Kihnu valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine

Väljaandja: Kihnu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 02.07.2024, 9 Kihnu valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine Vastu võetud 08.12.2022 nr 9 RT IV, 17.12.2022, 6 jõustumine 01.06.2023 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 20.06.2024 - RT IV, 02.07.2024, 1 - 05.07.2024, osaliselt 01.01.2025 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punktide 36^5 ja 36^6 , § 22 lõike 2, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6 ja § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ja § 20 lõike 4^4 ning keskkonnaministri 3. juuni 2022 määruse nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 3 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala ja eesmärk (1) Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete käitlemise tingimused ning jäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korralduse tingimused Kihnu vallas. (2) Eeskirja eesmärgid on jäätmetekke vältimine, vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmehoolduse tegevustest tulenevate keskkonnamõjude vähendamine. (3) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. § 2. Jäätmehoolduse arendaja ja korraldaja () Jäätmehoolduse arendamist ja korraldamist Kihnu valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil juhib Kihnu vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). § 3. Mõisted (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti. (2) Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses: 1) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel. Samuti muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased; 2) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk; 3) paberi- ja kartongijäätmed on liigiti kogutavad paberist ja kartongist materjalid; 4) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks; 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamistes, büroos, jaemüügikohtades, hulgimüügiettevõtetes ja toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed; 6) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline; 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed; 8) puidujäätmed on puidust jäätmed, mis on kas töötlemata või töödeldud. Töödeldud puit on värvitud, immutatud, õlitatud, lakitud või muul viisil töödeldud puit; 9) klaasijäätmed on erinevad liiki klaasist materjalid, mida tuleb koguda liigiti vastava liigi põhiselt; 10) plastijäätmed on sünteetilisest materjalist ehk plastmassist jäätmed, nt mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid; 11) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed (kivi, isolatsioonimaterjalid, puit jms); 12) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmejäätmete mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas rehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid; 13) metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed; 14) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed; 15) ohtlikud jäätmed on värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, tulekustutid jmt; 16) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mille taaskasutamine on õiguslikult ja tehnoloogiliselt võimalik; 17) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Täpsem sõnastus on välja toodud käesoleva eeskirja § 50; 18) jäätmete kogumismahuti on jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada; 19) ühismahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping; 20) kompostimine on biolagunevate jäätmete töötlemine kindlate tingimuste alusel; 21) komposter on biolagunevate jäätmete lagundamiseks kasutatav selleks ettenähtud funktsionaalsusega seade; 22) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete ja pakendijäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmete käitluskohta või kohtadesse vallavalitsuse valitud ettevõtja poolt; 23) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed; 24) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum; 25) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekib jäätmeid või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub; 26) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid ning kellel on selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba või muu õiguslik alus; 27) jäätmevedaja on isik, kes osutab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajale jäätmeveo teenust; 28) jäätmeveoleping on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks sõlmitud leping. 29) teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja poolt teenuse eest makstav tasu; 30) lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveo raames osutatav jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale osutatav teenus. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve ning selle tarbimine on vabatahtlik; 31) tühisõit on jäätmevedaja poolt korraldatud jäätmeveo teenuse raames jäätmevaldaja jäätmete kogumismahuti asukohta tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas või jäätmeveolepingus sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu; 32) territooriumi haldaja on kinnisasja omanik või hoonestusõiguse omanik; 33) tiheasustusala ja hajaasustusala on valla üldplaneeringuga määratud valla territooriumi osad; 34) kortermaja on alates kolme korteriga elamu. (3) Eeskirjas nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest definitsioonidest, vastava definitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest. 2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDAMINE § 4. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb võimaluse korral eelistatult korduskasutuseks ettevalmistada, ringlusse võtta või muul viisil taaskasutada. (2) Jäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, et võimaldada nende korduskasutamine, korduskasutamiseks ettevalmistamine, ringlussevõtmine ja muu taaskasutamine võimalikult suures ulatuses. (3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. (4) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata ja värvidega töötlemata paberit või pappi. Paberit ja pappi on lubatud põletada ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks. (5) Jäätmete paigutamine väljapoole jäätmemahutit ei ole lubatud, välja arvatud jäätmevaldaja poolt sellise jäätmeveo teenuse tellimisel, mille tingimused võimaldavad jäätmeid ajutiselt paigutada väljapoole jäätmemahutit. § 5. Jäätmevaldaja kohustused jäätmete käitlusel (1) Jäätmete käitlust kinnisasjal ja hoonestusõiguse alal korraldab selle omanik, täites jäätmevaldaja ülesandeid. (2) Jäätmevaldaja on kohustatud: 1) liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt; 2) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle teenust osutavale jäätmevedajale. 3) vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmetega ja muude materjalidega; 4) vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada antud jäätmete kogust ja ohtlikkust; 5) mitte andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub selleks vajalik vastuvõtmise ja käitlemise õigus; 6) omama või rentima piisavas koguses eeskirja nõuete kohaseid kogumisvahendeid, sh kogumiskott, jäätmete liigiti kogumiseks; 7) tagama kogumisvahendite tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku; 8) rakendama meetmeid jäätmetest tekkivate häiringute vältimiseks ja vähendamiseks; 9) mitte paigutama jäätmeid väljapoole selleks ettenähtud kogumis- või muid jäätmekäitluskohti. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud ja sanktsioneeritav tegevus; 10) paigutama kogumisvahendi tema omandis või kasutuses olevale maa-alale, välja arvatud ühine kogumisvahend, mille paigutamise osas lepitakse eraldi kokku; 11) tagama kogumisvahendi kättesaadavuse tühjenduspäeval, sh lukustatud mahuti, uste ja väravate avamise, kui jäätmeveolepinguga ei nähta ette teisiti; 12) korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud ning nõuetekohaste ja ohutust tagaval viisil jäätmemahutite paigutamiseks ei ole piisavalt ruumi, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omaniku kirjalikul loal; 13) juriidilisest isikust jäätmevaldaja, sh korteriühistu, on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke, juriidilisi isikuid ja nende töötajaid eeskirja nõuetest; 14) lähestikku asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga eramajas, korterelamus ja ridaelamus tekkivate olmejäätmete kogumiseks ning korraldatud olmejäätmeveo korras üleandmiseks on jäätmevaldajatel õigus taotleda ühise jäätmemahuti kasutamist. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdajaga; 15) jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmeveolepingu sõlmimiseks. (3) Avaliku ürituse korraldamine peab toimuma keskkonnasäästlikult. Avaliku ürituse korraldaja: 1) vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest; 2) on kohustatud varustama ürituse toimumise ala piisaval arvul kogumismahutitega, mis võimaldab jäätmete liigiti kogumist; 3) peab soodustama jäätmete liigiti kogumist läbi asjakohaste meetmete rakendamise; 4) peab rakendama meetmeid, mis aitavad vältida jäätmeteket. Ühekordsete nõude ja topside kasutamist tuleb võimalusel vältida; 5) peab rakendama meetmeid vältimaks jäätmetest häiringute tekkimist ja levikut nii ürituse alal kui sellega piirnevatel aladel. § 6. Jäätmete käitlemise eest vastutav isik () Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. § 7. Jäätmete kogumise tingimused (1) Jäätmete kogumise ja edasisse käitlusesse suunamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas. (2) Tekkekohal tuleb koguda jäätmeid liigiti. Tekkekohal tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: 1) paber ja kartong (20 01 01); 2) plastid (20 01 39); 3) metallid (20 01 40); 4) klaas (20 01 02); 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01); 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03); 8) paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09); 9) puit (20 01 38); 10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11); 11) suurjäätmed (20 03 07); 12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36); 13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (20 01 tärniga * tähistatud) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*. (3) Liigiti kogutud jäätmeid tuleb ära anda vastavalt eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile, kas korraldatud jäätmeveo raames või viies muusse nõuetekohasesse kogumis ja käitluskohta. (4) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud samalaadsete jäätmete kohta. (5) Korraldatud jäätmeveo raames jäätmete kogumise ja üleandmise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise kohustusest lõikes 2 ja 3 kirjeldatud viisil. § 8. Kogumismahuti kasutamise tingimused (1) Kogumismahutusse tohib paigutada ainult neid jäätmeid, mis vastavad antud kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi tunnustele ning ei kahjusta jäätmematerjale. (2) Olmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna jäätmeid, mis ei vasta iga konkreetse kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi tunnustele, s.h: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma tuhka; 3) vedelaid jäätmeid; 4) suurjäätmeid; 5) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid; 6) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid; 7) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 8) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 9) radioaktiivseid jäätmeid; 10) mistahes kuju, kaalu, mõõtmete või omadustega aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite tühjendajat, jäätmekäitlejat ja teisi isikuid või jäätmeveovahendeid. (3) Kuum tuhk (ahju/koldetuhk) tuleb enne mahutisse paigaldamist jahutada. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada segaolmejäätmete kogumismahutisse. (4) Lõhnahäiringuid tekitavad ja kergesti määrivad jäätmed tuleb paigutada õhukindlasse kotti ja alles seejärel kogumisvahendisse. (5) Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada kogumismahutist väljapoole, jäätmevedajaga kokkulepitud kohta, kui nende äravedu toimub hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul. (6) Kogumisvahenditesse paigutatud jäätmete nõuetekohasuse esmast kontrolli teostab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedaja. Jäätmevaldaja tegevus mittenõuetekohasel jäätmete liigiti kogumisel on sanktsioneeritav vastavalt eeskirja ja jäätmeveolepingu tingimustele. § 9. Kogumismahutile ja selle paigaldamisele esitatavad nõuded (1) Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja tema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega. (2) Kogumismahutina võib kasutada: 1) suletavaid käsitsi teisaldatavaid ratastel kogumismahuteid (põhiliselt 80, 120, 140, 240, 370, 600, 660, 770, 800 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 2) muid (põhiliselt 1100, 1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid plastist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada. Nimetatud mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga; 3) kuni 150-liitriseid kogumiskotte. (3) Sõltuvalt kogutava jäätme liigist, võivad osad kogumisvahendid olla vajadusel lukustatavad. Lukustamise vajaduse otsustab vallavalitsus või jäätmevaldaja tema kasutuses olevate kogumisvahendite osas. (4) Kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav. (5) Kogumismahuti ei tohi olla paigaldatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Kogumismahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. (6) Kogumismahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht territooriumil tuleb kooskõlastada territooriumi haldajaga. Erandkorras ja kokkuleppel territooriumi haldajaga võib jäätmete kogumismahuti paigutada ka väljapoole jäätmevaldaja kinnistu piire, kui see on vajalik eeskirja nõuete täitmiseks, s.h parema ligipääsetavuse ja tegevuste ohutuse tagamiseks. (7) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul asuvat eluhoonest vähemalt 2 (kahe) meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (8) Kinnistul tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda nõuetekohasesse jäätmete kogumis- ja käitluskohta. (9) Jäätmete kogumismahuti tuleb paigutada suletuna ja kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele sõidu- või juurdepääsutee lähedale. Juurdepääsutee kogumismahutini peab olema kõva kattega ja peab olema ehitatud selliselt, et see võimaldaks raskeveoki pealesõitu. (10) Kuni 240 liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 30 (kolmkümmend) meetrit. 240 kuni 1100 liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 (kümme) meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega. (11) Suurem kui 800 liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, millele jäätmeveok pääseb vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt. (12) Kogumisemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval. (13) Hoone seest tühjendatakse jäätmete kogumisvahendeid ainult jäätmevedaja ja jäätmevaldaja eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Hoonesse paigutatud kogumismahutid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi. (14) Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb territooriumi haldaja. (15) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud sarnased asukohad) paigutab kogumismahutid vastava maa-ala haldaja (vallavalitsus või territooriumi haldaja) või maa omaniku või haldaja nõusolekul tootjavastutust teostav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude ning müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahutid vähemalt segaolmejäätmete kogumiseks, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja. (16) Kogumismahuti püsivaks paigaldamiseks sõidu- või kõnniteele taotleb tööde teostaja või kinnistu omanik vallavalitsuselt kirjaliku vastavat luba. (17) Kogumiskoti kasutamisel peab kott tagama keskkonnahäiringute tekke vältimise, vastama kogutava jäätmeliigi omadustele ja välitingimustes asuv kott peab olema kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest. (18) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti piisava märgistuse (jäätmetekkekoha aadress, kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi nimetus), ligipääsetavuse, korrashoiu ja selle ümbruse puhtuse eest. (19) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid koos vastava kleebiseid, soovitavad värvilahendused on: 1) hall ja must – segaolmejäätmed; 2) kollane – plast-, metall- ja segapakend; 3) roheline – klaaspakend; 4) sinine – paber- ja kartong; 5) punane - ohtlikud jäätmed; 6) pruun - biolagunevad jäätmed. § 10. Kihnu jäätmejaam (1) Kihnu jäätmejaam on eeskirja § 7 nimetatud jäätmeliikide vastuvõtu- ja käitluskoht ning vallavalitsuse vastava otsuse korral teostab jäätmeveo teenust korraldatud jäätmeveo mõistes. Jäätmejaama opereerimist korraldab vallavalitsus või tema poolt valitud või määratud isik. Vallavalitusel on õigus määrata täiendavaid jäätmeliike, mida jäätmejaama saab üle anda. (2) Kihnu jäätmejaama ülesanded ja teenused määratakse vallavalitsuse otsusega. (3) Kihnu jäätmejaam on Kihnu valla poolt rajatud ja tehniliselt varustatud üldkasutatav sorteeritud jäätmete vastuvõtukoht jäätmete kogumiseks ja/või taaskasutamiseks. Jäätmejaama on paigutatud segaolmejäätmete kogumiseks presskonteiner, mahutid ja seadmed taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja nende mahu vähendamiseks ning kompostimisväljak aia- ja haljastujäätmete kompostimiseks. Kihnu jäätmejaamas asub tagatisrahaga pakendi vastuvõtupunkt ning kogumispunkt ohtlike jäätmete, probleemtoodete ja suurjäätmete kogumiseks. Kihnu jäätmejaam peab tagama jäätmete vastuvõtu ja hoidmise parvlaevade navigatsiooni puudumisel. (4) Kihnu jäätmejaama haldab vallavalitsus või konkursi korras jäätmejaama haldamise teenuse osutamiseks valitud isik. Konkurssi ei korraldata, kui jäätmejaama haldamise teenust osutab äriühing, mille kõik aktsiad või osad kuuluvad Kihnu vallale või mille enamusotsustusõigus kuulub Kihnu vallale. Konkursi korraldamisel lähtutakse halduskoostöö seadusest ja Kihnu vallavara valitsemise korrast. (5) Kihnu jäätmejaama haldaja ülesandeks on: 1) korraldada aastaringselt jäätmete kogumist Kihnu valla kodumajapidamistest (füüsilistele isikutele kuuluvad elamud, suvilad) Kihnu jäätmejaama ja sõlmida vajalikud jäätmekäitluslepingud; 2) sõlmida jäätmekäitluslepingud juriidiliste isikutega, kes soovivad olmejäätmete kogumist ja vedu Kihnu jäätmejaama, kui neil tekkivate olmejäätmete kogus on väiksem kui 2,5 m^3 kuus; 3) pidada jäätmevaldajate registrit; 4) pidada liigiti arvestust Kihnu jäätmejaamas kogutud ja jäätmekäitlejatele üle antud jäätmete ja nende koguste kohta; 5) korraldada jäätmete äravedu Kihnu jäätmejaamast mandrile vastavat jäätmekäitlusluba omavale ettevõtjale; 6) tagada jäätmejaama territooriumi, seadmete, mahutite ja ruumide korrashoid ja tuleohutus. (6) Jäätmekäitluslepingutes tuleb fikseerida vähemalt jäätmemahuti suurus ja asukoht äraveo päeval, äraveo sagedus ja kord. (7) Vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul võib erandkorras teatud tähtajaks peatada jäätmekäitluslepingu täitmise jäätmetekitaja põhjendatud kirjaliku avalduse alusel, kui taotletud jäätmekäitluslepingu peatamise perioodil jäätmeid ei teki (näiteks suvilas talveperioodil), täpsemad tingimused vabastamise kohta on välja toodud § 22. Jäätmete tekkimise puudumise tõendamise kohustus lasub taotlejal. Vallavalitsuse kirjalik