Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 21.11.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 11.11.2025, 12 Pankrotiseadus1 Vastu võetud 22.01.2003 RT I 2003, 17, 95 jõustumine 01.01.2004 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 22.04.2004 - RT I 2004, 37, 255 - 01.05.2004 15.06.2005 - RT I 2005, 39, 308 - 01.01.2006 26.01.2006 - RT I 2006, 7, 42 - 04.02.2006 06.12.2006 - RT I 2006, 61, 456 - 01.01.2007 21.11.2007 - RT I 2007, 67, 413 - 28.12.2007 10.12.2008 - RT I 2008, 59, 330 - 01.01.2009 28.01.2009 - RT I 2009, 11, 67 - 01.05.2009 09.12.2009 - RT I 2009, 68, 463 - 01.01.2010 22.04.2010 - RT I 2010, 22, 108 - 01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.
- a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 28.10.2010 - RT I, 12.11.2010, 1 - 15.11.2010 17.11.2010 - RT I, 06.12.2010, 1 - 05.04.2011 17.02.2011 - RT I, 14.03.2011, 3 - 24.03.2011 09.06.2011 - RT I, 29.06.2011, 1 - 30.06.2011 05.12.2012 - RT I, 21.12.2012, 1 - 01.03.2013 11.12.2013 - RT I, 23.12.2013, 1 - 01.01.2014, osaliselt 01.01.2015 ja 01.01.2020 21.01.2014 - RT I, 31.01.2014, 6 - 01.02.2014, osaliselt 01.04.2014 ja 01.07.2014 19.02.2014 - RT I, 13.03.2014, 3 - 01.01.2018, osaliselt 23.03.2014 ja 01.01.2016 19.02.2014 - RT I, 13.03.2014, 4 - 01.07.2014, osaliselt 23.03.2014 16.04.2014 - RT I, 09.05.2014, 2 - 19.05.2014 04.06.2014 - RT I, 21.06.2014, 1 - 01.07.2014 11.06.2014 - RT I, 21.06.2014, 8 - 01.01.2015, osaliselt 01.07.2014 19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused. 09.12.2015 - RT I, 30.12.2015, 1 - 18.01.2016 07.06.2016 - RT I, 22.06.2016, 21 - 01.08.2016 07.06.2017 - RT I, 26.06.2017, 1 - 06.07.2017 18.04.2018 - RT I, 04.05.2018, 1 - 14.05.2018 09.05.2018 - RT I, 31.05.2018, 2 - 10.06.2018 13.02.2019 - RT I, 28.02.2019, 1 - 01.03.2019 20.02.2019 - RT I, 19.03.2019, 2 - 29.03.2019 21.02.2019 - RT I, 19.03.2019, 8 - 01.04.2019 20.04.2020 - RT I, 06.05.2020, 1 - 07.05.2020 09.12.2020 - RT I, 22.12.2020, 34 - 01.01.2021 15.12.2020 - RT I, 30.12.2020, 3 - 10.01.2021 16.12.2020 - RT I, 04.01.2021, 4 - 01.02.2021, osaliselt 05.01.2021 ja 01.01.2022 17.11.2021 - RT I, 30.11.2021, 1 - 10.12.2021 13.04.2022 - RT I, 05.05.2022, 1 - 01.02.2023 01.06.2022 - RT I, 20.06.2022, 1 - 01.07.2022 08.02.2023 - RT I, 01.03.2023, 3 - 11.03.2023 08.02.2023 - RT I, 01.03.2023, 1 - 01.05.2023 20.06.2023 - RT I, 06.07.2023, 6 - 01.01.2024 11.12.2024 - RT I, 30.12.2024, 1 - 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 15.10.2025 - RT I, 11.11.2025, 1 - 21.11.2025
- peatükk ÜLDSÄTTED §
- Pankroti mõiste
(1)Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. [RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]
(2)Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(3)Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(4)Võlgniku surma korral loetakse pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. Pärandvara maksejõuetuse hindamisel ei arvestata pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõudeid. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] §
- Pankrotimenetluse eesmärgid Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022] §
- Pankrotimenetlus
(1)Pankrotimenetlus toimub kohtu- ja kohtuvälise menetlusena.
(2)Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused vara tagasivõitmise üle ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine, nõuete tunnustamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(3)Pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõpetamiseni võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
(4)Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel teeb täitemenetluse seadustikus sätestatud toiminguid ajutine haldur või haldur, kellel on täituri õigused ja kohustused.
(5)Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamise otsustab kohus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses sätestatu kohaselt esitatud maksejõuetusavalduse alusel. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022] § 4. Kohtute pädevus ja kohtualluvus
(1)Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
(2)Füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusavaldus esitatakse kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 5 sätestatu kohaselt. Kui juriidilisest isikust võlgniku asukoht on Harju maakonnas, esitatakse pankrotiavaldus Harju Maakohtule. Muul juhul esitatakse juriidilisest isikust võlgniku pankrotiavaldus Tartu Maakohtule. Eeldatakse, et võlgniku asukohaks on üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht on mujal. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022] (2^1) Kui võlgnik sureb pärast maksejõuetusavalduse esitamist, jätkatakse tema pärandvara suhtes läbiviidavat pärandvara pankrotimenetlust kohtus, kuhu vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-le 5 esitati maksejõuetusavaldus. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022] (2^2) Võlgniku surma korral esitatakse pärandvara pankrotiavaldus tema pärandvara suhtes kohtule surnud võlgniku surmaaegse elukoha järgi. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(3)Kui võlgniku suhtes on esitatud mitu erinevat pankrotiavaldust, liidetakse need ühte menetlusse ja pankrotiavaldused vaatab läbi kohus, kellele pankrotiavaldus kõigepealt esitati.
(4)Kui seoses pankrotimenetlusega juriidilisest isikust võlgniku suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist ka selle juriidilise isiku kohustuste eest oma varaga vastutava osaniku või liikme suhtes, võib pankrotiavalduse esitada kohtule, kes vaatab läbi juriidilisest isikust võlgniku vastu esitatud pankrotiavaldust. [RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]
(5)Vaidlused nõuete, sealhulgas avalik-õiguslike nõuete tunnustamise üle pankrotimenetluses kuuluvad pankrotiasja menetleva maakohtu pädevusse. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] § 4^
- Määruste jõustumine () Määrus, millega pankrot välja kuulutatakse, on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus, millega pankrotiavaldus jäetakse rahuldamata, samuti määrus, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata või lõpetatakse menetlus, on kehtiv ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. [RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011] §
- Määruskaebus
(1)Pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(2)Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes siis, kui see on käesolevas seaduses ette nähtud. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
(3)Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
(4)Määruse peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 466 lõikes 3 sätestatule, kui ringkonnakohus ei otsusta, et tema määrus kuulub viivitamatule täitmisele. [RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011] § 6. Teate saatmise ja menetlusdokumentide kättetoimetamise erisused
(1)Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.
(2)Pankrotiasja menetlev kohus võib teate saatmise või menetlusdokumendi kättetoimetamise teha ülesandeks haldurile.
(3)Kohus võib lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks viie päeva möödumisel postitamisest saaja aadressil, isegi kui saadetis tagastatakse. Kohus võib määrata dokumendi kätte toimetatuks lugemiseks pikema tähtaja. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] § 7. Teate avaldamine
(1)Kui käesolevas seaduses on ette nähtud teate või menetlusdokumendi avaldamine, tuleb see avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(2)Teate või menetlusdokumendi võib avaldada väljavõttena.
(3)Pankrotiasja menetlev kohus võib avaldada teate või menetlusdokumendi mitmel korral. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. § 8. Pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja
(1)Pankrotivõlgnik (võlgnik) on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(2)Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline ja juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotivõlgnikuks ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(3)Pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) on isik, kellel on võlgniku vastu rahaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022] § 8^1. Pärandvara pankrotimenetlus
(1)Võlgniku surma korral viiakse pärandvara pankrotimenetlus läbi tema pärandvara suhtes.
(2)Võlgniku pärijat loetakse menetlusosaliseks nii pankrotiavalduse läbivaatamisel kui ka pärandvara pankrotimenetluses.
(3)Pärandvara pankrotimenetluses kohaldatakse võlgniku pärija suhtes käesolevas seaduses võlgniku kohta sätestatut ulatuses, milles sätestatu ei ole oma olemuselt lahutamatult seotud surnud võlgniku isiku või tema pärandvaraga.
(4)Võlgniku pärija suhtes ei rakendata pankrotiavalduse tagamise abinõusid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Võlgniku pärija suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 88, 89 ja 91 sätestatut.
(5)Lisaks käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud võlausaldajale on pärandvara pankrotimenetluses võlausaldajaks isik, kellel on pärandvara suhtes varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist ja mille puhul on kohustatud isikuks võlgniku pärija.
(6)Pärandvara pankrotimenetluse algatamisel ei loeta võlgniku ja tema pärija vahelisi õigusi ja kohustusi, mis saavad pärimisseaduse § 130 lõike 1 kohaselt pärijale üle minna, pärandi avanemise tagajärjel lõppenuks võlasuhte kokkulangemisega.
