sõlmimisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse pärimislepingu tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma pärimislepingu tühistamist nõuda ka isik, kes oleks õigustatud pärima pärimislepingu või selles sisalduva korralduse kehtetuse korral. (3) Pärimislepingu tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Pärimislepingu tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates. § 103. Pärimislepingust taganemine (1) Pärandaja võib pärimislepingust taganeda, kui: 1) taganemisõigus on pärimislepinguga kokku lepitud; 2) õigustatud isik on pärandaja, tema abikaasa, registreeritud elukaaslase või pärandaja alaneja või üleneja sugulase vastu toime pannud kuriteo; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 3) teine lepingupool rikub tahtlikult oma seadusest tulenevat pärandaja ülalpidamise kohustust; 4) pärimisleping on sõlmitud, pidades silmas käesoleva seaduse § 95 lõikes 2 nimetatud pärimislepingu pooleks oleva isiku kohustust, mis seisneb pärandajale tema eluajal korduvate kohustuste täitmises, eelkõige ülalpidamise tagamises, ning kohustatud isik rikub kohustust tahtlikult ja oluliselt. (2) Pärimislepingust taganemine toimub teisele lepingupoolele notariaalselt tõestatud avalduse tegemisega. Kui pärandaja on piiratud teovõimega, ei vaja ta taganemiseks seadusliku esindaja nõusolekut. (3) Kui pärimislepingus on käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 nimetatud korraldusi teinud mõlemad lepingupooled (edaspidi vastastikune pärimisleping), muutub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul ühe lepingupoole taganemisel kogu leping kehtetuks, välja arvatud juhul, kui pärimislepingust ei tulene teisiti. (4) Vastastikuse pärimislepingu korral lõpeb taganemisõigus teise lepingupoole surmaga. Pärast lepingupoole surma võib teine pärimislepingu pool oma korralduse ühepoolselt tühistada üksnes juhul, kui ta loobub talle pärimislepinguga eraldatust. 5. peatükk SUNDOSA § 104. Sundosa pärimine (1) Kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa. (1^1) Registreeritud elukaaslasel, kelle suhtes oli pärandajal surma hetkel kehtiv ülalpidamiskohustus, on õigus nõuda pärijalt sundosa käesolevas peatükis sätestatud eeldustel ja korras. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (2) Pärandaja vanemad ja kaugemad alanejad sugulased ei ole sundosa nõudmiseks õigustatud, kui alaneja sugulane, kes välistaks nad seadusjärgse pärimise korral, saab nõuda sundosa või võtab talle pärandatu vastu. (3) Kui testamendi või pärimislepinguga on isikule määratud sundosa, ei loeta seda kahtluse korral pärijaks nimetamiseks. (4) Sundosa nõue tekib pärandi avanemisega. Nõue on pärandatav ja üleantav. (5) Sundosa nõue on suunatud raha maksmisele käesoleva seaduse §-s 105 sätestatud suuruses. § 105. Sundosa suurus (1) Sundosa on pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad. Isikuid, kes on lepinguga pärimisest loobunud, sundosa suuruse väljaselgitamisel arvesse ei võeta. (2) Kui sundosa nõudmiseks õigustatud isikule on pärandatud pärandiosa, mis on väiksem kui sundosa, siis võib ta nõuda kaaspärijatelt sundosana puuduolevat osa. (3) Kui mitmest pärijast on ühel sundosa saamise õigus, siis võib ta pärast pärandi jagamist keelduda mõne teise sundosa saamiseks õigustatu nõude rahuldamisest niivõrd, et talle jääks tema sundosa. Puudujääva osa eest vastutavad ülejäänud pärijad. (4) Kui sundosa saamiseks õigustatud isikule on määratud annak, on tal sundosanõue üksnes juhul, kui ta loobub annakust. Kui annaku väärtus on väiksem kui sundosa, võib isik nõuda pärijatelt sundosa ulatuses, mille ta annakuna sai vähem, kui ta sundosana oleks saanud. § 106. Pärandi väärtus (1) Sundosa suuruse kindlakstegemisel võetakse aluseks pärandi hulka kuuluv vara pärandi avanemise päeva seisuga. (2) Sundosa määramisel arvestatakse pärandina ka eelpärandit, abikaasa ja registreeritud elukaaslase eelosa ja pärandaja poolt teistele isikutele sundosa vähendamise eesmärgil viimase kolme aasta jooksul enne pärandaja surma tehtud kingitusi. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (3) Sundosa määramisel ei arvestata pärandina pärandaja matmiskulusid, pärandvara nimekirja koostamise ja pärandvara hindamise kulusid ning pärandaja ülalpidamisel olnud isikute ühe kuu ülalpidamise kulusid. (4) Sundosa määramisel ei arvestata pärandina õigusi ja kohustusi, mis sõltuvad edasilükkavast tingimusest. Õigused ja kohustused, mis sõltuvad äramuutvast tingimusest, võetakse arvesse mittetingimuslikena. Tingimuse saabumisel tehakse muutunud õiguslikule olukorrale vastav tasaarvestus. (5) Kui pärandaja on teinud kolmandale isikule kingituse eesmärgiga tekitada kahju sundosa nõudmiseks õigustatule, võib sundosa nõudmiseks õigustatu ühe aasta jooksul pärandi avanemisest arvates nõuda sundosa täiendamist summa võrra, mille võrra sundosa suureneks, kui kingitud ese loetaks pärandi hulka kuuluvaks. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõuet ei rahuldata, kui kingituse tegemisest on möödunud kümme aastat. Kui kingitus on tehtud pärandaja abikaasale või registreeritud elukaaslasele, ei alga tähtaeg enne abielu või registreeritud kooselu lõppemist. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (7) Kui pärija ise on õigustatud nõudma sundosa, võib ta keelduda sundosa täiendamisest sel määral, et talle jääks tema oma sundosa, kaasa arvatud see, mis kuuluks talle sundosa täiendusena. § 107. Sundosa koormatised (1) Kui pärijaks nimetatud sundosa saamiseks õigustatud isiku õigusi on piiratud järelpärija või testamenditäitja määramisega või kui teda on koormatud sihtkäsundiga, ei kehti piirang või koormatis juhul, kui talle pärandatud pärandiosa on väiksem kui pool talle seadusjärgs …