Alusharidusseadus

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.09.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 01.07.2025, 2 Alusharidusseadus Vastu võetud 11.12.2024 RT I, 09.01.2025, 1 jõustumine 01.09.2025 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 18.06.2025 - RT I, 01.07.2025, 1 - 01.09.2025 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja eesmärk (1) Käesolev seadus sätestab alushariduse korraldamise alused, isikute õigused ja kohustused alushariduse kättesaadavuse tagamisel ja alushariduse omandamise toetamisel ning munitsipaal- ja eralasteaia (edaspidi koos lasteaed) ning munitsipaal- ja eralastehoiu (edaspidi koos lastehoid) tegevuse, rahastamise ja järelevalve alused. (2) Käesoleva seaduse eesmärk on toetada kuni seitsmeaastaste laste arengut ja alushariduse omandamist. § 2. Kohaldamisala (1) Käesolevas seaduses sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse lasteaiale ja lastehoiule, olenemata nende omandivormist, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (2) Lasteaed ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud üldhariduskool võivad tegutseda ühe asutusena. Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli puhul kohaldatakse lasteaiaosale käesolevas seaduses sätestatut ning põhikooliosale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja üldhariduskooli direktoril on käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenev pädevus. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ühe asutusena tegutsevale eralasteaiale ja -üldhariduskoolile niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. § 3. Lastehoid ja lasteaed (1) Lastehoid on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus turvalises, eakohases, mängulises ning arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas hoitakse kuni seitsmeaastaseid lapsi ja toetatakse nende üldoskuste arengut. Lastehoius luuakse kuni kolmeaastase lapse arengu soodustamisel eeldused alushariduse omandamiseks lasteaias ning kolme- kuni seitsmeaastase lapse arengu soodustamisel toetatakse perekonda eelduste loomisel põhihariduse omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus. (2) Lasteaed on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus turvalises, eakohases, mängulises ning arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas toetatakse kolme- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus. (3) Lasteaia tegutsemise vormid on: 1) lasteaed; 2) lasteaed, milles on lastehoiurühm või -rühmad. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud lasteaia puhul kohaldatakse lastehoiuosale käesolevas seaduses lastehoiu kohta sätestatut ja lasteaiaosale käesolevas seaduses lasteaia kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega. (5) Munitsipaal- ja eralasteaia pidaja (edaspidi koos lasteaia pidaja), munitsipaal- ja eralastehoiu pidaja (edaspidi koos lastehoiu pidaja), lasteaed, lastehoid ja lapse vanem või eestkostja (edaspidi vanem) vastutavad ühiselt käesoleva seaduse eesmärgi täitmise eest. § 4. Õpi- ja kasvukeskkonna nõuded () Lastehoiu ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded lapse arengu toetamiseks, tervise kaitseks ning õppe- ja kasvatustegevuse turvaliseks ja ohutuks korraldamiseks vajalike tingimuste loomiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 5. Alushariduse kättesaadavus (1) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab kõigile pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle omavalitsusüksuse territooriumil ja kelle vanem on avaldanud soovi lastehoiukohta kasutada, võimaluse käia oma territooriumil asuvas lastehoius ning kõigile kolme- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle omavalitsusüksuse territooriumil ja kelle vanem on avaldanud soovi lasteaiakohta kasutada, võimaluse käia oma territooriumil asuvas lasteaias. Kohaliku omavalitsuse üksus võib tagada lastehoiu- ja lasteaiakoha lisaks enda territooriumile teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, kui kohaliku omavalitsuse üksused on selles halduslepinguga kokku leppinud. (2) Käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse lapse elukohana Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukohta. Last, kelle elukohta ei saa Eesti rahvastikuregistris registreerida sellesse kohaliku omavalitsuse üksusesse, mille territooriumil laps tegelikult elab, käsitatakse tegeliku elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse elanikuna. (3) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse asendushooldusel viibiva lapse elukohaks hoolduspere elukoht või perekodu või asenduskodu tegevuskoht. (4) Kui lapse õppimiskohustuse täitmise algus on Eesti Vabariigi haridusseaduse § 10^1 lõikes 4 nimetatud lasteaia või koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ühe õppeaasta võrra edasi lükatud, tagab kohaliku omavalitsuse üksus lapsele võimaluse käia nimetatud perioodil vanema soovil samas lasteaias. (5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lastehoiukoha tagada munitsipaal- või eralastehoius või munitsipaal- või eralasteaia hoiurühmas ning lasteaiakoha munitsipaal- või eralasteaias. Lapsele lastehoiukoha ja lasteaiakoha võimaldamiseks võib kohaliku omavalitsuse üksus anda haldusakti või sõlmida halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Eralastehoiu ja eralasteaia pidajaga ning teise kohaliku omavalitsuse üksusega halduslepingu sõlmimise korral ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-s 13 sätestatut. (6) Kohaliku omavalitsuse üksus teeb vanemale kättesaadavaks teabe kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavatest lastehoiu- ja lasteaiakohtadest. (7) Lastehoiu pidaja kehtestab lastehoidu vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Kord avalikustatakse lastehoiu veebilehel. Lasteaia pidaja kehtestab lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Kord avalikustatakse lasteaia veebilehel. (8) Lastehoid või lastehoiu pidaja ning lasteaed või lasteaia pidaja kannab Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem) andmed lastehoius ja lasteaias käivate laste kohta. § 6. Lastehoiukoha ja lasteaiakoha taotlemine kohaliku omavalitsuse üksuselt (1) Pooleteise- kuni kolmeaastasele lapsele lastehoiukoha saamiseks ning kolme- kuni seitsmeaastasele lapsele lasteaiakoha saamiseks esitab vanem kohaliku omavalitsuse üksusele taotluse. Taotluses märgitakse koha kasutamise soovitud algusaeg ja soovitud lastehoid või lasteaed tegevuskoha täpsusega. Vanemal on õigus esitada mitu eelistust ja kohaliku omavalitsuse üksus peab neid arvestama. (2) Kui taotluses märgitud lastehoius või lasteaias ei ole vanema soovitud algusajal vabu kohti, arvestab kohaliku omavalitsuse üksus lapse lastehoidu või lasteaeda vastuvõtmist otsustades esmajärjekorras lastehoiu või lasteaia elukohalähedust. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab vanema taotluse ja teeb otsuse lapse lastehoidu või lasteaeda vastuvõtmise kohta hiljemalt kaks kuud enne taotluses märgitud koha kasutamise algusaega, välja arvatud juhul, kui vanem on esitanud taotluse vähem kui kaks kuud enne koha kasutamise soovitud algusaega. Kui vanem on esitanud taotluse vähem kui kaks kuud enne koha kasutamise soovitud algusaega, lahendab kohaliku omavalitsuse üksus vanema taotluse ja teeb otsuse lapse lastehoidu või lasteaeda vastuvõtmise kohta hiljemalt kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. 