nõusolek vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. (8) Jäätmete kogumise, äraveo ja vastuvõtu hindade piirmäärad kehtestab Kihnu Vallavalitsus. Piirmäärad vaadatakse üle üks kord aastas Kihnu jäätmejaama haldaja põhjendatud taotluse alusel. Põhjendus peab sisaldama andmeid tegelike kulutuste ja prognoositavate kulutuste kohta. [RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] § 11. Jäätmete põletamine (1) Küttekoldevälise tule tegemist reguleerib siseministri 03.07.2021 määruse nr 18 „Lõkke tegemisele ja grillimiskohale esitatavad nõuded“. (2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekoldes ja küttekolde väliselt võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata ja värvidega katmata paberit ja kartongi. Paberit ja kartongi on lubatud põletada ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks. 3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 1. jagu ÜLDSÄTTED § 12. Korraldatud jäätmeveo üldnõuded (1) Valla haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele. (2) Jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel. § 13. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele: 1) segaolmejäätmed (20 03 01); 2) paberi- ja kartongijäätmed (20 01 01); 3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01); 5) suurjäätmed (20 03 07); 6) segapakendijäätmed (15 01 06); 7) klaaspakend (15 01 07); 8) tekstiilijäätmed (20 01 10, 20 01 11). (2) Vallavolikogul on õigus rakendada erisusi § 13 rakendamisel ning eemaldada või lisada korraldatud jäätmeveosse täiendavaid jäätmeliike, lähtudes nii avalikust huvist, jäätmevaldajate vajadustest kui jäätmete tekkekohal liigiti kogumise edendamise eesmärkidest. (3) Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata: 1) teedel, avalikes randades, parkides ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamise; 2) kalmistul tekkivate jäätmete kogumise ja käitlemise; 3) jäätmejaama, jäätmepunkti jms jäätmete kogumise ja käitlemisega seotud üksuse jäätmete käitlemise. § 14. Jäätmete liigiti kogumise tingimused korraldatud jäätmeveo raames (1) Korraldatud jäätmeveo raames toimub jäätmete tekkekohal liigiti kogumine ja üleandmine käesoleva paragrahvi lõigetes 2 – 11 sätestatud viisil. Jäätmete tekkekohal liigiti kogumine on kohustuslik kõikide jäätmevaldajatele, erisused kehtivad korraldatud jäätmeveol jäätmete üleandmise tingimustes. (2) Segaolmejäätmete kogumine ja üleandmine on kõigile jäätmevaldajatele kohustuslik. Segaolmejäätmeid kogutakse kogumismahutiga või kogumiskotiga. Jäätmed antakse üle jäätmevedajale või Kihnu jäätmejaama. [RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] (3) Paberi- ja kartongijäätmete kogumine ja üleandmine on kohustuslik korterelamutes, äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib paberi- ja kartongijäätmeid. Jäätmed antakse üle jäätmevedajale või Kihnu jäätmejaama [RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] (4) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumine ja üleandmine on kohustuslik kinnistutel, kus tekib köögi- ja sööklajäätmeid. Jäätmed antakse üle jäätmevedajale või Kihnu jäätmejaama. Jäätmete tekkekoha kinnistul on lubatud rakendada kohtkompostimise toimingut, mis vabastab jäätmevaldaja jäätmete üleandmise kohustusest. Kompostimise toimingu rakendamine ei välista jäätmevaldaja võimalust kasutada jäätmete üleandmise teenust. Jäätmevaldajad, kes ei kasuta korraldatud jäätmeveo raames jäätmete üleandmise teenust, loetakse vallavalitsuse poolt köögi- ja sööklajäätmete osas kohtkompostimise toimingu rakendajateks. [RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] (5) Biolagunevate aia- ja haljastujäätmeid tuleb koguda liigiti kui vastavaid jäätmeid tekib. Lubatud on rakendada kohtkompostimist jäätmete tekkekoha kinnistul. Jäätmeid on võimalik üle anda jäätmevedajale või Kihnu jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumis- ja käitluskohta. [RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] (6) Suurjäätmed tuleb koguda liigiti kui vastavaid jäätmeid tekib. Jäätmeid on võimalik üle anda jäätmevedajale või Kihnu jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumis- ja käitluskohta. [RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] (7) Segapakendijäätmete kogumine ja üleandmine on kohustuslik kinnistutel, kus pakendijäätmeid tekib. Jäätmeid on võimalik üle anda jäätmevedajale või Kihnu jäätmejaama. [RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] (8) Klaaspakendite kogumine ja üleandmine on kohustuslik kinnistutel, kus pakendijäätmeid tekib. Jäätmeid on võimalik üle anda jäätmevedajale või Kihnu jäätmejaama. [RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] (9) Tekstiilijäätmeid tuleb koguda liigiti kui vastavaid jäätmeid tekib. Jäätmeid on võimalik üle anda jäätmevedajale või Kihnu jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumis- ja käitluskohta. [RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] (10) Jäätmevaldajal on õigus igal ajal liituda erinevate jäätmeliikide jäätmete kogumise ja üleandmise teenusega korraldatud jäätmeveo raames vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele. (11) [Kehtetu - RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] (12) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise muud tingimused, sh kehtima hakkamine reguleeritakse korraldatud jäätmeveo hanke lepingus. § 15. Korraldatud jäätmeveo teenuse sisu (1) Korraldatud jäätmeveo teenus koosneb kolmest põhiteenusest: 1) jäätmevaldajate hõlmamine korraldatud jäätmeveoga ja nende üle arvestuse pidamine. Valla eesmärgiks on hõlmata kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveo teenusega. 2) jäätmete kogumine ja vedu. Valla eesmärgiks on jäätmete liigiti kogumise tulemuslik toimimine. 3) kogutud jäätmete käitlemine. Valla eesmärgiks on jäätmete taaskasutamine korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlusesse suunamise prioriteediga. (2) Kui korraldatud jäätmeveo teenuseid ei osuta Kihnu jäätmejaama haldaja, viib vallavalitsus või tema poolt volitatud isik läbi hanke jäätmevedaja leidmiseks. Jäätmete käitlemise tingimused määratakse kas vallavalitsuse otsusega või riigihanke tingimustega. Jäätmete käitlemisel peab lähtuma parima võimaliku tehnika kasutamise ja keskkonnahoiu tagamise põhimõtetest ja eelistama jäätmete taaskasutusse suunamist. § 16. Korraldatud jäätmeveo õiguse ennetähtaegne äravõtmine () Vallavalitsusel õigus korraldatud jäätmeveo teostajalt võtta ära korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ja käitlemise õigus, kui antud isik rikub korraldatud jäätmeveo teostamise tingimusi. 