← Eesti

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus

Lühidalt

See seadus reguleerib Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamist, keskendudes peamiselt enne nende seaduste jõustumist algatatud ja kehtestatud planeeringute menetlemisele ja kehtivusele.

Mida see reguleerib

Keda see puudutab

Peamised punktid

Seaduse tekst
Obsah (9)§ 27§ 113§ 42§ 60§ 11§ 61§ 65§ 69§ 115

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 13.06.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2026 Avaldamismärge: RT I, 03.06.2026, 65

ja planeerimisseaduse rakendamise seadus Vastu võetud 18.02.2015 RT I, 23.03.2015, 3 jõustumine 01.07.2015 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 11.06.2015 - RT I, 30.06.2015, 4 - 01.09.2015, osaliselt 01.07.2015 09.06.2016 - RT I, 15.06.2016, 2 - 16.06.2016 07.12.2016 - RT I, 15.12.2016, 1 - 01.01.2017 14.06.2017 - RT I, 04.07.2017, 1 - 01.01.2018 14.06.2017 - RT I, 04.07.2017, 2 - 01.01.2018 06.06.2018 - RT I, 29.06.2018, 1 - 01.07.2018 30.01.2019 - RT I, 22.02.2019, 1 - 01.10.2019 17.06.2020 - RT I, 30.06.2020, 9 - 01.07.2020 15.12.2021 - RT I, 03.01.2022, 1 - 13.01.2022 13.04.2022 - RT I, 27.04.2022, 1 - 07.05.2022 15.02.2023 - RT I, 07.03.2023, 21 - 17.03.2023 20.06.2023 - RT I, 30.06.2023, 1 - 01.07.2023 28.05.2024 - RT I, 11.06.2024, 1 - 21.06.2024 19.11.2024 - RT I, 04.12.2024, 1 - 01.01.2025, osaliselt 01.01.2026 11.12.2024 - RT I, 30.12.2024, 1 - 01.01.2025 18.06.2025 - RT I, 08.07.2025, 6 - 18.07.2025 05.11.2025 - RT I, 21.11.2025, 1 - 01.01.2026 21.04.2026 - RT I, 12.05.2026, 1 - 15.05.2026 20.05.2026 - RT I, 03.06.2026, 3 - 13.06.2026, osaliselt 01.01.2027 § 1. Enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringute menetlemine

(1)Enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.
(2)Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu koostamisel ei kohaldata seni kehtinud planeerimisseaduse § 7 lõiget 5. [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 02.04.2015]
(3)Kui mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga, loetakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 02.04.2015]
(4)Enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud detailplaneeringu menetlus viiakse lõpule hiljemalt 2018. aasta 1. juuliks.
(5)Planeeringu koostamise korraldaja võib enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud detailplaneeringu menetluse lõpetada, kui planeerimisseaduse kohaselt puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. §
  1. Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud planeeringu kehtivus () Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeering jääb kehtima pärast käesoleva seaduse jõustumist. §
  2. Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud üleriigilise planeeringu ülevaatamise kohustus [Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] §
  3. Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud üleriigilise planeeringu ja maakonnaplaneeringu ülevaatamise kohustus [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] () Rahandusministeerium vaatab kehtestatud üleriigilise planeeringu ja maakonnaplaneeringud üle
  4. aasta
  5. jaanuariks. Alates
  6. aasta
  7. jaanuarist vaadatakse üleriigiline planeering ja maakonnaplaneeringud üle planeerimisseaduses sätestatud ajal. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] §
  8. Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamise kohustus
(1)Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud üldplaneeringud üle hiljemalt
  1. aasta
  2. jaanuariks. [RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] (1^1) Haldusreformi raames ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringud vaatab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus üle hiljemalt
  3. aasta
  4. juuliks. [RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] (1^2) Planeerimisseaduse § 92 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu ülevaatamise kohustuse tähtaja kulgemine algab
  5. aasta
  6. juulil. [RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
(2)Lisaks planeerimisseaduses üldplaneeringu ülevaatamise kohta sätestatule esitatakse koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülevaatega Maa- ja Ruumiametile ülevaade ka üldplaneeringut muutvatest detailplaneeringutest. Kohaliku omavalitsuse üksus esitab ülevaates arvamuse, kas üldplaneeringut on detailplaneeringutega oluliselt muudetud ning kas üldplaneering on seetõttu terviklik ja elluviidav. [RT I, 04.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
(3)Maa- ja Ruumiamet võib pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvamuse saamist esitada kohaliku omavalitsuse üksusele ettepaneku uue üldplaneeringu koostamiseks, kui tema hinnangul on üldplaneeringut detailplaneeringutega oluliselt muudetud. [RT I, 04.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] § 6.

ja planeerimisseaduse kohaldamine vallasasjale () Planeerimisseadust ja ehitusseadustikku kohaldatakse asjakohasel juhul ka ehitisele kui vallasasjale. § 7. Ehitusmääruse kehtivus ja muutmine

(1)Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud ehitusmäärus jääb pärast käesoleva seaduse jõustumist kehtima osas, mis ei ole vastuolus planeerimisseaduse,

ja käesoleva seadusega.

(2)Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud ehitusmäärused üle ja viib need vajaduse korral hiljemalt kahe aasta jooksul vastavusse planeerimisseaduse,

ja käesolevas seaduses sätestatuga.

