Tallinna jäätmehoolduseeskiri

Väljaandja: Tallinna Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.07.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 02.07.2025, 15 Tallinna jäätmehoolduseeskiri Vastu võetud 09.03.2023 nr 3 RT IV, 18.03.2023, 7 jõustumine 21.03.2023 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 12.06.2025 - RT IV, 02.07.2025, 6 - 05.07.2025 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p-de 36^5  ja 36^6 , § 22 lg 2, jäätmeseaduse § 66 lg 4, § 71 lg-te 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lg 1 alusel. 1. peatükk Jäätmehoolduseeskirja üldnõuded 1. jagu Üldsätted § 1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk  (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada Tallinnas jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõudeid, säilitada puhas ja tervisele ohutu elukeskkond, vältida ja vähendada jäätmeteket ning soodustada jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. (2) Eeskirjas määratakse kindlaks jäätmeseaduse § 71 lõikes 2 sätestatud jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveo rakendamise nõuded, jäätmete liigiti kogumise nõuded, biojäätmete kompostimise nõuded, ehitus- ja lammutusjäätmete kogumise ja käitlemise nõuded, elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete ning tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemise nõuded, jäätmekäitluskohtade järelhoolduse ja järelevalve korralduse nõuded. (3) Eeskirja on kohustatud järgima kõik Tallinna linna haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutused. Eeskirja kohaldatakse kooskõlas jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega ja Tallinna põhimäärusega. (4) Jäätmehooldust Tallinnas korraldavad Tallinna Strateegiakeskus (edaspidi strateegiakeskus), Tallinna Transpordiamet (edaspidi transpordiamet), Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (edaspidi keskkonna- ja kommunaalamet), Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (edaspidi munitsipaalpolitsei amet), linnaosade valitsused ja Tallinna Jäätmekeskus (edaspidi ka jäätmekeskus) oma pädevuse kohaselt. (5) Teavet Tallinna linna haldusterritooriumil asuvate jäätmejaamade ja ringmajanduskeskuste, kogumispunktide, pakendipunktide, korraldatud jäätmeveo ja jäätmekäitlejate ning lähimate nõuetekohaste käitluskohtade kohta saab Tallinna veebilehelt, strateegiakeskusest ja Tallinna linna abitelefonilt. § 2. Strateegiakeskuse, munitsipaalpolitsei ameti, transpordiameti, keskkonna- ja kommunaalameti, linnaosade valitsuste ja jäätmekeskuse pädevus jäätmehoolduse korraldamisel (1) Strateegiakeskus: 1) kavandab, arendab ja korraldab linna jäätmehooldust ning edendab ringmajandust; 2) esitab jäätmevaldkonnas keskkonnakaitselubade kohta linna arvamuse; 3) esitab jäätmealaseid nõudeid arengukavadele, planeeringutele ja projektidele, sealhulgas ehitise lammutusprojektidele, ning kontrollib nende täitmist; 4) edendab ja kontrollib jäätmete liigiti kogumist ja jäätmekäitlustoiminguid Tallinna linna haldusterritooriumil; 5) esitab avalikele ja spordiüritustele jäätmealaseid nõudeid ning kontrollib nende täitmist; 6) seab jääkreostuskolletele ja reostunud maa-aladele saneerimistingimusi ning kontrollib seatud keskkonnakaitseliste tingimuste täitmist; 7) kaasab avalikkust, korraldab keskkonnakasvatuse ja -hariduse ning teavitamise alast tegevust, nõustab linnaelanikke ja ettevõtteid, korraldab jäätmealaseid kampaaniaid ja üritusi; 8) valmistab ette ja rakendab korraldatud jäätmevedu; 9) korraldab jäätmevaldaja teavitamise alates päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga; 10) teeb järelevalvet eeskirja täitmise üle ja selle rikkumise korral teeb ettekirjutusi, rakendab asendustäitmisi ja sunniraha ning menetleb väärtegusid; 11) teeb koostööd tootjavastutusorganisatsioonidega; 12) sõlmib taaskasutusorganisatsiooniga kirjaliku lepingu, milles määrab kindlaks tagatisrahata pakendi jäätmete kogumispunktide asukoha, kogumismahutite miinimumarvu ja -mahu ning tühjendamissageduse ning kooskõlastab enne pakendipunkti asukoha määramist selle ala omaniku või valitsejaga ning asukohajärgse linnaosa valitsusega; 13) arendab välja ringmajanduskeskuste ja ringmajade võrgustiku; 14) peab jäätmehooldusalast statistikat ja koostab aruandeid; 15) korraldab Pääsküla prügila järelhoolduse; 16) korraldab kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja jäätmekäitlejale üleandmise; 17) arendab linna jäätmekäitlussüsteeme, sealhulgas jäätmejaamade, kompostimisväljakute ja kogumispunktide võrgustikku; 18) korraldab keskkonnakaitselisi uuringuid, mõõtmisi ja küsitlusi ning osaleb nende põhjal linna arengusuundade väljatöötamises oma tegevusvaldkonnas; 19) täidab Tallinna jäätmevaldajate registri (edaspidi ka register) vastutava töötleja ülesanded;  20) kontrollib jäätmekeskuse kui enda hallatava asutuse tegevuse õiguspärasust ja otstarbekust. (2) Munitsipaalpolitsei amet teeb eeskirja täitmise üle järelevalvet ja selle rikkumise korral teeb ettekirjutusi, rakendab asendustäitmisi ja sunniraha ning menetleb väärtegusid. (3) Transpordiamet: 1) kooskõlastab jäätmemahuti ajutise paigutamise tänavale (näiteks ehitus- ja remonttööde tegemisel või suurjäätmete kogumisel) ning annab jäätmevaldajale kooskõlastuse jäätmemahuti paigutamiseks teemaale; 2) kooskõlastab pakendipunkti, kogumispunkti ja jäätmemahuti paigutamise teemaale. (4) Keskkonna- ja kommunaalamet: 1) korraldab avalikku ruumi, seal hulgas ühissõidukipeatustesse, magistraalteede äärde ja parkidesse, vajalikul hulgal jäätmete liigiti kogumist võimaldavate jäätmemahutite paigutamise ning tagab nende regulaarse tühjendamise ja nende ümbruse korrasoleku; 2) kooskõlastab jäätmemahuti paigaldamise linnamaale, teemaale ja tee kaitsevööndisse ning seab muu hulgas tingimused mahuti asukohale; 3) kooskõlastab kogumispunktide ja pakendipunktide asukohad, mahutite paigutamise tingimused ja muud kogumispunktile ja pakendipunktile esitatavad nõuded. (5) Linnaosa valitsus korraldab linnaosas jäätmehooldust ja teeb järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt: 1) nõustab linnaosa elanikke jäätmealastes küsimustes; 2) moodustab korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise komisjoni (edaspidi komisjon); 3) menetleb korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotlusi; 4) menetleb biojäätmete jäätmevedajale üleandmisest vabastamise taotlusi; 5) teeb järelevalvet korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldajate üle; 6) teeb järelevalvet korraldatud jäätmeveoga seotud küsimustes, sealhulgas kontrollib jäätmete liigiti kogumist, sealhulgas biojäätmete tekkekohal kompostimist, korteriühistute poolt pakendijäätmete liigiti kogumise korraldamist ja jäätmekäitlustoiminguid muu hulgas turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses; 7) levitab jäätmealast teavet; 8) korraldab oma linnaosa