2. jagu TEENUSTASU KUJUNDAMISE JA MUUTMISE KORD § 17. Teenustasu kujundamise tingimused (1) Korraldatud jäätmeveo teenustasu kujundatakse lähtudes Jäätmeseaduse § 66 lg 5 ja 6 sätestatust. (2) Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama kõiki jäätmemahuti tühjendamise, jäätmete transpordi ning edasise käitlemise ning nende toimingutega vältimatult kaasnevate tegevustega seotud kulusid ja jäätmevedaja ei tohi lisatasu küsida jäätmevaldajalt olmejäätmete veo eest teistel põhjustel, mida pole nimetatud jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud lepingus. (3) Jäätmete veoga seotud toimingud, mille eest jäätmevedajal on keelatud võtta eraldi tasu, määratakse vallavalituse otsusega või riigihanke tingimustega. (4) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmeveo teenuste ja Kihnu jäätmejaama hinnakirjale. [RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] (5) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit või kogumiskotti või muul viisil kogutavaid jäätmeid välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile, kogumiskotile või muul viisil üleantavatele jäätmetele või kui üleantavad jäätmed ei vasta kogutavale jäätmeliigile, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. [RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] (6) Tasu tühisõidu eest on vastava suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise graafikujärgne teenustasu. Kogumiskoti osas, samuti aia- ja haljastujäätmete osas on tasu suuruseks 140 liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgne tühjendamise teenustasu. (7) Kui jäätmete kogumismahutis või kogumiskotis on jäätmeid, mis ei vasta kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal õigus keelduda kogumismahuti tühjendamisest või kogumiskoti äraveost. Sellisel juhul on õigus rakendada jäätmevaldaja osas tühisõidutasu. [RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] (8) [Kehtetu - RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] (9) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja käitlemise muud tingimused ning teenuste hinnastamise muud tingimused määratakse vallavalitsuse otsusega või korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes. § 18. Teenustasu suuruse muutmise kord (1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine jäätmevaldajale on lubatud üksnes kokkuleppel vallavalitusega. (2) Erandkorras on võimalik muuta teenustasu kui: 1) teenustasu muutmine on tingitud riigipoolsete maksude ja riiklike tasude tõttu, mis mõjutavad teenuse hinda ning mida ei olnud võimalik jäätmevedajal ja jäätmekäitlejal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses; 2) muudel põhjendatud juhtudel. (3) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse menetlemiseks. Teenustasu muutmise taotlus peab olema objektiivsetel alustel motiveeritud ja üheselt arusaadavana sõnastatud. Vallavalitsus teeb otsuse taotluse osas 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates taotluse saamisest. (4) Teenustasusid ei muudeta enne 12 kuu möödumist teenuse osutamise alustamisest ja mitte sagedamini kui üks kord aastas. [RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] (5) Vallavalitsusel on õigus iseseisvalt algatada teenustasude muutmine vastavalt vajadusele, kui see aitab kaasa korraldatud jäätmeveo eesmärkide saavutamisele. (6) Jäätmevedaja peab teavitama jäätmevaldajat muutunud teenustasudest ette vähemalt 30 (kolmkümmend) päeva. (7) Hankelepingu kehtivuse jooksul ei muudeta pakutud lisateenuste hinnakirja, v.a juhul, kui esineb käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 toodud asjaolu. § 19. Lisateenused (1) Jäätmevedaja osutab jäätmevaldajale lisateenuseid kirjalikul kokkuleppel jäätmevaldajaga. (2) Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. (3) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele õigusaktidega ettenähtud korras. (4) Vallavalitsusel on õigus seada piiranguid lisateenuste hindadele. 3. jagu KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA LIITUMINE § 20. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kes asuvad korraldatud jäätmeveo piirkonnas. (2) [Kehtetu - RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] (3) Kui kortermajade ja muud lähestikku asuvate kinnistute omanikud on omavahelisel kokkuleppel ja vallavalitsuse nõusolekul korraldanud oma jäätmeveo ühiselt, määrates endi hulgast vastutava isiku, loetakse ka mittevastutavad isikud liitunuks korraldatud jäätmeveoga. (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustustest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba. § 21. Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga (1) Jäätmevedaja sõlmib jäätmete vedamise ja/või Kihnu jäätmejaamas jäätmete vastuvõtmise kirjaliku lepingu kõigi jäätmevaldajatega. Lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveo tingimusi jäätmevaldaja osas. [RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] (2) Jäätmevaldajal on õigus volitada kinnisvarahaldusega või –hooldusega tegelevaid ettevõtteid sõlmima jäätmevaldaja nimel korraldatud jäätmeveo teostajaga jäätmeveolepinguid. (3) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutamiseks esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele vormikohase ühismahuti kasutamise taotluse, milles peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad ja neid esindav isik, kes sõlmib jäätmeveolepingu. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. Taotluses esitatud tingimuste muutumisest tuleb vallavalitsust teavitada. § 22. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks, juhul kui: 1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata; 2) kinnistut ei kasutata perioodil 01.10 - 31.04; 3) kinnistut ei kasutata muul perioodil. (2) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või ära langemisest hiljemalt 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. Vallavalitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. (3) Vallavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud taotluse alusel korraldatud jäätmeveoga erandkorras või perioodiliselt mitteliitunuks kuni 5 (viieks) aastaks. § 23. Taotluste esitamine ja menetlemine (1) Vallavalitsuse vastav ametnik kontrollib taotluse vastavust nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab vastav ametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib vastav ametnik jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmine toimub vallavalitsuse korraldusega. (2) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute üle teostab järelevalvet vallavalitsuse vastav ametnik. (3) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute andmed kantakse jäätmevaldajate registrisse või muusse asjakohasesse andmebaasi. 