Narva-Jõesuu linna põhimäärus

Väljaandja: Narva-Jõesuu Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 06.02.2021 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 03.02.2021, 13 Narva-Jõesuu linna põhimäärus Vastu võetud 27.01.2021 nr 102 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Tegevuse õiguslikud alused (1) Narva-Jõesuu linn (edaspidi linn), kui kohalik omavalitsusüksus juhindub ülesannete täitmisel Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest. (2) Linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Narva-Jõesuu Linnavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, Narva-Jõesuu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad. § 2. Linna omavalitsusorganid (1) Linna esinduskogu on volikogu, mille valivad hääleõiguslikud elanikud. (2) Linnavalitsus on volikogu poolt moodustav täitevorgan. § 3. Linna haldusjaotus () Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil asuvad üks linn, kaks alevikku ja kakskümmend küla. 2. peatükk LINNA SÜMBOLID JA NENDE KASUTAMINE § 4. Linna lipp ja vapp (1) Linna lipp poolitub püstisuunas siniseks ja kollaseks väljaks. Sinisel vardapoolsel väljal kollane päike, kollase välja keskel sinine rõhtlaid (1/3 lipu laiusest), (kujutis lisatud põhimäärusele lisas 1). (2) Linna lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ning normaalsuurus 1050:1650 mm. (3) Linnavalitsuse hallatava asutuse lipp ei tohi olla äravahetamiseni sarnane linna lipuga. (4) Kasutamiskõlbmatuks muutunud linna lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. (5) Linna vapi rukkilille sinise kilbi keskel asub hõbedane rõngassõlg. Kujutis on must valge foonil (kujutis lisatud põhimäärusele lisas 2). § 5. Linna lipu kasutamise kord (1) Linna lipp heisatakse: 1) alaliselt volikogu ja linnavalitsuse hoonel; 2) ajutiselt linna pidupäevadel ja muudel tähtpäevadel. (2) Linna lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (3) Kui linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, linna lipp vasakul. Kui linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga ning maakondade, linnade ja valdade lippudega, siis lippude poolt vaadates asetseb paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi, seejärel linnade ja valdade lipud linnade ja valdade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi ja seejärel linna lipp vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, iga lipp heisatud eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele. (4) Linna lippu kasutatakse laualipuna volikogu ja linnavalitsuse istungitel. § 6. Linna vapi kasutamise kord () Linna vappi kasutatakse värvilisena või must-valgena: 1) volikogu, linnavalitsuse, linnavalitsuse hallatava asutuse plankidel ja pitsatitel; 2) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel; 3) linna aumärkidel, medalitel ja linna muul sümboolikal; 4) linna asutuste hoonete siltidel, linna piiritähistel; 5) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks Narva-Jõesuu linna poolt vastava ürituse või projekti toetamist; 6) muudel juhtudel linnavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel. 3. peatükk VOLIKOGU § 7. Volikogu ja volikogu liige (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (5) Volikogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu poolt kehtestatud korras. Lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (6) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. § 8. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega. (2) Volikogu pädevuses on ka küsimused, mis on seadustega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud linnavalitsusele. (3) Volikogu asjaajamist korraldab linnavalitsusekantselei. § 9. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu esimehe valimist korraldab volikogu esimesel istungil pärast valimistulemuste väljakuulutamist linna valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel volikogu liikmetest valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. (5) Volikogu liikmetele väljastatakse allkirja vastu volikogu pitsatijäljendiga varustatud hääletussedel. Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, siis on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimisi korraldavalt komisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge. (6) Valimistulemused kinnitatakse linna valimiskomisjoni otsusega, kui valimised korraldab linna valimiskomisjon. Kui volikogu esimehe valimised viib läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon, koostab häältelugemiskomisjon hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.Protokolli alusel koostatakse volikogu otsuse eelnõu ja seejärel toimub valimistulemuste avalik hääletamine. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (8) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse järgmisel volikogu istungil uus volikogu esimehe valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (9) Kui volikogu esimehe volitused volikogu liikmena peatuvad või enne tähtaega lõpevad või astub volikogu esimees ametikohalt tagasi või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad volikogu esimehe valimised järgmisel volikogu istungil. Istungit juhatab volikogu aseesimees. (10) Kui lõikes 9 nimetatud juhul ei saa volikogu aseesimees/aseesimehed istungit juhatada põhjustel, et ta/nad astuvad samaaegselt volikogu esimehega tagasi või nende volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu neile umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim. § 10. Volikogu aseesimehe (-meeste) valimine (1) Volikogul võib olla kuni kaks aseesimeest. Volikogu aseesimeeste arvu otsustab volikogu. Volikogu aseesimees (-mehed) valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Volikogu aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu aseesimehe valimist juhatab volikogu esimees ja viib läbi volikogu liikmetest avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli alusel koostatakse volikogu otsuse eelnõu ja seejärel toimub valimistulemuste avalik hääletamine. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat koosseisu häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (8) Kui üles seatakse üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil. § 11. Volikogu esimehe ja aseesimehe pädevus ning ülesanded (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab linna ja volikogu talle õigusaktidega antud pädevuse piires; 3) kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist; 4) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust ning korraldab ja kontrollib selgitustaotlustele, märgukirjadele, arupärimistele ja avaldustele vastamist; 6) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 7) otsustab volikogu liikme teenistuslähetusse saatmise; 8) täidab muid talle seadusega, käesoleva põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimeest asendavad tema äraolekul volikogu aseesimehed. Volikogu esimeest asendava aseesimehe määrab volikogu esimees oma käskkirjaga. (3) Kui ka volikogu aseesimeestel ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest kohal olevatest vanim volikogu liige. (4) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “volikogu esimehe ülesannetes”. (5) Volikogu esimehe või volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Volikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega tema suhtes rakendada selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud. 4. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD § 12. Volikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on nõuandev kogu volikogu esimehe juures. (2) Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, volikogu aseesimehed ja fraktsioonide esimehed ning revisjonikomisjoni esimees. (3) Eestseisuse töö vorm on koosolek (sh elektrooniline). Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. (4) Eestseisuse otsustused võetakse vastu poolthäälte enamusega. (5) Eestseisuse koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll vormistatakse ning avalikustatakse komisjonide protokollidega samas korras. § 13. Eestseisuse pädevus () Eestseisus: 1) vaatab läbi volikogu istungi päevakorra kavandi ja hindab istungile arutamiseks esitatud eelnõude vastavust põhimääruse paragrahvile 24; 2) vaatab läbi ettepanekud volikogu töökorralduse kohta; 3) arutab muid tõstatatud küsimusi. § 14. Volikogu fraktsioon (1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. (2) Sama erakonna või sama valimisliidu nimekirjast volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. (3) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. (4) Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel lõikes 3 sätestatud korras. (5) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. (6) Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme. § 15. Volikogu töökeel (1) Volikogu töökeel on eesti keel. (2) Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab keeleseadus. § 16. Volikogu istung (1) Volikogu töö vorm on istung. Istung on üldjuhul avalik. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus kuu viimasel kolmapäeval. Kui istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi toimumise aja. Juulikuus üldjuhul volikogu istungit ei toimu. (3) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja audiosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule. (4) Volikogu istungist toimub otseülekanne ning istung salvestatakse. Volikogu istungi salvestamise ja salvestuse avalikustamise ning otseülekande korraldab linnavalitsus. Salvestust säilitatakse 5 aastat. Salvestatud ettekanded ja sõnavõtud avalikustatakse linnakantselei poolt linna veebilehel või muul viisil. (5) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks. Istungile hilinemine või enne istungi lõppu lahkumine kajastatakse istungi protokollis. § 17. Volikogu istungi läbiviimine elektrooniliselt (1) Kiireloomulise otsuse vastuvõtmiseks või Eesti Vabariigis välja kuulutatud eriolukorrast tingituna võib volikogu esimees teha ettepaneku korraldada volikogu istung elektrooniliselt. (2) Elektroonilise istungi korraldamisel saadetakse volikogu liikmetele e-kirjaga volikogu istungi päevakord, volikogu istungi toimumise aeg ja volikogu istungi toimumise e-keskkonna aadress, õigusaktide eelnõud koos otsuste tegemiseks vajalike materjalide ning selgitustega. (3) Linnavalitsuse kantselei töötaja registreerib volikogu liikme elektroonilisel istungil osalemise tema e-istungi keskkonda sisse logimisel. (4) Elektroonilise istungi saab läbi viia ka selliselt, et osa volikogu liikmeid osaleb kaugosalusega istungil füüsiliselt ja teine osa liikmeid osaleb istungil elektrooniliste vahendite abil. (5) Kui volikogu liige logib ennast välja istungi ajal, siis loetakse, et volikogu liige ei osale selle eelnõu menetlemisel ja hääletamisel. (6) Ettepanekuid ja avaldusi volikogu eelnõude osas esitavad volikogu liikmed linnavalitsusele e-kirjaga. Linnavalitsuse kantselei registreerib esitatud avaldused ja ettepanekud ning edastab need volikogu esimehele. Kirjalikke ettepanekuid ja avaldusi volikogu e-istungil esitada ei saa. (7) Eelnõu hääletamisel küsib volikogu esimees iga volikogu liikme arvamust eelnõu osas nimetades volikogu liikme ees –ja perekonnanime, mille järgselt annab volikogu liige oma seisukoha eelnõule, kas poolt, vastu, erapooletu või ei hääleta. Hääletustulemused registreerib linnavalitsuse kantselei töötaja. (8) Volikogu esimees teavitab eelnõu hääletamise tulemusest volikogu liikmeid ning kinnitab hääletamise tulemuse. (9) Volikogu istungi lõpetab volikogu esimees. (10) Kui elektroonilise istungi toimumise ajal internetiühendus katkeb, siis jätkub istung tehniliste probleemide lahenemisel. Kui ühendus ei taastu tunni aja jooksul peale katkestust, siis volikogu esimees loeb istungi katkenuks ja määrab istungi jätkumise aja. § 18. Istungi kokkukutsumine ja päevakord (1) Volikogu istungi toimumise kohta saadetakse volikogu liikmetele kirjalik kutse koos päevakorra kavandiga e-posti teel. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus. (2) Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud volikogu istungile eelneva nädala viimasel tööpäeval, kui volikogu istung toimub kuu viimasel kolmapäeval, kuid mitte hiljem kui neli päeva enne volikogu istungi toimumise päeva. Samaks ajaks peab olema linna veebilehel välja pandud volikogu istungi päevakorra kavand. (3) Volikogu istungi õigusaktide eelnõud ning muud vajalikud materjalid on avalikkusele linnakantseleis kättesaadavad vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (4) Volikogu liige teavitab volikogu istungilt puudumisest linnavolikogu esimeest. (5) Volikogu istungi päevakorra kavandi koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees. § 19. Volikogu istungi läbiviimine (1) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra kavandi arutamine ja päevakorra kinnitamine. (2) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kavandi kohta (nt võtta küsimus päevakorrast maha või lisada informatsioon) võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed; 2) linnapea; 3) linnavalitsus; 4) komisjonid ja fraktsioonid. (3) Enne volikogu istungi päevakorra kinnitamist antakse sõna arupärimise või õigusakti eelnõu üleandmiseks maksimaalselt 1 minuti jooksul ühe eelnõu või arupärimise kohta. (4) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada pärast ettekande ja kaasettekande ärakuulamist ning enne sõnavõtte. Volikogu võib ühehäälselt otsustada istungi läbiviimisel tekkivaid põhimääruses reguleerimata küsimusi. (5) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) päevakorrapunkti tutvustamiseks antakse ettekandjale kuni 15 ja kaasettekandjale kuni 10 minutit; 2) sõnavõtuks antakse arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minutit; 3) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmel lisaks kahele küsimusele; 4) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 5) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 6) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega; 7) sõnavõtu ja küsimuse esitamise soovist teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega, sõna antakse taotlemise järjekorras; 8) muudatusettepanek volikogu õigusakti eelnõu ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult, kui eelnõu võetakse vastu ühe lugemisega; 9) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras; 10) võib volikogu töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsustusi; 11) enne hääletamist on fraktsioonidel õigus taotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlust kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata. 12) enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta, hääletamise ajal sõna ei anta. (6) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest. (7) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu arupärimise esitaja soovil kuni 3-minutilisest sõnavõtust, milles põhjendatakse arupärimise esitamise motiive, vastaja ettekandest ja küsimustele vastamisest. Istungi juhatajal on õigus anda arupärimise esitajale kuni 1 minut lisaaega. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. Kui arupärimise esitajat istungil ei ole, piirdutakse kirjaliku vastusega. (8) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. (9) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel, linnasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel istungi juhataja loal. (10) Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga. § 20. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. (2) Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega (poolt hääletab rohkem istungil osalevaid volikogu liikmeid kui vastu). (5) Volikogu õigusakt võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet. (6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (7) Häälte lugemist volikogus korraldab linnavalitsuse kantselei töötaja. § 21. Hääletamine isikuvalimistel (1) Käesolevas paragrahvis sätestatud regulatsioon ei kehti volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel. (2) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on: 1) volikogu liikmetel; 2) volikogu fraktsioonidel. (3) Ülesseatud kandidaadid annavad suulise nõusoleku kandideerida. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. (4) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5-minutilist vaheaega. Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaadid ülesseadmise järjekorras, kandidaadi nime järele märgitakse lahtrid „poolt“ ja „vastu“. (5) Volikogu liikme soovil antakse kandidaadile enda tutvustamiseks kuni 5 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide ülesseadmise järjekorras. (6) Hääletusprotseduuri viib läbi volikogu liikmetest avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega moodustatud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga hääletussedeli. (7) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse. Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga „poolt“ lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletussedelil on sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgistab volikogu liige hääletussedelil kandidaadi järele lahtri „poolt“ või „vastu“. Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti. (8) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus, tagastades rikutud sedeli, saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirjas. (9) Häälte lugemine toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist ja on avalik. Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on: 1) märgistatud rohkem „poolt“ lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli või 2) kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter „poolt“ kui „vastu“ või 3) hääletussedel on jäetud täitmata või rikutud. (10) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel ja kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel. Hääletussedelid säilitatakse linnakantseleis volikogu lisamaterjalide kaustas. (11) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega ja selle kohta koostatakse volikogu otsus. (12) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel. (13) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. § 22. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungid protokollitakse. (2) Protokolli kantakse: 1) istungi järjekorranumber (numeratsioon volikogu koosseisu algusest); 2) istungi alguse ja lõpu aeg ning istungi toimumise koht; 3) istungist osavõtvate volikogu liikmete, linnavalitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed; 4) istungi juhataja ja protokollija nimed; 5) istungi päevakord; 6) päevakorras arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud, hääletamistulemused, vastuvõetud otsused ning eelnevalt esitatud kirjalikud eriarvamused; (3) Volikogu protokollile kirjutab alla istungit juhatanud isik, kes allkirjastab kõik protokolli leheküljed. (4) Protokollile lisatakse linnavolikogu määruste ja otsuste originaaleksemplarid ja muud volikogu istungi käigus esitatud kirjalikud ettekanded, avaldused ja eriarvamused. (5) Volikogu protokoll vormistatakse hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast istungit ja on koos lisamaterjalidega paberkandjal kättesaadav linnakantseleis ja elektrooniliselt linna dokumendiregistris. § 23. Volikogu õigusaktide algatamise õigus (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu fraktsioonil; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu liikmel; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest linnaelanikest seaduses sätestatud korras; 7) linnasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Volikogu võib oma otsusega teha linnavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. § 24. Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded (1) Õigusakti eelnõu esitatakse linnakantseleisse. Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid linna õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad; 5) linnavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud linnapea või linnavalitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 6) eelnõu esitaja allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele õigusakt saata. (2) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos linnavalitsuse arvamusega. (3) Eelnõu peab olema keeleliselt korrektne, kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga ning olema üheselt arusaadav. Linnaelanike algatatud eelnõus keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab linnakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra kavandisse võtmist. (4) Kõik eelnõud (välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavad õigusaktid), mis pole algatatud linnavalitsuse poolt, saadetakse enne nende menetlemist volikogu komisjonides linnavalitsusele seisukoha andmiseks. Linnavalitsus annab eelnõule kirjaliku seisukoha hiljemalt kümne tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates. Linnakantselei edastab volikogu esimehele saadud eelnõu ja linnavalitsuse seisukoha, seejärel suunab volikogu esimees eelnõu volikogu komisjonile menetlemiseks. (5) Eelnõu menetlemiseks volikogus määrab volikogu esimees volikogu komisjonide hulgast vastava komisjoni, lähtuvalt eelnõu sisust. Eelnõu saadetakse komisjoni esimehele elektrooniliselt. Komisjonile saadetud eelnõus näidatakse ära eelnõu esitaja ja ettekandja, kelle komisjon kutsub komisjoni koosolekule. (6) Komisjon menetleb volikogu eelnõusid ja esitab menetlemise järgselt volikogu esimehele komisjoni protokolli koos ettepanekute ja otsustega volikogu esimehe poolt määratud ajaks. (7) Volikogu esimees võib vajadusel õigusakti eelnõu määrata arutamiseks kõikidesse komisjonidesse. (8) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, peab esitaja andma arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (9) Ühel lugemisel arutatava õigusakti eelnõu kohta võib volikogu istungil teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija samal ajal üle istungi juhatajale. (10) Mitmel lugemisel arutatava eelnõu kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid volikogu istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse linnakantseleile, kes edastab need eelnõu algatajale ja volikogu liikmetele. (11) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist. (12) Eelnõu algataja nimetab ettekandja volikogu istungile. Komisjoni seisukoha eelnõu kohta esitab volikogu istungil kaasettekandjana komisjoni esimees või tema asendaja. (13) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik lõpuni menetlemata eelnõud. § 25. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekst-terviktekstidena või algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. (2) Volikogu õigusaktid on kättesaadavad linnakantseleis ning Narva-Jõesuu linna veebilehel dokumendiregistri kaudu. (3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. (4) Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved, eelarve täitmise aruanne ja majandusaasta aruanne avalikustatakse Narva-Jõesuu linna veebilehel. (5) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks. § 26. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (2) Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab volikogu. § 27. Volikogu liikme õigus saada teavet (1) Volikogu liige võib esitada kirjalikke küsimusi volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. (2) Küsimus (-ed) esitatakse kirjalikult linnakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Küsimus peab sisaldama põhjendust ja sellele vastamise viisi. (3) Volikogu istungil esitatud küsimusele tuleb vastata järgmisel volikogu istungil. Kirjalikult linnakantseleisse esitatud küsimusele või ainult kirjaliku vastuse nõudmise korral tuleb vastata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul pärast küsimuse kättesaamist adressaadi poolt. 