(7)Kui võlgnik sureb pärast tema suhtes esitatud maksejõuetusavaldust, käsitatakse seda avaldust pärandvara pankrotiavaldusena. Kui võlgnik sureb pärast tema suhtes pankroti väljakuulutamist, jätkatakse menetlust tema pärandvara suhtes läbiviidava pärandvara pankrotimenetlusena. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
(8)Kui pärandit ei ole vastu võetud, pärija ei ole teada või ei ole teada, kas ta pärandi vastu võtab, võib kohus määrata pärijale ajutise esindaja. Esindajat ei määrata, kui pärandvara valitseb hooldaja või testamenditäitja.
(9)Kui võlgnik sureb pärast tema suhtes esitatud maksejõuetusavaldust, esitab usaldusisik või pankrotihaldur vajaduse korral notarile avalduse pärimismenetluse algatamiseks. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
- peatükk AJUTISE HALDURI NIMETAMINE JA PANKROTI VÄLJAKUULUTAMINE [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
- jagu Ajutise halduri nimetamine [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] §
- Pankrotiavalduse esitaja
(1)Pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja.
(2)Võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
(3)Seaduses sätestatud juhtudel võib pankrotiavalduse esitada ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata isik. Sel juhul kohaldatakse sellele isikule vastavalt võlausaldaja kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. § 10. Võlausaldaja pankrotiavaldus
(1)Võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.
(2)Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil.
(3)Pankrotiavalduse võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud asjaoludel esitada võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–5 nimetatud asjaoludel võib võlausaldaja pankrotiavalduse esitada, sõltumata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks või mitte. (3^1) Kui pankrotiavaldust soovitakse esitada pärandvara suhtes, esitatakse pankrotihoiatus pärijale, testamenditäitjale või pärandi hooldajale. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(4)Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja peab esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta.
(5)Kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(6)Võlausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, kuigi ta teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju.
(7)Kui võlausaldaja soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda pankrotiavalduses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 05.01.2021] § 11. Deposiit ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks
(1)Kohus võib määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. [RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.07.2014] (1^1) Juriidilisest isikust võlgniku puhul on võlausaldajal, kes on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatule. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] (1^2) Kui pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alusel, on võlausaldajal õigus esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 nimetatud asjaoludel avaldus kohtule ja nõuda kohtule deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Isik, kelle suhtes avaldus esitatakse, peab vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja, eeldatakse, et isik, kelle vastu nõue esitati, ei ole oma kohustust õigeaegselt täitnud. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] (1^3) Kohus lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1^2 nimetatud avalduse käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud määrusega. Määruse peale võivad määruskaebuse esitada isik, kes tasus deposiidi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, ning isik, kellelt deposiidina tasutud summa välja mõisteti. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(2)Deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule. Kui käesoleva paragrahvi lõike 1^1 alusel mõisteti pankrotiavaldust esitama kohustatud isikult deposiit pankrotimenetluse kulude katteks välja ja isik nõude täitis, tagastatakse talle deposiidina tasutud summa. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] § 12. Võlausaldaja pankrotiavalduse kättetoimetamine võlgnikule
(1)Kohus, kellele võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduse, korraldab pankrotiavalduse kättetoimetamise võlgnikule. (1^1) Kui pankrotiavaldus on esitatud pärandvara suhtes, toimetatakse see kätte võlgniku pärijale, testamenditäitjale, pärandi hooldajale või käesoleva seaduse § 8^1 lõikes 8 nimetatud ajutisele esindajale. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(2)Pankrotiavalduse kättetoimetamise teates tuleb märkida tähtaeg, mille jooksul saab võlgnik võlausaldaja pankrotiavalduse kohta vastuväite esitada ja kohut teavitada sellest, kas ta soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil. Kui võlgnik kohut ei teavita, loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 05.01.2021] § 13. Võlgniku pankrotiavaldus ja võlanimekiri
(1)Võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse.
(2)Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] (2^1) Pärandvara pankrotimenetluses esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed pärandvara kohta. Kui on läbi viidud pärandi inventuur ja koostatud pärandvara nimekiri, lisatakse see pankrotiavaldusele. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(3)Seaduses võib sätestada võlgniku kohustuse esitada pankrotiavaldus.
(4)Juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik võib pankrotiavalduse esitada ka siis, kui tal ei ole õigust ühingut esindada või tal ei ole õigust ühingut üksinda esindada.
(5)Kui võlgnik soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda pankrotiavalduses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 05.01.2021] § 14. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
(1)Kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui: 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu; 2) võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust; 3) esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused; 4) võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib saneerimiskava. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
(2)Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. [RT I, 19.03.2019, 2 - jõust. 29.03.2019] § 15. Ajutise halduri nimetamine
(1)Võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab kohus kümne päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine otsustatakse eelistungil, otsustab kohus kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 05.01.2021]
(2)[Kehtetu - RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022] (2^1) Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja, võib kohus pärandvara väärtust arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada või lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui on läbi viidud pärandi inventuur ja koostatud pärandvara nimekiri, eeldatakse, et ajutist haldurit ei ole vaja määrata. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(3)Kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui: 1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; 2) nõue on pandiga täielikult tagatud; 3) võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 12 500 eurot, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 2500 eurot ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 1000 eurot, välja arvatud kui nimetatud nõuete suhtes on aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist tulemusteta toimunud täitemenetlus; [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud; 5) võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist; 6) võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks; 7) esinevad muud seaduses sätestatud alused.
(4)Kui on esitatud saneerimisavaldus, lükkab kohus ajutise halduri määramise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamise otsustamiseni. (4^1) Kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. [RT I, 04.05.2018, 1 - jõust. 14.05.2018]
(5)Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse.
(6)Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja.
(7)Kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] §
- Eelistung [Kehtetu - RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 05.01.2021] §
- Kohtu toimingud pankrotiasja ettevalmistamisel
(1)Ajutise halduri nimetamisel määrab kohus kohtuistungi aja pankrotiavalduse läbivaatamiseks, kui kohus peab seda vajalikuks või võlgnik, võlausaldaja või ajutine haldur seda taotleb. Kui kohus kohtuistungit ei määra, vaatab kohus pankrotiavalduse läbi kirjalikult ja määrab vajaduse korral käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud tähtaja. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 05.01.2021]
(2)Kohus võib avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate pankrotiavalduse läbivaatamise aja ja koha kohta.
(3)Ajutise halduri nimetamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise. Põhjendatud juhul võib kohus otsustada täitemenetluse või täitetoimingu jätkamise. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(4)Kuni pankroti väljakuulutamiseni hoiustatakse sissenõutud summad või vara realiseerimisest saadu kohtutäituri ametialasel kontol. Sissenõudjale väljamakseid ei tehta. Kui pankrot välja kuulutatakse, kantakse sissenõutud summad pankrotivara hulka. Kohtutäitur peab enne ülekande tegemist sissenõutud summadest kinni kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt täitemenetluse seadustikus ja kohtutäituri seaduses sätestatule. Haldur võib kohtutäituri otsuse peale kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise kohta esitada kohtutäiturile kaebuse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] § 18. Pankrotiavalduse tagamise abinõud
(1)Kohus võib pankrotiavalduse tagamiseks rakendada kõiki hagi tagamise abinõusid, samuti kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu käesoleva seaduse §-s 88 sätestatu kohaselt ning võlgniku trahvimist, sundtoomist ja aresti käesoleva seaduse §-s 89 sätestatu kohaselt. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(2)Kui hagi tagamise abinõusid kohaldati enne ajutise halduri nimetamise otsustamist ja kohus ei otsusta teisiti, jäävad need ajutise halduri nimetamisel kehtima. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(3)Pankrotiavalduse tagamise määruse täidab ajutine haldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(4)Määruse peale, millega pankrotiavaldus tagati, võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud.
(5)Pankrotiavalduse tagamise abinõude rakendamine ei mõjuta: 1) väärtpaberituru seaduse §-s 229^3 sätestatud kvalifitseeruvatest finantstehingutest tulenevate eseme üleandmise õiguste või kohustuste või makseõiguste või -kohustuste lõpetamisel või nende kohustuste täitmise kiirendamisel toimuva tasaarvestuse (edaspidi lõpetamisel toimuv tasaarvestus) kohaldamist vastavalt tasaarvestuskokkuleppe või finantstagatise kokkuleppe tingimustele; 2) finantstagatise kokkuleppest või väärtpaberituru seaduse § 229^4 lõikes 1 nimetatud tasaarvestuskokkulepet või sellega hõlmatud kvalifitseeruvat finantstehingut tagavast tagatiskokkuleppest tulenevate õiguste kasutamist või kohustuste täitmist vastavalt tagatiskokkuleppe tingimustele; 3) makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel tehtavaid tasaarvestusi. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] § 19. Elukohast lahkumise keeld juriidilisest isikust võlgniku korral
(1)Juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes.
(2)Juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks kinni pidada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu või usaldusühingu juhtimisõigusega täisosaniku, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku ja määrata neile aresti.
(3)Kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] § 20. Käsutuskeeld
(1)Kohus võib keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Käsutuskeelu võib kehtestada kogu või osa vara suhtes.
