Maaparandusseadus

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 31.12.2025, 5 Maaparandusseadus Vastu võetud 16.05.2018 RT I, 31.05.2018, 3 jõustumine 01.01.2019 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 10.06.2020 - RT I, 01.07.2020, 1 - 01.01.2021; seaduse tekstis asendatud sõna „Põllumajandusamet” sõnadega „Põllumajandus- ja Toiduamet” vastavas käändes. 13.04.2022 - RT I, 05.05.2022, 1 - 01.02.2023 09.11.2022 - RT I, 23.11.2022, 2 - 01.01.2023 22.02.2023 - RT I, 17.03.2023, 3 - 01.04.2023 20.06.2023 - RT I, 30.06.2023, 1 - 01.07.2023; Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 7 alusel asendatud sõna „Maaeluministeerium” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium” vastavas käändes. 19.11.2024 - RT I, 04.12.2024, 1 - 01.01.2025; tekstis asendatud tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduamet” tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet” vastavas käändes. 11.12.2024 - RT I, 30.12.2024, 1 - 01.01.2025 17.12.2025 - RT I, 31.12.2025, 2 - 01.01.2026 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse maaparandussüsteemi projekteerimise ja ehitamise ning maaparandushoiu nõuded, maaparandusühistu asutamise ja tegutsemise alused ja kord, riikliku ja haldusjärelevalve teostamise alused ja ulatus ning vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 2. Maaparandus () Maaparandus käesoleva seaduse tähenduses on maa kuivendamine ja niisutamine ning maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine, samuti agromelioratiivse, kultuurtehnilise ja muu maaparandushoiutöö tegemine maatulundusmaa sihtotstarbega maa (edaspidi maatulundusmaa) viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks. § 3. Maaparandussüsteem (1) Maaparandussüsteem on maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 tähenduses. (2) Maaparandussüsteemi liigid on: 1) kuivendussüsteem; 2) niisutussüsteem; 3) veerežiimi kahepoolse reguleerimise süsteem. (3) Kuivendussüsteem on maaparandussüsteem, mille reguleerivast võrgust voolab liigvesi otse või maaparandussüsteemi eesvoolu (edaspidi eesvool) kaudu suublasse või riigi poolt korras hoitavasse ühiseesvoolu. (4) Suubla käesoleva seaduse tähenduses on veekogu, mis ei ole eesvool. Suubla võib olla ka maapõue osa ja pinnavorm, kui liigvee juhtimine veekogusse ei ole võimalik või põhjustab majanduslikult ülemääraseid kulutusi. (5) Niisutussüsteem on maaparandussüsteem, mille kaudu ammutatakse, sealhulgas pumbatakse, vesi veekogust või põhjaveekihist ja jaotatakse niisutatavale maatulundusmaale. (6) Veerežiimi kahepoolse reguleerimise süsteem on maaparandussüsteem, mille reguleeriv võrk võimaldab maatulundusmaad nii kuivendada kui ka niisutada. (7) Maaparandusehitis on maaparandussüsteemi osa, mis võetakse kasutusele ühekorraga. (8) Maaparandussüsteemi maa-ala on maa-ala, mis on kuivendatud või niisutatud või mille veerežiim on kahepoolselt reguleeritud maaparandussüsteemi toimimise tulemusena. § 4. Maaparandussüsteemi rajatised (1) Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk (edaspidi reguleeriv võrk) on eelkõige maatulundusmaal paiknev veejuhe või veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks (edaspidi kuivendusvõrk) või vee jaotamiseks (edaspidi niisutusvõrk) või ühine võrk nii liigvee vastuvõtmiseks kui ka vee jaotamiseks (veerežiimi kahepoolse reguleerimise võrk). (2) Reguleeriva võrgu osa võib paikneda ka muu sihtotstarbega maal, kui see on vajalik maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu või selle osa toimimiseks. (3) Eesvool on kuivendusvõrgust voolava liigvee ärajuhtimiseks või niisutusvõrgu veehaardesse vee juurdevooluks rajatud veejuhe või loodusliku veekogu reguleeritud lõik, mille veeseisust või toruveejuhtme läbilaskevõimest sõltub maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. (4) Eesvoolu liigid on: 1) avatud eesvool – vooluveekogu, nagu jõgi, oja, kanal või kraav, sealhulgas peakraav; 2) kollektoreesvool. (5) Ühiseesvool on eesvool, mille veeseisust või toruveejuhtme läbilaskevõimest sõltub mitme omaniku kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. (6) Veejuhe käesoleva seaduse tähenduses on kraav, kanal, dreen, kollektor, niisutusvee toru või muu maaparandussüsteemi kuuluv vee juhtimiseks vajalik rajatis. (7) Maaparandussüsteemi teenindav tee on maaparandushoiutöö tegemiseks vajalik metsa- ja eratee, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. (8) Keskkonnakaitseks vajalik rajatis käesoleva seaduse tähenduses on keskkonnakaitsenõuete täitmiseks, eelkõige maatulundusmaa kasutamisest tuleneva hajukoormuse leviku ohu minimeerimiseks ja eesvoolu võimalikult suure isepuhastusvõime tagamiseks vajalik rajatis. § 5. Maaparandussüsteemi nõuded (1) Reguleeriv võrk peab tagama maaviljeluseks sobiva mulla veerežiimi. (2) Eesvool peab tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku. (3) Avatud eesvool peab olema võimalikult suure isepuhastusvõimega. (4) Maaparandussüsteem peab minimeerima hajukoormuse leviku ohu. (5) Maaparandussüsteem peab olema ohutu. (6) Maaparandusehitise projekteerimise ja ehitamise ning maaparandushoiu suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud maaparandussüsteemi projekteerimise ja ehitamise ning maaparandushoiu nõudeid. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõude täitmiseks projekteeritakse ja ehitatakse hajukoormuse leviku ohtu minimeeriv rajatis selliselt, et nõue oleks täidetud kogu maaparandussüsteemi maa-alal. (8) Maaparandussüsteemi eesmärgipäraseks toimimiseks vajaliku hoone (edaspidi maaparandussüsteemi hoone) suhtes kohaldatakse ehitusseadustiku §-s 11 sätestatud nõudeid. § 6. Menetluse üldnõuded (1) Käesolevas seaduses ettenähtud menetluse kohta kehtestatud sätteid kohaldatakse nii maaparandussüsteemi kui ka maaparandusehitise suhtes. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud taotlus, maaparanduse uurimistöö tulemus, maaparanduse ehitusprojekt (edaspidi ka ehitusprojekt) ja muu käesoleva seaduse alusel ettenähtud dokument või teade esitatakse Maa- ja Ruumiametile elektrooniliselt e-teenuse keskkonna kaudu. Kui nimetatud dokumentide või teadete esitamine elektrooniliselt e-teenuse keskkonna kaudu ei ole võimalik, esitatakse need Maa- ja Ruumiametile muul asjakohasel viisil. § 7. Ehitusloa andmise erisus () Kui ehitusseadustiku §-s 5 nimetatud ehitusprojektiga kavandatava ehitise ehitamine tingib maaparandussüsteemi ehitamise, siis kohaldatakse maaparandussüsteemi ehitamisele käesolevas seaduses sätestatut. 