5. peatükk VOLIKOGU KOMISJONID § 28. Volikogu komisjonide moodustamine (1) Volikogu moodustab volikogu tegevuse kavandamiseks, töö ettevalmistamiseks või kindlate valdkondadega süvendatult tegelemiseks ning muude volikogu poolt antud ülesannete täitmiseks alatisi ja ajutisi komisjone, mis juhinduvad oma tegevuses õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. (2) Alatised komisjonid moodustatakse omavalitsuse tegevusvaldkondade kaupa volikogu tegevuse korraldamiseks antud valdkonnas, volikogule ja linnavalitsusele arvamuse esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja menetluses olevatele õigusaktidele hinnangu andmiseks. Volikogu peab alatise komisjonina moodustama revisjonikomisjoni. (3) Ühekordsete kindlapiiriliste probleemide lahendamiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone. Ajutine komisjon töötab alatise komisjoniga samade põhimõtete ja reeglite alusel. (4) Volikogu komisjon moodustatakse volikogu otsusega, milles märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk või ülesanded, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Ajutise komisjoni moodustamise otsuses määratakse lisaks selle komisjoni tegutsemise tähtaeg. § 29. Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine ning ülesanded (1) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu liikmel on üks hääl. (2) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. (3) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat komisjoni esimeheks või aseesimeheks valituks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku. (4) Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine toimub käesoleva põhimääruse 3. peatükis volikogu esimehe valimisele sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Valimisi korraldab volikogu moodustatud häältelugemiskomisjon. (5) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 3) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorrad; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul; 6) juhatab komisjoni koosolekut; 7) annab komisjoni tööst aru volikogule ja esindab komisjoni volikogu istungil; 8) koostab ja allkirjastab vastused komisjonile esitatud pöördumiste ja märgukirjade kohta, mis on olnud eelnevalt komisjonis arutlusel. (6) Komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks volikogu esimehe poolt määratule komisjoni menetlusse teisi volikogus arutusele tulevaid eelnõusid. (7) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees. Komisjoni koosolekut juhatab esimehe ja aseesimehe äraolekul koosolekul viibiv vanim komisjoni liige. (8) Kui komisjoni esimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, loetakse komisjoni aseesimehe volitused lõppenuks ja valitakse komisjoni uus esimees ja aseesimees. Komisjoni aseesimees jätkab oma ülesannete täitmist kuni komisjoni uue esimehe ja aseesimehe valimiseni. (9) Kui komisjoni aseesimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, loetakse komisjoni esimehe volitused lõppenuks ja valitakse komisjoni uus esimees ja aseesimees. Komisjoni esimees jätkab oma ülesannete täitmist kuni komisjoni uue esimehe ja aseesimehe valimiseni. § 30. Volikogu komisjoni koosseis (1) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. (2) Komisjoni koosseisu võivad kuuluda ka isikud, kes ei ole volikogu liikmed. (3) Volikogu komisjoni koosseisude kujundamisel arvestatakse õigusaktides toodud nõudeid. (4) Volikogu komisjoni koosseis (v.a komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel, arvestades liikmete määramisel erakondade ja valimisliitude eelnevalt esitatud ettepanekuid, volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. § 31. Volikogu komisjoni ja komisjoni liikme volituste kestus (1) Komisjoni volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest. Komisjoni koosseisu muutmine toimub komisjoni esimehe esildusel. Muudatus vormistatakse volikogu otsusega. (2) Volikogu alatiste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada. (3) Volikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtajani, kuid mitte kauem kui komisjoni moodustanud volikogu koosseisu volitused. Volikogu võib oma otsusega lõpetada ajutise komisjoni volitused ennetähtaegselt. (4) Komisjoni liige võib igal ajal tagasi astuda, esitades avalduse komisjoni esimehele. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks ja tema volitused lõpevad avalduses märgitud kuupäeval, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. (5) Komisjoni esimehe esildusel võidakse komisjoni liige arvata komisjoni koosseisust välja, kui ta ei ole ilma mõjuva põhjuseta osalenud kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. (6) Volikogu komisjoni esimehe ja komisjoni aseesimehe volitused lõpevad automaatselt samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumise või lõppemisega. (7) Kui komisjoni esimehe või aseesimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, siis jätkab komisjon oma ülesannete täitmist kuni komisjoni uue esimehe valimiseni, Uus komisjoni esimees teeb oma esildisega ettepaneku uue komisjoni koosseisu kinnitamiseks. § 32. Komisjoni pädevus (1) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek, mis üldjuhul on kinnine. (2) Volikogu komisjon: 1) selgitab välja oma töövaldkonnas linna poolt lahendamist vajavad linnaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) vaatab läbi ja annab seisukoha oma valdkonna volikogu õigusaktide eelnõudele ja dokumentidele, mis on talle suunatud menetlemiseks volikogu esimehe poolt; 3) vaatab läbi linnavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid ja isikute avaldused; 4) täidab muid ülesandeid, mis on komisjoni pädevusse antud teiste õigusaktidega. (3) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid oma töövaldkonnas volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) koostada komisjoni tööplaan; 5) saada linnavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 6) kaasata oma töösse asjatundjaid, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. (4) Komisjoni otsused on volikogu ja linnavalitsuse poolt esitatud õigusaktide eelnõude vastuvõtmisel soovitusliku/nõuandva iseloomuga. (5) Komisjoni õigused ja kohustused võivad lisaks käesolevas põhimääruses sätestatule olla reguleeritud ka muude õigusaktidega. (6) Komisjoni poolt rahaliste kohustuste võtmine toimub eelarves ettenähtud vahendite piires ja kooskõlastatult volikogu esimehega. § 33. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja komisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast kahes voorus salajasel hääletamisel. Esimeses voorus valitakse revisjonikomisjoni esimees ja aseesimees, teises voorus revisjonikomisjoni liikmed. Mõlemas voorus on volikogu liikmel üks hääl. Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Komisjoni liikmeteks saavad kõige rohkem hääli saanud kandidaadid. Võrdse häältearvu korral heidetakse liisku. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele; 2) tulude tähtaegset laekumist ja kulude vastavust linna eelarvele; 3) linnavalitsuse ja ametiasutuse hallatava asutuse ja linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning linnaavara kasutamise sihipärasust; 4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel valitsuse ja hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (5) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid linna põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Revisjonikomisjoni tööplaani (sh kontrolliülesanded, sageduse ja tähtajad) kinnitab volikogu oma protokollilise otsusega. (6) Revisjonikomisjoni esimees korraldab komisjoni tööd vastavalt seaduses ning linna põhimääruses sätestatud korras. Revisjonikomisjonil on õigus kaasata kontrollitoimingute tegemisse komisjoniväliseid isikuid. (7) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (8) Revisjonikomisjon esitab koos linna majandusaasta aruandega aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse linna veebilehel. 6. peatükk LINNAVALITSUS § 34. Linnapea valimine (1) Linnapea valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega kuni neljaks aastaks. (2) Linnapea valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (3) Linnapea kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (4) Nimekirja sulgemise järel moodustatakse volikogu liikmetest avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Valimistulemused kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Linnapea valimise kohta koostatakse volikogu otsus. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil. (10) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil. § 35. Linnapea asendamine (1) Linnapea äraolekul asendab teda linnapea käskkirjaga määratud aselinnapea. Aselinnapeade äraolekul linnapea käskkirjaga määratud isik. (2) Linnapead asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele linnavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “linnapea ülesannetes”. § 36. Linnavalitsus ja selle koosseis (1) Linnavalitsuse juht on linnapea, kes esindab valitsust. (2) Linnavalitsuse koosseisu kuuluvad linnapea ja linnavalitsuse liikmed. Linnavalitsuse liikmete arvu ja koosseisu kinnitab volikogu linnapea ettepanekul. § 37. Linnavalitsuse liikmete kinnitamine (1) Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist esitab linnapea volikogule kirjalikult linnavalitsuse liikmete nimekirja ametisse kinnitamiseks. (2) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast enne hääletamist, volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus. (3) Linnavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (4) Linnavalitsuse liikmed kinnitatakse ametisse linnapea volituste ajaks. (5) Kui linnavalitsuse liige vabastatakse linnavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse ametisse uus linnavalitsuse liige linnapea esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras. § 38. Linnavalitsuse pädevus () Linnavalitsus: 1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seaduse, volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 3) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest; 4) kehtestab linnavalitsuse hallatava asutuse teenuste hinnad. § 39. Linnavalitsuse istung (1) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti ning toimuvad üldjuhul kord nädalas. Valitsus võib kuulutada kogu istungi või mõne päevakorra küsimuse arutamise avalikuks, kui selle poolt on enamus kohalviibivatest valitsuse liikmetest. Vajadusel võib istungi läbi viia elektrooniliselt (e-posti teel). Elektroonilise istungi toimumise otsustab linnapea (2) Juhul kui määratud päeval pole võimalik istungit korraldada, informeeritakse linnasekretäri vähemalt1(üks) tööpäev enne istungit takistavatest asjaoludest, kes lepib linnapeaga või teda asendava linnavalitsuse liikmega (edaspidi koondnimetusega linnapea) kokku uue istungi toimumise aja. (3) Linnavalitsuse istungile esitatakse küsimused, mis kuuluvad linnavalitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset otsustamist, linnavalitsuse korralduse või määruse vastuvõtmist ning volikogu määruste ja otsuste eelnõud enne nende esitamist volikogule. (4) Juhul, kui tekib vajadus lülitada päevakorda täiendav küsimus, siis selle otsustavad linnavalitsuse liikmed enne päevakorra kinnitamist. Sel juhul esitatakse küsimuse eelnõu linnasekretärile vähemalt 1 tund enne istungi algust. § 40. Päevakorra projekti koostamine (1) Linnavalitsuse istungi päevakorra projekt koostatakse linnasekretärile edastatud nõuetekohaselt vormistatud ja kooskõlastatud arutlust vajavate eelnõude ja muude materjalide põhjal. Päevakorra