(2)Käsutuskeelu kehtestamise korral kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõikeid 2–4^1 ja lõiget 6. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
(3)Käsutuskeelu kohaldamise korral peatub enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(4)Kohus võib keelata võlgniku pärijal ajutise halduri nõusolekuta pärandvara käsutada. Käsutuskeelu võib kehtestada kogu või osa vara suhtes. Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata võlgniku pärija suhtes. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] § 21. Käsutuskeelu teatavakstegemine
(1)Määrus, millega kehtestatakse käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud käsutuskeeld, avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saadetakse võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile.
(2)Kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse ärakirja viivitamatult Tartu Maakohtu registriosakonnale. [RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]
(3)Käsutuskeelu sissekandmise kohta kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse ning väärtpaberite keskdepositooriumi peetavasse registrisse (edaspidi väärtpaberite register) kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 40 ja 41 sätestatut. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut kohaldatakse vastavalt ka käsutuskeelu tühistamise korral. § 22. Ajutine pankrotihaldur
(1)Ajutise pankrotihalduri (ajutine haldur) nimetab kohus, arvestades käesoleva seaduse §-s 56 sätestatut.
(2)Ajutine haldur: 1) selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud; 1^1) selgitab välja võlgniku vara puudutavad täitemenetlused; [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] 2) annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele; 3) tagab võlgniku vara säilimise; 4) annab juhul, kui kohus on keelanud võlgnikul vara käsutada ajutise halduri nõusolekuta, võlgnikule nõusoleku vara käsutamiseks või keeldub sellest; 4^1) koostab halduri toimiku käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel kehtestatud korras; [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022] 4^2) teavitab § 29 lõikes 1 nimetatud juhul teadaolevaid võlausaldajaid käesoleva seaduse § 30 kohaselt pankrotimenetluse kulude katteks raha deponeerimise võimalusest; [RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.07.2014] 5) täidab muid kohtu poolt pankrotimenetluses antud ülesandeid.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks on ajutisel halduril õigus: 1) saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta; 2) viibida võlgniku valduses oleval maatükil ja majandus- või kutsetegevuseks kasutatavates ruumides; 3) viibida füüsilisest isikust võlgniku eluruumis; 4) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks.
(4)Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud ajutise halduri nõudmisel esitama talle eelmise majandusaasta aruande koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga. Aruanne tuleb esitada mitte hiljem kui viis päeva enne kohtuistungit, kus vaadatakse läbi pankrotiavaldus. Käesolevas lõikes nimetatud aruanne ja arvamus esitatakse kohtule ja pankrotiavalduse kirjalikul läbivaatamisel ajutisele haldurile kohtu poolt nimetatud tähtpäevaks, tähtpäeva määramisel arvestab kohus käesoleva seaduse § 27 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 05.01.2021]
(5)Ajutine haldur esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.
(6)Kui ajutiseks halduriks on nimetatud isik, kes ei vasta § 56 lõikes 1, 3 või 4 sätestatud nõuetele, võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitaja esitada ajutise halduri nimetamise peale määruskaebuse. Kui kohus tühistab selle isiku ajutiseks halduriks nimetamise, nimetab kohus uue ajutise halduri, kes jätkab ajutise halduri ülesannete täitmist. Sätestatu ei mõjuta senise ajutise halduri poolt või tema suhtes tehtud toimingute kehtivust. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(7)[Kehtetu - RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] § 23. Ajutise halduri tasu
(1)Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(2)Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(3)Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 1^1 sätestatust. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(4)Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022] (4^1) Kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist. [RT I, 04.05.2018, 1 - jõust. 14.05.2018]
(5)Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. [RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.07.2014] (5^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(6)Kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. [RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]
(7)Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. [RT I, 04.05.2018, 1 - jõust. 14.05.2018] § 24. Ajutise halduri vastutus
(1)Ajutine haldur vastutab oma kohustuste rikkumisega võlgnikule või võlausaldajale süüliselt tekitatud kahju eest.
(2)Ajutise halduri vastu esitatava käesoleva paragrahvi lõikest 1 tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajutise halduri tegevuse lõppemise päevast arvates. § 25. Menetlusosalised pankrotiavalduse läbivaatamisel ja kohtusse kutsumine
(1)Pankrotiavalduse läbivaatamisel kohtus on menetlusosalisteks pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja võlgnik.
(2)Kui pankrotiavalduse läbivaatamiseks on määratud kohtuistung, kutsub kohus kohtuistungile menetlusosalised ja ajutise halduri. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 05.01.2021] § 26. Menetlusosalise ilmumata jätmise tagajärjed
(1)Kui kohus on määranud pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistungil ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmu kohtuistungile, võib kohus jätta pankrotiavalduse läbi vaatamata. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 05.01.2021]
(2)Kui kohus on määranud pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistungil ja võlgnik ei ilmu kohtuistungile, võib kohus pankrotiavalduse läbi vaadata võlgniku osavõtuta või kohaldada võlgniku sundtoomist. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 05.01.2021]
(3)[Kehtetu - RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(4)Pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] § 27. Pankrotiavalduse läbivaatamine
(1)Võlgniku pankrotiavalduse vaatab kohus läbi kümne päeva jooksul, kaalukatel põhjustel 30 päeva jooksul ajutise halduri nimetamisest arvates.
(2)Võlausaldaja pankrotiavalduse vaatab kohus läbi 30 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel kahe kuu jooksul ajutise halduri nimetamisest arvates.
(3)Pankrotiavalduse menetlemist ei või peatada.
(4)Kui kohus on pärast ajutise halduri nimetamist kohustanud võlausaldajat tasuma käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kuid võlausaldaja ei ole seda teinud, jätab kohus pankrotiavalduse läbi vaatamata. (4^1) Kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on pärast ajutise halduri nimetamist kohustanud töötajat tasuma käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kuid töötaja ei ole seda teinud, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. [RT I, 04.05.2018, 1 - jõust. 14.05.2018] (4^2) Kui kohus leiab võlgniku pankrotiavaldust läbi vaadates, et võlgnik ei ole maksejõuetu ja saneerimismenetluse algatamise eeldused on täidetud, teeb kohus võlgnikule ettepaneku tema suhtes saneerimismenetluse algatamiseks. Kui võlgnik nõustub, käsitatakse pankrotiavaldust saneerimisavaldusena. Kohus jätab sellisel juhul pankrotiavalduse rahuldamata ja lahendab saneerimisavalduse. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022] (4^3) Käesoleva paragrahvi lõikes 4^2 sätestatut kohaldatakse ka võlausaldaja pankrotiavaldusele, kui kohtu ettepanekuga nõustuvad võlgnik ja avalduse esitanud võlausaldaja. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
(5)Vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. Kui kohus jätab pankrotiavalduse rahuldamata ja on varem samas pankrotiasjas avaldanud teateid väljaandes Ametlikud Teadaanded, avaldab kohus pankrotiavalduse rahuldamata jätmise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] § 28. Kuritegu ja raske juhtimisviga
(1)Kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Teates ei tohi tugineda teabele, mille kasutamine tõendina oleks käesoleva seaduse § 85 lõikes 4 sätestatu kohaselt välistatud. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] (1^1) Haldur on kohustatud Euroopa Liidu fondide või muu välisabi vahendite andjale tema nõudmisel edastama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe. [RT I, 21.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
(2)Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. § 29. Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata
(1)Kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. [RT I, 05.05.2022, 1 - jõust. 01.02.2023]
(2)Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
(3)Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.01.2022]
(4)Kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(5)Kui menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.