2. peatükk Maaparandussüsteemi ehitamise nõuded § 8. Maaparandussüsteemi ehitamine (1) Maaparandussüsteemi ehitamine on maaparandussüsteemi kuuluva rajatise rajamine, hoone püstitamine või nende rekonstrueerimine ning nende tegevuste käigus kultuurtehnilise ja agromelioratiivse töö tegemine. (2) Maaparandussüsteemi rekonstrueerimine on olemasoleva maaparandussüsteemi plaanilahenduse, kuivendus- või niisutusviisi või ehitise konstruktsiooni oluline muutmine, sealhulgas avatud eesvoolu asendamine kollektoreesvooluga, või ehitise tehnoloogiline ümberseadistamine. (3) Kultuurtehnilised tööd on: 1) puittaimestiku ja kändude eemaldamine; 2) kivide koristamine; 3) maapinna tasandamine ja planeerimine; 4) muu selline tegevus. (4) Agromelioratiivsed tööd on: 1) happelise mulla lupjamine; 2) pinnase sügavkobestamine; 3) künnialuse pinnasekihi kobestamine; 4) vesivagude rajamine; 5) muu selline tegevus. § 9. Maaparandussüsteemi ehitamise nõuded (1) Maaparandussüsteem ehitatakse maaparandussüsteemi ehitusloa (edaspidi ka ehitusluba) alusel, järgides maaparandussüsteemi ehitusprojekti ja maaparandussüsteemi ehitamise nõudeid ning ehitusseadustiku §-des 7‒10 sätestatud põhimõtteid. (2) Maaparandussüsteemi ehitamiseks kasutatavad ehitustooted peavad vastama ehitusseadustiku § 12 lõikes 4 sätestatud nõuetele. (3) Põllumajandusmaale maaparandussüsteemi ehitamise korral rakendatakse mulla ja mullaviljakuse säilitamiseks järgmisi tehnoloogiaid: 1) mulla eemaldamine ehitise alla jäävalt alalt; 2) pinnase laialiajamise korral mulla eelnev eemaldamine laialiajamise alalt ja selle hilisem tagasipaigaldamine, kui mulda katva pinnasekihi paksus on esialgsete arvestuste kohaselt üle kümne sentimeetri; 3) maaparandussüsteemi ehitamise tõttu tihenenud mulla kobestamine. (4) Muld käesoleva seaduse tähenduses on mulla huumushorisont. (5) Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 10. Ehitamise dokumenteerimine (1) Maaparandussüsteemi ehitamise dokumenteerib ehitaja. (2) Maaparandussüsteemi ehitusdokumendid on: 1) ehitustööde päevik; 2) kaetud tööde akt; 3) ehitusmaterjalide ja -toodete nõuetekohasust tõendavad dokumendid; 4) teostusjoonis ja maaparandussüsteemi märkimisandmed; 5) muud ehitamist kirjeldavad dokumendid. (3) Ehitusdokumentidest peab nähtuma ehitamise eest vastutanud isik. (4) Ehitusdokumendid antakse üle Maa- ja Ruumiametile. Eelistada tuleb dokumentide elektroonilist üleandmist. (5) Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 11. Maaparanduse väikesüsteemi ehitamise nõuded (1) Maaparanduse väikesüsteem (edaspidi väikesüsteem) ehitatakse väikesüsteemi ehitusloa alusel, järgides väikesüsteemi ehitamise kava (edaspidi ehituskava) ja maaparandussüsteemi ehitamise nõudeid. (2) Väikesüsteem on maaparandussüsteem, mis paikneb ühel kinnisasjal või ühe omaniku mitmel kinnisasjal ja mille maa-ala suurus ei ületa 50 hektarit. § 12. Maaparandussüsteemi projekteerimistingimuste taotlemine (1) Maaparandussüsteemi ehitusprojekti koostamiseks taotletakse Maa- ja Ruumiametilt maaparandussüsteemi projekteerimistingimusi (edaspidi projekteerimistingimused). (2) Projekteerimistingimuste taotluses märgitakse eelkõige: 1) taotleja nimi, isiku- või registrikood, isikukoodi puudumise korral sünniaeg, kontaktandmed, taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri; 2) juriidilise isiku esindaja nimi ja esindamise alus; 3) ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed, sealhulgas katastritunnus; 4) kavandatav kuivendus- või niisutusviis; 5) kavandatav maakasutusviis; 6) kavandatava maaparandussüsteemi asukoht, maa-ala pindala ja eesvoolu pikkus ning teenindava tee pikkus; 7) muud vajalikud andmed. § 13. Projekteerimistingimuste andmine (1) Maa- ja Ruumiamet kontrollib projekteerimistingimuste taotluse saamisel taotluse nõuetekohasust ja kavandatava maaparandussüsteemi ehitamise teostatavust. Kui projekteerimistingimuste andmine on ilmselgelt võimatu, jätab Maa- ja Ruumiamet taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega taotlejale. (2) Maa- ja Ruumiamet koostab projekteerimistingimuste eelnõu, korraldab selle kohta arvamuste kogumise ja eelnõu kooskõlastamise. (3) Projekteerimistingimustega määratakse: 1) kavandatava maaparandussüsteemi asukoht, maa-ala pindala ja eesvoolu pikkus ning teenindava tee pikkus; 2) kavandatav kuivendus- või niisutusviis; 3) kavandatav maakasutusviis; 4) maaparanduse uurimistöö tegemise vajadus maaparandussüsteemi ehitusprojekti koostamiseks või maaparandussüsteemi ehitamiseks; 5) selle kinnisasja andmed, kuhu maaparanduse uurimistöö tegemist ja maaparandussüsteemi kavandatakse; 6) projekteerimistööde loetelu; 7) maaparanduse uurimistöö ja projekteerimise eritingimused; 8) ehitusprojekti ekspertiisi tegemise vajadus; 9) asutused või isikud, kellega ehitusprojekt tuleb kooskõlastada. (4) Kui taotletakse projekteerimistingimusi uue maaparandusehitise ehitamiseks, mis kuulub sellisesse maaparandussüsteemi, mille hoiuks on asutatud käesoleva seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud maaparandusühistu (edaspidi maaparandusühistu), teavitatakse kinnisasja omanikku kohustusest kuuluda pärast maaparandusehitise valmimist maaparandusühistusse. (5) Maa- ja Ruumiamet esitab projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral: 1) kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega; 2) arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada. (6) Maa- ja Ruumiamet kaasab menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral taotluses märgitud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. (7) Projekteerimistingimuste eelnõu loetakse kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks, kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kooskõlastus või arvamus ei ole laekunud kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud pikem tähtaeg või tähtaja pikendamist on põhjendatult taotletud. (8) Kui projekteerimistingimuste eelnõu kohta esitatakse kooskõlastamise või arvamuse avaldamise käigus märkusi, võtab Maa- ja Ruumiamet need asjakohaselt arvesse või põhjendab arvestamata jätmist. (9) Maa- ja Ruumiamet teeb projekteerimistingimuste andmise otsuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. § 14. Projekteerimistingimuste andmisest keeldumine (1) Maa- ja Ruumiamet keeldub projekteerimistingimuste andmisest, kui: 1) kavandatav maaparandussüsteem ei vasta nõuetele; 2) on algatatud planeering ja sellega seoses on kehtestatud ajutine ehituskeeld; 3) käesoleva seaduse § 13 lõike 5 punktis 1 nimetatud asutus on seadusele tuginedes jätnud projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamata või kui ehitise kaitsevööndit põhjustava teise ehitise omanik ei anna nõusolekut kalduda kõrvale kaitsevööndis kehtivatest piirangutest ning projekteerimistingimuste eelnõu ei ole võimalik muuta selliselt, et see vastaks kooskõlastuse tingimustele või ehitise kaitsevööndis kehtivatele piirangutele; 4) projekteerimistingimuste taotlusega kavandatav ehitamine ei vasta õigusaktist või maaparandussüsteemi asukohast tulenevatele avalik-õiguslikele kitsendustele; 5) projekteerimistingimuste alusel kavandatav maaparandussüsteem võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi; 6) projekteerimistingimuste taotleja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad projekteerimistingimuste andmise otsustamist. (2) Maa- ja Ruumiamet teeb projekteerimistingimuste andmisest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. § 15. Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamine (1) Maa- ja Ruumiamet tunnistab projekteerimistingimused kehtetuks, kui: 1) kinnisasjale, kuhu maaparandussüsteemi kavandatakse, on kehtestatud ehituskeeld või piirangud, mis välistavad maaparandussüsteemi ehitamise; 2) projekteerimistingimuste andmise aluseks olnud andmed on muutunud määral, mis välistab maaparandussüsteemi ehitamise; 3) projekteerimistingimuste taotleja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid projekteerimistingimuste andmise otsustamist. (2) Maa- ja Ruumiamet tunnistab projekteerimistingimused kehtetuks kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates. § 16. Maaparandussüsteemi ehitusprojekt (1) Maaparandussüsteemi ehitusprojekt on maaparandussüsteemi ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb maaparandussüsteemi ehitamise eesmärki avavast seletuskirjast, tehnilistest joonistest, tööde mahtu ja tehnilisi arvutusi kajastavatest ja vajaduse korral ehituskulude arvestust sisaldavatest dokumentidest, maaparandussüsteemi hooldusjuhendist ning muudest asjakohastest dokumentidest. (2) Ehitusprojekt peab vastama: 1) maaparandussüsteemi projekteerimistingimustele; 2) maaparanduse uurimistöö tulemustele; 3) maaparandussüsteemi projekteerimisnormidele ja ehitusprojekti nõuetele. (3) Ehitusprojekt peab võimaldama: 1) ehitada nõuetekohase maaparandussüsteemi; 2) kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile; 3) kontrollida maaparandussüsteemi nõuetekohasust; 4) kasutada ja hooldada selle alusel ehitatud maaparandussüsteemi. (4) Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid ja ehitusprojekti nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 17. Maaparanduse uurimistöö (1) Maaparanduse uurimistöö eesmärk on saada lähteandmeid ehitusprojekti koostamiseks ja maaparandussüsteemi ehitamiseks. Maaparanduse uurimistöö tehakse, kui see on ette nähtud projekteerimistingimustes või kui selleks tekib vajadus projekteerimise käigus. (2) Maaparanduse uurimistöö tehakse mahus, mis tagab ehitusprojekti koostamiseks ja maaparandussüsteemi ehitamiseks vajalike andmete usaldusväärsuse. (3) Kui projekteerimise käigus selgub, et tehtud maaparanduse uurimistöö on ebapiisav või vastuoluline, korraldab projekteerija lisauurimistöö tegemise. (4) Maaparanduse uurimistöö teinud isik esitab selle tulemused Maa- ja Ruumiametile 30 päeva jooksul uurimistöö lõpetamisest arvates. (5) Maaparanduse uurimistöö nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 18. Maaparandussüsteemi ehitusprojekti ekspertiis (1) Ehitusprojekti ekspertiis on ehitusprojekti vastavuse hindamine: 1) maaparandussüsteemi projekteerimistingimustele; 2) maaparanduse uurimistöö tulemustele; 3) maaparandussüsteemi projekteerimisnormidele ja ehitusprojekti nõuetele; 4) maaparandussüsteemi nõuetele. (2) Ehitusprojekti ekspertiis tehakse, kui: 1) see on ette nähtud projekteerimistingimustes; 2) seda nõuab käesoleva seaduse § 13 lõike 5 punktis 1 nimetatud kooskõlastaja; 3) seda nõuab projekteerimistingimuste taotleja; 4) Maa- ja Ruumiametil on põhjendatud kahtlus ehitusprojekti nõuetekohasuse suhtes. (3) Ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kulud kannab ehitusprojekti tellija. (4) Ehitusprojektile ei või ekspertiisi teha sama ehitusprojekti koostanud või seda kontrollinud isik või muu ehitusprojekti koostajaga seotud isik. Ekspertiisi tegija ei tohi olla nimetatud isikutega seotud määral, mis tekitab kahtlusi tema erapooletuses. (5) Ehitusprojekti ekspertiisi nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 19. Õigus viibida kinnisasjal () Maaparanduse uurimistöö tegemiseks, ehitusprojekti koostamiseks ja maaparandussüsteemi või ehitusprojekti ekspertiisiga seotud toimingu tegemiseks on maaparandusalal tegutseval ettevõtjal õigus viibida ning teha vajalikke toiminguid kinnisasjal, kuhu ehitatakse või kavandatakse ehitada maaparandussüsteem, ning kinnisasjal, mida kavandatav maaparandussüsteem võib mõjutada või mis võib mõjutada kavandatavat maaparandussüsteemi (edaspidi naaberkinnisasi), teatades sellest mõistliku aja jooksul ette. § 20. Õigus liigvett ära juhtida (1) Kinnisasja omanik peab taluma oma kinnisasjale teist kinnisasja teeniva eesvoolu ehitamist ja selle paiknemist seal, kui teise kinnisasja koosseisu kuuluvat maatulundusmaad ei ole ilma eesvooluta võimalik sihipäraselt kasutada või kui selle ehitamine teise kohta põhjustab ülemääraseid kulutusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib nõuda kinnisasja koormamist reaalservituudiga. (3) Reaalservituudi täpsem sisu, eesvoolu asukoht ja eesvoolu talumise tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral eesvoolu asukoha ja eesvoolu talumise tasu kohus. (4) Eesvoolu asukoha määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. (5) Maa sihipärane kasutamine käesoleva seaduse tähenduses on maatulundusmaa selline kasutamine, mida võimaldaks selle perspektiivne boniteet. § 21. Maaparandussüsteemi ehitusluba (1) Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitusloale märgitud kinnisasjale ehitusprojektile vastava maaparandussüsteemi. (2) Ehitusluba kehtib seitse aastat, kusjuures ehitamisega peab alustama kahe aasta jooksul ehitusloa kehtima hakkamisest arvates. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. (3) Ehitamise alustamise päevaks loetakse ehitusprojektile vastavate tööde tegemise esimene päev. (4) Käesoleva seaduse § 50 lõikes 5, § 51 lõikes 7 ja § 53 lõikes 4 sätestatud juhul kehtib ehitusluba Maa- ja Ruumiameti kooskõlastuses määratud maaparandussüsteemi rekonstrueerimise lõpetamise tähtpäevani. § 22. Maaparandussüsteemi ehitusloa taotlemine (1) Ehitusloa saamiseks esitatakse Maa- ja Ruumiametile kolme aasta jooksul projekteerimistingimuste saamisest arvates järgmised dokumendid: 1) taotlus; 2) ehitusprojekt; 3) ekspertiisiakt, kui ehitusprojekti nõuetekohasuse kontrollimiseks on tehtud ekspertiis; 4) muud asjakohased dokumendid. (2) Ehitusloa taotluses märgitakse järgmised andmed: 1) käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktides 1‒5 nimetatud andmed; 2) kavandatava maaparandussüsteemi asukoht ja kood ning maaparandusehitise kood ja nimetus; 3) kavandatava maaparandussüsteemi maa-ala pindala ja eesvoolu pikkus; 4) kavandatava maaparandussüsteemi teenindava tee klass, pikkus ja olemasolu korral nimetus; 5) kavandatava kaitsetammi pikkus ja pumbajaamade arv; 6) kavandatavad keskkonnakaitseks vajalikud rajatised ja nende arv; 7) ehitusprojekti koostanud ning uurimistöö ja ehitusprojekti ekspertiisi teinud isikute andmed; 8) andmed riigilõivu tasumise kohta; 9) muud vajalikud andmed. (3) Maa- ja Ruumiamet kontrollib ehitusloa taotluse saamisel selle nõuetekohasust. Kui ehitusloa andmine on ilmselgelt võimatu, jätab Maa- ja Ruumiamet taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega taotlejale. (4) Maa- ja Ruumiamet koostab ehitusloa eelnõu ja esitab selle: 1) kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega; 2) kooskõlastamiseks Keskkonnaametile, kui ehitusloa eelnõu käsitleb eesvoolu, mis kattub looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluva veekoguga; 3) arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada. (5) Maa- ja Ruumiamet kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral taotluses märgitud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. (6) Ehitusloa eelnõu loetakse kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kooskõlastus või arvamus ei ole laekunud kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud pikem tähtaeg või tähtaja pikendamist on põhjendatult taotletud. § 23. Maaparandussüsteemi ehitusloa andmine ja ehitusloa andmisest keeldumine (1) Ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige projekteerimistingimustele ning maaparandussüsteemi ja selle ehitamise nõuetele. (2) Ehitusloale kantakse järgmised andmed: 1) taotletud loa liik, taotluse number ja kuupäev; 2) käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktides 3–5 ja § 22 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud andmed. (3) Maa- ja Ruumiamet keeldub ehitusloa andmisest, kui: 1) ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele; 2) on algatatud planeering ja sellega seoses on kehtestatud ajutine ehituskeeld; 3) ehitusloa taotlusega kavandatav ehitamine ei vasta õigusaktist või maaparandussüsteemi asukohast tulenevatele avalik-õiguslikele kitsendustele; 4) ehitusprojekt ei ole kooskõlas maaparanduse uurimistöö tulemustega, maaparanduse uurimistöö on tegemata või see ei vasta nõuetele; 5) ehitusprojekt ei vasta maaparandussüsteemi projekteerimisnormidele ega ehitusprojekti nõuetele; 6) ehitusprojekti on koostanud isik, kes ei ole esitanud majandustegevusteadet käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks; 7) ehitusprojekti ei ole koostanud või kontrollinud käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud vastutav spetsialist maaparandussüsteemi projekteerimise või maaparanduse ekspertiisi alal; 8) käesoleva seaduse § 22 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asutus on jätnud ehitusloa eelnõu põhjendatud juhul kooskõlastamata või kui ehitise kaitsevööndit põhjustava teise ehitise omanik ei anna nõusolekut kalduda kõrvale kaitsevööndis kehtivatest piirangutest ning ehitusloa eelnõu ei ole võimalik muuta selliselt, et see vastaks kooskõlastuse tingimustele või ehitise kaitsevööndis kehtivatele piirangutele; 9) oluline keskkonnamõju on hindamata, kuigi keskkonnamõju hindamine on ette nähtud, või kui ehitusloa alusel ehitatava maaparandussüsteemiga kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada; 10) projekteerimistingimuste väljaandmisest on möödunud üle kolme aasta; 11) taotleja on taotluses esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad ehitusloa andmise otsustamist. (4) Maa- ja Ruumiamet teeb ehitusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. Ehitusloa andmisest teavitatakse asjaomast kohaliku omavalitsuse üksust. § 24. Maaparandussüsteemi ehitusloa kehtetuks tunnistamine (1) Maa- ja Ruumiamet tunnistab ehitusloa kehtetuks, kui: 1) ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et ehitatav maaparandussüsteem on ohtlik inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale; 2) ehitusloa taotleja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid ehitusloa andmise otsustamist; 3) ehitamist ei ole alustatud käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud aja jooksul; 4) kinnisasja omanik, kelle kinnisasjal paikneb maaparandussüsteem või selle osa, on esitanud sellekohase taotluse ja teisel isikul puudub ehitusloa kehtivuse vastu õigustatud huvi. (2) Maa- ja Ruumiamet võib ehitusloa kehtetuks tunnistada, kui: 1) kinnisasja omanik, kelle kinnisasjal paikneb maaparandussüsteem või selle osa, on käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras tehtud ettekirjutuse jätnud korduvalt täitmata; 2) maaparandussüsteem või selle ehitamine ei vasta ehitusprojektile või maaparandussüsteemi või selle ehitamise nõuetele. (3) Maa- ja Ruumiamet tunnistab ehitusloa kehtetuks kümne päeva jooksul ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates. § 25. Väikesüsteemi ehitusluba (1) Väikesüsteemi ehitusluba annab õiguse ehitada loale märgitud kinnisasjale ehituskavale vastava väikesüsteemi. (2) Ehituskava koosneb seletuskirjast ja sobivas mõõtkavas plaanist. (3) Ehituskava plaanile märgitakse järgmised andmed: 1) mõõtkava; 2) põhja-lõuna suund; 3) kasutatud leppemärgid; 4) asjakohane situatsioon; 5) kava koostaja andmed; 6) suubla ja kavandatava väikesüsteemi suubumiskohas suubla põhja kõrgusarv; 7) kavandatava väikesüsteemi maa-ala piir; 8) kavandatav eesvool ja muud väikesüsteemi ehitised; 9) vee voolusuund kavandatava väikesüsteemi eesvoolus ja kuivenduskraavides. (4) Ehituskava seletuskirjas kajastatakse kavandatava väikesüsteemi: 1) ehitamise eesmärk; 2) kuivendus- või niisutusviis; 3) maakasutusviis. (5) Väikesüsteemi ehitusluba kehtib kolm aastat. (6) Kui väikesüsteemi ehitamisega on alustatud, on Maa- ja Ruumiametil õigus väikesüsteemi omaniku põhjendatud taotluse korral pikendada ehitusloa kehtivust kahe aasta võrra. § 26. Väikesüsteemi ehitusloa taotlemine ning selle andmine ja andmisest keeldumine (1) Väikesüsteemi ehitusloa saamiseks esitatakse Maa- ja Ruumiametile käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktides 1‒5 ja § 22 lõike 2 punktides 2‒6, 8 ja 9 nimetatud ning ehituskava koostaja andmeid sisaldav väikesüsteemi ehitusloa taotlus ja ehituskava. (2) Maa- ja Ruumiamet kontrollib väikesüsteemi ehitusloa taotluse saamisel selle nõuetekohasust. Kui väikesüsteemi ehitusloa andmine on ilmselgelt võimatu, jätab Maa- ja Ruumiamet taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega taotlejale. (3) Maa- ja Ruumiamet koostab väikesüsteemi ehitusloa eelnõu ja esitab selle vajaduse korral: 1) kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega; 2) arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle huve kavandatav väikesüsteem või selle ehitamine võib mõjutada. (4) Väikesüsteemi ehitusloale kantakse käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktides 3–5, § 22 lõike 2 punktides 2–6 ning § 23 lõike 2 punktis 1 nimetatud andmed. (5) Maa- ja Ruumiamet keeldub väikesüsteemi ehitusloa andmisest, kui: 1) kavandatavat väikesüsteemi ei ole tehniliselt võimalik rajada; 2) väikesüsteemi, välja arvatud kraavkuivendusega väikesüsteem, ehituskava on koostanud isik, kes ei vasta käesoleva seaduse § 36 lõigetes 2‒4 sätestatud vastutavale spetsialistile esitatud nõuetele; [RT I, 31.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] 3) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud väikesüsteemi ehitusloa eelnõu põhjendatud juhul kooskõlastamata või kui ehitise kaitsevööndit põhjustava teise ehitise omanik ei anna nõusolekut kalduda kõrvale kaitsevööndis kehtivatest piirangutest ning eelnõu ei ole võimalik muuta selliselt, et see vastaks kooskõlastuse tingimustele või ehitise kaitsevööndis kehtivatele piirangutele; 4) oluline keskkonnamõju on hindamata, kuigi keskkonnamõju hindamine on ette nähtud, või kui väikesüsteemi ehitusloa alusel ehitatava väikesüsteemiga kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada. (6) Maa- ja Ruumiamet teeb väikesüsteemi ehitusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. Väikesüsteemi ehitusloa andmisest teavitatakse asjaomast kohaliku omavalitsuse üksust. § 27. Väikesüsteemi ehitusloa kehtetuks tunnistamine (1) Maa- ja Ruumiamet tunnistab väikesüsteemi ehitusloa kehtetuks, kui: 1) väikesüsteemi ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehituskava muudetakse selliselt, et ehitatav väikesüsteem on ohtlik inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale; 2) väikesüsteemi ehitusloa taotleja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid väikesüsteemi ehitusloa andmise otsustamist; 3) väikesüsteemi omanik on esitanud sellekohase taotluse. (2) Maa- ja Ruumiamet võib väikesüsteemi ehitusloa kehtetuks tunnistada, kui: 1) väikesüsteemi omanik on käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras tehtud ettekirjutuse jätnud korduvalt täitmata; 2) väikesüsteem või selle ehitamine ei vasta ehituskavale või maaparandussüsteemi või selle ehitamise nõuetele. § 