Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.03.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.06.2026 Avaldamismärge: RT I, 10.02.2026, 8 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus Vastu võetud 16.09.2010 RT I 2010, 72, 543 jõustumine 01.01.2011 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 13.01.2011 - RT I, 03.02.2011, 1 - 13.02.2011 07.12.2011 - RT I, 23.12.2011, 2 - 24.12.2011, osaliselt 01.01.2012 ja 01.02.2012 12.12.2013 - RT I, 28.12.2012, 3 - 01.01.2013 19.02.2014 - RT I, 13.03.2014, 2 - 23.03.2014 19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist. 11.06.2015 - RT I, 30.06.2015, 4 - 01.09.2015, osaliselt 01.07.2015 07.06.2016 - RT I, 21.06.2016, 1 - 01.07.2016 23.01.2018 - RT I, 02.02.2018, 9 - 01.01.2019 20.04.2020 - RT I, 06.05.2020, 1 - 07.05.2020 17.06.2020 - RT I, 10.07.2020, 5 - 20.07.2020 09.12.2020 - RT I, 17.12.2020, 5 - 27.12.2020 20.06.2023 - RT I, 30.06.2023, 1 - 01.07.2023; tekstis osaliselt asendatud sõna „Rahandusministeerium” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium” vastavas käändes. 17.12.2025 - RT I, 31.12.2025, 1 - 01.01.2026, osaliselt 10.01.2026, 01.03.2026, 01.01.2027 ja 01.01.2028 21.01.2026 - RT I, 10.02.2026, 1 - 01.07.2026, osaliselt 20.02.2026 ja 01.01.2027 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted, kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmed, finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetluse põhimõtted ning raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse põhimõtted. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] § 2. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse vastava aasta tegevuste finantseerimisele; 2) [kehtetu - RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 3) tegevus – kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne, mille täitmiseks võib seada eesmärke ja nende täitmist väljendavaid indikaatoreid; 4) tegevuse eesmärk – olukorra analüüsi ja arengukava alusel eelarveaastaks püstitatud konkreetne ja mõõdetav siht, mis väljendab taotletavat mõju või tulemust; 5) sissetulekud – põhitegevuse tulud vastavalt käesoleva seaduse §-le 14, materiaalse ja immateriaalse põhivara (edaspidi põhivara), osaluste ja muude aktsiate või osade müügitulu, põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine, finantstulud ja tagasilaekuvad laenud; [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] 6) väljaminekud – põhitegevuse kulud vastavalt käesoleva seaduse §-le 15, põhivara, osaluste ja muude aktsiate või osade soetus, põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine, finantskulud ja laenude andmine ning § 17 lõike 1 punktis 2 nimetatud kohustuste täitmine; [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] 7) investeering – põhivara soetus ja sellega kaasnev käibemaksukulu seoses objekti ehitamise või renoveerimisega või vara soetamisega; 8) kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus – kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus; 9) sõltuv üksus – raamatupidamise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu kohaliku omavalitsuse üksustelt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest. § 3. Raamatupidamise seaduse kohaldamine Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid raamatupidamise seaduse tähenduses, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 4. Eelarveaasta (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (2) Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve (edaspidi eelarve) kinnitatakse üheks eelarveaastaks. Eelarves võib esitada informatsiooni ka eelarveaastast pikema perioodi kohta. § 4^1. Jooksva aasta eelarve () Jooksva aasta eelarvena käsitatakse: 1) volikogus vastuvõetud eelarvet käesoleva seaduse § 23 lõike 2 kohaselt ja lisaeelarvet § 26 lõike 3 kohaselt; 2) väljaminekute kavandamist käesoleva seaduse § 26 lõike 4 punkti 4 kohaselt ja reservfondi kasutuselevõtmist § 5 lõike 7 kohaselt. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] § 5. Eelarve ülesehitus ja liigendus (1) [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (2) Eelarve koosneb järgmistest osadest: [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] 1) põhitegevuse tulud; 2) põhitegevuse kulud; 3) investeerimistegevus; 4) finantseerimistegevus; 5) likviidsete varade muutus. (2^1) Eelarves võib kavandada nõuete ja kohustuste muutusi eraldi osana, kui need avaldavad olulist mõju eelarvele. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelarveosade detailsus peab vastama vähemalt käesoleva seaduse §-des 14–18 sätestatule. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (4) Eelarvele võib lisada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata osasid, lisasid ja täiendavat informatsiooni, sealhulgas ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste ning tegevuste ja eesmärkide vahelisi tehinguid, mis on vajalikud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsolukorra täpsustamiseks ja eelarve täiendamiseks, kuid mida ei arvestata lõikes 2 nimetatud eelarveosades. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelarveosades võib eelarve jaotada täiendavalt tegevuste kaupa ning tegevused täiendavalt eesmärkide kaupa. Eesmärkidele lisatakse nende täitmise mõõtmiseks indikaatorid. Indikaator on eesmärgi saavutamist iseloomustav kvantitatiivne või kvalitatiivne näitaja, mille abil saab analüüsida eesmärgi täitmise suunas liikumist. (6) Volikogu võib volitada valla- või linnavalitsust eelarvet detailsemalt liigendama. (7) Eelarves võib eraldi põhitegevuse kuluna planeerida reservfondi ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Valla- või linnavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt. Valla- või linnavolikogu kehtestab reservfondi vahendite kasutamise tingimused ja korra määrusega. [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 2. peatükk KASSAPÕHISE EELARVE KOOSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] § 6. Kassapõhine eelarve [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] § 7. Kassapõhise eelarve põhitegevuse tulude eelarveosa [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] § 8. Kassapõhise eelarve põhitegevuse kulude eelarveosa [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] § 9. Kassapõhise eelarve investeerimistegevuse eelarveosa [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] § 10. Kassapõhise eelarve finantseerimistegevuse eelarveosa [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] § 11. Kassapõhise eelarve likviidsete varade muutuse eelarveosa [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] § 12. Kassapõhise eelarve tasakaal, ülejääk ja puudujääk [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] 3. peatükk EELARVE KOOSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] § 13. Tehingute kavandamine eelarves () Eelarves kavandatakse tehingud vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] § 14. Põhitegevuse tulude eelarveosa [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (1) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks: 1) maksutulud; 2) tulud kaupade ja teenuste müügist; 3) saadavad toetused; 4) muud tegevustulud. (2) Põhitegevuse tulude eelarveosas ei planeerita: 1) kasumit ja kahjumit põhivara müügist; 2) põhivara soetuseks saadavat sihtfinantseerimist; 3) finantstulusid. (3) Põhitegevuse tulude eelarveosas võib planeerida ja kogusummas arvesse võtta tuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangakontode saldo muutusele. § 15. Põhitegevuse kulude eelarveosa [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (1) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks: 1) antavad toetused; 2) muud tegevuskulud. (2) Põhitegevuse kulude eelarveosas ei planeerita: 1) põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust; 2) põhivara soetuseks antavat sihtfinantseerimist; 3) finantskulusid; 4) põhivara soetamisega kaasnevat käibemaksukulu. (3) [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (4) Majandustehingutega kaasnev käibemaksukulu kajastatakse koos kaupade ja teenuste maksumusega. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] § 16. Investeerimistegevuse eelarveosa [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (1) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks: 1) põhivara soetus; 2) põhivara müük; 3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine; 4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine; 5) osaluste soetus; 6) osaluste müük; 7) muude aktsiate ja osade soetus; 8) muude aktsiate ja osade müük; 9) antavad laenud; 10) tagasilaekuvad laenud; 11) finantstulud ja finantskulud. (2) Investeerimistegevuse eelarveosas ei planeerita: 1) põhivara soetuseks saadavat mitterahalist sihtfinantseerimist ja sellega seoses saadavat põhivara, kui sellega ei kaasne kaupade ja teenuste müüki tarnija poolt; 2) põhivara soetuseks antavat mitterahalist sihtfinantseerimist ja sellega kaasnevat mitterahalist põhivara võõrandamist; 3) mitterahalisi sissemakseid äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute omakapitali ning mitterahalisi väljamakseid äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute omakapitalist; 4) finantsinvesteeringute ja osaluste ümberhindamisest põhjustatud kasumit ja kahjumit ning kohaliku omavalitsuse üksuse osa tema osalusega äriühingu majandusaasta tulemist. [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud müügid planeeritakse müügist saadava tuluna, mitte müügist saadava kasumi või kahjumina. (4) Investeeringud planeeritakse investeerimistegevuse eelarveosas põhivara soetusena koos soetusega kaasneva käibemaksukuluga. (5) Investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmiseks liidetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud müükide tulu, punktis 3 nimetatud saadav sihtfinantseerimine, punktis 10 nimetatud tagasilaekuvad laenud ning punktis 11 nimetatud finantstulude ja -kulude vahe, millest lahutatakse punktides 1, 5 ja 7 nimetatud soetuste maksumus, punktis 4 nimetatud antav sihtfinantseerimine ning punktis 9 nimetatud antavad laenud. (6) [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] § 17. Finantseerimistegevuse eelarveosa [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (1) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks: 1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel; 2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel. (2) Finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmiseks liidetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustuste võtmiseks kavandatavad rahalised vahendid ja sellest lahutatakse punktis 2 nimetatud kohustuste täitmiseks kavandatavad rahalised vahendid. § 18. Likviidsete varade muutuse eelarveosa [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (1) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) raha ja pangakontode saldo muutus; 2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus; 3) soetatud võlakirjade saldo muutus. (2) Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad käesoleva seaduse § 36 lõikele 1. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kirjed võib planeerida ühel kirjel likviidsete varade muutusena. (4) Likviidsete varade saldo suurenemine ja vähenemine kajastatakse likviidsete varade muutuse eelarveosas vastavalt plussi või miinusega. § 19. Eelarve tasakaal, ülejääk ja puudujääk [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (1) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse käesolevas seaduses eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma finantseerimistegevuse eelarveosa, likviidsete varade ning nõuete ja kohustuste saldo muutusega. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (2) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga. (3) Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne. (4) Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne. 4. peatükk EELARVESTRATEEGIA KOOSTAMINE NING EELARVE KOOSTAMINE, VASTUVÕTMINE, AVALIKUSTAMINE JA TÄITMINE § 20. Eelarvestrateegia koostamine (1) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostamisel, menetlemisel, vastuvõtmisel ja avalikustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37^2 . [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (2) [Kehtetu - RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (3) Eelarvestrateegias esitatakse: 1) kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks; 2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksva aasta eeldatavad ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud vähemalt käesoleva seaduse § 14 lõike 1 detailsuses, eeldatavad põhitegevuse kulud vähemalt § 15 lõike 1 detailsuses, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus; [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] 2^1) informatsioon eelarvestrateegia perioodiks kavandatavatest kohalike maksude ja maamaksu muudatustest; [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 3) ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks; 4) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem vastavalt käesoleva seaduse §-le 33 iga aasta lõpu seisuga; 5) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus vastavalt käesoleva seaduse §-le 34 iga aasta lõpu seisuga; 6) muu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon. (3^1) Kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus kohustub valla- ja linnavalitsusele esitama eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37^2 lõike 1 alusel kehtestatud määruses ettenähtud tähtaegadel ja korras. [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (4) Eelarvestrateegias võib põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning investeeringud planeerida täiendavalt ka tegevuste kaupa. (5) Eelarvestrateegias võib ette näha kavandatud tulude ületamise korral rahastatavate täiendavate tegevuste nimekirja. (6) Eelarvestrateegias võib kavandada kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema arvestusüksuse põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest väiksemana: 1) kaheks mittejärjestikuseks aastaks; 2) järgmiseks eelarveaastaks, kui jooksva aasta eelarve põhitegevuse tulem on kavandatud vastavalt käesoleva seaduse § 33 lõikele 2. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (7) [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (8) Eelarvestrateegia eelnõu menetlemisel volikogus lisab eelnõu muutmise ettepaneku algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Volikogu tehtava eelnõu muutmise ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära valla- või linnavalitsuse arvamus. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] § 21. Eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise alused (1) Valla- või linnavolikogu kehtestab määrusega tingimused ja korra: 1) eelarve liigendamiseks; 2) eelarve või lisaeelarve eelnõu koostamiseks, volikogus menetlemiseks ja vastuvõtmiseks; 3) majandusaasta aruande volikogus menetlemiseks ja kinnitamiseks; 4) vastuvõtmata eelarve korral väljaminekute tegemiseks; 5) eelarve täitmiseks. (2) Volikogu võib volitada valla- või linnavalitsust kehtestama määrusega eelarve või lisaeelarve eelnõu koostamise ja eelarve täitmise korra. [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] § 22. Eelarve eelnõu koostamine (1) Eelarve eelnõu koostab valla- või linnavalitsus vastavalt käesoleva seaduse §-des 5 ja 21 sätestatule. Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri. (2) Seletuskirjas esitatakse vähemalt järgmine informatsioon: 1) selgitused ja põhjendused käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta; 1^1) selgitused eelarve eelnõus ja eelarvestrateegias esinevate andmete oluliste erinevuste kohta; [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest; 3) ülevaade eelseisvaks eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega; [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 3^1) kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema arvestusüksuse oodatav põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus eelseisva eelarveaasta lõpuks; [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetluse ajal eelarvestrateegias või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste või meetmete kohta; [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] 5) muu oluline informatsioon eelseisva eelarveaasta kohta. [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (2^1) Kui vallas või linnas on moodustatud osavald või linnaosa, esitatakse eelarve eelnõu koos seletuskirjaga arvamuse avaldamiseks osavalla- või linnaosakogule. Osavalla- või linnaosakogu arvamus lisatakse volikogule esitatavale eelarve eelnõu seletuskirjale. [RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] (3) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab valla- või linnavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelseisva eelarveaasta algust. [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (4) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse pärast nende volikogule esitamist kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] § 23. Eelarve vastuvõtmine (1) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Volikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära valla- või linnavalitsuse arvamus. (2) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega. (3) Eelarve avaldatakse pärast selle vastuvõtmist kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (4) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. § 24. Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve (1) Kui valla- või linnavolikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib valla- või linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha eelarve eelnõus kavandatud väljamineku, kui selle tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja see tuleneb: 1) õigusaktist; 2) käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 1–3, 5–5^2 ja 7 ning lõikes 7 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) käesoleva seaduse § 27 lõikest 2; 4) kohtuotsusest. (2) Kui valla- või linnavolikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib valla- või linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha lõikes 1 nimetamata väljamineku valla- või linnavolikogu määratud liigenduses ühe kaheteistkümnendiku ulatuses: 1) eelmise aasta lõpliku eelarve vastavast väljaminekust, kui kavandatav väljaminek on alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas summas, või 2) alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatud väljaminekust, kui see on väiksem eelmise aasta lõpliku eelarve vastavast väljaminekust. [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] § 25. Eelarve sissetulekute vähenemise ja väljaminekute suurenemise hüvitamine [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 01.03.2026] § 26. Lisaeelarve (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Valla- või linnavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta. (2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud viisil ja tähtajal. (3) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega. Lisaeelarvet menetletakse volikogus ja vastuvõetud lisaeelarve avalikustatakse vastavalt käesoleva seaduse § 23 lõigetele 1 ja 3. (4) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad; [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 3) [kehtetu - RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra; 5) esineb käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 nimetatud asjaolu. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (5) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud. (6) Valla- või linnavalitsus võib teha lisaeelarve eelnõu volikogule esitamisest kuni lisaeelarve vastuvõtmiseni eelnõus kavandatud väljamineku, kui selle tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja see tuleneb: [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 1) õigusaktist; [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 2) käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 1–3, 5–5^2 ja 7 ning lõikes 7 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmitud lepingust; [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 3) [kehtetu - RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 4) kohtuotsusest. (6^1) Valla- või linnavalitsus võib käesoleva seaduse § 27 lõikest 2 tulenevaid väljaminekuid teha enne lisaeelarve vastuvõtmist. [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (7) Saneerimiskavast tulenevad muudatused võtab volikogu vastu lisaeelarvega ühe kuu jooksul kava kinnitamisest arvates. Kui kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvet ei ole veel vastu võetud, kajastatakse need muudatused kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve eelnõus. § 27. Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisel eelarveaastal (1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega. (2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad: 1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 2) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest; [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse valla- või linnavalitsus. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks. § 28. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab valla- või linnavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega. (2) Valla- ja linnavalitsus, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus ning ametiasutuse hallatav asutus võivad teha tehinguid ainult eelarves kinnitatud väljaminekute summa piires, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 24, § 26 lõike 4 punktis 4 ning lõigetes 6 ja 6^1 nimetatud juhtudel. [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (3) Kui väljaminekuga on eelarvestrateegias arvestatud, võivad valla- ja linnavalitsus, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus ning ametiasutuse hallatav asutus sõlmida tulevastel eelarveaastatel väljamineku tegemiseks lepingu, välja arvatud käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 1–3, 7 ja 8 ning lõikes 7 nimetatud kohustuste võtmiseks. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (3^1) Valla- või linnavolikogu võib lubada valla- või linnavalitsust käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud määrusega ajutiselt piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist eelarve täitmise käigus tulude kavandatust väiksema laekumise korral. Määruses sätestatakse ajutise piiramise tingimused, ulatus ja ajaline kestus. Valla- või linnavalitsus peab väljaminekute piiramisest valla- või linnavolikogu teavitama. [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (3^2) Kui lepinguga kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel ja sellega ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib volikogu: 1) otsustada väljamineku tegemise iga üksikjuhtumi puhul eraldi; 2) sätestada käesoleva seaduse § 21 lõike 1 alusel kehtestatud määruses valla- või linnavalitsusele, ametiasutusele ja selle hallatavale asutusele tingimused ja piirmäära, mille võrra võib ületada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelarvesummat. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (4) Eelarve täitmisel on lubatud kajastada raamatupidamise arvestuspõhimõtetest tulenevaid korrigeerimisi, kui neil on oluline mõju eelarve täitmisele ja neid ei olnud eelarves kavandatud. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (5) Eelarveosa sees või eelarveosade vahel võib eelarve täitmine erineda samas mahus kavandatud eelarvest, kui eelarve täitmisel selgub, et tehing klassifitseeritakse teisiti, kui oli eelarves ette nähtud. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] 5. peatükk ARUANDLUS § 29. Majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine (1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (2) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks valla- või linnavalitsus. Vallavanem või linnapea kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui valla- või linnavalitsus on aruande heaks kiitnud. (3) Lisaks raamatupidamise seaduse §-s 24 või 31 sätestatule esitatakse tegevusaruandes: 1) ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavas või muudes arengudokumentides ettenähtud eesmärkide täitmisest aruandeaastal. Indikaatorite rakendamisel tuleb ülevaates esitada indikaatorite kavandatud ja tegelikud andmed; 2) viimase viie aruandeaasta põhitegevuse tulemi väärtus vastavalt käesoleva seaduse § 33 lõikele 1; 3) viimase viie aruandeaasta netovõlakoormus vastavalt käesoleva seaduse § 34 lõikele 1; 4) põhjendused käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 esitatud põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest või käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–5 esitatud netovõlakoormuse ülemmäärast mittekinnipidamise kohta, kui neist ei ole kinni peetud; 5) ülevaade eelarvestrateegias kavandatud finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamiseks kavandatud tegevuste või saneerimiskava täitmise kohta käesoleva seaduse §-des 40 ja 44 nimetatud menetluse ajal; [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] 6) ülevaade sisekontrollisüsteemide rakendamise kohta. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (4) Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvas eelarve täitmise aruandes esitatakse vähemalt käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 kehtestatud detailsuses aruandeaasta: 1) esialgne eelarve; 2) lõplik eelarve; 3) eelarve täitmise andmed. (4^1) Eelarve täitmise aruanne koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (5) Esialgne eelarve on vastavalt käesoleva seaduse § 23 lõikele 2 vastuvõetud aruandeaasta eelarve. (6) Lõplik eelarve on esialgne eelarve koos lisaeelarvetest, käesoleva seaduse § 26 lõike 4 punktist 4 ja reservfondi kasutuselevõtmise otsustest tulenevate muudatustega. (7) Eelarve täitmise aruandes ei ole kohustuslik esitada võrreldavaid arvnäitajaid aruandeaastale eelnenud majandusaasta kohta. (8) Eelarve täitmise aruande kohta koostatakse raamatupidamise aastaaruande lisa, milles esitatakse: 1) selgitused ja põhjendused esialgse eelarve ja lõpliku eelarve oluliste vahede kohta; 2) selgitused ja põhjendused lõpliku eelarve ja eelarve täitmise oluliste vahede kohta; 3) eelarve täitmise aruandes ja raamatupidamise aastaaruande muudes põhiaruannetes esitatud arvnäitajate vaheline võrdlus koos selgituste ja põhjendustega, kui neil on oluline mõju eelarve täitmisele. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (9) Raamatupidamise seaduse ja selle alusel antud õigusaktide tähenduses kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva ja olulise mõju all olev äriühing, sihtasutus ja mittetulundusühing esitavad nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates valla- või linnavalitsusele kinnitatud majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande, kui raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on audiitortegevuse seaduse alusel kohustuslik. (10) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ning kuulab ära seda auditeerinud audiitori, kes selgitab olulisemate auditi käigus tehtud tähelepanekute ja avastatud ebareeglipärasuste sisu. Revisjonikomisjon võib audiitori tutvustatud majandusaasta aruande kohta tehtud tähelepanekutest ja avastatud ebareeglipärasustest lähtuvalt teha kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 lõikes 7 nimetatud aruandes volikogule ettepanekuid valla- või linnavalitsuse sisekontrollisüsteemi tõhustamiseks. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (11) Valla- või linnavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja valla- või linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega. (12) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, valla- või linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (13) Kohaliku omavalitsuse üksuse raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll toimub vastavalt audiitortegevuse seadusele ja vandeaudiitori aruande koostamisel rakendatakse avaliku huvi üksuse aruandele kehtestatud vormi. [RT I, 02.02.2018, 9 - jõust. 