(7)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teate avaldamisest arvates. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse üksnes see võlausaldaja, kes on esitanud maakohtu määruse peale määruskaebuse. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] (7^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud määruse peale võib määruskaebuse esitada ka isik, kelle suhtes esitati avaldus käesoleva seaduse § 11 lõike 1^2 alusel. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(8)Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. [RT I, 05.05.2022, 1 - jõust. 01.02.2023] (8^1) Kui pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel ja pärandvaras on mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused ning makstakse käesoleva seaduse § 8^1 lõikes 8 nimetatud ajutise esindaja tasu. Seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks võlgniku pärija pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §-s 142 nimetatud järjekorras. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] (8^2) Kui kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata vastavalt käesoleva seaduse § 15 lõikele 2^1 , maksab võlgniku pärija olukorras, kus pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel ja pärandvaras on mingi vara, käesoleva seaduse § 8^1 lõikes 8 nimetatud ajutise esindaja tasu ning seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §-s 142 nimetatud järjekorras. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(9)Kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab kohus käesoleva paragrahvi kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus on jätnud ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult, kes ei ole täitnud sissemakse tegemise kohustust, tegemata sissemakse ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist, kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt. [RT I, 04.05.2018, 1 - jõust. 14.05.2018] (9^1) Kui osaühingu osakapital on alla 2500 euro ja ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult tasu ja kulutuste hüvitamist ulatuses, mis jääb osaühingu osakapitali ja 2500 euro vahele. [RT I, 05.05.2022, 1 - jõust. 01.02.2023]
(10)Kui ajutine haldur nõuab tasu ja kulutuste hüvitamist käesoleva paragrahvi lõike 9 või 9^1 alusel, esitab ta selleks kohtule avalduse. Kohus lahendab avalduse määrusega, võimaluse korral samaaegselt menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Määruse peale võivad määruskaebuse esitada ajutine haldur ja osaühingu osanik, kelle vastu ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise nõue esitati. [RT I, 05.05.2022, 1 - jõust. 01.02.2023] § 30. Deposiit pankrotimenetluse kulude katteks
(1)Kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. [RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.07.2014]
(2)Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa deposiidina selleks ettenähtud kontole. [RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.07.2014]
(3)Juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on pankroti väljakuulutamisel teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, esitades selleks kohtule avalduse. Kohus mõistab deposiidina tasutud summa pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isikutelt välja, välja arvatud juhul, kui isik, kelle vastu nõue esitati, tõendab, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja, eeldatakse, et isik, kelle vastu nõue esitati, ei ole oma kohustust õigeaegselt täitnud. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] (3^1) Kohus lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse määrusega, võimaluse korral samaaegselt pankroti väljakuulutamisega. Määruse peale võivad esitada määruskaebuse isik, kes tasus deposiidi ajutise halduri tasu ja kulutuste või pankrotimenetluse kulude katteks, ning isik, kellelt deposiidina tasutud summa välja mõisteti. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(4)Deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3^1 nimetatud määruses mõisteti pankrotiavaldust esitama kohustatud isikult deposiit pankrotimenetluse kulude katteks välja ja isik nõude täitis, tagastatakse talle deposiidina tasutud summa. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(5)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.01.2022] 2. jagu Pankroti väljakuulutamine ja pankroti väljakuulutamise tagajärjed § 31. Pankroti väljakuulutamine ja juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse eeldamine [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(1)Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] (1^1) Juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetust eeldatakse, kui: 1) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul täitemenetluse alustamisest saadud vara puudumise tõttu nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 2) võlgniku juhtorgani liige teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et võlgnik ei suuda oma kohustusi täita. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] (1^2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 toodule eeldatakse osaühingust või aktsiaseltsist võlgniku maksejõuetust, kui: 1) osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui äriseadustiku § 171 lõike 2 punktis 1 sätestatud ulatuses; 2) aktsiaseltsil on netovara vähem kui äriseadustiku § 292 lõike 1 punktis 1 sätestatud ulatuses. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] (1^3) Pärandvara pankrotimenetluses kuulutab kohus pankroti välja, kui pärandvara on maksejõuetu. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(2)Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
(3)Kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
(4)Kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
(5)Pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(6)Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 51^1 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(7)Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. [RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]
(8)Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] § 32. Pankrotimääruse ja pankrotiavalduse rahuldamata jätmise määruse edasikaebamine [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
(1)Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse põhjendatud määrusega.
(2)Võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja võivad pankrotiavalduse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022] § 33. Pankrotiteade
(1)Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(2)Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022] (2^1) Kui pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena, märgitakse see pankrotiteates. Sellisel juhul võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aega ja kohta ei märgita. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.01.2022]
(3)Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
(4)Kui kõrgemalseisev kohus on tühistanud määruse, millega pankrot jäeti välja kuulutamata, ja teeb pankrotimääruse, avaldab ta pankrotiteate. Muust määrusest avaldab kõrgemalseisev kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
(5)Pankroti väljakuulutamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 05.06.2015, lk 19–72) alusel võlgniku suhtes, kes on kantud Eestis äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või kellel on Eestis tegevuskoht, on pankrotiteate avaldamiseks kohustatud pankrotihaldur või pankrotimenetluse algatanud riigi pädev asutus. Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmetele märgitakse teates, kas pankrotimenetlus algatati määruse artikli 3 lõike 1 või 2 alusel ning millise riigi õigust pankrotimenetlusele kohaldatakse. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(6)Kui teate avaldamist taotletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 artikli 28 lõike 2 alusel, avaldab Justiits- ja Digiministeerium teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes] § 34. Võlausaldajate teavitamine
(1)Haldur teavitab teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Pankrotimäärusest teavitatakse ka käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevaid isikuid. Teates märgitakse nõude esitamise tähtaeg ja nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
(2)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuid on rohkem kui 50, piisab pankrotiteate avaldamisest.
(3)Olenemata võlausaldajate arvust teavitab haldur käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil võlausaldajaid, kellel kinnistusraamatust, laevakinnistusraamatust, kommertspandiregistrist või väärtpaberite registrist nähtuvalt võib olla rahaline nõue võlgniku vastu, samuti teisi teadaolevaid võlausaldajaid, kellel on pandiõigus võlgniku vara suhtes. Eelmises lauses sätestatu kehtib ka nende võlausaldajate kohta, kelle harilik viibimiskoht või elu- või asukoht on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud isikute kohta. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022] § 35. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed
(1)Pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022] 3) kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] 4) [kehtetu - RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; 6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 6^1) peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] 6^2) peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] 7) järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed.
(2)Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. § 36. Valitsemis- ja käsutusõiguse üleminek
(1)Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2)Võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara hulka kuuluva eseme käsutustehing on tühine. Teisele poolele tagastatakse tema poolt käsutustehingu alusel üleantu, kui see on pankrotivaras säilinud, või hüvitatakse, kui pankrotivara on üleantu arvel suurenenud.
(3)Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata heausksele omandamisele asjaõigusseaduse § 56^1 lõike 2, laeva asjaõigusseaduse § 7 lõike 1 ja väärtpaberite registri pidamise seaduse § 9 lõike 2 alusel. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]
(4)Kui võlgnik käsutas eset pankroti väljakuulutamise päeval, siis eeldatakse, et käsutustehing tehti pärast pankroti väljakuulutamist. Kui tagatiskokkuleppe või tasaarvestuskokkuleppe teine pool tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma ajutise halduri nimetamisest, siis ei mõjuta pankroti väljakuulutamine samal päeval pärast pankroti väljakuulutamist tehtud järgmiste tehingute või toimingute kehtivust: 1) finantstagatise kokkuleppe sõlmimine ja finantstagatise seadmine, täiendamine või asendamine; 2) tagatislepingu sõlmimine ja tagatise andmine, et tagada tasaarvestuskokkulepe väärtpaberituru seaduse § 229^4 lõike 1 tähenduses või sellega hõlmatud kvalifitseeruv finantstehing; 3) tasaarvestuskokkuleppe sõlmimine või mis tahes kvalifitseeruva finantstehingu lisamine tasaarvestuskokkuleppesse. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] (4^1) Pankroti väljakuulutamine ei mõjuta finantstagatise kokkuleppest või väärtpaberituru seaduse § 229^4 lõikes 1 nimetatud tasaarvestuskokkulepet või sellega hõlmatud kvalifitseeruvat finantstehingut tagavast tagatiskokkuleppest tulenevate õiguste kasutamist või kohustuste täitmist vastavalt tagatiskokkuleppe tingimustele. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
(5)Kui võlgnik on enne pankroti väljakuulutamist käsutanud oma tulevikus tekkivaid nõudeid, muutub käsutus pankroti väljakuulutamisega tühiseks pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuete osas.
(6)Füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. [RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004]
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut kohaldatakse ka võlgniku pärijale. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] § 37. Pankrotivarasse kuuluva nõude täitmine
(1)Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. Kui kohustus täideti võlgnikule, loetakse kohustus täidetuks üksnes juhul, kui täitmiseks üleantu on pankrotivaras säilinud või kui pankrotivara on üleantu arvel suurenenud.
(2)Kui kohustus täideti võlgnikule enne pankrotiteate avaldamist, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustuse täitnud isik ei teadnud täitmise ajal pankroti väljakuulutamisest ega pidanudki sellest teadma. §
- Nime kasutamine Pärast juriidilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamist võib selle võlgniku ärinime või muud nime kasutada üksnes koos sõnaga «pankrotis». §
- Registripidaja teavitamine
(1)Kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. [RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]
(2)Pankroti väljakuulutamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 artikli 3 lõike 1 alusel Eestis äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud võlgniku suhtes on pankroti väljakuulutamisest teatamiseks kohustatud pankrotihaldur või pankroti välja kuulutanud riigi muu pädev asutus. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] § 40. Märkus kinnistusraamatus
(1)Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse märkus kinnistusraamatusse: 1) kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse; 2) võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguste juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve.
(2)Märge tehakse pankrotimääruse alusel. Määruse edastab registripidajale kohus. Pankroti väljakuulutamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 artikli 3 lõike 1 alusel võib avalduse esitada ka pankroti välja kuulutanud riigi muu pädev asutus. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(3)Kui haldur on võõrandanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnisasja või õiguse pankrotimenetluses, peab haldur esitama avalduse märkuse kustutamiseks.
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut kohaldatakse ka laevakinnistusraamatusse kantud laevade kohta.