28. Loa menetlemise erisus maaparandussüsteemi rekonstrueerimise korral (1) Kui käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud kooskõlastamise käigus selgub, et kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, avalikult kasutatava tee või avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu või -rajatise kavandamise korral tuleb maaparandussüsteem rekonstrueerida, tagab maaparandussüsteemi nõuetekohase rekonstrueerimise ja kasutusele võtmise nimetatud teed, tehnovõrku või -rajatist ehitada sooviv isik, esitades sealhulgas vajalikud taotlused ja muud dokumendid Maa- ja Ruumiametile. (2) Maa- ja Ruumiamet kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kelle kinnisasjale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tee, tehnovõrgu või -rajatise ehitamist kavandatakse. (3) Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise kulud kannab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teed, tehnovõrku või -rajatist ehitav isik. § 29. Maaparandussüsteemi omaniku kohustused maaparandussüsteemi ehitamise korral (1) Maaparandussüsteemi omanik: 1) tagab ehitamiseks vajalike lubade olemasolu; 2) esitab Maa- ja Ruumiametile hiljemalt kolm päeva enne maaparandussüsteemi või väikesüsteemi ehitamise algust ehitamise alustamise teatise, millest selgub tööde alustamise päev, maaparandussüsteemi ehitaja nimi ja omanikujärelevalve tegija ning vastutava spetsialisti nimi; 3) tagab maaparandussüsteemi ehitamise ehitusloa alusel ja ehitusprojekti kohaselt; 4) tagab väikesüsteemi ehitamise väikesüsteemi ehitusloa alusel ja ehituskava kohaselt; 5) tagab maaparandussüsteemi ehitamise korral nõuetekohase omanikujärelevalve tegemise; 6) taotleb Maa- ja Ruumiametilt pärast maaparandussüsteemi valmimist selle kasutusloa või pärast väikesüsteemi valmimist selle kasutusloa; 7) tagab vajaduse korral maaparanduse uurimistöö tegemise; 8) lammutab või likvideerib maaparandussüsteemi, kui kehtetuks tunnistatud ehitusloa alusel ehitatav maaparandussüsteem on ohtlik inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale; 9) täidab muid käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. (2) Maaparandussüsteemi omanik käesoleva seaduse tähenduses on kinnisasja omanik, kelle kinnisasi paikneb maaparandussüsteemi maa-alal või kelle kinnisasjal paikneb maaparandussüsteemi hoone või rajatis. (3) Maa-alale, millel paikneb maaparandussüsteem, avalikult kasutatava tee või avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu või -rajatise ehitamise korral või avalikust huvist tingitud põhjusel maaparandussüsteemi lisavee juhtimise korral on maaparandussüsteemi omanikul kohustus taluda maaparandussüsteemi uuendamist või rekonstrueerimist. § 30. Omanikujärelevalve (1) Omanikujärelevalve eesmärk on tagada maaparandussüsteemi ehitamine käesolevas seaduses sätestatud nõuete kohaselt. (2) Omanikujärelevalvet ei tohi teha ettevõtja, kes maaparandussüsteemi ehitab, on koostanud selle maaparandussüsteemi ehitusprojekti või on teinud nimetatud ehitusprojektile ekspertiisi. Omanikujärelevalve tegija ei tohi olla ehitajaga seotud määral, mis tekitab kahtlusi tema erapooletuses. (3) Omanikujärelevalve tegijal on õigus nõuda, et projekteerija viiks ehitusprojekti vastavusse ehitusprojekti nõuetega. (4) Omanikujärelevalve tegijal on õigus maaparandussüsteemi ehitajalt nõuda: 1) kasutatavate ehitusmaterjalide ja -toodete vastavustunnistusi ja muid asjakohaseid dokumente ning nõuetele mittevastavate ehitusmaterjalide ja -toodete asendamist; 2) nõuetele mittevastava töö ümbertegemist; 3) ehitamise peatamist maaparandussüsteemi ja maaparandussüsteemi ehitamise nõuete olulise rikkumise või avariiohu tekkimise korral; 4) ehitamise nõuetekohast ja õigeaegset dokumenteerimist. (5) Omanikujärelevalve tegija teavitab viivitamata Maa- ja Ruumiametit projekteerijale käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõude või ehitajale lõike 4 punktis 3 sätestatud nõude esitamisest. (6) Omanikujärelevalve kestab maaparandussüsteemi ehitamise alustamisest kuni maaparandussüsteemi valmimiseni. (7) Omanikujärelevalve tegemise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (8) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata väikesüsteemi ehitamise suhtes. § 31. Maaparandussüsteemi kasutusluba ja väikesüsteemi kasutusluba (1) Maa- ja Ruumiamet annab maaparandussüsteemile kasutusloa, kui valminud maaparandussüsteem on ehitatud käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud nõudeid järgides ning vastab maaparandussüsteemi nõuetele. (2) Maa- ja Ruumiamet annab väikesüsteemile kasutusloa, kui valminud väikesüsteem on ehitatud väikesüsteemi ehitusloa alusel ehituskava kohaselt ning vastab maaparandussüsteemi nõuetele. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kasutusluba on tähtajatu. (4) Maa- ja Ruumiamet tunnistab maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi kasutusloa kehtetuks käesoleva seaduse § 51 lõikes 4 ja § 54 lõikes 1 sätestatud maaparandussüsteemi või väikesüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise korral. (5) Maaparandussüsteemi kasutusloa ja väikesüsteemi kasutusloa ning nende taotluste sisu nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 32. Maaparandussüsteemi kasutusloa taotlemine ja selle andmine (1) Maaparandussüsteemi kasutusloa taotlus ja käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud dokumendid ning olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisiakt esitatakse Maa- ja Ruumiametile 90 päeva jooksul maaparandussüsteemi valmimisest arvates. (2) Maaparandussüsteemi kasutusloa taotluses märgitakse järgmised andmed: 1) käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud andmed; 2) kuivendus- või niisutusviis; 3) maakasutusviis; 4) maaparandussüsteemi asukoht ja kood ning maaparandusehitise kood ja nimetus; 5) maaparandussüsteemi tehnilised andmed maaparandusehitiste kaupa; 6) projekteerija, ehitaja ja omanikujärelevalve tegija andmed. (3) Maa- ja Ruumiamet kontrollib maaparandussüsteemi kasutusloa taotluse saamisel selle nõuetekohasust. Kui maaparandussüsteemi kasutusloa andmine on ilmselgelt võimatu, jätab Maa- ja Ruumiamet taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega taotlejale. (4) Maa- ja Ruumiamet kontrollib valminud maaparandussüsteemi vastavust maaparandussüsteemi nõuetele. (5) Maa- ja Ruumiamet teeb maaparandussüsteemi kasutusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. Maaparandussüsteemi kasutusloa andmisest teavitatakse asjaomast kohaliku omavalitsuse üksust. (6) Kui ilmastikutingimused ei võimalda Maa- ja Ruumiametil maaparandussüsteemi kohapeal kontrollida, pikeneb otsuse tegemine ajani, millal kontrollimine kohapeal on võimalik. (7) Maaparandussüsteemi kasutusloale kantakse käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 3 ja § 23 lõike 2 punktis 1 ning käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–5 nimetatud andmed. (8) Kui kasutusluba antakse sellise maaparandussüsteemi kuuluva maaparandusehitise kohta, mille hoiuks on asutatud maaparandusühistu, saadab Maa- ja Ruumiamet maaparandussüsteemi kasutusloa ärakirja asjaomasele maaparandusühistule. § 33. Väikesüsteemi kasutusloa taotlemine ja selle andmine (1) Väikesüsteemi kasutusloa taotlus ja käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud dokumendid