Kiirgusseadus

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 18.07.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.06.2026 Avaldamismärge: RT I, 08.07.2025, 22 Kiirgusseadus1 Vastu võetud 08.06.2016 RT I, 28.06.2016, 2 jõustumine 01.11.2016 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 19.06.2017 - RT I, 03.07.2017, 6 - 15.08.2017 13.06.2018 - RT I, 26.06.2018, 6 - 06.07.2018, osaliselt 01.07.2018 ja 01.01.2019 04.12.2019 - RT I, 21.12.2019, 1 - 01.01.2020 12.05.2020 - RT I, 22.05.2020, 1 - 01.06.2020 17.06.2020 - RT I, 10.07.2020, 2 - 01.01.2021 20.06.2023 - RT I, 30.06.2023, 1 - 01.07.2023 18.06.2025 - RT I, 08.07.2025, 3 - 18.07.2025 1. peatükk Üldsätted 1. jagu Reguleerimis- ja kohaldamisala § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab: 1) põhilised ohutusnõuded inimese ja keskkonna kaitsmiseks ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest; 2) isikute õigused ja kohustused ioniseeriva kiirguse kasutamisel; 3) kiirgustegevuse nõuded; 4) riikliku järelevalve korralduse käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle; 5) vastutuse käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmata jätmise eest. (2) Käesolev seadus reguleerib kiirgustegevust ja toiminguid, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist ning sekkumist avarii- ja püsikiirituse olukorras. (3) Käesolev seadus ei reguleeri radoonist tekitatud kiiritust eluruumides, kosmilisest kiirgusest tekitatud kiiritust maapinnal ja inimtegevusest puutumatus maakoores sisalduvatest radionukliididest tekitatud kiiritust maapinna kohal. § 2. Haldusmenetluse seaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaldamine (1) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (2) Käesolevas seaduses sätestatud kiirgustegevuseks antud kiirgustegevusloa ja kiirgustegevuse registreeringu menetlusele kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] 2. jagu Mõisted § 3. Kiirgusohutus () Kiirgusohutus on inimese ja keskkonna kaitsmine ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest. § 4. Kiirgustegevus (1) Kiirgustegevus on mis tahes tegevus, mis suurendab või võib suurendada inimese kiiritust tehislikest või looduslikest kiirgusallikatest. (2) Kiirgustegevus on muu hulgas: 1) radioaktiivse aine tootmine, töötlemine, kasutamine, omamine, hoidmine, ladustamine, vedu, sealhulgas sisse- ja väljavedu, ning vahe- ja lõppladustamine; 2) ioniseerivat kiirgust emiteeriva ja suurema kui 5-kilovoldise potentsiaalide vahe juures töötava elektriseadme kasutamine; 3) tuumakäitise käitamine. (3) Töötlemine käesoleva seaduse tähenduses on keemilised ja füüsikalised toimingud radioaktiivse materjaliga, sealhulgas kaevandamine, muundamine, lõhustuva või fertiilse tuumamaterjali rikastamine ning kasutatud tuumkütuse ümbertöötamine. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (4) Radioaktiivne materjal on radioaktiivseid aineid sisaldav materjal. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] § 4^1. Kiirgustegevuse tegija () Kiirgustegevuse tegija käesoleva seaduse tähenduses on selline juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreering. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] § 5. Ioniseeriv kiirgus () Ioniseeriv kiirgus on energia siire otseselt või kaudselt ioone tekitavate osakeste või elektromagnetiliste lainetena, mille lainepikkus on 100 nanomeetrit või lühem. § 6. Radioaktiivne aine, radionukliid ning aktiivsus ja aktiivsuskontsentratsioon (1) Radioaktiivne aine on üht või enamat radionukliidi sisaldav aine, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on kiirgusohutuse seisukohalt oluline. (2) Looduslik radioaktiivne aine (NORM – Naturally Occuring Radioactive Material) on peamiselt looduslikke radionukliide kaalium-40, toorium-232, uraan-235 või uraan-238 ning nende lagunemisritta kuuluvaid radionukliide sisaldav radioaktiivne aine, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on kiirgusohutuse seisukohalt oluline. (3) Radionukliid on aatom, millel on kindla aatommassi ja aatomnumbriga iseloomustatud radioaktiivselt lagunev tuum. (4) Aktiivsus (A) on mingis kindlas energiaseisundis oleva radionukliidi koguse aktiivsus etteantud ajal: A = dN /dt, kus dN on sellest energiaseisundist toimuvate spontaansete tuumasiirete arvu ooteväärtus ajavahemiku dt jooksul. (5) Aktiivsuskontsentratsioon on aines ühtlaselt jaotunud radionukliidi aktiivsus aine massiühiku, pindalaühiku või ruumalaühiku kohta. § 7. Kiirgusallikas (1) Kiirgusallikas on seade, radioaktiivne aine või rajatis, mis on võimeline emiteerima ioniseerivat kiirgust või radioaktiivseid aineid. (1^1) Elektrikiirgusseade on seade, mis tekitab ioniseerivat kiirgust, nagu röntgenikiirgus, neutronid, elektronid või muud laenguga osakesed. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (1^2) Lahtine kiirgusallikas on kiirgusallikas, milles sisalduv radioaktiivne aine tema eesmärgipärasel kasutamisel ei ole püsivalt suletud kapslisse või ei kuulu tahke aine koostisse. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (2) Kinnine kiirgusallikas on kiirgusallikas, mille ehitus välistab nõuetekohasel kasutamisel radioaktiivsete ainete pääsemise keskkonda. (2^1) Kiirgusallika konteiner on osade komplekt, mis on mõeldud kinnise kiirgusallika sulgemiseks ja mis ei ole kiirgusallika lahutamatu osa, vaid on ette nähtud kiirgusallika varjestamiseks transportimisel ja käsitsemisel. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (3) Kõrgaktiivne kiirgusallikas on kinnine kiirgusallikas, mis sisaldab radionukliidi, mille teadaolev aktiivsus valmistamise ajal või esmakordse turuleviimise ajal on kehtestatud aktiivsustasemega võrdne või suurem. (4) Radionukliidide aktiivsustasemed, millega võrdse või millest suurema väärtuse korral liigitatakse kiirgusallikas kõrgaktiivseks kiirgusallikaks, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Kasutusest kõrvaldatud kiirgusallikas on kiirgusallikas, mida enam ei kasutata või ei kavatseta kasutada kiirgustegevusloale või kiirgustegevuse registreeringule vastaval eesmärgil. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (5^1) Omanikuta kiirgusallikas on kiirgusallikas, välja arvatud elektrikiirgusseade, mis ei ole käesoleva seaduse § 8 alusel reguleeriva kontrolli alt välja arvatud ega reguleeriva kontrolli all, sest see ei ole kunagi sellise kontrolli all olnud või see on maha jäetud, kaotatud, valesse kohta teisaldatud, varastatud või üle antud ilma nõuetekohase loata. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (6) Radioaktiivse kiirgusallika kategooria on ohuaste, mis määratakse kiirgusallika potentsiaalse kiirituse hindamise alusel, võttes võimaluse korral arvesse radioaktiivse aine füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning selles sisalduvate radionukliidide aktiivsust. (7) Kiirgusallika ohutustamine on kogu tegevus, mis on vajalik ohtliku kiirgusallika ohutuks muutmiseks kiirgusallikaga seotud kiirgustegevuse lõpetamisel. § 8. Väljaarvamistase ja vabastamistase (1) Väljaarvamistase on radioaktiivse aine aktiivsuse või aktiivsuskontsentratsiooni väärtus, millega võrdse või millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreeringut ei nõuta. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (2) Vabastamistase on radioaktiivse aine aktiivsuse või aktiivsuskontsentratsiooni väärtus, millega võrdse või millest väiksema väärtuse korral võib iga kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreeringut nõudva kiirgustegevuse käigus tekkivad radioaktiivsed ained või radioaktiivseid aineid sisaldavad materjalid vabastada käesoleva seaduse § 62 lõike 3 alusel kehtestatud tingimuste kohaselt käesoleva seaduse nõuete kohaldamisest. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (3) Väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 22.05.2020, 1 - jõust. 01.06.2020] § 9. Elanik () Elanik on käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, välja arvatud kutse- või meditsiinikiiritust saav isik. § 10. Kiirgustöötaja () Kiirgustöötaja on kiirgustegevuse tegijaga töö- või teenistussuhtes olev isik, sealhulgas välistöötaja, kes saab tööl käesoleva seadusega reguleeritud kiirgustegevuse käigus kiiritust ja kelle saadud kiirgusdoos ületab või võib ületada käesoleva seaduse § 50 lõike 6 alusel elanikule kehtestatud doosi piirmäärasid. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] § 11. Kiiritus () Kiiritus on ioniseeriva kiirguse mõju inimesele. § 12. Avarii- ja püsikiirituse olukord ning kiirgushädaolukord (1) Avariikiirituse olukord on tuuma- või kiirgusavarii, kuriteo või muu ootamatu sündmuse tagajärjel kujunenud kiiritusolukord, mille kontrolli all hoidmine nõuab inimese elu ja tervise, vara või keskkonna kaitsmiseks edasilükkamatute kaitsemeetmete rakendamist. (2) Püsikiirituse olukord on tavapärasest kiirgustasemest suurem looduslik kiiritus või minevikus toimunud kiirgustegevuse või avariikiirituse olukorra tagajärjel tekkinud kiiritus või muu mittetavapärane kiiritusolukord, mis ei nõua või enam ei nõua edasilükkamatute kaitsemeetmete rakendamist. (3) Kiirgushädaolukord on avariikiirituse olukord, millega kaasneb või võib kaasneda käesoleva seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud sekkumistasemete ületamine. § 13. Avariikiiritus ja avariitöötaja [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (1) Avariikiiritus on avariikiirituse olukorra tagajärjel toimunud inimeste kiiritamine, mis ei hõlma avariikutsekiiritust. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (2) Avariitöötaja käesoleva seaduse tähenduses on iga isik, kes täidab avariikiirituse olukorras kindlaksmääratud ülesannet ja võib nimetatud ülesande täitmise käigus kiiritust saada. [RT I, 22.05.2020, 1 - jõust. 01.06.2020] § 14. Elanikukiiritus, kutsekiiritus ja avariikutsekiiritus [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (1) Elanikukiiritus on elaniku saadav kiiritus, välja arvatud kutse- või meditsiinikiiritus. [RT I, 22.05.2020, 1 - jõust. 01.06.2020] (2) Kutsekiiritus on kiiritus, mida kiirgustöötaja saab või võib saada kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu alusel toimuvast kiirgustegevusest. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (3) Avariikutsekiiritus on kiiritus, mida saab avariitöötaja avariikiirituse olukorras. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] § 15. Kavandatav kiiritusolukord, normaalkiiritus ja potentsiaalne kiiritus [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (1) Kavandatav kiiritusolukord on kiirgusallika plaanikohase käitamise või kiiritusradu muutva inimtegevuse tõttu tekkiv kiiritusolukord, mis põhjustab või võib põhjustada inimese või keskkonna kiiritamist. Kavandatav kiiritusolukord hõlmab nii normaal- kui ka potentsiaalkiiritust. (2) Normaalkiiritus on rajatise käitamise või tegevuse käigus, sealhulgas hooldamisel, ülevaatamisel ja dekomissioneerimisel, normaalsete töötingimuste rakendamisel oodatav kiiritus, mis hõlmab ka väiksemaid vahejuhtumeid, mis suudetakse hoida kontrolli all. (3) Potentsiaalne kiiritus on kiiritus, mille saamine ei ole kindel, kuid mille esinemise tõenäosust saab eelnevalt hinnata. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] § 16. Meditsiinikiiritus Meditsiinikiiritus on kiiritus, mida saab: 1) isik haiguse diagnoosimisel, ravimisel või varajasel avastamisel; 2) kiiritatava isiku abistaja, kes aitab meditsiinikiiritusega seotud toimingu käigus meditsiinikiiritust saavat patsienti, kui selline abistamine ei ole tema kutsetöö ja ta on teadlik kiiritamisega kaasnevatest ohtudest; 3) isik, kes on vabatahtlikult andnud nõusoleku osaleda teadusuuringus või kliinilises uuringus. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] § 16^1. Mittemeditsiiniline kiiritus Mittemeditsiiniline kiiritus on kiiritus, mida isik saab ioniseeriva kiirguse kavandatud kasutamisel isiku kuvamiseks ning mille eesmärk ei ole haiguse diagnoosimine, ravimine ega varajane avastamine. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] § 17. Looduskiiritus () Looduskiiritus on maise või kosmilise päritoluga looduslikest ioniseeriva kiirguse allikatest põhjustatud kiiritus. § 18. Tuumamaterjal () Tuumamaterjal on plutoonium, välja arvatud plutooniumi isotoopide segu, milles Pu-238 sisaldus on suurem kui 80 protsenti, uraan-233, uraan-235 ja uraan-233 või uraan-235 suhtes rikastatud uraan, looduslikku isotoopide segu sisaldav uraan, mis ei esine maagi või maagi jäägina, toorium ning üht või mitut eelnimetatud tuumamaterjali sisaldav mis tahes materjal. § 19. Tuumaohutus () Tuumaohutus on olukord, mis saavutatakse kiirgusohutusalase tegevusega, mille eesmärk on õigete käitamistingimuste saavutamine käitamisnõuete täitmise kaudu ning avariikiirituse vältimine ja avariikiirituse tagajärgede leevendamine, mille tulemusena suureneb töötajate ja muu elanikkonna kaitse tuumakäitiste ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. § 20. Tuumakäitis, tuumkütusetsükkel ja kasutatud tuumkütus (1) Tuumakäitis on rikastuskäitis, tuumkütuse valmistamise tehas, tuumaelektrijaam, töötlemiskäitis ja uurimisreaktor ning nendega vahetult seotud ja samas kohas asuv rajatis kasutatud tuumkütuse ladustamiseks, samuti rajatis radioaktiivsete jäätmete hoidmiseks, mis on eespool loetletud tuumakäitistega otseselt seotud ja asub samas kohas. (2) Tuumkütusetsükkel on kõik tuumaenergia tootmisega seotud toimingud, sealhulgas tuumamaterjale sisaldava maagi kaevandamine ja töötlemine, isotooprikastamine, tuumkütuse valmistamine, kasutamine ja ladustamine, kasutatud tuumkütuse ümbertöötamine ning tekkinud jäätmete käitlemine ja vahe- või lõppladustamine. (3) Kasutatud tuumkütus on reaktori südamikus kiiritatud ja sealt alaliselt eemaldatud tuumkütus, mida võib käsitleda kasutatava ressursina, kui seda on kavas ümber töötada, või radioaktiivse jäätmena, kui see suunatakse lõppladustamisele. 3. jagu Kiirgusohutuse põhimõtted § 21. Kiirgustegevuse põhjendamine (1) Kavandatavat kiirgustegevust tuleb põhjendada, tõendades, et see on kiirgustegevuse põhjustatava võimaliku tervisekahjustuse suhtes majanduslike, sotsiaalsete või muude hüvede poolest parim. (1^1) Tervisekahjustus käesoleva seaduse tähenduses on eluea kestuse ja elukvaliteedi vähenemine inimese kiiritamise tagajärjel, sealhulgas kahjustus, mis tuleneb koereaktsioonidest, vähktõvest ja suurtest geneetilistest kõrvalekalletest. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (2) Kui saadakse uusi ja olulisi tõendeid olemasoleva kiirgustegevusliigi tõhususe või tagajärgede kohta, tuleb kiirgustegevuse põhjendus üle vaadata. § 22. Kiirituse optimeerimine () Iga kiiritus tuleb hoida nii väikesena kui majandus- ja sotsiaaltegureid mõistlikult arvesse võttes on võimalik. § 23. Kiiritusel saadavate dooside piiramine (1) Kiiritusel saadavate dooside summa ei tohi ületada käesoleva seaduse § 50 lõike 6 alusel kehtestatud piirmäärasid. Seda nõuet ei kohaldata meditsiinikiirituse ja avariikutsekiirituse suhtes. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (2) Efektiivdoos on inimkeha kudede ja elundite erinevat kiirgustundlikkust iseloomustavate koefaktoritega korrutatud ekvivalentdooside summa. (3) Ekvivalentdoos on inimkeha koe või elundi neeldumisdoosi ja toimiva kiirguse kiirgusfaktori korrutis. (4) Neeldumisdoos käesoleva seaduse tähenduses on inimkeha koe või elundi keskmine doos neeldunud ioniseeriva kiirguse energia aine massiühiku kohta. (5) Kiirgusfaktor on kiirguseliikide erinevat tervisekahjustusvõimet arvestav dimensioonitu tegur. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (6) Koefaktor on inimkeha kudede ja elundite erinevat kiiritustundlikkust arvestav dimensioonitu tegur. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (7) Doosikiirus on doosi kasv ajaühikus. (8) Doosi piirmäärad on kiirgustöötajatele ja elanikele põhjustatavate kiirgusdooside maksimumväärtused, mida kohaldatakse piiritletud ajavahemiku kestel väliskiiritusest ja radionukliidide sissevõtust saadud dooside summa suhtes. Aasta kestel radionukliidide sissevõtust tekitatav doos summeeritakse 50 aasta (lastel kuni 70 aasta) kestel. (8^1) Doosipiirang on isiku oodatava doosi ülempiirile seatud piirang, mis põhineb kavandatavas kiirgustegevuses kindla kiirgusallika kasutamise optimeerimisel vaadeldavate võimaluste väljaselgitamisel. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (9) Sissevõtt on radionukliidide sisenemine kehasse hingamisteede, seedekulgla või naha kaudu. § 24. Radioaktiivsete ainete lisamine ja selliste lisanditega toiduainete ja tarbekaupade ning loomasööda sisse- ja väljavedu [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (1) Radioaktiivsete ainete tahtlik lisamine toiduainetele, loomasöödale, mänguasjadele, ehetele ja kosmeetikatoodetele nende valmistamisel ning selliste radioaktiivseid aineid sisaldavate kaupade sisse- ja väljavedu on keelatud. (2) Mänguasjades ja ehetes kasutatavate materjalide aktiveerimine nende valmistamisel ning selliste radioaktiivseid aineid sisaldavate toodete ja materjalide sisse- ja väljavedu on keelatud. (3) Aktiveerimine on protsess, mille käigus stabiilne nukliid muudetakse radionukliidiks, kiiritades seda sisaldavat materjali osakestega või suure energiaga footonitega. (4) Tarbekaup käesoleva seaduse tähenduses on toode, millesse on tahtlikult sisestatud üks või mitu radionukliidi või milles need on loodud aktiveerimise teel või mis tekitab ioniseerivat kiirgust ning mille saab müüa või elanikele kättesaadavaks teha ilma müügijärgse järelevalve või reguleeriva kontrollita. (5) Keskkonnaamet teavitab Euroopa Liidu liikmesriikide pädevaid asutusi käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tarbekaupade tootmise ja sisseveo lubamisest või keelamisest. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] § 24^1. Kiirgustegevuse tegija vastutus [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] () Kiirgustegevuse tegija vastutab käesolevas seaduses ja kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu tingimustes sätestatud kohustuste täitmise eest, et tagada kiirgusohutus ja töötajate kaitse kõigis olukordades, mis on seotud tema valduses oleva kiirgusallika või kiirgustegevusega. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] 2. peatükk Kiirgusohutuse kavandamine § 25. Kiirgusohutustegevuse korraldamine [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] () Kiirgusohutustegevust korraldab oma pädevuse piires Kliimaministeerium Keskkonnaameti kaudu, kaasates selleks teisi asjaomaseid asutusi ning võttes muu hulgas arvesse valdkonnapõhiseid käitamiskogemusi, otsustusprotsessi tulemusi, asjaomase tehnoloogia arengut ja teadusuuringuid. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023] § 26. Kiirgusohutuse riiklik arengukava (1) Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärgi ja §-des 8–13 sätestatud põhimõtete ning käesolevas seaduses sätestatud kiirgusohutuse põhimõtete elluviimise riiklik kavandamine toimub Kliimaministeeriumi koostatud kiirgusohutuse riikliku arengukava (edaspidi arengukava) kaudu. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023] (2) Arengukavas analüüsitakse kiirgusohutuse olukorda riigis, määratakse meetmed kiirgusohutuse tõhustamiseks ning antakse hinnang, kuidas arengukava aitab ellu viia käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud eesmärki ja põhimõtteid. (3) Arengukava kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. § 27. Arengukava sisu () Arengukavas käsitletavad valdkonnad on eelkõige kiirguskaitse ja tuumaohutuse tagamine, radioaktiivsete jäätmete käitlemine, avarii- ja püsikiirituse olukordade lahendamine, kiirgusteadlikkuse suurendamine ning loodus- ja meditsiinikiiritusega seotud probleemid. [RT I, 03.07.2017, 6 - jõust. 15.08.2017] § 28. Tegevuskavad arengukava elluviimiseks (1) Arengukava elluviimiseks või kiirgusohutuse korraldamise ja tõhustamise eesmärkide saavutamiseks võib Kliimaministeerium koostada käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud valdkondade kohta tegevuskavad. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023] (2) Tegevuskavad kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. § 29. Kiirgusohutuse riiklik audit ja temaatiline vastastikhindamine [RT I, 03.07.2017, 6 - jõust. 15.08.2017] (1) Kiirgusohutuse riiklik audit on kiirgusohutuse suurendamise eesmärgil korraldatav audit, mille käigus hinnatakse riigi kiirgusohutuse õiguslikku ja organisatsioonilist korraldust ning kiirgus- ja tuumaohutust tagavaid asutusi. Auditisse kaasatakse rahvusvaheliselt tunnustatud kiirguseksperte. (1^1) Temaatiline vastastikhindamine on tuumaohutuse tagamise eesmärgil koostatav riigisisene hindamine, mille kohta koostatav aruanne esitatakse hinnangu saamiseks teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile. Temaatilise vastastikhindamise tulemusi võetakse arvesse käesoleva seaduse §-des 26 ja 28 nimetatud arengukava ja tegevuskavade koostamisel. (2) Kiirgusohutuse riikliku auditi korraldab Kliimaministeerium vähemalt iga kümne aasta järel või viivitamata, kui tuumakäitises on tekkinud avariikiirituse olukord. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023] (3) Temaatilisi vastastikhindamisi korraldab Kliimaministeerium Euroopa Komisjoni juhiste kohaselt. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] § 30. Kiirgusohutuse juhend- ja teabematerjal ning teabe edastamine [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (1) Keskkonnaamet ja Terviseamet edendavad oma pädevuse piires kiirgusteadlikkust, heade praktikavõtete kasutamist ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimist ning annavad välja kiirgus- ja tuumaohutuse juhend- ja teabematerjale, mis avaldatakse Keskkonnaameti ja Terviseameti veebilehel. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (2) Keskkonnaamet ja Terviseamet jagavad asjaomastele isikutele, sealhulgas kiirgusallikate tootjatele ja tarnijatele, ning vajaduse korral ka rahvusvahelistele organisatsioonidele, kiirgusohutusteavet, mis põhineb muu hulgas uut tüüpi kiirgustegevuse tuvastamisest, inspekteerimisest ning teatatud vahejuhtumitest ja õnnetustest ning nende kohta tehtud järeldustest omandatud kogemustel. [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021] § 31. Kiirgusohutust tagavad tasulised teenused (1) Keskkonnaamet võib osutada oma põhitegevusega seotud kiirgusohutust tagavaid tasulisi teenuseid, kui see ei takista tema põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmist. (2) Tasuliste teenuste tasu alam- ja ülemmäärad teenuste liikide kaupa on järgmised: 1) kiirgustaseme mõõtmine ühes mõõtepunktis – 25–75 eurot; 2) kiirgustegevuse kiirgusohutushinnangu koostamine ning kiirgusvarjestuse arvutamine – üks tund 10–30 eurot; [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] 3) termoluminestsentsdosimeetriga mõõtmine isikudoosi määramiseks – 13–39 eurot; [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] 4) aine radioaktiivsuse laboratoorne analüüs – 50–320 eurot; 5) radoonisisalduse mõõtmine ruumi õhus – 45–135 eurot. (3) Arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega tasuliste teenuste täpsustatud loetelu ja tasu määrad, võttes aluseks teenuse osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali-, seadmete ja üldkulud. 