4. jagu KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMATUD JÄÄTMETE KOGUMINE JA VEDAMINE § 24. Jäätmete kogumismahutite tühjendamissagedus (1) Segaolmejäätmete kogumismahuti või kogumiskoti minimaalne tühjendamissagedus on vähemalt üks kord 12 (kaheteistkümne) nädala jooksul. Sobilik tühjendussageduse fikseeritakse jäätmeveolepingus. [RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] (2) Köögi- ja sööklajäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord 2 (kahe) nädala jooksul, vältides konteinerite ületäitumist ja lõhnahäiringuid. Perioodil (01.10-31.04) on lubatud rakendada tühjendussagedust üks kord 4 (nelja) nädala jooksul. Harvema tühjendamise lubatavuse tingimused määrab vallavalitsus. (3) [Kehtetu - RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] (4) Segapakendijäätmete kogumismahuti või kogumiskoti minimaalne tühjendamissagedus on vähemalt üks kord 12 (kaheteistkümne) nädala jooksul. Tühjendussageduse lepib jäätmevaldaja kokku jäätmevedajaga. Muude liigiti kogutavate jäätmete mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. [RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] (5) Kui kindlaks määratud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või tekitab lõhnahäiringuid või kui on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks, samuti probleemide tekke edaspidiseks vältimiseks. (6) Kogumismahuti suuruse valikul on jäätmevaldajal kohustus arvestada kogutava jäätmeliigi eeldatava tekkemahuga. Kogumisvahendi mahutavus peab võimaldama vältida selle ületäitumist võimalike kõrvalekallete esinemisel kogumisvahendi graafikujärgsel tühjendamisel. Korraldatud jäätmeveo teostaja on kohustatud jäätmevaldajaid nõustama sobivaima kogumisvahendi valikul. [RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] (7) Jäätmete kogumismahutitega ja nende teenindamisega seotud kõiki täiendavaid tingimusi ja erisusi reguleeritakse korraldatud jäätmeveo teostamise tehnilistes tingimustes ja jäätmevaldajatega sõlmitavas teenuse osutamise lepingus ning vajadusel määrab vallavalitsus. (8) Juhul kui jäätmevaldaja ei kasuta jäätmete tekkekohal jäätmevedajale üleandmise teenust, vaid annab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed ise üle Kihnu jäätmejaama, kohustub jäätmevaldaja andma segaolmejäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed Kihnu jäätmejaama üle vähemalt lõikes 1, 2 ja 4 nimetatud graafiku alusel. [RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] (9) Kui jäätmevaldaja ei täida lõikes 9 nimetatud tingimust, rakendatakse jäätmevaldaja osas rahalist sanktsiooni. Jäätmevedaja väljastab jäätmete üleandmise kohustuse rikkumise tuvastamise järgselt jäätmevaldajale jäätmeliigi mitteüleandmise eest rahalise nõude, mille suuruseks on 140 liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgne tühjendamise teenustasu. [RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] § 25. Jäätmete vedamine (1) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult posti, või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga. (2) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud tööpäevadel ajavahemikus 23.00-07.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel 22.00-10.00. (3) Päevasel ajal peab kogumismahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal. (4) Kui jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või –hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele. (5) Jäätmete vedamisega seotud kõiki täiendavaid tingimusi reguleeritakse korraldatud jäätmeveo teostamise tehnilistes tingimustes ja jäätmevaldajatega sõlmitavas teenuse osutamise lepingus ning vajadusel määrab vallavalitsus. § 26. Jäätmevedaja kohustused (1) Jäätmevedaja on kohustatud: 1) vedama jäätmed käitluskohta; 2) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed; 3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 4) korraldama jäätmevedu looduskeskkonda, elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil; 5) täitma muid ülesandeid, mis tulenevad jäätmevedajaga sõlmitud hankelepingust. (2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. 4. peatükk MUUDE JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE NÕUDED § 27. Ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise nõuded (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. (2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. (3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide ja teiste olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid jms) tuleb viia nõuetekohasesse kogumis- või käitluskohta, ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda üle käitlemise luba omavale isikule. (4) Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma nende käitlemiseks luba omavale isikule. (5) Ohtlikke jäätmeid tuleb koguda, säilitada ja üle anda õigusaktidega ettenähtud korras. (6) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. (7) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. § 28. Pakendid ja pakendijäätmete käitlemine (1) Pakendimaterjali liigid on järgmised: 1) Klaas 2) plastik: 3) paber ja kartong, k.a kihiline kartong; 4) metall; 5) tekstiil; 6) puit; 7) muu materjal. (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, anda üle korraldatud jäätmeveo raames, viia vastavalt tähistatud selleks ettenähtud kogumismahutisse või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta. Üleantavad pakendid peavad vastama vastuvõtja poolt ettenähtud nõuetele. Avalikesse pakendijäätmete kogumismahutisse pakendi ja pakendijäätmete paigutamine on tasuta. Muude jäätmete paigutamine pakendijäätmete kogumismahutitesse on keelatud. Pakendijäätmete konteinerite info on leitav valla kodulehelt. (3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses müügikoha teenindusmaa piires. Pakendiseadusega sätestatud juhtudel ei pea müüja tagatisrahaga pakendit tagasi võtma. (4) Pakendiettevõtja on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdavale kauba pakendile. (5) Pakendi ja pakendijäätmete kogumise korraldab pakendiettevõtja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses. (6) Pakendijäätmete kogumiseks kasutatakse avalikke kogumispunkte ja korraldatud jäätmeveo teenust. [RT IV, 02.07.2024, 1 - jõust. 