(3)Kui ehitusmääruses on enne käesoleva seaduse jõustumist ette nähtud supelranda teenindavate rajatiste iseloom ja paigutus, siis lähtutakse nende ehitamisel ehitusmäärusest.
(4)Kui ehitusmääruses on enne käesoleva seaduse jõustumist defineeritud hoonete suurima lubatud ehitusaluse pindala mõiste, siis lähtutakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud detailplaneeringute elluviimisel ehitusmääruses sätestatud terminist. § 8. Detailplaneeringu kohustusega alade ja juhtude määratlemine maakonnaplaneeringus
(1)Kui käesoleva seaduse jõustumisel sisalduvad kehtivas maakonnaplaneeringus detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud, siis jäävad need kehtima ka pärast käesoleva seaduse jõustumist.
(2)Kui käesoleva seaduse jõustumisel ei ole kehtestatud üldplaneeringut, siis võib vajaduse korral maakonnaplaneeringus määrata detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul kehtivad maakonnaplaneeringus määratletud detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud üldplaneeringu kehtestamiseni. § 9. Eelvaliku tegemise arvestamine kehtestatud maakonnaplaneeringus
(1)Kui maakonnaplaneering on koostatud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse alusel ja selles on määratud ehitise asukoht või tehtud ehitise asukoha eelvalik või asukohavalik enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse §-de 7, 29^2 ja 34 alusel, võib selle maakonnaplaneeringu alusel koostada planeerimisseaduses ettenähtud riigi eriplaneeringu, alustades detailsema lahenduse menetlusest. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]
(2)Maakonnaplaneeringus tehtud eelvaliku või maakonnaplaneeringu teema- või osaplaneeringu alusel on võimalik koostada detailsem lahendus ainult planeerimisseaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud ehitise kohta.
(3)Maakonnaplaneeringus kehtestatud asukohavaliku või maakonnaplaneeringu teema- või osaplaneeringu alusel on detailsema lahenduse koostamine lubatud kuni kümne aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist. (3^1) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul asukoha valikut sisaldava maakonnaplaneeringu keskkonnamõju hindamise strateegilise hindamise aruanne ei sisalda piisavalt lähteandmeid detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamiseks, tuleb detailse lahenduse keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]
(4)Kui maakonnaplaneeringu või selle osa- või teemaplaneeringu alusel kehtestatakse riigi eriplaneering, siis peatatakse riigi eriplaneeringu planeeringualaga hõlmatavas osas maakonnaplaneeringu kehtivus.
(5)Kui maakonnaplaneeringu või selle osa- või teemaplaneeringu alusel kehtestatakse riigi eriplaneering, tunnistatakse osa- või teemaplaneering riigi eriplaneeringus hõlmatud osas kehtetuks.
(6)Riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu alusel võib samuti koostada riigi eriplaneeringu, lähtudes käesolevas paragrahvis sätestatust. § 10. Eelvaliku tegemise arvestamine kehtestatud üldplaneeringus
(1)Kui üldplaneering on koostatud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse alusel ja selles on määratud ehitise asukoht või tehtud ehitise asukoha eelvalik või asukohavalik enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse §-de 8, 29^2 ja 34 alusel, võib ehitise asukoha valiku või üldplaneeringu teema- või osaplaneeringu põhjal koostada planeerimisseaduses ettenähtud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, alustades detailsema lahenduse menetlusest. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]
(2)Üldplaneeringus tehtud eelvaliku või üldplaneeringu teema- või osaplaneeringu alusel on võimalik koostada detailsem lahendus ainult planeerimisseaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud ehitiste kohta.
(3)Üldplaneeringus kehtestatud asukohavaliku või üldplaneeringu teema- või osaplaneeringu alusel on detailsema lahenduse koostamine lubatud kuni kümne aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist. (3^1) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul asukoha valikut sisaldava üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise strateegilise hindamise aruanne ei sisalda piisavalt lähteandmeid detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamiseks, tuleb keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022]
(4)Kui üldplaneeringu või selle osa- või teemaplaneeringu alusel kehtestatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering, siis tunnistatakse see üldplaneering või selle osa- või teemaplaneering kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga hõlmatud osas kehtetuks. § 11. Kehtivate maakonnaplaneeringute tervikuna kehtetuks tunnistamine
(1)Uue maakonnaplaneeringu koostamisel vaadatakse üle sama maa-ala kohta varem kehtestatud maakonnaplaneeringu teema- ja osaplaneeringud ning vajaduse korral olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ja riiklikult tähtsa ehitise planeeringud.
(2)Maakonnaplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel otsustatakse maakonnaplaneeringu teema- ja osaplaneeringute ning vajaduse korral olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ja riiklikult tähtsa ehitise planeeringute: 1) sissekandmine koostatavasse maakonnaplaneeringusse; 2) osaline kehtetuks tunnistamine vastavalt koostatavale maakonnaplaneeringule, kui on vajalik nimetatud planeeringute muutmine seoses menetletava maakonnaplaneeringuga.
(3)Maakonnaplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel ja uue maakonnaplaneeringu kehtestamisel kaotavad kehtivuse varem sama maa-ala kohta kehtestatud teema- ja osaplaneeringud, olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ning riiklikult tähtsa ehitise planeeringud.
(4)Maakonnaplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel tehakse koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kehtetuks tunnistamine käsitleb ning kaasatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul asjassepuutuvad isikud ja asutused, kelle õigusi või huve võib kehtetuks tunnistamine puudutada.
(5)Kehtestatud maakonnaplaneeringut ei ole võimalik vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem kehtestatud teema- ja osaplaneeringute ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ja riiklikult tähtsa ehitise planeeringute sissekandmist uude maakonnaplaneeringusse.
(6)Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse alusel koostatava maakonnaplaneeringu puhul. § 11^1. Maakonnaplaneeringute menetlemine alates 2018. aasta 1. jaanuarist
(1)Alates
  1. aasta
  2. jaanuarist menetleb enne
  3. aasta
  4. juulit algatatud maakonnaplaneeringud lõpuni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja nende kehtestamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. Maakonnaplaneeringu koostamisel ei kohaldata kuni
  5. aasta
  6. juunini kehtinud planeerimisseaduse § 23 lõikeid 6 ja
  7. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
(2)Alates
  1. aasta
  2. jaanuarist menetleb pärast
  3. aasta
  4. juulit algatatud maakonnaplaneeringud lõpuni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja nende kehtestamise otsustab Vabariigi Valitsus. Maakonnaplaneeringute koostamisel ei kohaldata planeerimisseaduse § 70 lõiget
  5. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
(3)Enne
  1. aasta
  2. jaanuari algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringule heakskiidu andmine menetletakse lõpuni Maa- ja Ruumiametis. [RT I, 04.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] §
  3. Kehtivate üldplaneeringute tervikuna kehtetuks tunnistamine
(1)Uue üldplaneeringu koostamisel vaadatakse üle sama maa-ala kohta varem kehtestatud üldplaneeringu teema- ja osaplaneeringud ning vajaduse korral olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringud.
(2)Üldplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel otsustatakse üldplaneeringu teema- ja osaplaneeringute ning vajaduse korral olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringute: 1) sissekandmine koostatavasse üldplaneeringusse; 2) osaline kehtetuks tunnistamine vastavalt koostatavale üldplaneeringule, kui on vajalik nimetatud planeeringute muutmine seoses menetletava üldplaneeringuga.
(3)Üldplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel ja uue üldplaneeringu kehtestamisel kaotavad kehtivuse varem sama maa-ala kohta kehtestatud teema- ja osaplaneeringud ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringud.
(4)Üldplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel tehakse koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kehtetuks tunnistamine käsitleb ning kaasatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul asjassepuutuvad isikud ja asutused, kelle õigusi või huve võib kehtetuks tunnistamine puudutada.
(5)Kehtestatavat üldplaneeringut ei ole võimalik vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem kehtestatud teema- ja osaplaneeringute ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringute sissekandmist uude üldplaneeringusse.
(6)Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse alusel koostatava üldplaneeringu puhul. § 13. Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu kehtivus
(1)Maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu kehtestamine ei mõjuta mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringute kehtivust.
(2)Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut käsitletakse riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Nimetatud juhul ei kohaldata mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu suhtes planeerimisseaduse § 53 lõikes 3 sätestatut.
(3)Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu alusel võib ehitusprojekti koostada ja ehitusluba taotleda, kui vastav planeering on koostatud ehitusprojekti koostamiseks piisava detailsusega.
(4)Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut võib täpsustada