01.01.2019, kohaldatakse aruandeperioodide suhtes, mis algavad 2018. aasta 1. jaanuaril või hiljem.] § 30. Riigile esitatav eelarve ja eelarvestrateegia (1) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile eelarve tegevusalade kaupa ja eelarvestrateegia. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamise tingimused, korra ja vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (3) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile andmed: 1) eelarvestrateegia kohta 15. detsembriks; 2) eelarve kohta igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (4) [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] § 31. Muud andmed finantstegevuse kohta (1) Riigiasutusel on põhjendatud juhul õigus saada kohaliku omavalitsuse üksuselt majandusaasta aruandega, eelarvega, eelarvestrateegiaga, raamatupidamise seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud aruannetega, riiklikus statistikas, riiklikes registrites või andmekogudes hõlmamata andmeid ning muud teavet. Kui andmeid või teavet küsitakse kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste kohta, teavitab riigiasutus sellest üleriigilist omavalitsusliitu. Nimetatud nõudeid ei rakendata Riigikontrolli puhul, kelle kontrollitoimingute alused tulenevad riigikontrolli seadusest. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (1^1) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil on õigus saada kohaliku omavalitsuse üksuselt käesoleva seaduse § 34 lõigetes 2 ja 7 nimetatud võlakohustuste võtmiseks sõlmitud lepingute ärakirju. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (2) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab teenuste kontsessioonikokkulepete sõlmimisest Rahandusministeeriumi, esitades informatsiooni projekti sisu, kestuse, finantseerimistingimuste ja rahalise mahu kohta. Informatsioon esitatakse 30 päeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Rahandusministeeriumil on õigus nõuda nimetatud projekte puudutavate lepingute ja nendega seotud muude dokumentide esitamist. (3) [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (4) [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] 6. peatükk FINANTSDISTSIPLIINI TAGAMINE § 32. Finantsdistsipliini tagamise meetmed (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsdistsipliini tagamise meetmed on kinnipidamine kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse: 1) põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest käesoleva seaduse § 33 tähenduses; 2) netovõlakoormuse ülemmäärast käesoleva seaduse § 34 tähenduses. (2) Põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus arvutatakse raamatupidamisarvestuse andmete alusel: [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] 1) kohaliku omavalitsuse üksuse kohta aruandeaasta lõpu seisuga; 2) kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse kohta konsolideerituna aruandeaasta lõpu seisuga. (3) Konsolideerimine toimub vastavalt raamatupidamise seaduse § 27 lõikele 4. (4) Käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 ja § 34 lõikes 1 nimetatud arvnäitajate täpsustatud arvutusmetoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 33. Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus (1) Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. (2) Põhitegevuse tulemi väärtus ei tohi olla aruandeaasta lõpu seisuga väiksem kui null. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] (3) Põhitegevuse tulem võib olla aruandeaasta lõpu seisuga käesoleva paragrahvi lõikes 2 määratud lubatavast väärtusest väiksem, kui sellele eelnenud aasta põhitegevuse tulem vastas käesoleva paragrahvi lõikes 2 määratud lubatavale väärtusele. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] § 34. Netovõlakoormuse ülemmäär (1) Netovõlakoormus on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud võlakohustuste suuruse ja käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud likviidsete varade kogusumma vahe. (2) Netovõlakoormuse arvestuses võetakse võlakohustustena arvesse bilansis kajastatud järgmised kohustused: 1) võetud laenud; 2) kapitalirendi- ja faktooringukohustused; 3) emiteeritud võlakirjad; 4) tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused; 5) saadud toetuste tagasimakse kohustused; [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 5^1) toetusteks saadud ettemaksed; [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 5^2) toetuste andmise kohustused; [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 6) pikaajalised võlad tarnijatele; 7) teenuste kontsessioonikokkuleppest tekkivad kohustused; 8) muud pikaajalised kohustused, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist. (3) Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kaheksakordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 01.01.2026] (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel arvutatud põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kaheksakordne vahe on väiksem kui 70 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 70 protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 01.01.2026] (5) Netovõlakoormus võib ületada käesoleva paragrahvi lõigetega 3 ja 4 kehtestatud netovõlakoormuse mahu ülemmäära toetuste sildfinantseerimiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra. (5^1) [Kehtetu - RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (6) Sildfinantseerimine käesoleva seaduse tähenduses on sihtfinantseerimise ja sellega seotud saadava kaasfinantseerimise ulatuses võlakohustuste võtmine väljamaksete teostamiseks vastava projekti raames kuni sihtfinantseeringute ja kaasfinantseeringute laekumiseni. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud bilansilistele võlakohustustele võetakse netovõlakoormuses arvesse bilansiväliselt kajastatud järgmiste perioodide rendikohustused mittekatkestatavatest kasutusrendilepingutest mittekatkestatava perioodiga üle ühe aasta. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud põhitegevuse tulude ja kulude vahe arvutamisel lahutatakse aruandeaasta põhitegevuse kuludest rendikulud, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud lepingutest. § 34^1. Finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamisega arvestamine investeeringutoetuste andmisel (1) Riigieelarvest investeeringutoetuse saamiseks riigieelarve seaduse § 50 lõikes 5 sätestatud tingimustel peavad kohaliku omavalitsuse üksus ja tema arvestusüksus kinni pidama järgmistest nõuetest: 1) taotluse esitamise aastale eelnenud aasta põhitegevuse tulem peab vastama käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud lubatavale väärtusele, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud juhul; 2) taotluse esitamise aasta eelarves kinnitatud põhitegevuse tulem peab vastama käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud lubatavale väärtusele, kui taotluse esitamise aastale eelnenud aasta põhitegevuse tulem vastas käesoleva seaduse § 33 lõikes 3 sätestatule; 3) netovõlakoormus ei tohi viimaste teadaolevate andmete kohaselt ja taotluse esitamise aasta kinnitatud eelarve kohaselt aasta lõpu seisuga ületada käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–5 sätestatud ülemmäära; 4) projekti omafinantseeringu tasumiseks võetava võlakohustusega ei tohi ületada käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära. (2) Kui toetust taotlev kohaliku omavalitsuse üksus ei ole investeeringu omafinantseeringu katmist kavandanud eelarves või eelarvestrateegias, võib toetuse andja nõuda finantsplaani, milles kohaliku omavalitsuse üksus näitab, kuidas ta omafinantseeringu katab. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (3) [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (4) Kui toetuse taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus või nad panustavad teise taotleja projekti omafinantseeringusse ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuded ei ole täidetud, jätab toetuse andja selle projekti investeeringute kavast välja või taotluse rahuldamata, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (5) Kui taotluse menetlemise ajal ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuded, kuid on võimalik projekt jooksval aastal või eelseisvatel aastatel ellu viia, võib toetuse andja teha taotluse rahuldamise otsuse kõrvaltingimusega. Otsuses määratakse tähtpäev, mis ajaks tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded täita. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmiseks kõrvaltingimuse seadmisel on toetuse andja kohustatud küsima enne taotluse suhtes otsuse tegemist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt arvamust. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid ei rakendata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses tervishoiuteenuse osutaja suhtes. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] § 35. Kohaliku omavalitsuse üksuste koondeelarvepositsiooni parandamine ja finantsvõimekuse suurendamine [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] § 35^1. Võlakohustuste võtmise erakorraline piirang [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] § 35^2. Võlakohustuste võtmise erakorralise piirangu ajal võlakohustuste võtmine [Kehtetu - RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] 7. peatükk VARADELE JA KOHUSTUSTE VÕTMISELE ESITATAVAD NÕUDED § 36. Likviidsed varad (1) Käesoleva seaduse tähenduses peetakse likviidseteks varadeks raha ja pangakontodel olevaid vahendeid, rahaturu- ja intressifondide aktsiaid ja osakuid ning soetatud võlakirju. (1^1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib omada sularaha, kuid mitte rohkem kui on valla- või linnavalitsuse kehtestatud sularahas hoitava summa ülemmäär. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] (1^2) Kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus võivad igapäevaseks arveldamiseks omada hoiust: 1) krediidiasutuses, millel puudub krediidireiting või see on väiksem kui rahvusvaheliselt tunnustatud reitinguagentuuride määratluse kohaselt investeerimisjärgu krediidireiting, käesoleva paragrahvi lõikes 1^3 määratud tingimusel; 2) krediidiasutuses või selle emaettevõtja või filiaalina tegutsevas välisriigi krediidiasutuses, millel on investeerimisjärgu krediidireiting. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] (1^3) Käesoleva paragrahvi lõike 1^2 punktis 1 nimetatud krediidiasutustes hoitavate hoiuste jääk ei tohi kuu lõpu seisuga olla suurem kui 0,5 protsenti kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve või temast sõltuva üksuse eelmise aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummast. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] (2) Kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 likviidsete varadena määratud vahendeid paigutada: 1) kuni üheaastase tähtajaga hoiustesse krediidiasutustes, kui krediidiasutusel või selle emaettevõtja või filiaalina tegutseval välisriigi krediidiasutusel ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud reitinguagentuuride määratletuse kohaselt krediidireiting (edaspidi krediidireiting) väiksem kui P-1 (Moody’s) või selle ekvivalent; 2) võlakirjadesse, mille emitendi krediidireiting ei ole väiksem kui A2 (Moody’s) või P-1 (Moody’s) või nende ekvivalent; 3) selliste rahaturu- ja intressifondide aktsiatesse ja osakutesse, mis vastavad investeerimisfondide seaduses eurofondide kohta sätestatud nõuetele. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] (2^1) Kui võlakirja emitendi kõrgeim krediidireiting on muutunud pärast võlakirja soetamist väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud krediidireitingust või rahaturu- ja intressifond ei vasta pärast osakute soetamist käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 määratud nõuetele, peavad kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus võlakirja realiseerima või osaku võõrandama kolme kuu jooksul. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud väärtpaberite emitendiks või hoiuste hoidjaks olev krediidiasutus või filiaalina tegutsev välisriigi krediidiasutus peab olema asutatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või selle suhtes kehtivad usaldatavusnormatiivid peavad vastama vähemalt sama rangetele nõuetele, kui on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides. (4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib likviidseid varasid paigutada ning kasutusele võtta käesoleva seaduse § 36^1 alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (5) Volikogu võib volitada valla- või linnavalitsust kehtestama määrusega likviidsete varade paigutamise ning kasutuselevõtmise tingimused ja korra. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] § 36^1. Finantsjuhtimise tingimused ja kord () Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise tingimused ja korra kehtestab volikogu määrusega. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] § 37. Muudele varadele esitatavad nõuded (1) Kohaliku omavalitsuse üksusel on keelatud omandada aktsiaid, osi, muid omakapitaliinstrumente ja väärtpabereid, mida ei peeta likviidseteks varadeks vastavalt käesoleva seaduse §-le 36, kui see ei ole vajalik kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kooskõlas eelarvestrateegiaga anda laenu ainult temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele investeeringuteks ning tagada sõltuva üksuse samaks otstarbeks võetavaid kohustusi. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] (2^1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele rahavoogude juhtimise eesmärgil anda laenu tingimusel, et laen makstakse eelarveaasta lõpuks tagasi. Volikogu võib otsustada laenu andmise iga üksikjuhtumi puhul eraldi või kehtestada valla- või linnavalitsusele eelarveaastaks piirmäära, milleni võib antavate laenude kogusumma ulatuda. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] (2^2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib tagada kohaliku omavalitsuse üksustele edasilaenamisega tegeleva isiku selleks otstarbeks võetavaid võlakohustusi järgmistel tingimustel: 1) edasilaenamine on isiku põhitegevusala; 2) isik on vähemalt kolme kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ühiselt asutatud ja selle äriühinguna tegutseva isiku kõik aktsiad või osad kuuluvad vähemalt kolmele kohaliku omavalitsuse üksusele. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] (2^3) Volikogu võib otsustada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud laenu andmise või tagamise ning rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu andmise iga üksikjuhtumi puhul eraldi või kehtestada valla- või linnavalitsusele eelarveaastaks piirmäärad, milleni võib antavate laenude kogusumma ulatuda. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kooskõlas eelarvestrateegiaga enda või sõltuva üksuse võlakohustuse tagamiseks koormata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbel. [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (4) Volikogu võib otsustada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud võlakohustuste tagamiseks kinnisasja asjaõigusega koormamise iga üksikjuhtumi puhul eraldi või kehtestada käesoleva seaduse § 36^1 alusel antud määruses kinnisasja koormamise tingimused ja korra. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] § 38. Kohustuste võtmisele esitatavad nõuded (1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning kohustusi teenuste kontsessioonikokkulepete alusel: 1) investeeringuteks; 2) põhivara soetuseks antavaks sihtfinantseerimiseks; 3) osaluste, aktsiate, osade ja muude omakapitaliinstrumentide omandamiseks; 4) võetud võlakohustuste refinantseerimiseks; [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] 5) käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud laenude andmiseks. [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (2) Raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluses võib kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlas saneerimiskava ja finantsplaaniga võtta laenu käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktis 4 nimetatud kohustuste täitmiseks. [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (3) Kui kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole piisavalt vahendeid kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmiseks, võib ta võtta laenu kooskõlastatult Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga. Kooskõlastamiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus esitama Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile kirjaliku laenu võtmise kooskõlastamise taotluse, milles on selgitatud laenu võtmise põhjusi. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium otsustab laenu võtmise kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise kaalutlusõiguse alusel, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse vahendite kasutamise võimalusega kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmiseks ning täitmise muid võimalusi. [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib võtta rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu tingimusel, et laen makstakse eelarveaasta lõpuks tagasi. [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 10.01.2026] (5) Volikogu võib otsustada käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 1–3, 7 ja 8 nimetatud võlakohustuste võtmise, § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmise ja § 38 lõikes 4 nimetatud rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu võtmise iga üksikjuhtumi puhul eraldi või kehtestada valla- või linnavalitsusele eelarveaastaks piirmäärad, milleni võib võetavate võlakohustuste kogusumma ulatuda. [RT I, 10.02.2026, 1 - jõust. 20.02.2026] 8. peatükk FINANTSDISTSIPLIINI TAGAMISE MEETMETE RAKENDAMISE MENETLUS [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] § 39. Finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamata jätmine (1) Kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus ei rakenda finantsdistsipliini tagamise meetmeid, kui: 1) aruandeaasta lõpu seisuga oli põhitegevuse tulem väiksem käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud lubatavast väärtusest või [RT I, 31.12.2025, 1 - jõust. 01.01.2026] 2) aruandeaasta lõpu seisuga ületas netovõlakoormus käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamata jätmine esines esmakordselt aruandeaasta lõpu seisuga ning kohaliku omavalitsuse üksus kavandab vastuvõetud eelarvega rakendamata jätmist jätkata, informeerib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kohaliku omavalitsuse üksust meetmete rakendamata jätmise tagajärgedest. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] (3) Finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamist kontrollitakse majandusaasta aruandes esitatud näitajate alusel vastava majandusaasta aruande volikogus kinnitamise kuupäeva seisuga. § 40. Finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetlus [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] (1) Finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetlust (edaspidi korrigeerimismenetlus) alustatakse, kui käesoleva seaduse § 39 lõike 3 alusel on tuvastatud, et kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse: 1) põhitegevuse tulem oli kahe järjestikuse aruandeaasta lõpu seisuga väiksem käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud lubatavast väärtusest või 2) netovõlakoormus ületas kahe järjestikuse aruandeaasta lõpu seisuga käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära. (2) Korrigeerimismenetluse perioodiks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu ilmnemise aasta ja sellele järgnevad neli aastat. (3) Korrigeerimismenetluse alustamisel peab kohaliku omavalitsuse üksus tagama eelarvestrateegias ettenähtud finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise hiljemalt menetlusperioodi lõpuks. Kui nende rakendamine eeldab sissetulekute suurendamist või väljaminekute vähendamist, esitab kohaliku omavalitsuse üksus eelarvestrateegias vastavad korrigeerivad tegevused koos rahalise mõjuga korrigeerimismenetluse aastate kohta. Menetlusperioodil ei tohi eelarvestrateegias ette näha tegevusi, mis raskendavad finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamist. (4) Korrigeerimismenetluse ajal ei tohi kohaliku omavalitsuse üksus eelarvet kavandada selliselt, et aasta lõpu seisuga on põhitegevuse tulem väiksem või netovõlakoormus suurem, kui eelarvestrateegias on korrigeerimismenetluse vastavaks aastaks kavandatud. (5) Korrigeerimismenetluse perioodil võib tervishoiuteenuse osutaja suurendada vajaduse korral oma netovõlakoormust kuni 60 protsendini põhitegevuse tulude mahust, kui seejuures tagatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmine. (6) Kui eelarvestrateegia või eelarve ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud tingimustele, esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kohaliku omavalitsuse üksusele põhjendatud ettepaneku viia 60 päeva jooksul ettepaneku saamisest arvates eelarvestrateegia ja eelarve kooskõlla seaduse nõuetega. (7) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei rakendata korrigeerimismenetluse ja raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] § 41. Korrigeerimismenetluse lõpetamine [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] Korrigeerimismenetlus loetakse lõppenuks: [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] 1) majandusaasta aruande kinnitamise kuupäeva seisuga, kui kohaliku omavalitsuse üksus ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus rakendavad aruandeaasta lõpu seisuga finantsdistsipliini tagamise meetmeid; 2) käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamise otsuse tegemise kuupäeva seisuga või 3) haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumise aasta lõpu seisuga. 