3. peatükk Kiirgustegevuse nõuded 1. jagu Üldsätted § 32. Kiirgustegevuse tegija üldkohustused [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (1) Kiirgustegevuse tegija on kohustatud: [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] 1) järgima kiirgusohutuse põhimõtteid; 2) tagama kiirgusohutuse ja enda valduses oleva kiirgusallika füüsilise kaitse, sealhulgas kontrollima vähemalt üks kord aastas, kas kiirgusallikas või seda sisaldav seade asub kasutus- või hoidmiskohas ning on väliselt heas seisundis; 3) tagama kiirgusallika ohutuse, paigaldades ja asetades kiirgusallika ruumis õigesti, märgistama kiirgusallika ja ruumi ning kasutama kaitsevahendeid; 4) pidama iga tema vastutusel oleva kiirgusallika ja radioaktiivse jäätme, selle asukoha ja üleandmise kohta arvestust ning tegema üks kord aastas kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete inventuuri; 5) koostama kiirgustööde tegemiseks ja kiirgustöötajate juhendamiseks vajalikud eeskirjad ning tagama uue tehnoloogia või seadme kasutusele võtmisel nende eeskirjade ajakohastamise; 6) korraldama kiirgustöötajate tervisekontrolli; 7) tagama kasutatavate mõõteriistade regulaarse kontrollimise ja kalibreerimise ning vastutama nende kasutuskõlblikkuse ja asjatundliku kasutamise eest; 8) tõendama pädeva asutuse nõudmisel radioaktiivse aine või radioaktiivset ainet sisaldava kiirgusseadme omamise seaduslikkust; 9) tegema enne kiirgusallika üleandmist kindlaks, kas vastuvõtjal on asjakohane kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreering; [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] 10) muutma kiirgusallika pärast kasutamise lõpetamist ohutuks vastavalt ohutustamise kavale; [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] 11) tagama radioaktiivsete jäätmete käitlemise viisil, mille prognoositav kahjulik mõju tulevastele põlvedele ei oleks suurem kui käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud õigusaktidega lubatud; 12) katma kõik radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud kulud; 13) tagama, et tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja heidete aktiivsus ja kogused oleksid võimalikult väikesed; 14) leevendama avariikiirituse olukorra tagajärgi; 15) viivitamata teavitama Keskkonnaametit ja Häirekeskust hädaabinumbril 112 kiirgusallika kadumisest, vargusest või loata kasutamisest ning kiirgustegevuse käigus toimunud juhtumist või avariist, mille tagajärjel on töötaja või elanik saanud käesoleva seaduse § 50 lõike 6 alusel kehtestatud piirmääradest suurema ekvivalent- või efektiivdoosi, ning sündmuse järel esitama Keskkonnaametile analüüsi selle tekkepõhjuste ja parandusmeetmete rakendamise kohta; [RT I, 22.05.2020, 1 - jõust. 01.06.2020] 16) kontrollima kiirgusallika terviklikkust pärast iga sündmust, kui kiirgusallikas võib olla saanud kahjustada, ning teavitama vajaduse korral Keskkonnaametit sellest sündmusest ja rakendatud abinõudest; 17) eelistama kiirgusallika hankel tootjat, kes on nõus lisama müügilepingusse tingimuse kiirgusallika tootjale tagastamise kohta; 18) mitte pakkuma töötajatele varalist või muud soodustust kiirgusohutusnõuete täitmata jätmise eest. [RT I, 22.05.2020, 1 - jõust. 01.06.2020] (2) Suure ohuga kiirgustegevuse korral on kiirgustegevusloa omaja kohustatud: 1) koostama avariikiirituse olukorra lahendamise plaani; 2) kindlustama, et kiirgustegevuse rajatiste projekti ja uute kiirgusallikate kasutusele võtmist oleks tunnustanud kiirgusekspert. (3) Kiirgustegevusloa omaja peab tagama endal piisavate finantsvahendite olemasolu radioaktiivse aine, seda sisaldava kiirgusallika ja radioaktiivsete jäätmete ohutustamise kulude katmiseks. (4) Nõuded kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele, ruumide ja kiirgusallika märgistamisele ning radionukliidide aktiivsustasemed kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 33. Tuumamaterjali omava isiku kohustused (1) Tuumamaterjali omav isik on kohustatud pidama kasutatava tuumamaterjali arvestust alates selle soetamisest kuni jäätmena ladustamiseni, kahjutustamiseni või omaniku vahetuseni ja määrama tuumamaterjali arvestuse pidamise eest vastutava isiku. (2) Tuumamaterjali omav isik teavitab Keskkonnaametit igast tuumamaterjali koguse muudatusest viivitamata. (3) Tuumamaterjali arvestuse pidamiseks kasutatakse kiirgusallikaid iseloomustavate andmete loetelusid. [RT I, 22.05.2020, 1 - jõust. 01.06.2020] (4) Tuumamaterjali arvestuse pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid iseloomustavate andmete loetelud kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 22.05.2020, 1 - jõust. 01.06.2020] § 34. Kiirgustegevuse ohuaste [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (1) Eristatakse järgmiste ohuastmetega kiirgustegevusi: 1) väga väikese ohuga kiirgustegevus; 2) väikese ohuga kiirgustegevus; 3) mõõduka ohuga kiirgustegevus; 4) suure ohuga kiirgustegevus. (2) Kiirgustegevuse ohuaste määratakse, võttes arvesse järgmisi kiirgusallika ja kiirgustegevusega seotud riskitegureid: 1) kiirgusohutuse ja füüsilise kaitse riskid; 2) taristu ja ressursid; 3) ohutuskultuur; 4) kiirgustöötajate ja elanike potentsiaalsed hinnatavad doosid normaalsetes töötingimustes ning avarii- ja püsikiirituse olukorras; 5) muud olulised tegurid. (3) Kiirgustegevuse ohuastme määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut. (4) Keskkonnaamet määrab kiirgustegevuse ohuastme kiirgustegevusloa ja kiirgustegevuse registreeringu andmise menetluses käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud korra kohaselt. (5) Suure ohuga kiirgustegevuseks loetakse alati järgmised kiirgustegevused: 1) kõrgaktiivse kiirgusallikaga seotud kiirgustegevus; 2) tuumakäitise käitamine; 3) tuumkütusetsükli mis tahes rajatise ekspluateerimine, sulgemine ja dekomissioneerimine; 4) radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamine. (6) Radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad ja kiirgusallika füüsilise kaitse nõuded kiirgusallika kategooria järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] § 35. Kiirgusohutuse kvaliteedijuhtimise süsteem (1) Kiirgustegevuse tegija on kohustatud välja töötama ja rakendama kiirgusohutuse ning sellega seotud muu tegevuse kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis tagab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ning kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringuga määratud tingimuste täitmise. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (2) Kiirgusohutuse kvaliteedijuhtimise süsteem käsitleb: 1) kavandatud süstemaatilist tegevust, mille eesmärk on kiirgusohutuse tagamine; 2) tööülesannete analüüsi ja kiirgusallika kasutamiseks vajalikke oskusi ja nõudeid, mis hõlmavad eelkõige kiirgustegevuse kirjeldust, kiirgustegevuse juhendmaterjale ja töötajate koolituse korda; 3) materjalide ja seadmete hankimise, kasutamise ja kasutusest kõrvaldamise tingimusi; 4) kiirgustegevuse ajal rakendatavate kiirgusohutuse protseduuride kirjeldusi; 5) kiirgusohutuse kvaliteedijuhtimise süsteemi toimimise kontrollimise ja uuendamise korda. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule käsitleb tuumakäitise kiirgusohutuse kvaliteedijuhtimise süsteem: 1) tuumaohutuse tagamiseks tehtava süstemaatilise tegevuse kirjeldust; 2) tööülesannete analüüsi ja tuumakäitise opereerimiseks vajaliku pädevuse nõudeid; 3) tuumaohutusnõuete järgimise kontrollisüsteemi kirjeldust; 4) töötajate koolituse ja juhendamise kavasid. § 36. Kiirgusallika paigaldamine, remont ja hooldus [Kehtetu - RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] § 37. Kiirgusallika ja radioaktiivsete jäätmete inventuuri aruanne (1) Kiirgustegevuse tegija on kohustatud esitama Keskkonnaametile aruande käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 4 nimetatud inventuuri kohta aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (2) Kui kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu tingimustes ei ole märgitud teisiti, peavad arvestusdokumendid sisaldama kiirgusallika kohta andmeid, mis on nõutavad kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu taotlemisel. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 01.07.2018] § 38. Kiirgustegevusloa omaja kohustused kõrgaktiivse kiirgusallika korral () Lisaks käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud üldkohustustele on kiirgustegevusloa omaja kohustatud kõrgaktiivse kiirgusallikaga seotud kiirgustegevuse korral: 1) tagama, et kiirgusallikaga on kaasas kirjalik teave, mis tõendab, et kiirgusallikas on identifitseeritud kordumatu numbriga ja sisaldab ülesvõtteid kiirgusallikast, kiirgusallika konteinerist, veopakendist ning vajaduse korral vahenditest ja seadmetest; 2) tagama, et kiirgusallika terviklikkuse kontrollimiseks ja hooldamiseks on tehtud loa andja määratud sagedusega nõuetekohased testid; 3) tagastama iga kasutusest kõrvaldatud kiirgusallika viivitamata pärast selle kasutamise lõppu tootjale, andma üle teisele kiirgustegevusluba omavale isikule või radioaktiivsete jäätmete käitluskohta; 4) sõlmima kiirgusallika omandamisel tootjaga lepingu, mille kohaselt tootja kohustub kiirgusallika tagasi võtma hiljemalt 15 aastat pärast kiirgusallika sissevedu, kui kiirgusallika aktiivsus kümme aastat pärast selle riiki sissevedu on suurem kui 10 MBq. § 39. Kiirgustegevusloa omaja radioaktiivsete jäätmetega seotud kohustused () Lisaks käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud üldkohustustele on kiirgustegevusloa omaja kohustatud radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud kiirgustegevuse korral: 1) tagama radioaktiivsete jäätmete hoiuruumi ohutuse kogu selle kasutamise kestel; 2) korraldama radioaktiivsete jäätmete töötlemise, kui see on vajalik radioaktiivsete jäätmete omaduste muutmiseks enne juhtimist keskkonda, või konditsioneerimise ning vahe- või lõppladustamise; 3) arvestama tegevuse planeerimisel ning tegevuse käigus ka muude ohtudega ning radioaktiivsete jäätmete tekkimise eri etappe ja radioaktiivsete jäätmete vastastikust mõju; 4) andma radioaktiivsed jäätmed viie aasta jooksul pärast nende tekkimist üle radioaktiivsete jäätmete ladustuskohta. § 40. Kiirgustegevusloa omaja kohustused tuumakäitise käitamisel () Lisaks käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud üldkohustustele on kiirgustegevusloa omaja kohustatud tuumakäitise käitamisel: 1) tagama tuumaohutuse meetmete rakendamise ja asjaomaste nõuete järgimise; 2) tagama, et tuumakäitise töötajad ja alltöövõtjad järgivad tuumakäitises rakendatavat tuumaohutuskultuuri ja kiirgusohutuse kvaliteedijuhtimise süsteemi oma tööülesannetest lähtudes; 3) hindama tuumaohutust tuumakäitises vähemalt sama sagedasti, kui see on sätestatud kiirgustegevusloa tingimustes. § 41. Radioaktiivse aine ja radioaktiivset ainet sisaldava seadme vedu (1) Radioaktiivset ainet ja radioaktiivset ainet sisaldavat seadet, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on suurem kui väljaarvamistase, veetakse maanteel, raudteel ning õhu- ja veeteel ohtlikke veoseid käsitlevate õigusaktidega sätestatud korras. (2) Radioaktiivse aine ja radioaktiivset ainet sisaldava seadme vedu üle riigipiiri toimub kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ja õigusaktide alusel. (3) Radioaktiivse aine ja radioaktiivset ainet sisaldava seadme vedu on radioaktiivse aine transportimisega seotud toimingud lähtekohast sihtkohta, kaasa arvatud peale- ja mahalaadimine. 2. jagu Meditsiinikiiritus § 42. Meditsiinikiirituse protseduur [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (1) Meditsiinikiirituse protseduuri tegemisel peab meditsiinikiirituse kasutamine olema põhjendatud ja protseduuri tegemisest tulenev eeldatav kasu üksikisikule või ühiskonnale peab kaaluma üles kiiritamisest tuleneva võimaliku isikukahjustuse. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (1^1) Meditsiinikiirituse protseduuri tuleb teha optimeeritult, hoides protseduuri tegemisel kiirgusdoosi nii väiksena, kui see on protseduuri eesmärgi saavutamiseks võimalik ja mõistlik. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (1^2) Patsienti peab enne meditsiinikiirituse protseduuri tegemist teavitama ioniseeriva kiirgusega kaasnevatest ohtudest ja kättesaadava teabe põhjal peavad olema välja selgitatud andmed patsiendile varem tehtud meditsiinikiirituse protseduuride kohta. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (2) Meditsiinikiirituse protseduur on iga toiming, mis on seotud meditsiinikiiritusega. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (2^1) Meditsiinikiiritusest tingitud võimalik isikukahjustus on üksikisikul või tema järeltulijal kliiniliselt avalduv kahjulik mõju, mis ilmneb kohe või viivitusega. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (3) [Kehtetu - RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (4) Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] § 42^1. Meditsiinikiiritusseadmete kasutamine mittemeditsiinilise kiirituse protseduuri tegemiseks (1) Kiirgustegevusloa omaja tagab meditsiinikiiritusseadmete kasutamisel mittemeditsiinilise kiirituse protseduuri tegemiseks meditsiinikiirituse protseduuride tegemisega samaväärsete nõuete täitmise. (2) Meditsiinikiiritusseade on meditsiinikiirituse protseduuride tegemisel kasutatav ioniseerivat kiirgust emiteeriv või registreeriv seade. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] § 43. Meditsiinikiirituse protseduuride kliiniline audit [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (1) Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuetekohase tegemise tagab kiirgustegevusloa omaja. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (2) Meditsiinikiirituse protseduuride kliiniline audit on kliinilise tulemuslikkuse, ohutuse ja kvaliteedi parandamise eesmärgil meditsiinikiirituse praktika kavakindel läbivaatamine ja võrdlemine hea tava standarditega, vajaduse korral muutes asjakohaselt meditsiinikiirituse praktikat, kohandades standardeid ja korraldades kiirgustöötajate või meditsiinikiirituse protseduuridega seotud muude töötajate koolitust ja juhendamist. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (2^1) Meditsiinikiirituse praktika on meditsiinikiirituse protseduuride tegemine ning protseduuriga seotud eelnevate ja järgnevate toimingute tegemine. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (3) [Kehtetu - RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (4) [Kehtetu - RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (5) Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] § 44. Diagnostiline referentsväärtus (1) Diagnostilisi referentsväärtusi kasutatakse meditsiinikiirituse protseduuride optimeerimisel. Nende ületamisel tuleb kaaluda asjakohaseid meetmeid patsiendidoosi vähendamiseks. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (2) Diagnostiline referentsväärtus on meditsiinikiirituse protseduuriga kaasneva kiirgusdoosi või radiofarmatseutilise ravimi aktiivsuse võrdlustase standardsuurusega patsiendi jaoks. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (2^1) Diagnostiliste referentsväärtuste määramise tagab Terviseamet. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (3) Diagnostilised referentsväärtused ja diagnostiliste referentsväärtuste määramise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] 3. jagu Kiirgusohutus töökohal § 45. Kiirgustöötajate kategooriad () Kiirgustöötajate kategooriad on: 1) A-kategooria kiirgustöötaja, kes võib saada suurema efektiivdoosi kui kuus millisiivertit või suurema kui kolm kümnendikku käesoleva seaduse § 50 lõike 6 alusel kehtestatud silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärast; 2) B-kategooria kiirgustöötaja, kes on kiirgustöötaja, keda ei liigitata A-kategooriasse. § 46. Kiirgusohutuse spetsialist (1) Kiirgusohutuse spetsialist on asjaomase kiirgustegevusega seotud kiirguskaitse küsimustes tehniliselt pädev isik, kelle kiirgustegevuse tegija võib määrata kiirgusohutusnõuete täitmise korraldajaks ettevõttes. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (1^1) Sõltuvalt kiirgustegevuse laadist võib kiirgusohutuse spetsialist täita muu hulgas järgmisi tööülesandeid: 1) tagada, et kiirgustöid tehakse kiirgustööeeskirjas ettenähtud nõuete kohaselt; 2) kontrollida töökoha seire kava rakendamist; 3) säilitada kõiki kiirgusallikaid käsitlevaid asjakohaseid andmeid; 4) regulaarselt hinnata ohutus- ja hoiatussüsteemide toimimist; 5) kontrollida kiirgustöötaja isikudooside seire kava rakendamist; 6) kontrollida kiirgustöötaja tervisekontrolli kava rakendamist; 7) tutvustada uutele töötajatele kiirgustööeeskirju ja -juhendeid; 8) koostada kiirgustegevusega seotud tööplaane või osaleda nende koostamisel; 9) esitada juhtkonnale aruandeid; 10) osaleda avariikiirituse olukorra ennetamises ja sellele reageerimiseks valmisoleku korraldamises; 11) juhendada kiirgustöötajaid ja korraldada nende koolitust; 12) teha koostööd kiirguseksperdiga. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (2) Kui tegemist on suure ohuga kiirgustegevusega või kiirgustegevuse tegijal on rohkem kui kümme kiirgustöötajat, on kiirgusohutuse spetsialisti määramine kohustuslik. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (3) Kiirgusohutuse spetsialisti määramine ei vabasta kiirgustegevuse tegijat vastutusest kiirgusohutuse tagamise eest. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (4) Kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 47. Vanusepiirang kiirgustööle lubamisel () Alla 18 aasta vanuseid isikuid ei tohi määrata ühelegi kiirgustööle. § 48. Kiirgustöötaja kiirgusohutusalane koolitus ja juhendamine (1) Kiirgustegevuse tegija on kohustatud tagama kiirgustöötajale töö iseloomu ja töökoha tingimusi arvestava kiirgusohutusalase koolituse ning juhendamise. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (2) Kiirgustöötaja kiirgusohutusalase koolitamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 49. Kiirgustöötaja tervisekontroll (1) Kiirgustegevuse tegija on kohustatud tagama A-kategooria kiirgustöötaja tööle võtmisel või A-kategooria kiirgustöötajaks klassifitseerimisel töötaja tervisekontrolli enne tema tööle asumist ja tema tööle asumisel vähemalt üks kord aastas. Kui enne tööle asumist tehtava tervisekontrolli tulemus näitab, et töötaja ei sobi konkreetsele ametikohale, ei tohi teda A-kategooria kiirgustöötajaks klassifitseerida ega sellele ametikohale tööle võtta. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (2) Kui kiirgustöötajal tuvastatakse kehtestatud piirmääradest suurema kiirituse saamine, suunab kiirgustegevuse tegija ta viivitamata erakorralisse tervisekontrolli. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (3) Kiirgustöötaja tervisekontroll toimub töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras. (4) Tööandja esitab A-kategooria kiirgustöötaja tervisekontrolli saatmisel töötervishoiuarstile kiirgustöötaja kutsekiirituse dooside andmed, kandes need töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13^1 lõike 1 punkti 8 alusel kehtestatud määruse lisas 2 esitatud vormile. Töötervishoiuarst kannab kiirgustöötaja doosiandmed tema tervisekontrolli kaardile. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 01.01.2019] (5) Töötervishoiuteenuse osutaja täidab A-kategooria töötaja tervisekontrolli kaarti doosiandmetega niikaua, kuni töötaja kuulub sellesse kategooriasse. Pärast seda säilitab töötervishoiuteenuse osutaja kaarti niikaua, kuni kõnealune isik on või oleks saanud 75-aastaseks, kuid vähemalt 30 aastat pärast ioniseeriva kiirgusega seotud töö lõppu. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] § 50. Isikudooside seire (1) Kiirgustegevuse tegija korraldab kiirgustöötajate isikudooside seiret ning seireandmete esitamise doosiregistrisse. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (1^1) Kiirgustegevuse tegija annab töötajale või välistöötajale tema soovi korral juurdepääsu tema individuaalse seire tulemustele, sealhulgas mõõtmistulemustele, mida tulemuste hindamisel võidi kasutada, või dooside hindamise tulemustele, kui hindamise aluseks oli järelevalve töökohas. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (2) A-kategooria kiirgustöötajate isikudooside seire töökohal on pidev ja isikudooside seireandmete kontrollimine toimub vähemalt üks kord kuus. (3) B-kategooria kiirgustöötajate isikudooside seire peab olema piisav näitamaks, et töötaja on liigitatud B-kategooriasse õigesti. (4) Kui kiirgustöötaja võib saada olulist kiiritust radionukliidide sissevõtu tõttu, peab kiirgustegevuse tegija korraldatud isikudooside seire võimaldama kiirgustöötaja radionukliidide sissevõtust saadavaid isikudoose hinnata või mõõta. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (5) Isikudooside seire käigus tehtavad mõõtmised peavad olema akrediteeritud. (6) Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 51. Välistöötaja () Välistöötaja on kiirgustöötaja, kaasa arvatud praktikant ja üliõpilane, keda ei ole tööle võtnud jälgimisala või kontrolliala eest vastutav isik, kuid kes täidab neil aladel tööülesandeid. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] § 52. Välistöötaja kiirgusohutuse tagamine (1) Kiirgustegevuse tegija tagab välistöötajale kiirgustöötajaga võrdse kiirgusohutuse ning tema töö iseloomu ja töökoha tingimusi arvestava väljaõppe ja kiirgusohutusalase juhendamise. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (1^1) Enne välistöötaja tööle lubamist kontrollib kiirgustegevuse tegija doosikaardile kantud andmete põhjal, et välistöötaja: [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] 1) sobib kiirgustööle tervisekontrolli andmete alusel; 2) eelmise ja planeeritava kiirgustegevuse oodatavate kutsekiirituse dooside suurus ei ületa doosi kehtivaid piirmäärasid; 3) on läbinud kiirgusohutuskoolituse. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (2) Välistöötaja doosikaardile kantavad andmed ja doosikaardi vormistamise korra ning doosikaardi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 53. Kontrolli- ja jälgimisala (1) Kiirgusallika asukohaks oleva ruumi, ehitise, kiirgusallika liigi ning kiirgusohu suuruse järgi jaotatakse töökohad: 1) kontrollialaks; 2) jälgimisalaks. (2) Kontrollialal tagatakse kaitse ioniseeriva kiirguse eest või radioaktiivse saaste leviku tõkestamine asjakohaste reeglite kehtestamise kaudu. Juurdepääsu kontrollialale kontrollitakse. (3) Jälgimisalal tagatakse kaitse ioniseeriva kiirguse eest asjakohase seire kaudu. (4) Kontrolli- ja jälgimisala määratlemise alused ning seal kehtivad kohustused kiirgustegevuse tegijale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] § 54. Seire kontrolli- ja jälgimisalal (1) Kiirgustegevuse tegija tagab kontrolli- ja jälgimisalal seire. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (2) Sõltuvalt vajadusest sisaldab seire kontrolli- ja jälgimisalal: 1) doosikiiruse seiret; 2) radioaktiivsete saasteainete sisalduse seiret õhus või pindadel koos radioaktiivse saaste omaduste ning füüsikalise ja keemilise oleku määramisega. (3) Kiirgustegevuse tegija registreerib seire tulemused ja säilitab need kogu kiirgustegevuse jooksul. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] § 55. Lisameetmed kiirgusohutuse tagamiseks () Kui kiirgustegevusest põhjustatud kiiritus elanikule võib ületada käesoleva seaduse § 50 lõike 6 alusel kehtestatud elaniku doosipiirmäära ühte kümnendikku aastas, konsulteerib kiirgustegevuse tegija kiirgusohutuse tagamiseks võimalike lisameetmete rakendamise vajalikkuse asjus kiirguseksperdiga. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] 4. jagu Radioaktiivsed jäägid, jäätmed ja heited § 56. Radioaktiivsed jäätmed, NORM-jäägid ja NORM-jäätmed (1) Radioaktiivsed jäätmed on radioaktiivseid aineid sisaldavad või nendega saastunud ained või esemed, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on suurem käesoleva seaduse § 62 lõike 3 alusel kehtestatud vabastamistasemetest ning mida tulevikus ei kavatseta kasutada. (2) Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsiooni ning radioaktiivsete jäätmete registreerimise, käitlemise ja üleandmise täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) NORM-jäägid on mingi tegevuse tagajärjel tekkinud looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad või sellega saastunud ained, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on suurem kehtestatud vabastamistasemetest ja mida kavatsetakse veel tulevikus kasutada. (4) NORM-jäätmed on peamiselt looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad radioaktiivsed jäätmed, sealhulgas NORM-jäägid, mida tulevikus ei kavatseta kasutada. (5) NORM-jääkide käitlemise kord, sealhulgas nende hoidmine, hajutamine ja vabastamine, samuti ka NORM-jäätmete vahe- või lõppladustamine määratakse kiirgustegevusloaga. § 57. Radioaktiivsed heited (1) Radioaktiivsed heited on radioaktiivsed ained, mis vabanevad kiirgustegevuse käigus ja mis juhitakse hajutamise eesmärgil keskkonda. (2) Kiirgustegevuse käigus tekkivate heidete käitlemise täpsemad tingimused määratakse kiirgustegevusloaga. § 58. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine (1) Radioaktiivsete jäätmete käitlemine on radioaktiivsete jäätmete eeltöötlemine, töötlemine, konditsioneerimine, vedu käitluskohas, hoidmine, dekomissioneerimine, vahe- või lõppladustamine ja radioaktiivsete jäätmetega seotud muu tegevus. (2) Radioaktiivsete jäätmete konditsioneerimine on kõik radioaktiivsete jäätmete pakendi tootmisega seotud operatsioonid, mille eesmärk on muuta pakend kergesti käideldavaks. (3) Radioaktiivsete jäätmete pakend peab olema vastavuses käitlemise, sealhulgas konditsioneerimise nõuetega ning selle koosseisu kuuluvad jäätmevorm ning mis tahes konteinerid ja sisebarjäärid. (4) Dekomissioneerimine on kõik toimingud ja meetmed, mida rakendatakse üksikisiku suhtes kiirgusohtu kujutava rajatise tegevuse osaliseks või täielikuks lõpetamiseks, mis hõlmab ka rajatise desaktiveerimist ja osalist või täielikku demonteerimist. § 59. Radioaktiivsete jäätmete hoiuruum () Radioaktiivsete jäätmete hoiuruum on kiirgustegevusloaga kehtestatud nõuetele vastav ruum radioaktiivsete jäätmete kogumiseks, hoidmiseks, eeltöötlemiseks või pakendamiseks radioaktiivsete jäätmete tekitaja juures. § 60. Radioaktiivsete jäätmete käitluskoht () Radioaktiivsete jäätmete käitluskoht on radioaktiivsete jäätmete nende tekitajalt vastuvõtmiseks, kogumiseks, töötlemiseks ja konditsioneerimiseks ning vahe- või lõppladustamiseks ettenähtud rajatis. § 61. Radioaktiivsete jäätmete ladustuskoht (1) Radioaktiivsete jäätmete ladustuskoht on spetsiaalselt radioaktiivsete jäätmete vahe- või lõppladustamiseks ettenähtud rajatis. (2) Vaheladustamine on radioaktiivsete jäätmete paigutamine selleks tehniliselt varustatud rajatisse, et tagada nende isoleerimine, kavatsusega radioaktiivsed jäätmed rajatisest edaspidi välja võtta kas vabastamiseks, töötlemiseks ja konditsioneerimiseks või lõppladustamiseks. (3) Lõppladustamine on radioaktiivsete jäätmete paigutamine teatud tingimustele vastavasse ladustuskohta või selleks ettevalmistatud kohta väljavõtmise kavatsuseta. (3^1) Eestis tekkinud radioaktiivsed jäätmed lõppladustatakse Eestis, välja arvatud juhul, kui jäätmete lõppladustamise eesmärgil väljaveo ajaks on olemas Eesti ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi või kolmanda riigi vahel jõustunud kokkulepe lõppladustamiseks ettenähtud rajatise kasutamiseks selles riigis. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (4) Radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamist korraldab Kliimaministeerium. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023] (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustuse võib üle anda riigi omandis olevale äriühingule, kelle põhitegevus on radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja kellega valdkonna eest vastutav minister on sõlminud selleks halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (6) Radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamiseks ning käesoleva seaduse § 28 alusel kinnitatud radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava rakendamiseks vajaminevad rahalised vahendid tagab Kliimaministeerium. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] § 61^1. Radioaktiivse materjali lahjendamine (1) Radioaktiivsete materjalide sihipärane lahjendamine materjalide kiirgusseaduse nõuete täitmisest vabastamise eesmärgil ei ole lubatud. (2) Keskkonnaamet võib anda kiirgustegevusloa radioaktiivse materjali lahjendamiseks mitteradioaktiivse ainega taaskasutuse või ringlussevõtu eesmärgil, kui kiirgusohutushinnangu alusel on vabastamine majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnategureid arvesse võttes parim lahendus. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] § 62. Kiirgusohutuse nõuete täitmisest vabastamine (1) Keskkonnaamet võib otsustada, et kiirgustegevuse käigus tekkinud radioaktiivse aine ja selle omaja suhtes ei kohaldata käesolevat seadust juhul, kui aine on nii väikese aktiivsuse või aktiivsuskontsentratsiooniga, et selle töötlemine ja ladustamine radioaktiivse jäätmena ei ole kiirgusohutuse seisukohalt vajalik. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsuse võib Keskkonnaamet teha radioaktiivse aine omaja põhjendatud taotluse alusel. (3) Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 63. Vabastatud jäätmete käitlus () Käesoleva seaduse § 62 lõike 3 alusel kehtestatud tingimuste kohaselt vabastatud jäätmete käitlemisele rakendatakse jäätmeseadust. § 64. Radioaktiivsete jäätmete üleandmine radioaktiivsete jäätmete ladustuskohta (1) Kui radioaktiivseid jäätmeid ei saa juhtida hajutamise eesmärgil keskkonda või vabastada neid käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohaldamisest viie aasta jooksul pärast nende tekkimist, annab radioaktiivsete jäätmete tekitaja need üle radioaktiivsete jäätmete ladustuskohta. (2) Ladustuskohta üle antavad radioaktiivsed jäätmed peavad olema pakendatud vastavalt pakendi vastavusnäitajatele. (3) Pakendi vastavusnäitajad on näitajad või tunnused, mis iseloomustavad radioaktiivsete jäätmete pakendi sobivust käitlemiseks. (4) Pakendi vastavusnäitajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 65. Radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete võtmine riigi valdusse (1) Kui radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete omamine on ebaseaduslik või nendega seoses tekib põhjendatud kahtlus avariikiirituse olukorra tekkimises või kui tegemist on omanikuta kiirgusallika või omanikuta radioaktiivsete jäätmetega, võtab riik need oma valdusse. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (1^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete riigi valdusse võtmise otsustab Keskkonnaamet. [RT I, 22.05.2020, 1 - jõust. 01.06.2020] (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kiirgusallikad ja jäätmed, mis võetakse riigi valdusse, antakse üle käesoleva seaduse § 107 lõike 5 alusel nimetatud radioaktiivsete jäätmete käitlejale. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (3) Kui radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete omamine on ebaseaduslik või nendega seoses võib tekkida avariikiirituse olukord, tasub omanik nende riigi valdusse võtmise ja käitlemisega seotud kulud. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (4) Omanikuta kiirgusallika ja omanikuta radioaktiivsete jäätmete enda valdusse võtmise ja käitlemisega seotud kulud katab riik. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (5) [Kehtetu - RT I, 22.05.2020, 1 - jõust. 01.06.2020] § 66. Radioaktiivsete jäätmete ladustuskoha sulgemine (1) Kiirgustegevusloa omaja kogub ja analüüsib andmeid radioaktiivsete jäätmete ladustuskoha kasutamise kohta ja edastab need säilitamiseks Keskkonnaametile. (2) Keskkonnaamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete alusel kohustada kiirgustegevusloa omajat esitama uue kiirgustegevusloa taotluse ladustuskoha sulgemiseks. (2^1) Ladustuskoha sulgemine on igasuguse tegevuse lõpetamine pärast kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete paigutamist lõppladustamiseks ettenähtud rajatisse, kaasa arvatud lõplikud insenertehnilised või muud tööd, et rajatis saavutaks pikaajalise ohutuse seisundi. [RT I, 26.06.2018, 6 - jõust. 06.07.2018] (3) Ladustuskoha sulgemise tingimused määratakse kiirgustegevusloaga. § 67. Radioaktiivsete jäätmete ladustuskoha ohutus pärast selle sulgemist () Pärast radioaktiivsete jäätmete ladustuskoha sulgemist Keskkonnaamet: 1) säilitab dokumendid radioaktiivsete jäätmete ladustuskoha asukoha, selle projekteerimise ja radioaktiivsete jäätmete inventuuri kohta tähtajatult; 2) korraldab vajaduse korral kiirgusseiret ja ligipääsu piirangu kontrollimist; 3) korraldab sekkumist, kui seireandmete põhjal või kontrollimisel tuvastatakse radioaktiivsete ainete sattumine keskkonda. 4. peatükk Kiirgustegevusega seotud load ja registreeringud [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] 1. jagu Kiirgustegevusluba ja kiirgustegevuse registreering [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] § 68. Kiirgustegevusluba ja kiirgustegevuse registreering [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] (1) Kiirgustegevusluba on vaja väikese, mõõduka ja suure ohuga kiirgustegevuse korral: 1) tuumkütusetsükli mis tahes rajatise ekspluateerimiseks, sulgemiseks ja dekomissioneerimiseks; 2) radioaktiivse aine ja seda sisaldavate toodete tootmiseks, kasutamiseks, hoidmiseks ning veoks, sealhulgas sisse- ja väljaveoks; 3) elektrikiirgusseadmete kasutamiseks ja hoidmiseks; 4) radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ja veoks; 5) suurenenud looduskiiritusega seotud tegevuseks, mille korral looduslikest radionukliididest põhjustatud kiirgus on kiirgusohutuse seisukohalt oluline; 6) kiirgusallika paigaldamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks. (2) Väga väikese ohuga kiirgustegevuse korral tuleb taotleda kiirgustegevuse registreering. (3) Väga väikese ohuga kiirgustegevuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Kiirgustegevusluba ega kiirgustegevuse registreeringut ei ole vaja: 1) tegevuseks radioaktiivse kiirgusallikaga, kui kasutatavate radionukliidide aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on väiksem kui väljaarvamistase või sellega võrdne; 2) kuni 30-kilovoldise potentsiaalide vahe juures töötava elektrikiirgusseadme hoidmiseks, kasutamiseks, paigaldamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks, kui seadme töötamise ajal ei ületa doosikiirus seadme pinnast 0,1 meetri kaugusel ühte mikrosiivertit tunnis. (4^1) Kiirgustegevuse alustamine või tegutsemine kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreeringut nõudval kiirgustööl ilma kiirgustegevusloata või kiirgustegevuse registreeringuta on keelatud. (5) Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millega võrdse või millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreeringut ei nõuta, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] § 69. Kiirgustegevusloa ja kiirgustegevuse registreeringu andja [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] () Kiirgustegevusloa ja kiirgustegevuse registreeringu annab Keskkonnaamet (edaspidi loa andja või registreeringu andja). [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] § 69^1. Kiirgustegevuse registreeringu taotlus (1) Kiirgustegevuse registreeringu taotluses esitatakse järgmised andmed: 1) taotleja üldandmed või nimetus, registrikood ja kontaktandmed; 2) kontaktisiku üldandmed; 3) kiirgustegevuse eesmärk, valdkond ja asukoha andmed; 4) kiirgusohutushinnang; 5) kiirgusallikat iseloomustavad andmed; 6) kiirgustöötajate üldandmed; 7) kiirgusohutuse spetsialisti üldandmed. (2) Kiirgustegevuse registreeringu taotluse täpsustatud nõuded ja taotluse täpsema andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Kiirgustegevuse registreeringu taotlus koos lisadega esitatakse registreeringu andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu ja taotlus kinnitatakse digitaalallkirjaga. [RT I, 08.07.2025, 3 - jõust. 18.07.2025] § 70. Kiirgustegevusloa taotlus (1) Kiirgustegevusloa taotluses esitatakse lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõikes 1 sätestatule: 1) kiirgusallikat ja kasutatavat tehnoloogiat ning seadmeid iseloomustavad andmed; 2) andmed kiirgustegevuse käigus tekkivate radioaktiivsete jäätmete või heidete, nende käitlemise ja jäätmepakendite vastavusnäitajate ning radioaktiivsete jäätmete hoiuruumi kohta; 3) kiirgusallika ohutustamise kava pärast kiirgusallika kasutamise lõpetamist; 4) radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, vahe- ja lõppladustamiseks loa taotlemisel andmed käitlemise või ladustuskoha lõpliku sulgemise viiside kohta; 5) kiirgusohutushinnang, mis annab ülevaate inimese kaitse ja kiirgusallika ohutusega seotud kiirgustegevuse aspektidest, sealhulgas kasutatavatest kaitse- ja ohutusmeetmetest ning nii normaalsetes t …