§-s 27 sätestatud projekteerimistingimustega. Lisaks

§ 27

lõikes 4 sätestatud tingimustele võib täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa piires.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud projekteerimistingimused annab joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu alusel rajatava ehitise ehitusloa andja.
(6)Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on algatatud mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeering ning see kehtestatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, on kinnisasja sundvõõrandamine lubatud joonehitise planeeringu ja tee või raudtee eelprojekti või ehitusprojekti alusel. [RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018] § 14. Riigi eriplaneeringu koostamise kohustuse erisus
(1)Riigi eriplaneeringu koostamine merealal ei ole planeerimisseaduses nimetatud ehitisele kohustuslik, kui ehitise asukohta on käsitletud enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud maakonnaplaneeringus.
(2)Riigi eriplaneeringu koostamine ei ole kohustuslik ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitist teenindavale veekaabelliinile. § 15. Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanik [RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
(1)Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks on planeerimisseaduse tähenduses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud isik. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
(2)Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks

tähenduses on Maa- ja Ruumiamet. [RT I, 04.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] § 16. Enne käesoleva seaduse jõustumist tegutsenud isiku tegevusõigus ja kvalifikatsiooninõuded

(1)Isik, kes võis enne

jõustumist tegutseda ehitusalal ja kelle oskuste ja teadmiste kohta esitatakse

ga täiendavaid nõudeid, võib jätkata oma majandus- ja kutsetegevust seni kehtinud eeltingimuste täitmise korral kuni järgmiste tähtpäevade saabumiseni: 1)

  1. aasta
  2. detsembrini arhitektuurse projekteerimise tegevusalal; 2)
  3. aasta
  4. detsembrini projekteerimise (välja arvatud arhitektuurse projekteerimise), ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringute, ehitise auditi ning omanikujärelevalve tegevusalal; 3)
  5. aasta
  6. juunini ehituse tegevusalal. [RT I, 15.06.2016, 2 - jõust. 16.06.2016]

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib lõikes 1 sätestatud tähtpäevade möödumisel jätkata tegevust

s sätestatud tingimustel.