haljasaladel tekkivate aia- ja haljastujäätmete kogumist ja üleandmist jäätmevedajale või jäätmekäitlejale; 9) korraldab oma linnaosas üldkasutatavasse parki, haljasalale ja randa vajalikul hulgal jäätmete liigiti kogumist võimaldavate jäätmemahutite paigutamise ning tagab nende regulaarse tühjendamise ja nende ümbruse korrasoleku; 10) esitab strateegiakeskusele ettepanekud linnaosa haldusterritooriumile paigutatavate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumispunktide asukoha, kogumismahutite miinimumarvu ja -mahu ning tühjendamissageduse kohta; 11) kooskõlastab kogumispunktide ja pakendipunktide asukohad, mahutite paigutamise tingimused ja muud kogumispunktile ja pakendipunktile esitatavad nõuded; 12) kooskõlastab jäätmevaldaja taotlusel jäätmemahuti paigutamise linnamaale ning seab tingimused muu hulgas mahuti välimusele, asukohale ning heakorra ja ligipääsu tagamisele. (6) Jäätmekeskus osutab jäätmekäitlus- ja heakorrateenuseid ning teeb keskkonnaalast teavitustööd, sealhulgas: 1) käitab jäätmejaamasid ja kogumispunkte; 2) korraldab jäätmekäitlust Aegna saarel;  3) nõustab jäätmevaldajaid; 4) peab volitatud töötlejana jäätmevaldajate registrit; 5) koostab valdkonna statistikat ja aruandeid, sealhulgas peab osutatud teenuste kohta arvestust linna asutuste ja eraklientide kaupa; 6) arendab jäätmete tekkekohal liigiti kogumist ja ringlussevõttu ning loob selleks võimalusi. § 3. Terminid (1) Eeskirjas on kasutatud termineid alljärgnevas tähenduses: 1) biojäätmed on aia- ja haljastujäätmed ning kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud köögi- ja sööklajäätmed ning koostise ja olemuse poolest samalaadsed toiduainetööstuses tekkinud jäätmed;  2) jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud jäätmekäitluskoht, kus paiknevad taaskasutatavate jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete kogumismahutid ning kus võib toimuda jäätmete esmane töötlemine, kokkupressimine mahu vähendamise ja transportimise eesmärgil. Jäätmejaamas on eelnimetatud toiminguteks vajalik tehniline varustus. Jäätmejaamal peab olema asjaomane keskkonnakaitseluba; 3) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on asjaomane keskkonnakaitseluba; 4) jäätmekäitlusleping on kas jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja või jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud leping, mis reguleerib jäätmete käitlemist piirkonnas, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, või selliste jäätmete käitlemist, mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud; 5) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu füüsiline või juriidiline isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja on nii korraldatud kui ka korraldamata jäätmeveo tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik või valdaja, millel asub suvila, elu- või äriruum; 6) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel muutub jäätmete olemus või koostis, näiteks eeltöötleb või segab jäätmeid; 7) jäätmeveoteenuse osutaja (edaspidi jäätmevedaja) on isik, kes osutab jäätmevaldajale jäätmeveoteenust korraldatud jäätmeveoga hõlmatud või hõlmamata piirkonnas või korraldatud jäätmeveoga hõlmatud või hõlmamata jäätmeliikide osas oma nimel. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkonnas valitakse jäätmevedaja teenuste kontsessiooni või teenuste riigihanke korras ning ta osutab teenust Tallinna linnaga sõlmitud kontsessiooni- või hankelepingu alusel; 8) jäätmeveoleping on jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise leping, mis on sõlmitud kas jäätmevaldaja ja jäätmevedaja või jäätmevaldaja ja Tallinna linna vahel; 9) jäätmeveopiirkond (edaspidi ka piirkond) on eeskirja lisades 1 ja 2 kindlaks määratud ala, kust kogutakse kokku nii kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud kui hõlmamata jäätmed; 10)  kogumispunkt on avalikus kohas paiknev ohtlike ja/või elektroonikajäätmete või kasutuskõlblike esemete kogumise koht või ohtlike jäätmete kogumisringi peatuskoht. Kogumispunktis paikneb vastavalt märgistatud jäätmemahuti või kasutuskõlblike esemete kogumismahuti;  11) komposter on igast küljest kinnine kompostikast, mis on kahjurite, loomade (sealhulgas näriliste) ja lindude eest kaitstud ning mõeldud aastaringseks köögi- ja sööklajäätmete ning aia- ja haljastujäätmete kohtkompostimiseks; 12) olmejäätmed on kodumajapidamisest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid, vaibad, peeglid, kardinapuud ja mööbel; samuti muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased. Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus- ja kalandusjäätmed, septiku, kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed, romusõidukid ega ehitus- ja lammutusjäätmed; 13) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid; 14) pakendipunkt on pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalikkusele suunatud pakendijäätmete kogumise koht, kus on vähemalt kolm eri liiki pakendimaterjali kogumiseks mõeldud mahutit. Pakendipunkt on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Tallinna linna haldusterritooriumil viibivatele isikutele; 15) ringmajas on parandus- ja remonditöökojad, korduskasutusruumid ja õppeklassid; 16) ringmajanduskeskus on ringmaja koos jäätmejaamaga; 17) segaolmejäätmed ehk prügi on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk; 18) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei saa või ei tohi paigutada jäätmemahutisse (sealhulgas mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, peeglid). Suurjäätmed tuleb üle anda jäätmejaama või ringmajja või paigutada kokkuleppel jäätmevedajaga suurjäätmed äravedamise eesmärgil jäätmemahuti kõrvale. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid (sealhulgas tualetipott, valamu, aknaraam, uks või radiaator), suuremõõtmelisi probleemtooteid (sealhulgas romusõiduk või selle osad, vanarehvid), elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasin, teler, külmkapp või elektripliit) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid; 19) ühismahuti on jäätmemahuti, mida kasutavad ühiselt jäätmete liigiti kogumiseks ühise õuealaga korter- ja ridaelamute või kõrvuti asetsevate kinnistute elanikud. (2) Lõikes 1 nimetamata termini kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest. 2. jagu Jäätmekäitluse üldnõuded § 4. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas. Jäätmed, mida ei ole võimalik jäätmeseaduse nõuete kohaselt taaskasutada, tuleb kõrvaldada tervise- ja keskkonnaohutuse nõudeid järgides. (2) Jäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, et võimaldada nende korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmeseaduse ja selle alamaktidest tulenevate nõuete järgi tuleb tekkekohas liigiti koguda vähemalt järgmist liiki jäätmed: 1) paber ja kartong (20 01 01); 2) plastid (20 01 39); 3) metallid (20 01 40); 4) klaas (20 01 02); 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01); 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03); 8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07) ja tekstiilpakendid (15 01 09); 9) puit (20 01 38); 10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11); 11) suurjäätmed (20 03 07); 12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36); 13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*); 14) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ameti- ja õppeasutustes ning mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega sama laadi jäätmete kohta, mis vastavad jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete määratlusele. (4) Toitlustusettevõttes tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmeliikidele tekkekohas eraldi koguda toiduõli ja -rasva (20 01 25) eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning anda need üle ettevõtjale, kellel on sellekohane keskkonnakaitseluba. Strateegiakeskuse nõudmisel on toitlustusettevõtja kohustatud esitama sellekohase aruandluse. (5) Jäätmevedaja või -käitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo käigus. (6) Prügilasse võib ladestada vaid eelsorditud jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole võimalik tehnoloogiliselt või mõnel muul põhjusel, mis ei lähe vastuollu jäätmeseaduse § 35 nõuetega. (7) Kodumajapidamises tekkinud suurjäätmeid on elanikel võimalus üle anda jäätmevedajale korraldatud jäätmeveo raames või jäätmejaamadesse ja ringmajadesse. Jäätmejaamade ja ringmajade asukohad on leitavad Tallinna veebilehelt ja jäätmekeskuse veebilehelt. (8) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine või matmine selleks mitteettenähtud kohta. (9) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine, selleks mitteettenähtud kohas on keelatud. Küttekoldes, välikaminas või tuleohutusnõuetele vastavas tuletegemise kohas võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu, kuivi oksi ning kiletamata paberit või kartongi. (10) Jäätmekäitleja tegevus peab olema suunatud jäätmete ladestamise vähendamisele, taaskasutamisele või kahjutustamisele. (11) Jäätmemahuti paigutamisel tuleb muu hulgas juhinduda veeseaduse nõuetest ja kitsendustest. § 5. Jäätmekava koostamine (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava peab olema kooskõlas jäätmeseaduse § 42 nõuetega. (2) Strateegiakeskuse nõudmisel on Tallinna linna haldusterritooriumil tegutsevad isikud, asutused (sealhulgas haiglad) ja tootjate ühendused kohustatud koostama ja esitama jäätmehoolduse arendamist käsitleva jäätmekava, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. § 6. Jäätmevaldaja kohustused (1) Kinnisasjal korraldab jäätmekäitlust kinnisasja omanik. Hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab jäätmekäitlust hoonestusõiguse omaja (hoonestaja). Ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) korraldab jäätmekäitlust ehitise omanik. (2) Jäätmevaldaja on kohustatud: 1) koguma enda valduses olevaid jäätmeid liigiti eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning andma korraldatud jäätmeveo piirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud liigiti kogutud jäätmed üle jäätmevedajale; 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust; 3) piirkonnas, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, ja korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks sõlmima kas ise või volitatud esindaja vahendusel jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu või vedama enda tekitatud või enda valduses olevad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid nõuetekohaselt; 4) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub sellekohane keskkonnakaitseluba (muu hulgas jäätmete vedamiseks). Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeseaduse kohaselt ei ole keskkonnakaitseluba vaja, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks vajalikud tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid; 5) omama või üürima piisavas koguses eeskirja nõuete kohaseid segaolmejäätmete ja liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmete mahuteid (sealhulgas jäätmekotte) või ühismahuteid ning järgima kogumiskoha vastavust eeskirja nõuetele; 6) paigutama jäätmemahuti tema omandis või kasutuses olevale krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud. Ühismahuti kasutamise korral paigutama selle kasutajate kokkuleppel valitud krundile või kinnistule; 7) hoidma jäätmemahuti terve ja puhtana. Jäätmemahuti korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmeveolepingus ei lepita kokku teisiti; 8) tagama jäätmemahuti kättesaadavuse tühjenduspäeval, sealhulgas lukustatud mahuti, uste ja väravate avamise; 9) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega ohustaks tervist, vara ega keskkonda. Kui jäätmed levitavad haisu või ohustavad tervist, vara või keskkonda, peab jäätmevaldaja korraldama jäätmete kohese äraveo kinnistult; 10) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast taaskasutamist või üleandmist jäätmevedajale või jäätmekäitlejale ning esitama need järelevalvet tegeva ametniku nõudmisel kontrollimiseks. (3) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult. Linnamaale võib jäätmemahuti paigutada linnaosa valitsuse loal ja tingimustel. (4) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sealhulgas korteriühistu või kinnisvarahaldusega tegelev ettevõte) on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtte töötajaid eeskirja nõuetest. 3. jagu Jäätmete liigiti kogumine § 7. Jäätmete kogumise üldnõuded (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral. (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti ja paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud jäätmemahutisse, viia jäätmejaama või kogumispunkti või anda üle jäätmevedajale või -käitlejale. (3) Jäätmeid ei ole lubatud jätta jäätmemahuti lähedusse. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud jäätmemahuti tühjendamise, et vältida jäätmete mahuti ümbrusesse paigutamist. Ajutiselt võib kokkuleppel jäätmevedajaga paigutada jäätmemahuti vahetusse lähedusse suurjäätmeid, kui need veetakse ära seitsme kalendripäeva jooksul. (4) Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes või kõrvuti asetsevatel kinnistutel tekkivate jäätmete kogumiseks. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. Ühismahuti kasutamine tuleb kooskõlastada strateegiakeskuse ning vastava linnaosa valitsusega.  (5) Ühismahuti tühjendamise sagedus ja mahuti suurus sõltub seda kasutavate korterite arvust ja kinnistutel nädalas tekkivast jäätmekogusest. (6) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud jäätmemahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada. (7) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna: 1) jäätmeid, mille tekkekohal liigiti kogumine on kohustuslik tulenevalt eeskirja § 4 lõikest 2; 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 3) vedelaid jäätmeid; 4) käimlajäätmeid; 5) kogumiskaevude setteid; 6) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid; 7) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 8) ehitus- ja lammutusjäätmeid. (8) Segaolmejäätmete mahutisse tuleb jäätmed panna pakitult. (9) Avalikel üritustel korrakaitseseaduse § 58 lõike 3 tähenduses on lubatud serveerida toitu ja jooki üksnes korduskasutatavates anumates (nt taldrikud, kausid, joogitopsid) ning kasutada üksnes korduskasutatavaid söögiriistu (nt noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad). Lubatud on kasutada ühekordselt kasutatavaid joogikõrsi, segamispulki ja kokteilikaunistusi, mis ei koosne plastist (sh biopõhisest plastist), oksüdantide toimel lagunevast plastist või biolagunevast plastist. (10) Jäätme- ja kogumismahutil ning kogumis- ja pakendipunktis on lubatud eksponeerida üksnes jäätmekäitlejale registreeritud kaubamärki, jäätmekäitleja nime ja kontaktandmeid ning jäätmete liigiti kogumist puudutavat teavet. [RT IV, 02.07.2025, 6 - jõust. 05.07.2025] § 8. Paberi ja kartongi kogumine (1) Paberit ja kartongi tuleb tekkekohal koguda liigiti. (2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on vähemalt viis korterit, ning mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paber ja kartong koguda eraldi kogumismahutisse ja üle anda jäätmevedajale. Paber ja kartong tuleb kogumismahutisse panna lahtiselt või paberkotti või pappkasti pakitult. (3) Üksikelamus ja elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on vähem kui viis korterit, tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning anda jäätmevedajale üle vähemalt üks kord kvartalis. Kokkuleppel jäätmevedajaga võib need üle anda paberkotis või pappkastis. § 9. Biojäätmete kogumine (1) Biojäätmed tuleb mis tahes kasutusotstarbega kinnistul koguda eraldi mahutisse ja üle anda jäätmevedajale. (2) Üksikelamu, paarismaja, ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga kinnistul ei pea olema biojäätmete mahutit juhul, kui köögi- ja sööklajäätmed kompostitakse eeskirja § 19 kohaselt samal kinnistul ning asukohajärgselt linnaosa valitsuselt on saadud nõusolek köögi- ja sööklajäätmete tekkekohal kompostimiseks. Ühise õuealaga paarismaja, kuni kahe ridaelamuboksi või kuni kahe kõrvuti asetseva üksikelamu kinnistul on lubatud kasutada kompostrit ühiselt. (3) Köögi- ja sööklajäätmete tekkekohal kompostimise nõusoleku saamiseks esitab jäätmevaldaja kinnistu asukohajärgsele linnaosa valitsusele Tallinna jäätmevaldajate registri kaudu taotluse. Kui Tallinna jäätmevaldajate registrit ei ole võimalik kasutada, siis tuleb esitada allkirjastatud taotlus koos kasutatava kompostri fotoga linnaosa valitsusele. (4) Komisjon kontrollib kohapeal kompostri olemasolu, selle toimimist ning tekkiva komposti kohapeal kasutamise võimalust. Komisjon otsustab köögi- ja sööklajäätmete tekkekohal kompostimise nõusoleku andmise 30 kalendripäeva jooksul taotluse laekumisest ja teeb jäätmevaldajate registrisse sellekohase märke. (5) Liigiti kogutud biojäätmed tuleb panna kuni 240-liitrisesse jäätmemahutisse või süvamahutisse lahtiselt või paberkotti või muust täielikult biolagunevast ja kompostitavast materjalist kotti pakitult, mille materjal vastab standardile EN 13432. Biojäätmete mahutisse ei tohi panna bioloogiliseks töötlemiseks kõlbmatuid jäätmeid. § 10. Kasutuskõlblike esemete ja tekstiilijäätmete kogumine (1) Kasutuskõlblikud tekstiilid ja muud esemed tuleb koguda liigiti ning viia avalikesse kogumismahutitesse, jäätmejaamade ja ringmajade korduskasutusruumidesse või uus- ja taaskasutuskeskustesse. Kasutuskõlblike esemete kogumiskohad on leitavad Tallinna veebilehelt. (2) Tekstiilijäätmed tuleb koguda liigiti. Kodumajapidamises tekkinud liigiti kogutud tekstiilijäätmed (näiteks kasutuskõlbmatuks muutunud rõivad või tekstiilid) tuleb viia jäätmejaama. Ohtlike ainetega (näiteks õli või lahustiga) kokku puutunud tekstiilijäätmed on ohtlikud jäätmed, mis tuleb üle anda jäätmejaama. § 11. Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumine (1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmejaama või uue toote ostmise korral turustaja müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.  (2) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti, jäätmejaama või müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega. (3) Vanarehvid tuleb üle anda tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumiskohta või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral turustaja müügikohta või rehviettevõtjale. Rehvi tootja jäätmeseaduse § 23 lõike 1^5  mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. (4) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tema esindaja määratud kogumiskohta või sellekohase keskkonnakaitseloaga vanametalli kogumiskohta. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. (6) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tühjendama oma vahenditega enda hallatava kogumispunkti, tagades selle puhtuse ja tehnilise korrasoleku, vältima jäätmemahuti ületäitumist ja koristama vajadusel jäätmemahuti ümbruse. (7) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tegema probleemtoote müügikoha külastajatele kättesaadavaks teabe, kuhu saab probleemtoote ja sellest tekkinud jäätmed tagastada (tagastamiskoha asukoht ja kontaktandmed). Teave peab olema piisavalt suurel, vähemalt A4-formaadis lehel hästi loetavas kirjas kõigile müügikoha külastajatele nähtaval kohal. Kioskis võib teave olla väiksemal, kuid vähemalt A5-formaadis lehel.  (8) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud korraldama üksi või koostöös teiste tootjatega vähemalt kord aastas teabekampaaniaid, sealhulgas üleriigilisi teabekampaaniaid, et teavitada probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest. Teabekampaania korraldamisel kasutatakse meediakanaleid, üleriigilise levikuga ajalehti, ajakirju või muid üldsusele kättesaadavaid võimalusi. Tallinna linna haldusterritooriumil läbiviidava või tallinlastele suunatud teabekampaania korraldamine tuleb kooskõlastada strateegiakeskusega. § 12. Ohtlike jäätmete kogumine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti, muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlikke jäätmeid võib koguda ja vedada isik, kellel on vastav keskkonnakaitseluba. (3) Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, ladustamisel ja veol pakkida, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist. (4) Jäätmevaldaja peab ohtlikud jäätmed enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama õigusaktides kehtestatud korras. See nõue ei kehti kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete või nende pakendite puhul. (5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumise juhendi kogumispunktis nähtavasse kohta. (6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas kogumismahutis, mis välistab nende segunemise, sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. Ohtlikke jäätmeid on keelatud kanalisatsiooni valada. (7) Kodumajapidamises tekkinud liigiti kogutud ohtlikud jäätmed (näiteks kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid ning teravad ja torkivad jäätmed) tuleb viia kogumispunkti või jäätmejaama. Kogumispunktis ja jäätmejaamas võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt. Ravimeid võib üle anda ka turustaja müügikohta ehk apteeki. (8) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja peab oma ohtlikud jäätmed üle andma isikule, kellel on keskkonnakaitseluba ohtlike jäätmete käitlemiseks. (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. (10) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule teavet ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. (11) Sadama territooriumil peab olema tagatud ohtlike jäätmete üleandmise võimalus. 