Kiili valla jäätmehoolduseeskiri

Väljaandja: Kiili Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 06.07.2024 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 03.07.2024, 7 Kiili valla jäätmehoolduseeskiri Vastu võetud 20.06.2024 nr 7 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 punktide 36^5 ja 36^6 , jäätmeseaduse § 66 lg 2 ja 4, § 71 lg 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lg 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala (1) Kiili valla jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on säilitada Kiili vallas (edaspidi vald) puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist. (2) Eeskiri reguleerib jäätmehoolduse korralduse nõudeid Kiili vallas ja on kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes valla territooriumil elavad, tegutsevad või viibivad. (3) Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab Kiili Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest. (4) Jäätmehoolduse korraldaja ja arendaja valla haldusterritooriumil on vallavalitsus. § 2. Mõisted (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid ja termineid alljärgnevas tähenduses: 1) prügi (segaolmejäätmed) – liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk; 2) jäätmevedaja – teenuste kontsessiooni või teenuste riigihanke korras valitud isik, kes osutab jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja jäätmeveopiirkonnas; 3) jäätmevaldaja – on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum; 4) jäätmekäitleja – juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks vastav keskkonnakaitseluba; 5) jäätmejaam – spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja taaskasutustoiminguks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid; 6) hankija – vallavalitsuse või vallavolikogu volitatud juriidiline isik, kes vastab jäätmeseaduse nõuetele; 7) jäätmeveopiirkond (edaspidi piirkond) – eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed kokku kogutakse; 8) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega jäätmekäitleja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui leping ei näe ette teisiti; 9) tiheasustusala ja hajaasustusala – on valla üldplaneeringuga määratud valla territooriumi osad. Tiheasustusala hulka kuulub lisaks ka Mõisaküla tänava, Väljamäe tee, Väljamäe põik ja Kanuti tänava järgi adresseeritud katastriüksused; 10) kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud jäätmete kogumismahuti või mahutid või jäätmete kogumisringi peatuskoht, kuhu saab viia liigiti kogutud jäätmeid. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest. (3) Elamu ja mitteelamu määratlemisel lähtutakse Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas sätestatust. 2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE ÜLDNÕUDED § 3. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, käesolevast eeskirjast ja teistest õigusaktidega kehtestatud nõuetest. (2) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumise ja äraveo kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik. (3) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb võimaluse korral eelistatult korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või muul viisil taaskasutada. (4) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused. (5) Jäätmete käitlemine, ladustamine, ladestamine, matmine ja põletamine selleks mitte ettenähtud kohtades ja viisil on keelatud. (6) Jäätmete paigutamine väljapoole jäätmemahutit ei ole lubatud, välja arvatud jäätmevaldaja poolt sellise jäätmeveo teenuse tellimisel, mille tingimused võimaldavad jäätmeid ajutiselt paigutada väljapoole jäätmemahutit niimoodi, et ei tekitata keskkonnale kahju. (7) Küttekoldes, välikaminas või tuleohutusnõuetele vastavas tuletegemise kohas võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi. (8) Küttekoldevälise tule tegemist reguleerib siseministri 03.07.2021 määrus nr 18 „Lõkke tegemisele ja grillimiskohale esitatavad nõuded“. Aia- ja haljastujäätmete põletamine on keelatud tiheasustusaladel. § 4. Jäätmevaldaja kohustused (1) Jäätmevaldaja on kohustatud: 1) käitlema jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule; 2) liigiti koguma jäätmeid eeskirja nõuete kohaselt ja paigutama vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale; 3) korraldama jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse või kogumiskohtadesse või andma need käitlemiseks üle selleks vastavat keskkonnaluba omavale isikule; 4) kasutama jäätmete kogumiseks piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid (sh jäätmekotte) ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku; 5) koheselt ära vedama jäätmed, mis võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale; 6) tellima viivitamatult kogumismahuti tühjendamise, kui kogumismahuti tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud; 7) kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vältimiseks ja vähendamiseks; 8) paigutama kogumismahuti tema omandis või kasutuses olevale maa-alale, välja arvatud ühine kogumismahuti, mille paigutamise osas lepitakse eraldi kokku. Jäätmemahuteid tohib paigutada väljaspoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult; 9) kogumismahuti või kogumismahuti hoiukoha, jäätmemaja või aiavärava lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval ning tagama jäätmevedajale juurdepääsu kogumismahutile; 10) likvideerima oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat. (2) Juriidilised isikud on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule täiendavalt kohustatud: 1) teavitama oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke või oma ettevõtte töötajaid Kiili vallas kehtivatest jäätmehoolduseeskirja nõuetest; 2) pidama oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise üle koguselist ja liigilist arvestust ja säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama dokumendid vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks; 3) jäätmeseaduses sätestatud juhtudel omama keskkonnakaitseluba. § 5. Jäätmekäitlus üldkasutatavates kohtades (1) Majandustegevuseks avalikult kasutatavate ehitiste vahetusse lähedusse ning avalikult kasutatavatele teedele ja ühiskondlikele aladele (nt park, parkla, haljasalad, tänavad, tervisekompleks, mänguväljak, ühissõidukite peatused jm) tuleb paigaldada jäätmete kogumiseks sobivad ning võimalusel visuaalselt keskkonda sobituvad jäätmemahutid või -urnid. (2) Üldkasutatavatesse kohtadesse paigutab jäätmemahutid või -urnid ning organiseerib nende tühjendamise territooriumi haldav juriidiline või füüsiline isik. (3) Üldkasutatavates kohtades peab