(3)Kui isikul oli
  1. aasta
  2. juulil ehitusinseneri IV taseme kutse üldehituse erialal, loetakse, et tal on sellele vastav ehitusinseneri
  3. taseme kutse kehtivusega
  4. aasta
  5. juunini üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.
(4)Kui isikul oli
  1. aasta
  2. juulil ehitusinseneri IV taseme kutse hüdrotehnilise ehitamise erialal, loetakse, et tal on sellele vastav hüdrotehnikainseneri
  3. taseme kutse kehtivusega
  4. aasta
  5. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hüdrotehnika alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.
(5)Kui isikul oli
  1. aasta
  2. juulil ehitusinseneri IV taseme kutse veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri
  3. taseme kutse kehtivusega
  4. aasta
  5. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.
(6)Kui isikul oli
  1. aasta
  2. juulil ehitusinseneri IV taseme kutse kütte ja ventilatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri
  3. taseme kutse kehtivusega
  4. aasta
  5. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala kütte, ventilatsiooni ja jahutuse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.
(7)Kui isikul oli
  1. aasta
  2. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse üldehituse erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud ehitusinseneri
  3. taseme kutse kehtivusega
  4. aasta
  5. juunini üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.
(8)Kui isikul oli
  1. aasta
  2. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse hüdrotehnilise ehitamise erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud hüdrotehnikainseneri
  3. taseme kutse kehtivusega
  4. aasta
  5. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hüdrotehnika alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.
(9)Kui isikul oli
  1. aasta
  2. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri
  3. taseme kutse kehtivusega
  4. aasta
  5. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.
(10)Kui isikul oli
  1. aasta
  2. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse kütte ja ventilatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri
  3. taseme kutse kehtivusega
  4. aasta
  5. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala kütte, ventilatsiooni ja jahutuse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.
(11)Kui isikul oli
  1. aasta
  2. juulil ehitusjuhi III taseme kutse, loetakse, et tal on ehitusinseneri
  3. taseme või veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri
  4. taseme või kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri
  5. taseme kutse omanikujärelevalve ametialal ehitusjuhi III taseme kutsestandardis ja kutsetunnistusel näidatud pädevuse ulatuses kehtivusega kuni antud kutsetunnistusel märgitud tähtaja lõpuni.
(12)Elektritööde ja elektripaigaldise auditi puhul võib pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendada ka akrediteeritud personali sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega, kui pädevustunnistus on kehtiv ja antud käesoleva seadustiku jõustumisele eelnevalt kehtinud elektriohutusseaduse alusel kehtestatud sertifitseerimisskeemi või sellega kooskõlas oleva hilisema sertifitseerimisskeemi alusel.
(13)Füüsiline isik, kellel

jõustumise ajal oli kehtiv teeseaduse alusel väljastatud pädevustunnistus või tegevusluba ja kelle kvalifikatsiooni suhtes esitatakse

ga täiendavaid nõudeid, võib jätkata pädevustunnistusele või tegevusloale vastavat kutsetegevust seni kehtinud eeltingimuste täitmise korral kuni 2018. aasta 30. juunini.

(14)Füüsiline isik, kellel

jõustumise ajal oli kehtiv teeseaduse alusel väljastatud pädevustunnistus või tegevusluba ja kelle kvalifikatsiooni suhtes

ga täiendavaid nõudeid ei kehtestata, võib jätkata pädevustunnistusele või tegevusloale vastavat kutsetegevust pädevustunnistuse või tegevusloa kehtivuse lõpuni.

(15)Käesoleva paragrahvi lõigetes 13 ja 14 sätestatud tähtaja möödumisel võib füüsiline isik jätkata kutsetegevust

s sätestatud tingimustel.

(16)

§-s 25 sätestatud teatamiskohustus loetakse

jõustumise ajal täidetuks, kui ettevõtjal oli

jõustumise ajal kehtinud seaduse kohaselt vastaval tegevusalal teatamiskohustus täidetud või kehtiv tegevusluba.

(17)Kui isikul oli
  1. aasta
  2. juulil ehitusinseneri IV kutse üldehituse, hüdrotehnilise või veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamise erialal ning ta on registreeritud majandustegevuse registris sellel erialal vastutavaks spetsialistiks projekteerimise tegevusalal, loetakse, et isik on pädev tegutsema üldehituse, hüdrotehnilise või veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamise eriala vastutava spetsialistina kuni
  3. juunini
  4. aastal projekteerimise ametialal ehitusinseneri IV kutse pädevuse ulatuses. §
  5. Enne käesoleva seaduse jõustumist olemasoleva ehitise mahu arvutamine () Enne käesoleva seaduse jõustumist olemasoleva ehitise mahu arvutamisel võetakse aluseks pärast ehitusseaduse jõustumist ehitisregistrisse kantud andmed. §
  6. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kirjaliku nõusoleku ja ehitusloa taotlus
(1)Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on esitatud kirjaliku nõusoleku või ehitusloa taotlus ehitise või ehitamise kohta, mille puhul ei ole

kohaselt ehitusluba nõutav või mille puhul on nõutav ehitusteatise esitamine, siis lõpetab pädev asutus ehitusloa menetluse ehitusluba andmata.

(2)Kui isik peab

alusel ehitamiseks esitama ehitusteatise, siis loetakse ehitusteatis esitatuks varem esitatud ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlusega. § 19. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kasutusloa taotlus

(1)Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on esitatud kasutusloa taotlus ehitise kohta, mille puhul ei ole

kohaselt kasutusluba nõutav või mille puhul on nõutav kasutusteatise esitamine, siis lõpetab pädev asutus kasutusloa menetluse kasutusluba andmata.

(2)Kui isik peab

alusel esitama ehitise kasutamiseks kasutusteatise, siis loetakse kasutusteatis esitatuks varem esitatud kasutusloa taotlusega. § 20. Ehitus- või kasutusloa ning kirjaliku nõusoleku kehtivus

(1)Enne käesoleva seaduse jõustumist antud ehitusluba kehtib tähtajatult, kui ehitamisega oli alustatud enne käesoleva seaduse jõustumist.
(2)Enne käesoleva seaduse jõustumist antud kirjalik nõusolek kehtib tähtajatult, kui ehitamisega alustatakse kahe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
(3)Enne käesoleva seaduse jõustumist antud kasutusluba kehtib tähtajatult. § 21. Loa- ja teatamiskohustusest vabastamine
(1)Kui enne käesoleva seaduse jõustumist oli ehitis vabastatud ehitusloa või kirjaliku nõusoleku kohustusest ning ehitise ehitamisega on alustatud, siis on lubatud ehitise ehitamise lõpetamine kahe aasta jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest.
(2)Kui ehitise ehitamist ei lõpetata kahe aasta jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest, siis tuleb vastavalt

le esitada ehitusteatis või taotleda ehitusluba.