projekti koostamist korraldab linnasekretär. (2) Nõuetekohaselt vormistatud materjalid peavad olema esitatud linnasekretärile mitte hiljem kui 3 (kolm) tööpäeva enne istungi läbiviimist. (3) Linnasekretäril on õigus keelduda küsimuse päevakorda võtmisest, kui: 1) küsimus on puudulikult ette valmistatud; 2) puudub nõuetekohane eelnõu; 3) eelnõu on osaliselt või täielikult vastuolus kehtivate õigusnormidega; 4) küsimus ei kuulu linnavalitsuse kompetentsi. (4) Koostatud linnavalitsuse istungi päevakorra projekt ning arutusele tulevad eelnõud ja muud materjalid esitatakse linnavalitsuse liikmetele e-posti teelhiljemalt 2 (kaks) tööpäeva enne istungi läbiviimist. (5) Linnavalitsuse istungil osalevate isikute istungile kutsumise korraldab linnakantselei. § 41. Istungi läbiviimine (1) Istungit juhib linnapea. (2) Valitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, on kohustatud sellest informeerima linnasekretäri hiljemalt istungile eelneval päeval. (3) Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea või teda asendav isik. (4) Istungil osaleb sõnaõigusega linnasekretär. Konkreetse päevakorrapunkti arutelu juures võivad viibida kutsutud isikud. Neile sõna andmise otsustab linnapea. (5) Istung algab päevakorra kinnitamisega. (6) Päevakorra kinnitamisele järgneb küsimuste arutelu. Ettekandjaks on valitsuse liige või teenistuja, kes antud küsimuse istungile ette valmistas. (7) Ettekandja võib delegeerida küsimustele vastamise mõnele teisele istungil osalevale isikule. (8) Istungi juhataja: 1) teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu, jälgib tööks ja hääletamiseks vajaliku kvoorumi olemasolu; 2) jälgib istungi töö- ja päevakorrast kinnipidamist; 3) vastutab töökorra järgimise eest kogu istungi kestel; 4) annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras; 5) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 6) kuulutab välja valitsuse otsustuste vastuvõtmised, vaheajad ja istungi lõppemise. § 42. Hääletamise kord (1) Hääletamine istungil toimub avalikult. Valitsuse otsustused küsimustes, mis ei nõua määruse ja korralduse andmist, kantakse protokolli. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. (2) Kui ükski valitsuse liige ei väljenda eriarvamust otsustuse kohta ja ei nõua hääletamist, ei ole hääletamise läbiviimine kohustuslik ning otsustus loetakse ühehäälselt vastu võetuks. (3) Häälte võrdsel jagunemisel hääletamisel on otsustav linnapea hääl. Linnasekretär ja linnavalitsuse liikmed, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. (4) Määruse või korralduse eelnõusse tehtud täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi, kui need on heaks kiidetud eelnõu esitanud isiku poolt. (5) Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis reeglina hääletatakse ettepanekud läbi nende esitamise järjekorras. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga korduv hääletamisele. Võrdse häältearvu korral katkestatakse küsimuse arutelu ja jätkatakse järgmisel linnavalitsuse istungil. (6) Linnavalitsuse otsustused fikseerib istungi juhataja. (7) Linnavalitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt. Sellel juhul linnapea või linnavalitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem. (8) Hääletamisel saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad valitsuse liikmed. Päevakorras olevates küsimustes loetakse hääled täielikult järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled ja erapooletud. (9) Linnavalitsuse elektroonilise istungi toimumise korral korraldab linnavalitsuse liikmete seisukoha väljaselgitamise linnasekretär, kes saadab eelnõu(-d) linnavalitsuse kõikidele liikmetele. Linnavalitsuse liikmed esitavad määratud ajaks elektrooniliselt eelnõu(-de)le oma seisukoha. Kui linnavalitsuse liige ei teata linnasekretärile nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks. Pärast seisukohtade esitamist vormistatakse istungi protokoll. (10) Istungi lõpetab istungi juhataja peale kõigi päevakorrapunktide läbiarutamist. § 43. Valitsuse istungi protokoll (1) Kõik linnavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli vormistab linnasekretär ning sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad selles sisalduvate andmete õigsuse eest. (2) Protokolli kantakse: 1) istungi toimumise kuupäev ja koht; 2) istungi protokolli number; 3) istungi alguse ja lõpu aeg; 4) istungist osalevate valitsuse liikmete ja istungil viibinud isikute nimed; 5) istungi juhataja ja protokollija nimed; 6) istungi päevakord; 7) õigusaktide eelnõude ja avalduste, ettepanekute jne juurde esitatud seletuskirjad; 8) arutusel olnud küsimuste kohta vastuvõetud otsused; 9) vastuvõetud määruste ja korralduste numbrid; 10) hääletamise tulemused; 11) valitsuse liikmete ja linnasekretäri poolt kirjalikult esitatud eriarvamused. (3) Sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab linnapeale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti. (4) Istungi protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul istungi toimumise päevast arvates. Istungite protokollid on kõigile kättesaadavad linnakantselei ruumides. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks. § 44. Linnavalitsuse komisjon (1) Linnavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone. (2) Komisjoni koosseis, tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse linnavalitsuse korraldusega. Komisjoni koosoleku protokoll (kui see ei sisalda andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks) avalikustatakse linna veebilehel dokumendiregistri kaudu hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast koosolekut. § 45. Linnavalitsuse õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Linnavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekst-terviktekstidena või algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. (2) Linnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (3) Linnavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. (4) Linnavalitsuse õigusaktid on kättesaadavad linnakantseleis ning Narva-Jõesuu linna veebilehel dokumendiregistri kaudu. 