4. jagu Pakendijäätmete kogumine § 13. Pakendi ja pakendijäätmete kogumise nõuded (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb tekkekohal koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ning anda üle pakendiettevõtjale, taaskasutusorganisatsioonile või jäätmekäitlejale. Pakendijäätmed tuleb viia pakendipunkti või jäätmejaama või koguda tekkekohal pakendijäätmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti) või pakendikotti. (2) Üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi pakendimahutis olevaid pakendijäätmeid. (3) Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioonid. (4) Pakendipunktide asukohad, kogumismahutite miinimumarvu ja -mahu igas pakendipunktis ning nende minimaalse tühjendamissageduse määrab strateegiakeskus linnaosa valitsuse ettepanekul. (5) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Erandina: 1) ei pea tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik tagatisrahaga pakendit vastu võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m^2 ; 2) võib strateegiakeskuse nõusolekul korraldada tagatisrahaga pakendi vastuvõtmise väljaspool müügikoha teenindusmaa piire müügikoha naabruses, kui müügikoha suurus on alla 200 m^2 . Tagatisrahaga pakendi vastuvõtt peab olema tagatud müügikoha kauplemisajal. (6) Pakendipunktis tuleb pakendimahutina kasutada süvamahutit või kuni 5 m^3  maapinnal asuvat kogumismahutit. (7) Pakendipunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine, kasutades kogumiseks vähemalt kolme liiki pakendimahuteid: 1) paber- ja kartongpakend; 2) klaaspakend; 3) plast- ja metallpakend, sealhulgas joogikartong ja muu pakend (ka segapakend). (8) Pakendimahutil tuleb kasutada sellega kogutava pakendi liigile vastavat värvust ulatuses, mis tagab, et kasutajale on selgelt, igast küljest vaadeldavalt ja lihtsasti mõistetav, mis liiki jäätmeid sellega kogutakse. Pakendimahutite eristamiseks kasutatakse järgmisi värvusi: 1) roheline – klaaspakend; 2) sinine – paber- ja kartongpakend; 3) kollane – plast- ja metallpakend, sealhulgas joogikartong ja muu pakend.  (9) Muinsuskaitsealal ja miljööväärtuslikul alal tuleb kasutada sinna keskkonda sobiva välimusega pakendimahuteid. (10) Avalikul pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetavalt suurte tähtedega eesti, inglise ja vene keeles kirjutatud, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada, ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber. § 14. Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni kohustused (1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba pakendi ja pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas pakendipunktis. Pakendit ja pakendijäätmeid ei pea tagasi võtma pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m^2  ja see paikneb tiheasustusalal. (2) Müüdud kauba pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. (3) Kui pakendi ja pakendijäätmete vastuvõtmist ei ole võimalik korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses linnaosa valitsuse ja strateegiakeskuse nõusolekul ning tingimustel. (4) Pakendiettevõtja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile. (5) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud sõlmima strateegiakeskusega kirjaliku kokkuleppe, milles määratakse eeskirja nõudeid arvestades kindlaks pakendipunktide asukohad ja pakendimahutite paigutus Tallinna linna haldusterritooriumil, pakendimahutite miinimumarv ja -maht igas pakendipunktis, tüüp, välimus, minimaalne tühjendamissagedus, haldamine ja korrashoid. (6) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama vähemalt pakendiseaduse § 17^1  nõuetele vastava pakendipunktide minimaalse tiheduse ning pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud. (7) Pakendeid ja pakendijäätmeid võib koguda tekkekohas. Sellisel juhul võib strateegiakeskuse nõusolekul vähendada avalikkusele suunatud pakendipunktide tihedust ning mahutite arvu ja mahtu. Tekkekohas on lubatud kõik pakendimaterjali liigid koguda ühte kogumismahutisse, kuid taaskasutusorganisatsioon peab tagama pakendite järelsortimise ja taaskasutusse suunamise. (8) Pakendite ja pakendijäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. (9) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. (10) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad kogumismahutid puhtad ja terved, vältima nende ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama tühjendamise käigus maha kukkunud pakendijäätmed. Kui maa omanik ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ei ole pakendipunkti ümbruse koristamise kohustuses kokku leppinud teisiti, vastutab koristamise eest kuni viie meetri raadiuses pakendipunktist taaskasutusorganisatsioon. Pakendipunkt või -mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu või on ületäitunud. (11) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise näiteks illegaalsest grafitist, tahmast, roostest ja jäätmetest ning vajadusel taastama pakendimahutite esialgse välimuse (näiteks need üle värvima). § 15. Kogumisvõrgustik ja aruandlus (1) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada iga aasta 15. jaanuariks strateegiakeskusele: 1) Tallinna linna haldusterritooriumi pakendipunktide võrgustiku kava, mis vastab pakendiseaduse § 17^1  lõike 1 nõuetele; 2) eeskirjas toodud andmed pakendipunktide võrgustiku kaudu Tallinna linna haldusterritooriumilt kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta. (2) Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed: 1) korduskasutuspakendi mass; 2) ringlusse võetud pakendi mass; 3) energia tootmiseks kasutatud pakendi mass; 4) käitlemisteenuse osutajate nimekiri ja neile üle antud kogused pakendimaterjali liikide kaupa. (3) Kui taaskasutusorganisatsioon ei täida talle pakendiseaduse § 17^1  lõigetes 4^1  ja 4^2  pandud kohustust, on strateegiakeskusel õigus täita kohustus taaskasutusorganisatsiooni kulul. (4) Kui