(3)Kui enne käesoleva seaduse jõustumist oli ehitis vabastatud kasutusloa kohustusest ning ehitise kasutamist on alustatud, siis on lubatud ehitise kasutamine kasutusteatise või kasutusloata. §
  1. Sundvõõrandamine avalikult kasutatava tee ja avaliku raudtee ehitamiseks kehtivate planeeringute alusel () Sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee ehitamiseks on lubatud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud üldplaneeringu ja selle alusel koostatud tee või raudtee eelprojekti või ehitusprojekti alusel. Kui tee või raudtee eelprojekt või ehitusprojekt on koostatud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud maakonnaplaneeringu või mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu alusel, on sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee ehitamiseks lubatud kehtestatud maakonnaplaneeringu või mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu ja tee või raudtee eelprojekti või ehitusprojekti alusel. §
  2. Nõuded olemasolevatele ehitistele
(1)Enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud ehitis peab olema ohutu.
(2)Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele.
(3)Kui ehitusettevõtja annab pärast
  1. aasta
  2. jaanuari tellijale üle sisekliima tagamisega hoone või selle eraldi kasutatava osa, mis on projekteeritud ja mille kohta on ehitusluba väljastatud enne
  3. aasta
  4. jaanuari, ei pea ehitusettevõtja tellijale energiamärgist üle andma.
(4)Kui ehitise kasutusluba antakse või kasutamise teatis esitatakse sisekliima tagamisega hoonele, mille ehitusluba anti enne
  1. aasta
  2. jaanuari, ei nõuta kasutusloa andmisel või kasutamise teatise juurde energiamärgist.
(5)Kui sisekliima tagamisega hoone energiamärgis on antud enne
  1. aasta
  2. jaanuari paberil, annab sisekliima tagamisega hoone või selle eraldi kasutatava osa võõrandaja energiamärgise üle asja omandajale või võimaldab hoone või selle osa tasulisel võõrandamisel või kasutusse andmisel lepingu sõlmimisest huvitatud isikul energiamärgisega tutvuda. §
  3. Avalikuks kasutamiseks määratud eratee () Teeseaduse § 4 lõike 3 alusel sõlmitud lepingud jäävad kehtima lepingute kehtivuse lõpuni. §
  4. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud hoonestusloa taotluste menetlemine
(1)Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud hoonestusloa taotlus menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. Veeseaduse § 222 lõiget 4 ja § 223 lõike 1 punkte 5 ja 8 kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud hoonestusloa taotlustele. [RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
(2)Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud hoonestusloa taotluse menetlused antakse Tehnilise Järelevalve Ametile üle hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks.
(3)[Kehtetu - RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019] § 25^1. Erisused enne

  1. peatüki
  2. jao jõustumist esitatud hoonestusloa taotluse menetlemisel

(1)Alates
  1. aasta
  2. maist kuni

  1. peatüki
  2. jao jõustumiseni esitatud hoonestusloa taotlus menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud menetlus- ja materiaalõiguse normide kohaselt, välja arvatud juhul, kui käesolevas paragrahvis on sätestatud teisiti.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse kohta avaldab pädev asutus teate Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel pärast

  1. peatüki
  2. jao jõustumist ning huvitatud isikul on õigus esitada

§-le 113^3 vastav täiendav hoonestusloa taotlus teate avaldamisest arvates 60 päeva jooksul. Pädeval asutusel on õigus täiendava hoonestusloa taotluse esitamise tähtaega lühendada

§ 113^7 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korras.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendava hoonestusloa taotluse esitaja esitab

§ 113^3 lõike 2 punktides 8–10 sätestatud andmed pädevale asutusele käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul.

(4)Pädev asutus avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teates hoonestusloa taotleja ja taotluse andmed ning täiendava taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete esitamise korra ja tähtaja.
(5)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendava hoonestusloa taotluse menetlemisel esineb veeseaduse § 219 lõikes 5 sätestatud olukord, menetleb pädev asutus taotlust

§ 113^9 lõigetes 2 ja 3 sätestatu ning lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimuste ja korra järgi.

(6)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendavate hoonestusloa taotluste puhul esineb

§ 113

^10 lõikes 1 sätestatud olukord, korraldab pädev asutus taotluste esitajate vahel konkursi § 113^10 lõigetes 1–12 sätestatu ja lõike 14 alusel kehtestatud määruse järgi. Pädev asutus võib konkursi lõpetada ja jätta hoonestusloa välja andmata, kui hoonestusloa menetluse käigus ilmnevad

§ 113^11 sätestatud asjaolud.

[RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. 07.05.2022] § 25^2.

  1. peatüki
  2. jao kohaldamine ()

  1. peatüki
  2. jagu ei kohaldata enne
  3. aasta
  4. jaanuari avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitisele ja enne
  5. aasta
  6. juulit välja antud veekaabelliiniga koormamise nõusoleku alusel ehitatud veekaabelliinile. [RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. 07.05.2022] § 25^3.

§ 42

lõike 1 kohaldamine () Tuulepargi ehitamiseks ehitusloa andmisel ei kohaldata

§ 42

lõikes 1 sätestatud planeeringule vastavuse nõuet osas, mis puudutab tuulepargi vastavust üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringus määratud tuuleenergeetika arendusaladele, kui ehitusloa taotlemise aluseks olev hoonestusloa taotlus on esitatud enne 2017. aasta 25. maid ja selle taotluse alusel on algatatud hoonestusloa menetlus. [RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024] § 25^4.