jäätmemahuteid või -urne olema piisavas koguses ja neid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib nende ületäitumist ning ümbruskonna reostust. Eelistada tuleb mahuteid, mis võimaldavad jäätmete kogumist jäätmeliikide kaupa. (4) Avalikult kasutatavatesse jäätmekonteineritesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid kodumajapidamisest ning ettevõtlusest. § 6. Jäätmekäitlus avalikel üritustel (1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja, täites jäätmevaldaja kohustusi. (2) Avaliku ürituse korraldamine peab toimuma keskkonnasäästlikult. Avaliku ürituse korraldaja: 1) peab olema piisavas koguses ja mahuga kogumismahuteid, mis võimaldavad korraldada jäätmete liigiti kogumist. Korraldada tuleb vähemalt pakendite, segaolmejäätmete ja juhul kui üritusel toimub toitlustamine, siis ka köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine; 2) kogumismahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavale jäätmeliigile; 3) kogumismahutina võib kasutada ka kogumiskotte; 4) peab rakendama meetmeid, mis aitavad vältida jäätmeteket. Ühekordsete nõude ja topside kasutamine on keelatud; 5) rakendatakse sobivaid meetmeid jäätmete kogumise reeglite kohta informatsiooni esitamiseks. (3) Avaliku ürituse toimumise koht ja selle ümbrus tuleb heakorrastada pärast ürituse lõppemist. (4) Avaliku ürituse korraldaja on kohustatud täitma vallavalitsuse poolt kinnitatud ja valla veebilehel avaldatud keskkonnahoidliku ja turvalise avaliku sündmuse korraldamise juhendis sätestatud nõudeid. § 7. Jäätmete kogumise üldnõuded (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral. (2) Mahutid peavad paiknema naaberkinnistu piirist vähemalt 2 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (3) Mahutid peavad olema terved ja puhtad sodimistest, tahmast, roostest jms, neid tuleb regulaarselt hooldada. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Mahutil peab olema selgelt loetav kiri või üheselt mõistetav tähis, millist jäätmeliiki antud mahutiga kogutakse. (4) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti ja paigutada selleks ettenähtud mahutitesse, viia jäätmejaama või kogumispunkti või anda üle jäätmevedajale või -käitlejale. (5) Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse. Suurjäätmeid võib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, kui need veetakse ära seitsme kalendripäeva jooksul. Suurjäätmete äraveo tellib jäätmevaldaja. (6) Jäätmed tuleb koguda liigiti nende tekkekohas, arvestades jäätmete omadusi ja neile määratud käitlusnõudeid. Liigiti tuleb koguda eraldi jäätmemahutisse või selleks ettenähtud kohta vähemalt järgmised jäätmed: 1) paber ja kartong (20 01 01); 2) plastid (20 01 39); 3) metallid (20 01 40); 4) klaas (20 01 02); 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01); 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03); 8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09); 9) puit (20 01 38); 10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11); 11) suurjäätmed (20 03 07); 12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36); 13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*); 14) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*; 15) liigiti kogumisest üle jäävad segaolmejäätmed (20 03 01). (7) Liigiti kogutud jäätmed tuleb ära anda vastavalt eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile, kas korraldatud jäätmeveo raames, viies ise avalikesse kogumispunktidesse, viies jäätmejaama, andes jäätmed üle kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud jäätmete kogumisringidele, andes jäätmed üle taaskasutusorganisatsioonidele või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta või kompostides biolagunevaid jäätmeid. (8) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid mahuteid, mis teenindavad aiandusühistut või mitut lähestikku asuvat kinnistut. Ühise mahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühise mahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. Ühise mahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdajaga. Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühist mahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmekäitluslepingu sõlmimiseks. (9) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamise jäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad jäätmeseaduse esitatud olmejäätmete mõistele. (10) Toitlustusasutused on kohustatud eraldi koguma toiduõli ja -rasva (20 01 25) eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning anda need üle vastavat luba omavale isikule. (11) Korraldatud jäätmeveo raames jäätmete kogumise ja üleandmise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise kohustusest käesoleva paragrahvi lõikes 6 ja 7 kirjeldatud viisil. § 8. Segaolmejäätmete kogumine (1) Segaolmejäätmed on jäätmete liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk. (2) Segaolmejäätmete mahutisse ei ole lubatud panna: 1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on kohustuslik vastavalt käesolevale eeskirjale, v.a kui need on määrdunud ja taaskasutamiseks kõlbmatud; 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 3) vedelaid jäätmeid; 4) ohtlikke jäätmeid; 5) käimlajäätmeid ja kogumiskaevude setteid; 6) suurjäätmed; 7) erikäitlust vajavaid jäätmeid, sh tervishoiu- ja veterinaarjäätmed, mille käitlemine segaolmejäätmetena võib põhjustada tervise- või keskkonnaohtu; 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 9) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 10) biojäätmeid; 11) probleemtooteid, sh romusõidukeid ja nende osi, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromusid ja nende osi, patareisid ja akusid. § 9. Kogumismahutile ja selle paigaldamisele esitatavad nõuded (1) Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja tema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega. (2) Kogumisvahendina võib kasutada: 1) suletavaid käsitsi teisaldatavaid (ratastel) 80- kuni 1100-liitriseid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 2) muid (põhiliselt 1100, 1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid plastist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada või toimetada käitluskohta. Teisi mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga; 3) kuni 150-liitriseid kogumiskotte (maksimaalse kaaluga 10 kg), mis on teisaldatavad, pealt suletud, kaitstud sademete ning muul viisil niiskumise ja loomade-lindude ligipääsu eest esmase eesmärgiga vältida jäätmekoti purunemist; 4) süvakogumismahuteid või seda tüüpi mahuteid, mis vastavad asjakohastele standardile ja mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada; 5) presskonteinerit, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada. (3) Kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav. (4) Kogumismahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht territooriumil tuleb kooskõlastada territooriumi haldajaga. Kogumismahuti ei tohi häirida liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Kogumismahuti ei tohi olla paigutatud kõnni- või sõiduteele. (5) Erandkorras ja kokkuleppel territooriumi haldajaga võib jäätmete kogumismahuti paigutada ka väljapoole jäätmevaldaja kinnistu piire, kui see on vajalik eeskirja nõuete täitmiseks, s.h parema ligipääsetavuse ja tegevuste ohutuse tagamiseks. (6) Jäätmete kogumismahuti tuleb paigutada suletuna ja kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele kõva kattega pinnale juurdepääsutee lähedale. Juurdepääsutee kogumismahutini peab olema kõva kattega ja peab võimaldama jäätmeveoki pealesõitu ja manööverdamist. Võimalusel peab vältima või vähendama jäätmeveoki tagurdamise vajadust, mis tekitab nii jäätmeveoki kui muu ümbritseva vara kahjustamise riski. (7) Kuni 1100 liitrised käsitsi teisaldatavaid konteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõvakattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole üldjuhul jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega. (8) Suuremad kui 1100 liitrised konteinerid ja konteinerid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõvakattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. Süvakogumismahuti tühjendamiseks peab olema tagatud vastava veokiga ligipääs. Jäätmeveoki peatumiskoha ja süvakogumismahuti vahel ei tohi olla liiklusvahendeid ega muid takistusi. (9) Kogumisemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja korraldama selle avamise tühjenduspäeval. Sissepääs jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmemaja, katusealuse või aediku korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb territooriumi haldaja. (10) Hoone seest tühjendatakse jäätmete kogumisvahendeid ainult jäätmevedaja ja jäätmevaldaja eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Hoonesse paigutatud kogumismahutid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi. (11) Kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt 2 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (12) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud sarnased asukohad) paigutab kogumismahutid vastava maa-ala haldaja (vallavalitsus või territooriumi haldaja) või maa omaniku või haldaja nõusolekul tootjavastutust teostav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude ning müügipaviljonide juures peavad nende lahtioleku ajal olema kogumismahutid vähemalt segaolmejäätmete kogumiseks, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja. (13) Kogumiskoti kasutamisel peab kott tagama keskkonnahäiringute tekke vältimise, vastama kogutava jäätmeliigi omadustele ja välitingimustes asuv kott peab olema kaitstud ilmastiku mõjude ning lindude ja loomade ligipääsu eest. (14) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti piisava märgistuse (jäätmetekkekoha aadress, kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi nimetus), ligipääsetavuse, korrashoiu ja selle ümbruse puhtuse eest. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. (15) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid koos vastavate kleebistega. Võimalusel tuleb eelistada järgmisi värvilahendusi: 1) hall või must – segaolmejäätmed; 2) kollane – plast-, metall- ja segapakend; 3) roheline – klaaspakend; 4) sinine – paber- ja kartong; 5) punane - ohtlikud jäätmed; 6) pruun - biolagunevad jäätmed. (16) Kui jäätmemahuti värvus ei vasta kogutavale jäätmeliigile käesoleva paragrahvi lõike 15 kohaselt, peab selle esiküljele (sealhulgas süvamahutile) olema suurte tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus. (17) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale. (18) Kui tupiktee laius ei võimalda jäätmeveoki manööverdamist või ümberpööramist, tuleb jäätmemahuti viia kokkuleppel jäätmevedajaga lähimasse sobivasse äraveokohta. (19) Mahuti paiknemiskoha, ligipääsetavuse ja juurdesõidutee korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik. (20) Kogumismahuti kasutamise nõuded ja muud tingimused korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustega. § 10. Jäätmejaam () Kiili valla veebilehel välja toodud jäätmejaamades ja kogumispunktides saavad eraisikutena teatud jäätmeid tasuta üle anda rahvastikuregistri andmetel Kiili vallas elavad elanikud. Koostöös vallavalitsusega võib jäätmejaama ja kogumispunktide operaator kehtestada tasuta vastuvõetavatele jäätmete liikide nimistu ja nende piirkogused elaniku kohta aastas. 3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 1. jagu ÜLDSÄTTED § 11. Korraldatud jäätmeveo üldnõuded (1) Valla haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele. Jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel. (2) Jäätmevaldajal on lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle ainult korraldatud jäätmeveo teenuse osutajale. (3) Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata jäätmepunkti jms avalikes huvides ja jäätmete taaskasutamise eesmärgil toimiva jäätmete kogumise üksuse haldamise ja jäätmete käitlemise. (4) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise tingimused, sealhulgas tulemuslikkus ja vajadusel käitluskohad, määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes või hangitakse eraldi käitluskoha hankega. Korraldatud jäätmeveo hanke viib läbi vallavalitsus või tema poolt volitatud isik. § 12. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele: 1) segaolmejäätmed – 20 03 01; 2) paber ja kartongijäätmed – 20 01 01; 3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed – 20 01 08; 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed – 20 02 01; 5) suurjäätmed – 20 03 07; 6) segapakendijäätmed – 15 01 06, sh sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07) ja tekstiilpakendid (15 01 09). (2) Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui selle tingib oluline avalik huvi või õigusaktidest tulenevad nõuded. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata jäätmeliike võib hõlmata korraldatud jäätmeveoga: 1) eraldi liigina kogumine on otstarbekas; 2) kooskogumisena muude jäätmeliikidega, kui sellega ei vähendata vastavate jäätmeliikide edasise taaskasutamise võimalusi; 3) vabatahtliku teenusena jäätmevaldajale; 4) lähtudes jäätmeseaduse § 31 lg 6 regulatsioonist; 5) või kui õigusaktid seda nõuavad. (4) Käesoleva paragrahvi rakendamisel on vallavalitsusel õigus näha ette erandeid, lähtudes nii avalikust huvist, jäätmevaldajate vajadustest kui jäätmete tekkekohal liigiti kogumise edendamise eesmärkidest. (5) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes kohtades, parkides, kalmistul ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate mahutite tühjendamine ja nendes mahutites asuvad jäätmed; 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed. (6) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba jäätmeseaduse § 69 lg 41 alusel ja jäätmevaldajad, kes on erandkorras vabastatud jäätmeseaduse § 69 lõike 4 alusel. § 13. Jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise tingimused korraldatud jäätmeveo raames (1) Segaolmejäätmete (20 03 01) kogumine ja üleandmine: 1) on kõigile jäätmevaldajatele kohustuslik; 2) jäätmeid kogutakse kogumismahutiga; 3) jäätmete kogumisel on lubatud kasutada kogumiskotti vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele. (2) Paberi- ja kartongijäätmete (20 01 01) kogumine ja üleandmine: 1) viie ja enama korteriga elamutes ning äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib paberi- ja kartongijäätmeid, on paberi- ja kartongijäätmete kogumine ja üleandmine korraldatud jäätmeveo raames kohustuslik; 2) üksikelamutes, suvilates ja kuni nelja korteriga elamutes on paberi- ja kartongijäätmete kogumine ja üleandmine korraldatud jäätmeveo raames vabatahtlik. Jäätmevaldajal on õigus igal ajal liituda jäätmete kogumise ja üleandmise teenusega korraldatud jäätmeveo raames. Kui jäätmevaldaja ei anna jäätmeid üle korraldatud jäätmeveo raames, tuleb jäätmed üle anda nõuetekohasesse kogumis- ja käitluskohta; 3) lisaks kogumismahutile on lubatud kasutada kogumiskotti või kasti vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele. (3) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete (20 01 08) kogumine ja üleandmine: 1) on kõigile jäätmevaldajatele kohustuslik; 2) jäätmeid kogutakse kogumismahutiga; 3) jäätmete kogumisel on lubatud rakendada jäätmete kohtkompostimise toimingut, mis vabastab jäätmevaldaja kogumismahuti kasutamise ja jäätmete üleandmise kohustusest. Kompostimisele kehtivad tingimused on esitatud eeskirja §-s 33. Kompostimise toimingu rakendamine ei välista jäätmevaldaja võimalust jäätmete kogumismahuti kasutamiseks ja jäätmete üleandmist jäätmevedajale; 4) jäätmevaldaja poolt kohtkompostimise toimingu rakendamiseks tuleb vallavalitsust teavitada läbi iseteeninduskeskkonna või esitada taotlus; 5) taotluse vorm kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. (4) Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete (20 02 01) kogumine ja üleandmine: 1) vastavate jäätmete tekkimisel tuleb neid koguda liigiti; 2) lubatud on nõuetele vastava kohtkompostimise toimingu rakendamine. Kompostimisele kehtivad tingimused on esitatud eeskirja §-s 33; 3) jäätmeid on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames kogumiskotiga vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele või anda üle jäätmevaldaja poolt valitud nõuetekohasesse kogumis- ja käitluskohta. (5) Suurjäätmete (20 03 07) kogumine ja üleandmine: 1) vastavate jäätmete tekkimisel tuleb neid koguda liigiti; 2) jäätmeid on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele või anda üle jäätmevaldaja poolt valitud nõuetekohasesse kogumis- ja käitluskohta. (6) Segapakendijäätmete (15 01 06) kogumine ja üleandmine: 1) vastavate jäätmete tekkimisel tuleb neid koguda liigiti; 2) jäätmeid on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele või anda üle jäätmevaldaja poolt valitud nõuetekohasesse kogumis- ja käitluskohta. (7) Käesoleva paragrahvi sätestatud jäätmete kogumise tingimuste rakendamise otsustab vallavalitsus. (8) Jäätmevaldajal on õigus igal ajal liituda erinevate jäätmeliikide jäätmete kogumise ja üleandmise teenusega korraldatud jäätmeveo raames vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele. (9) Jäätmevaldaja, kes ei anna jäätmeid üle korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale, kohustub jäätmed üle andma muusse nõuetekohasesse kogumiskohta. (10) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise muud tingimused, sh kehtima hakkamine reguleeritakse korraldatud jäätmeveo hanke lepingus. § 14. Korraldatud jäätmeveo teenuse sisu () Korraldatud jäätmeveo teenus koosneb kolmest põhiteenusest: 1) jäätmevaldajate hõlmamine korraldatud jäätmeveoga ja nende üle arvestuse pidamine, eesmärgiga - hõlmata kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveo teenusega; 2) jäätmete kogumine ja vedu, eesmärgiga - jäätmete liigiti kogumise tulemuslik toimimine; 3) kogutud jäätmete käitlemine, eesmärgiga - jäätmete taaskasutamine korduskasutuse ja ringlusesse suunamise prioriteediga. § 15. Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha või -kohtade valik (1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab vallavalitsus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lähtuvalt riigihangete seaduses ja jäätmeseaduses sätestatust. (2) Riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas. (3) Jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib vallavalitsus korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras. Juhul kui vallavalitsus ei ole riigihangete seaduses sätestatud korras valinud korraldatud jäätmeveo jäätmekäitluskohta või -kohtasid, peab jäätmevedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, kus on tagatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine ja ringlusesse võtmine jäätmeseaduse § 1363 toodud mahus ja millel on vastav keskkonnakaitseluba. (4) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitakse hankeleping kuni 5 aastaks. (5) Teave valitud jäätmevedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest avaldatakse valla ajalehes ja veebilehel. § 16. Jäätmete vedamise ja käitlemise õiguse ennetähtaegne äravõtmine (1) Kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu, on vallavalitsusel õigus korraldatud jäätmeveo hankelepingu täitjalt võtta ära korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ja käitlemise õigus: 1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust nõuetekohaselt või on väljastatud luba tühistatud; 2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast; 3) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate õigusaktide nõudeid; 4) jäätmevedaja on oluliselt rikkunud hankelepingu tingimusi; 5) muudel põhjustel tulenevalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustest. (2) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus või tema poolt volitatud isik sellest koheselt hankelepingu täitjat ning nõuab viimaselt kirjalikku selgitust. Nimetatud selgitus tuleb hankelepingu täitjal esitada viie tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest. (3) Kui hankelepingu täitja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus hankelepingu korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise hankelepingu ennetähtaegse ülesütlemise. 