2. peatükk Lasteaed 1. jagu Alushariduse omandamise toetamine § 7. Õppekava (1) Alushariduse riikliku õppekava, mis näeb ette alushariduse standardi, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alushariduse riiklikus õppekavas sätestatakse: 1) lastehoiu ja lasteaia õppekava koostamise põhimõtted; 2) alushariduse alusväärtused; 3) õppe- ja kasvatustegevuse korraldus, eesmärgid ja põhimõtted; 4) õpikäsitus ning õpi- ja kasvukeskkonna kujundamise põhimõtted; 5) kolmeaastase ja kuue- kuni seitsmeaastase lapse eeldatavad üldoskused; 6) valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted ning kuue- kuni seitsmeaastase lapse eeldatavad arengutulemused; 7) lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted. (3) Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias võib toimuda rahvusvahelise bakalaureuseõppe organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava ja Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 16 sätestatud korras. (4) Alushariduse riikliku õppekava alusel koostab lasteaed laste arengu ja alushariduse omandamise toetamiseks lasteaia õppekava. Lasteaed lähtub õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel ja läbiviimisel lasteaia õppekavast. (5) Lasteaia direktor koostab koostöös õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajatega lasteaia õppekava ja selle muudatused ning kinnitab need, olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse. Lasteaia õppekava avalikustatakse lasteaia veebilehel. (6) Lasteaed kannab hariduse infosüsteemi alushariduse riikliku õppekava läbinud lapse koolivalmiduskaardi, mis on koostatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppekava alusel. § 8. Õppe- ja kasvatustegevuse keel (1) Munitsipaallasteaias toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles. (2) Kurdi või kuulmislangusega lapse õppe- ja kasvatustegevuses võib peale eesti keele kasutada eesti viipekeelt ja viibeldud eesti keelt. (3) Haridusliku erivajadusega lapse õppe- ja kasvatustegevuses võib vanema kirjalikul nõusolekul peale eesti keele või selle asemel kasutada eesti keelest erinevat keelt, kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud kooliväline nõustamismeeskond on lapsele tõhustatud toe või eritoe rakendamise soovitust andes leidnud, et eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus ei ole lapse arengu eripära tõttu talle jõukohane. (4) Eralasteaed määrab õppekeele eralasteaia põhikirjas. Eralasteaias, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe alushariduse riikliku õppekava alusel, välja arvatud eralasteaias, mis tegutseb rahvusvahelise bakalaureuseõppe organisatsiooni õppekava ja Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt. § 9. Õppeaasta () Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab 31. augustini. § 10. Rühma moodustamise alused (1) Lasteaia direktor moodustab iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades lasteaiarühmad. (2) Laste piirarv lasteaiarühmas on 20. (3) Lasteaias, kus on lastehoiurühm, võib direktor moodustada liitrühma, milles on lastehoiu pooleteise- kuni kolmeaastased ja lasteaia kolme- kuni seitsmeaastased lapsed. Liitrühmas võib olla kuni 18 last. (4) Rühmas, kus on tõhustatud tuge või erituge saav laps, on laste piirarv väiksem kui teistes rühmades, arvestades, et üks haridusliku erivajadusega laps täidab kolm kohta. (5) Lapse heaolu ja arengu toetamiseks võib lasteaias moodustada väiksemaid rühmi. Haridusliku erivajadusega lapsele sobiva suurusega rühma moodustamisel järgitakse koolivälise nõustamismeeskonna soovitust või käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud juhul eriarsti hinnangut igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustava terviseseisundi kohta või puude raskusastme tuvastamise otsust. (6) Lasteaia pidaja võib erandjuhul ja direktori ettepanekul, mille kohta on arvamust avaldanud hoolekogu, suurendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud rühma piirarvu kuni nelja lapse võrra ning lõikes 3 sätestatud rühma piirarvu kuni kahe lapse võrra. (7) Otsus suurendada rühma piirarvu tehakse iga rühma kohta eraldi, arvestades iga lapse vajadusi ja heaolu. § 11. Rühma töökorraldus (1) Igas lasteaiarühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja ning kogu rühma tööaja jooksul on tagatud õpetaja või abiõpetaja kuni kümne lapse kohta. Liitrühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja ning kogu rühma tööaja jooksul on tagatud õpetaja, abiõpetaja või lapsehoidja kuni üheksa lapse kohta. (2) Rühmas, milles on suurendatud käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud laste piirarvu, on kogu rühma tööaja jooksul tagatud õpetaja või abiõpetaja kuni 12 lapse kohta. Rühmas, milles on suurendatud § 10 lõikes 3 sätestatud laste piirarvu, on kogu rühma tööaja jooksul tagatud õpetaja või abiõpetaja kuni kümne lapse kohta. § 12. Lapse arengu toetamine (1) Lasteaed lähtub õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest, mille kohaselt osaleb laps õppe- ja kasvatustegevuses suurema osa ajast koos kõigi teiste lastega ja oma õpetaja juhendamisel. Lapse individuaalsest vajadusest lähtudes korraldatakse lapsele õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös võimetekohane õpe ja vajalik tugi. (2) Tugiteenuste tagamiseks loob võimalused lasteaia pidaja ja teenuse osutamist korraldab direktor. Kohaliku omavalitsuse üksusele teiste õigusaktide alusel antud tugiteenuste korraldamisega seotud ülesandeid täidetakse viisil, mis tagab alushariduse omandamise iga lapse individuaalseid vajadusi ja võimeid arvestades. (3) Lapse arengu toetamiseks määrab direktor tugiteenuste koordineerija, kelle ülesanne on korraldada lasteaiasisest meeskonnatööd, mida on vaja õppe ja arengu toetamiseks, ning koordineerida lasteaiavälises võrgustikutöös osalemist. Direktori võib tugiteenuste koordineerijaks määrata lasteaia pidaja. (4) Tugiteenuste koordineerija toetab ja juhendab õpetajaid lapse esmase toe kavandamisel, nõustab vanemaid ning teeb õpetajatele ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, lasteaias pakutavate lapse arengut toetavate meetmete rakendamiseks või lisauuringute tegemiseks ning põhikooli ülemineku toetamiseks. (5) Õpetajad jälgivad ja hindavad lapse arengut ja toimetulekut lasteaias ning kohandavad õppe- ja kasvatustegevust lapse individuaalsete vajaduste ja võimete järgi. Lapse arengu hindamisel ja toetamisel lähtutakse alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud põhimõtetest. (6) Vajaduse korral tagatakse lapsele lasteaias põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale vastav eripedagoogi, logopeedi või muu tugispetsialisti (edaspidi koos tugispetsialistid) teenus. (7) Kui ilmneb lapse andekus, pakuvad õpetajad või teised spetsialistid talle lasteaias vajaduse korral lisajuhendamist. (8) Lasteaed kannab andmed osutatud tugiteenuse ja teenuseosutaja kohta hariduse infosüsteemi. Lapse elukohajärgsel kohaliku omavalitsuse üksusel on lapsele ja perele vajalike tugiteenuste tagamiseks õigus töödelda hariduse infosüsteemi andmeid. § 13. Lapsele vajaliku toe väljaselgitamine ja rakendamine (1) Lapsel on õigus saada tema vajadustele vastavat tuge vajaduse tuvastamise hetkest alates. Vajadus tuvastatakse lasteaiale sellekohaste objektiivsete andmete saabumise või koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmisega. Lapsele vajaliku toe väljaselgitamisel ja tagamisel loob lasteaed eeldused koostööks vanemaga. (2) Kui lapsel ilmneb vajadus saada tuge, teavitab lasteaed sellest vanemat ja korraldab lapse pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Vajaduse korral tehakse koostööd teiste valdkondade spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid. (3) Lapsele, kellel on kohanemisraskusi või tekib mahajäämus eeldatavate arengutulemuste saavutamisel, pakub lasteaed üldist tuge, mis kujutab endast õpetaja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialisti teenust ja vajaduse korral õpet individuaalselt või alarühmas. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud hindamise, testimise ja uuringute tulemused, samuti õpetajate tähelepanekud, rakendatud tugimeetmed ja hinnang nende tulemuslikkuse kohta märgitakse lapse individuaalse arengu jälgimise kaardile. (5) Vajaduse korral koostab rühmaõpetaja koostöös abiõpetaja, tugispetsialisti ja vanemaga lapsele alushariduse riikliku õppekava alusel individuaalse arenduskava. (6) Kui lasteaia tagatud üldine tugi ei anna lapse arenguks soovitud tulemusi, teeb tugiteenuste koordineerija vanemale ettepaneku pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole tõhustatud toe või eritoe rakendamise vajaduse väljaselgitamiseks. (7) Kooliväline nõustamismeeskond annab lapse arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks soovituse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõike 4 alusel kehtestatud korras. (8) Koolivälise nõustamismeeskonna soovitus kantakse hariduse infosüsteemi pärast seda, kui vanem on andnud nõusoleku soovitust rakendada. Nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. § 14. Tõhustatud toe ja eritoe rakendamine (1) Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul rakendab lasteaed tõhustatud tuge või erituge. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitus ei ole tõhustatud toe või eritoe rakendamisel nõutav, kui lapsel on diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund või tuvastatud puude raskusaste. Last, kellele rakendatakse tõhustatud tuge või erituge, käsitatakse haridusliku erivajadusega lapsena. (2) Tõhustatud tuge rakendatakse lapsele, kes oma arengu eripära tõttu vajab: 1) vähemalt üht tugispetsialisti teenust; 2) spetsiifilist õppe- ja kasvatustegevuse korraldust, keskkonda, metoodikat või spetsiifilisi vahendeid ning 3) individuaalset lisatuge rühmas või õpet kuni 12 lapsega rühmas. (3) Erituge rakendatakse lapsele, kes oma arengu eripära tõttu vajab: 1) mitut tugispetsialisti teenust; 2) kohandusi mitmes käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud valdkonnas ning 3) pidevat individuaalset lisatuge rühmas või õpet kuni kuue lapsega rühmas. (4) Haridusliku erivajadusega lapse hindamise, testimise ja uuringute tulemused, samuti õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ja koolivälise nõustamismeeskonna antud soovitused, kohandused õppes, rakendatud tugimeetmed ja hinnang nende tulemuslikkuse kohta märgitakse lapse individuaalse arengu jälgimise kaardile. (5) Vähemalt korra õppeaastas ja siis, kui koolivälise nõustamismeeskonna määratud toe rakendamise tähtaeg on lõppemas, hindab tugiteenuste koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega soovitatud toe rakendamise mõju ning teeb direktorile ettepanekud edasiseks tegevuseks. (6) Tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks on lasteaial õigus vajalikus mahus ja ulatuses töödelda teise lasteaia ja koolivälise nõustamismeeskonna poolt hariduse infosüsteemi kantud andmeid koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale lapsele rakendatud tugimeetmete kohta. § 15. Lapse lasteaiast väljaarvamine (1) Laps arvatakse lasteaiast välja: 1) kui vanem on lasteaiale esitanud sellekohase taotluse; 2) kui laps asub täitma õppimiskohustust; 3) kui lapsel puuduvad Eesti elukoha andmed, välja arvatud juhul, kui lasteaiale on teada, et laps viibib Eestis ning vanem on lasteaiale esitanud kinnituse, et soovib lasteaiakohta jätkuvalt kasutada; 4) lapse surma korral. (2) Eralasteaial on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väljaarvamise alustele õigus arvata laps lasteaiast välja osalustasu pikaajalise võlgnevuse tõttu. (3) Lapse lasteaiast väljaarvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut. 2. jagu Lasteaia tegevuse korraldamise alused § 16. Lasteaia tegevuse korraldamine (1) Lasteaia tegevust võib korraldada munitsipaal- või eralasteaias. Munitsipaallasteaia pidaja on kohaliku omavalitsuse üksus ja eralasteaia pidaja on eraõiguslik juriidiline isik. Lasteaed asutatakse lasteaia pidaja otsusega. (2) Lasteaial on põhimäärus või põhikiri, milles sätestatakse vähemalt lasteaia asukoht ja tegevuskohad, nimetus, struktuur ning õppekeel või õppekeeled. Lasteaia põhimäärus või põhikiri kehtestatakse ja seda muudetakse lasteaia pidaja kehtestatud korras. (3) Eralasteaia tegevuse korraldamise ja alushariduse pakkumise õigus antakse käesolevas seaduses sätestatud korras tegevusloaga. (4) Lasteaia pidaja otsusel võib lasteaed tegutseda ühe asutusena mitmes tegevuskohas. Sellisel juhul peab tema tegevus vastama käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kõikides tegevuskohtades. § 17. Lasteaia ümberkorraldamine (1) Lasteaed korraldatakse ümber lasteaia pidaja otsuse alusel. Lasteaia ümberkorraldamise otsus tehakse arvestusega, et sellest tuleb teavitada Haridus- ja Teadusministeeriumi, lasteaeda ja vanemaid hiljemalt viis kuud enne õppeaasta algust. (2) Lasteaed korraldatakse ümber järgmiselt: 1) lasteaiad ühendatakse üheks lasteaiaks, kusjuures ühendatavad lasteaiad lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus lasteaed; 2) lasteaed liidetakse teise lasteaiaga ja liidetav lasteaed lõpetab tegevuse; 3) lasteaed jaotatakse vähemalt kaheks lasteaiaks ja jagunev lasteaed lõpetab tegevuse; 4) lasteaed eraldatakse teisest lasteaiast ning selle tulemusena asutatakse uus lasteaed ja säilib esialgne lasteaed. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud juhtudel taotletakse ümberkorraldamise tulemusel asutatud uuele eralasteaiale tegevusluba. (4) Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja üldhariduskooli ümberkorraldamisel, kooli pidamise üleandmisel ja tegevuse lõpetamisel kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. § 18. Lasteaia kodukord (1) Direktor koostab koostöös töötajatega kodukorra. Kodukorras sätestatakse laste ja lasteaia töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustava olukorra ennetamise, sellele reageerimise, juhtumist teavitamise ja selle lahendamise kord. (2) Kodukorra kehtestab direktor, olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse. Lasteaia kodukord on lapsele, vanemale ja lasteaia töötajale täitmiseks kohustuslik ning see avalikustatakse lasteaia veebilehel. (3) Lasteaed võib laste ja lasteaia töötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ja olukorrale reageerimiseks ning lasteaia vara kaitsmiseks kasutada lasteaia territooriumil pilti edastavat ja salvestavat jälgimisseadmestikku. Lasteaed säilitab salvestist kuni üks kuu salvestamise päevast arvates. Kui on alust arvata, et salvestisele on jäänud süütegu, edastab lasteaed salvestise esimesel võimalusel politseile. (4) Jälgimisseadmestiku kasutamise kord sätestatakse lasteaia kodukorras. § 19. Lasteaia arengukava ja sisehindamine (1) Lasteaia järjepideva arengu tagamiseks koostab direktor koostöös töötajate, lasteaia pidaja ja hoolekoguga lasteaia arengukava. Arengukava tehakse vähemalt kolmeks aastaks. Arengukava koostamisel arvestatakse sisehindamise tulemustes esile toodud tugevustega ja parendusvaldkondadega ning riskianalüüsi tulemustega. (2) Direktor viib koostöös töötajatega läbi lasteaia sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteaia järjepidev areng. Lasteaia sisehindamise korra kehtestab direktor, olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse. (3) Lasteaia pidaja kinnitab lasteaia arengukava ja loob võimalused arengukava eesmärke täita. Arengukava täitmise eest vastutab lasteaia direktor. (4) Lasteaia arengukava avalikustatakse lasteaia veebilehel. 