§ 113^1 lõike 1^2 kohaldamine

(1)

§ 113

^1 lõikes 1^2 sätestatud meretuulepargi hoonestusloa regulatsiooni kohaldatakse enne

  1. aasta
  2. augustit algatatud hoonestusloa menetlusele, mille puhul on tehtud hoonestusloa menetluse algatamise otsus ning on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) hoonestusloa taotleja esitab sellekohase taotluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile; 2) keskkonnamõjude hindamise aruandes on hinnatud või hinnatakse ka kavandatava ehitise ja vee erikasutuse mõju; 3) hoonestusloa taotleja tasub riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduse § 215^13 lõikes 2 sätestatule.

(2)

§ 113

^1 lõikes 1^2 sätestatud meretuulepargi hoonestusloa regulatsiooni kohaldatakse enne

  1. aasta
  2. augustit esitatud hoonestusloa taotlustele, mille kohta ei ole tehtud hoonestusloa menetluse algatamise otsust, juhul, kui hoonestusloa taotleja esitab sellekohase taotluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile enne hoonestusloa menetluse algatamise otsuse tegemist. Taotluse esitamisel algatab pädev asutus

§ 113

^1 lõikes 1^2 sätestatud hoonestusloa menetluse, menetlus viiakse läbi hoonestusloa menetluse algatamise hetkel kehtivate menetlusnormide kohaselt ja taotleja tasub riigilõivu. [RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024] § 26. Ehitisregistri andmete korrastamine ja elektroonilise menetluse rakendamine

(1)Ehitisregistri andmed korrastatakse
  1. aasta
  2. jaanuariks.
(2)Ehitisregistri andmete korrastamise käigus kantakse ehitisregistrisse sinna seni kandmata hooned.
(3)Hoone ehitisregistrisse kandmisel võetakse aluseks ajakohased ortofotod. Ortofotodelt kantakse ehitisregistrisse ehitise ehitisealune pind ja hoone koordinaadid.
(4)Ortofotodelt saadud andmeid võrreldakse olemasolevate ehitisregistri andmetega ning selgitatakse välja edasise kontrolli vajadus.
(5)

sätteid pädevale asutusele dokumentide elektrooniliselt ehitisregistri kaudu esitamisele ning lubade menetlemisele ehitisregistri vahendusel ja andmisele ehitisregistrisse kohaldatakse alates 2016. aasta 1. aprillist.

(6)Kuni
  1. aasta
  2. aprillini esitatakse ehitus- ja kasutusteatis, projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutusloa taotlus ning seonduvad dokumendid pädevale asutusele. Pädev asutus kannab esitatud ehitus- ja kasutusloa taotluste, ehitus- ja kasutusteatiste ning ehitus- ja kasutuslubade andmed ehitisregistrisse.
(7)Kuni
  1. aasta
  2. märtsini ehitisregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.
(8)Enne
  1. aasta
  2. augustit välja antud hoonestusloa kannab pädev asutus arvates eeltoodud kuupäevast 180 päeva jooksul ehitisregistrisse. [RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]
(9)Kui hoonestusloa taotlus on esitatud enne
  1. aasta
  2. augustit ja hoonestusluba ei ole antud või selle andmisest ei ole keeldutud, kannab pädev asutus arvates eeltoodud kuupäevast 90 päeva jooksul ehitisregistrisse taotluse andmed ja taotlusele lisatud dokumendid ning menetlusse võtmise ja keskkonnamõjude hindamise algatamise otsused. [RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024] §
  3. Enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud ehitisregistrisse kandmata ehitiste väljaselgitamine
(1)Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib seni ehitisregistrisse kandmata ehitisi. Kohaliku omavalitsuse üksus lähtub kontrollil korrakaitseseaduses ja

s kehtestatud riikliku järelevalve sätetest.

(2)Ehitiste kontrollimise käigus selgitatakse eelkõige välja: 1) ehitise ehitamise õiguslik alus; 2) ehitise ehitisealune pind; 3) ehitise kasutamise otstarve; 4) ehitise ehitamise aeg; 5) vajaduse korral ehitise varasema ümberehitamise, laiendamise või lammutamisega seonduv teave; 6) vajaduse korral eluruumide loendusega seonduvad andmed; 7) muud järelevalvemenetluseks olulised asjaolud.
(3)Kui kinnisasja omanik ei esita piisavaid tõendeid ehitamise aja kohta, eeldatakse, et ehitis on ehitatud pärast ehitusseaduse jõustumist.
(4)Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab kontrolli tulemusel täiendavate riikliku järelevalve meetmete rakendamise või täiendavate andmete kogumise vajaduse.
(5)Enne
  1. aasta
  2. aprilli ehitatud tehnorajatised loetakse õiguspäraselt ehitatuks, olenemata nende kohta käivate andmete puudumisest või puudulikkusest ehitisregistris. §
  3. Enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis
(1)Enne
  1. aasta
  2. jaanuari ehitatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes

s sätestatust ja arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi. Nimetatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks vastavalt

lisas 1 või 2 sätestatule.

(2)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitis ei ole valmis, siis antakse sellele vajaduse korral ehitusluba või esitatakse ehitusteatis. Kui nimetatud ehitis on valmis ja ehitusteatise või ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja teha, võib ehitisele anda kasutusloa või kasutamisest teavitada vastavalt

lisale 2.