2. jagu TEENUSTASU KUJUNDAMISE JA MUUTMISE KORD § 17. Teenustasu kujundamise tingimused (1) Korraldatud jäätmeveo teenustasu kujundatakse lähtudes jäätmeseaduse § 66 lg 5 ja 6 sätestatust. (2) Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama kõiki jäätmemahuti tühjendamise, jäätmete transpordi ning edasise käitlemise ning nende toimingutega vältimatult kaasnevate tegevustega seotud kulusid ja jäätmevedaja ei tohi lisatasu küsida jäätmevaldajalt olmejäätmete veo eest teistel põhjustel, mida pole nimetatud jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud lepingus. (3) Jäätmete veoga seotud toimingud, mille eest jäätmevedajal on keelatud võtta eraldi tasu, on: 1) jäätmeveolepingu sõlmimine, muutmine, peatamine, jätkamine ja lõpetamine; 2) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine); 3) käsitsi teisaldatava kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m; 4) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate jäätmemahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja jäätmemahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel; 5) muudel korraldatud jäätmeveo tingimustes määratud juhtudel. (4) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt esitatud arvetele. (5) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit, kogumiskotti või suurjäätmeid välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile, kogumiskotile või suurjäätmetele, on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. (6) Tühisõidu tasu ei tohi olla kallim kui pakutud segaolmejäätmete graafikujärgne teenustasu, kuid see ei või olla väiksem kui 140-liitrise segaolmejäätmete konteineri tühjendamise teenustasu. (7) Kui liigiti kogutavate jäätmete kogumismahutis või kogumiskotis on jäätmeid, mis ei vasta kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad sobimatuid jäätmeid, siis on jäätmevedajal õigus rakendada lisaks tühisõidutasule ka rikutud jäätmete tühjenduse hinda. Tasu rikutud jäätmete eest ei tohi olla kallim, kui kahe kordne pakutud segaolmejäätmete graafikujärgne teenustasu. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud tasusid on jäätmevedajal õigus nõuda vaid vastava tõendusmaterjali olemasolul (fotod). Teavitus ja tõendusmaterjal jäätmevedu takistavatest asjaoludest tuleb edastada jäätmevaldajale hiljemalt 24 tunni jooksul nende ilmnemisest. (9) Tasu tühisõidu eest ei rakendata juhul, kui teenust ei ole võimalik osutada graafikujärgsel veopäeval erandlike ilmaolude ja/või vääramatu jõu esinemisel. (10) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja käitlemise muud tingimused ning teenuste hinnastamise muud tingimused määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes. § 18. Teenustasu suuruse muutmise kord (1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine jäätmevaldajale on lubatud üksnes eeskirjas ja korraldatud jäätmeveo riigihankes sätestatud tingimustel. (2) Jäätmevedaja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodi. Erandkorras on võimlaik muuta teenustasu: 1) teenustasu muutmine on tingitud riigipoolsete maksude ja riiklike tasude tõttu, mis mõjutavad teenuse hinda ning mida ei olnud võimalik jäätmevedajal ja jäätmekäitlejal pakkumuse esitamise ajal ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses; 2) muudel põhjendatud juhtudel, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal ja jäätmekäitlejal pakkumuse esitamise ajal ette näha; 3) täpsemad teenustasu suuruse muutmise tingimused sätestatakse riigihanke alusdokumentides ja hankelepingus. (3) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga ning muudatuste kalkulatsioonid peavad põhinema taotlusele eelneva kuue kuu andmetel. Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse menetlemiseks. Teenustasu muutmise taotlus peab olema objektiivsetel alustel motiveeritud ja üheselt arusaadavana sõnastatud. Vallavalitsus teeb otsuse taotluse osas 60 päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse saamisest. (4) Teenustasusid ei muudeta enne 24 kuu möödumist teenuse osutamise alustamisest ja mitte sagedamini kui üks kord kahe aasta jooksul. (5) Vallavalitsusel on õigus iseseisvalt algatada teenustasude muutmine vastavalt vajadusele, kui see aitab kaasa korraldatud jäätmeveo eesmärkide saavutamisele. (6) Jäätmevedaja peab teavitama jäätmevaldajat muutunud teenustasudest ette vähemalt 30 päeva pärast seda, kui vallavalitsus on avalikustanud uue teenustasu valla kodulehel. § 19. Lisateenused (1) Jäätmevedaja osutab jäätmevaldajale lisateenuseid kirjalikul kokkuleppel jäätmevaldajaga. (2) Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. (3) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele õigusaktidega ja hanke tingimustega ettenähtud korras. (4) Vallavalitsusel on õigus seada piiranguid lisateenuste hindadele. 3. jagu KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA LIITUMINE § 20. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kes asuvad korraldatud jäätmeveo piirkonnas. (2) Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo loa kehtima hakkamisest. Jäätmevaldajal on soovituslik jäätmevedajaga sõlmida kirjalik jäätmeveoleping tagamaks jäätmeveo teenuse toimimise ning vältimaks hilisemaid vaidlusi. (3) Kui kortermajade ja muud lähestikku asuvate kinnistute omanikud on omavahelisel kokkuleppel ja vallavalitsuse nõusolekul korraldanud oma jäätmeveo ühiselt, määrates endi hulgast vastutava isiku, loetakse ka mittevastutavad isikud liitunuks korraldatud jäätmeveoga. (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustustest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba või vabastus käesoleva eeskirja § 23 kohaselt. § 21. Jäätmevaldaja liitunuks lugemine (1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. (2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga sõltumata sellest, kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte. § 22. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine jäätmevaldajaga (1) Jäätmevedaja sõlmib jäätmete vedamise kirjaliku lepingu kõigi jäätmevaldajatega, kes seda soovivad. Lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveo tingimusi jäätmevaldaja osas. (2) Jäätmeveo lepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. (3) Ühise jäätmemahuti kasutamisel on jäätmeveo lepingu sõlmimine kohustuslik. Ühise jäätmemahuti kasutamiseks esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele vormikohase ühise jäätmemahuti kasutamise kokkuleppe läbi veebipõhise iseteeninduskeskkonna või vallavalitsuse poolt kinnitatud taotluse, milles peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad ja neid esindav isik, kes sõlmib jäätmeveo lepingu. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. Taotluses esitatud tingimuste muutumisest teavitab taotleja vallavalitsust hiljemalt kolmekümne päeva jooksul. (4) Kui jäätmevaldajal ei ole võimalik iseteeninduskeskkonda kasutada, tuleb taotlus esitada vormikohaselt vallavalitsusele paberkandjal või digiallkirjastatult e-postiga. (5) Taotluse vorm kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. § 23. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest (1) Erandkorras võib vallavalitsuse poolt volitatud ametnik lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud taotluse alusel korraldatud jäätmeveost vabastatuks või hooajaliselt (ajutiselt) vabastatuks kuni kontsessiooniperioodi lõpuni või veovajaduse tekkimiseni, juhul kui: 1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata; 2) kinnistut ei kasutata kindlal perioodil. Jäätmevaldaja, kes kasutab temale kuuluvat kinnistut suvilana, võib taotleda korraldatud jäätmeveoga hooajalist mitteliitumist talviseks perioodiks (01.oktoobrist kuni 1.maini). Hooajalise mitteliitumise korral peab jäätmevaldaja olema korraldatud jäätmeveoga liitunud vähemalt perioodil 1. maist 1. oktoobrini. (2) Jäätmevaldajate poolt käesoleva eeskirja alusel esitatav taotlus tuleb esitada veebipõhises iseteeninduskeskkonnas. Kui jäätmevaldajal ei ole võimalik iseteeninduskeskkonda kasutada, tuleb taotlus esitada vormikohaselt vallavalitsusele paberkandjal või digiallkirjastatult e-postiga. Taotluse vorm kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja, kes on vabastatud erandkorras vähemalt üheks aastaks, esitab kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele vastava taotluse, et kinnistul ei ole aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodi kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, on vallavalitsusel õigus lugeda jäätmevaldaja 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks. (4) Vallavalitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. (5) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõppeb, kui: 1) vabastuse tähtaeg on möödunud; 2) tekkinud on veo vajadus; 3) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kirjalikku kinnitust; 4) kinnistu omanik on vahetunud. (6) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või ära langemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. (7) Vallavalitsuse poolt volitatud ametnikul on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine ennetähtaegselt kui: 1) otsuse aluseks olnud jäätmevaldaja taotlus sisaldas valeandmed; 2) jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele lõpetamise taotluse; 3) vabastamise aluseks olnud põhjused on ära langenud. (8) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute üle teostab järelevalvet vallavalitsus. § 24. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Vallavalitsuse poolt volitatud ametnik kontrollib esitatud taotluse vastavust § 23 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab ametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmine toimub vastutava ametniku otsusega. (2) Vallavalitsuse vastutav ametnik teeb otsuse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise või vabastamata jätmise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse laekumisest. Mõjuval põhjusel võib taotluse menetlustähtaega pikendada kuni kolmekümne kalendripäeva võrra. (3) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute andmed kantakse jäätmevaldajate registrisse või muusse asjakohasesse andmebaasi. (4) Otsus korraldatud jäätmeveo vabastamise kohta tehakse teatavaks taotluse esitajale ja jäätmevedajale. (5) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute kirjalikes selgitustes sisalduvad andmed ja dokumendid kantakse jäätmevaldajate registrisse või muusse asjakohasesse andmebaasi. (6) Enne, kui jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõppeb, on vabastatud jäätmevaldajal õigus vallavalitsusele esitada uus taotlus. Taotluse menetlemisel juhindutakse käesoleva eeskirja §-le 24. (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud menetlemise kord rakendub ka ühise jäätmemahuti kasutamise taotluse ja biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kompostimise kinnituse andmisele. 4. jagu KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMATUD JÄÄTMETE KOGUMINE JA VEDAMINE § 25. Kogumismahutite tühjendamissagedus (1) Segaolmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on: 1) tiheasustusega alal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Tiheasutusalalt, kus biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kompostimine on jäätmetekkekohas nõuetekohaselt tagatud või neid antakse üle kogumismahutiga korraldatud jäätmeveo raames võib segaolmejäätmeid regulaarselt ära vedada vähemalt üks kord 12 nädala jooksul; 2) hajaasustusega alal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. (2) Köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendussagedus on üks kord kahe nädala jooksul, vältides mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke. (3) Muude liigiti kogutavate jäätmete mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. Korraldatud jäätmeveo puhul võidakse rakendada nende jäätmeliikide mahutitele või kogumiskotile kindlaid tühjendussagedusi. (4) Kui kindlaks määratud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või tekitab lõhnahäiringuid või kui on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks, samuti probleemide tekke edaspidiseks vältimiseks. (5) Kogumismahuti suuruse valikul on jäätmevaldajal kohustus arvestada kogutava jäätmeliigi eeldatava tekkemahuga. Kogumisvahendi mahutavus peab võimaldama vältida selle ületäitumist võimalike kõrvalekallete esinemisel kogumisvahendi graafikujärgsel tühjendamisel. Korraldatud jäätmeveo teostaja on kohustatud jäätmevaldajaid nõustama sobivaima kogumisvahendi valikul. (6) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest posti või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga. (7) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades toimub tööpäevadel ajavahemikus kella 07.00 kuni 23.