3. jagu Munitsipaallasteaia pidamine § 20. Nõuded kohaliku omavalitsuse üksusele ja tema peetavale lasteaiale (1) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab tema peetava lasteaia vastavuse kõigile käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides munitsipaallasteaiale sätestatud nõuetele. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus lõpetab Haridus- ja Teadusministeeriumi nõudel munitsipaallasteaia tegevuse, kui: 1) haldusjärelevalve käigus on tuvastatud, et lasteaia või kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus on vastuolus käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega ning lasteaed ja kohaliku omavalitsuse üksus ei ole ettenähtud tähtpäevaks ja korras täitnud haldusjärelevalveorgani ettekirjutust; 2) kohaliku omavalitsuse üksus ei ole ettenähtud tähtpäevaks ja korras täitnud riikliku järelevalveorgani ettekirjutust; 3) lasteaed ei ole ühe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud teavitust tegevust alustanud või on rohkem kui üheks õppeaastaks tegevuse peatanud. § 21. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning vanemate teavitamine (1) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab Haridus- ja Teadusministeeriumi otsusest asutada munitsipaallasteaed hiljemalt viis kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust ning otsusest selle tegevus peatada või lõpetada hiljemalt viis kuud enne tegevuse peatamist või lõpetamist. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab Haridus- ja Teadusministeeriumi munitsipaallasteaia tegevuskoha muutmisest hiljemalt kaks kuud enne tegevuskoha muutmist. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab vanemaid munitsipaallasteaia tegevuse lõpetamise või peatamise otsusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viis kuud enne tegevuse lõpetamist või peatamist. (4) Haridus- ja Teadusministeerium kannab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused hariduse infosüsteemi. 4. jagu Eralasteaia pidamine § 22. Tegevusloa taotlemine (1) Tegevusluba annab eralasteaia pidajale õiguse pakkuda alusharidust kindlas tegevuskohas. Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium. Tegevusloa taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt viis kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust. (2) Tegevusluba antakse eralasteaia pidajale, kui ta on esitanud taotluse ning täidetud on järgmised nõuded: 1) lasteaia pidaja tagab lasteaia kestlikkuse, sealhulgas piisava rahastuse; 2) lasteaias on lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmiseks piisaval arvul kvalifikatsiooninõuetele vastavaid töötajaid; 3) lasteaia pidaja on kehtestanud käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava põhikirja; 4) lasteaial on käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastav õppekava; 5) lasteaial on tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus, mis vastavad käesoleva seaduse § 4 alusel kehtestatud nõuetele; 6) lasteaia pidaja tagab kõikide käesolevas seaduses eralasteaia pidajale ja eralasteaiale sätestatud nõuete täitmise. (3) Kui eralasteaias on hoiurühm, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele: 1) lasteaia õppekava sisaldama käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavat lastehoiu õppekava; 2) lasteaia pidaja tagama kõikide käesolevas seaduses eralastehoiu pidajale ja eralastehoiule sätestatud nõuete täitmise, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega. (4) Tegevusloa taotlusele lisatakse: 1) lasteaia asutamise otsus; 2) arengukava, mis sisaldab andmeid lasteaia tegevuse kestlikkuse kohta käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel, sealhulgas andmed piisava rahastuse olemasolu või allika kohta, samuti eralasteaia pidaja suutlikkuse kohta tagada kõikide käesolevas seaduses eralasteaia pidajale ja eralasteaiale sätestatud nõuete täitmine; 3) eralasteaia pidaja kinnitus, et ta tagab lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse mahtu arvestades piisava arvu kvalifikatsiooninõuetele vastavaid töötajaid lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmiseks; 4) eralasteaia pidaja kinnitus, et ta tagab kõikide käesolevas seaduses eralasteaia pidajale ja lasteaiale sätestatud nõuete täitmise; 5) lasteaia põhikiri; 6) lasteaia õppekava; 7) pädevate asutuste hinnang, mis kinnitab õpi- ja kasvukeskkonnaks kavandatavate ruumide, hoonete, maa-ala ja sisustuse vastavust käesoleva seaduse § 4 alusel kehtestatud nõuetele; 8) andmed riigilõivu tasumise kohta. (5) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatule täiendavaid dokumente, andmeid või teavet, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud asjaolusid. § 23. Tegevusloa andmine ja muutmine (1) Haridus- ja Teadusministeerium otsustab tegevusloa andmise või muutmise kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Tegevusloa muutmise alus on tegevuskoha muutmine. (2) Haridus- ja Teadusministeerium keeldub tegevusloa andmisest või muutmisest, kui tegevusloa andmise või muutmise taotlus või taotlusele lisatud dokumendid ei ole kooskõlas käesolevas seaduses või teistes õigusaktides sätestatud nõuetega või eralasteaia pidaja ei ole tõendanud käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmist. Kui taotleja ei ole tõendanud nimetatud nõuete täitmist kõigis tegevuskohtades, on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus anda tegevusluba või seda muuta vaid nendes tegevuskohtades tegutsemiseks, kus nende nõuete täitmine on tõendatud. (3) Kui eralasteaia pidaja muudab lasteaia tegevuskohta pärast tegevusloa saamist, esitab ta hariduse infosüsteemi kaudu tegevusloa muutmise taotluse hiljemalt kaks kuud enne muudatuse tegemist. Lasteaia pidaja esitab käesoleva seaduse § 22 lõike 4 punktides 3 ja 7 nimetatud dokumendid, andmed või teabe. (4) Haridus- ja Teadusministeerium teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused teatavaks taotluses märgitud e-posti aadressi kaudu. Lasteaia andmed kantakse hariduse infosüsteemi. § 24. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine (1) Haridus- ja Teadusministeerium võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel tegevusloa kehtetuks tunnistamisele selle kehtetuks tunnistada, kui: 1) riiklik järelevalveorgan on tuvastanud, et eralasteaia või eralasteaia pidaja tegevus on vastuolus käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega; 2) lasteaed või lasteaia pidaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks ja korras täitnud riikliku järelevalveorgani ettekirjutust; 3) lasteaed ei ole ühe aasta jooksul pärast tegevusloa saamist tegevust alustanud, on rohkem kui üheks õppeaastaks tegevuse peatanud või on tegevuse lõpetanud; 4) lasteaias ei ole lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmiseks piisaval arvul kvalifikatsiooninõuetele vastavaid töötajaid; 5) riiklik järelevalveorgan teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku tunnistada tegevusluba kehtetuks. (2) Eralasteaia pidaja teavitab Haridus- ja Teadusministeeriumi, vanemaid ning lapse elukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust lasteaia tegevuse lõpetamise otsusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viis kuud enne tegevuse lõpetamist. Kui lasteaed ei ole ühe aasta jooksul pärast tegevusloa saamist tegevust alustanud, teavitab lasteaia pidaja sellest Haridus- ja Teadusministeeriumi ning oma tegevuskoha kohaliku omavalitsuse üksust viie tööpäeva jooksul pärast aasta möödumist tegevusloa andmisest. (3) Haridus- ja Teadusministeerium teeb tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse teatavaks hariduse infosüsteemis märgitud e-posti aadressi kaudu. 5. jagu Lasteaia juhtimine § 25. Lasteaia juhtimine (1) Lasteaia tegevust juhib direktor. Direktori ülesanne on tagada käesolevas seaduses sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse korraldusega seotud ülesannete ja lasteaia õppekava täitmine ning töötajate ja ressursside otstarbekas ja tulemuslik juhtimine koostöös õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate ja hoolekoguga. Direktor annab kord aastas hoolekogule ülevaate lasteaia õppe- ja kasvatustegevusest. (2) Lasteaia pidaja võib luua õppejuhi ametikoha lasteaia õppekava rakendamise ning õpi- ja kasvukeskkonna nõuete tagamise, sealhulgas õpetajate ja abiõpetajate ning teiste töötajate professionaalsuse toetamise ja täienduskoolituse, ning vanematega koostöö korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks. (3) Direktoril on õigus sõlmida töötajatega töölepinguid ning neid muuta ja lõpetada töölepingu seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 27 ja 37 sätestatud erisusi. (4) Munitsipaallasteaia direktori ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. Konkursi korraldamisse kaasatakse hoolekogu liikmed vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõike 5 punktile 6. Direktoriga sõlmib töölepingu, seda muudab ja selle ütleb üles kohaliku omavalitsuse üksus. (5) Eralasteaia pidaja loob eralasteaias kollegiaalse juhtorgani, kellele kohaldatakse käesolevas seaduses hoolekogu kohta sätestatut. § 26. Hoolekogu (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on vanemate, lasteaia töötajate ja lasteaia pidaja koostöös suunata, planeerida ja jälgida õppe- ja kasvatustegevust ning luua selleks paremaid tingimusi. (2) Hoolekogusse kuuluvad vanemate esindajad, kes moodustavad hoolekogu koosseisu enamuse, õpetajate esindaja ja lasteaia pidaja esindaja. Vanemate esindajad ei pea moodustama hoolekogu enamust, kui lasteaias on vähem kui kolm rühma. (3) Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse lasteaia pidaja kehtestatud korras ning avalikustatakse lasteaia veebilehel. (4) Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli hoolekogu õigused ja kohustused tulenevad käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest. Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 73 lõike 1 alusel kehtestatud korras. (5) Hoolekogu täidab järgmisi ülesandeid: 1) avaldab arvamust lasteaia õppekava kohta; 2) avaldab arvamust lasteaia kodukorra kohta; 3) avaldab arvamust õpetajate, tugispetsialistide ja õppejuhi ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi korra kohta; 4) avaldab arvamust lasteaia sisehindamise korra kohta; 5) osaleb lasteaia arengukava koostamisel; 6) munitsipaallasteaia puhul osaleb endi hulgast valitud liikme kaudu direktori ametikoha täitmiseks konkursi korraldamises, kusjuures valitud liige ei või olla lasteaia pidaja esindaja; 7) avaldab arvamust munitsipaallasteaia eelarveprojekti kohta; 8) teeb ettepanekuid direktorile ja lasteaia pidajale lastele soodsa õpi- ja kasvukeskkonna tagamiseks; 9) munitsipaallasteaia puhul avaldab arvamust toidukulu päevamaksumuse kohta; 10) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb lasteaiale või lasteaia pidajale ettepanekuid lasteaiaga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. (6) Hoolekogul on õigus saada direktorilt ja lasteaia pidajalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. (7) Hoolekogu töövorm on koosolek. Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokollide säilitamise ja avalikustamise tingimused ja kord kehtestatakse hoolekogu töökorras. 6. jagu Töötajad § 27. Lasteaia töötajad (1) Õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad on rühmaõpetaja, muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja (edaspidi koos õpetaja), direktor, õppejuht, abiõpetaja ja tugispetsialistid. Lasteaia pidaja võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks luua täiendavaid ametikohti. (2) Lasteaia pidaja tagab, et lasteaia töötajate üldarv ja kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtudes piisav alushariduse riiklikus õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmiseks ning lapse eeldatavate üldoskuste ja arengutulemuste saavutamiseks. (3) Direktor korraldab õpetajate, tugispetsialistide ja õppejuhi ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi. Konkursi korra ja tingimused koostab ja kinnitab direktor, olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse. (4) Kui õpetaja ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse eeldatavate üldoskuste ja arengutulemuste saavutamine, ja kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. (5) Kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust läbiva isikuga võib direktor käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul sõlmida tähtajalise töölepingu kuni kolmeks aastaks. (6) Kui abiõpetaja ametikohale ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat abiõpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ja sobivad isikuomadused, et toetada alushariduse riiklikus õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmist ning lapse eeldatavate üldoskuste ja arengutulemuste saavutamist, ja kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul korraldab direktor ühe aasta jooksul uue avaliku konkursi. (8) Lasteaia tugispetsialistidel on õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 77^1 sätestatud tingimustel ja korras. (9) Lasteaed või lasteaia pidaja kannab hariduse infosüsteemi andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses sätestatud lasteaia töötajate ja töösuhete, sealhulgas töötajate omandatud kvalifikatsiooni kohta. § 28. Õpetaja ja abiõpetaja (1) Õppe- ja kasvatustegevust viivad lasteaias läbi õpetajad ja abiõpetajad, kelle põhiülesanne on toetada iga lapse arengut ja alushariduse omandamist. Õpetajal on õppe- ja kasvatustegevuses juhtiv ning abiõpetajal õpetajat abistav roll. (2) Õpetaja ja abiõpetaja arendavad järjepidevalt oma kutseoskusi. Lasteaia pidaja loob võimalused õpetajate ja abiõpetajate kutseoskuste arendamiseks ja eripedagoogiliste kompetentside omandamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks. § 29. Kvalifikatsiooninõuded (1) Lasteaia direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. (2) Lasteaia õppejuhi kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. (3) Lasteaiaõpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus ja õpetaja kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele või kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. (4) Rühmas, kus on erituge või tõhustatud tuge saav laps, peavad õpetajal lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kvalifikatsiooninõuete täitmisele olema eripedagoogilised kompetentsid. (5) Lasteaia abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded on vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele või vähemalt keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud õpetaja pedagoogilised kompetentsid on kirjeldatud õpetaja kutsestandardis ning lõikes 5 nimetatud abiõpetaja pedagoogilised kompetentsid on kirjeldatud lapsehoidja kutsestandardis. (7) Tugispetsialistidele kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74^1 lõigetes 7–10 sätestatud kvalifikatsiooninõudeid. (8) Käesolevas paragrahvis nimetatud kompetentside olemasolu hindab tööandja. (9) Välisriigis omandatud õpetaja, abiõpetaja või tugispetsialisti kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtutakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Sama seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 3. peatükk Õigused ja kohustused lastehoius ja lasteaias § 30. Lapse õigused () Lapsel on õigus tema heaolu ja arengut toetavale ning soodustavale õpi- ja kasvukeskkonnale. Lapsel on õigus väljendada oma arvamust ning sellega peab vastavalt lapse vanusele ja arengule arvestama. § 31. Vanema õigused ja kohustused (1) Vanemal on õigus: 1) saada käesolevas seaduses sätestatud korras lastehoiult ja lasteaialt tuge lapse arengu ning tema alushariduse omandamise toetamisel; 2) saada lastehoiult ja lasteaialt teavet õppe- ja kasvatustegevuse korralduse kohta; 3) osaleda käesolevas seaduses sätestatud korras lasteaia hoolekogu töös; 4) teha lastehoiule ja lasteaiale ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks. (2) Vanemal on kohustus: 1) esitada lastehoiule ja lasteaiale oma kontaktandmed ning teatada nende muutumisest; 2) teha lastehoiuga ja lasteaiaga koostööd lapse arengu toetamiseks ning lapsele tugiteenuste võimaldamiseks; 3) pöörduda lastehoiu või lasteaia ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole; 4) tagada lapse arenguks ja alushariduse omandamiseks soodsad tingimused ja katta sellega kaasnev kulu, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi; 5) teavitada kirjalikult lastehoiu pidajat või lastehoidu ja lasteaia direktorit lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel kohandatakse võimaluste piires lapse päevakava, õpi- ja kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevust; 6) teha lastehoiuga ja lasteaiaga koostööd käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras. § 32. Lastehoiu, lasteaia ja nende pidaja õigused ning kohustused (1) Lastehoiul, lasteaial ja nende pidajal on õigus: 1) korraldada lastehoiu ja lasteaia vahelist koostööd ning koostööd kogukonna, põhikooli ja muude asutustega; 2) pöörduda vanema poole tema käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks ja rakendada teisi lapse õiguste kaitsega seotud meetmeid. (2) Lastehoiu pidajal ja lasteaia pidajal on kohustus tagada lapsele kvaliteetne alusharidus ning turvaline õpi- ja kasvukeskkond. (3) Lastehoiul ja lasteaial on kohustus: 1) teavitada vanemat õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest; 2) jälgida regulaarselt lapse arengut ning anda vanemale sellekohast tagasisidet; 3) pakkuda lapsele käesolevas seaduses sätestatud korras tuge; 4) nõustada vanemat lapse arengu ja alushariduse küsimustes. 4. peatükk Lastehoid § 33. Lastehoiu tegevuse korraldamine (1) Lastehoiu tegevust võib korraldada munitsipaal- või eralastehoius. Munitsipaallastehoiu pidaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Eralastehoiu pidaja on eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. (2) Lastehoid asutatakse lastehoiu pidaja otsusega. Eralastehoiu korraldamise õigus antakse käesolevas seaduses sätestatud korras tegevusloaga. Lastehoid võib tegutseda ühe asutusena mitmes tegevuskohas, sellisel juhul peab tema tegevus vastama käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kõikides tegevuskohtades. Eralastehoid võib tegutseda ka elamus ja elamumaal. (3) Lastehoid kutsub vanematega tehtava koostöö edendamiseks vähemalt kaks korda aastas kokku vanemate koosoleku. Vanemate koosolekut ei pea kokku kutsuma lasteaia hoiurühmas. § 34. Rühma töökorraldus (1) Lastehoiurühmas võib olla kuni 15 last. Kuni kolmeaastaste lastehoiurühmas, milles töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja, võib olla kuni 16 last. Kolme- kuni seitsmeaastaste lastehoiurühmas, milles töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja, võib olla kuni 20 last. (2) Lastehoiu pidaja võib moodustada liitrühma, milles on pooleteise- kuni seitsmeaastased lapsed. Liitrühmas võib olla kuni 15 last. Liitrühmas, milles töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja, võib olla kuni 18 last. (3) Lastehoiurühma tööaja jooksul on tagatud lapsehoidja iga viie lapse kohta kuni kolmeaastaste laste puhul ja iga kümne lapse kohta üle kolmeaastaste laste puhul. Liitrühma tööaja jooksul on tagatud lapsehoidja iga viie lapse kohta. (4) Kui lastehoiurühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja, peab rühma tööaja jooksul olema tagatud õpetaja, abiõpetaja või lapsehoidja iga kaheksa lapse kohta kuni kolmeaastaste laste puhul, iga kümne lapse kohta üle kolmeaastaste laste puhul ning iga üheksa lapse kohta liitrühmas. § 35. Lastehoiu õppe- ja kasvatustegevuse keel (1) Lastehoiu õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles. (2) Kurdi või kuulmislangusega lapse kasvatuskeele puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatut. (3) Lapse puhul, kellel on diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund või tuvastatud puude raskusaste, võib vanema kirjalikul nõusolekul eesti keele kõrval või asemel kasutada eesti keelest erinevat keelt. § 36. Lastehoiu õppekava (1) Lapse üldoskuste arengu toetamiseks koostab lastehoid koostöös õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajatega riikliku õppekava alusel lastehoiu õppekava. Lastehoid lähtub õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel ja läbiviimisel lastehoiu õppekavast. Lastehoiu õppekava avalikustatakse lastehoiu veebilehel. (2) Lastehoiu õppekavas esitatakse: 1) lastehoiu eripära ning õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid; 2) kolmeaastase lapse ja kuue- kuni seitsmeaastase lapse eeldatavad üldoskused ning lapse üldoskuste toetamise põhimõtted ja korraldus, sealhulgas õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted ja korraldus; 3) lapse arengu hindamise ning toetamise põhimõtted, dokumenteerimine ja korraldus; 4) vanematega tehtava koostöö põhimõtted ja korraldus; 5) õppekava uuendamise ja täiendamise kord. § 37. Õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad lastehoius (1) Õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad on lapsehoidja, õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistid. (2) Lastehoiu pidaja korraldab õpetajate ja tugispetsialistide ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi. Konkursi korra ja tingimused koostab ja kinnitab lastehoiu pidaja. (3) Kui õpetaja ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada lastehoiu õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ja lapse üldoskuste saavutamine, ning kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Sellisel juhul korraldab lastehoiu pidaja ühe aasta jooksul uue avaliku konkursi. (4) Kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust läbiva isikuga võib lastehoiu pidaja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul sõlmida tähtajalise töölepingu kuni kolmeks aastaks. (5) Kui abiõpetaja ametikoha täitmiseks ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat abiõpetajat, võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ja sobivad isikuomadused, et toetada lastehoiu õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmist ja lapse üldoskuste saavutamist, ning kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. (6) Kui lapsehoidja ametikoha täitmiseks ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat lapsehoidjat, võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ja sobivad isikuomadused, et toetada lastehoiu õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmist ja lapse üldoskuste saavutamist, ning kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. (7) Lastehoiu tugispetsialistidel on õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 77^1 sätestatud tingimustel ja korras. (8) Lastehoid või lastehoiu pidaja kannab hariduse infosüsteemi andmed lastehoius töötavate õpetajate, lapsehoidjate, abiõpetajate ja tugispetsialistide ning töösuhete, sealhulgas töötajate omandatud kvalifikatsiooni kohta. (9) Lasteaias, milles on lastehoiurühm, on lasteaia direktoril käesolevas paragrahvis lastehoiu pidajale ja lastehoiule antud pädevus. § 38. Kvalifikatsiooninõuded (1) Lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded on vähemalt keskharidus ja 4. taseme lapsehoidja kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. (2) Kui lapsehoidja töötab lastehoiurühmas, kus on laps, kellel on diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund või tuvastatud puude raskusaste, on lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded vähemalt keskharidus ja 5. taseme lapsehoidja kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. (3) Välisriigis omandatud lapsehoidja kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtutakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Sama seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium. (4) Õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialisti kvalifikatsiooninõuded on sätestatud käesoleva seaduse §-s 29. § 39. Lapse arengu toetamine lastehoius (1) Lapsehoidja, õpetaja ja abiõpetaja jälgivad ja hindavad lapse arengut ja toimetulekut lastehoius ning kohandavad õppe- ja kasvatustegevust lapse individuaalsete vajaduste ja võimete järgi. Lapse arengu hindamisel ja toetamisel lähtutakse lastehoiu õppekavas kirjeldatud põhimõtetest. (2) Lastehoius hindab laste kõne arengut vähemalt üks kord aastas eripedagoog või logopeed, välja arvatud rühmas, kus töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja. (3) Vajaduse korral tagatakse lapsele lastehoius eripedagoogi, logopeedi või muu tugispetsialisti teenus, mis vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale. Tugispetsialistide teenuste osutamiseks loob võimalused lastehoiu pidaja ja teenuse osutamist korraldab lastehoid. (4) Eralastehoius käivale lapsele, kellele kohaliku omavalitsuse üksus on võimaldanud lastehoiukoha käesoleva seaduse § 5 alusel, tagab käesoleva paragrahvi lõikes 3 kirjeldatud tugispetsialisti teenused kohaliku omavalitsuse üksus. (5) Lastehoid või lastehoiu pidaja kannab osutatud tugiteenuse ja teenuse osutaja andmed hariduse infosüsteemi. Lapse elukohajärgsel kohaliku omavalitsuse üksusel on lapsele ja perele vajalike tugiteenuste tagamiseks õigus töödelda hariduse infosüsteemi andmeid. § 40. Lapse lastehoiust väljaarvamine (1) Laps arvatakse lastehoiust välja: 1) kui vanem on lastehoiule esitanud sellekohase taotluse; 2) kui laps hakkab kasutama lasteaiakohta või asub täitma õppimiskohustust; 3) kui lapsel puuduvad Eesti elukoha andmed, välja arvatud juhul, kui lastehoiule on teada, et laps viibib Eestis, ning vanem on lastehoiule esitanud kinnituse, et soovib lastehoiukohta jätkuvalt kasutada; 4) lapse surma korral. (2) Eralastehoiul on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lapse lastehoiust väljaarvamise alustele õigus arvata laps lastehoiust välja lastehoiuteenuse tasu pikaajalise võlgnevuse tõttu. § 41. Munitsipaallastehoiu pidamine (1) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab, et tema peetav lastehoid vastab kõigile käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides munitsipaallastehoiule sätestatud nõuetele. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus lõpetab Haridus- ja Teadusministeeriumi nõudel munitsipaallastehoiu tegevuse, kui: 1) haldusjärelevalve teostamisel on tuvastatud, et lastehoiu või kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus on vastuolus käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega ning ettenähtud tähtpäevaks ja korras ei ole täidetud järelevalveorgani ettekirjutust; 2) kohaliku omavalitsuse üksus ei ole ettenähtud tähtpäevaks ja korras täitnud riikliku järelevalveorgani ettekirjutust; 3) lastehoid ei ole ühe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud teavitust tegevust alustanud või kohaliku omavalitsuse üksus on rohkem kui üheks õppeaastaks lastehoiu tegevuse peatanud. § 42. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning vanemate teavitamine (1) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab Haridus- ja Teadusministeeriumi otsusest asutada munitsipaallastehoid hiljemalt kaks kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust ning otsusest selle tegevus peatada või lõpetada hiljemalt viis kuud enne tegevuse peatamist või lõpetamist. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab Haridus- ja Teadusministeeriumi munitsipaallastehoiu tegevuskoha muutmisest hiljemalt kaks kuud enne tegevuskoha muutmist. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab vanemaid munitsipaallastehoiu tegevuse lõpetamise või peatamise otsusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viis kuud enne tegevuse lõpetamist või peatamist. (4) Haridus- ja Teadusministeerium kannab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused hariduse infosüsteemi. § 43. Tegevusloa taotlemine (1) Tegevusluba annab eraõiguslikule juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale õiguse korraldata lastehoidu kindlas tegevuskohas. Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium. Tegevusloa taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt viis kuud enne eralastehoiu tegevuse algust. (2) Tegevusluba antakse, kui isik on täitnud järgmised nõuded: 1) isik tagab eralastehoiu kestlikkuse, sealhulgas piisava rahastuse; 2) lastehoius töötab käesoleva seaduse §-s 34 nõutav arv kvalifikatsiooninõuetele vastavaid töötajaid, et tagada kavandatava arvu ja kavandatavas vanuses laste hoidmine ja nende arengu toetamine; 3) isik tagab kõikide käesolevas seaduses lastehoiu pidajale ja lastehoiule kehtestatud nõuete täitmise; 4) lastehoiul on käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud nõuetele vastav õppekava; 5) lastehoiul on tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ja piisav sisustus, mis vastavad käesoleva seaduse § 4 alusel kehtestatud nõuetele; 6) käesoleva lõike punktis 5 nimetatud ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus võimaldavad hoida kavandatud arvu lapsi. (3) Tegevusloa saamiseks esitatakse lisaks taotlusele ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule: 1) andmed, et eralastehoiu pidajal on võimekus tagada lastehoiu kestlikkus, sealhulgas piisav rahastus; 2) lastehoiu pidaja kinnitus selle kohta, et ta tagab lastehoius piisavalt õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajaid kavandatava arvu ja kavandatavas vanuses laste hoidmiseks ja nende arengu toetamiseks ning et ta tagab kõikide käesolevas seaduses lastehoiu pidajale ja lastehoiule sätestatud nõuete täitmise; 3) pädevate asutuste hinnang, et tegevuskohaks kavandatavad ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus vastavad käesoleva seaduse § 4 alusel kehtestatud nõuetele ning võimaldavad hoida kavandatud arvu lapsi; 4) kui lastehoiu tegevus on eluruumides, siis eluruumi kasutava täisealise isiku tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta; 5) lastehoiu õppekava; 6) andmed riigilõivu tasumise kohta. (4) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule täiendavaid dokumente, andmeid või teavet, mis tõendavad lõikes 2 sätestatud asjaolusid. § 44. Tegevusloa andmine ja muutmine (1) Haridus- ja Teadusministeerium otsustab tegevusloa andmise või muutmise kahe kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Tegevusloa muutmise alus on tegevuskoha muutmine. (2) Haridus- ja Teadusministeerium keeldub tegevusloa andmisest või selle muutmisest, kui tegevusloa saamise või muutmise taotlus või taotlusele lisatud dokumendid ei ole kooskõlas käesolevas seaduses või teistes õigusaktides sätestatud nõuetega või lastehoiu pidaja ei ole tõendanud käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmist. Kui taotleja ei ole tõendanud nimetatud nõuete täitmist kõigis tegevuskohtades, on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus anda tegevusluba või seda muuta vaid nendes tegevuskohtades tegutsemiseks, kus nende nõuete täitmine on tõendatud. (3) Kui eralastehoiu pidaja muudab pärast tegevusloa saamist tegevuskohta, esitab ta Haridus- ja Teadusministeeriumile tegevuskoha muutmise taotluse hiljemalt kaks kuud enne muudatuse tegemist. Lastehoiu pidaja esitab selleks tegevusloa muutmise taotluse ning käesoleva seaduse § 43 lõike 3 punktides 2, 3 ja 4 nimetatud dokumendid, andmed või teabe. (4) Haridus- ja Teadusministeerium teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused teatavaks taotluses märgitud e-posti aadressi kaudu. Lastehoiu andmed kantakse hariduse infosüsteemi. § 45. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine (1) Haridus- ja Teadusministeerium võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel tegevusloa kehtetuks tunnistamisele selle kehtetuks tunnistada, kui: 1) riikliku järelevalve teostamisel tuvastatakse, et eralastehoiu või eralastehoiu pidaja tegevus on vastuolus käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega; 2) lastehoiu pidaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks ja korras täitnud riikliku järelevalveorgani ettekirjutust; 3) kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv ei vasta käesoleva seaduse §-s 34 sätestatule; 4) riiklik järelevalveorgan teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku tegevusluba kehtetuks tunnistada; 5) lastehoid ei ole ühe aasta jooksul pärast tegevusloa saamist tegevust alustanud või on rohkem kui üheks õppeaastaks tegevuse peatanud. (2) Eralastehoiu pidaja teavitab Haridus- ja Teadusministeeriumi, vanemaid ning lapse elukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust lastehoiu tegevuse lõpetamise otsusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viis kuud enne tegevuse lõpetamist. Kui lastehoid ei ole ühe aasta jooksul pärast tegevusloa saamist tegevust alustanud, teavitab lastehoiu pidaja sellest Haridus- ja Teadusministeeriumi ning oma tegevuskoha kohaliku omavalitsuse üksust viie tööpäeva jooksul pärast aasta möödumist tegevusloa andmisest. (3) Haridus- ja Teadusministeerium teeb tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse teatavaks hariduse infosüsteemi märgitud e-posti aadressi kaudu. 5. peatükk Lastehoiu ja lasteaia rahastamine § 46. Munitsipaallastehoiu ja -lasteaia rahastamine (1) Munitsipaallastehoidu ja -lasteaeda rahastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest. (2) Kooskõlas riigieelarve seadusega antakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 ja § 37 lõikes 1 nimetatud õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õppevara soetamiseks. (3) Osalustasu munitsipaallastehoius ja -lasteaias ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Lapse toidukulu katab vanem. (4) Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab munitsipaallastehoiu ja -lasteaia osalustasu ja toidukulu päevamaksumuse, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt laste arvust perekonnas, sotsiaalmajanduslikust taustast või muudest asjaoludest. Toidukulu on toidu valmistamise, sealhulgas toiduainete kulu. (5) Munitsipaallastehoiu- ja -lasteaiakoha tagamisel teise kohaliku omavalitsuse üksuse munitsipaallasteaias või -lastehoius käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud korras lepivad kohaliku omavalitsuse üksused kokku koha maksumusega seotud kulu tasumise korra. § 47. Eralastehoiu ja -lasteaia rahastamine (1) Eralastehoiu pidaja tagab eralastehoiu rahastamise. Eralastehoiul on oma eelarve, mille kinnitab eralastehoiu pidaja. Eralasteaia pidaja tagab eralasteaia rahastamise. Eralasteaial on oma eelarve, mille kinnitab eralasteaia pidaja. (2) Munitsipaallastehoiukoha tagamisel eralastehoius ja munitsipaallasteaiakoha tagamisel eralasteaias käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud korras kohaldatakse eralastehoiu ja -lasteaia rahastamisele §-s 46 sätestatut arvestusega, et osalustasu ei või olla suurem kui munitsipaallastehoius ja -lasteaias. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab eralastehoiu ja -lasteaia toetamise tingimused ja korra, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. 6. peatükk Järelevalve § 48. Teenistuslik, riiklik ja haldusjärelevalve (1) Teenistuslikku järelevalvet munitsipaallastehoiu ja -lasteaia tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostab kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Haldusjärelevalvet munitsipaallastehoiu, -lasteaia ja tema pidaja tegevuse õiguspärasuse üle ning riiklikku järelevalvet eralastehoiu, -lasteaia ja tema pidaja tegevuse õiguspärasuse üle, et tagada lapse arengu toetamine, alushariduse kättesaadavus ja sellele võrdsetel alustel juurdepääs, õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine ja kvaliteet, teostab Haridus- ja Teadusministeerium. (3) Kui riikliku või haldusjärelevalve käigus on tuvastatud direktori, õppejuhi, õpetaja, tugispetsialisti, abiõpetaja või lapsehoidja mittevastavus kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele, on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud järelevalveasutusel õigus teha ettekirjutus: [RT I, 01.07.2025, 1 - jõust. 01.09.2025] 1) ametikoha täitmiseks isikuga, kes vastab kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele; 2) töölepingu lõpetamiseks isikuga, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele. (4) Riiklikku ja haldus …