05.07.2024] (7) Pakendikonteinerite asukohad, jäätmemahutite miinimum- ja maksimumarv ja -maht igas asukohas ning nende minimaalne tühjendamissagedus lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtja ja vallavalitsuse või tema poolt volitatud isiku vahel sõlmitavas lepingus. Valla maa antakse taaskasutusorganisatsioonile ja pakendiettevõtjale kasutada vallavara kasutusse andmise reeglite alusel. (8) Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon on kohustatud: 1) vältima liigiti kogutud pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega; 2) tagama pakendikonteinerite nõuetekohasuse ja tehnilise korrasoleku; 3) tühjendama pakendikonteinereid selliselt, et oleks välditud ületäitumine ja ümbruse reostumine; 4) koristama pakendikonteineri ümbruse kogumismahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud jäätmetest; 5) tühjendama pakendimahuti vastavalt vallavalitsuse tellimusele või hiljemalt 3 päeva jooksul selle täitumisest ning tagama mahutite täitumise monitoorimise ületäitumise ja häiringute tekke vältimiseks. Mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu; 6) tagama pakendikonteineri üheselt arusaadava märgistuse. Märgistus peab olema vähemalt eesti keeles, selgesti loetav, kulumiskindel, püsiv välismõjutuste ja -tingimuste suhtes ning esitama asjakohast teavet, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ning konteinerit teenindava isiku andmed. Segapakendi kogumismahuti peab olema kollane või kollase tähisega, klaaspakendi kogumismahuti peab olema roheline või rohelise tähisega ja paberpakendi kogumismahuti peab olema sinine või sinise tähisega. Kogumismahutite märgistuste uuendamisel lähtuda Keskkonnaministeeriumi soovitatud siltidest; 7) tagama pakendikonteinerite heakorra ja juhul, kui konteinerid asuvad valla maal, tagama nende ümbruse koristamise 3 (kolme) meetri raadiuses sõltumata jäätmeliigist ja reostuse olemusest. Koristamise teostamise tingimuste osas võib vallavalitsus taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga eraldi kokku leppida; 8) asendama koheselt kogumisvahendid, mis on kasutamiskõlbmatud või ohtlikud või ei vasta eeskirja või paigaldamise lepingu tingimustele. (9) Avalikes kogumispunktides peab olema võimalik ära anda kõiki pakendiliike. Kogumismahutite ava suurused peavad olema pakendiliigile vastavad ja piisavad pakendite mugavaks sisestamiseks ning luukide katted (kui on) peavad olema mugavalt avatavad. Kogumismahutite tehniliste parameetrite, s.h avade osas võib vallavalitsus taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga ka eraldi kokku leppida. Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud vähemalt pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ning arvestatud jäätmevaldajate reaalsete vajadustega. (10) Tekkekohal pakendite kogumine on pakendikoti või kogumismahuti teenus, mis on jäätmevaldajale vabatahtlik teenus. Tekkekohal kogumise tingimused lepitakse kokku teenuse pakkuja ja jäätmevaldaja vahel. Juhul kui pakendijäätmete tekkekohal kogumise lahendus takistab või kahjustab valla jäätmehoolduse alaste eesmärkide saavutamist, on vallavalitsusel õigus rakendada asjakohaseid piiranguid. (11) Tekkekohal kogutud segapakendijäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames. (12) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada üks kord aastas, 15. veebruariks, vallavalitsusele andmed vallas eelmisel aastal kogutud ja käideldud pakendijäätmete osa. (13) Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed: 1) kogutud pakendi kogus; 2) kogutud pakendi koguse jaotus kogumisviisi ja- koha alusel; 3) ringlusse suunatud pakendite kogus; 4) energeetilisse taaskasutusse suunatud pakendite kogus; 5) ladestusse suunatud pakendi kogus. § 29. Paberi- ja kartongijäätmete käitlemine () Eraldi kogutud paber ja kartong peab üleandmisel või vastavasse kogumismahutisse panemisel olema kuiv ja puhas ning ei tohi sisaldada muid jäätmeliike ja võõriseid. Jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames või anda üle muusse nõuetekohasesse kogumiskohta. § 30. Suurjäätmete käitlemine (1) Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnistu piire. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ega muid häiringuid. (2) Suurjäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames või anda üle muusse nõuetekohasesse kogumiskohta. § 31. Probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemine (1) Probleemtooted on: 1) patareid ja akud; 2) mootorsõidukid ja nende osad; 3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 4) rehvid; 5) põllumajandusplast. (2) Elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale või viia lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta. (3) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasi müüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. (4) Rehvid tuleb üle anda uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse või nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta. Tootja on kohustatud korraldama rehvide tasuta vastuvõtmise. (5) Patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale. Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavate jäätmete käitlemise luba omavale ettevõtjale. Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) tootja on kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise. § 32. Vanametalli ja metallijäätmete käitlemine (1) Metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed. (2) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnistu piire. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ega muid häiringuid. (3) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale, jäätmejaamale või lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta, arvestades jäätmeseaduses kehtestatud piiranguid elektrijuhtmete ja kaabli, liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide, raudteerööbaste ning mootorsõidukite või nende oluliste osade metallijäätmete kokkuostule. § 33. Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine (1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames või anda üle nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või kompostida vastavalt eeskirja nõuetele oma kinnistul kohapeal. (2) Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul võib rakendada kohtkompostimist. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, köögi- ja sööklajäätmeid nõuetekohase kinnise kompostriga või hajaasustuses aunas. (3) Biolagunevaid jäätmeid tohib tekkekohal nõuetekohaselt kompostida tiheasustuses üksik- ja ridaelamu kinnistutel, tiheasustusega külades ja hajaasustuses kõigi elamutüüpidega kinnistutel. (4) Kui biolagunevaid jäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida: 1) peab kinnistul olema biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks vastav kogumismahuti ning sellega kogutavad biojäätmed tuleb anda üle jäätmevedajale sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust. 2) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb viia ise jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta. (5) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutuskõlbmatuks. Kompostrid ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 2 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ning vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust. (6) Väljaspool jäätmevaldaja kinnistut on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult kinnistu omaniku loaga. Biolagunevate jäätmete kompostimine ei tohi häirida kompostimiseks kasutatava kinnistu naabreid. (7) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab omal kulul likvideerima kinnist omanik. Jäätmete kompostimise nõuded on esitatud valla kodulehel. (8) Piirkonna haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (taimed, rohi, lehed, jms) tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja suunata kompostimisse vastavat käitlusluba omavasse käitluskohta. (9) Reoveesetted tuleb käitlemiseks üle anda vastavat käitlusluba omavasse käitluskohta. § 34. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemine (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi. (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise nõuded on kohustuslikud kõikidele valla haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarasutustele (edaspidi tervishoiuasutused). (3) Diskreetset teavet sisaldavat vanapaberit nagu isikuandmete ja tervishoiuasutuse töö andmetega hävitamisele kuuluvaid dokumente või pabereid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult ning purustada tervishoiuasutuses või anda purustamiseks üle jäätmekäitlusettevõttele. (4) Vastavalt Terviseameti juhendmaterjalile „Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus“ tuleb: 1) patoloogilised jäätmed nagu koed, organid, kehaosad ja platsenta, mis on operatsioonil, lahangul jne. eemaldatud (jäätmeliik 18 01 02) koguda ja pakendada nende tekkimise kohas kollasesse, paksuseinalisse jäätmekotti, millele on trükitud bioloogilise ohu tähis. Koti maht võib olla maksimaalselt 50 l. Pakend suletakse plastikklambriga 3⁄4 täitumisel või kandevõime maksimaalselt 15 kg täitumisel. Pakendile lisatakse sulgemise järel informatsioon: tervishoiuteenuse osutaja, osakond, pakendamise kuupäev. Patoloogilisi jäätmeid tuleb hoiustada sügavkülmikus ohtlike jäätmete kogumisruumis; 2) tuleb teravad ja torkivad jäätmed (jäätmeliik 18 01 03) koguda ja pakendada nende tekkimise kohas kollasesse torkekindlasse konteinerisse. Konteiner suletakse 3⁄4 täitumisel. Teravaid ja torkivaid jäätmeid hoiustatakse ohtlike jäätmete kogumisruumis; 3) tuleb nakkusohtlikud jäätmed (jäätmeliik 18 01 03) koguda ja pakendada nende tekkimise kohas kollasesse paksuseinalisse jäätmekotti, millele on trükitud bioloogilise ohu tähis. Pakend suletakse plastikklambriga 3⁄4 täitumisel või kandevõime maksimaalselt 15 kg täitumisel. Pakendile lisatakse sulgemise järel informatsioon: tervishoiuteenuse osutaja, osakond, pakendamise kuupäev. Nakkusohtlikke jäätmeid hoiustatakse ohtlike jäätmete kogumisruumis; 4) tuleb ravimijäätmed (jäätmeliigid 18 01 95, 18 01 96, 18 01 97, 18 01 98) koguda ja pakendada nende tekkimise kohas pruuni läbipaistmatusse lekkekindlasse jäätmekotti või erimärgistuse ja juhisega ravimite kogumise kanistrisse, mahutavusega kuni 5l. Pakendi kott või konteiner suletakse selleks ettenähtud viisil 3⁄4 täitumisel või kandevõime 15kg täitumisel. Pakendile lisatakse sulgemise järel informatsioon: tervishoiuteenuse osutaja, osakond, pakendamise kuupäev. Ravimijäätmed hoiustatakse ohtlike jäätmete kogumisruumis; 5) tuleb erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed hoida üksteisest ja muudest jäätmetest eraldi. Elavhõbedajäätmed pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Elavhõbedajäätmetega pakend tähistatakse markeeringuga,,Elavhõbedajäätmed” ning pakendile märgitakse tervishoiuasutuse nimi ning jäätme kirjeldus. (5) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid. (6) Kemikaalide jäätmed nagu ohtlike kemikaalide jäägid tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse anumasse mis ei reageeri kemikaaliga märgistusega “Kemikaalide jäätmed”. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi. (7) Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid ise kõrvaldada. Nad peavad kõik käesolevas paragrahvis märgitud jäätmed andma üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. (8) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja edasisse käitlusse suunamise eest peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolitust kuidas neid juhiseid järgida. § 35. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuste jäätmete kogumiskohale (1) Tervishoiuasutuse, kes osutab tervishoiuteenust inimesele, jäätmete kogumiskoht peab vastama järgmistele nõuetele: 1) jäätmete kogumiskoht tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki; 2) jäätmete kogumiskoht peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja kahjurputukad; 3) jäätmete kogumiskoha siseviimistlus peab võimaldama kogumiskoha niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjurtõrjevahendite kasutamist; 4) jäätmete kogumiskohas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi; 5) jäätmete kogumiskoht peab olema ventileeritav; 6) jäätmete kogumiskoht peab olema lukustatav. (2) Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid. § 36. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine (1) Ehitus-lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga. (2) Ehitus- lammutusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti. Liigiti kogumise eesmärgiks on tagada ja suurendada jäätmete taaskasutamist. Liigiti tuleb koguda vähemalt: 1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa (ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne); 2) puit; 3) pakend; 4) …