7. peatükk LINNA ASUTUSED § 46. Linna ametiasutus (1) Linna ametiasutus on linnavalitsus koos struktuuriüksustega. Ametiasutust finantseeritakse linna eelarvest ja selle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Linnavalitsust juhib linnapea. (3) Linna ametiasutuse struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kinnitab volikogu. § 47. Linna hallatav asutus (1) Volikogu võib asutada linna hallatava asutuse, mille ülesandeks on Narva-Jõesuu linnale vajalike teenuste osutamine. (2) Hallatava asutuse asutamise, ümberkorraldamine ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. (3) Hallatava asutuse ümberkorraldamine seisneb kas asutuste ühinemises, jagunemises või ümberkujundamises. Asutuse ümberkorraldamist korraldab linnavalitsus. (4) Hallatava asutuse töötajate koosseisu ja töötasustamise alused kehtestab linnavalitsus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (5) Hallatava asutuse juhi töökoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Asutuse juhiga sõlmib töölepingu, määrab töötasu ja täidab tema suhtes muid tööandja õigusi ning kohustusi linnapea. (6) Hallatava asutuse juhi asendaja määrab vajadusel linnapea. (7) Linna ametiasutus ja linna hallatavad asutused registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 8. peatükk LINNA ESINDAMINE § 48. Linna esindusfunktsiooni täitmine (1) Oma pädevuse piires esindavad linna volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus ning linnapea või volitatud esindajad. (2) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise linnavalitsusele. (3) Volikogu esindab linna: 1) seadustega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikoguga; 3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. (4) Volikogu esimees esindab linna: 1) suhetes Eesti Vabariigi presidendiga; 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 4) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust. (5) Linnavalitsus esindab linna: 1) seadustega, volikogu määruste või otsustega linnavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Vabariigi Valitsusega; 3) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. (6) Linnapea esindab linna: 1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega; 2) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 3) muudes seadustes ja volikogu otsustega linnapea pädevusse antud küsimuste lahendamisel. (7) Avalikel üritustel esindavad linna volikogu esimees, linnapea, volikogu ja linnavalitsuse liikmed arvestades ürituse iseloomu ning teiste osalejate esindatust. (8) Linnavalitsuse hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik. § 49. Välissuhted (1) Volikogu otsustab linna osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides ja välisriigi kohaliku omavalitsuse Narva-Jõesuu linna sõprusomavalitsuseks tunnistamise. (2) Narva-Jõesuu linna esindamist rahvusvahelistes organisatsioonides korraldab linnavalitsus. (3) Narva-Jõesuu linna sõprusomavalitsusega lepingu sõlmib linnavalitsus. Linnavalitsus korraldab ka nimetatud lepingu täitmist. § 50. Linna esindamine kohtus ja lepingulistes suhetes (1) Linn osaleb kohtuasjades linna ametiasutuse või linna hallatava asutuse kaudu. (2) Linna esindab kohtus ja teistes vaidluste lahendamiseks ette nähtud institutsioonides linnasekretär või tema volitatud isik. Linnasekretär esindab linna erivolituseta, teised isikud volikirja alusel. (3) Linna osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust linnasekretär. (4) Linna esindamine lepingulistes suhetes toimub seadustes, linna põhimääruses ja linnavara eeskirjas ning teistes volikogu ja linnavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. 9. peatükk LINNA ARENGUKAVA, EELARVE JA MUNITSIPAALOMAND § 51. Linna arengukava ja eelarvestrateegia (1) Linna arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Arengukavas esitatakse vähemalt: 1) linna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused; 2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes; 3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni; 4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni. (3) Täiendava arengukava võib koostada: 1) linna mõne territooriumi osa kohta; 2) mõne tegevusvaldkonna arendamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendavad arengukavad peavad olema kooskõlas linna arengukavaga. Arengukava peab arvestama linna üldplaneeringut. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud täiendav arengukava sisaldab tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüsi, ei pea seda arengukavas esitama. (6) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa. § 52. Arengukava ja eelarvestrateegia koostamine, menetlemine, vastuvõtmine ning avalikustamine (1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostatakse volikogu kehtestatud korras. Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. (2) Linnavalitsus avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu linna veebilehel vähemalt kaheks nädalaks ja korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia koostamisse. (3) Volikogu kinnitab arengukava ja eelarvestrateegia määrusega hiljemalt 15. oktoobriks. Arengukava ja eelarvestrateegia peavad olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist. (4) Arengukava ja eelarvestrateegia ning volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse linna veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates. § 53. Linna eelarve (1) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks linna eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel. (2) Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla. (3) Eelarve koostatakse, menetletakse, avalikustatakse ja täidetakse vast …