(3)Kui ehitisregistrisse kandmata ehitisele on antud planeerimis- ja ehitusseaduse või ehitusseaduse kohane õiguslik alus selle ehitamiseks või kasutamiseks, siis kantakse ehitis ehitisregistrisse

§ 60lõikes 5 sätestatud ehitisregistrile andmete esitamise teatise alusel.

(4)Ehitise ehitamise õiguspärasuse hindamisel tuleb arvestada asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 14 sätestatut.
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kasutatav ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivate nõuete kohaselt.
(6)Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise audit asendab loa- või teavitamismenetluses ehitusprojekti. Ehitise auditi tellib omanik.
(7)Enne
  1. aasta
  2. jaanuari ehitatud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kasutatav ehitis tuleb ehitisregistri kande puudumisel kanda ehitisregistrisse. §
  3. Enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud ehitisregistrisse kandmata ehitis
(1)Pärast
  1. aasta
  2. jaanuari ning enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes

s sätestatust ja arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks vastavalt

lisas 1 või 2 sätestatule. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitis ei ole valmis, siis antakse sellele vajaduse korral ehitusluba või esitatakse ehitusteatis. Kui nimetatud ehitis on valmis ja ehitusteatise või ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja teha, võib ehitisele anda kasutusloa või kasutamisest teavitada vastavalt

lisale 2.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kasutatav ehitis peab vastama

§ 11lõikes 2 ja §-s 12 sätestatud nõuetele.

(4)Kui ehitise ehitamise ajal oli ehitusprojekti koostamiseks nõutav detailplaneeringu olemasolu, siis võib kohaliku omavalitsuse üksus asendada detailplaneeringu

§-s 26 sätestatud projekteerimistingimuste andmisega. Projekteerimistingimuste andmisel rakendatakse avatud menetlust.

(5)Kui projekteerimistingimuste andmine ei ole võimalik vastuolu tõttu üldplaneeringu või muude olulisest avalikust huvist tulenevate tingimustega, tuleb koostada detailplaneering planeerimisseaduse kohaselt.
(6)Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise auditi tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse ning vajaduse korral tuvastada ehitise vastavus detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ehitise auditi tellib omanik.
(7)Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab ehitise auditi tulemusel täiendavate riikliku järelevalvemeetmete vajaduse, arvestades eelkõige: 1) ehitisele esitatavate nõuete täitmist, sealhulgas olulise või kõrgendatud ohu esinemise võimalikkust; 2) ehitise ehitamise aega; 3) ehitise kasutamise otstarvet; 4) kinnisasja omaniku ning vajaduse korral piirnevate kinnisasjade omanike õiguste ja huvide kaitset.
(8)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ehitise auditi tulemusel selgub ehitise ümberehitamise, lammutamise või muu selline vajadus, teeb kohaliku omavalitsuse üksus ettekirjutuse ehitise nõuetega vastavusse viimiseks.
(9)Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 8 nimetatud kohustuse täitmiseks sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 10 000 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot. §
  1. Olemasoleva ehitise kaitsevöönd () Käesoleva seaduse jõustumise ajal olemasoleva ehitise kaitsevöönd kantakse maakatastrisse hiljemalt
  2. aastaks. § 30^
  3. Kiire elektroonilise side võrgu kasutuselevõtu soodustamine
(1)Võrguvaldaja määrab ehitisregistris

§ 61^3 lõikes 2 nimetatud huvipiirkonna esmakordselt hiljemalt 2017.

aasta 1. aprilliks. Huvipiirkond loetakse esmakordselt määratuks ka juhul, kui andmed ehitise kaitsevööndi kohta on kantud maakatastrisse.

(2)

§-des 61^4 –61^6 sätestatut kohaldatakse alates 2017. aasta 1. maist.

(3)

§ 61

^8 lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustusi kohaldatakse hoonele, mille ehitusteatis esitatakse või ehitusluba taotletakse alates 2017. aasta 1. aprillist. [RT I, 15.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 30^2.

§-s 65^1 sätestatud nõuete rakendamine

(1)

§-s 65^1 sätestatud laadimistaristu paigaldamise nõudeid ei kohaldata: 1) hoone suhtes, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks või oluliseks rekonstrueerimiseks on esitatud enne

  1. aasta
  2. märtsi; 2) hoone suhtes, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis oluliseks rekonstrueerimiseks on esitatud alates
  3. aasta
  4. märtsist, kuid laadimistaristu paigaldamisega seotud tööde maksumus ületab seitse protsenti olulise rekonstrueerimise kogumaksumusest; 3) hoone suhtes, mille parklasse on paigaldatud laadimistaristu tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1–20) sätestatud nõuetest; 4) mitteelamu suhtes, mida omab ja kasutab väike- ja keskmise suurusega ettevõtja, komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1‒78), tähenduses; 5) kui paigaldatav laadimistaristu paikneb üliväikeses eraldatud võrgus elektrituruseaduse tähenduses või 6) kui laadimistaristu paigaldamine häirib olemasoleva elektrivõrgu tööd ja ohustab elektrienergia tarne stabiilsust.

(2)

§ 65^1 lõikes 7 sätestatud laadimispunkt paigaldatakse 2025.

aasta

  1. jaanuariks ja nõuet kohaldatakse ka mitteelamu suhtes, mille püstitamiseks on ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatud enne
  2. aasta
  3. juulit. [RT I, 30.06.2020, 9 - jõust. 01.07.2020] § 30^3.

§-s 65^2 sätestatud rekonstrueerimise toetusmeetmete nõuete rakendamine ()

§-s 65^2 sätestatud kohustust kohaldatakse rekonstrueerimise toetusmeetmele, mis jõustub pärast

  1. aasta
  2. juunit. [RT I, 30.06.2020, 9 - jõust. 01.07.2020] § 30^4.