9. peatükk RASKE FINANTSOLUKORRA OHT § 42. Raske finantsolukorra oht (1) Kohaliku omavalitsuse üksus on raske finantsolukorra ohus, kui: 1) kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu ei ole käesoleva seaduse § 40 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kinnitanud käesoleva seaduse § 40 lõikele 3 vastavat eelarvestrateegiat; [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] 2) kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus ei rakenda finantsdistsipliini tagamise meetmeid käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud korrigeerimismenetluse perioodi viimase aruandeaasta lõpu seisuga kinnitatud majandusaasta aruande kohaselt; [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] 3) kohaliku omavalitsuse üksus ei suuda püsivalt täita võetud kohustusi ja rahuldada tähtaegselt võlausaldajate nõudeid. (2) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ega kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus ei suuda rakendada finantsdistsipliini tagamise meetmeid, võib kohaliku omavalitsuse üksus esitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile taotluse raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamiseks. (3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus rakendavad finantsdistsipliini tagamise meetmeid, kuid kohaliku omavalitsuse üksus ei suuda võetud kohustusi püsivalt täita, võib kohaliku omavalitsuse üksus esitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile taotluse raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud taotluses tuleb põhjendada raske finantsolukorra ohu tekkimist. Kohaliku omavalitsuse üksus peab esitama koos taotlusega saneerimiskava ja finantsplaani kavandi, mis on koostatud vastavalt käesoleva seaduse § 47 lõigetele 4 ja 6. [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] § 43. Raske finantsolukorra ohu komisjon (1) Raske finantsolukorra ohu komisjon (edaspidi komisjon) nõustab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse üksuse raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse läbiviimisel eesmärgiga kõrvaldada raske finantsolukorra oht ja kohelda võlausaldajaid võrdselt. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] (2) Komisjoni moodustab ja selle töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] (3) Komisjon moodustatakse alalisena ning selle liikmeteks on kolm Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ametnikku ja kaks üleriigiliste liitude nimetatud isikut. Komisjoni esimeheks on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ametnik. Komisjon võib oma töösse kaasata eksperte. [RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015] (4) Komisjoni liige peab olema raske finantsolukorra ohus oleva kohaliku omavalitsuse üksusest ja temast sõltuvast üksusest sõltumatu. (5) Komisjoni töö teenindamise tagab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. (6) Komisjon võtab otsuseid vastu komisjoni koosolekul kirjaliku või elektroonse hääletamise teel. Kõik koosolekul osalevad komisjoni liikmed on kohustatud hääletama, kusjuures nad ei või jääda erapooletuks. Komisjoni otsused avalikustatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel. (7) Komisjoni liige ei või osaleda komisjoni otsuste langetamisel ja ta peab ennast taandama, kui esineb asjaolu, mis annab alust kahelda tema erapooletuses. (8) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] § 44. Raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamine (1) Kui on ilmnenud käesoleva seaduse § 42 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolud, otsustab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium asjaomase kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamise ja informeerib sellest komisjoni. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] (2) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on esitanud käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 või 3 nimetatud taotluse, analüüsib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitatud saneerimiskava ja finantsplaani kavandit. Kui raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamine on põhjendatud, edastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium taotluse, saneerimiskava ja finantsplaani kavandi komisjonile koos seisukohaga 20 tööpäeva jooksul nende saamisest arvates. [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (2^1) Kui Regionaal- ja Põllumajandusministeerium leiab analüüsi tulemusena, et kohaliku omavalitsuse üksus suudab võlausaldajate nõuded iseseisvalt rahuldada ja finantsdistsipliini tagamise meetmeid rakendada, teatab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates kohaliku omavalitsuse üksusele, et ei toeta raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamist, ja lisab selgitused. [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (2^2) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus menetluse algatamist mittetoetava seisukohaga, võib kohaliku omavalitsuse üksus esitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile uue taotluse ning saneerimiskava ja finantsplaani kavandid. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab need komisjonile koos seisukohaga 20 tööpäeva jooksul nende saamisest arvates. [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (3) Raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetlus algab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastava otsuse tegemisest ja kestab kuni käesoleva seaduse § 52 lõigetes 2 ja 3 nimetatud otsuse tegemiseni. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] (4) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014] (5) Kohaliku omavalitsuse üksuse raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamisega seoses peab volikogu kuni saneerimiskava kinnitamiseni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktides 1–8, 19, 21, 22, 24, 25 ja 34–36 nimetatud tegevustega seotud õigusaktide eelnõud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga kooskõlastama. [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eelnõude kooskõlastamiseks esitab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. [RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (7) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium jätab esitatud õigusakti eelnõu kooskõlastamata, kui selle vastuvõtmine vähendab kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuva üksuse sissetulekuid, suurendab nende väljaminekuid, vähendab varade mahtu või suurendab kohustuste mahtu võrreldes vastuvõetud eelarvega. Kooskõlastamata jätmise korral lisab Regionaal- ja Põlluma …