(5)Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata pandikirjaseaduse § 33 alusel eraldunud pandikirjaportfelli kuuluvate tagatistega seotud asjaõiguste suhtes, välja arvatud eraldunud pandikirjaportfelli pankroti korral. [RT I, 28.02.2019, 1 - jõust. 01.03.2019] § 41. Väärtpaberite blokeerimine väärtpaberite registris [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]
(1)Väärtpaberite registris registreeritud väärtpaberid või väärtpaberikonto, välja arvatud pandikirjaseaduse § 21 lõike 2 punktis 3 nimetatud väärtpaberikonto ja pandikirjade tagatisregistrisse kantud väärtpaberid, blokeeritakse pankrotimääruse alusel. Avalduse väärtpaberite registris registreeritud väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks esitab pankrotimääruse alusel haldur. Pankroti väljakuulutamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 artikli 3 lõike 1 alusel võib avalduse esitada ka pankroti välja kuulutanud riigi muu pädev asutus. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(2)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaber müüakse pankrotimenetluses, peab haldur esitama avalduse blokeeringu lõpetamiseks. §
- Nõuded, mille täitmise tähtpäev ei ole saabunud Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. § 42^
- Kohtumenetlus elatise nõude üle, mis on muutunud sissenõutavaks pärast pankroti väljakuulutamist
(1)Isik, kellel on võlgniku vastu pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutunud elatise nõue, ei ole selle nõude osas pankrotivõlausaldaja ja seda nõuet ei saa pankrotimenetluses esitada.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude võib esitada kohtule ja kohtumenetlus saab toimuda pankrotimenetluse ajal.
(3)Käesolevas paragrahvis sätestatu ei mõjuta käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punkti 2 ja § 147 kohaldamist. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022] § 43. Pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus
(1)Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(2)Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
(3)Kohus taastab hageja avalduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankroti- või maksejõuetusavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
(4)Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on võlgniku vastu nõue eseme välistamiseks pankrotivarast, vaatab kohus nõude läbi. Sel juhul võib pankrotihaldur astuda menetlusse võlgniku asemel. Halduril on võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui haldur protsessi ei astu, võib menetlust jätkata hageja taotlusel. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(5)Kui kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale ja selles asjas tehtud lahendi peale on võimalik edasi kaevata, võib pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku nimel edasi kaevata haldur. Halduri nõusolekul võib võlgnik ise kaebuse esitada. Kriminaalmenetluses rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise ning kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõude, samuti väärteomenetluses rahatrahvi määramise korral võib võlgnik edasi kaevata sõltumata halduri nõusolekust. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(6)Võlgnik on kohustatud pankroti välja kuulutanud kohtule ja haldurile teatama kõikidest kohtumenetlustest, kus ta osaleb hageja või kostjana või muu menetlusosalisena. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] § 43^1. Pankrotimenetlusega seonduva kohtumenetluse menetluskulud
(1)Menetluskulud, mis tekivad seoses halduri tegevusega menetlusse astumisel, hüvitatakse pankrotivara arvel käesoleva seaduse § 148 lõike 1 punkti 1 alusel. Menetluskulusid, mis tekkisid enne halduri menetlusse astumist, pankrotivara arvel ei kaeta. Sellisel juhul saavad teised menetlusosalised võimaliku menetluskulude nõude võlgniku vastu esitada pankrotivõlausaldajana, sealhulgas tingimusliku nõudena käesoleva seaduse § 98 alusel.
(2)Menetluskulusid, mida võlgnik kannab käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 sätestatud juhul, ei kaeta pankrotivara arvel. Teised menetlusosalised saavad võimaliku menetluskulude nõude võlgniku vastu esitada pankrotivõlausaldajana, sealhulgas tingimusliku nõudena käesoleva seaduse § 98 alusel.
(3)Kui kohus jätab nõude käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti.
(4)Hageja menetluskulud, mida võlgnik kannab käesoleva seaduse § 43 lõikes 4 sätestatud juhul, hüvitatakse nõude rahuldamisel pankrotivara arvel § 148 lõike 1 punkti 1 alusel. Kui haldur tunnustab nõuet kohe, saab hageja võimaliku menetluskulude nõude võlgniku vastu esitada pankrotivõlausaldajana.
(5)Menetluskulud, mida võlgnik kannab käesoleva seaduse § 43 lõikes 5 sätestatud kaebuse esitamisel, hüvitatakse pankrotivara arvel § 148 lõike 1 punktis 1 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui võlgnik esitas kaebuse ilma halduri nõusolekuta. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] § 44. Pankrotivõlausaldajate nõuded
(1)Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. (1^1) Pärandvara pankrotimenetluses võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid pärandvara suhtes ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(2)Välisriigi vääringus esitatud nõuded arvestatakse ümber Eestis kehtivasse vääringusse pankrotimääruse tegemise päeval kehtiva vahetuskursi alusel. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(3)[Kehtetu - RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(4)Pankrotivõlausaldajaks ei ole isik, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel. Nimetatud isikul on pankrotimenetluses pankrotiseaduses sätestatud õigused, tal ei ole õigust esitada vastuväiteid teiste võlausaldajate nõuetele ega muid pankrotivõlausaldaja õigusi, kui seadusest ei tulene teisiti. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik esitab oma nõude kolmanda isiku vastu haldurile ning teatab asjaõiguslikust realiseerimisõigusest pankrotivara suhtes. Nõue esitatakse ja kaitstakse pankrotiseaduses sätestatud korras nagu pankrotivõlausaldaja nõue. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(6)Nõude tunnustamisel on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikul õigus osaleda piiratud asjaõigusega koormatud vara realiseerimisest saadud tulemi jaotamisel vastavalt piiratud asjaõiguse järjekohale käesoleva seaduse § 153 lõike 1 punkti 1 ning lõigete 2 ja 3 kohaselt. Kui nõue ei ole veel muutunud sissenõutavaks ja realiseerimisõigus ei ole saabunud, on tegemist tingimusliku nõudega, millele vastav summa hoiustatakse ja hoiustatu makstakse välja käesoleva seaduse § 152 sätete alusel. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] § 45. Aresti ja kohtuliku hüpoteegi lõppemine [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(1)Enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest lõpeb pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud täitemenetluse seadustiku §-s 51^1 sätestatud juhul, samuti lõpeb pankroti väljakuulutamisega kuue kuu jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist võlgniku varale seatud kohtulik hüpoteek. Kui võlgniku vastu esitatud nõude osas ei ole algatatud kohtumenetlust või ei ole nõude või kaebuse osas pankroti väljakuulutamise ajaks tehtud kohtulahendit, lõpeb kohtulik hüpoteek sõltumata selle seadmise ajast. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
(2)Pankroti väljakuulutamisega ei lõpe võlgniku varale kriminaalmenetluses võimaliku konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohaldatud arest või kohtulik hüpoteek. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] § 46. Võlgniku lepinguliste kohustuste täitmine
(1)Halduril on õigus võlgniku poolt sõlmitud lepingust tulenev seni täitmata kohustus täita ja nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist või loobuda võlgniku lepingust tuleneva kohustuse täitmisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur ei või loobuda võlgniku lepingust tuleneva kohustuse täitmisest, kui kohustuse täitmise tagamiseks on kinnistusraamatusse kantud eelmärge.
(2)Kui teine pool teeb haldurile ettepaneku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuõigust kasutada, peab haldur viivituseta, ent mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul teatama, kas ta täidab võlgniku kohustuse või loobub sellest. Kui haldur ei teata õigeaegselt kohustuse täitmisest või sellest loobumisest, ei ole tal õigust teiselt poolelt lepingu täitmist nõuda, kuni ta ei ole võlgniku kohustust täitnud.
(3)Halduri taotlusel võib kohus määrata haldurile valikuõiguse teostamiseks tähtaja erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust. Sel juhul tuleb tähtaeg määrata arvestusega, et võlausaldajal jääks mõistlik aeg nõude esitamiseks enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
(4)Kui haldur jätkab võlgniku kohustuse täitmist või teatab, et kavatseb võlgniku kohustuse täita, peab lepingu teine pool jätkama oma kohustuse täitmist. Sellisel juhul kaotab haldur õiguse keelduda võlgniku kohustuse täitmisest.
(5)Kui haldur nõuab lepingu teiselt poolelt lepingu täitmist, võib teine pool nõuda, et haldur tagaks võlgniku kohustuse täitmise. Kuni haldur võlgniku kohustuse täitmist ei taga, võib teine pool keelduda oma kohustuse täitmisest, samuti taganeda lepingust või lepingu üles öelda. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(6)Lepingu teise poole selline nõue võlgniku vastu, mis on tekkinud kohustuse täitmisest pärast seda, kui haldur on teiselt poolelt nõudnud kohustuse täitmist, on massikohustus.
(7)Kui haldur loobus pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku kohustuse täitmisest, võib lepingu teine pool esitada lepingu täitmata jätmisest tuleneva nõude pankrotivõlausaldajana. § 46^1. Korteriomandist tulenevate kohustuste täitmine
(1)Kui pankrotivara hulka kuulub korteriomand, ei või haldur keelduda pärast pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutunud korteriühistu majandamiskulude tasumisest. [RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 01.01.2018]
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõue on massikohustus. [RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 23.03.2014] § 47. Jagatava esemega leping
(1)Kui lepingulise kohustuse ese on jagatav ja teine pool on oma kohustuse pankroti väljakuulutamise hetkeks täitnud osaliselt, saab ta oma kohustuse täidetud osale vastava võlgniku rahalise kohustuse täitmist nõuda üksnes pankrotivõlausaldajana.