§-s 69^1 sätestatud tehnosüsteemide nõuete rakendamine

(1)

§ 69

^2 lõikes 7 sätestatud nõue varustada püstitatava hoone küttesüsteem isereguleeriva seadmega kehtib hoone suhtes, mille ehitusloa taotlus on esitatud pärast 2020. aasta 1. juulit.

(2)
  1. aasta
  2. juuli seisuga olemasoleva,

§ 69^3 lõikes 2 sätestatud hoone kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe hinnang antakse energiamärgise andmisel või 2025. aasta 1. jaanuariks.

(3)
  1. aasta
  2. juuli seisuga olemasoleva,

§ 69

^4 lõikes 1 sätestatud mitteelamu kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks paigaldatakse automaatikasüsteem või esitatakse hinnang, et automaatikasüsteemi paigaldamine ei ole tehniliselt teostatav või majanduslikult põhjendatud,

  1. aasta
  2. jaanuariks. [RT I, 30.06.2020, 9 - jõust. 01.07.2020] § 30^
  3. Planeerimisseaduse § 131 lõike 2^1 rakendamine () Planeerimisseaduse § 131 lõikes 2^1 nimetatud korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus hiljemalt
  4. aasta
  5. novembril. [RT I, 03.01.2022, 1 - jõust. 13.01.2022] § 30^
  6. Planeerimisseaduse § 27^1 , § 95 lõike 8^2 ning § 95^1 rakendamine () Planeerimisseaduse § 27^1 , § 95 lõiget 8^2 ja § 95^1 kohaldatakse ka enne nende sätete jõustumist algatatud planeeringutele, mille osas ei ole asukoha eelvalikut veel tehtud. [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 18.07.2025] § 30^
  7. Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse eriplaneeringute menetlemine () Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlusele kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva paragrahviga. [RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023] § 30^
  8. Planeerimisseaduse § 27 lõike 7^1 ja § 55 lõike 5 rakendamine [Kehtetu - RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026] § 30^
  9. Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud riigi eriplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlemine () Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud riigi eriplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlusele kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva paragrahviga. Koostamisel oleva riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku juba läbitud menetlust ei korrata, välja arvatud, kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruannet oluliselt muuta. [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 18.07.2025] § 30^
  10. Enne
  11. aasta
  12. jaanuari heakskiitmiseks esitatud planeeringute heakskiitmine () Enne
  13. aasta
  14. jaanuari heakskiitmiseks esitatud planeeringute heakskiitmisel lähtub Maa- ja Ruumiamet planeerimisseaduse enne
  15. aasta
  16. jaanuari kehtinud redaktsioonis ettenähtud nõuetest. Heakskiidu käigus maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmise või sellest keeldumise eelduseks on valdkonna eest vastutava ministri kooskõlastus. [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 18.07.2025] § 30^
  17. Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtu soodustamine () Alates
  18. aasta
  19. jaanuarist kuni
  20. aasta
  21. maini kohaldatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kohta käiva teabe vahetamisele

§-e 61^3 –61^7 . [RT I, 21.11.2025, 1 - jõust. 01.01.2026] § 30^12. Riigikaitselise ehitise planeerimise ja ehitamise kiirendamine

(1)Enne
  1. aasta
  2. maid algatatud riigikaitselise ehitise planeeringud menetletakse lõpuni enne
  3. aasta
  4. maid kehtinud planeerimisseaduse redaktsiooni kohaselt.
(2)
  1. aasta
  2. maist kuni
  3. aasta
  4. detsembrini

§ 115

lõike 1^1 alusel Vabariigi Valitsuse otsusega määratud riigikaitselise ehitise, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, ehitamine viiakse lõpuni käesolevas lõikes nimetatud Vabariigi Valitsuse otsuse tegemise ajal kehtinud planeerimisseaduse redaktsiooni kohaselt.

(3)
  1. aasta
  2. mail jõustunud planeerimisseaduse § 2 lõikes 2^1 nimetatud riigikaitselise ehitise ehitamine viiakse lõpuni enne
  3. aasta
  4. jaanuari kehtinud planeerimisseaduse redaktsiooni kohaselt juhul, kui ehitise kohta on tehtud Vabariigi Valitsuse otsus planeerimisseaduse § 2 lõike 2^3 või 2^4 alusel või on alustatud ehitusloa või ehitusteatise taotlemist või on ehitamist alustatud
  5. aasta
  6. maist kuni
  7. aasta
  8. detsembrini. [RT I, 12.05.2026, 1 - jõust. 15.05.2026] § 30^
  9. Enne planeeringute andmekogu asutamist kehtestatud planeeringute andmete andmekogusse kandmine Planeeringu koostamise korraldaja esitab enne
  10. aasta
  11. novembrit kehtestatud planeeringute kohta planeerimisseaduse § 4^1 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse hiljemalt
  12. aasta
  13. detsembriks. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026] § 30^
  14. Planeerimisseaduse § 139 lõike 7 rakendamine Planeerimisseaduse § 139 lõiget 7 kohaldatakse detailplaneeringutele, mis kehtestatakse alates
  15. aasta
  16. jaanuarist. [RT I, 03.06.2026, 3 - jõust. 13.06.2026] §
  17. – §
  18. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] §
  19. Seaduste jõustumine
(1)Ehitusseadustik, planeerimisseadus ja käesolev seadus jõustuvad 2015. aasta 1. juulil.
(2)Käesoleva seaduse § 1 lõiked 2 ja 3 jõustuvad üldises korras.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.