esitatakse Maa- ja Ruumiametile kümne päeva jooksul väikesüsteemi valmimisest arvates. (2) Väikesüsteemi kasutusloa taotluses märgitakse käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktides 1‒3 ja § 32 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud andmed ning ehituskava koostaja, ehitaja ja teostusjoonise koostaja andmed. (3) Maa- ja Ruumiamet kontrollib väikesüsteemi kasutusloa taotluse saamisel selle nõuetekohasust. Kui väikesüsteemi kasutusloa andmine on ilmselgelt võimatu, jätab Maa- ja Ruumiamet taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega taotlejale. (4) Maa- ja Ruumiamet kontrollib valminud väikesüsteemi vastavust maaparandussüsteemi nõuetele. (5) Maa- ja Ruumiamet teeb väikesüsteemi kasutusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. Väikesüsteemi kasutusloa andmisest teavitatakse asjaomast kohaliku omavalitsuse üksust. (6) Kui ilmastikutingimused ei võimalda Maa- ja Ruumiametil väikesüsteemi kohapeal kontrollida, pikeneb otsuse tegemine ajani, millal kontrollimine kohapeal on võimalik. (7) Väikesüsteemi kasutusloale kantakse käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 3, § 23 lõike 2 punktis 1 ja § 32 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud andmed. (8) Väikesüsteemi teostusjoonise võib koostada käesoleva seaduse §-s 35 nimetatud ettevõtja, kes tegutseb maaparanduse uurimistöö, ekspertiisi või maaparandussüsteemi projekteerimise alal, või isik, kes vastab käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud nõuetele või kellel on maakorraldustööde tegevuslitsents. [RT I, 31.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] § 34. Maaparandussüsteemi kasutusloa ja väikesüsteemi kasutusloa andmisest keeldumine (1) Maa- ja Ruumiamet keeldub maaparandussüsteemi kasutusloa andmisest, kui: 1) maaparandussüsteem ei vasta nõuetele; 2) maaparandussüsteem ei vasta olulisel määral ehitusprojektile, on ohtlik inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale; 3) on algatatud ehitamise aluseks olnud ehitusloa kehtetuks tunnistamine. (2) Maa- ja Ruumiamet keeldub väikesüsteemi kasutusloa andmisest, kui: 1) väikesüsteem ei vasta nõuetele; 2) väikesüsteem ei vasta olulisel määral ehituskavale; 3) on algatatud ehitamise aluseks olnud väikesüsteemi ehitusloa kehtetuks tunnistamine. 3. peatükk Ettevõtjale esitatavad nõuded § 35. Teatamiskohustus (1) Ettevõtjal on lubatud tegutseda maaparandusalal, kui tal on vastavasisuline õigussuhe käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud vastutava spetsialistiga või kui füüsilisest isikust ettevõtja on ise vastutav spetsialist. (2) Majandustegevusteate peab maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse esitama järgmistel maaparandusaladel tegutsemiseks: 1) maaparanduse uurimistöö; 2) maaparandussüsteemi projekteerimine; 3) maaparanduse omanikujärelevalve; 4) maaparanduse ekspertiis; 5) maaparandusehitus. (3) Majandustegevusteates märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud maaparandusala, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud andmed ning ettevõtja vastutava spetsialisti kohta sama seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud andmed. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teatamiskohustust ei kohaldata väikesüsteemi ehitamise suhtes. Väikesüsteemi, välja arvatud kraavkuivendusega väikesüsteem, ehituskava võib koostada isik, kes vastab käesoleva seaduse § 36 lõigetes 2‒4 sätestatud vastutavale spetsialistile esitatud nõuetele. [RT I, 31.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (5) Maaparandussüsteemi teenindava tee võib ehitada ka ettevõtja, kellel on ehitusseadustiku alusel õigus ehitada avalikult kasutatavaid teid. (6) Majandustegevusteade on esitatud, kui maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris on käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud nõuetele vastava vastutava spetsialisti kinnitus oma õigussuhte kohta majandustegevusteate esitanud ettevõtjaga. (7) Vastutava spetsialisti ja ettevõtja vahelise õigussuhte katkemise korral on vastutaval isikul õigus kinnitusest loobuda. Kui vastutav spetsialist on kinnitusest loobunud, esitab ettevõtja Maa- ja Ruumiametile majandustegevuse üldandmete muutumise teate majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lõike 5 kohaselt. Kui kinnitusest loobunud vastutav spetsialist on asjaomasel maaparandusalal ettevõtja ainus vastutav spetsialist, loetakse, et ettevõtja ei ole sellel maaparandusalal tegutsemiseks teatamiskohustust täitnud. § 36. Vastutav spetsialist (1) Vastutav spetsialist on asjatundja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2‒4 sätestatud nõuetele ning kes teeb, kontrollib või juhib tööd oma pädevusega seonduval maaparandusalal ja vastutab selle eest. Maaparanduse omanikujärelevalve käigus tehtavad toimingud teeb vastutav spetsialist isiklikult. [RT I, 31.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (2) Isik võib tegutseda vastutava spetsialistina maaparanduse uurimistöö, maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse omanikujärelevalve ja maaparanduse ekspertiisi alal, kui tal on erialane kõrgharidus ja ta on töötanud asjaomasel maaparandusalal vähemalt kolm aastat. (3) Isik võib tegutseda vastutava spetsialistina maaparandusehituse alal, kui tal on vähemalt erialane keskeri- või kutsekeskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon ja ta on töötanud maaparandusehituse alal vähemalt kolm aastat. (4) Vastutava spetsialistina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Maa- ja Ruumiamet. (5) [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (6) [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (7) [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (8) Vastutav spetsialist täidab oma ülesandeid asjatundlikult ja töö eripärale vastava nõutava hoolsusega. Vastutav spetsialist ei või samal ajal tegutseda mitme ettevõtja vastutava spetsialistina ega olla vastutav spetsialist mitme maaparandussüsteemi uurimisel, projekteerimisel, ehitamisel, ehitamise omanikujärelevalve tegemisel või ekspertiisi tegemisel, kui tema töökoormus ei võimalda oma töökohustusi nõuetekohaselt täita. (9) [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] § 37. Maaparandusalal tegutseva ettevõtja kohustused (1) Ettevõtja, kes tegutseb maaparandusalal majandustegevuse raames, järgib oma tegevuses seadustest tulenevaid põhimõtteid ja nõudeid, sealhulgas: 1) järgib asjatundlikkuse põhimõtet, tagab, et tema vastutusel tegutseb asjakohase kvalifikatsiooniga isik, ja määrab ka vastutava spetsialisti, kes asjakohase projekti või objekti eest vastutab; 2) tagab, et tema vastutusel toimuv ja käesoleva seadusega reguleeritud tegevus dokumenteeritakse nõuetekohaselt, ning annab dokumendid ettenähtud korras üle pädevale asutusele; 3) täidab majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud nõudeid. 4) [kehtetu - RT I, 31.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (2) Ettevõtja vastutab tema heaks tegutseva isiku tegevuse eest, kui ettevõtja kasutab teda oma kohustuse täitmisel ja tema heaks tegutseva isiku tegevus seondub selle kohustuse täitmisega. 4. peatükk Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate register § 38. Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate register (1) Valdkonna eest vastutav minister asutab maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri, mis on kooskõlas avaliku teabe seadusega asutatud andmekogu. (2) Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri vastutav töötleja on Maa- ja Ruumiamet. Registri volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. [RT I, 31.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (4) Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri pidamise eesmärk on anda avalikkusele teavet maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate kohta ning võimaldada pidada arvestust ja teostada järelevalvet nende majandustegevuse üle. (5) Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri suhtes kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi. 5. peatükk Maaparandussüsteemide register § 39. Maaparandussüsteemide register (1) Vabariigi Valitsus asutab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul maaparandussüsteemide registri, mis on kooskõlas avaliku teabe seadusega asutatud andmekogu. (2) Maaparandussüsteemide registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Maaparandussüsteemide registri vastutav töötleja on Maa- ja Ruumiamet. Registri volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. [RT I, 31.12.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (4) Maaparandussüsteemide registri pidamise eesmärk on avaldada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate maaparandussüsteemide ning nendega seotud menetluste kohta ning võimaldada pidada arvestust ja teostada järelevalvet kõigi nende maaparandussüsteemide üle. (5) Käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud maaparandussüsteemide andmed kantakse maaparandussüsteemide registrisse ja maakatastri kitsendusi põhjustavate objektide kaardile (edaspidi kitsenduste kaart). § 40. Maaparandussüsteemide registri andmed (1) Maaparandussüsteemide registri andmed on: 1) maaparandussüsteemi andmed; 2) käesoleva seaduse § 3 lõikes 7 sätestatud maaparandusehitise andmed; 3) maaparandussüsteemi või selle ehitamisega seotud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg või juriidilise isiku ärinimi ja registrikood ning kontaktandmed; 4) maaparandussüsteemi või selle ehitamisega seonduvate taotluste, projekteerimistingimuste, teatiste, lubade, kasutusotstarbe lõppenuks lugemise, ettekirjutuste ja kooskõlastuste andmed. (2) Maaparandussüsteemi andmed on: 1) maaparandussüsteemi kood; 2) üldandmed; 3) asukoha andmed; 4) ehitusprojekti andmed; 5) ehitusprojekti koostamiseks tehtud maaparanduse uurimistöö andmed; 6) ehitusprojekti ekspertiisiakti andmed. (3) Maaparandusehitise andmed on: 1) maaparandusehitise nimetus; 2) maaparandusehitise kood; 3) tehnilised andmed; 4) esmase kasutuselevõtu aasta. (4) Maaparandussüsteemide registri põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete koosseisu. (5) Maaparandussüsteemide registri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. (6) Ehitamise alustamise teatisel on õiguslik tähendus. § 41. Maaparandussüsteemide registrisse andmete esitamine (1) Maa- ja Ruumiamet kannab temale esitatud andmed maaparandussüsteemide registrisse viie päeva jooksul andmete saamisest arvates. Maa- ja Ruumiametile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmed esitanud isik. (2) Maa- ja Ruumiameti otsusest või ettekirjutusest tulenevad registrisse kantavad andmed kantakse registrisse viie päeva jooksul otsuse tegemisest või ettekirjutuse jõustumisest arvates. § 42. Maaparandussüsteemide registri andmete avaldamine (1) Maaparandussüsteemide registri andmed on avalikud ja need avaldatakse Maa- ja Ruumiameti veebilehel, välja arvatud täidetud ettekirjutusega seotud andmed ja lõppenud kasutusotstarbega maaparandussüsteemi või -ehitise andmed. (2) Isikuandmete avaldamise suhtes kohaldatakse isikuandmete kaitse seaduse sätteid. § 43. Andmevahetus () Andmevahetus muude andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 43^9 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. 6. peatükk Maaparandushoid § 44. Maaparandushoid (1) Maaparandushoid on maaparandussüsteemi ja selle maa-ala hooldamine ja uuendamine, agromelioratiivse ja kultuurtehnilise töö tegemine (edaspidi maaparandushoiutöö) maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks ning maatulundusmaa viljelusväärtuse säilitamiseks ja suurendamiseks. Maaparandushoid hõlmab ka käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud nõuetest kinnipidamise. (2) Maaparandussüsteemi omanik ei tohi maaparandushoiutööd tehes takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega kahjustada keskkonnaseisundit, maaparandussüsteemi või selle toimimist. (3) Maaparandussüsteemi kahjustanud isik peab sellest viivitamata teavitama maaparandussüsteemi omanikku, Maa- ja Ruumiametit ja Keskkonnaametit ning kõrvaldama tekitatud kahjustuse. (4) Maaparandussüsteemi omanik või maaparandusühistu peab veeseaduse alusel kehtestatud õigusaktis määratud pinnaveekogumiga kattuva eesvoolu sängist maaparandushoiu käigus sette eemaldamisest teavitama Maa- ja Ruumiametit ja Keskkonnaametit vähemalt viis päeva enne töö alustamist. (4^1) Riigi poolt korras hoitavatel ühiseesvooludel, mis kattuvad pinnaveekogumiga veeseaduse tähenduses, kavandatavatest maaparandushoiutöödest peab Maa- ja Ruumiamet teavitama Keskkonnaametit vähemalt viis päeva enne tööde alustamist. [RT I, 17.03.2023, 3 - jõust. 01.04.2023] (5) Maaparandushoiutööde nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 45. Maaparandussüsteemi hooldamine () Maaparandussüsteemi hooldamine on maaparandussüsteemi ja selle maa-ala korrastamine, sealhulgas taimestiku eemaldamine, samuti eesvoolust ja kuivenduskraavist voolutakistuse, risu ning käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud mahus sette eemaldamine. § 46. Maaparandussüsteemi uuendamine (1) Maaparandussüsteemi uuendamine on selle iganenud või lagunenud osa uuega asendamine või täiendamine, eesvoolust ja kuivenduskraavist käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud mahus sette eemaldamine ning maaparandussüsteemi osa täiendamine maaparandussüsteemi üldparameetreid oluliselt muutmata. (2) Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu uuendamiseks koostatakse käesoleva seaduse § 16 lõike 4 alusel kehtestatud maaparandussüsteemi projekteerimisnormide kohaselt ühiseesvoolu uuendusprojekt. Uuendusprojekti koostamiseks tehtava maaparanduse uurimistöö suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud nõudeid. (3) Ühiseesvoolu uuendusprojekti võib koostada käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktides 2 ja 4 nimetatud maaparandusalal tegutsev ettevõtja. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud uuendusprojekt kooskõlastatakse Keskkonnaametiga, kui uuendustööna kavandatakse sette eemaldamist eesvoolust, mis kattub looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluva veekoguga. (5) Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu uuendusprojekti nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 47. Maaparandussüsteemi toimimise tagamine (1) Maaparandussüsteemis on keelatud takistada veevoolu ja paisutada vett, kui selleks puudub käesoleva seaduse § 50 kohane Maa- ja Ruumiameti luba või kooskõlastus. (2) Maaparandussüsteemis ei tohi olla ka looduslikku voolutakistust, sealhulgas koprapaisu. (3) Maaparandussüsteemi maa-alal on keelatud tekitada üleujutust. (4) Kuivendusvõrgu maa-alusesse torustikku (edaspidi drenaaž) on keelatud juhtida heit- ja sademevett ning muud vett, mis pärineb väljastpoolt drenaaži maa-ala, kui selleks puudub Maa- ja Ruumiameti luba. Kui heit- ja sademevee või muu vee juhtimiseks on vajalik muu luba, tuleb loa andmine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga. (5) Drenaaži maa-alal on keelatud immutada heitvett ja sinna on keelatud rajada istandust, kui selleks puudub Maa- ja Ruumiameti luba. Kui heitvee immutamiseks või istanduse rajamiseks on vajalik muu luba, tuleb loa andmine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga. (6) Drenaaži maa-ala maakasutus ei tohi kahjustada drenaaži. (7) Maa- ja Ruumiamet ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud tegevuse kavatsust ega anna nimetatud tegevuseks luba, kui kavandatava tegevusega kahjustatakse drenaaži või maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. (8) Poldrit peab kasutama vastavalt ehitusprojektis ettenähtud režiimile. Ehitusprojektis ettenähtud poldri kasutamise režiimi võib muuta üksnes Maa- ja Ruumiameti loal. (9) Maa- ja Ruumiamet ei anna luba poldri kasutamise režiimi muutmiseks, kui kavandatava tegevusega kahjustatakse oluliselt poldrit või selle nõuetekohast toimimist. (10) Maa- ja Ruumiamet otsustab kooskõlastamise, loa andmise või selle andmisest keeldumise kümne päeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates. (11) Maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutööd, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1‒5 sätestatud nõuetele. § 48. Eesvoolu kaitsevöönd (1) Eesvoolu kaitsevöönd on eesvoolualune ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks. (2) Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele. (3) Eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastatud. Kui muu ehitise ehitamine ei eelda ehitusloa olemasolu ega ehitusteatise esitamist, võib muu ehitise ehitada üksnes Maa- ja Ruumiameti loal. (4) Eesvoolu kaitsevööndis ei tohi rajada istandust, kui selleks puudub Maa- ja Ruumiameti luba. Kui istanduse rajamiseks on vajalik muu luba, tuleb selle andmine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga. (5) Maa- ja Ruumiamet ei kooskõlasta muu ehitise ehitamise või istanduse rajamise taotlust ega anna luba muu ehitise ehitamiseks või istanduse rajamiseks, kui kavandatav ehitis või istandus segab eesvoolu nõuetekohast toimimist ja eesvoolul nõuetekohase maaparandushoiutöö tegemist. (6) Avatud eesvoolu kaitsevööndis ei tohi harida maad lähemal kui üks meeter eesvoolu pervest. (7) Kollektoreesvoolu kaitsevööndis ei tohi maakasutus kahjustada kollektorit ega muud drenaaži. (8) Kollektoreesvoolu kaitsevööndis ei tohi teha lõhkamis-, puurimis-, kaeve- ega muud sellist tööd pinnases, kui selleks puudub Maa- ja Ruumiameti luba. Kui lõhkamis-, puurimis-, kaeve- ja muu sellise töö pinnases tegemiseks on vajalik muu luba, tuleb loa andmine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga. (9) Maa- ja Ruumiamet ei kooskõlasta kollektoreesvoolu kaitsevööndis lõhkamis-, puurimis-, kaeve- ega muu sellise töö pinnases tegemise taotlust ega anna luba nimetatud tegevusteks, kui kavandatud tegevusega kahjustatakse maaparandussüsteemi või selle nõuetekohast toimimist. (10) Maa- ja Ruumiamet otsustab kooskõlastamise, loa andmise või selle andmisest keeldumise kümne päeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates. (11) Lähtudes eesvoolu liigist ja eesvoolu valgala suurusest, kehtestab valdkonna eest vastutav minister eesvoolu kaitsevööndi ulatuse ja kaitsevööndis tegutsemise korra määrusega. (12) Andmed eesvoolu kaitsevööndi olemasolu, selle sisu ja ruumilise ulatuse kohta kantakse kitsenduste kaardile. § 49. Maaparandushoiu korraldus (1) Maaparandushoiu kohustus on: 1) maaparandussüsteemi omanikul; 2) maaparandusühistul ulatuses, mis on ette nähtud käesoleva seaduse § 73 kohases maaparandusühistu tegevuskavas. (2) Riik kui maaparandussüsteemi omanik korraldab maaparandushoidu riigi omandis oleval maal riigivara valitseja või selleks volitatud isiku kaudu. (3) Riik võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile selleks riigieelarvest eraldatud vahendite eest korras hoida ühiseesvoole, mille valgala pindala on suurem kui kümme ruutkilomeetrit. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] (4) Riigi poolt korras hoitaval ühiseesvoolul korraldatakse esmajoones suuremahulise maaparandushoiutöö tegemist, mis tagab nimetatud ühiseesvoolul liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku. (5) Riigi poolt korras hoitaval ühiseesvoolul väiksema voolutakistuse kõrvaldamise korraldab maaparandussüsteemi omanik. (6) Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu korrashoiuks võivad ühiseesvoolu uuendusprojekti koostaja ja maaparandushoiutöö tegija viibida kinnisasjal, millel paikneb maaparandussüsteem, kinnisasja omaniku või tema volitatud esindaja juuresolekul või nende juuresolekuta, kui kinnisasjal viibimise ja toimingute tegemise aeg on kinnisasja omaniku või tema volitatud esindajaga kokku lepitud, ning teha seal vajalikke toiminguid, sealhulgas kavandada või teha nimetatud kinnisasjal paikneval ühiseesvoolul maaparandushoiutööd. (7) Kinnisasja omanik kõrvaldab Maa- ja Ruumiameti nõudel ja näidatud ulatuses tema kinnisasjal paikneval riigi poolt korras hoitaval ühiseesvoolul maaparandushoiutööd segava piirdeaia ja muu takistuse. (8) Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu kaitsevööndis koprajahi või kopra väljapüügi korraldamiseks sõlmib Maa- ja Ruumiamet lepingu kinnisasja omanikuga, jahipiirkonna kasutamisõiguse luba omava isikuga või kinnisasja omaniku määratud isikuga. Kinnisasja omanikul on kohustus taluda koprajahti või kopra väljapüüki. (9) Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. § 50. Kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, muu ehitise ehitamine ja sellisel kinnisasjal veetaseme reguleerimine (1) Kui kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, kooskõlastab ehitusprojekti või ehitusteatise alusel ehitise kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsuse ehitus- või muu loa andja või ehitusteatise menetleja Maa- ja Ruumiametiga. (2) Eesvoolu kaitselõiguna käsitatakse kuivendussüsteemi suubla osa, mille veetaseme reguleerimine mõjutab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Kaitselõigu ulatus määratakse maaparandushoiukavas. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata väikesüsteemi suhtes. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muu ehitise ehitamine ning maaparandussüsteemi ja eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimine ei eelda ehitus- või muu loa olemasolu ega ehitusteatise esitamist, võib kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, ehitada muu ehitise või reguleerida seal maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaset üksnes Maa- ja Ruumiameti loal. (5) Maa- ja Ruumiamet kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja kavatsused või annab lõikes 4 nimetatud loa, kui kavandatava tegevusega ei takistata maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Vajaduse korral määrab Maa- ja Ruumiamet kooskõlastuse või loa kõrvaltingimused, mis tagavad kin …