(2)Kui haldur nõuab ka ülejäänud kohustuse täitmist, loetakse sellele osale vastav teise poole nõue võlgniku vastu massikohustuseks. § 48. Teatud finantstehingutega seotud kohustuste täitmata jätmine [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
(1)Halduril ei ole õigust nõuda teiselt poolelt: 1) tasaarvestuskokkuleppega hõlmamata tuletistehinguga seotud kohustuse täitmist, kui üks pool on väärtpaberituru seaduse §-s 229^5 nimetatud isik, asutus või organisatsioon, kelle tavapärase majandustegevuse käigus on asjakohases lepingus kokku lepitud vastava kohustuse täitmine kindlaks tähtpäevaks või teatud ajavahemiku jooksul ning tähtpäev saabub või ajavahemik möödub pärast pankroti väljakuulutamist; 2) tasaarvestuskokkuleppe kohase lõpetamisel toimuva tasaarvestusega hõlmatud kohustuse täitmist, loobudes samal ajal tasaarvestuskokkuleppe kohase lõpetamisel toimuva tasaarvestusega hõlmatud kohustuse täitmisest teise poole ees.
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul ja tingimustel saab esitada üksnes kohustuse täitmata jätmisest tuleneva nõude. Kohustuse täitmata jätmisest tuleneva nõude suuruseks loetakse tuletistehingu puhul kokkulepitud hinna ja turuhinna vahe kokkulepitud ajal, kuid mitte hiljem kui teisel tööpäeval pärast pankroti väljakuulutamist.
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul ja tingimustel ei või lisaks haldurile ka tehingu teine pool nõuda vastava kohustuse täitmist. Tehingu teine pool võib kohustuse täitmata jätmisest tuleneva nõude esitada üksnes pankrotivõlausaldajana.
(4)Käesoleva seaduse § 46 lõikest 1 tulenev halduri õigus ei takista ega piira tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud ühest või mitmest väärtpaberituru seaduse §-s 229^3 nimetatud kvalifitseeruvast finantstehingust tulenevate eseme üleandmise õiguste või kohustuste või makseõiguste või -kohustuste lõpetamist või nende kohustuste täitmise kiirendamist vastavalt tasaarvestuskokkuleppe tingimustele.
(5)Tuletistehing käesoleva paragrahvi tähenduses on väärtpaberituru seaduse § 229^3 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tuletisväärtpaberiga tehtav tehing või sõlmitav tuletisleping.
(6)Tasaarvestuskokkuleppena käsitatakse käesolevas paragrahvis tasaarvestuskokkulepet väärtpaberituru seaduse § 229^4 lõike 1 tähenduses. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] § 49. Omandireservatsioon
(1)Kui võlgnik on enne pankroti väljakuulutamist müünud vallasasja omandireservatsiooniga ja ostjale asja valduse üle andnud, on ostjal õigus nõuda müügilepingu täitmist. Haldur ei või sellisel juhul loobuda müügilepingust tulenevate võlgniku kohustuste täitmisest.
(2)Kui võlgnik on enne pankroti väljakuulutamist ostnud vallasasja omandireservatsiooniga ja saanud müüjalt asja valduse, võib pankrotihaldur käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud valikuõigust teostada kuni võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumiseni. Haldur võib käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud valikuõigust teostada ka viie päeva jooksul pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
(3)Haldur peab valikuõigust teostama käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud korras, kui omandireservatsiooniga võõrandatud asja väärtus võib võlausaldaja esimese üldkoosoleku toimumiseni jääva aja jooksul oluliselt väheneda ja võlausaldaja on haldurile sellest teatanud. § 50. Võlgnik üürile- ja rendileandjana
(1)Üürile- või rendileandja pankrot ei ole üüri- või rendilepingu lõpetamise aluseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kui üüri- või rendilepingu järgi on pankrot selle lõpetamise aluseks, võib haldur lepingu ühekuulise või lepingus ettenähtud lühema ülesütlemistähtajaga üles öelda.
(2)Eluruumi üürileandja pankrot ei ole eluruumi üürilepingu lõpetamise aluseks.
(3)Kui võlgnikule on enne pankroti väljakuulutamist kinnisasja või ruumi üür või rent ette makstud, loetakse üürniku või rentniku üüri või rendi maksmise kohustus täidetuks üksnes pankroti väljakuulutamise kuu osas. Kui pankrot kuulutati välja pärast kuu 15. päeva, loetakse üürniku või rentniku üüri või rendi maksmise kohustus täidetuks ka järgmise kuu osas. Ülejäänud ettemaksu osas võib üürnik või rentnik esitada alusetust rikastumisest tuleneva nõude pankrotivõlausaldajana.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alusetu rikastumise nõude võib üürnik või rentnik tasaarvestada võlgniku nõudega tema vastu. § 51. Võlgnik üürniku ja rentnikuna
(1)Üürniku või rentniku pankroti korral võib üürile- või rendileandja üüri- või rendilepingu lõpetada üksnes võlaõigusseaduse §-s 319 sätestatud korras.
(2)Üüri- või rendilepingut, mille võlgnik on sõlminud üürniku või rentnikuna, ei või teine pool pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist üles öelda üüri või rendi maksmisega viivitamise tõttu, kui viivitus seondub enne pankroti- või maksejõuetusavalduse esitamist võlgnetud üüri või rendi maksmisega. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
(3)Võlgniku poolt üürniku või rentnikuna sõlmitud kinnisasja või ruumi üüri- või rendilepingu võib haldur ühekuulise või lepingus ettenähtud lühema ülesütlemistähtajaga üles öelda.
(4)Kui haldur ütleb lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 üles, võib teine pool nõuda lepingu ennetähtaegsest lõppemisest tuleneva kahju hüvitamist üksnes pankrotivõlausaldajana.
(5)Kui pankroti väljakuulutamise hetkeks ei oldud kinnisasja või ruumi võlgnikule üle antud, võib nii haldur kui ka teine pool lepingust taganeda. Kui haldur taganeb lepingust, võib teine pool nõuda lepingu lõppemisest tuleneva kahju hüvitamist üksnes pankrotivõlausaldajana. Kui üks pool teeb teisele poolele ettepaneku teatada, kas ta soovib taganemisõigust kasutada, võib teine pool lepingust taganeda 14 päeva jooksul. §
- Liisinguleping Käesoleva seaduse §-des 50 ja 51 sätestatut kohaldatakse vastavalt ka võlgniku poolt sõlmitud liisingulepingule. §
- Kõrvalekalduvate kokkulepete tühisus Kokkulepe, millega eelnevalt välistatakse käesoleva seaduse §-des 50–52 sätestatu kohaldamine või piiratakse seda, on tühine.
- peatükk PANKROTIMENETLUSE ORGANID
- jagu Pankrotihaldur §
- Pankrotihalduri kutsetegevus Pankrotihalduri kutsetegevuseks on pankrotimenetluste läbiviimine, tegutsemine juriidilise isiku sundlõpetamise korral kohtu poolt määratud likvideerijana ja saneerimisnõustajana ning õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] § 54^
- Haldur
(1)Pankrotihaldur (edaspidi haldur) teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
(2)Kui pankrotimenetluse läbiviimiseks on määratud mitu haldurit, võib pankrotivaraga tehinguid või muid toiminguid teha iga haldur, kui kohus ei ole halduri nimetamisel ette näinud, et haldurid võivad tehingu või muu toimingu teha üksnes ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine tehingu või muu toimingu tegemise nõue ainult juhul, kui see on kantud vastavasse registrisse.
(3)Juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse korral võib haldur teha pankrotivaraga kõiki tehinguid ja õigustoiminguid. Halduri tehingu või muu toimingu tegemise õigust saab piirata kolmandate isikute suhtes üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil.
(4)Füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul võib haldur teha pankrotivaraga ainult neid tehinguid ja õigustoiminguid, mis on vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] § 55. Halduri põhikohustused ja õigused
(1)Haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse.
(2)Haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. Haldur täidab oma kohustusi isiklikult. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(3)Haldur: 1) selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise; 1^1) selgitab välja võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjused ja aja; [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] 2) korraldab vajadusel võlgniku majandustegevuse jätkamise; 3) viib vajadusel läbi juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise; 4) annab seaduses ettenähtud juhtudel teavet võlausaldajale ja võlgnikule; 5) annab oma tegevusest aru ja esitab pankrotimenetluse kohta andmeid kohtule, järelevalveametnikule ja pankrotitoimkonnale; 5^1) [kehtetu - RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] 5^2) koostab seaduses ettenähtud tähtaja jooksul halduri tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni; [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] 6) täidab muid seadusest tulenevaid kohustusi. (3^1) Halduril on õigus dokumendi ärakirja taotlenud isikult saada hüvitist dokumendi ärakirja tegemise eest. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] (3^2) Halduri hüvitis dokumendi koopia valmistamise eest on: 1) A4 formaadis lehekülje eest 0,31 eurot; [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] 2) A3 formaadis lehekülje eest 0,44 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] (3^3) Kui võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu kohe, kui nõude esitamiseks on piisav alus. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(4)Lisaks halduri seaduses sätestatud õigustele on halduril ka käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri õigused.