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kella 10.00 kuni 22.00. (8) Jäätmete vedamisega seotud kõiki täiendavaid tingimusi reguleeritakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes ja jäätmevaldajatega sõlmitavas jäätmeveo teenuse osutamise lepingus. § 26. Jäätmevedaja kohustused (1) Jäätmevedaja on kohustatud: 1) vedama jäätmed selleks kindlaksmääratud käitluskohta; 2) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed; 3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 4) korraldama jäätmevedu looduskeskkonda, elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil; 5) peab pidama arvestust piirkonnast kogutud ja jäätmekäitluskohta kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle antud jäätmekoguste kohta ning esitama nõudmisel vallavalitsusele sellekohase aruande; 6) täitma muid ülesandeid, mis tulenevad jäätmevedajaga sõlmitud hankelepingust. (2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. 4. peatükk MUUDE JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE NÕUDED § 27. Ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise nõuded (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, vältides erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. (2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. (3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide ja teiste olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid jms) tuleb viia nõuetekohasesse kogumis- või käitluskohta, ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda üle keskkonnakaitseluba omavale isikule. Ravimijäägid võib tagastada apteeki. (4) Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma nende käitlemiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. (5) Ohtlikke jäätmeid tuleb koguda, säilitada ja üle anda õigusaktidega ettenähtud korras. (6) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. § 28. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise nõuded (1) Pakendimaterjali liigid on järgmised: 1) klaas; 2) plastik; 3) paber ja kartong; 4) metall; 5) tekstiil; 6) puit; 7) muu materjal. (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse, viia vastavalt tähistatud, selleks ettenähtud avalikesse kogumispunktidesse (pakendipunkti) või jäätmejaama või anda üle pakendiettevõtjale, pakendiorganisatsioonile, jäätmevedajale või muule pakendijäätmeid käitlevale isikule. Üleantavad pakendid peavad vastama vastuvõtja poolt ettenähtud nõuetele. Avalikesse pakendijäätmete kogumismahutisse pakendi ja pakendijäätmete paigutamine on tasuta. Muude jäätmete paigutamine pakendijäätmete kogumismahutitesse on keelatud. Avalike pakendimahutite info on leitav valla kodulehelt. (3) Pakend, millele on määratud tagatisraha ehk pant (sellekohane märgis on kantud pakendile või etiketile), tuleb tarbija poolt tagastada müügikohta või taaravastuvõtu punkti. (4) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ning ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid. (5) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ning ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid. (6) Pakendijäätmed, mis ei mahu täiteavade mõõtude tõttu mahutisse, tuleb viia jäätmejaama. (7) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. (8) Pakendipunktide asukohad, jäätmemahutite miinimum- ja maksimumarv ja -maht igas pakendipunktis ning nende minimaalne tühjendamissagedus ning muud tingimused lepitakse kokku pakendiorganisatsiooni või pakendiettevõtja ja valla vahel sõlmitavas lepingus, arvestades jäätmevaldajate reaalsetevajadustega. (9) Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon on kohustatud: 1) vältima liigiti kogutud pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega; 2) tagama pakendikonteinerite nõuetekohasuse ja tehnilise korrasoleku; 3) tühjendama pakendikonteinereid selliselt, et oleks välditud ületäitumine ja ümbruse reostumine; 4) koristama pakendikonteineri ümbruse kogumismahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud jäätmetest; samuti koristama mahutite tühjendamise käigus ja ületäituvuse tõttu maha kukkunud pakendijäätmed ning need pakendijäätmed, mis on pandud mahutite kõrvale maha; 5) tühjendama pakendimahuti vastavalt vallavalitsuse tellimusele või hiljemalt 3 päeva jooksul selle täitumisest ning tagama mahutite täitumise monitoorimise ületäitumise ja häiringute tekke vältimiseks. Mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu; 6) tagama pakendikonteineri üheselt arusaadava märgistuse. Märgistus peab olema vähemalt eesti keeles, selgesti loetav, kulumiskindel, püsiv välismõjutuste ja -tingimuste suhtes ning esitama asjakohast teavet, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ning konteinerit teenindava isiku andmed (k.a teenindava jäätmekäitleja telefoninumber). Segapakendi kogumismahuti peab olema kollane või kollase tähisega, klaaspakendi kogumismahuti peab olema roheline või rohelise tähisega ja paberpakendi kogumismahuti peab olema sinine või sinise tähisega. Kogumismahutite märgistuste uuendamisel lähtuda Keskkonnaministeeriumi soovitatud siltidest; 7) tagama pakendikonteinerite korrasoleku (konteinerid ei tohi roostetada, värvist kooruda, olla oluliselt deformeerunud jne) ja juhul kui konteinerid asuvad valla maal, tagama nende ümbruse koristamise 3 meetri raadiuses sõltumata jäätmeliigist ja reostuse olemusest; 8) asendama koheselt kogumisvahendid, mis on kasutamiskõlbmatud või ohtlikud või ei vasta eeskirja või paigaldamise lepingu tingimustele; 9) avalikes kogumispunktides peab olema võimalik ära anda kõiki pakendiliike. Kogumismahutite ava suurused peavad olema pakendiliigile vastavad ja piisavad pakendite mugavaks sisestamiseks ning luukide katted (kui on) peavad olema mugavalt avatavad. Kogumismahutite tehniliste parameetrite, s.h avade osas võib vallavalitsus taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga ka eraldi kokku leppida. Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud vähemalt pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ning arvestatud jäätmevaldajate reaalsete vajadustega. (10) Taaskasutusorganisatsioonil ja pakendiettevõtjal on kohustus esitada vähemalt üks kord aastas vallavalitsuse nõudmisel andmeid avalikkusele suunatud kogumisvõrgustiku kaudu või muude kogumisviiside abil piirkonnast kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed: 1) kogutud pakendi kogus; 2) kogutud pakendi koguse jaotus kogumisviisi ja- koha alusel; 3) ringlusse suunatud pakendite kogus; 4) energeetilisse taaskasutusse suunatud pakendite kogus; 5) ladestusse suunatud pakendi kogus; 6) piirkonnas tehtud teavitustöö kirjeldus avalikkuse ja tarbijate teavitamiseks pakendi ja pakendijäätmete tagastamise korrast ja nõuetest. § 29. Paberi ja kartongi kogumine () Paber ja kartong (sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Eraldi kogutud paber ja kartong peab üleandmisel või vastavasse kogumismahutisse panemisel olema kuiv ja puhas ning ei tohi sisaldada muid jäätmeliike. Jäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames või viia jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta (täpsem info valla elanikele kasutamiseks mõeldud jäätmejaamade ja kogumiskohtade kohta on leitav valla veebilehelt). § 30. Suurjäätmete kogumine (1) Suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse ning mis võivad takistada või ohustada kogumismahuti tühjendamist või jäätmete kokkupressimist jäätmeveokis (näiteks diivanid, madratsid, lauad, kapid, riiulid, toolid, voodid, kardinapuud, vaibad, kraanikausid, wc-potid, vannid jms). (2) Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Suurjäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames andes üle jäätmevedajale või viia jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta. Suurjäätmete kogumiskohad on leitavad Kiili valla veebilehelt. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid (autoromud või nende osad, vanad rehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed või nende jäätmeid) ja muid tootjavastusega hõlmatud jäätmeid. § 31. Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumine (1) Probleemtooted on: 1) patareid ja akud; 2) mootorsõidukid ja nende osad; 3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 4) rehvid; 5) põllumajandusplast. (2) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmejaama või uue toote ostmise korral turustaja müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega. Elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale või viia muusse nõuetekohasesse kogumiskohta. (3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmejaama või müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega. (4) Vanarehvid tuleb üle anda tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumiskohta või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral turustaja müügikohta või rehviettevõtjale. (5) Romusõidukid ja nende osad (16 01) tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta või luba omavale isikule. (6) Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) tootja on kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise. (7) Probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. (8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tühjendama oma vahenditega tema hallatava avaliku kogumispunkti, tagades puhtuse ja tehnilise korrashoiu, vältima konteineri ületäitumist ning ületäitumisel koristama konteineri ümbruse. (9) Probleemtoodete käitluskohtade ajas muutuv ja täpsustuv teave on leitav valla kodulehelt. § 32. Vanametalli ja metallijäätmete kogumine (1) Metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed (näiteks plekid, vihmaveetorud, redelid, kerised, kuivatusrestid, aiavõrgud, okastraat, metallnõud, käärid jms). (2) Metallijäätmete alla ei kuulu metallpakendid. (3) Metallijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale, arvestades metallijäätmete kokkuostmisel kehtivad piirangud vastavalt jäätmeseadusele. § 33. Biojäätmete kogumine ja kompostimine (1) Biojäätmed, mida käesolevas paragrahvis käsitletakse, on: 1) aia- ja haljastujäätmed; 2) köögi- ja sööklajäätmed. (2) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale, nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või kompostida vastavalt eeskirja nõuetele tekkekoha kinnistul. Eelistatud on biojäätmete tekkekohas kompostimine ja ringlusse võtmine. (3) Köögi- ja sööklajäätmed tuleb mis tahes kasutusotstarbega kinnistul koguda eraldi kogumismahutisse ja üle anda jäätmevedajale. (4) Erandina saavad üksikelamu ja elamumaa sihtotstarbega kinnistud, kus on vähem kui viis korterit taotleda köögi- ja sööklajäätmete korraldatud jäätmeveoga kogumisest vabastust, kui kinnistul on tagatud tekkekohal kompostimine. (5) Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid võib tekkekohas kompostida ainult selleks ettenähtud ning kahjurite ja lindude eest kaitstud kinnises kompostianumas või kompostris ning tekkinud komposti on võimalik ära kasutada samal kinnistul. (6) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete tekkekohal kompostimise toimingu rakendamiseks tuleb jäätmevaldajal teavitada vallavalitsust läbi veebipõhise iseteeninduskeskkonna. Kui iseteeninduskeskkonda ei ole võimalik kasutada, tuleb vastav taotlus esitada vormikohaselt vallavalitsusele paberkandjal või digiallkirjastatult e-postiga. Taotluse vorm kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. Taotluse juurde tuleb lisada pilt nõuetekohasest kompostianumast või kompostrist. (7) Kompostimine ei välista jäätmevaldaja võimalust kasutada kogumismahutit ja anda nimetatud jäätmeid üle jäätmevedajale. (8) Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida ka lahtiselt aunas. (9) Kompostianum, komposter või aun peab paiknema: 1) naaberkinnistu piirist vähemalt kahe meetri kauguse, kui naaberkinnistute või -hoonete omanikud ei lepi kokku teisiti; 2) ei asu veekaitsevööndis ega karstialal; 3) ei ole kaevule (joogivee võtmise kohale) lähemal kui veehaardele määratud sanitaarkaitseala või hooldusala, kuid mitte vähem kui 10 m. (10) Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult vastava keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohas. (11) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Kompostitav materjal tuleb paigutada ja ladustada ning seda tuleb käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjusta kahjurite ja haisu levikut. (12) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja keskkonnale kahjutult ning viisil, mis takistab kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada aeroobse lagunemisprotsessi toimumine. Nõuetele mittevastava kompostimiskoha omanik peab likvideerima selle omal kulul. (13) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Reoveesetted tuleb käitlemiseks üle anda vastavat käitlusluba omavasse käitluskohta. (14) Avalikel haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmed tuleb koguda liigiti, muudest jäätmetest eraldi ja töödelda bioloogiliselt sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohas. § 34. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemine (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi. (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise tagab jäätmevaldaja. (3) Jäätmevaldaja on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel kohustatud: 1) koguma jäätmeid liigiti ja tagama tervishoiu …