Riigikogu valimise seadus

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.10.2024 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 24.05.2024, 10 Riigikogu valimise seadus Vastu võetud 12.06.2002 RT I 2002, 57, 355 jõustunud vastavalt §-le 86. Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 12.02.2003 - RT I 2003, 26, 156 - 21.03.2003 18.12.2003 - RT I 2003, 90, 601 - 01.01.2004 21.01.2004 - RT I 2004, 6, 32 - 14.02.2004 24.03.2004 - RT I 2004, 22, 148 - 08.04.2004 22.09.2004 - RT I 2004, 71, 501 - 29.10.2004 09.06.2005 - RT I 2005, 37, 281 - 10.07.2005 07.06.2006 - RT I 2006, 30, 231 - 14.07.2006 14.06.2007 - RT I 2007, 44, 316 - 14.07.2007 11.12.2008 - RT I 2009, 2, 5 - 16.01.2009 11.12.2008 - RT I 2009, 2, 5 - 01.01.2011 06.05.2009 - RT I 2009, 27, 165 - 01.01.2010 20.05.2009 - RT I 2009, 29, 175 - 01.07.2009 22.04.2010 - RT I 2010, 22, 108 - 01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 19.05.2010 - RT I 2010, 29, 150 - 01.01.2011 25.11.2010 - RT I, 10.12.2010, 1 - 01.04.2011 17.02.2011 - RT I, 21.03.2011, 1 - 01.01.2012 13.06.2012 - RT I, 06.07.2012, 1 - 01.04.2013 13.06.2012 - RT I, 10.07.2012, 3 - 01.04.2013 17.10.2012 - RT I, 01.11.2012, 1 - 11.11.2012 22.01.2014 - RT I, 05.02.2014, 1 - 01.04.2014, osaliselt Riigikogu XIII koosseisu volituste algusest. 19.06.2014 - RT I, 11.07.2014, 1 - 21.07.2014 19.06.2014 - RT I, 12.07.2014, 1 - 01.01.2015, osaliselt Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. 19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist. 13.04.2016 - RT I, 06.05.2016, 1 - 01.01.2017, osaliselt 16.05.2016 12.10.2016 - RT I, 25.10.2016, 1 - 26.10.2016 14.06.2017 - RT I, 04.07.2017, 1 - 01.01.2018 25.10.2017 - RT I, 17.11.2017, 1 - 01.01.2019 13.06.2018 - RT I, 09.07.2018, 1 - 01.01.2021 11.12.2019 - RT I, 03.01.2020, 2 - 13.01.2020 07.05.2024 - RT I, 24.05.2024, 1 - 03.06.2024, osaliselt 01.10.2024 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Valimissüsteemi alused (1) Riigikogul on 101 liiget. (2) Riigikogu liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. (3) Igal valijal on üks hääl. (4) Valimistulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõtte alusel. § 2. Korraliste valimiste toimumise aeg (1) Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale. (2) Riigikogu korralised valimised kuulutab välja Vabariigi President oma otsusega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punkti 3 alusel vähemalt kolm kuud enne valimispäeva. § 3. Erakorraliste valimiste toimumise alused ja aeg (1) Riigikogu erakorralised valimised kuulutab välja Vabariigi President oma otsusega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punkti 3 alusel: 1) Eesti Vabariigi põhiseaduse §-des 89 ja 119 ettenähtud juhtudel kolme päeva jooksul, arvates väljakuulutamiskohustuse tekkimisest; 2) Eesti Vabariigi põhiseaduse § 105 lõikes 4 ettenähtud juhul kolme päeva jooksul, arvates rahvahääletuse tulemuste Riigi Teatajas avaldamisest. (2) Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 97 ettenähtud juhul võib Vabariigi President Vabariigi Valitsuse ettepanekul kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised kolme päeva jooksul, arvates Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise päevast. (3) Riigikogu erakorralised valimised toimuvad varemalt 20 ja hiljemalt 40 päeva pärast valimiste väljakuulutamist. (4) Riigikogu erakorraliste valimiste päeva määrab Vabariigi President. Erakorraliste valimiste päev on pühapäev. § 4. Hääletamis- ja kandideerimisõigus (1) Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. (2) Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. (3) Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. (4) Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. (5) Kandideerimisõigust ei ole isikul, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. (6) Riigikogu liikmeks ei või kandideerida tegevväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. [RT I, 10.07.2012, 3 - jõust. 01.04.2013] 2. peatükk AGITATSIOON § 5. Agitatsiooni piirang (1) [Kehtetu - RT I, 03.01.2020, 2 - jõust. 13.01.2020] (2) [Kehtetu - RT I, 03.01.2020, 2 - jõust. 13.01.2020] (3) Hääletamisruumis on valimisagitatsioon keelatud. [RT I, 03.01.2020, 2 - jõust. 13.01.2020] § 5^1. Poliitilise välireklaami keeld [Kehtetu - RT I, 03.01.2020, 2 - jõust. 13.01.2020] 3. peatükk VALIMISRINGKONNAD [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 6. Valimisringkonnad Riigikogu valimised toimuvad 12-s mitmemandaadilises valimisringkonnas: valimisringkond nr 1 – Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa; valimisringkond nr 2 – Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa; valimisringkond nr 3 – Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa; valimisringkond nr 4 – Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa; valimisringkond nr 5 – Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa; valimisringkond nr 6 – Lääne-Virumaa; valimisringkond nr 7 – Ida-Virumaa; valimisringkond nr 8 – Järva- ja Viljandimaa; valimisringkond nr 9 – Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn); valimisringkond nr 10 – Tartu linn; valimisringkond nr 11 – Võru-, Valga- ja Põlvamaa; valimisringkond nr 12 – Pärnumaa. § 7. Mandaatide jaotamine valimisringkondade vahel (1) Vabariigi Valimiskomisjon jaotab oma otsusega mandaadid valimisringkondade vahel järgmiselt: 1) valijate koguarv jagatakse arvuga 101; 2) valimisringkonna valijate arv jagatakse käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tehte tulemusena saadud arvuga; 3) valimisringkond saab mandaate vastavalt käesoleva lõike punkti 2 kohase tehte tulemusena saadud arvu täisosale; 4) käesoleva lõike punkti 3 alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse suurimate jääkide põhimõttel, lähtudes käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tehete tulemusena saadud arvude murdosadest. (2) Valijate arv saadakse valimiste väljakuulutamise kuu esimese kuupäeva seisuga Eesti Rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregister) andmete põhjal. (3) Valdkonna eest vastutav minister esitab Vabariigi Valimiskomisjonile valijate arvu maakondade ja Tallinnas linnaosade kaupa kolme tööpäeva jooksul, arvates valimiste väljakuulutamisest. (4) Vabariigi Valimiskomisjon avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse viivitamata. [RT I 2004, 22, 148 - jõust. 08.04.2004] § 8. Valimisjaoskondade moodustamine [Kehtetu - RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 4. peatükk VALIMISTE KORRALDUS [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 1. jagu Vabariigi Valimiskomisjon [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 9. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevus (1) Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne on tagada käesoleva seaduse §-s 1 sätestatud põhimõtete järgimine, teha kindlaks üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused, valvata valimiste korraldajate tegevuse järele, lahendada kaebusi ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid. (2) Vabariigi Valimiskomisjonil on oma ülesannete täitmiseks õigus: 1) teha valimiste korraldajale ettekirjutus käesoleva seaduse §-s 1 sätestatud põhimõtete kaitseks või isiku subjektiivsete õiguste tagamiseks; 2) tühistada eelhääletamisel antud hääled olulise seadusrikkumise tõttu osaliselt või täielikult ning kutsuda valijad uuesti hääletama eelhääletamise ajal või valimispäeval; 3) tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, vallas, linnas, valimisringkonnas või riigis kehtetuks või tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt ning korraldada kordushääletamine, kui seadusrikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi oluliselt; [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 4) mitte alustada elektroonilist hääletamist või peatada või lõpetada elektrooniline hääletamine täies ulatuses või osaliselt, kui elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist hääletamist saaks läbi viia käesoleva seaduse nõuete kohaselt. [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 03.06.2024] (3) Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses oleva küsimuse lahendamiseks võtab Vabariigi Valimiskomisjon vastu otsuse, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Otsus jõustub allakirjutamisel. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 10. Vabariigi Valimiskomisjoni moodustamine (1) Vabariigi Valimiskomisjoni volitused kestavad neli aastat. (2) Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed on: 1) Riigikohtu esimehe nimetatud esimese astme kohtu kohtunik; 2) Riigikohtu esimehe nimetatud teise astme kohtu kohtunik; 3) õiguskantsleri nimetatud õiguskantsleri nõunik; 4) riigikontrolöri nimetatud Riigikontrolli ametnik; 5) riigi peaprokuröri nimetatud riigiprokurör; 6) riigisekretäri nimetatud Riigikantselei ametnik; 7) Audiitorkogu juhatuse nimetatud infosüsteemide audiitor. (3) Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed nimetatakse hiljemalt kümnendal päeval enne valimiskomisjoni volituste lõppemist. (4) Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe ja aseesimehe valib valimiskomisjon oma liikmete hulgast valimiskomisjoni esimesel koosolekul. Vabariigi Valimiskomisjoni esimese koosoleku kutsub kokku eelmise Vabariigi Valimiskomisjoni esimees või aseesimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimiskomisjoni volituste algust. (5) Vabariigi Valimiskomisjoni liikmele nimetab tema ametisse nimetaja asendusliikme. (6) Riigikohtu esimees võib nimetada kohtuniku Vabariigi Valimiskomisjoni liikmeks üksnes nimetatava nõusolekul ning pärast kohtu esimehe arvamuse ärakuulamist. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 11. Vabariigi Valimiskomisjoni liige (1) Vabariigi Valimiskomisjoni liige peab olema hääletamisõiguslik käesoleva seaduse § 4 lõigete 1–3 kohaselt. (2) Vabariigi Valimiskomisjoni liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt: 1) tema tagasiastumisega; 2) tema surmaga; 3) tema asumisega erakonna, valimisliidu või üksikkandidaadi volitatud esindajaks; 4) tema esitamisega kandidaadiks registreerimiseks Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel; 5) tema asumisega valimiste korraldajaks. (3) Vabariigi Valimiskomisjoni liikme võib ennetähtaegselt valimiskomisjoni liikme kohustustest vabastada tema nimetanud ametiisik või organ oma põhistatud otsusega kas omal algatusel või Vabariigi Valimiskomisjoni ettepanekul. (4) Vabariigi Valimiskomisjoni liige on oma ülesandeid täites erapooletu ja sõltumatu. (5) Vabariigi Valimiskomisjoni liige ei või agiteerida erakonna ega kandidaadi poolt ega vastu. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 12. Vabariigi Valimiskomisjoni töökorraldus (1) Vabariigi Valimiskomisjoni töövorm on koosolek, mille kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees, nende mõlema äraolekul valimiskomisjoni noorim liige. (2) Vabariigi Valimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Valimiskomisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Nende mõlema äraolekul juhatab komisjoni koosolekut kuni uue aseesimehe valimiseni komisjoni noorim liige. (3) Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek on avalik ja see protokollitakse. (4) Vabariigi Valimiskomisjoni otsused ja koosolekute protokollid avalikustatakse. (5) Vabariigi Valimiskomisjon otsustab tema pädevuses olevaid asju poolthäälte enamusega. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli. (6) Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab otsusega oma töökorra. (7) Kui Vabariigi Valimiskomisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, asendab teda asendusliige, kellel on kõik komisjoniliikme õigused ja kohustused, välja arvatud esimehe või aseesimehe õigused ja kohustused. (8) Vabariigi Valimiskomisjoni liige saab tasu valimiste ettevalmistamise ja korraldamise eelarvest komisjoni koosolekust osavõtmise ja komisjoni muude ülesannete täitmise eest. Vabariigi Valimiskomisjoni liikme tunnitasu suurus on 10-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunni töötasu alammäär. Töötasu maksmise kord sätestatakse Vabariigi Valimiskomisjoni töökorras. (9) Vabariigi Valimiskomisjoni teenindamise korraldab Riigikogu Kantselei. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 2. jagu Valimiste korraldajad [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 13. Valimiste korraldajad (1) Riigikogu valimisi korraldavad: 1) riigi valimisteenistus; 2) valla- ja linnasekretärid; 3) jaoskonnakomisjonid; 4) häältelugemiskomisjonid. (2) Valla- ja linnasekretäri ametisse nimetamise ja asendamise kord sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. (3) Valla või linna häältelugemiskomisjoni ülesandeid Riigikogu valimistel täidab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras moodustatud valla või linna valimiskomisjon. (4) Valimisi korraldav isik ja teda abistav isik ei saa olla samal ajal erakonna või üksikkandidaadi volitatud esindaja või kandidaat. (5) Valimisi korraldav isik peab olema hääletamisõiguslik käesoleva seaduse § 4 lõigete 1–3 kohaselt ja valdama eesti keelt. (6) Valimisi korraldav isik ja teda abistav isik on oma ülesandeid täites sõltumatu ja ta ei või agiteerida erakonna ega kandidaadi poolt ega vastu. (7) Valimisi korraldaval isikul, valla- või linnavalitsuse ametnikul või töötajal või muul isikul on õigus saada tasu valimiste korraldamisega seotud ülesannete täitmise eest. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] § 14. Riigi valimisteenistus (1) Riigi valimisteenistus on Riigikogu Kantselei struktuuriüksus, mis on käesolevast seadusest, Euroopa Parlamendi valimise seadusest, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest ja rahvahääletuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisel iseseisev. (2) Riigi valimisteenistust juhib riigi valimisteenistuse juht. Valimisteenistuse juhi ja asejuhi nimetab ametikohale Riigikogu Kantselei direktor kooskõlastatult Vabariigi Valimiskomisjoniga. (3) Riigi valimisteenistuse ametnikud nimetab ametikohale ja töötajatega sõlmib töölepingu Riigikogu Kantselei direktor riigi valimisteenistuse juhi ettepanekul. (4) Valimiste ettevalmistamise ja korraldamise eelarve on eraldiseisev osa Riigikogu Kantselei eelarvest ja sisaldab riigi valimisteenistuse käesolevast seadusest, Euroopa Parlamendi valimise seadusest, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest ja rahvahääletuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikke investeeringuid ja tegevuskulusid. Valimiste ettevalmistamiseks ja korraldamiseks ettenähtud vahendite sihipärase kasutamise ja eelarve täitmise eest vastutab riigi valimisteenistuse juht. Riigi valimisteenistus esitab Vabariigi Valimiskomisjonile eelmise kalendriaasta eelarve täitmise aruande järgmise aasta esimese kvartali jooksul. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmise üle teostab järelevalvet Vabariigi Valimiskomisjon. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 15. Riigi valimisteenistuse pädevus (1) Riigi valimisteenistuse ülesanne on: 1) tagada valimiste seadusekohane korraldamine, korraldada elektrooniline hääletamine ja teha kindlaks elektroonilise hääletamise tulemus; 1^1) tagada hääletamise korraldamisel valijate nimekirja kasutamine elektrooniliselt; [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] 2) valvata valimiste korraldajate tegevuse järele; 3) korraldada valimisseadustest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste lahenduste arendus ja haldus; 4) täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. (2) Ülesannete täitmiseks riigi valimisteenistus: 1) annab valimiste ühetaolisuse tagamiseks valimiste korraldajatele kirjalikke juhendeid; 2) annab valimiste korraldajatele täitmiseks kohustuslikke suulisi ja kirjalikke korraldusi; 3) koostab valimiste ettevalmistamise ja korraldamise eelarve projekti; 4) jaotab kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kooskõlastatult Vabariigi Valimiskomisjoniga valimiste korraldamiseks eraldatud raha ning kehtestab valla- ja linnasekretäridele ning jaoskonnakomisjonidele eraldatud raha kasutamise korra; [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 5) tagab valimiste korraldamiseks vajaliku inventari ja teenuste olemasolu; [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 03.06.2024] 5^1) kehtestab valimisvahendite ja väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletavate valijate hääletamissedelitega ümbrike jaoskonnakomisjonidele edastamise korra ning jaotuspiirkonnad; [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] 5^2) kehtestab valimisvahendite kasutamise ja säilitamise korra; [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 5^3) haldab valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi, sealhulgas elektroonilise hääletamise süsteemi alla kuuluvate elektrooniliste häälte salastamise võtme ja avamise võtme loomiseks ning häälte lugemiseks ja töötlemiseks kasutatavat riist- ja tarkvara; [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 03.06.2024] 6) juhendab ja koolitab valimiste korraldajaid; 7) võib seadust või riigi valimisteenistuse korraldust rikkunud valimisi korraldava isiku kõrvaldada valimiste korraldamiselt; 8) teeb vajaduse korral Vabariigi Valimiskomisjonile ettepaneku käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud otsuste tegemiseks. (3) Riigi valimisteenistuse kirjalikule korraldusele kirjutab alla riigi valimisteenistuse juht. Kirjalik korraldus jõustub selle allakirjutamisel. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 16. Maakonna valimisjuht [Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] § 17. Maakonna valimisjuhi pädevus [Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] § 17^1. Valla- ja linnasekretäri pädevus (1) Valla- või linnasekretäri ülesanne on korraldada valimised vallas või linnas, juhendada jaoskonnakomisjone ja täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (2) Ülesannete täitmiseks valla- või linnasekretär: 1) annab jaoskonnakomisjonidele täitmiseks kohustuslikke juhiseid; 2) otsustab jaoskonnakomisjoni kulud, lähtudes riigi valimisteenistuse jaotatud vahendite suurusest; 3) otsustab jaoskonnakomisjoni liikme tasustamise jaoskonnakomisjoni esimehe ettepanekul; 4) otsustab häältelugemiskomisjoni liikme tasustamise. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (3) Valla- või linnasekretäri teenindamise korraldab valla- või linnavalitsus. Tallinna linnasekretär võib oma valimiste korraldamisega seotud ülesandeid täitma volitada ka teisi linna ametnikke või töötajaid, teavitades sellest riigi valimisteenistust. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 18. Valimiste korraldaja abistamine (1) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse organ ning ameti- ja muu asutus on kohustatud oma pädevuse piires valimiste korraldajat valimiste korraldamisel abistama. (2) Valimiste korraldajal on õigus pöörduda valimiste korraldamisega seonduvas küsimuses kirjalikult riigi- või kohaliku omavalitsuse organi või ameti- või muu asutuse poole. Valimiste korraldaja pöördumisele tuleb vastata kolme tööpäeva jooksul arvates selle saamisest. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 18^1. Valimiste infosüsteemi ja elektroonilise hääletamise süsteemi korraldus ning küberturvalisuse tagamine (1) Riigi valimisteenistusel on õigus valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi arendamise, haldamise ja majutuse korraldamisse ning nende infosüsteemide küberturvalisuse tagamisse kaasata pädevaid asutusi ja isikuid. Kaasamisega seotud kulud kaetakse Riigikogu Kantselei riigi valimisteenistuse eelarvest. (2) Valimiste infosüsteemi tehnilise arendamise, haldamise, majutamise ja küberturvalisuse ning käesoleva seaduse § 48^4 lõike 1 punktis 3 nimetatud elektroonilise hääletamise süsteemi koguja komponendi majutamise tagab Riigi Infosüsteemi Amet. Täiendavad ülesanded ja nende rahastamine lepitakse kokku käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 03.06.2024] § 19. Valimisjaoskondade moodustamine (1) Iga valla ja linna ning Tallinnas linnaosa territooriumil moodustatakse vähemalt üks valimisjaoskond. Valimisjaoskonnal on hääletamisruum või hääletamisruumid, kus korraldab hääletamist jaoskonnakomisjon. (2) Valla- või linnavalitsus määrab hiljemalt 60. päeval enne valimispäeva määrusega kindlaks: [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 01.10.2024] 1) valimisjaoskondade arvu ja numeratsiooni ning milliseid hääletamisliike iga jaoskond korraldab; 2) hääletamisruumide asukohad eelhääletamise päevadel ja valimispäeval; 3) ühe valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada kuuendast kuni kolmanda päevani enne valimispäeva. Rohkem kui ühe valimisjaoskonna võib määrata riigi valimisteenistuse loal. (3) Valimisjaoskonnad on alalised. Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ning rahvahääletusel korraldatakse hääletamine samades valimisjaoskondades, kui valla- või linnavalitsus ei määra teisiti, muutes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrust. Muudatustest teavitab valla- või linnavalitsus viivitamata riigi valimisteenistust. (4) Hääletamisruum või hääletamisruumid võivad igal eelhääletamise päeval asuda erinevas asukohas. Riigi valimisteenistuse loal võib valla- või linnavalitsus määrata, et valimisjaoskonnal on samal eelhääletamise päeval avatud rohkem kui üks hääletamisruum. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 19^1. Jaoskonnakomisjoni moodustamine (1) Hääletamise korraldamiseks valimisjaoskonnas moodustab kohaliku omavalitsuse volikogu (edaspidi volikogu) vähemalt viieliikmelise jaoskonnakomisjoni. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (2) Volikogu nimetab otsusega valla- või linnasekretäri ettepanekul ning poliitilise tasakaalustatuse põhimõtet arvestades jaoskonnakomisjoni esimehe ja jaoskonnakomisjoni liikmed hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva. (3) Poole jaoskonnakomisjoni liikmetest esitab valla- või linnasekretär ning ülejäänud liikmed esitavad valimistel osalevad erakonnad. (4) Valimistel osalev erakond võib esitada ühe jaoskonnakomisjoni liikmekandidaadi valla- või linnasekretärile hiljemalt 40. päeval enne valimispäeva. (5) Jaoskonnakomisjoni liikmeks nimetamiseks peab olema isiku nõusolek. (6) Kui erakonnad kandidaate ei esita või kui nende esitatud kandidaatide arv on väiksem, kui on erakondadel kohti jaoskonnakomisjonis, nimetab volikogu ülejäänud liikmed valla- või linnasekretäri ettepanekul. (7) Kui erakondade esitatud jaoskonnakomisjoni liikmekandidaate on rohkem, kui on erakondadel kohti jaoskonnakomisjonis, nimetatakse kõik ülejäänud kandidaadid jaoskonnakomisjoni asendusliikmeteks. (8) Volikogu nimetab valla- või linnasekretäri ettepanekul ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 ettenähtut järgides vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni asendusliiget. (9) Jaoskonnakomisjoni aseesimehe valib jaoskonnakomisjon oma liikmete hulgast. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 19^2. Jaoskonnakomisjoni pädevus Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine valimisjaoskonna hääletamisruumides, valija elukohas või asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevaringses hoolekandeasutuses, teha kindlaks valimisjaoskonna hääletamistulemused ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 19^3. Jaoskonnakomisjoni töökorraldus (1) Kui jaoskonnakomisjoni liige ei saa oma ülesandeid täita, asendab teda jaoskonnakomisjoni esimehe kutsel asendusliige, kellel on kõik jaoskonnakomisjoni liikme õigused ja kohustused, välja arvatud esimehe või aseesimehe õigused ja kohustused. Valla- või linnasekretäri loal võib erandjuhul jaoskonnakomisjoni töös osaleda ka muu isik. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (2) Jaoskonnakomisjoni teenindamise korraldab valla- või linnavalitsus. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 19^4. Valimiste vaatlemine (1) Igaühel on õigus vaadelda Vabariigi Valimiskomisjoni ja valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid. (2) Vaatleja peab enne vaatlemise alustamist end esitlema. (3) Vaatlejal on õigus kirjutada üles valimisvahendite pitseerimisel kasutatud turvavahendite numbrid. (4) Vaatleja ei või segada valija hääletamist ega Vabariigi Valimiskomisjoni või valimiste korraldaja tööd ega osaleda valimiskomisjoni või valimiste korraldaja pädevuses olevates toimingutes. (5) Vaatlejal ei ole õigust tutvuda valijate nimekirjaga, välja arvatud enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimiseks. (6) Kui ruumipuudusel ei ole võimalik tagada kõigile vaatlejatele võrdseid tingimusi toimingute jälgimiseks, toimub vaatlemine Vabariigi Valimiskomisjoni või valimiste korraldaja korralduste kohaselt. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 5. peatükk VALIJATE ARVESTUS § 20. Valijate arvestuse pidamine (1) Valijate arvestust peetakse rahvastikuregistris. (2) Rahvastikuregistri pidamise korra näeb ette seadus. (3) Valijate arvestust peetakse isiku kohta rahvastikuregistrisse kantud järgmiste andmete alusel: [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] 1) ees- ja perekonnanimi; 2) sünniaeg; 3) isikukood; 4) kodakondsuse andmed; 5) teovõimetuks tunnistamise andmed; [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 6) elukoha aadress; [RT I, 17.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2019] 7) viibimiskoha aadress. [RT I, 17.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2019] (4) Valla- või linnasekretär võib volitada käesolevas peatükis sätestatud valla- või linnasekretäri ülesandeid täitma valla- või linnavalitsuse või selle allasutuse ametniku või töötaja, teavitades sellest rahvastikuregistri vastutavat töötlejat. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (5) Käesolevas peatükis sätestatud valla- ja linnasekretäri toimingute peale võib esitada kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] § 21. Valijate teavitamine hääletamise võimalustest [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (1) Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab valimiste teabelehe koostamise ja saatmise hiljemalt kümnendal päeval enne valimispäeva. Valijale, kellel on Eesti teabeväravas registreeritud või rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadress, saadetakse teabeleht elektrooniliselt. (2) Valimiste teabelehele kantakse: 1) teave hääletamisõiguse tingimuste kohta; 2) teave hääletamisvõimaluste kohta vallas või linnas; 3) muu teave hääletamise kohta. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 22. Valijate nimekiri (1) Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab rahvastikuregistri andmete alusel valijate nimekirja koostamise ja edastab valijate nimekirja riigi valimisteenistusele hiljemalt 25. päeval enne valimispäeva. (2) Valijate nimekirja pidamise aluseks on käesoleva seaduse § 20 lõikes 3 ettenähtud andmed valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Valijate nimekirja pidamisel võetakse arvesse ka käesoleva seaduse § 20 lõike 3 punktides 1–5 nimetatud andmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatused. Elukoha ja viibimiskoha aadressiandmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatusi arvesse ei võeta. (3) Valijate nimekirja ei kanta andmeid isiku kohta, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust. (4) Valija kohta kantakse valijate nimekirja tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Kui rahvastikuregistrisse ei ole kantud valija elukoha aadressi ja on olemas viibimiskoha aadress, kantakse valijate nimekirja tema viibimiskoha aadress. Kui valija elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega, kantakse valijate nimekirja tema elukoha andmed valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega. (5) Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) elu- või viibimiskoha aadress; 4) valimisringkonna number käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud aadressiandmete alusel 30. päeval enne valimispäeva; 5) märge valijale hääletamissedeli väljastamise kohta ning andmed hääletamise aja ja koha kohta. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 23. Valijate nimekirja avalikkus (1) Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust. (2) Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral riigi valimisteenistuse asukohas vajalikus ulatuses tutvuda erakondade volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib nimekirja kasutada teaduslikul eesmärgil. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 24. Valijate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimine ja vea parandamine (1) Kui valija leiab, et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on viga, esitab ta vea parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile. (2) Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos rahvastikuregistri vastutava töötlejaga viivitamata läbi ning vastab avaldajale. Vea parandamise korral edastab rahvastikuregistri vastutav töötleja paranduse riigi valimisteenistusele. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 25. Valijate nimekirjas muudatuste tegemine (1) Valijate nimekirjas tehakse muudatusi üksnes juhul, kui: 1) valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole valijate nimekirjas, kuid kellel käesoleva seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta; [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] 2) valijate nimekirjast tuleb kustutada isik, kellel ei ole õigust hääletamisest osa võtta. (2) Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos rahvastikuregistri vastutava töötlejaga läbi ja vastab isikule viivitamata. Kui rahvastikuregistri valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid muudetakse selliselt, et see toob kaasa muudatuse valijate nimekirjas, edastab rahvastikuregistri vastutav töötleja muudatuse riigi valimisteenistusele. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (3) [Kehtetu - RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (4) [Kehtetu - RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (5) Kui valla- või linnasekretär jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega. (6) Halduskohus peab kaebuse läbi vaatama ja tegema otsuse kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse saamise päevast. (7) Halduskohus teeb ühe järgmistest otsustest: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) kaebus rahuldada ning teha valla- või linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid. (8) Kui halduskohus kaebuse rahuldab, kantakse isik viivitamata rahvastikuregistrisse või muudetakse tema andmeid. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] 6. peatükk KANDIDAATIDE REGISTREERIMISEKS ESITAMINE JA REGISTREERIMINE § 26. Erakond (1) Riigikogu valimistel võib osaleda erakond, kes on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse hiljemalt 90 päeva enne valimispäeva. [RT I, 10.12.2010, 1 - jõust. 01.04.2011] (2) [Kehtetu - RT I 2010, 29, 150 - jõust. 01.01.2011] (3) Erakond osaleb Riigikogu valimistel oma nime all. (4) Erakond esitab kandidaatide registreerimiseks esitamisel riigi valimisteenistusele kirjaliku teatise, milles on erakonna volitatud esindajate nimed, isikukoodid, aadressid ja sidevahendite numbrid. Teatisele kirjutab alla mittetulundusühingute seaduse või erakonna põhikirja kohaselt erakonda esindama õigustatud isik. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (5) Erakond võib volitada ennast esindama kuni kaks isikut. (6) [Kehtetu - RT I 2010, 29, 150 - jõust. 01.01.2011] § 27. Üksikkandidaat (1) Üksikkandidaadina registreerimiseks võib end esitada ning registreerimiseks vajalikke toiminguid teha iga kandideerimisõiguslik isik (§ 4 lg 4–6). Teise isiku võib üksikkandidaadina registreerimiseks esitada ning registreerimiseks vajalikke toiminguid teha sellekohase volikirja alusel isik, kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1–3 kohaselt. (2) Üksikkandidaadi võib registreerimiseks esitada ainult ühes valimisringkonnas. § 27^1. Kandideerimisdokumendid Riigi valimisteenistus valmistab ette ja avaldab kandideerimisdokumentide näidised ning tagab võimaluse esitada kandideerimisdokumendid elektrooniliselt. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 28. Kandideerimisavaldus [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (1) Kandideerimisavalduses isik: 1) väljendab oma soovi kandideerida erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina; 2) kinnitab, et ta vastab käesolevas seaduses Riigikogu liikmekandidaadile esitatud nõuetele; 3) esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmed. (2) Kandidaat esitab kandideerimisavalduses järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) erakondlik kuuluvus; 4) elukoha aadress; 5) sidevahendite numbrid; 6) kontaktandmed; 7) andmed hariduse kohta; 8) töökoht ja amet. (3) Riigi valimisteenistus avaldab: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 sätestatud andmed tähtajatult, kusjuures isikukoodi asemel avaldatakse sünniaeg; 2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 6–8 sätestatud andmed kuueks kuuks arvates valimispäevast. [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 03.06.2024] (4) Kandidaat kasutab kandideerimisel oma nimena üksnes ees- ja perekonnanime. (5) Kandidaat allkirjastab kandideerimisavalduse. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] § 29. Kandidaatide nimekiri (1) Erakond koostab: 1) kandidaatide ringkonnanimekirjad; 2) kandidaatide üleriigilise nimekirja. (2) Registreerimiseks esitatud kandidaadid peavad olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõlemas nimekirjas. (3) Kandidaatide arv ringkonnanimekirjas võib ületada mandaatide arvu ringkonnas kuni kahe kandidaadi võrra. (4) Isik võib kandideerida ainult ühes valimisringkonnas. Kandideerimine ei ole seotud isiku elukohajärgse valimisringkonnaga. (5) Isik võib kandideerida ainult ühe erakonna kandidaatide nimekirjas. Kandidaatide nimekirjas ei või kandideerida üksikkandidaadina registreerimiseks esitatud isik või teise erakonna liige. (6) Erakond võib ühes valimisringkonnas registreerimiseks esitada ainult ühe kandidaatide nimekirja. (7) Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab erakond. (8) Kandidaatide ringkonnanimekirjale ja kandidaatide üleriigilisele nimekirjale kirjutavad alla erakonna kõik volitatud esindajad. § 30. Kandidaatide registreerimiseks esitamine (1) Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab mandaatide jaotamisele järgneval tööpäeval. Erakond võib esitada oma kandidaadid pärast käesoleva seaduse § 26 lõikes 4 nimetatud teatise esitamist. (2) Kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb valimispäevale eelneval 45. päeval kell 18.00. (3) Kandidaatide registreerimiseks esitab erakond riigi valimisteenistusele: [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 1) kandidaatide registreerimise avalduse; 2) kandidaatide ringkonnanimekirjad; 3) kandidaatide üleriigilise nimekirja; 4) kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia; 5) iga kandidaadi kandideerimisavalduse. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (4) Üksikkandidaat esitab riigi valimisteenistusele: [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 1) kandidaadi registreerimise avalduse; 2) kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia; 3) kandideerimisavalduse. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (5) Erakond või üksikkandidaat kannab enne kandidaatide registreerimiseks esitamist Rahandusministeeriumi arveldusarvele kautsjonina summa, mille suurus on valimiste väljakuulutamise aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär iga registreerimiseks esitatud isiku kohta. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 31. Dokumentide vastuvõtmine ja tagastamine (1) Riigi valimisteenistus peab kandidaatide registreerimiseks esitamise kohta arvestust. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (2) Kandidaatide registreerimise dokumendid annab üle erakonna volitatud esindaja. Üksikkandidaadi registreerimise dokumendid annab üle üksikkandidaat või tema volitatud esindaja. (3) Kui riigi valimisteenistusele ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, esitatud dokumentides on vigu või neis on andmeid puudu, teeb dokumentide vastuvõtja dokumentide esitajale ettepaneku esitada nõutavad dokumendid või andmed või parandada vead. Kõik esitatud dokumendid tagastatakse. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (4) Kui erakond või üksikkandidaat soovib kandidaatide registreerimise dokumentides teha muudatusi, tagastab riigi valimisteenistus kõik esitatud dokumendid ning nende uuesti esitamisel loetakse dokumendid esmakordselt esitatuks. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (5) Kui kandidaat kustutatakse registreerimiseks esitatud kandidaatide nimekirjast isikliku avalduse alusel, tagastab riigi valimisteenistus talle kandideerimisavalduse ja teavitab sellest erakonna või üksikkandidaadi volitatud esindajat. Erakond kandidaatide registreerimise dokumente uuesti esitama ei pea. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (6) Kui erakond või üksikkandidaat esitab dokumendid valimispäevale eelneval 45. päeval enne kella 18.00 ning selgub, et ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, et dokumentides on andmeid puudu või et esitatud dokumentides on vigu, mida ei ole võimalik kohe parandada, võetakse dokumendid vastu. Dokumentide vastuvõtja teeb dokumentide esitajale ettepaneku esitada puuduvad dokumendid või andmed või parandada vead. Sellisel juhul peab erakond või üksikkandidaat nõutava toimingu tegema hiljemalt valimispäevale eelneval 43. päeval enne kella 18.00. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 32. Kandidaatide registreerimine (1) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib kõik käesoleva seaduse nõuete kohaselt registreerimiseks esitatud isikud nende registreerimiseks esitamise järjekorras pärast kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaja lõppemist hiljemalt 40. päeval enne valimispäeva. (2) Kandidaadile antakse registreerimisnumber. Registreerimisnumbrid algavad 101-st ja need antakse kandidaatidele erakondade ringkonnanimekirjade kaupa. Üksikkandidaatidele antakse registreerimisnumbrid pärast erakondade kandidaatidele numbrite andmist. Numbrite andmise järjekord erakondade vahel ning üksikkandidaatide vahel selgitatakse liisu heitmisega. [RT I 2004, 71, 501 - jõust. 29.10.2004] (3) Kui käesoleva seaduse § 31 lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul ei esitanud dokumentide esitaja puuduvaid dokumente või andmeid või ei parandanud kandideerimisdokumentides vigu, jätab Vabariigi Valimiskomisjon registreerimata: 1) kõik erakonna poolt registreerimiseks esitatud kandidaadid, kui puudub käesoleva seaduse § 30 lõike 3 punktis 1, 2, 3 või 4 nimetatud dokument või selles on olulisi puudusi; 2) kandidaadi, kelle dokumente või andmeid on puudu või kelle dokumentides on olulisi puudusi; 3) kandidaadi, kes ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–6 ning § 29 lõikes 5 ettenähtud nõuetele. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (4) Kandidaadi registreerimata jätmise kohta võtab Vabariigi Valimiskomisjon vastu põhistatud otsuse. (5) Vabariigi Valimiskomisjon tühistab kandidaadi registreerimise otsuse, kui: 1) kandidaat loobub kandideerimast kirjaliku avalduse alusel, mille ta võib esitada kolme päeva jooksul pärast registreerimist; 2) kandidaat sureb; 3) tõendatakse, et kandidaat ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–6 ning § 29 lõikes 5 ettenähtud nõuetele. (6) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib varem registreerimata jäetud isiku pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega, kui ta leiab, et isik vastab käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–6 ning § 29 lõikes 5 ettenähtud nõuetele või kui Riigikohtu otsusega on tühistatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsus, millega kandidaat jäeti registreerimata. (7) Registreerimisotsuse võib tühistada ja registreerimata jäetud isiku registreerida hiljemalt 13. päeval enne valimispäeva. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 33. Valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri (1) Riigi valimisteenistus koostab pärast kandidaatide registreerimist valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (2) Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja kantakse kandidaadid erakondade ringkonnanimekirjade kaupa registreerimisnumbrite järjekorras. Ringkonnanimekirja ette märgitakse selle esitanud erakonna nimi. Üksikkandidaadid kantakse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja pärast erakondade ringkonnanimekirju registreerimisnumbrite järjekorras. [RT I 2004, 71, 501 - jõust. 29.10.2004] (3) Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja märgitakse iga kandidaadi kohta tema registreerimisnumber ja nimi. Kui ühes valimisringkonnas kandideerib mitu samanimelist kandidaati, märgitakse koondnimekirja ka nende sünniaeg. (4) Riigi valimisteenistus teavitab kõigist valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja parandustest ja muudatustest valla- ja linnasekretäre ning välisriigis hääletamist korraldavaid välisesindusi, kes teevad asjakohased parandused ja muudatused kandidaatide koondnimekirja. Kandidaatide koondnimekirju ei muudeta pärast 13. päeva enne valimispäeva. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] 7. peatükk HÄÄLETAMISE KORD § 34. Hääletamisruum (1) Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla- või linnavalitsuse määratud hääletamisruumis või hääletamisruumides. Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (2) Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast. Hääletamisruumis, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletamist, on eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletavate valijate jaoks. Hääletamisruumis on välja pandud asukoha valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja kandidaatide üleriigilised nimekirjad. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (3) Hääletamisruumis peab korda jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele. § 35. Hääletamiskabiin (1) Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist. (2) Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend. Hääletamiskabiini seinal on asukoha valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri, välja arvatud kabiinis, mis on ette nähtud väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletavatele valijatele. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 36. Hääletamiskast (1) Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle enne hääletamise algust. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (2) Hääletamiskasti ava on kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks. (3) Eelhääletamise päevadel pitseerib jaoskonnakomisjon pärast hääletamise lõppemist eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ava. § 37. Hääletamissedel (1) Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (2) Riigi valimisteenistus korraldab hääletamissedelite valmistamise ning jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (3) Pärast hääletamissedelite kättesaamist paneb jaoskonnakomisjon sedelitele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. Välisriigis hääletamisel kasutatavatele sedelitele paneb pitsati jäljendi riigi valimisteenistus. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 38. Hääletamise aeg (1) Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (2) Eelhääletamine toimub: 1) kuuendast kuni kolmanda päevani enne valimispäeva käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punkti 3 alusel määratud valimisjaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00; 2) teisest kuni esimese päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00; 3) kuuendast kuni kolmanda päevani enne valimispäeva valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni; 4) kuuendast kuni esimese päevani enne valimispäeva elektrooniliselt. Hääletamine algab kuuendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni valimispäevale eelneva päeva kella 20.00-ni. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (3) Kodus hääletamine korraldatakse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel teisel ja esimesel päeval enne valimispäeva ning valimispäeval ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (4) Valijal võimaldatakse hääletamine lõpetada 15 minuti jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktis 4 sätestatud hääletamise aja lõppemisest. [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 03.06.2024] § 39. Hääletamine (1) Valija hääletab tema elukohajärgse valimisringkonna territooriumil asuvas valimisjaoskonnas, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 41–43, 45 ja 47 ning 7^1 . ja 8. peatükis ettenähtud juhtudel. (2) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi. (3) Jaoskonnakomisjoni liige kontrollib valijate nimekirjast, et valijal on hääletamisõigus ja valija elukoht asub selles valimisringkonnas. (4) Kui kontrolli tulemusena selgub, et valijal on õigus hääletada, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke hääletamissedeli väljastamise kohta. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja. (5) Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis. (6) Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. (7) Valija täidab hääletamissedeli ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise täitma, võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine valija, kuid mitte tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaat. (8) Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia. Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud või kasutamata hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama. (9) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ja annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. (10) Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine valija. (11) Kui valija tagastab hääletamissedeli ning loobub hääletamisest, eemaldab jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirjast märke valijale hääletamissedeli väljastamise kohta. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 40. Eelhääletamine (1) Eelhääletamine toimub käesoleva seaduse §-s 39 ettenähtud korras. (2) Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes eelhääletamise päevaks on vähemalt 18-aastane. (3) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. (4) [Kehtetu - RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (5) Jaoskonnakomisjon hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. § 41. Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda toimuva eelhääletamise erisused [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] Valijal on käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 1 sätestatud ajal võimalik hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisringkonda valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas. Valla- või linnavalitsus võib määrata jaoskonnakomisjoni, kes korraldab hääletamist ainult valija asukohas (§ 43), kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses (§ 45). [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 42. Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletamisruumis toimuv eelhääletamine [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (1) Väljaspool oma elukohajärgset valimisringkonda hääletamisruumis hääletada sooviv valija esitab jaoskonnakomisjoni liikmele isikut tõendava dokumendi. (2) Jaoskonnakomisjoni liige kontrollib valijate nimekirjast, et valijal on hääletamisõigus ja millises valimisringkonnas asub valija elukoht. (3) Kui kontrolli tulemusena selgub, et valijal on õigus hääletada, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke hääletamissedeli väljastamise kohta. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja. (4) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. (5) Valija täidab hääletamissedeli käesoleva seaduse § 39 lõigetes 5–8 ja 11 ettenähtut järgides. (6) Valija paneb sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kannab jaoskonnakomisjon valija andmed. Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 43. Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda valija asukohas toimuv eelhääletamine [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (1) Kui väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletada sooviv valija ei saa terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada hääletamisruumis, võib ta kuni valimispäevale eelneva kolmanda päeva kella 14.00-ni esitada kirjaliku taotluse oma asukohas hääletamiseks asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või käesoleva seaduse §-s 41 ettenähtud jaoskonnakomisjonile. Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Valla- või linnavalitsus registreerib taotluse ja edastab selle vastavale jaoskonnakomisjonile. (2) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 39 lõigetes 6–8 ja 11 ning § 42 lõigetes 1–4 ja 6 ettenähtut järgides. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 44. Elektrooniline hääletamine [Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 45. Hääletamine kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (1) Kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse hääletamine käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 3 ettenähtud päevadel. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (2) Kinnipidamiskoha, haigla ja ööpäevase hoolekandeasutuse administratsioon esitab taotluse hääletamise korraldamiseks käesoleva seaduse §-s 41 ettenähtud jaoskonnakomisjonile. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (3) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 39 lõigetes 6–8 ja 11 ning § 42 lõigetes 1–4 ja 6 ettenähtut järgides. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (4) Hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestatakse kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses eelhääletanud valijate hääli käesoleva seaduse §-s 48 ettenähtut järgides. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] § 46. Kodus hääletamine (1) Kui valija ei saa terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda kodus hääletamist. (2) Kodus hääletamise korraldamiseks esitab valija kuni valimispäeva kella 14.00-ni kirjaliku taotluse. (3) Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel teisel ja esimesel päeval enne valimispäeva kella 12.00-st kuni 20.00-ni ning valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni. (4) Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama: 1) valija nime; 2) valija isikukoodi; 3) valija aadressi; 4) valija sidevahendi numbrit; 5) kodus hääletamise põhjust. (5) Kodus hääletamise taotlus registreeritakse. Kui kodus hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat. (6) Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et nad ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud. Kodus hääletamist korraldatakse käesoleva seaduse § 39 lõigetes 1–4, 6–8 ja 11 ettenähtut järgides. (7) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ja laseb hääletamiskasti käesoleva seaduse § 39 lõikes 10 sätestatud korras. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 47. Välisriigis elava valija hääletamine Eestis (1) Alaliselt välisriigis elav valija, kes ei ole hääletanud käesoleva seaduse 8. peatükis ettenähtud korras, võib hääletada eelhääletamise ajal käesoleva seaduse §-s 41 ettenähtud korras määratud mis tahes valimisjaoskonnas. (2) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi. (3) Jaoskonnakomisjoni liige kontrollib valijate nimekirjast, et valijal on hääletamisõigus ja millise valimisringkonna valija ta on. (4) Kui kontrolli tulemusena selgub, et valijal on õigus hääletada, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke hääletamissedeli väljastamise kohta. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja. (5) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja tema valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. (6) Valija täidab hääletamissedeli käesoleva seaduse § 39 lõigetes 5–8 ja 11 ettenähtut järgides. (7) Valija paneb sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kannab jaoskonnakomisjon valija andmed. Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras antud hääli arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 ja § 55 lõigetes 3–5 sätestatud korras. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 47^1. Hääletamine ilma valijate nimekirja kasutamata (1) Kui valijate nimekirja ei ole võimalik kasutada, paneb valija hääletamissedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kannab jaoskonnakomisjon valija andmed. (2) Hääletamissedeliga ümbriku annab valija jaoskonnakomisjoni liikmele. Jaoskonnakomisjoni liikmed hoiavad hääletamissedeliga ümbrikku käesoleva seaduse § 40 lõikes 5 sätestatud korras, kuni neil on võimalik kontrollida valijate nimekirjast valija hääletamisõigust. (3) Kui kontrolli tulemusel selgub, et valijal on õigus hääletada, siis: 1) elukohajärgse valimisringkonna valija hääletamissedeliga välimine ümbrik avatakse ja sisemine ümbrik lastakse elukohajärgselt hääletanud valijate hääletamiskasti; 2) väljaspool elukohajärgset valimiringkonda hääletanud valija hääletamissedeliga ümbrik lastakse väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate hääletamiskasti. (4) Hääletamise kohta teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke. (5) Kui valijat ei ole valijate nimekirjas, ta on valijate nimekirja andmetel juba hääletanud või ta on hääletanud väljaspool elukohajärgset valimisringkonda pärast käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 1 või 3 sätestatud aega, jäetakse valija hääletamissedeliga ümbrik arvestamata. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 48. Eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisringkonda antud häälte arvestamine [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] (1) Jaoskonnakomisjon pakib viivitamata pärast väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletamise lõppemist valijate hääletamissedelitega ümbrikud eraldi valimisringkondade ja alaliselt välisriigis elavate valijate kaupa ning edastab need valla- või linnasekretärile, kes edastab need riigi valimisteenistusele käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punkti 5^1  alusel kehtestatud korra kohaselt. (2) Riigi valimisteenistus määrab iga valimisringkonna kohta häältelugemiskomisjoni, kes teeb kindlaks väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate hääletamistulemused. (3) Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valija hääletamissedeliga ümbrik tuleb edastada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud häältelugemiskomisjonile hiljemalt valimispäeval kell 12.00. (4) Saanud hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib häältelugemiskomisjon valijate nimekirjast, kas valija elukoht on selles valimisringkonnas. (5) Kui valijat ei ole kantud valijate nimekirja selles valimisringkonnas, jätab häältelugemiskomisjon valija hääletamissedeliga ümbriku arvestamata. (6) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 ettenähtud toiminguid avab häältelugemiskomisjon välimised ümbrikud ning hoiustab sisemised hääletamissedelitega ümbrikud kuni hääletamistulemuste kindlakstegemise alguseni. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 48^1. Elektrooniliselt antud häälte arvestamine [Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] 7^1. peatükk ELEKTROONILINE HÄÄLETAMINE [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 48^2. Elektroonilise hääletamise üldpõhimõtted (1) Elektroonilisel hääletamisel kasutatakse ajakohast elektroonilise hääletamise süsteemi, mida haldab riigi valimisteenistus. Elektroonilise hääletamise süsteem peab tagama, et iga valija elektrooniliselt antud hääl on korrektselt arvestatud või tühistatud ja sellele vastavalt hääletamistulemustes kajastatud. Elektroonilise hääletamise süsteem peab tagama, et hääletada saavad vaid hääleõiguslikud valijad ja hääletamistulemuses on arvestatud vaid hääleõiguslike valijate hääled. (2) Valija hääletab ise. Käesoleva seaduse §-s 48^9 ettenähtud tingimustel on valijal võimalik elektrooniliselt antud häält muuta. (3) Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab otsusega: 1) valija tuvastamiseks kasutatavad e-identimise süsteemid; 2) elektroonilise hääletamise tehnilised nõuded. [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 01.10.2024] (4) Riigi valimisteenistus: 1) kinnitab elektroonilise hääletamise süsteemi infoturbe poliitika, elektroonilise hääletamise protokollistiku ning elektroonilise hääletamise süsteemi tehnilised juhendid; 2) korraldab seadusekohast elektroonilist hääletamist takistavate juhtumite lahendamise; 3) kinnitab elektroonilise hääletamise süsteemi proovihääletamise ajakava, ulatuse ja tulemused ning avalikustab tulemuste raporti; 4) korraldab elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise, mille käigus infosüsteemide audiitor kontrollib elektroonilise hääletamise süsteemi proovihääletamise, süsteemi tervikluse ja riigi valimisteenistuse toimingute vastavust seadustele ning elektroonilise hääletamise dokumentatsioonile. [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 03.06.2024] § 48^3. Elektroonilise hääletamise ettevalmistamine (1) Riigi valimisteenistus seab elektroonilise hääletamise süsteemi kasutusvalmis hiljemalt kümnendaks päevaks enne valimispäeva. (2) Riigi valimisteenistus korraldab valijate nimekirja muudatuste elektroonilise hääletamise süsteemi kandmise vähemalt üks kord päevas. (3) Enne elektroonilise hääletamise algust seadistab riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi, valijarakenduse ning hääle kontrollrakenduse, loob avalikult elektrooniliste häälte krüpteerimiseks häälte salastamise võtme ja häälte dekrüpteerimiseks häälte avamise võtme. Riigi valimisteenistus jagab häälte avamise võtmele ligipääsu vahendid Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete ja riigi valimisteenistuse vahel. (4) Enne elektroonilise hääletamise algust korraldab riigi valimisteenistus avalikult proovihääletamise. Proovihääletamise käigus testib riigi valimisteenistus elektroonilise hääle andmist, loodud ligipääsuvahendite kasutamist ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist ning kontrollib elektroo …