taaskasutusorganisatsioon on kokkuleppel strateegiakeskusega korraldanud pakendite ja pakendijäätmete kogumise tekkekohal, peab ta tekkekohal kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta esitama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed. 5. jagu Jäätmete vedamine ja kõrvaldamine § 16. Jäätmeveo nõuded (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Kui jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmeseaduse § 69 lõike 4^1 alusel vabastatud, tagab ta ise oma jäätmete veo jäätmekäitluskohta. (2) Elurajoonides, sealhulgas Tallinna vanalinnas, ei ole lubatud jäätmeid vedada öisel ajal. Tallinna vanalinna jäätmeveopiirkonnas on lubatud jäätmevedu tööpäevadel kella 6–13 ja 19–22 ja nädalavahetustel kella 7–12. Muul ajal on jäätmevedu lubatud üksnes strateegiakeskuse loal. (3) Tallinna linna haldusterritooriumil jäätmekäitluskohta käitav ettevõtja peab pidama Tallinna linna haldusterritooriumilt vastu võetud jäätmekoguste üle arvestust ning esitama strateegiakeskuse nõudmisel sellekohase aruande. Arvestust tuleb pidada jäätmete üleandjate kaupa. (4) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast vedama korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed taaskasutamiseks hankija poolt riigihangete seaduses sätestatud korras valitud jäätmekäitluskohta. Kui hankija ei ole riigihangete seaduses sätestatud korras valinud jäätmekäitluskohta, peab vedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane keskkonnakaitseluba. Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane keskkonnakaitseluba. (5) Jäätmevedaja peab pidama arvestust piirkonnast kogutud ja jäätmekäitluskohta kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle antud jäätmekoguste kohta liikide kaupa ning esitama strateegiakeskuse nõudmisel sellekohase aruande. § 17. Jäätmemahuti tühjendamise sagedus (1) Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid. Jäätmemahuti võib olla jäätmevaldaja omandis või lepingu alusel kasutuses. (2) Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, aga vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Tühjendamissagedus võib erineda järgmistel juhtudel: 1) kinnistul, kus pakendijäätmed antakse üle tekkekohal või kus on kuni neli korterit, võib segaolmejäätmete mahutit tühjendada üks kord nelja nädala jooksul; 2) üksikelamu puhul tuleb segaolmejäätmete kott lasta ära viia või segaolmejäätmete mahuti tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul; 3) kinnistul, kus on olemas eeskirja § 9 lõike 2 kohane nõusolek köögi- ja sööklajäätmete tekkekohal kompostimiseks, võib segaolmejäätmete mahutit tühjendada üks kord kaheksa nädala jooksul; 4) kinnistul, kus on olemas eeskirja § 9 lõike 2 kohane nõusolek köögi- ja sööklajäätmete tekkekohal kompostimiseks ja pakendijäätmed antakse üle tekkekohal, võib segaolmejäätmete mahutit tühjendada üks kord 12 nädala jooksul; 5) segaolmejäätmete kogumiseks kasutatavat süvamahutit tuleb tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. (3) Biojäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostamist, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Biojäätmete kogumiseks kasutatavat süvamahutit tuleb tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. (4) Pakendimahutit või paberi- ja kartongimahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kuus, vältides selle ületäitumist. § 18. Jäätmete kõrvaldamise nõuded (1) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases käitluskohas. (2) Jäätmekäitluskohta käitav ettevõtja on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima rajatistel tolmu ja haisu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala. (3) Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat on keelatud. 6. jagu Biojäätmete kompostimine § 19. Biojäätmete kompostimise nõuded (1) Liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb: 1) kompostida tekkekohal kompostris, lahtiselt aunas või kompostikastis (selleks ei ole vaja taotleda eeskirja § 9 lõike 2 kohast nõusolekut) või 2) koguda biojäätmete mahutisse, ületamata kogumismahuti tootja kehtestatud kandevõimet, või 3) anda üle sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohta (näiteks jäätmejaama). (2) Kodumajapidamises tekkivaid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid võib: 1) koguda biojäätmete mahutisse või 2) kompostida tekkekohal kompostris tingimusel, et tekkivat komposti on võimalik kasutada samal kinnistul ning selleks on saadud eeskirja § 9 lõike 2 kohane nõusolek (nõusolekut ei ole vaja, kui biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid antakse üle ka kogumismahutiga). (3) Väljaspool oma kinnistut on biojäätmeid lubatud kompostida ainult sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohas. (4) Komposter, kompostimisaun või kompostikast peab paiknema naaberkinnistust vähemalt kolme meetri kaugusel ja ehitisest nelja meetri kaugusel, kui naaberkinnistute või -hoonete omanikud ei lepi kokku teisiti. (5) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Kompostitav materjal tuleb paigutada ja ladustada ning seda tuleb käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjusta kahjurite ja haisu levikut. (6) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. (7) Avalikel haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmed tuleb koguda liigiti, muudest jäätmetest eraldi ja töödelda bioloogiliselt sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohas. 7. jagu Jäätmekäitlusele esitatavad tehnilised nõuded § 20. Jäätmemahutile esitatavad tehnilised nõuded (1) Jäätmemahuti peab vastama kehtivale standardile EVS-EN 840, olema terve ja puhas, veega pestav (v.a jäätmekott) ega tohi põhjustada tervise- või keskkonnaohtu. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhtuse ja korrashoiu, seda vajaduse korral pesema või tellima pesuteenuse. (2) Olmejäätmete mahutina võib kasutada: 1) üksikelamus kuni 150-liitrist jäätmekotti (täidetult maksimaalselt 10 kg), kui jäätmemahuti paigutamine ei ole võimalik või otstarbekas; 2) 80-, 140-, 240-, 370-, 660-, 770- või 1100-liitrist kaane ja käepidemetega plastist jäätmemahutit, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada; 3) süvamahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada; 4) presskonteinerit; 5) 2,5 või 4,5 m^3 suurust kaanega jäätmemahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada. (3) Eri jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada eri värvusega jäätmemahuteid: 1) hall – segaolmejäätmed; 2) pruun – biojäätmed; 3) sinine – paber ja kartong ning paber- ja kartongpakendijäätmed; 4) kollane – plast- ja metallpakend, sealhulgas joogikartong ja muu; 5) roheline – klaaspakendijäätmed; 6) punane – ohtlikud jäätmed. (4) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri või piktogramm, mis viitab kogutavale jäätmeliigile, ning andmed (aadress) jäätmevaldaja kohta. (5) Kui jäätmemahuti