(5)Kui võlgniku vara hulka kuulub loom, tagab haldur looma pidamise kohta sätestatud nõuete täitmise. [RT I, 30.12.2020, 3 - jõust. 10.01.2021]
(6)Loomakaitseseaduse § 64 lõikes 1 sätestatu rakendamise korral teeb haldur Põllumajandus- ja Toiduametiga koostööd, et tagada loomakaitseseaduse § 64 lõike 3 alusel tehtud ettekirjutuse tähtaegne täitmine ja vajaduse korral sama seaduse kohase asendustäitmise sujuv rakendamine. [RT I, 30.12.2020, 3 - jõust. 10.01.2021] § 56. Haldurile esitatavad nõuded
(1)Halduriks võib olla Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) kutsekogu liikmeks olev: 1) füüsiline isik, kellele on koja poolt antud haldurina tegutsemise õigus; 2) vandeadvokaat; [RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013] 3) vandeaudiitor; [RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010] 4) kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega kohtutäitur. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] (1^1) Haldurina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiits- ja Digiministeerium. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes]
(2)Halduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus.
(3)Haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Andes kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest.
(4)Halduriks ei või olla asja menetleva kohtuniku ega kohtunikuabi lähikondne. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(5)Halduri nimetamisel konkreetses menetluses, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral, tuleb arvestada halduri kogemusi, erialaseid teadmisi ja juhtumi eripära. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022] § 57. Haldurina tegutsemise õigus
(1)Haldurina tegutsemise õigus antakse teovõimelisele füüsilisele isikule, kes: 1) on omandanud riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2^2 tähenduses ja kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus rahanduse, õiguse, juhtimise või raamatupidamise valdkonnas või kes on omandanud riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2^2 tähenduses; 2) on aus ja kõlbeline; 3) valdab kõnes ja kirjas eesti keelt; 4) on sooritanud halduri eksami kohtutäituri seaduse §-s 95 sätestatud korras; 5) on läbinud halduri väljaõppe kohtutäituri seaduse §-s 96 sätestatud korras.
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud bakalaureuse- või magistrikraadi asemel võib isik olla omandanud ka bakalaureuse- või magistrikraadile vastava välisriigi kvalifikatsiooni.
(3)Vandeadvokaat, vandeaudiitor ning kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega kohtutäitur ei pea haldurina tegutsemise õiguse saamiseks sooritama halduri eksamit ega läbima väljaõpet. Haldurina tegutsemise õiguse saab ta koja kutsekogu liikmeks vastuvõtmisega. Nimetatud isik võetakse koja kutsekogu liikmeks tema kirjaliku avalduse alusel. [RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]
(4)Väljaõpet ei pea läbima halduri eksami sooritanud isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat õigusalast, majandusalast või finantsjuhtimisalast kõrgharidust nõudval tööl.
(5)Halduri eksami sooritanud ja seaduses ettenähtud juhul väljaõppe läbinud isik esitab koja haldurite kutsekogu juhatusele (edaspidi kutsekogu juhatus) kirjaliku taotluse haldurina tegutsemise õiguse saamiseks. Taotlus esitatakse hiljemalt ühe aasta möödumisel halduri eksami sooritamisest. Kutsekogu juhatus otsustab taotluse rahuldamise ühe kuu jooksul taotluse esitamisest, tehes selle kohta kirjaliku otsuse. Otsuse ärakiri saadetakse isikule. Taotluse rahuldamata jätmist peab põhjendama. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]
(6)Haldurina tegutsemise õigust ei anta isikule: 1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) kes on viimase kümne aasta jooksul tagandatud kohtuniku-, notari-, prokuröri- või kohtutäituriametist või advokatuurist või audiitorkogust välja heidetud või kellelt on võetud vandetõlgi kutse vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel või kellelt on võetud patendivoliniku kutse patendivoliniku seaduse § 20 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel; [RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014] 3) kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud; 4) kes on pankrotivõlgnik; 5) kelle kohta kehtib ärikeeld; 6) kes on senises kutsetegevuses või kohtutäituri ametitegevuses näidanud üles ilmset sobimatust tööks pankrotihaldurina; 7) kes on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla pankrotihaldur või ettevõtja; 8) kes on viimase seitsme aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest kojast välja arvatud või kellelt on haldurina tegutsemise õigus ära võetud.
(7)Keeld tegutseda haldurina võib tuleneda ka muust seaduses sätestatud alusest.
(8)Pankrotihalduri kutse taotleja usaldusväärsuse kontrollimisele kohaldatakse kohtute seaduse § 119^1 käesolevas seaduses sätestatud erisustega. [RT I, 01.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023] § 58. Haldurina tegutsemise õiguse peatamine, lõpetamine ja äravõtmine
(1)Kutsekogu juhatus võib halduri taotlusel tema erialase enesetäiendamise korral või muul mõjuval põhjusel peatada isiku haldurina tegutsemise õiguse kuni kolmeks aastaks. Ajal, kui haldurina tegutsemise õigus on peatatud, ei laiene isikule käesoleva seaduse §-s 64 sätestatud kutsekindlustuse nõue. (1^1) Kui haldur asub ametisse maksejõuetuse teenistuse juhatajana, peatatakse halduri avalduse alusel tema haldurina tegutsemise õigus viieks aastaks. Kui haldur asub ametisse maksejõuetuse teenistuse ametniku või töötajana, peatatakse halduri avalduse alusel tema haldurina tegutsemise õigus ametis oleku või töölepingu kehtivuse ajaks. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.01.2022]
(2)Kutsekogu juhatus lõpetab haldurina tegutsemise õiguse isiku kirjaliku avalduse alusel.
(3)Kutsekogu juhatus arvab isiku kojast välja: 1) kui tema puhul esineb käesoleva seaduse § 57 lõikes 6 nimetatud asjaolu; 2) kohtutäituri seaduse § 97 lõikes 6 nimetatud ettepaneku alusel; 3) kui talle on kohaldatud distsiplinaarkaristusena pankrotihaldurina tegutsemise keeld; 4) kui kutsekogu liige jätab määratud tähtpäevaks koja liikmemaksu juhatuse hoiatusest hoolimata mõjuva põhjuseta tasumata. [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021]
(4)Kojast väljaarvamisel kaotab isik õiguse tegutseda haldurina.
(5)Haldurina tegutsemise õiguse peatamise ja lõpetamise ning isiku kojast väljaarvamise kord kehtestatakse koja põhikirjas. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] § 59. Pankrotihaldurite nimekiri
(1)Pärast haldurina tegutsemise õiguse andmist kannab kutsekogu juhatus isiku andmed pankrotihaldurite nimekirja.
(2)Halduri kohta märgitakse nimekirja: 1) nimi; 2) halduri büroo ärinimi ja kontaktandmed; 3) haldurina tegutsemise õiguse saamise kuupäev; 4) andmed hariduse kohta; 5) haldurina tegutsemise õiguse peatamise ja äravõtmise aeg ja alus; 6) kutsekindlustuslepingu kehtivuse aeg; 7) andmed pankrotimenetluste kohta, milles ta on kinnitatud halduriks.
(3)Nimekirja pidaja on koda. Nimekiri tehakse avalikkusele kättesaadavaks koja veebilehel. Nimekirja pidamise kord kehtestatakse koja põhikirjas.
(4)Nimekirja kantud haldur peab tagama esitatud andmete õigsuse. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] § 60. Halduri kutsetegevusega seotud dokumendid ja teabekandjad
(1)Ajutine haldur ja haldur peavad koostama pankrotimenetluse kohta toimiku. Halduri toimikule ning pankrotimenetluses koostatavate dokumentide sisule ja vormile esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nõudeid kohaldatakse ka ajutise halduri toimikule ja dokumentidele.
(2)Halduri kutsetegevusega seotud dokumendid ja teabekandjad peavad olema selgelt eristatavad muudest dokumentidest ja teabekandjatest.
(3)Haldur säilitab halduri toimikut ja muid pankrotimenetlusega seotud dokumente ja teabekandjaid seitse aastat, arvates pankrotimenetluse lõpetamisest või päevast, millal kohus pankrotihalduri tema kohustustest vabastas, kui see toimus pärast pankrotimenetluse lõpetamist.
(4)Ajutise halduri koostatud toimik, kui ajutine haldur ei jätka haldurina, ja halduri toimik, kui haldur vabastatakse enne pankrotimenetluse lõppemist, antakse üle asja menetlevale haldurile, kes säilitab üleantud toimikut käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras.