värvus ei vasta kogutavale jäätmeliigile käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt, peab selle esiküljele (sealhulgas süvamahutile) olema suurte tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus. (6) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale. § 21. Jäätmemahuti paiknemiskohale ning teisaldus- ja juurdesõiduteele esitatavad nõuded (1) Jäätmemahuti on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Keldri- või soklikorrusele on lubatud jäätmemahuti paigutada ainult strateegiakeskuse loal. (2) Kui jäätmemaja, katusealune, aedik või jäätmemahuti lukustatakse, tuleb jäätmevedajale tagada jäätmemahuti tühjendamise ajaks sissepääs või eraldi avamisvahend iga jäätmeliigi kogumismahuti tühjendamiseks. (3) Ranna või kalda piiranguvööndis, sealhulgas sadamas, tuleb olmejäätmete kogumismahuti, v.a süvamahuti, paigutada hoonesse või jäätmemajja, arvestades looduskaitseseadusest tulenevaid nõudeid. Jäätmemahuti peab olema ilmastikukindel ja suletav (näiteks kaanega), et vältida jäätmete laialikandumist tuulega ning välistada lindude ja loomade (sealhulgas näriliste) ligipääs. Ürituse ajaks tuleb kõik jäätmemahutid kinnitada nii, et need oleksid püsti ja kaanega suletud ka tugeva tuule korral, et vältida jäätmete kandumist veekogusse. (4) Väljas paiknev jäätmekott peab olema suletud, et vältida jäätmete laialikandumist tuulega, ning kaitstud lindude ja loomade (sealhulgas näriliste) ligipääsu eest. (5) Ehitise jaoks jäätmemahutite arvu ja paiknemiskoha planeerimisel tuleb juhinduda käesoleva eeskirja lisa 3 nõuetest. Kui kinnistul kogutakse eraldi jäätmemahutiga pakendeid ja pakendijäätmeid, võib segaolmejäätmete mahutite arvu vähendada. (6) Jäätmemahuti peab paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt viie meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (7) Jäätmemahuti peab hoone välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast olema vähemalt kahe meetri kaugusel, kui tuleohutusnõuetele vastavus ei ole tagatud muul usaldusväärsel viisil. (8) Enam kui 100 liitri jäätmete ladustamist jäätmemahutis või muul viisil loetakse põlevmaterjalist jäätmete ladustamiseks. Nende ladustamise koha valikul ehitise välisseinast või krundi välispiirist tuleb lähtuda tuleohutuse seaduse ja selle alamaktidest tulenevatest tuleohutusnõuetest. (9) Kuni 770-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel jäätmemahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis jääb veoki lähimast võimalikust peatumiskohast kuni kümne meetri kaugusele. Pikema vahemaa korral on jäätmevedajal õigus nõuda jäätmevaldajalt jäätmemahuti käsitsi teisaldamise eest teenustasu. Jäätmemahutit saab käsitsi teisaldada juhul, kui selle paiknemiskohast kuni veokini on kuni 40 meetrit ning teisaldustee on tasane ja piisava kandevõimega. Käsitsi ei teisaldata üle 770-liitrist jäätmemahutit.  (10) Jäätmemahuti, mida käsitsi ei teisaldata, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast. Süvamahuti tühjendamiseks peab olema tagatud veokiga ligipääs vähemalt kolme meetri kauguselt. Jäätmeveoki peatumiskoha ja süvamahut vahelisel alal ei tohi olla liiklusvahendeid, tara, õhukaablit, puuvõra või muid takistusi. (11) Juurdesõidutee jäätmemahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. See peab võimaldama jäätmemahutit hõlpsalt käsitsi teisaldada. Vajadusel peab olema tagatud liikluskorraldus. Juurdesõidutee peab olema vähemalt 3,5 meetrit lai. Vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit, vanalinna piirkonnas vähemalt 2,9 meetrit. Teisaldus- ja juurdesõidutee peab olema puhastatud lumest ja jääst. Teisaldustee kalle võib olla kuni 3% ja juurdesõidutee kalle kuni 10%. Äärekivi kõrgus võib olla kuni 3 cm. (12) Jäätmemahuti paiknemiskoha ning teisaldus- ja juurdesõidutee korrashoiu eest kinnistul või krundil vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmemahuti paikneb linnaosa valitsuse loal linnamaal, lepitakse jäätmemahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu kohustuse ulatus kokku loa andmisel. Kinnistu või krundi piirini juurdesõiduteena kasutatava tee korrashoiul lähtutakse ehitusseadustiku § 97 lõigetes 1 ja 6 sätestatud nõuetest ning Tallinna heakorraeeskirjast. § 22. Jäätmeveokile esitatavad tehnilised nõuded (1) Jäätmeveok peab olema kinnine ja sellel peab olema jäätmemahuti tühjendamiseks vajalik tõstemehhanism. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega nõrgvett. Suurjäätmeid ja ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda. (2) Vanalinnas jäätmete, v.a ehitusjäätmete vedamiseks kasutatava jäätmeveoki registrimass võib olla kuni 12 tonni. (3) Jäätmeveok peab vastama vähemalt sõidukite heitmestandardi EURO 6 nõuetele, kui hankedokumentides ei nähta ette teisiti. (4) Mitmekambrilise jäätmeveoki puhul peavad kogutavad jäätmeliigid olema nähtavalt märgistatud. § 23. Jäätmekäitluskohale ja selle järelhooldusele esitatavad nõuded (1) Jäätmekäitluskohas tuleb rakendada kõiki meetmeid, et vältida jäätmete käitlemisest keskkonnale ja tervisele tulenevat võimalikku ohtu ja negatiivset mõju. (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada. Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha viimane käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha kinnistu omanik. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusel peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju. 8. jagu Jäätmekäitlus Aegna saarel § 24. Jäätmekäitlus Aegna saarel (1) Aegna saar (edaspidi saar) hajaasustusalana ei kuulu korraldatud jäätmeveo piirkonda. Olmejäätmete käitlust korraldab saarel jäätmekeskus saare jäätmejaamas. (2) Saarel asuvad jäätmevaldajad ja muud saarel viibivad isikud on kohustatud täitma eeskirja nõudeid.  (3) Jäätmevaldaja vastutab oma kinnistul tekkivate jäätmete nõuetekohase kogumise ja käitlemise korraldamise eest. Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul viibivaid isikuid teavitama saarel kehtivatest jäätmehooldus- ja heakorranõuetest. (4) Saarel tekkivaid jäätmeid tuleb liigiti koguda jäätmemahutitesse. Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul tekkivaid jäätmeid koguma liigiti eeskirja § 4 lõike 2 ja § 6 kohaselt. Jäätmevaldaja on kohustatud tagama oma kinnistul vajalike jäätmemahutite olemasolu ning vastutab nende korrashoiu ja tühjendamise eest. (5) Liigiti kogutud jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, ja segaolmejäätmed peab jäätmevaldaja: 1) viima saare jäätmejaama või 2) andma üle jäätmejaama käitajale temaga sõlmitud jäätmeveolepingu tingimustel või  3) korraldama nende jäätmete käitlemise eeskirja nõuete kohaselt. (6) Jäätmevaldaja, kes ei anna oma jäätmeid ise üle sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale, on kohustatud sõlmima jäätmeveolepingu jäätmejaama käitajaga. (7) Biojäätmed tuleb kohapeal kompostida eeskirja nõuete kohaselt. (8) Küttekoldes, välikaminas või tuleohutusnõuetele vastavas tuletegemise kohas võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu, kuivi oksi ning kiletamata paberit või kartongi. 9. jagu Jäätmekäitlus Tallinna kalmistutel § 25. Jäätmehoolduse korraldaja Kalmistul korraldab jäätmehooldust kalmistu haldaja, arvestades eeskirja ja linna jäätmekavas sätestatud nõudeid. Kalmistu haldaja paigutab territooriumile jäätmete liigiti kogumiseks avalikus kasutuses olevad jäätmemahutid (edaspidi avalikult kasutatavad jäätmemahutid). § 26. Jäätmete liigiti kogumine (1) Kalmistul tuleb avalikult kasutatavatesse jäätmemahutitesse eraldi koguda vähemalt biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning segaolmejäätmed. (2) Kalmistu külastajal on lubatud paigutada kalmistul tekkivaid suurjäätmeid (näiteks istepingid) kalmistu avalikult kasutatavate jäätmemahutite kõrvale. (3) Kalmistul teenust osutaval ettevõttel on keelatud paigutada jäätmeid (sealhulgas suurjäätmeid) avalikult kasutatavatesse jäätmemahutitesse või nende kõrvale. Teenust osutav ettevõte on kohustatud jäätmed ära vedama ja andma üle sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale. (4) Kalmistu territooriumile ja kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse jäätmemahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi. § 27. Jäätmemahutitele esitatavad nõuded Avalikult kasutatavatel jäätmemahutitel peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetavalt suurte tähtedega eesti, inglise ja vene keeles kirjutatud, missugust liiki jäätmeid sinna tohib paigutada, ja kalmistu haldaja või jäätmemahutit teenindava jäätmekäitleja telefoninumber. 2. peatükk Korraldatud jäätmevedu 1. jagu Korraldatud jäätmeveo üldnõuded § 28. Korraldatud jäätmeveo ulatus (1) Tallinna linna haldusterritoorium, v.a Aegna saar, kuulub tiheasustusalana tervikuna piirkonda, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks tema elu- või tegevuskohajärgse jäätmeveopiirkonna korraldatud jäätmeveoga. Piirkonnas, kus on rakendunud korraldatud jäätmevedu, on jäätmevaldaja kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel. (2) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud: 1) segaolmejäätmed; 2) paber ja kartong; 3) biojäätmed; 4) suurjäätmed.  (3) Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi või õigusaktidest tulenevad nõuded. § 29. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele: 1) segaolmejäätmed – 20 03 01; 2) paber ja kartong – 20 01 01; 3) biojäätmed (biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biojäätmete mahutisse) – 20 01 08 ja 20 02 01; 4) suurjäätmed – 20 03 07. (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides, kalmistutel ja haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed; 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed; 3) jäätmekäitluse lisateenused ning jäätmemahutite üürimine või müümine.  (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lõike 4^1  alusel vabastatud isikud, kellel on sellekohane keskkonnakaitseluba, ja jäätmevaldajad, kes on sellest vabastatud jäätmeseaduse § 69 lõike 4 alusel. § 30. Jäätmeveopiirkonnad Tallinna linna haldusterritoorium on jaotatud kolmeteistkümneks jäätmeveopiirkonnaks (eeskirja lisa 1). Piirkondade piiride kirjeldused on esitatud eeskirja lisas 2. § 31. Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha või -kohtade valik (1) Hankija korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks jäätmeseaduse ja riigihangete seaduse alusel teenuste kontsessiooni ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga kontsessioonilepingu. Hankija avalikustab otsuse jäätmevedajaga kontsessioonilepingu sõlmimise kohta ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni tulemusel kontsessioonilepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja piirkonnas ning saada jäätmevaldajatelt kontsessioonilepingus kokku lepitud tasu. Jäätmevedajaga sõlmitava kontsessioonilepingu kestus on kuni viis aastat. (3) Jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib hankija korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras. (4) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni riigihanke ja jäätmekäitluskoha või -kohtade riigihanke läbiviimiseks moodustatakse hankija otsusega hankekomisjon, kuhu kuuluvad vähemalt kaks strateegiakeskuse esindajat, üks Tallinna Linnavolikogu keskkonna- ja kliimakomisjoni liige ning üks esindaja piirkonnajärgsest linnaosa valitsusest. 2. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine § 32. Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine (1) Jäätmevaldaja loetakse tema elu- või tegevuskohajärgse jäätmeveopiirkonna korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenust osutav jäätmevedaja. (2) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist ei mõjuta asjaolu, kas teda on kirjalikult teavitatud korraldatud jäätmeveoga liitumise päevast ja kas ta on sõlminud jäätmeveolepingu. § 33. Jäätmevaldajaga jäätmeveolepingu sõlmimine (1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud jäätmeveolepingut või kui nad ei ole kokku leppinud teisiti, lähtutakse jäätmemahutite arvu ja tühjendamissageduse määramisel eeskirja lisast 3. (2) Kui jäätmevaldaja avaldab soovi sõlmida jäätmeveoleping, peab jäätmevedaja tagama lepingu sõlmimise. Jäätmeveolepingus täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. (3) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku lepingu ja volitama ühe jäätmevaldaja end esindama jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimisel. Ühismahuti kasutamise leping ei kehti kauem kui jäätmevedajaga sõlmitud jäätmeveoleping. Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühismahuti kõik kasutajad loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. Ühismahuti kasutamise leping tuleb esitada strateegiakeskusele. § 34. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest (1) Jäätmevaldaja võib taotleda korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist erandkorras juhul, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Jäätmevaldaja esitab taotluse Tallinna jäätmevaldajate registri kaudu kinnistu asukohajärgsele linnaosa valitsusele. Kui registrit ei ole võimalik kasutada, siis tuleb esitada allkirjastatud taotlus linnaosa valitsusele. (2) Taotluses märgitakse: 1) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata); 2) ajavahemik, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud; 3) andmed jäätmevaldaja kohta. (3) Linnaosa valitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatuks taotluses märgitud ajavahemikuks, kuid maksimaalselt taotluse esitamise aastale järgneva aasta 20. jaanuarini. (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) peab esitama registri kaudu üks kord aastas, 20. jaanuariks kinnituse selle kohta, et ta ei kavatse kinnituses nimetatud ajavahemikul kinnistut kasutada või kinnistul elada. Kui …