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toimiku üleandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(6)Haldurina tegutsemise õiguse äravõtmisel või halduri surma korral antakse halduri lõpetatud pankrotimenetluste toimikud ning muud pankrotimenetlusega seotud dokumendid ja teabekandjad üle pankrotihaldurite kutsekogu juhatusele. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] § 61. Halduri kinnitamine
(1)Pankrotimäärusega nimetatud halduri kinnitamise otsustab võlausaldajate esimene üldkoosolek. Kui võlausaldajate üldkoosolekust on teatatud ettenähtud korras, kuid ükski võlausaldaja esimesele üldkoosolekule ei ilmu, loetakse haldur üldkoosoleku poolt kinnitatuks. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(2)Kui pankrotimäärusega nimetatud haldurit ei kinnitata, valivad võlausaldajad uue halduri. Kohus kinnitab halduri määrusega viie päeva jooksul üldkoosoleku otsuse saamisest arvates, kui halduri poolt hääletas vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt kahe kolmandiku kohalviibivate võlausaldajate nõuete summast. Võlausaldaja nõude suurust arvestatakse vastavalt käesoleva seaduse § 82 lõike 3 või 4 alusel nõude suhtes määratud häälte arvule. Kvoorumi hulka ei arvata käesoleva seaduse § 82 lõikes 8 nimetatud võlausaldajaid ega nende nõudeid ega võlausaldajaid, kellele on § 82 lõike 3 või 4 alusel jäänud hääled määramata, ega nende nõudeid. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
(3)[Kehtetu - RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(4)Kohus jätab võlausaldajate valitud halduri kinnitamata, kui haldur ei vasta käesoleva seaduse § 56 lõikes 1, 1^1 , 3 või 4 sätestatud nõudele, halduri valimisel on rikutud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korda või halduril ei ole kehtivat kutsekindlustust. Sellisel juhul kinnitab kohus pankrotimäärusega nimetatud halduri. Kohus peab kohtumääruses nimetama halduri kinnitamata jätmise põhjused. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] (4^1) Kui võlausaldajate üldkoosolek pankrotimäärusega nimetatud haldurit ei kinnita, kuid ei suuda valida uut haldurit, loetakse pankrotimäärusega nimetatud haldur kinnitatuks. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
(5)Määruse peale, millega kohus käesoleva paragrahvi lõikes 4 märgitud juhul ei kinnita võlausaldajate valitud haldurit ja kinnitab pankrotimäärusega nimetatud halduri, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebuse alusel tühistab kohus halduri nimetamise määruse, kui halduri nimetamisel on rikutud käesoleva seaduse § 56 lõikes 1, 1^1 , 3 või 4 sätestatut. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(6)Kui kohus pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut nimetab lisaks haldurile teise halduri, kohaldatakse halduri kinnitamisele vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] § 62. Halduri esindaja või abiline
(1)Üksikute pankrotimenetlusega seotud toimingute tegemisel võib haldur kasutada kolmandate isikute abi. Pankrotimenetlusega seotud tehingu võib haldur teha ka esindaja kaudu. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(2)Halduril on lubatud kasutada esindajat ja abilist pankrotimenetlusega seotud toimingute ja tehingute tegemisel pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul. Halduri esindaja või abiline ei või olla asja menetleva kohtuniku, kohtunikuabi ega võlgniku lähikondne, samuti mitte maksejõuetuse teenistuse juhataja, ametnik või töötaja, ning peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.01.2022]
(3)Haldur vastutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kolmanda isiku, esindaja või abilise tegevuse eest pankrotimenetluses nagu oma tegevuse eest.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kolmandale isikule, esindajale ja abilisele maksab haldur tasu oma tasu arvelt vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Kui esindaja kasutamine on asja keerukusest tulenevalt ilmselt vajalik, võib esindaja tasu pankrotitoimkonna nõusolekul maksta pankrotivarast. § 63. Halduri vastutus
(1)Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle hüvitama.
(2)Halduri kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat päevast, mil kannatanu sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta halduri vabastamisest. § 64. Halduri kutsekindlustus
(1)Halduri kutsetegevuses tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab haldur sõlmima kutsekindlustuslepingu kindlustusandjaga, kes on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing, järgmistel tingimustel: 1) kindlustusjuhtumiks on kindlustusperioodi jooksul toimunud halduri kohustuse rikkumine ja käesoleva seaduse § 62 lõikes 3 nimetatud isiku tegevus, mille tõttu tekkinud kahju on haldur kohustatud halduri kutsetegevust reguleeriva seaduse alusel hüvitama; 2) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 63 910 eurot ning kõigi kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumite kohta väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir on vähemalt 300 000 eurot; [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] 3) kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja kogu tekitatud kahju, kuid mitte üle kindlustussumma, ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt.
(2)Haldur ei pea kindlustama kohustuse tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust.
(3)Kohtutäitur, advokaat ja vandeaudiitor, kelle kutsetegevusest tulenev vastutus on seaduse kohaselt kindlustatud, ei pea sõlmima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingut, kui kutsekindlustusleping hõlmab tegutsemist pankrotihaldurina. [RT I, 12.11.2010, 1 - jõust. 15.11.2010]
(4)Pankrotihaldur ei tohi maksta kindlustusmakseid pankrotivarast või likvideeritava äriühingu varast.
(5)Haldur esitab kutsekindlustuslepingu ärakirja ja kindlustuspoliisi viivitamata pärast kutsekindlustuslepingu sõlmimist kutsekogu juhatusele. Kutsekogu on kohustatud kontrollima halduri kutsekindlustuse olemasolu.
(6)Kutsekogu juhatuse määratud tähtajaks kutsekindlustuslepingu sõlmimata jätmisel peatab kutsekogu juhatus isiku õiguse tegutseda halduri kutsetegevuses kuni lepingu sõlmimiseni.
(7)Haldur teatab kutsekogu juhatusele kirjalikult võlaõigusseaduse § 514 lõigetes 1 ja 3 loetletud asjaoludest kahe nädala jooksul nendest teadasaamisest arvates. Haldur edastab kutsekogu juhatusele info kahjustatud isikule kindlustusandja poolt kindlustushüvitise väljamaksmise, hüvitise suuruse ja kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmuse kohta kahe nädala jooksul kindlustushüvitise väljamaksmisest arvates. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] § 65. Halduri tasu
(1)Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] (1^1) Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. [RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]
(2)Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(3)Halduri taotlusel määrab kohus pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses, mis kestab üle kuue kuu, peab kohus määrama haldurile esialgse tasu selleks vahendite olemasolu korral. Esialgse tasu suurus kokku ei tohi ületada poolt halduri tasu eelarvestatud suurusest. Halduri taotluse lahendab kohus määrusega 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(4)Kui pärast pankrotimenetluse lõppemist laekub pankrotivarasse või arvatakse pankrotivara hulka täiendavat raha, määrab kohus halduri taotlusel talle täiendava tasu. Tasu määratakse tunnitasuna vastavalt käesoleva seaduse § 23 lõikes 3 sätestatule. Tasu määramisel tuleb arvestada käesoleva seaduse §-s 65^1 sätestatud tasu piirmäärasid. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(5)Kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 65^1 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] (5^1) Kohus võib määrata haldurile käesoleva seaduse § 65^1 lõikes 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui: 1) pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane; [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010] 2) haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi; [RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011] 3) kohus peab seda põhjendatuks. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(6)[Kehtetu - RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(7)Kui vaatamata pankrotimenetluses toimunud tervendamisele juriidilisest isikust võlgnik siiski lõpetatakse, arvestatakse halduri tasu suuruse määramisel ka halduri tegevust võlgniku tervendamisel.
(8)Kui kohus menetluse lõpetamisel haldurile tasu määrates leiab, et haldur on oma ülesannete täitmiseks teinud pankrotivara arvel põhjendamatuid kulutusi, arvab kohus halduri tasust maha kulutused, mis ei olnud vajalikud. Kui halduril oli põhjendamatute kulutuste tegemiseks pankrotitoimkonna nõusolek, on halduril regressiõigus pankrotitoimkonna liikmete vastu, kes hääletasid nõusoleku andmise poolt. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(9)Kui pankrotimenetlust viib läbi enam kui üks haldur, jaotatakse halduri tasu nende vahel. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(10)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada ajutise halduri ja halduri tasu ning hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise täpse korra, nõuded kalkulatsioonile ning halduri tasu ja kulude hüvitamise avaldusele. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(11)Kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022] (11^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud riigi vahenditest halduri tasu hüvitamise piirmäära kohaldatakse ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 15 lõikes 2^1 või füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 15 lõikes 9 nimetatud olukorras. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022] (11^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] (11^3) Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] (11^4) Kui haldur täidab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 46 lõike 1 alusel usaldusisiku ülesandeid, võib kohus määrata talle lisatasu selliste usaldusisiku ülesannete täitmise eest, mis ei vasta pankrotihalduri ülesannetele pankrotimenetluse läbiviimisel, arvestades füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses usaldusisiku tasustamise kohta sätestatut. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
(12)Kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 66^1 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(13)Halduri ametist vabastamisel käesoleva seaduse § 68 lõike 2 alusel määrab kohus pankrotimenetluse lõppemisel halduri taotlusel haldurile mõistliku tasu, arvestades rikkumise asjaolusid ja käesolevas paragrahvis sätestatut. Kui rikkumise asjaolud seda tingivad, on kohtul õigus jätta haldurile tasu määramata. Taotlus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul halduri vabastamise määruse jõustumisest. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]
(14)Kui haldur vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 218 lõike 1 punktides 1 ja 2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele ja osaleb oma ülesannete tõttu kohtuvaidlustes ilma täiendavat õigusabi kasutamata, võib ta nõuda kohtuvaidlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna pankrotivarasse menetlusosaliselt, kelle kanda jäävad menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskulud. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021] § 65^1. Halduri tasu piirmäärad
(1)Halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot on 24% pankrotivarast. Üle 6400 euro suuruselt pankrotivaralt makstava tasu alammäärad on järgmised: